24.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/16

1)

Komisjoni 2001. aastal vastu võetud valges raamatus „Uus hoog Euroopa noortele” (1) rõhutatakse, kui tähtis on töötada noorte jaoks välja võimalusi, mis aitavad neil saavutada oma täit potentsiaali ning osaleda aktiivselt ühiskonnaelus.

2)

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga (2) võeti vastu avatud koordinatsioonimeetod kui noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uus raamistik.

3)

Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi 2005. aasta järeldustega (3) võeti vastu Euroopa noortepakt kui üks vahenditest, millega aidata kaasa majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, arendades noorte mõõdet ka Euroopa muudes asjakohastes poliitikates.

4)

Euroopa Ülemkogu 23.–24. märtsi 2006. aasta järeldustes (4) rõhutatakse vajadust rakendada Euroopa noortepakti seoses noortega ja noorteorganisatsioonidega ning tugevdada sidemeid hariduse, koolituse, tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja liikuvuse alaste poliitikate vahel, et parandada noorte olukorda tööturul ja vähendada oluliselt töötust noorte hulgas, toetades samas poliitikaid, mis edendavad pere- ja tööelu ühitamist, võrdseid võimalusi, põlvkondadevahelist solidaarsust, tervist ja elukestvat õpet.

5)

Komisjoni teatisega (5) ja nõukogu resolutsiooniga, milles käsitletakse noorte osalust ja teavitamist, pidades silmas noorte Euroopa kodanikuaktiivsuse kujundamist (6), käivitati reaalne dialoog noortega, mis on struktureeritud kohalikult tasandilt Euroopa tasandini.

6)

Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta järeldustes (7) kutsutakse üles arendama edasi poliitikaid, mis edendavad muu hulgas noorte rolli ühiskonnas, sealhulgas soodustavad nende üleminekut õpingutelt tööellu.

7)

Euroopa Komisjoni Euroopa poliitika nõustajate büroo viis läbi uuringu (8), milles kutsutakse üles uuendama noortesse investeerimise üldstrateegiat, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu noorte heaolu, tervis, haridus, tööhõive ja kodakondsus,

1)

Euroopa majanduskasv ja jõukus sõltuvad kõigi noorte aktiivsest osalemisest ja panusest, eelkõige seetõttu, et noorte osakaal elanikkonnas tervikuna pidevalt väheneb;

2)

noored peavad kandma vananeva elanikkonnaga kaasnevad kulud, mis nõuab kõikide põlvkondade ühtset lähenemist;

3)

ELi majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse arengu seisukohast on oluline luua noortele soodsad tingimused oma oskuste arendamiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks, pidades eelkõige silmas globaliseerumist ja teadmistepõhist majandust;

4)

paljud probleemid, millega noored silmitsi seisavad, näiteks laste vaesuse suur osakaal, halb tervis, koolist väljalangemine ja töötus noorte hulgas, on tõestuseks sellest, et on vaja üle vaadata investeeringud, mida Euroopa teeb noortesse;

5)

tervislikud eluviisid on inimpotentsiaali kasvatamise ning noorte täiel määral ühiskonnas osalemise eelduseks;

6)

vaja on tõeliselt terviklikku teadmistepõhist noortepoliitikat, mis rajaneks poliitikakujundajate ja sidusrühmade, sealhulgas noorte ja noori ühendavate organisatsioonide, noortejuhtide, noortevaldkonnas uurimistööga tegelejate ja noorsootöötajate tugeval koostööl nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil;

7)

vaja on erinevaid valdkondi ja tasandeid hõlmavat (transversal) noortestrateegiat, mis looks tihedamaid sidemeid noori käsitleva valge raamatu (12) vastuvõtmise järgselt loodud Euroopa noortepoliitika raamistiku ja muude noori mõjutavate poliitikate vahel, eesmärgiga töötada välja sidus lähenemine noortepoliitikale, mis oleks kindlaksmääratud noortepoliitika eesmärkide saavutamisel reaalse edu võtmeks;

8)

Euroopa noortepakti eesmärkide edukas täitmine sõltub koostöö parandamisest poliitikakujundajate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel nii poliitilisel kui tehnilisel tasandil ning nõuab paremate sidemete loomist käimasolevate protsesside ja poliitikavahendite vahel nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil.

1)

investeerima paremini ja varem noortesse, et edendada nende haridust, tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, tervist ja kodanikuaktiivsust, kohaldades elutsüklipõhist lähenemist, võttes arvesse noorte mitmekesisust ja vältides igasugust diskrimineerimist;

2)

kinnitama kohustusi, mis nad on võtnud noortepoliitika rakendamise ja täitmise jälgimise parandamiseks kõikidel otsustustasanditel, pöörates erilist tähelepanu Lissaboni strateegiale;

3)

kohustuma paremini rakendama Euroopa noortepakti majanduskasvu ja tööhõive suurendamise Lissaboni strateegia raames, sest see pakub suuri võimalusi noorte paremaks „sotsiaalseks ja kutsealaseks integratsiooniks”, käsitledes muu hulgas noorteküsimusi nähtavamalt, süsteemsemalt ja paremal moel riiklike reformikavade raames, ning jälgima paremini Euroopa noortepakti elluviimist;

4)

tugevdama noorteküsimusi kõigis noori mõjutavates poliitikavaldkondades;

5)

tõstma kõigi asjaomaste sidusrühmade, näiteks poliitikakujundajate, ametühingute, haridusasutuste, ettevõtete, noorsootöötajate, teadlaste, perede, tööturu osapoolte ning noorte heaks ja noortega töötavate organisatsioonide teadlikkust noorteküsimustes ning kaasama neid lahenduste leidmisel,

1)

koostab noori kaasates iga kolme aasta tagant liikmesriikide poolt käimasolevate protsesside raames esitatavate regulaarsete aruannete põhjal ELi aruande noorte kohta, kusjuures esimene aruanne esitatakse 2009. aastal,

1)

looma tihedad sidemed Euroopa noortepoliitika raamistiku ja muude noori mõjutavate poliitikate vahel, arendades seeläbi erinevaid valdkondi ja tasandeid hõlmavat lähenemisviisi, eesmärgiga suurendada noorte täiel määral osalemist ühiskonnaelus;

2)

võtma meetmeid eesmärgiga luua tihedamad sidemed hariduse, kaasatuse ja noorte valdkonnas käimasolevate protsesside, näiteks Lissaboni strateegia, tervishoiustrateegiate ning mitmesuguste avatud koordinatsioonimeetodite vahel.

1)

rakendama tugevdatud ühiseid eesmärke noorte osalemise parandamiseks ja nende teavitamiseks noortevaldkonna avatud koordinatsioonimeetodi raames;

2)

arendama edasi struktureeritud dialoogi noortega ja noori ühendavate organisatsioonidega, tagades väiksemate võimalustega noorte ning ühendustesse ja organisatsioonidesse mittekuuluvate noorte kaasamise struktureeritud dialoogi;

3)

edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste integreerimist kõigisse noori mõjutavatesse poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse;

4)

innustama noori olema aktiivsed riiklike tegevuste kontekstis ning samuti „Euroopa aasta” algatuse raames kavandatavates tegevustes, näiteks kultuuridevahelise dialoogi aasta raames;

5)

hõlbustama noorte juurdepääsu kultuurile, võttes teadmiseks komisjoni kavatsuse viia sel teemal läbi uuring;

6)

hõlbustama mitteformaalse õppe tulemuste tunnustamist noorte valdkonnas,

1)

kasutama koostöös liikmesriikidega asjakohaseid ELi programme (nt programm „Aktiivsed noored” (13), elukestva õppe programm (14), programm „Kultuur (2007–2013)” (15), programm „Kodanike Euroopa” (16) ja Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) (17)), et koordineeritud lähenemisviisi kohaldades edendada noorte osalust;

2)

viima lõpule Europassi kohandamise, et see vastaks mitteformaalse õppe vajadustele noorte valdkonnas.

1)

RÕHUTAVAD, et on tähtis pidada noortega struktureeritud dialoogi kõigil nende elu mõjutavatel tasanditel ja kõigis sellistes valdkondades ning on vaja arutada sellise dialoogi tõhustamise võimalusi;

2)

MÄRGIVAD sellega seoses, et komisjon kutsus Euroopa institutsioone ja noori oma 5. septembri 2007. aasta teatises üles tugevdama oma partnerlust ja tegi ettepaneku ühisdeklaratsiooni kohta.

1)

tagada noorte tööhõives ja hariduses osalemise käsitlemisel hariduse ja koolituse kvaliteet juba varases etapis ning elukestva õppe põhimõtet järgides;

2)

kasutada täiel määral ära olemasolevaid mehhanisme ning luua vajaduse korral täiendavad mehhanismid varajase koolist lahkumise ennetamiseks;

3)

teha tööd selliste ajakohastatud haridus- ja koolitussüsteemide nimel, mis suudavad ette näha tööturu vajadusi;

4)

pakkuda nõustamist ja karjäärialast juhendamist ning edendada koolituse või õppekavaga tihedalt seotud kvaliteetseid praktikavõimalusi ning koolide ja ettevõtete või riigiasutuste vahelisi partnerlusi, eesmärgiga hõlbustada üleminekut õpingutelt tööturule ja vältida ebakõlasid haridussüsteemi pakutavate erialade ja tööturu vajaduste vahel;

5)

tegeleda diskrimineerimise, stereotüüpide ja raskustega, mis võivad vähendada noorte võimalusi;

6)

analüüsida, millist mõju avaldavad poliitikameetmed noorte olukorrale tööturul, ning võtta seda arvesse kaitstud paindlikkuse strateegiate väljatöötamisel,

1)

edendama juba varases etapis elukestva õppe võtmepädevuste (18) kui konkreetse keskkonna jaoks sobivate teadmiste, oskuste ja suhtumiste kombinatsiooni omandamist hariduses ja koolituses;

2)

edendama, eelkõige sellega seoses, algatusvõimet ja ettevõtlust (võtmepädevus nr 7), mis on seotud inimese võimega viia ideid ellu ning mis hõlmab loovust, proaktiivsust, iseseisvust, innovatsiooni nii isiklikus kui ühiskonnaelus ja samuti tööl;

3)

soodustama noortele suunatud koolitusprogramme ning parandama tingimusi noorte ettevõtjate jaoks, näiteks edendades ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi äriühingute ja finantsasutuste hulgas, et hõlbustada noorte ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele VKEde asutamiseks;

4)

kasutama ELi vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Maaelu Arengu Fondi või mis tahes muid asjakohaseid ELi fonde ja programme, et toetada noorte üleminekut hariduselust tööellu.

1)

on vaja anda noortele rohkem otsustusvabadust ning laiendada noorte võimalusi osaleda täiel määral haridus-, töö- ja ühiskonnaelus;

2)

noored on peamised otsustajad seoses noorte osalemisega ühiskonnaelus, ning neil peab arenema välja vastutustunne oma hariduse, tööhõive, tervise ja kodanikuaktiivsuse küsimustes;

3)

on vaja töötada välja selline erinevaid valdkondi ja tasandeid hõlmav lähenemisviis noortepoliitikale, mis oleks võtmeks reaalse edu saavutamiseks noortepoliitika kindlaksmääratud eesmärkide täitmisel;

4)

on vaja parandada noortepoliitika rakendamist ja täitmise jälgimist kõikidel otsustustasanditel, pöörates erilist tähelepanu Lissaboni strateegiale;

5)

noorte täiel määral ühiskonnaelus osalemine sõltub tugevast koostööst noorte, noori ühendavate organisatsioonide ning noori mõjutavate poliitiliste otsuste eest vastutajate vahel,

1)

kutsuda Euroopa Parlamenti, komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles investeerima paremini ja rohkem noortesse, pidades silmas noorte ees seisvaid väljakutseid ning asjaolu, et noorte osakaal elanikkonnas tervikuna väheneb;

2)

kutsuda Euroopa Parlamenti, komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles võtma noorte elu mõjutavate küsimustega tegelemiseks vastu erinevaid valdkondi ja tasandeid hõlmava lähenemisviisi, tuginedes poliitikakujundajate ja sidusrühmade vahelisele koostööle nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil ning suurendades noori mõjutavate poliitikate noorteaspekti;

3)

julgustada liikmesriike oma riiklikke reformikavade ettevalmistamisel ja komisjoni oma iga-aastases eduaruandes andma Lissaboni strateegia raamesse kuuluvate noortepoliitikate kohta süsteemsemalt ja nähtavamalt aru, et hõlbustada tehtud edusammude jälgimist;

4)

kutsuda Euroopa Parlamenti, komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tugevdama koostööd noortega ja noori ühendavate organisatsioonidega 2006. aastal sisse seatud struktureeritud dialoogi kaudu, mis võimaldab noortel osaleda oma igapäevaelu mõjutavate küsimuste aruteludes ja otsuste tegemisel.