Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42010X0630(06)

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 99 — Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite kinnitatud gaaslahendusega laternaseadmestikes kasutatavate gaaslahendusega valgusallikate tüübikinnitust

    ELT L 164, 30.6.2010, p. 151–180 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/99(2)/oj

    30.6.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 164/151


    Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

    http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 99 — Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite kinnitatud gaaslahendusega laternaseadmestikes kasutatavate gaaslahendusega valgusallikate tüübikinnitust

    Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

    eeskirja algversiooni 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 19. august 2010

    SISUKORD

    EESKIRI

    1.

    Reguleerimisala

    2.

    Haldussätted

    3.

    Tehnilised nõuded

    4.

    Toodangu vastavus nõuetele

    5.

    Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

    6.

    Tootmise lõpetamine

    7.

    Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning haldusasutuste nimed ja aadressid

    LISAD

    1. lisa

    Gaaslahendusega valgusallikate lehed

    2. lisa

    Teatis, milles käsitletakse gaaslahendusega valgusallika tüübi tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või gaaslahendusega valgusallika tüübi tootmise lõpetamist kooskõlas eeskirjaga nr 99

    3. lisa

    Tüübikinnitusmärgi näidis

    4. lisa

    Elektriliste ja fotomeetriliste näitajate mõõtmise meetod

    5. lisa

    Kaare asendi ja kuju ning elektroodide asendi mõõtmiseks kasutatav optiline seade

    6. lisa

    Tootja kvaliteedimenetluste miinimumnõuded

    7. lisa

    Näidiste võtmine ja tootja katseandmete nõuetele vastavuse tasemed

    8. lisa

    Näidiste võtmise miinimumnõuded

    1.   REGULEERIMISALA

    Käesolevat eeskirja kohaldatakse 1. lisas osutatud gaaslahendusega valgusallikate suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks mootorsõidukite kinnitatud gaaslahendusega laternaseadmestikes.

    2.   HALDUSSÄTTED

    2.1.   Mõisted

    2.1.1.   Käesolevas eeskirjas tähendab „kategooria” standarditud gaaslahendusega valgusallikate eri põhikonstruktsioone. Igal kategoorial on oma märgistus, näiteks: „D2S”.

    2.1.2.   Eri „tüüpi” gaaslahendusega valgusallikad (1) on sama kategooria gaaslahendusega valgusallikad, mis erinevad järgmiste oluliste omaduste poolest:

    2.1.2.1.

    kaubanimi või kaubamärk, s.o:

    a)

    sama kaubanime või kaubamärgiga, kuid eri tootjate valmistatud gaaslahendusega valgusallikaid loetakse eri tüüpi gaaslahendusega valgusallikateks;

    b)

    sama tootja valmistatud gaaslahendusega valgusallikaid, mis erinevad üksnes kaubanime või kaubamärgi poolest, võib lugeda sama tüüpi gaaslahendusega valgusallikateks;

    2.1.2.2.

    kolvi ja/või sokli konstruktsioon, kuivõrd need erinevused mõjutavad optilisi tulemusi.

    2.2.   Tüübikinnituse taotlemine

    2.2.1.   Tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

    2.2.2.   Igale tüübikinnituse taotlusele lisatakse (vt ka punkt 2.4.2):

    2.2.2.1.

    kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tüübi määramist;

    2.2.2.2.

    tehniline kirjeldus, kaasa arvatud liiteseadise märgis;

    2.2.2.3.

    iga taotletava värvuse kolm näidist;

    2.2.2.4.

    üks liiteseadise näidis.

    2.2.3.   Gaaslahendusega valgusallika tüübi korral, mis erineb juba tüübikinnituse saanud gaaslahendusega valgusallika tüübist üksnes kaubanime või kaubamärgi poolest, piisab:

    2.2.3.1.

    tootja avaldusest, milles tõendatakse esitatud tüübi (välja arvatud kaubanimi või kaubamärk) identsust juba kinnitatud tüübiga, mis on identifitseeritav vastava tüübikinnituskoodi abil, ning sama tootja toodetud;

    2.2.3.2.

    kahest näidisest, mis kannavad uut kaubanime või kaubamärki.

    2.2.4.   Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

    2.3.   Märgised

    2.3.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud gaaslahendusega valgusallikatel soklile või kolvile peab olema kantud:

    2.3.1.1.

    taotleja kaubanimi või kaubamärk;

    2.3.1.2.

    asjaomase kategooria rahvusvaheline märgistus;

    2.3.1.3.

    nimivõimsus; seda ei pea eraldi märkima, kui see on osa asjaomase kategooria rahvusvahelisest märgistusest;

    2.3.1.4.

    tüübikinnitusmärgi jaoks piisava suurusega ala.

    2.3.2.   Punktis 2.3.1.4 osutatud ala märgitakse koos tüübikinnitustaotlusega esitatavatele joonistele.

    2.3.3.   Muud kui punktidega 2.3.1 ja 2.4.4 hõlmatud märgised võib kanda soklile.

    2.3.4.   Valgusallika tüübikinnitusel kasutatav liiteseadis märgistatakse tüübi- ja kaubanimemärgisega ning sellele märgitakse nimipinge ja -võimsus, nagu on osutatud asjaomase lambi teabelehel.

    2.4.   Tüübikinnituse andmine

    2.4.1.   Kui kõik vastavalt punktile 2.2.2.3 või 2.2.3.2 esitatud gaaslahendusega valgusallikate tüübi näidised vastavad punkti 2.2.2.4 kohaselt liiteseadisega katsetamisel käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.

    2.4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituskood. Selle esimene number näitab muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajal käesoleva eeskirja kõige hilisemaid suuri tehnilisi muudatusi.

    Sellele järgneb kuni kahest sümbolist koosnev tunnuskood. Kasutatakse üksnes araabia numbreid ja joonealuses märkuses (2) loetletud suurtähti.

    Sama kokkuleppeosaline ei tohi ühele gaaslahendusega valgusallika tüübile antud koodi anda teisele gaaslahendusega valgusallika tüübile. Taotleja soovil võib sama tüübikinnituskoodi anda nii valget kui ka valikulist kollast valgust kiirgavatele gaaslahendusega valgusallikatele (vt punkt 2.1.2).

    2.4.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse teade gaaslahendusega valgusallika tüübi kinnitamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise või gaaslahendusega valgusallika tootmise lõpetamise kohta käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud vormi abil ning kinnituse taotleja esitatud joonise abil, mille formaat ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) ja mis esitatakse vähemalt mõõtkavas 2:1.

    2.4.4.   Igale gaaslahendusega valgusallikale, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, paigaldatakse punktis 2.3.1.4 osutatud alale lisaks punktis 2.3.1 nõutavale märgisele rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

    2.4.4.1.

    ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

    2.4.4.2.

    ringjoone lähedal asuvast tüübikinnituskoodist.

    2.4.5.   Kui taotleja on saanud mitmele kaubanimele või kaubamärgile sama tüübikinnituskoodi, piisab punkti 2.3.1.1 nõuete täitmiseks ühest või mitmest kõnealusest kaubanimest või kaubamärgist.

    2.4.6.   Punktides 2.3.1 ja 2.4.3 nimetatud märgid ja tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud.

    2.4.7.   Käesoleva eeskirja 3. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidis.

    3.   TEHNILISED NÕUDED

    3.1.   Mõisted

    3.1.1.   „Gaaslahendusega valgusallikas”– valgusallikas, milles valgust annab stabiliseeritud valguskaar;

    3.1.2.   „liiteseadis”– gaaslahendusega valgusallika spetsiaalne elektritoide;

    3.1.3.   „nimipinge”– liiteseadisele märgitud sisendpinge;

    3.1.4.   „nimivõimsus”– gaaslahendusega valgusallikale ja liiteseadisele märgitud võimsus;

    3.1.5.   „testimispinge”– pinge liiteseadise sisendklemmidel, millele gaaslahendusega valgusallika elektrilised ja fotomeetrilised näitajad peavad vastama ja millele vastavust katsetatakse;

    3.1.6.   „objektiivne väärtus”– elektrilise või fotomeetrilise näitaja ettenähtud väärtus. See tuleb lubatud hälbe piires saavutada, kui gaaslahendusega valgusallikas lülitatakse sisse testimispingel töötava liiteseadisega;

    3.1.7.   „standardne gaaslahendusega (etalon-)valgusallikas”– esilaternate testimiseks kasutatav spetsiaalne gaaslahendusega valgusallikas, millel on vähendatud mõõtmed ning elektrilised ja fotomeetrilised näitajad, nagu osutatud asjaomasel andmelehel;

    3.1.8.   „nulltelg”– sokli abil määratletud telg, mille suhtes määratakse gaaslahendusega valgusallika teatavad mõõtmed;

    3.1.9.   „võrdlustasapind”– sokli abil määratletud tasapind, mille suhtes määratakse gaaslahendusega valgusallika teatavad mõõtmed.

    3.2.   Üldised nõuded

    3.2.1.   Iga esitatud näidis peab punkti 2.2.2.4 kohaselt liiteseadisega katsetamisel vastama käesoleva eeskirja asjaomastele nõuetele.

    3.2.2.   Gaaslahendusega valgusallikate konstruktsioon peab olema selline, et need oleksid ja püsiksid tavakasutuse korral heas töökorras. Peale selle ei tohi neil olla konstruktsiooni- ega tootmisvigu.

    3.3.   Tootmine

    3.3.1.   Gaaslahendusega valgusallika kolvil ei tohi olla täkkeid ega täppe, mis võivad halvendada valgusallika tõhusust ja optilisi näitajaid.

    3.3.2.   Pärast 15-tunnist tööd liiteseadisega testimispingel pühitakse värvilise (väline) kolvi pinda kergelt puuvillase lapiga, mida on leotatud 70 % (mahu järgi) n-heptaanist ja 30 % tolueenist koosnevas segus. Pinda kontrollitakse visuaalselt umbes viie minuti pärast. Sellel ei tohi olla nähtavaid muutusi.

    3.3.3.   Gaaslahendusega valgusallikatel peavad olema standardsoklid, mis vastavad Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) trükises 60061 (kolmas trükk) avaldatud soklite andmelehtedele, nagu osutatud 1. lisa andmelehtedel.

    3.3.4.   Sokkel peab olema tugev ja kindlalt kolvi külge kinnitatud.

    3.3.5.   Gaaslahendusega valgusallikate vastavus punktide 3.3.3–3.3.4 nõuetele tehakse kindlaks visuaalse vaatluse, mõõtmete kontrolli ja vajaduse korral katseseadmete abil.

    3.4.   Katsed

    3.4.1.   Gaaslahendusega valgusallikaid vanandatakse vastavalt 4. lisale.

    3.4.2.   Kõiki näidiseid katsetatakse liiteseadisega vastavalt punktile 2.2.2.4.

    3.4.3.   Elektrilised mõõtmised tehakse vähemalt 0,2 klassi mõõteriistadega (täpsus 0,2 % kogu skaalast).

    3.5.   Elektroodide, valguskaare ja ribade asend ning mõõtmed

    3.5.1.   Elektroodide geomeetriline asend peab vastama asjaomasel andmelehel kirjeldatule. Valguskaare ja elektroodide asendi mõõtmise meetodi näidis on esitatud 5. lisas. Võib kasutada muid meetodeid.

    3.5.1.1.

    Valgusallika elektroodide asendit ja mõõtmeid mõõdetakse enne vanandamisperioodi; gaaslahendusega valgusallikas on mõõtmise ajal välja lülitatud ning mõõtmine tehakse optiliste meetoditega läbi klaasümbrise.

    3.5.2.   Valguskaare kuju ja asend peab vastama asjaomase andmelehe nõuetele.

    3.5.2.1.

    Mõõtmine tehakse pärast vanandamist ning valgusallikat varustatakse mõõtmise ajal liiteseadisest testimispingel.

    3.5.3.   Ribade asend ja mõõde ning läbipaistvus peavad vastama asjaomase andmelehe nõuetele.

    3.5.3.1.

    Mõõtmine tehakse pärast vanandamist ning valgusallikat varustatakse mõõtmise ajal liiteseadisest testimispingel.

    3.6.   Käivitamise, stabiliseerimise ja kaare taassüttimise näitajad

    3.6.1.   Käivitamine

    Vastavalt 4. lisa tingimusele katsetamisel peab gaaslahendusega valgusallikas käivituma kohe ja jääma põlema.

    3.6.2.   Stabiliseerimine

    Vastavalt 4. lisa tingimustele mõõtmisel peab gaaslahendusega valgusallikas kiirgama:

     

    1 sekundi pärast: vähemalt 25 % selle objektiivsest valgusvoost;

     

    4 sekundi pärast: vähemalt 80 % selle objektiivsest valgusvoost.

    Objektiivne valgusvoog on märgitud asjaomasel andmelehel.

    3.6.3.   Kaare taassüttimine

    Vastavalt 4. lisa tingimustele katsetamisel peab gaaslahendusega valgusallikas taassüttima kohe pärast andmelehel osutatud ajaks väljalülitamist. Ühe sekundi pärast peab valgusallikas kiirgama vähemalt 80 % selle objektiivsest valgusvoost.

    3.7.   Elektrilised näitajad

    Vastavalt 4. lisa tingimustele mõõtmisel peavad valgusallika pinge ja võimsus jääma asjaomasel andmelehel märgitud piiridesse.

    3.8.   Valgusvoog

    Vastavalt 4. lisa tingimustele mõõtmisel peab valgusvoog jääma asjaomasel andmelehel märgitud piiridesse. Kui sama tüüpi valgusallikale on ette nähtud nii valge kui ka valikuline kollane valgus, kehtib objektiivne väärtus valge valgusega valgusallikate kohta; valikulise kollase valgusega valgusallika valgusvoog peab aga olema vähemalt 68 % ettenähtud väärtusest.

    3.9.   Värvus

    3.9.1.   Kiiratava valguse värvus peab olema valge või valikuline kollane. Peale selle peavad kolorimeetrilised näitajad Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) värvsuskoordinaatidena väljendatuna jääma asjaomasel andmelehel märgitud piiridesse.

    3.9.2.   Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud kiiratava valguse värvuse mõisteid.

    3.9.3.   Värvust mõõdetakse 4. lisa punktis 10 sätestatud korras.

    3.9.4.   Gaaslahendusega valgusallika minimaalne punase värvuse sisaldus peab olema niisugune, et:

    Formula

    kus:

    Ee (λ)

    [W/nm]

    on valgusvoo spektraaljaotus;

    V (λ)

    [1]

    on spektraalne valgusefektiivsus;

    λ

    [nm]

    on lainepikkus.

    Kõnealune väärtus arvutatakse ühe nanomeetri suuruste intervallidega.

    3.10.   Ultraviolettkiirgus

    Gaaslahendusega valgusallika ultraviolettkiirgus peab olema niisugune, et:

    Formula

    kus:

    S (λ)

    [1]

    on spektraalne kaalufunktsioon;

    km = 683

    [lm/W]

    on fotomeetrilise kiirguse ekvivalent.

    (Muude sümbolite määratlusi vt punkt 3.9.4).

    Kõnealune väärtus arvutatakse ühe nanomeetri suuruste intervallidega.

    Ultraviolettkiirgus kaalutakse vastavalt järgmises tabelis esitatud väärtustele.

    λ

    S(λ)

    250

    0,430

    255

    0,520

    260

    0,650

    265

    0,810

    270

    1,000

    275

    0,960

    280

    0,880

    285

    0,770

    290

    0,640

    295

    0,540

    300

    0,300

    305

    0,060

    310

    0,015

    315

    0,003

    320

    0,001

    325

    0,00050

    330

    0,00041

    335

    0,00034

    340

    0,00028

    345

    0,00024

    350

    0,00020

     

     

    355

    0,00016

    360

    0,00013

    365

    0,00011

    370

    0,000090

    375

    0,000077

    380

    0,000064

    385

    0,000053

    390

    0,000044

    395

    0,000036

    400

    0,000030

     

     

    Valitud lainepikkused on representatiivsed; muud väärtused tuleks interpoleerida.

    Väärtused vastavad Rahvusvahelise Kiirguskaitse Assotsiatsiooni (IRPA) / Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Komitee (INIRC) suunistele, mis käsitlevad ultraviolettkiirgusega kokkupuute piirmäärasid.

    3.11.   Standardsed gaaslahendusega valgusallikad

    Standardsed gaaslahendusega (etalon-)valgusallikad peavad vastama valgusallikate tüübikinnitusele esitatavatele nõuetele ja asjaomase andmelehe erinõuetele. Valget ja valikulist kollast valgust kiirgavate valgusallikatüüpide korral peab standardne valgusallikas kiirgama valget valgust.

    4.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

    4.1.   Käesoleva eeskirja raames tüübikinnituse saanud gaaslahendusega valgusallikad peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile, järgides punktis 3 ning käesoleva eeskirja 1. ja 3. lisas sätestatud märgiseid ja tehnilisi nõudeid.

    4.2.   Et veenduda punkti 4.1 nõuete täitmises, tuleb tootmist asjakohaselt kontrollida.

    4.3.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

    4.3.1.

    tagama toodangu kvaliteedi tõhusa kontrollimise korra olemasolu;

    4.3.2.

    pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud, et kontrollida vastavust igale kinnitatud tüübile;

    4.3.3.

    tagama katsetulemuste registreerimiste ja sellega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel haldusasutusega;

    4.3.4.

    analüüsima igat liiki katsete tulemusi, kohaldades 7. lisa kriteeriume, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

    4.3.5.

    tagama, et iga gaaslahendusega valgusallika tüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 6. lisas ettenähtud katsed;

    4.3.6.

    tagama, et kui katse käigus ilmneb mis tahes näidise mittevastavus selle katse tingimustele, võetakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toote vastavus tüübikinnitusele.

    4.4.   Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

    4.4.1.   Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsetulemused ja tootmise ülevaatuse tulemused.

    4.4.2.   Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

    4.4.3.   Kui kvaliteeditase osutub ebarahuldavaks või kui peetakse vajalikuks kontrollida punkti 4.4.2 kohaldamisel teostatud katsete kehtivust, peab kontrollija valima välja näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teostanud tehnilisele teenistusele.

    4.4.4.   Pädev asutus võib teha kõiki käesolevas eeskirjas ettenähtud katseid. Katsed tehakse juhuslikkuse põhimõttel valitud näidistega, häirimata seejuures tootja tarnekohustusi ja lähtudes 8. lisa kriteeriumidest.

    4.4.5.   Pädev asutus püüab kontrolli teha kord kahe aasta järel. Kontrolli tehakse aga pädeva asutuse äranägemisel ja sõltuvalt sellest, kuivõrd pädev asutus usaldab tootmise nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks võetud meetmeid. Negatiivsete tulemuste korral tagab pädev asutus, et võimalikult kiiresti võetakse toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks vajalikud meetmed.

    5.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

    5.1.   Gaaslahendusega valgusallikale käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui toodangu nõuetele vastavusele kehtestatud nõuded ei ole täidetud.

    5.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

    6.   TOOTMISE LÕPETAMINE

    Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud gaaslahendusega valgusallika tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud vormi kohase teatisega teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

    7.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

    Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise, tüübikinnituste tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.


    (1)  Valikulist kollast lampi või valikulist kollast välimist lisakolbi, mille ainus otstarve on muuta valget valgusega gaaslahendusega valgusallika värvust, kuid mitte muid omadusi, ei loeta kuuluvaks teise gaaslahendusega valgusallika tüüpi.

    (2)  0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

    A B C D E F G H J K L M N P R S T U V W X Y Z

    (3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 –Tai, 54 ja 55 – (vaba), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.


    1. LISA

    GAASLAHENDUSEGA VALGUSALLIKATE LEHED

    Gaaslahendusega valgusallikate kategooriate loetelu ja lehtede numbrid:

    Valgusallika kategooria

    Lehtede numbrid

    D1R

    DxR/1–7

    D1S

    DxS/1–6

    D2R

    DxR/1–7

    D2S

    DxS/1–6

    D3R

    DxR/1–7

    D3S

    DxS/1–6

    D4R

    DxR/1–7

    D4S

    DxS/1–6

    Gaaslahendusega valgusallikate lehtede loetelu ja järjekord käesolevas lisas:

    Lehtede numbrid

    DxR/1–7

    DxS/1–6

    Kategooriad D1R, D2R, D3R ja D4R leht DXR/1

    Joonistel esitatakse üksnes gaaslahendusega valgusallika põhimõõtmed (mm)

    Joonis 1

    Kategooria D1R – kaablitega tüüp – sokkel PK32d-3

    Image

    Joonis 2

    Kategooria D2R – klemmiga tüüp – sokkel P32d-3

    Image

    (1)

    Võrdlustasapind määratletakse lambipesa pinnal olevate punktidega, milles asetsevad soklitaldriku kolm tugiäärikut.

    (2)

    Vt leht DxR/3.

    (3)

    Välimise kolvi ekstsentrilisus nulltelje suhtes, mõõdetuna 27,1 mm kaugusel võrdlustasapinnast, ei tohi olla vähem kui ± 0,5 mm suunas B ega vähem kui + 1 mm/– 0,5 mm suunas A.

    Kategooriad D1R, D2R, D3R ja D4R leht DXR/2

    Joonistel esitatakse üksnes gaaslahendusega valgusallika põhimõõtmed (mm)

    Joonis 3

    Kategooria D3R – käivitiga tüüp – sokkel PK32d-6

    Image

    Joonis 4

    Kategooria D4R – klemmiga tüüp – sokkel P32d-6

    Image

    (1)

    Võrdlustasapind määratletakse lambipesa pinnal olevate punktidega, milles asetsevad soklitaldriku kolm tugiäärikut.

    (2)

    Vt leht DxR/3.

    (3)

    Välimise kolvi ekstsentrilisus nulltelje suhtes, mõõdetuna 27,1 mm kaugusel võrdlustasapinnast, ei tohi olla vähem kui 0,5 mm suunas B ega vähem kui + 1 mm/– 0,5 mm suunas A.

    Kategooria D3R – käivitiga tüüp – sokkel PK32d-6

    Joonis 5

    Nulltelje määratlus  (1)

    Soklit lükatakse näidatud suunas.

    Image

    Joonis 6

    Lambi maksimaalsed gabariidid  (2)

    Image

    Kategooriad D1R, D2R, D3R ja D4R leht DXR/4

    Mõõtmed

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standardvalgusallikad

    Elektroodide asend

    Leht DxR/5

    Kaare asend ja kuju

    Leht DxR/6

    Mustade ribade asukoht

    Leht DxR/7

    α1 (3)

    45° ± 5°

    α2 (4)

    45° min.

    D1R: sokke PK32d-3

    D2R: sokke P32d-3

    D3R: sokke PK32d-6

    D4R: sokke P32d-6

    vastavalt IEC trükisele 60061 (leht 7004-111-3)

    ELEKTRILISED JA FOTOMEETRILISED NÄITAJAD

     

    D1R/D2R

    D3R/D4R

    D1R/D2R

    D3R/D4R

    Liiteseadise nimipinge

    V

    12 (4)

    12

    Nimivõimsus

    W

    35

    35

    Testimispinge

    V

    13,5

    13,5

    Lambi pinge

    Objektiivne

    V

    85

    42

    85

    42

    Lubatud hälve

    ± 17

    ± 9

    ± 8

    ± 4

    Lambi võimsus

    Objektiivne

    W

    35

    35

    Lubatud hälve

    ± 3

    ± 0,5

    Valgusvoog

    Objektiivne

    lm

    2 800

    2 800

    Lubatud hälve

    ± 450

    ± 150

    Värvsus-koordinaadid valge valguse puhul

    Objektiivne

     

    x = 0,375

    y = 0,375

    Hälvete piirid (5)

    Piirid

    x = 0,345

    y = 0,150 + 0,640 x

    x = 0,405

    y = 0,050 + 0,750 x

    Lõike-punktid

    x = 0,345

    y = 0,371

    x = 0,405

    y = 0,409

    x = 0,405

    y = 0,354

    x = 0,345

    y = 0,309

    Kaare taassüttimise väljalülitumisaeg

    s

    10

    10

    Kategooriad D1R, D2R, D3R ja D4R leht DXR/5

    Elektroodide asend

    Kõnealuse katse abil tehakse kindlaks, kas elektroodid on nulltelje ja võrdlustasapinna suhtes õigesti paigutatud.

    Image

    Mõõtesuund: valgusallika külg- ja pealtvaade

    Mõõt (mm)

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standard valgusallikad

    a1

    d + 0,5

    d + 0,2

    a2

    d + 0,7

    d + 0,35

    b1

    0,4

    0,15

    b2

    0,8

    0,3

    c

    4,2

    4,2

    d = elektroodi läbimõõt;

    d < 0,3 for D1R ja D2R

    d < 0,4 for D3R ja D4R

    Elektroodi ots, mis on võrdluspinnale lähimal, paigutatakse a1 ja b1 abil määratletud alale. Elektroodi ots, mis on võrdluspinnast kaugeimal, paigutatakse a2 ja b2 abil määratletud alale.

    Kategooriad D1R, D2R, D3R ja D4R leht DXR/6

    Kaare asend ja kuju

    Kõnealuse katse abil määratakse kindlaks kaare kuju ja teravus ning kaare asend nulltelje ja võrdlustasapinna suhtes. Selleks mõõdetakse kaare painet ja hajumist keskläbilõikel D ning mõõdetakse hajunud valgusintensiivsust alal A ning joontel B ja C.

    Image

    Suhtelise valgustugevuse jaotuse mõõtmisel kesk-ristlõikel D, nagu osutatud eespool oleval joonisel, on maksimaalse valgustugevuse Lmax kaugus nullteljest r. Lmax 20 % punktide kaugus on s nagu näidatud allpool oleval joonisel.

    Mõõde (mm)

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standardvalgusallikad

    D1R/D2R

    D3R/D4R

    r

    0,50 ± 0,25

    0,50 ± 0,25

    0,50 ± 0,20

    s

    1,10 ± 0,25

    1,10 + 0,25/– 0,40

    1,10 ± 0,25

    Image

    Valgustugevuste mõõtmisel mõõtesuunast B, nagu määratletud lehel DxR/7, kasutades 5. lisas kirjeldatud seadet, kuid 0,2M mm läbimõõduga ringiga, on protsendina maksimaalsest valgustugevusest Lmax väljendatud suhteline valgustugevus (läbilõikel D) järgmine:

    Ala A

    ≤ 4,5 %

    Joon B

    ≤ 15 %

    Joon C

    ≤ 5,0 %

    Ala A pindala määratletakse musta pindega, välimise kolviga ja tasapinnaga, mis on 24,5 mm kaugusel võrdlustasapinnast.

    Kategooriad D1R, D2R, D3R ja D4R leht DXR/7

    Mustade ribade asukoht

    Kõnealuse katse abil tehakse kindlaks, kas mustad ribad on nulltelje ja võrdlustasapinna suhtes õigesti paigutatud.

    Image

    Kaare valgustugevuse jaotuse mõõtmisel keskläbilõikel nagu määratletud lehel DxR/6, kui valgusallikas on pööratud nii, et must riba katab kaare, peab mõõdetud valgustugevus olema ≤ 0,5 % Lmax.

    ±1 ja ±3-ga määratletud alal võib musta pinde asendada muu vahendiga, mis takistab valguse läbikannet asjaomaselt alalt.

    Mõõtmed

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standardvalgusallikad

    α1

    45° ± 5°

    α3

    70° min.

    α4

    65° min.

    β1/24, β1/30, β2/24, β2/30

    25° ± 5°

    f1/24, f2/24 (6)

    0,15 ± 0,25

    0,15 ± 0,20

    f1/30

    f1/24 mv ± 0,15 (7)

    f1/24 mv ± 0,1

    f2/30

    f2/24 mv ± 0,15 (7)

    f2/24 mv ± 0,1

    f1/24 mv – f2/24 mv

    ± 0,3 max.

    ± 0,2 max.

    d

    9 ± 1

    Kategooriad D1S, D2S, D3S ja D4S leht DXS/1

    Joonistel esitatakse üksnes gaaslahendusega valgusallika põhimõõtmed (mm)

    Joonis 1

    Kategooria D1S – kaablitega tüüp – sokkel PK32d-2

    Image

    Joonis 2

    Kategooria D2S – klemmiga tüüp – sokkel P32d-2

    Image

    (1)

    Võrdlustasapind määratletakse lambipesa pinnal olevate punktidega, milles asetsevad soklitaldriku kolm tugiäärikut.

    (2)

    Vt leht DxS/3.

    (3)

    Mõõdetuna 27,1 mm kaugusel võrdlustasapinnast on välimise kolvi ekstsentrilisus sisemise kolvi keskpunkti suhtes maksimaalselt 1 mm.

    Kategooriad D1S, D2S, D3S ja D4S leht DXS/2

    Joonistel esitatakse üksnes gaaslahendusega valgusallika põhimõõtmed (mm)

    Joonis 3

    Kategooria D3S – käivitiga tüüp – sokkel PK32d-5

    Image

    Joonis 4

    Kategooria D4S – klemmiga tüüp – sokkel P32d-5

    Image

    (1)

    Võrdlustasapind määratletakse lambipesa pinnal olevate punktidega, milles asetsevad soklitaldriku kolm tugiäärikut.

    (2)

    Vt leht DxS/3.

    (3)

    Mõõdetuna 27,1 mm kaugusel võrdlustasapinnast on välimise kolvi ekstsentrilisus sisemise kolvi keskpunkti suhtes maksimaalselt 1 mm.

    Kategooriad D1S, D2S, D3S ja D4S leht DXS/3

    Joonis 5

    Nulltelje määratlus  (8)

    Lambi maksimaalsed gabariidid

    Image

    Joonis 6

    Maximum lamp outline  (9)

    Image

    Kategooriad D1S, D2S, D3S ja D4S leht DXS/4

    Mõõtmed

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standardvalgusallikad

    Elektroodide asend

    Leht DxS/5

    Kaare asend ja kuju

    Leht DxS/6

    α1, α2 (10)

    55° min.

    55° min.

    D1S: sokke PK32d-2

    D2S: sokke P32d-2

    D3S: sokke PK32d-5

    D4S: sokke P32d-5

    vastavalt IEC trükisele 60061 (leht 7004-111-3)

    ELEKTRILISED JA FOTOMEETRILISED NÄITAJAD

     

    D1S/D2S

    D3S/D4S

    D1S/D2S

    D3S/D4S

    Liiteseadise nimipinge

    V

    12 (11)

    12

    Nimivõimsus

    W

    35

    35

    Testimispinge

    V

    13,5

    13,5

    Lambi pinge

    Objektiivne

    V

    85

    42

    85

    42

    Lubatud hälve

    ± 17

    ± 9

    ± 8

    ± 4

    Lambi võimsus

    Objektiivne

    W

    35

    35

    Tolerance

    ± 3

    ± 0,5

    Valgusvoog

    Objektiivne

    lm

    3 200

    3 200

    Lubatud hälve

    ± 450

    ± 150

    Värvsus-koordinaadid valge valguse puhul

    Objektiivne

     

    x = 0,375

    y = 0,375

    Hälvete piirid (12)

    Piirid

    x = 0,345

    y = 0,150 + 0,640 x

    x = 0,405

    y = 0,050 + 0,750 x

    Lõike-punktid

    x = 0,345

    y = 0,371

    x = 0,405

    y = 0,409

    x = 0,405

    y = 0,354

    x = 0,345

    y = 0,309

    Kaare taassüttimise väljalülitumisaeg

    s

    10

    10

    Kategooriad D1S, D2S, D3S ja D4S leht DXS/5

    Elektroodide asend

    Katse abil tehakse kindlaks, kas elektroodid on nulltelje ja võrdlustasapinna suhtes õigesti paigutatud.

    Image

    Mõõtesuund: valgusallika külg- ja pealtvaade

    Mõõde (mm)

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standard valgusallikad

    a1

    d + 0,2

    d + 0,1

    a2

    d + 0,5

    d + 0,25

    b1

    0,3

    0,15

    b2

    0,6

    0,3

    c

    4,2

    4,2

    d = elektroodi läbimõõt;

    d < 0,3 a D1S ja D2S;

    d < 0,4 a D3S ja D4S.

    Elektroodi ots, mis on võrdluspinnale lähimal, paigutatakse a1 ja b1 abil määratletud alale. Elektroodi ots, mis on võrdluspinnast kaugeimal, paigutatakse a2 ja b2 abil määratletud alale.

    Kategooriad D1S, D2S, D3S ja D4S leht DXS/6

    Kaare asend ja kuju

    Käesoleva katse abil määratakse kindlaks kaare kuju ning asend nulltelje ja võrdlustasapinna suhtes. Selleks mõõdetakse kaare painet ja hajumist keskläbilõikel 27,1 mm kaugusel võrdlustasapinnast.

    Kaare kuju on üksnes illustratiivne.

    Mõõtesuund: valgusallika külgvaade

    Image

    Suhtelise valgustugevuse jaotuse mõõtmisel keskläbilõikel, nagu osutatud eespool oleval joonisel, on maksimaalse väärtuse kaugus nullteljest r. Punkt, kus valgustugevus on 20 % maksimumväärtusest, on s-i piires.

    Mõõde (mm)

    Seeriatootmises olevad valgusallikad

    Standardvalgusallikad

    r

    0,50 ± 0,40

    0,50 ± 0,20

    s

    1,10 ± 0,40

    1,10 ± 0,25

    Image


    (1)  Nulltelg on võrdlustasapinnaga risti ja läbib kahe paralleelse joone lõikepunkti, nagu osutatud joonisel 5.

    (2)  Klaaskolb ja toed ei ulatu ümbrisest väljapoole, nagu näidatud joonisel 6. Ümbris on nulltelje suhtes kontsentriline.

    (3)  Nurkade 1 ja 2 vaheline kolvi osa on valgust kiirgav osa. See osa peab olema kujult võimalikult homogeenne ja optiliste moonutuste vaba. See kehtib kolvi kogu ümbermõõdu kohta, mis jääb nurkade 1 ja 2 vahele, välja arvatud mustad ribad.

    (4)  Liiteseadiste rakenduspinged võivad 12 Vst erineda.

    (5)  Vt 4. lisa.

    (6)  „f1/..” – mõõde f1, mis mõõdetakse pärast tõuget millimeetrites näidatud kaugusel võrdlustasapinnast.

    (7)  „../24 mv” – võrdlustasapinnast 24 mm kaugusel mõõdetud väärtus.

    (8)  Nulltelg on võrdlustasapinnaga risti ja läbib kahe paralleelse joone lõikepunkti, nagu osutatud joonisel 5.

    (9)  Klaaskolb ja toed ei ulatu ümbrisest väljapoole, nagu näidatud joonisel 6. Ümbris on nulltelje suhtes kontsentriline.

    (10)  The part of the bulb within the angles ± 1 and ± 2 shall be the light emitting part. This part shall be as homogeneous in form as possible and shall be optically distortion free. This applies to the whole bulb circumference within the angles ± 1 and ± 2.

    (11)  Liiteseadiste rakenduspinged võivad 12 Vst erineda.

    (12)  Vt 4. lisa.


    2. LISA

    TEATIS

    (Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

    Image


    3. LISA

    TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUSE NÄIDIS

    (vt punkt 2.4.3)

    Image


    4. LISA

    ELEKTRILISTE JA FOTOMEETRILISTE NÄITAJATE MÕÕTMISE MEETOD

    1.   Üldosa

    Käivitamis-, stabiliseerimis- ja kaare taassüttimise katsete tegemiseks ning elektriliste ja fotomeetriliste näitajate mõõtmiseks käitatakse gaaslahendusega valgusallikat vabas õhus ümbritseva õhu temperatuuril 25 ° ± 5 °C.

    2.   Liiteseadis

    Kõik katsed ja mõõtmised tehakse käesoleva eeskirja punktis 2.2.2.4 osutatud liiteseadisega. Käivitamis- ja stabiliseerimiskatsetes kasutatav toiteallikas peab tagama tugevvoolu impulsi kiire tõusu.

    3.   Põlemisasend

    Põlemisasend on ± 10 ° piires horisontaalne ning juhe on all. Vanandamis- ja katseasend on identsed. Kui lampi käitatakse kogemata vales suunas, tuleb see enne mõõtmist uuesti vanandada. Vanandamise ja mõõtmiste ajal ei tohi olla elektrijuhtivusega esemeid 32 mm läbimõõduga ja 60 mm pikkuses silindris, mis on nulltelje suhtes kontsentriline ja kaare suhtes sümmeetriline. Peale selle tuleb hoiduda hajunud magnetväljadest.

    4.   Vanandamine

    Kõik katsed tehakse valgusallikatega, mida on vanandatud vähemalt 15 tsükli jooksul, kusjuures lülitamistsükkel on järgmine: 45 minutit sisse lülitatud, 15 sekundit välja lülitatud, 5 minutit sisse lülitatud, 10 minutit välja lülitatud.

    5.   Toitepinge

    Kõik katsed tehakse asjaomasel andmelehel osutatud testimispingel.

    6.   Käivitamiskatse

    Käivitamiskatse tehakse valgusallikatele, mida ei ole vanandatud ja mida ei ole vähemalt 24 tundi enne katset kasutatud.

    7.   Stabiliseerimiskatse

    Stabiliseerimiskatse tehakse valgusallikatele, mida ei ole vanandatud ja mida ei ole vähemalt üks tund enne katset kasutatud.

    8.   Kaare taassüttimise katse

    Valgusallikas käivitatakse ja seda käitatakse liiteseadisega testimispingel 15 minuti jooksul. Seejärel lülitatakse liiteseadise toitepinge asjaomasel andmelehel osutatud väljalülitamisperioodiks välja ning lülitatakse uuesti sisse.

    9.   Elektriline ja fotomeetriline katse

    Enne mõõtmisi stabiliseeritakse valgusallikas 15 minuti jooksul.

    10.   Värvus

    Valgusallika värvust mõõdetakse Ulbrichti kuulis, kasutades mõõtesüsteemi, mis näitab tekkiva valguse CIE värvsuskoordinaate resolutsiooniga ± 0,002. Allpool oleval joonisel on näidatud valge värvuse ning gaaslahendusega valgusallikate D1R, D1S, D2R, D2S, D3R, D3S, D4R ja D4S hälvete piirid.

    Image


    5. LISA

    Kaare asendi ja kuju ning elektroodide asendi mõõtmiseks kasutatav optiline seade (1)

    Gaaslahendusega valgusallikas asetatakse nii, nagu näidatud:

     

    lehe DxR/1 või lehe DxS/1 joonisel 1 või 2;

     

    lehe DxR/2 või lehe DxS/2 joonisel 3 või 4.

    Image

    Optiline süsteem projitseerib ekraanile kaare A kujutise A' eelistatavalt suurendusega M = s′/s = 20. Optiline süsteem peab olema aplanaatne ja akromaatiline. Optilise süsteemi fookuskaugusel f tekitab diafragma d kaare projektsiooni peaaegu paralleelsete vaatesuundadega. Et poole divergentsi nurk ei oleks suurem kui μ = 0,5°, ei tohi fookusdiafragma läbimõõt optilise süsteemi fookuskauguse suhtes olla suurem kui d = 2f tan(μ). Optilise süsteemi aktiivne läbimõõt ei tohi olla suurem kui:

    D = (1 + 1/M)d + c + (b1 + b2)/2 (c, b1 ja b2 on esitatud vastavalt lehtedel DxS/5 ja DxR/5).

    Elektroodide asendit võimaldab mõõta ekraanil olev skaala. Paigaldist saab kalibreerida paralleelse kiirega eraldiseisva projektoriga koos mõõturiga, mille vari projitseeritakse ekraanile. Mõõtur näitab nulltelge ja võrdlustasapinnaga paralleelset ning sellest „e” mm kaugusel asuvat tasapinda (D1R, D1S, D2R, D2S, D3R, D3S, D4R ja D4S puhul e = 27,1).

    Ekraani tasapinnale tuleb paigaldada vastuvõtja, mis liigub vertikaalsuunas joonel, mis vastab tasapinnale kaugusel „e” gaaslahendusega valgusallika võrdlustasapinnast.

    Vastuvõtja suhteline spektraaltundlikkus on sama mis inimsilmal. Vastuvõtja ei tohi olla suurem kui 0,2 M mm horisontaalsuunas ja 0,025 M mm vertikaalsuunas (M = suurendus). Mõõdetava liikumise ulatus peab olema niisugune, et on võimalik mõõta kaare painde r ja kaare hajumise s vajalikke mõõtmeid.


    (1)  Tegemist on mõõtmismeetodi näidisega; kasutada võib mis tahes muud samaväärse mõõtmistäpsusega meetodit.


    6. LISA

    Tootja kvaliteedimenetluste miinimumnõuded

    1.   ÜLDSÄTTED

    Fotomeetrilistele (sh ultraviolettkiirgusega seotud), geomeetrilistele, visuaalsetele ja elektrilistele näitajatele esitatavad vastavusnõuded loetakse täidetuks, kui ei ületada seeriatootmises olevatele gaaslahendusega valgusallikatele 1. lisa asjaomasel andmelehel ja soklite asjaomasel andmelehel ettenähtud lubatud hälbeid.

    2.   MIINIMUMNÕUDED TOOTJAPOOLSELE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLILE

    Tootja või tüübikinnitusmärgi omanik teeb sobiva ajavahemiku järel igat liiki gaaslahendusega valgusallikatega asjakohased katsed vastavalt käesoleva eeskirja sätetele.

    2.1.   Katsete laad

    Käesoleva eeskirja kohased nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste, geomeetriliste ja optiliste näitajate kontrollimiseks.

    2.2.   Katsemeetodid

    2.2.1.

    Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

    2.2.2.

    Punkti 2.2.1 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastandamist pädeva asutuse mõõtmistulemustele.

    2.3.   Näidiste võtmine

    Gaaslahendusega valgusallikate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi gaaslahendusega valgusallikate rühma.

    2.4.   Kontrollitud ja registreeritud näitajad

    Gaaslahendusega valgusallikad kontrollitakse ja katsetulemused registreeritakse, lähtudes 7. lisa tabelis 1 loetletud näitajate rühmadest.

    2.5.   Nõuetele vastavuse kriteeriumid

    Tootja või tüübikinnituse omanik peab katsetulemused statistiliselt töötlema nii, et on täidetud käesoleva eeskirja punktis 4.1 sätestatud toodangu nõuetele vastavuse kontrolli nõuded.

    Vastavus on tagatud, kui ei ületata 7. lisa tabelis 1 esitatud näitajate rühma kohta esitatud vastuvõetavat mittevastavuse taset. See tähendab, et gaaslahendusega valgusallikate arv, mis ei vasta gaaslahendusega valgusallika tüübi mis tahes näitajate rühma nõuetele, ei ületa 7. lisa asjaomastes tabelites 2, 3 või 4 esitatud piirmäärasid.

    Märkus: näitajana käsitletakse iga üksikut gaaslahendusega valgusallikale esitatavat nõuet.


    7. LISA

    Näidiste võtmine ja tootja katseandmete nõuetele vastavuse tasemed

    Tabel 1

    Näitajad

    Näitajate rühm

    Gaaslahendusega valgusallikate tüüpide katseandmete rühm (1)

    12 kuu miinimumnäidis rühma kohta (1)

    Vastuvõetav mittevastavuse tase näitajate rühma kohta (%)

    Märgistus, loetavus ja kestvus

    Kõik samade välismõõtmetega tüübid

    315

    1

    Kolvi kvaliteet

    Kõik sama kolviga tüübid

    315

    1

    Välismõõtmed (ilma soklita)

    Kõik sama kategooria tüübid

    315

    1

    Kaare ja ribade asend ning mõõtmed

    Kõik sama kategooria tüübid

    200

    6,5

    Käivitamine, stabiliseerimine ja kaare taassüttimine

    Kõik sama kategooria tüübid

    200

    1

    Lambi pinge ja võimsus

    Kõik sama kategooria tüübid

    200

    1

    Valgustugevus, värvus ja

    ultraviolettkiirgus

    Kõik sama kategooria tüübid

    200

    1

    Vastuvõetavuse piirmäärad, mis põhinevad iga näitajate rühma katsetulemuste eri arvudel, on loetletud tabelis 2 maksimaalse mittevastavuste arvuna. Piirmäärade aluseks on 1 % mittevastavuse tase, eeldades, et vastuvõetavuse tõenäosus on vähemalt 0,95.

    Tabel 2

    Iga näitaja katsetulemuste arv

    Vastuvõetavuse piirmäärad

    –200

    5

    201–260

    6

    261–315

    7

    316–370

    8

    371–435

    9

    436–500

    10

    501–570

    11

    571–645

    12

    646–720

    13

    721–800

    14

    801–860

    15

    861–920

    16

    921–990

    17

    991–1 060

    18

    1 061–1 125

    19

    1 126–1 190

    20

    1 191–1 249

    21

    Vastuvõetavuse piirmäärad, mis põhinevad iga näitajate rühma katsetulemuste eri arvudel, on loetletud tabelis 3 maksimaalse mittevastavuste arvuna. Piirmäärade aluseks on 6,5 % mittevastavuse tase, eeldades, et vastuvõetavuse tõenäosus on vähemalt 0,95.

    Tabel 3

    Lampide arv andmetes

    Piirmäär

    –200

    21

    201–213

    22

    214–227

    23

    228–240

    24

    241–254

    25

    255–268

    26

    269–281

    27

    282–295

    28

    296–308

    29

    309–322

    30

    323–336

    31

    337–349

    32

    350–363

    33

    364–376

    34

    377–390

    35

    391–404

    36

    405–417

    37

    418–431

    38

    432–444

    39

    445–458

    40

    459–472

    41

    473–485

    42

    486–499

    43

    500–512

    44

    513–526

    45

    527–540

    46

    541–553

    47

    554–567

    48

    568–580

    49

    581–594

    50

    595–608

    51

    609–621

    52

    622–635

    53

    636–648

    54

    649–662

    55

    663–676

    56

    677–689

    57

    690–703

    58

    704–716

    59

    717–730

    60

    731–744

    61

    745–757

    62

    758–771

    63

    772–784

    64

    785–798

    65

    799–812

    66

    813–825

    67

    826–839

    68

    840–852

    69

    853–866

    70

    867–880

    71

    881–893

    72

    894–907

    73

    908–920

    74

    921–934

    75

    935–948

    76

    949–961

    77

    962–975

    78

    976–988

    79

    989–1 002

    80

    1 003–1 016

    81

    1 017–1 029

    82

    1 030–1 043

    83

    1 044–1 056

    84

    1 057–1 070

    85

    1 071–1 084

    86

    1 085–1 097

    87

    1 098–1 111

    88

    1 112–1 124

    89

    1 125–1 138

    90

    1 139–1 152

    91

    1 153–1 165

    92

    1 166–1 179

    93

    1 180–1 192

    94

    1 193–1 206

    95

    1 207–1 220

    96

    1 221–1 233

    97

    1 234–1 249

    98

    Vastuvõetavuse piirmäärad, mis põhinevad iga näitajate rühma katsetulemuste eri arvudel, on loetletud tabelis 4 tulemuste protsendina, eeldades, et vastuvõetavuse tõenäosus on vähemalt 0,95.

    Tabel 4

    Iga näitaja katsetulemuste arv

    Piirmäärad tulemuste protsendina.

    Vastuvõetav mittevastavuse tase 1 %

    Piirmäärad tulemuste protsendina.

    Vastuvõetav mittevastavuse tase 6,5 %

    1 250

    1,68

    7,91

    2 000

    1,52

    7,61

    4 000

    1,37

    7,29

    6 000

    1,30

    7,15

    8 000

    1,26

    7,06

    10 000

    1,23

    7,00

    20 000

    1,16

    6,85

    40 000

    1,12

    6,75

    80 000

    1,09

    6,68

    100 000

    1,08

    6,65

    1 000 000

    1,02

    6,55


    (1)  Hindamine hõlmab tavaliselt üksikute tehaste gaaslahendusega valgusallikate seeriatoodangut. Tootja võib siiski panna samasse rühma sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.


    8. LISA

    NÄIDISTE VÕTMISE MIINIMUMNÕUDED

    1.

    Fotomeetrilistele, geomeetrilistele, visuaalsetele ja elektrilistele näitajatele esitatavad vastavusnõuded loetakse täidetuks, kui ei ületada seeriatootmises olevate gaaslahendusega valgusallikatele 1. lisa asjaomasel andmelehel ja soklite asjaomasel andmelehel ettenähtud lubatud hälbeid.

    2.

    Masstoodanguna valmistatud gaaslahendusega valgusallikate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui tulemused vastavad käesoleva lisa punktile 5.

    3.

    Nõuetele vastavus vaidlustatakse ja tootjalt nõutakse tootmise nõuetega vastavusse viimist juhul, kui tulemused ei vasta käesoleva lisa punktile 5.

    4.

    Kui kohaldatakse käesoleva lisa punkti 3, võetakse kahe kuu jooksul 250 gaaslahendusega valgusallika täiendav näidis, mis valitakse hiljuti toodetud partii hulgast juhuslikult.

    5.

    Nõuetele vastavuse kinnitamine või mittekinnitamine otsustatakse tabeli 1 väärtuste põhjal. Gaaslahendusega valgusallikad võetakse vastu või lükatakse tagasi iga näitajate rühma alusel vastavalt tabelis 1 esitatud väärtustele 1 (1).

    Tabel 1

    Näidis

    1 % (2)

    6,5 % (2)

    Vastuvõtmine

    Tagasilükkamine

    Vastuvõtmine

    Tagasilükkamine

    Esimese näidiste võtmise kogus: 125

    2

    5

    11

    16

    Kui nõuetele mittevastavate üksuste arv on suurem kui 2 (11) ja väiksem kui 5 (16), võetakse teine näidis suurusega 125 üksust ja hinnatakse 250 üksust.

    6

    7

    26

    27


    (1)  Kava on mõeldud selleks, et hinnata gaaslahendusega valgusallikate vastavust vastuvõetavuse tasemetele 1 % ja 6,5 % mittevastavus, ning see lähtub tavakontrolli kaheastmelisest proovivõtukavast, mis on avaldatud IEC trükises 60410: „Sampling Plans and Procedures for Inspection by Attributes” („Proovivõtukavad ja tunnuste järgi kontrollimise kord”).

    (2)  Gaaslahendusega valgusallikad kontrollitakse ja katsetulemused registreeritakse, lähtudes 7. lisa tabelis 1 loetletud näitajate rühmadest.


    Top