(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 (4) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele liidu tarbijatele – nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad, kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja kestlikkust.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (5) on liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Gaasiliste kütuste siseturu normid tuleb viia vastavusse kõnealuse määrusega. Sellega seoses on liit sätestanud, kuidas ajakohastada oma energiaturge, sealhulgas seoses gaasiturgude CO2 heite vähendamisega, mida on käsitletud komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatistes „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (edaspidi „ELi vesinikustrateegia“) ning Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele (6). Käesolev määrus peaks aitama saavutada liidu eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet, tagades samal ajal varustuskindluse ning maagaasi ja vesiniku siseturgude tõrgeteta toimimise.

(4)

Käesolev määrus täiendab seotud liidu poliitikat ja õigusakte, eelkõige neid, mis esitati vastavalt komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatisele „Euroopa roheline kokkulepe“, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2023/857 (7), (EL) 2023/957 (8), (EL) 2023/1805 (9) ja (EL) 2023/2405 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2023/959 (11), (EL) 2023/1791 (12) ja (EL) 2023/2413 (13), mille eesmärk on stimuleerida liidu majanduse CO2 heite vähendamist ja tagada, et see püsib trajektooril kliimaneutraalse liidu saavutamise poole 2050. aastaks, kooskõlas määrusega (EL) 2021/1119. Käesoleva määruse peamine eesmärk on võimaldada ja hõlbustada üleminekut kliimaneutraalsusele, tagades vesinikuturu kasvu ja tõhusa maagaasituru.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi ning vesiniku jõudmist energiasüsteemi, mis võimaldab loobuda fossiilse gaasi tarbimisest, ning anda taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasile ning vesinikule oluline roll liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel. Samuti on käesoleva määruse eesmärk luua õigusraamistik, mis võimaldab kõigil turuosalistel loobuda fossiilsest gaasist, motiveerib neid seda tegema ja võimaldab neil kavandada oma tegevust, et vältida seotuse efekti, ning mille eesmärk on tagada fossiilse gaasi järkjärguline ja õigeaegne kasutuselt kõrvaldamine, eelkõige kõigis asjaomastes tööstussektorites ja kütte eesmärgil.

(6)

ELi vesinikustrateegias tunnistatakse, et kuna potentsiaal toota taastuvatest energiaallikatest vesinikku on liikmesriikides erinev, on avatud ja konkurentsivõimeline siseturg koos takistusteta piiriülese kaubandusega väga oluline konkurentsi, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Lisaks rõhutatakse ELi vesinikustrateegias, et liikumine likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute tootjate turuletulekut ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste energiakandjatega ning annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeerimis- ja käitamisotsuste tegemiseks. Käesolevas määruses sätestatud õigusnormid peaksid seega soodustama vesinikuturgude, kaubapõhise vesinikukaubanduse ja likviidse kauplemise keskuste esilekerkimist. Liikmesriigid peaksid kõrvaldama kõik põhjendamatud tõkked, sealhulgas ebaproportsionaalsed tariifid ühenduspunktides. Tunnistades olemuslikke erinevusi, tuleks vesinikuturu puhul kaaluda ka elektri- ja maagaasi turgude jaoks välja töötatud kehtivaid norme, mis on võimaldanud tõhusat äritegevust ja kauplemist. Kuigi käesolevas määruses sätestatakse vesinikuturu toimimise suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted, on nende põhimõtete kohaldamisel asjakohane võtta arvesse kõnealuse turu arenguetappi.

(7)

Söe- ja CO2-mahukate piirkondade toetamine fossiilsete kütuste järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel ja taastuvenergia järkjärgulisel kasutuselevõtul on õiglase ülemineku poliitika põhielement. Kõnealust toetust antakse kooskõlas asjakohase õigusraamistikuga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (14) loodud Õiglase Ülemineku Fondiga, mis võimaldab rahastada taastuvenergiatehnoloogiat. Komisjonil on oluline roll sellise riikliku poliitika toetamisel, mille eesmärk on järk-järgult vähendada olemasolevat söe ja muude tahkete fossiilkütuste tootmist ja kaevandamisvõimsust. Kõnealune protsess nõuab rahastamist, et tegeleda sotsiaalse ja majandusliku mõjuga, sealhulgas tööjõu ümberõppega puhtale energiale ülemineku eesmärgil piirkondades, kus toimuvad struktuurimuutused. Söe- ja CO2-mahukate piirkondade toetamisel tuleb arvesse võtta iga asjakohase liidu rahastamisprogrammi konkreetseid eesmärke, ulatust ja kriteeriume. Õiglase Ülemineku Fondist rahastatakse üksnes taastuvenergia tehnoloogiat.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/1788 (15) nähakse ette süsteemi ühendhalduri võimalus. Käesolevas määruses kehtestatud normidega ei nõuta seetõttu nimetatud direktiivi asjakohastele sätetele vastavate riiklike süsteemide korralduse muutmist.

(9)

Tuleb sätestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks võrgule juurdepääsu tariifid, tagamaks et need vastavad täielikult mittediskrimineerimise põhimõttele ja tõrgeteta toimiva siseturu vajadustele, et nendes võetakse täielikult arvesse süsteemi terviklikkuse vajadust ja kajastatakse tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga võrguhalduri kuludele ning on läbipaistvad, hõlmates samas asjaomast investeeringutasuvust ning võimaldades taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi lõimimist. Käesolevas määruses sätestatud võrgule juurdepääsu tariifide reegleid täiendavad lisareeglid, eelkõige sellised, mis on sätestatud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjades ja -suunistes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2022/869 (16) ja (EL) 2024/1787 (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (18) ja direktiivis (EL) 2023/1791.

(10)

Üldiselt on kõige tõhusam rahastada taristut selle kasutajatelt saadavast tulust ja vältida ristsubsideerimist. Peale selle oleks ristsubsideerimine reguleeritud varade puhul vastuolus kulupõhiste tariifide üldpõhimõttega. Erandjuhtudel võib ristsubsideerimine siiski tuua ühiskondlikku kasu, eelkõige võrgu arendamise varasemates etappides, kui lepinguline võimsus on tehnilise võimsusega võrreldes väike ja on märkimisväärne ebakindlus selle suhtes, millal tulevane nõudlus võimsuse järele realiseerub. Seega võiks ristsubsideerimine kaasa aidata mõistlike ja prognoositavate tariifide kehtestamisele võrgu varajastele kasutajatele ning vähendada võrguhaldurite investeerimisriske, mis võiks aidata luua investeerimiskliimat, mis toetab liidu CO2 heite vähendamise eesmärke. Alternatiivina eeldatavalt kõrgematele võrgutariifidele, mida muidu tuleks nõuda varajastelt vesinikuvõrgu kasutajatelt, peaks vesiniku võrguhalduritel olema võimalik jagada võrgu arenduskulud teatud aja peale, lubades liikmesriikidel näha ette võimaluse, et tulevased kasutajad maksavad kulude ajalise jaotamise mehhanismi kaudu osa esialgsetest kuludest. Sellise kulude ajalise jaotamise mehhanismi ja selle aluseks oleva metoodika peab heaks kiitma reguleeriv asutus. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada sellist mehhanismi meetmetega vesinikuvõrgu haldurite finantsriski katmiseks, näiteks riigigarantiiga, tingimusel et need meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 107. Kui võrkude rahastamine võrgu kasutajate makstavate võrgule juurdepääsu tariifide kaudu ei toimi, peaks reguleerival asutusel olema võimalik lubada teatavatel tingimustel rahalisi ülekandeid maagaasi- ja vesinikuvõrkudest eraldatud reguleeritud teenuste vahel. Kulusid, mis on seotud teostatavusuuringutega, mis on seotud maagaasivõrkude kasutusotstarbe muutmisega vesinikuvõrkudele, ei tuleks käsitada ristsubsideerimisena. Ristsubsideerimist ei tohiks rahastada teistes liikmesriikides asuvad võrgu kasutajad ning seepärast on asjakohane koguda ristsubsideerimiseks rahalisi vahendeid ainult väljavoolupunktidest kuni lõpptarbijateni samas liikmesriigis. Kuna ristsubsideerimine on erandlik, tuleks tagada, et ristsubsiidiumid oleksid proportsionaalsed, läbipaistvad, ajaliselt piiratud ja kehtestatud regulatiivse järelevalve all, tingimusel et nendest teatatakse komisjonile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (19) asutatud Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER).

(11)

Turupõhiste meetmete, näiteks enampakkumiste kasutamine tariifide kindlaksmääramiseks peab olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1788 ja komisjoni määrusega (EL) 2017/459 (20).

(12)

Kolmandatele isikutele osutatavate juurdepääsuteenuste ühine miinimumhulk on vajalik, et kehtestada kogu liidus reaalselt kehtiv ühine juurdepääsu miinimumstandard ja kindlustada, et juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele ühilduksid piisavalt, ning võimaldada saada kasu tõrgeteta toimiva maagaasi siseturu pakutavatest eelistest.

(13)

Kolmandate isikute juurdepääsu korraldus peaks põhinema käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel. Kindla võimsuse alusel maagaasi vaba jaotamist võimaldavate sisend-väljundsüsteemide korraldus sai heakskiidu 2013. aasta oktoobris 24. Euroopa gaasisektori reguleerimise foorumil (edaspidi „Madridi foorum“). Seepärast tuleks kasutusele võtta sisend-väljundsüsteemi mõiste, mis aitaks saavutada võrdsed tingimused taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile ja vähese CO2 heitega gaasile nii ülekande- kui ka jaotustasandil. Jaotussüsteemi haldurite ja vesiniku jaotusvõrgu haldurite tariifide kehtestamine ning maagaasi ja vesiniku ülekande- ja jaotustasemete vahel võimsuse jaotamise korraldamine tuleks jätta reguleerivate asutuste otsustada direktiivis (EL) 2024/1788 sätestatud põhimõtete alusel.

(14)

Juurdepääs sisend-väljundsüsteemile peaks üldjuhul põhinema kindlal võimsusel. Võrguhalduritelt tuleks nõuda niisugust koostööd, mis tagab suurima kindla võimsuse pakkumise, mis omakorda võimaldab võrgu kasutajatel jaotada vabalt maagaasi, mis kindla võimsuse alusel siseneb mis tahes sissevoolupunkti või väljub mis tahes väljavoolupunktist ühe ja sama sisend-väljundsüsteemi piires.

(15)

Kui kaks või enam kõrvuti asuvat sisend-väljundsüsteemi ühendatakse, peaks liikmesriikidel olema võimalik saavutada täielik või osaline piirkondlik lõimimine. Osaline piirkondlik lõimimine peaks saama hõlmata erinevaid tasakaalustuspiirkondi, mis on oluline samm maagaasi killustatud turgude lõimimise ja maagaasi siseturu toimimise parandamise suunas.

(16)

Kui võetakse ette piirkondlike turgude lõimimine, peaksid asjaomased ülekandesüsteemi haldurid ja reguleerivad asutused tegelema piiriülese mõjuga küsimustega, nagu tariifistruktuurid, tasakaalustuskord, järelejäänud piiriüleste punktide võimsused, investeerimiskavad ning ülekandesüsteemi haldurite ja reguleerivate asutuste ülesannete täitmine.

(17)

Tingimuslikku võimsust tuleks pakkuda ainult juhul, kui võrguhaldur ei suuda kindlat võimsust pakkuda. Võrguhaldur peaksid tingimusliku võimsuse tingimused kindlaks määrama käitamispiirangute alusel läbipaistval ja selgel viisil. Reguleeriv asutus peaks tingimused heaks kiitma ja tagama, et tingimusliku võimsuse toodete arv on piiratud, millega välditakse maagaasituru killustumist ja tagatakse kolmandatele isikutele tõhusa juurdepääsu pakkumise põhimõtte järgimine.

(18)

Maagaasi siseturu väljakujundamiseks tuleks saavutada piisav maagaasivõrkude piiriülese ühendusvõimsuse tase ja edendada turgude lõimimist.

(19)

Käesoleva määruse eesmärk on toetada kestliku biometaani tootmist liidus. Komisjon tegi oma talituste 18. mai 2022. aasta töödokumendis „Tegevuskava „REPowerEU“ rakendamine: investeerimisvajadused, vesinikusektori edendamise algatus ja biometaani eesmärkide saavutamine“, mis on lisatud tema 18. mai 2022. aasta teatisele „Kava „REPowerEU““ (edaspidi „kava „REPowerEU““), ettepaneku suurendada kestliku biometaani tootmist liidus 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetrini.

(20)

Biogaasi ja biometaani kasutuselevõtu koordineeritud kaardistamine on liikmesriikide jaoks vahend, mille abil määrata kindlaks biometaani osakaal nende 2021.–2030. aasta hinnangulises trajektoorides, sealhulgas eeldatav summaarne koguenergia lõpptarbimine ja kavandatud installeeritud koguvõimsus, nagu on ette nähtud nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. Kui liikmesriigid on kehtestanud biogaasi ja biometaani riiklikud trajektoorid, peaksid nad oma riiklikes energia- ja kliimakavades täpsustama poliitika ja meetmed nende arendamiseks, näiteks kestliku biogaasi ja biometaani riiklike strateegiate vastuvõtmine või biometaani aastase tootmise või tarbimise riiklike eesmärkide seadmine, mida väljendatakse kas absoluutkogustes või protsendina maagaasivõrku ühendatud tarbijate tarbitud maagaasi mahust. Selle hõlbustamiseks on komisjon esitanud liikmesriikidele, kellel on biometaani osas märkimisväärne potentsiaal, nende riikliku potentsiaali analüüsi ning teinud ettepanekuid selle kohta, kuidas seda potentsiaali kõige paremini ära kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõike 2 punkti b kohaselt võtta kõnealuse direktiivi artikli 25 lõikes 1 osutatud transpordisektori eesmärkide puhul arvesse biogaasi, mis juhitakse riigisisesesse gaasi ülekande- ja jaotustaristusse.

(21)

Selleks, et luua tõhusa ja läbipaistva piiriülese ülekandevõrkudele juurdepääsu pakkumiseks ja haldamiseks vajalikud võrgueeskirjad ning tagada liidu maagaasisüsteemide kooskõlastatud ja piisavalt tulevikku vaatav kavandamine ja hea tehniline areng, sealhulgas võrkudevahelise ühendusvõimsuse loomine, võttes igakülgselt arvesse keskkonnakaitset, on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist ülekandesüsteemi haldurite ja asjakohasel juhul jaotussüsteemi haldurite vahel. Võrgueeskirjad peaksid olema kooskõlas ACERi välja töötatud raamsuunistega, mis on oma olemuselt mittesiduvad. ACER peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktidest lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas tuleks vaadata läbi kavandite vastavus raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. ACER peaks hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Ülekandesüsteemi haldurid peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega.

(22)

Liidu maagaasi ülekandesüsteemi optimaalse juhtimise tagamiseks tuleks ette näha Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (edaspidi „ENTSOG“). Selleks et tagada väikeste, mitteseotud või isoleeritud liikmesriikide õiglane esindatus, peaks õigus saada ENTSOGi liikmeks olema lisaks maagaasi ülekandesüsteemi halduritele ka neil maagaasihoidlate halduritel, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 86 kohaselt erandit nimetatud direktiivi artiklist 60. ENTSOGi põhikirja heakskiitmisel võib komisjon püüda tagada liikmeõiguste asjakohast diferentseerimist, mis kajastab liikmete erinevat staatust. ENTSOG peaks oma ülesandeid täitma kooskõlas liidu konkurentsinormidega, mida kohaldatakse ka ENTSOGi otsuste suhtes. ENTSOGi ülesanded peaksid olema täpselt kindlaks määratud ja tema töömeetodid peaksid tagama ENTSOGi tõhususe, esinduslikkuse ja läbipaistvuse. Asjakohasel juhul võivad ENTSOG ja Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik (ENNOH) ühiselt välja töötada võrgueeskirjad sektoriülestes küsimustes. ENTSOGi koostatud võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada vajalikke riiklikke tehnilisi norme, mida kohaldatakse riigisiseste küsimuste korral. Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid ülekandesüsteemi haldurid looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse liidu tasandi võrgueeskirjade ja kümneaastaste mittesiduvate võrgu arengukavadega. Koostöö sellistes piirkondlikes struktuurides eeldab võrguga seotud toimingute tõhusat eraldamist tootmisest ja tarnetegevusest. Sellise eraldamise puudumisel võib ülekandesüsteemi haldurite vahelise piirkondliku koostööga kaasneda konkurentsivastase käitumise oht. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja jälgima võrguga seotud toimingute tulemuslikkust piirkondlikul tasandil. Piirkondliku tasandi koostöö peaks ühilduma edusammudega konkurentsivõimeliste ja tõhusate maagaasi ja vesiniku siseturgude suunas.

(23)

Selleks et tagada liidu maagaasi ülekandevõrgu arendamisel suurem läbipaistvus, peaks ENTSOG koostama ühise stsenaariumi ja vastastikku ühendatud mudeli alusel kogu liitu hõlmava maagaasivõrgu kümneaastase mittesiduva arengukava (edaspidi „kogu liitu hõlmav maagaasivõrgu arengukava“), selle avaldama ja seda korrapäraselt ajakohastama. Kogu liitu hõlmav maagaasivõrgu arengukava tuleks välja töötada läbipaistva protsessi käigus, mis hõlmab sisulist avalikku konsultatsiooni, kuhu on kaasatud sõltumatud teadusasutused, ning see peaks põhinema objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel. Selleks võib kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu anda teavet kogu liitu hõlmava maagaasivõrgu arengukava stsenaariumide kohta vastavalt määrusele (EL) 2022/869. Kõnealune kogu liitu hõlmav maagaasivõrgu arengukava peaks hõlmama toimivaid maagaasi ülekandevõrke ja vajalikke piirkondlikke ühendusi, mis on olulised kaubanduslikust või varustuskindluse seisukohast. Kogu liitu hõlmava maagaasivõrgu arengukavaga tuleks edendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja energiasüsteemi lõimimist ning aidata kaasa loodusvarade kaalutletud ja ratsionaalsele kasutamisele ning liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele.

(24)

Et tugevdada konkurentsi likviidsete maagaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et maagaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast süsteemis. Ainus viis selle saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib maagaasi transport tsoonist tsooni. Selleks, et tagada vabadus sissevoolu- ja väljavoolupunktides sõltumatult võimsust reserveerida, ei tohiks ühe sissevoolupunkti jaoks kehtestatud tariifid olla seotud ühe väljavoolupunkti jaoks kehtestatud tariifiga, vaid neid tuleks pakkuda nende punktide jaoks eraldi ning tariif ei tohiks koondada sissevoolu- ja väljavoolutasu ühte hinda.

(25)

Komisjoni määruses (EL) nr 312/2014 (21) on sätestatud normid tasakaalustuskorra moodustavate tehniliste normide kehtestamiseks, kuid jäetud mitmesuguseid valikuid iga sellise tasakaalustuskorra ülesehitamiseks, mida kohaldatakse konkreetses sisend-väljundsüsteemis. Tehtud valikute kombinatsioon annab tulemuseks konkreetse tasakaalustuskorra, mis on kohaldatav konkreetses sisend-väljundsüsteemis, mis praegu kajastavad peamiselt liikmesriikide territooriume.

(26)

Võrgu kasutajad peaksid vastutama oma sisse- ja väljavoolu tasakaalustamise eest kauplemisplatvormidel, mis on loodud selleks, et edendada maagaasiga kauplemist võrgu kasutajate vahel. Selleks, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile ja vähese CO2 heitega gaasile võrdne juurdepääs turule, peaks tasakaalustusala hõlmama võimalikult suures ulatuses ka jaotussüsteemi tasandit. Maagaasi vahetamiseks võrgu kasutajate tasakaalustamiskontode vahel tuleks kasutada virtuaalset kauplemispunkti.

(27)

Viited ühtlustatud ülekandelepingutele ülekandesüsteemi haldurite mittediskrimineeriva juurdepääsu kontekstis ei tähenda seda, et teatud süsteemihalduri ülekandelepingute tingimused peavad olema samad mis teistel ülekandesüsteemi halduritel samas või mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui on sätestatud miinimumnõuded, millele peavad vastama kõik ülekandelepingud.

(28)

Tuleb tagada võrdne juurdepääs süsteemi füüsilise seisundi ja tõhususega seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks hulgimüügihinna muudatuste põhjused. See hõlmab ka täpsemat teavet pakkumise ja nõudluse, võrgu läbilaskevõime, voogude ja käigushoidmise, tasakaalustamise ning hoidlate olemasolu ja kasutamise kohta. Kuna see teave on turu toimimiseks oluline, on vaja vähendada konfidentsiaalsusnõuete tõttu avalikustamisele seatud piiranguid.

(29)

Tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse nõuded on aga eriti olulised ettevõtja jaoks strateegiliste äriandmete puhul, kui maagaasihoidlal on vaid üks kasutaja, või selliste andmete puhul, mis puudutavad ülekande- või jaotussüsteemiga ühendamata süsteemi või alamsüsteemi väljavoolupunkte, mis on ühendatud üksiku tööstustarbijaga, kui selliste andmete avaldamine võib anda konfidentsiaalset teavet kõnealuse tarbija tootmisprotsessi kohta.

(30)

Selleks, et suurendada usaldust turu vastu, peavad turuosalised olema kindlad, et kuritarvitamise eest on võimalik määrata mõjus, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Pädevatele asutustele tuleks anda volitus uurida tulemuslikult turgude kuritarvitamist. Seetõttu on vajalik, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs andmetele, mis sisaldavad teavet tarneettevõtja tehtud tegevuslike otsuste kohta. Maagaasiturul edastatakse kõik sellised otsused süsteemihalduritele võimsuste reserveerimise, registreerimise ja tegelike voogudena. Süsteemihaldurid peaksid hoidma seda teavet pädevate asutuste jaoks kättesaadavana ja kergesti juurdepääsetavana teatud kindlaksmääratud aja jooksul. Pädevad asutused peaksid ühtlasi regulaarselt jälgima, kas süsteemihaldurid järgivad eeskirju.

(31)

Juurdepääs maagaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele on mõnes liikmesriigis ebapiisav, mistõttu on vaja parandada kehtivate normide rakendamist, seda nii läbipaistvuse kui ka kava „REPowerEU“ eesmärkide osas. Sellise parandamise puhul tuleks arvesse võtta kõnealustes hoidlates ja veeldusjaamades hoitavate taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi potentsiaali ja kasutuselevõttu siseturul.

(32)

Ülekandesüsteemi haldurite juhitud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad maagaasisektori tasakaalustussüsteemid on olulised mehhanismid, eelkõige uute turule tulijate jaoks, kellel võib esineda rohkem raskusi oma müügiportfelli tasakaalustamisega kui ettevõtjatel, kes on end vastaval turul juba sisse seadnud. Seetõttu on vaja sätestada normid tagamaks, et ülekandesüsteemi haldurid rakendavad selliseid mehhanisme viisil, mis on kooskõlas mittediskrimineerivate, läbipaistvate ja tõhusate võrgule juurdepääsu tingimustega.

(33)

Reguleerivad asutused peaksid tagama käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste järgimise.

(34)

I lisas sätestatud suunistes on kehtestatud üksikasjalikumad normid. Asjakohasel juhul tuleks neid norme aja jooksul edasi arendada, võttes arvesse riiklike maagaasisüsteemide erinevusi ja arengut.

(35)

Tehes ettepaneku I lisas sätestatud suuniste muutmiseks, peaks komisjon tagama Madridi foorumi raames eelnevate konsultatsioonide läbiviimise nende suunistega seotud kõigi asjaomaste osapooltega, keda esindavad kutseorganisatsioonid, ja liikmesriikidega.

(36)

Liikmesriigid ja pädevad riiklikud asutused peaksid komisjoni taotlusel andma talle asjakohast teavet. Teabenõue peaks sisaldama põhjuseid, miks teave on vajalik käesoleva määruse rakendamiseks. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena.

(37)

Käesolev määrus ning selle alusel vastu võetud võrgueeskirjad ja suunised ei piira liidu konkurentsinormide kohaldamist.

(38)

Liikmesriigid ja energiaühenduse lepinguosalised peaksid tegema tihedat koostööd kõigis lõimitud maagaasikaubanduspiirkonna arendamisega seotud küsimustes ning ei tohiks võtta meetmeid, mis seaksid ohtu maagaasiturgude edasise lõimimise või liikmesriikide ja lepinguosaliste varustuskindluse.

(39)

Energiasüsteemi ümberkujundamine ja maagaasituru jätkuv lõimimine nõuavad rohkem läbipaistvust seoses ülekandesüsteemi haldurile lubatud või sihttuluga. Nimetatud teabel põhinevad mitmed maagaasivõrkudega seotud otsused. Näiteks vajavad praegusest rohkem läbipaistvust ülekandevarade üleviimine maagaasivõrgu haldurilt vesinikuvõrgu haldurile või ülekandesüsteemi haldurite vahelise hüvitusmehhanismi rakendamine. Peale selle nõuab tariifide muutumise hindamine pikas perspektiivis selgust nii maagaasi nõudluse kui ka kulude prognoosimisega seoses. Lubatud tulude läbipaistvus hõlbustab tõenäoliselt kulude prognoosimist. Eelkõige peaksid reguleerivad asutused esitama korrapäraselt teabe, mis käsitleb metoodikat, mida kasutatakse selleks, et arvutada ülekandesüsteemi haldurite tulu, nende regulatiivse varabaasi väärtus ja selle amortiseerumine, tegevuskulude väärtus, ülekandesüsteemi haldurite kasutatud kapitali kulud ning kasutatud stiimulid ja lisatasud, samuti ülekandetariifide pikaajaline areng ülekandesüsteemi haldurite lubatud või sihttulu ja maagaasinõudluse eeldatavate muudatuste alusel. Selleks et tagada ülekandesüsteemi haldurite tõhusust käsitleva läbipaistva ja korratava võrdlusuuringu andmete kogumis- ja tõlgendamisprotsessi nõuetekohane koordineerimine, peaks ACER suhtlema ülekandesüsteemi haldurite ja ENTSOGiga.

(40)

Ülekandesüsteemi haldurite kulud on peamiselt püsikulud. Nende ärimudel ja praegu kehtivad riiklikud õigusraamistikud tuginevad eeldusele, et nende võrkude pikaajaline kasutamine hõlmab pikki amortisatsiooniperioode: 30–60 aastat. Energiasüsteemi ümberkujundamise kontekstis peaksid reguleerivad asutused seepärast suutma prognoosida maagaasinõudluse vähenemist, et õigeaegselt muuta õigusaktidest tulenevat korda ning vältida olukorda, kus ülekandesüsteemi haldurite kulude katmine tariifide abil ohustab tarbijate jaoks maagaasi taskukohasust püsikulude ja maagaasinõudluse suureneva suhtarvu tõttu. Vajaduse korral võib näiteks muuta ülekandevarade amortisatsiooniprofiili või tasuvust.

(41)

Ülekandesüsteemi haldurite lubatud või sihttulu läbipaistvust tuleks suurendada, et võrgu kasutajad saaksid teha võrdlusi ja anda hinnanguid. Läbipaistvust tuleks suurendada ka selleks, et hõlbustada piiriülest koostööd ja ülekandesüsteemi haldurite vaheliste hüvitusmehhanismide loomist kas piirkondliku lõimimise eesmärgil või taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi tariifisoodustuste rakendamiseks, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

(42)

Selleks, et kasutada ära kõige ökonoomsemaid asukohti taastuvatest energiaallikastest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi tootmiseks, peaksid võrgu kasutajad saama kasu võimsuspõhistest tariifisoodustustest. Sellised soodustused võiksid hõlmata soodustust taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi tootmisrajatistest võrku sisestamise eest, maagaasihoidlate sisse- ja väljavoolupunktides kohaldatavate tariifide soodustust ning piiriüleste tariifide soodustust liikmesriikide vahelistes ühenduspunktides. Reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik otsustada, et teatavatel tingimustel nimetatud tariifide suhtes soodustusi ei kohaldata. Kui muude kui piiriüleste soodustuste väärtus muutub, peaks reguleeriv asutus tasakaalustama võrgu kasutajate ja võrguhaldurite huvid, võttes arvesse stabiilseid finantsraamistikke, mis on välja töötatud spetsiaalselt olemasolevate investeeringute jaoks, eelkõige taastuvatest energiaallikatest gaaside tootmise rajatistega seoses. Kui võimalik, tuleks soodustuse muutmise aluseks olevad näitajad või tingimused esitada piisavalt aegsasti enne soodustuse muutmist puudutava otsuse tegemist. Kõnealune soodustus ei tohiks mõjutada tariifide kehtestamise üldist metoodikat, kuid see tuleks asjaomase tariifi kohta esitada tagantjärele. Selleks, et soodustusest kasu saada, peaksid võrgu kasutajad esitama ülekandesüsteemi haldurile nõutud teabe keskkonnahoidlikkuse sertifikaadi alusel, mis on registreeritud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a osutatud liidu andmebaasis.

(43)

Soodustuste kohaldamisest tulenevat tulude vähenemist tuleks käsitleda üldtulude vähenemisena, näiteks võimsuse vähenenud müügi puhul, ning seda oleks vaja aegsasti tariifidest katta, näiteks eritariifide tõstmise teel kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldnormidega.

(44)

Selleks et suurendada liidu maagaasi jaotusvõrkude tõhusust, tagada tihe koostöö ülekandesüsteemi haldurite ja ENTSOGi vahel, suurendada liidu vesiniku jaotusvõrgu tõhusust ning tagada tihe koostöö vesiniku ülekandevõrgu haldurite ja ENNOHiga, tuleks ette näha Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksus (edaspidi „ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus“). ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks hõlmama ka maagaasi jaotussüsteemi haldureid ja tal peaks olema võimalik kaasata vesiniku jaotusvõrgu haldureid. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja selle töömeetodid peaksid tagama liidu jaotusvõrguhaldurite ja vesiniku jaotusvõrgu haldurite jaoks tõhususe, esinduslikkuse ja läbipaistvuse. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel peaks olema vabadus kehtestada oma põhikiri ja töökord, võttes arvesse maagaasi-, vesiniku ja elektrisektorite vahelisi erinevusi. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võimaluse korral tegema tihedat koostööd ENTSOGiga ja ENNOHiga võrgueeskirjade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning peaks muu hulgas andma suuniseid hajatootmise lõimimise kohta ja muudes küsimustes, mis on seotud jaotusvõrkude haldamisega.

(45)

Jaotusvõrguhalduritel on oluline roll taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi lõimimisel süsteemi; näiteks on jaotusvõrguga ühendatud ligikaudu pool biometaani tootmisvõimsusest. Selleks, et hõlbustada sellise gaasiga turul osalemist, peaks kõigis liikmesriikides jaotusvõrku ühendatud tootmisrajatistel olema juurdepääs virtuaalsele kauplemispunktile. Peale selle peaksid jaotussüsteemi haldurid ja ülekandesüsteemi haldurid tegema käesoleva määruse kohaselt koostööd, et võimaldada vastassuunavooge jaotusvõrgust ülekandevõrku või tagada jaotussüsteemi lõimimine alternatiivsete ja samaväärsete vahendite abil ning hõlbustada seega taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi lõimimist turule.

(46)

Maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismil ning vesinikuturu arendamise toetusmehhanismil võib olla keskne roll liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamisel, milleks on turu läbipaistvus, CO2 heite vähendamine, mitmekesistamine ja varustuskindlus.

(47)

Maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanism ning vesinikuturu arendamise toetusmehhanism aitavad kaasa liidu energiaturu ühtsusele, suurendades läbipaistvust ja tagades asjaomaste tarnijate jaoks nähtava energiaallikate nõudluse kõigis liikmesriikides.

(48)

Maagaasi nõudluse koondamine võib suurendada rahvusvahelist suhtlust maagaasitarnijatega, nii torugaasi kui ka veeldatud maagaasi puhul, mis on oluline, et aidata saavutada liidu energiapoliitika eesmärke ja liidu energiaturu ühtsust. Eelkõige tagaks maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi ning vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi abil tugevam koordineerimine liikmesriikidega ja nende vahel kolmandate riikide küsimuses liidu kollektiivse mõjuvõimu tulemuslikuma kasutamise.

(49)

Maagaasi nõudluse koondamine võib aidata kaasa liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisele, võttes nõudluse koondamisel ja pakkumiste kogumisel arvesse keskkonnastandardeid. Nimetatud eesmärkide saavutamisele võib kaasa aidata ka vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi käivitamine.

(50)

Käesoleva määruse alusel loodud maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanism peaks hõlmama mitut etappi, alustades sellest, et liidus asutatud maagaasiettevõtjatel või maagaasi tarbivatel ettevõtjatel on võimalik koondada oma maagaasinõudlus teenuseosutaja kaudu, kellega komisjon on sõlminud lepingu. See võimaldaks maagaasi tarnijatel teha suurtel koondmahtudel põhinevaid pakkumisi, selle asemel, et teha arvukalt väiksemaid pakkumisi üksikostjatele. Seejärel koguks teenuseosutaja tarnepakkumised kokku ja võrdleks need eelnevalt koondatud maagaasi kogustega. Maagaasi ostulepingute üle läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine pärast nõudluse koondamist peaks olema vabatahtlik.

(51)

Nõudluse koondamine tagab liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele maagaasiallikatele ning toob lõpptarbijate huvides kaasa konkurentsipõhised lepingutingimused maagaasi ostmiseks liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest. Nõudluse koondamisega tuleks jätkuvalt toetada ka neid ettevõtjaid, kes varem ostsid maagaasi ainult või peamiselt ühelt tarnijalt, aidates neil hankida maagaasitarneid alternatiivsetelt maagaasitarnijatelt või -pakkujatelt soodsatel tingimustel. Nõudluse koondamine võib parandada selliste ettevõtjate positsiooni veeldatud maagaasi maailmaturul.

(52)

Komisjon peaks tagama, et teenuseosutajad korraldavad oma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid, võttes arvesse mehhanismi eesmärke ja maagaasi eripära. Eelkõige peaksid teenuseosutajad kasutama maagaasi tarnepakkumiste jaotamisel nõudlust koondavate ettevõtjate vahel meetodeid, mis ei tee väiksematel ja suurematel osalejatel diskrimineerivalt vahet. Näiteks peaks teenuseosutajad jaotama maagaasi tarnepakkumised proportsionaalselt üksikute ettevõtjate poolt nõudlusena deklareeritud kogustega. See võib olla asjakohane, kui pakkumine ei kata piisavalt maagaasi nõudlust liidu energiaturul. Komisjon peaks täpsustama teenuseosutajate suhtes kohaldatavad nõuded asjakohastes hanketingimustes.

(53)

Komisjon peaks sõlmima teenuseosutajatelt vajalike teenuste osutamise lepingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (22) kohaste asjakohaste hankemenetluste kaudu, et rakendada käesoleva määrusega kehtestatud mehhanisme. Liidu või liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide või varustuskindluse tagamiseks tuleks teenuseid hankida liidus asutatud teenuseosutajatelt.

(54)

Maagaasinõudluse koondamise protsessi peaks läbi viima asjakohane teenuseosutaja. Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on keerukad protsessid, milles tuleb arvesse võtta eri elemente, mis hõlmavad lisaks hindadele ka tarnete mahtu, tarnekohti ja muid näitajaid. Võttes arvesse maagaasi nõudluse koondamisega seotud teenuste ja vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi tähtsust liidu läbipaistvuse, mitmekesistamise, CO2 heite vähendamise ja varustuskindluse seisukohast, eelkõige varustuskindluse olukorra halvenemise korral, tuleks ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravaid meetmeid või kes kuuluvad otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilise isikule, üksusele või asutusele, on selle kontrolli all või tegutsevad sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse nimel või juhtimisel, kelle suhtes kohaldatakse selliseid liidu piiravaid meetmeid, välistada maagaasi nõudluse koondamise teenuse osutajaks või vesiniku turu arengut toetava mehhanismi pakkujaks saamisest. Komisjon peaks täpsustama teenuseosutajate suhtes kohaldatavad nõuded hanketingimustes.

(55)

Tööstustarbijad, kes tarbivad oma tootmisprotsessides intensiivselt gaasi, näiteks väetise-, terase-, keraamika- ja klaasitootjad, võivad samuti ühisostudest kasu saada, kuna ühisostud võimaldavad neil koondada oma nõudlust, sõlmida lepinguid maagaasi ja veeldatud maagaasi tarnete kohta ning struktureerida tarneid vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Nõudluse koondamise protsessi korraldamise jaoks peaksid kehtima läbipaistvad osalemisreeglid, mis peaksid tagama ühisostu avatuse.

(56)

Maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanism ning vesinikuturu arendamise toetusmehhanism peaksid olema avatud liidus asutatud ettevõtjatele ning, arvestades tihedat kooskõla liidu energiaõigustiku ja energia siseturuga, energiaühenduse lepingu osalisriikides asutatud ettevõtjatele, tingimusel et on kehtestatud vajalikud meetmed või kord.

(57)

Selleks et järk-järgult kaotada või vältida liidu sõltuvust maagaasist või vesinikust, mida tarnivad ettevõtjad kolmandatest riikidest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ning kaitsta olulisi julgeolekuhuve, ei tohiks maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanism ega vesinikuturu arendamise toetusmehhanism olla avatud ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravaid meetmeid, või kes kuuluvad otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilise isikule, üksusele või asutusele, on selle kontrolli all või tegutsevad sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse nimel või juhtimisel, kelle suhtes kohaldatakse selliseid piiravaid meetmeid. Seepärast tuleks sellised ettevõtjad eelkõige tarnija või ostjana mõlemas mehhanismis osalemisest välja jätta.

(58)

Selleks et tulemuslikult osaleda maagaasi ühisostudes ja sõlmida tarnijatega maagaasilepinguid, on ettevõtjatel võimalik luua konsortsiume või kasutada muid koostöövorme, et pidada ühiselt läbirääkimisi teatavate ostutingimuste üle, nagu mahud, ostukohtade tarnetingimused ja -aeg, tehes seda liidu õiguses sätestatud piirides. Ühisostudega tegelevad ettevõtjad peaksid siiski tagama, et otseselt või kaudselt vahetatud teave piirdub sellega, mis on rangelt vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva määruse kohaste ühisostude korraldamine ja rakendamine peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsinormidega, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102.

(59)

Kui teave tehakse kättesaadavaks komisjonile, juhtnõukogule, koordineerimisrühmadele, eksperdirühmadele või teenuseosutajatele, on äärmiselt oluline tagada tundliku äriteabe kaitse. Seepärast peaks komisjon kohaldama mõjusaid vahendeid, et kaitsta nimetatud teavet loata juurdepääsu ja küberturvalisuse riskide eest. Kõiki isikuandmeid, mida võidakse töödelda maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi ning vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi raames, tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (23) ja (EL) 2018/1725 (24).

(60)

Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõda Ukraina vastu alates 2022. aasta veebruarist, mida toetab Valgevene, ning sellele järgnenud maagaasitarnete vähendamine relvana kasutamise eesmärgil ja turgudega manipuleerimine maagaasivoogude tahtlike häirete kaudu on toonud liidus ja selle liikmesriikides esile haavatavuse ja sõltuvuse, millel on selge otsene ja tõsine mõju nende olulistele julgeolekuhuvidele ja energiavarustuse kindlusele. Samal ajal kasvasid alternatiivsed gaasitarneallikad veeldatud maagaasi maailmaturul 2022. ja 2023. aastal üksnes vähesel määral. Uus märkimisväärne veeldatud maagaasi veeldamisvõimsus peaks kasutusele tulema alles 2025. aasta jooksul. Seetõttu on olukord ülemaailmsel maagaasiturul endiselt väga pingeline ja see jääb eeldatavasti pingeliseks teatava aja jooksul, mis põhjustab liidu ja selle liikmesriikide jaoks jätkuvalt haavatavat olukorda. Seda arvesse võttes on asjakohane võtta meetmeid jätkuva haavatavuse kõrvaldamiseks.

(61)

Maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanism on oluline vahend maagaasitarnete mitmekesistamise korraldamiseks ja Venemaa maagaasist sõltuvuse järkjärguliseks kaotamiseks paljudes liikmesriikides kooskõlas komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatisega „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ („REPowerEU“). Liidu või liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, varustuskindluse tagamiseks ning maagaasist sõltuvuse tulemuslikuks ja kiireks lõpetamiseks ei tohiks Venemaa Föderatsioonist või Valgevenest pärit maagaasi tarneid või nendes riikides asuvatest veeldatud maagaasi rajatistest pärit veeldatud maagaasi tarneid pakkuda maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi kaudu kuni 31. detsembrini 2025. Pärast nimetatud kuupäeva peaks komisjonil olema võimalik otsustada jätta Venemaa Föderatsioonist või Valgevenest pärit maagaasi tarned või nendes riikides asuvatest veeldatud maagaasi rajatistest pärit veeldatud maagaasi tarned ajutiselt välja kuni üheks aastaks, mida võib põhjendatud juhtudel pikendada, kui see on vajalik liidu või liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide või varustuskindluse kaitsmiseks. Sellised piirangud ei tohiks põhjendamatult häirida maagaasi siseturu tõrgeteta toimimist ning piiriülesed maagaasivood liikmesriikide vahel ei tohiks kahjustada liidu või liikmesriigi varustuskindlust, peaksid austama energiasolidaarsuse põhimõtet ning neid tuleks kohaldada kooskõlas liidu või liikmesriikide õiguste ja kohustustega kolmandate riikide suhtes.

(62)

Komisjon peaks võtma asjakohaseid olemasolevaid meetmeid tagamaks, et Venemaa Föderatsioonist või Valgevenest pärit maagaasi või nendes riikides asuvatest veeldatud maagaasi rajatistest pärit veeldatud maagaasi tarned jäetakse maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismist välja. Sellega seoses peaks komisjon nõudma, et asjaomane teenuseosutaja teeks vajalikud kontrollid. Need kontrollid võivad toimuda muu hulgas taotluse vormis, millega maagaasi tarnijatelt või tootjatelt, kes osalevad maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismis, nõutakse varude tarnimisel asjakohaseid saatedokumente, kui see on tehniliselt teostatav. Lisaks tuleks maagasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismis osalejatelt nõuda kinnitust selle kohta, et nad täidavad oma kohustust mitte pakkuda ega tarnida Venemaa Föderatsioonist või Valgevenest pärit maagaasi või nendes riikides asuvatest veeldatud maagaasi rajatistest pärit veeldatud maagaasi, kui see on kohaldatav.

(63)

Komisjoni peaks abistama liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev juhtnõukogu, et hõlbustada maagaasi nõudluse koondamisega seotud koordineerimist ja teabevahetust. Liikmesriikide osalemine peaks olema vabatahtlik ja see sõltub eelkõige juhtnõukogu koosolekute päevakorrast.

(64)

Vesinik on energiakandja, millel on kvaliteedi, transpordiviiside ja tarbimisharjumuste poolest maagaasist erinevad omadused. Samuti on endiselt märkimisväärne lõhe taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmise kulude ning vähem kestlike alternatiivide turuhinna vahel, mis võib nõuda riiklikku sekkumist, et pakkuda stiimuleid seni, kuni elektrolüüsiseadmed ja muud seotud vesinikutehnoloogiad ja -sisendid on piisavalt konkurentsivõimelised.

(65)

Sellest hoolimata on liidul suur taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmise potentsiaal. Sellega seoses käivitas komisjon 2023. aasta märtsis Euroopa vesinikupanga algatuse. Euroopa vesinikupank kirjeldab mitmeid tegevusi, millega komisjon hõlbustab liidu vesinikuturu loomist, võimaldab tarneid usaldusväärsetelt rahvusvahelistelt partneritelt ning kogub ja levitab teavet liidu vesinikuturu arengu ja vesinikuprojektide rahastamise kohta. Neid tegevusi tehakse asjakohaste kehtivate õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (25) raames. Euroopa vesinikupanga raames vesiniku suhtes kohaldatavad vabatahtlikud vahendid, eelkõige vesinikuturu arendamise toetusmehhanism, peaksid keskenduma vesiniku tootmise ja turu arengu kiirendamisele liidus, sealhulgas suurendades vesinikunõudluse, -pakkumise, -voogude ja -hindade läbipaistvust ning täites koordineerivat rolli, ühendades tootjaid ja tarbijaid ning hõlbustades segarahastamist olemasolevate vahenditega.

(66)

Euroopa vesinikupanga kaudu tehtava töö raames peaks komisjonil olema võimalik luua vesinikuturu arendamise toetusmehhanism, keskendudes liidus toimuvale tootmisele. Võttes arvesse vesiniku ja vesinikuturu omadusi, tuleks nimetatud mehhanism kehtestada piiratud ajaks, et teha kindlaks kõige mõjusamad vahendid vesiniku nõudluse ja pakkumise kindlakstegemiseks liidus ning uurida kõige optimaalsemat turu- ja taristukorda.

(67)

Vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi raames tarnijate ja ostjate juurdepääs teabele peaks sõltuma kõnealuste ettevõtjate nõusolekust ja liidu konkurentsiõiguse järgimisest.

(68)

Komisjon peaks suutma vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi rakendada ise või peaks tal olema võimalik seda teha asjaomaste teenuseosutajate kaudu. Kui komisjon otsustab nimetatud mehhanismi rakendada teenuseosutaja kaudu, tuleks kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad teenuseosutajatega sõlmitud lepinguid, teenuseosutajate valimise kriteeriume ja teenuseosutajate ülesandeid.

(69)

Vesinikuturu arendamise toetusmehhanism võiks koosneda vahenditest, mis keskenduvad läbipaistvusele, turuarengu nähtavusele ja vabatahtlikule nõudluse hindamisele. Nimetatud mehhanismi tuleks rakendada Euroopa vesinikupanga kaudu. Euroopa vesinikupank peaks koordineerima teavet vesiniku pakkumise, nõudluse, voogude ja hindade kohta, et suurendada usaldust areneva vesinikuturu vastu ning suurendada vesinikutootjate ja vesinikuostjate nõudluse nähtavust. Vesinikuturu arendamise toetusmehhanismis tuleks arvesse võtta vesinikuturu küpsust ja likviidsust ning taristu kättesaadavust.

(70)

Kui komisjon loob vesinikuturu arendamise toetusmehhanismiga seotud küsimuste jaoks koordineerimisrühma, peaks selline koordineerimisrühm tegelema üksnes vesinikuga.

(71)

Liidu jõupingutused, mille eesmärk on kaotada järk-järgult praegune sõltuvus Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnetest ja vältida uut sõltuvust ning kaitsta liidu ja liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve, peaksid kajastuma ka vesinikuturu arendamise toetusmehhanismis, pidades silmas ka seda, et Venemaa Föderatsioon kasutab energiatarneid relvana, mida tõendavad maagaasitarnete vähenemine ja maagaasivoogude häired. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik otsustada rakendusotsusega piirata Venemaa Föderatsioonist või Valgevenest pärit vesiniku tarnetega seotud pakkumiste hindamist vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi raames. Selline otsus tuleks teha üksnes juhul, kui see on vajalik liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, ning see peaks põhinema samadel põhimõtetel, mida kohaldatakse maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismis osalemise suhtes, kuid see peaks olema kohandatud vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi kaudu toimuvale tegevusele. Eelkõige tuleks sellise otsuse vastuvõtmise ja eelneva hindamise ajakava kohandada vastavalt mehhanismi kavandatud käivitamisele.

(72)

Enne vesinikuturu arendamise toetusmehhanismi kehtivusaja lõppu ja hiljemalt 31. detsembriks 2029 peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kõnealuse mehhanismi toimimist ja eelkõige selle panust liidu vesinikuturu arendamisse. Sellise hinnangu põhjal peaks komisjonil olema võimalik esitada seadusandlik ettepanek vabatahtliku vesiniku nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi väljatöötamiseks.

(73)

Taastuvallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi kasvavate koguste lõimimine liidu maagaasisüsteemi muudab liitu transporditava ja seal tarbitava maagaasi kvaliteeti. Selleks, et tagada takistamatu piiriülene maagaasivoog, säilitada turgude koostalitlusvõime ja võimaldada turgude lõimimist, on vaja suurendada gaasi kvaliteedi ja selle juhtimise kulude läbipaistvust, näha ette ühtlustatud lähenemisviis reguleerivate asutuste ja süsteemihaldurite rollidele ja kohustustele ning tugevdada piiriülest koordineerimist. Samaaegselt ühtlustatud lähenemisviisi tagamisega gaasi kvaliteedile piiriülestes ühenduspunktides tuleks säilitada liikmesriikide paindlikkus seoses gaasi kvaliteedinormide kohaldamisega nende riiklikes maagaasisüsteemides.

(74)

Vesiniku segamine maagaasisüsteemi peaks olema viimane abinõu, sest see on vähem tõhus kui puhta vesiniku kasutamine ja vähendab vesiniku väärtust. Samuti mõjutab see loodusliku gaasitaristu toimimist, lõppkasutaja rakendusi ja piiriüleste süsteemide koostalitlusvõimet. Seetõttu tuleks seada prioriteediks vesiniku tootmine ja kasutamine puhtal kujul ning transportimine spetsiaalses vesinikusüsteemis. Seevastu tuleks teha kõik võimalik, et vältida vesiniku kasutamist rakendustes, mille jaoks on olemas energiatõhusamad alternatiivid. Tuleks säilitada liikmesriikide õigus teha otsus selle kohta, kas segada vesinikku nende riiklikesse maagaasisüsteemidesse või mitte. Samas piiraks turu killustumise ohtu maagaasisüsteemi vesiniku segamist käsitlev ühtlustatud lähenemisviis lubatud liiduülese piirmäärana nende liikmesriikide vahelistes piiriülestes ühenduspunktides, kus ülekandesüsteemi haldurid peavad võtma vastu maagaasi, millesse segatud vesiniku sisaldus jääb alla piirmäära. Kõrvuti asuvatel ülekandesüsteemidel peaks olema vabadus leppida piiriüleste ühenduspunktide jaoks kokku segatud vesiniku suuremas või väiksemas sisalduses. Selliste kokkulepete kaalumisel peaksid liikmesriigid konsulteerima teiste liikmesriikidega, keda meede tõenäoliselt mõjutab, ning võtma arvesse olukorda kõnealustes liikmesriikides.

(75)

Tõhus piiriülene koordineerimine ning ülekandesüsteemi haldurite vaheliste gaasi, sealhulgas biometaani ja vesinikusegude kvaliteedi teemaliste vaidluste lahendamise protsess on olulised, et hõlbustada maagaasi tõhusat transporti maagaasisüsteemide vahel liidu piires ja seega suurendada siseturu lõimumist. Gaasi kvaliteedinäitajate, sealhulgas ülemise kütteväärtuse, Wobbe indeksi ja hapnikusisalduse ning vesinikusegude ja nende ajas muutumise tõhustatud läbipaistvusnõuded koos seire- ja aruandluskohustustega peaksid kaasa aitama kaasa avatud ja tõhusa maagaasi siseturu tõrgeteta toimimisele.

(76)

Liikmesriikidele peaks jääma võimalus kasutada oma algseid gaasi kvaliteedispetsifikatsioone, kui nende reguleerivad asutused või ACER otsustavad jätkata piiriülese piiranguga, mille põhjuseks on erinevused vesiniku segamise tasemetes või tavades. Sellise piiriülese piirangu säilitamise võimalus on eriti oluline liikmesriikides, kus on üks ühenduspunkt või kus maagaasi maht siseneb peamiselt ühe ühenduspunkti kaudu. Takistamatute piiriüleste voogude tagamiseks ja energia siseturu terviklikkuse säilitamiseks tuleks asjaomastele reguleerivatele asutustele ja vajaduse korral ACERile anda volitused alustada jooksvalt uuesti ühist vaidluste lahendamise protsessi, et kajastada maagaasiturgudel ja -tehnoloogias toimunud arenguid.

(77)

Maagaasisüsteemi koostalitlusvõime ja andmevahetuse normid, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2015/703 (26), on väga olulised, eelkõige seoses ühenduslepingutega, sealhulgas voo juhtimise eeskirjad, maagaasi koguse ja kvaliteedi mõõtmise põhimõtted, sobitamismenetluse ja maagaasikoguste jaotamise eeskirjad, teabevahetuse kord erakorraliste asjaolude korral; ühtne mõõtühikute süsteem, gaasi kvaliteet, sealhulgas gaasi kvaliteedi ja lõhnastamise tavade erinevustest tulenevate piiriülese kaubanduse piirangute haldamise eeskirjad, gaasi kvaliteedi lühi- ja pikaajaline seire ning teabe esitamine; andmevahetus ja aruandlus gaasi kvaliteedi kohta; läbipaistvus, teabevahetus, teabe esitamine ja koostöö asjaomaste turuosaliste vahel.

(78)

Selleks, et tagada liidu vesinikuvõrgu optimaalne haldamine ning võimaldada piiriülest vesinikuga kauplemist ja selle tarnimist liidus, tuleks luua ENNOH. ENNOHi ülesandeid tuleks täita kooskõlas liidu konkurentsinormidega. ENNOHi ülesanded peaksid olema täpselt kindlaks määratud ja tema töömeetodid peaksid tagama ENNOHi tõhususe, esinduslikkuse ja läbipaistvuse. Asjakohasel juhul võivad ENTSOG ja ENNOH ühiselt välja töötada võrgueeskirjad sektoriülestes küsimustes.

(79)

Selleks et tagada, et kõik liikmesriigid, kes tegelevad vesiniku ülekandevõrkude arendamisega, oleksid ENNOHis esindatud, peaks neil olema erandina käesolevas määruses sätestatud ENNOHi liikmesuse üldnormist võimalik määrata ENNOHi liikmeks vesiniku ülekandevõrgu haldur, kelle suhtes kohaldatakse erandit direktiivi (EL) 2024/1788 artiklist 68, kui kõnealune haldur on asutatud liikmesriigis, mille ükski teine vesiniku ülekandevõrgu haldur ei ole ENNOHi liige. Liikmesriikidel, kellel ei ole veel spetsiaalset vesiniku ülekandevõrgu haldurit, kuid kes kavatsevad välja töötada vesiniku ülekandevõrgukooskõlas nende lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega, peaks olema võimalik määrata üks üksus ENNOHi assotsieerunud partneriks, et teda teavitataks ENNOHis tehtavast tööst, ning kes saaks osaleda täiskogu, juhatuse ja komitee koosolekutel ning töörühmades, kuni nende vesinikuvõrgu haldurid saavad ENNOHi liikmeteks. Selleks võivad liikmesriigid delegeerida vesinikuküsimustega tegeleva riikliku ühenduse esindaja.

(80)

Selleks et tagada liidu vesinikuvõrgu väljatöötamisel läbipaistvus, peaks ENNOH koostama ja avaldama kogu liitu hõlmava vesinikuvõrgu kümneaastase mittesiduva arengukava (edaspidi „kogu liitu hõlmav vesinikuvõrgu arengukava“), mis on suunatud arenevate vesinikuturgude vajadustele, ja seda korrapäraselt ajakohastama. Kogu liitu hõlmav vesinikuvõrgu arengukava peaks hõlmama toimivaid vesiniku transpordivõrke ja vajalikke ühendusi, mis on olulised kaubanduslikust seisukohast. ENNOH peaks osalema määruse (EL) 2022/869 artiklites 11, 12 ja 13 sätestatud kogu energiasüsteemi hõlmava kulude ja tulude analüüsi (sealhulgas vastastikku ühendatud energiaturu ja võrgu mudel, mis hõlmab nii elektri, maagaasi ja vesiniku transporditaristuid kui ka hoidlaid ja maagaasi veeldusjaamu ning elektrolüüsiseadmeid), võrgu kümneaastaste arengukavade stsenaariumide ning taristu puuduste tuvastamise aruannete koostamisel, et välja töötada liidu ühishuviprojektide ja vastastikku huvi pakkuvate projektide loendid. Selleks peaks ENNOH tegema tihedat koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSO-E) ja ENTSOGiga, et hõlbustada energiasüsteemi lõimimist.

(81)

Selleks et hõlbustada energiasüsteemi lõimimist, kasutada ära koostoimet ja toetada süsteemi üldist tõhusust, peaksid ENNOH, ENTSO-E ja ENTSOG tegema tihedat koostööd liidu tasandi lõimitud võrgu planeerimisel. Kõnealune koostöö peaks hõlmama elektri, vesiniku ja maagaasi ühiste stsenaariumide ettevalmistamist, taristu puudujääke käsitlevate koordineeritud aruannete koostamist, kogu energiasüsteemi hõlmava kulude-tulude analüüsi metoodika järjepidevaid kavandeid ning integreeritud mudelit vastavalt määruse (EL) 2022/869 artiklitele 11, 12 ja 13. Kõnealuse koostöö tõhususe tagamiseks peaksid ENNOH, ENTSO-E ja ENTSOG moodustama nimetatud töid ette valmistavad ühised töörühmad. ENTSOG peaks üleminekuperioodil kuni 1. jaanuarini 2027 välja töötama 2026. aasta kogu liitu hõlmava vesinikuvõrgu arengukava. Selleks peaks ENTSOG täielikult kaasama vesiniku ülekandevõrgu haldurid ja ENNOHi niipea, kui ENNOH on loodud. 2026. aasta kogu liitu hõlmav vesinikuvõrgu arengukava koosneb kahest eraldi peatükist, millest ühes käsitletakse vesinikku ja teises maagaasi. ENNOH peaks välja töötama 2028. aasta kogu liitu hõlmava vesinikuvõrgu arengukava kooskõlas käesoleva määruse kohase liidu tasandi lõimitud võrgu planeerimisega.

(82)

ENNOHi täidetavatest ülesannetest on huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on tingimata vaja tulemuslikku konsulteerimisprotsessi. Üldiselt peaks ENNOH koostöös teiste asjaomaste turuosaliste ja nende ühendustega hankima taristu planeerimise, arendamise ja käitamise kogemusi ning need oma töösse lõimima ja nendele toetuma.

(83)

Kuna tulemuslikumaid edusamme võiks saavutada piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid vesiniku ülekandevõrgu haldurid looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse võrgueeskirjade ja kogu liitu hõlmava vesinikuvõrgu arengukavaga. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja kontrollima võrgu tulemuslikkust piirkondlikul tasandil.

(84)

Selleks, et turuosaliste usaldus liidus tekkivate vesinikuturgude vastu kasvaks, on vaja läbipaistvusnõudeid. On vaja tagada võrdne juurdepääs vesinikusüsteemi füüsilise seisundi ja toimimisega seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks turuhinna muutumise põhjused. Teavet tuleks alati avaldada sisukal, kergesti kättesaadaval ning mittediskrimineerival viisil.

(85)

ENNOH peaks looma keskse veebipõhise platvormi, et teha turuosalistele kättesaadavaks kõik andmed, mis on olulised vesinikuvõrgule tulemusliku juurdepääsu saamiseks.

(86)

Vesinikuvõrgule juurdepääsu tingimused vesinikuturu varases arengujärgus peaksid tagama vesinikuvõrgu kasutajatele tõhusa toimimise, mittediskrimineerivuse ja läbipaistvuse, tagades ühtlasi vesinikuvõrgu halduritele piisava paindlikkuse. Võimsuslepingute maksimaalse kestuse piiramine peaks vähendama lepingutega ülekoormamist ja liigse võimsuse soetamist.

(87)

Käesolevas määruses tuleks sätestada üldtingimused, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu vesinikuhoidlatele ja vesinikuterminalidele, et tagada vesinikuvõrgu kasutajatele mittediskrimineeriv juurdepääs ja läbipaistvus.

(88)

Vesinikuvõrgu haldurid peaksid tegema koostööd, et töötada välja võrgueeskirjad läbipaistva ja mittediskrimineeriva piiriülese vesinikuvõrkudele juurdepääsu pakkumise ja haldamise kohta ning tagada vesinikuvõrgu kooskõlastatud arendamine liidus, sealhulgas ühendusvõimsuste loomine. Komisjon peaks koostama esimese prioriteetide loetelu vesiniku võrgueeskirjade väljatöötamisse kaasatavate valdkondade kindlaksmääramiseks üks aasta pärast käesoleva määrusega ette nähtud ENNOHi loomist. Võrgueeskirjad peaksid olema kooskõlas ACERi välja töötatud raamsuunistega. ACER peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktidest lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas tuleks vaadata läbi kavandite vastavus raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. ACER peaks hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Vesinikuvõrgu haldurid peaksid haldama oma vesinikuvõrke kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega.

(89)

ENNOHi koostatavate võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke riigisiseseid norme.

(90)

Liidus transporditava ja tarbitava vesiniku kvaliteet võib varieeruda sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja transpordi eripärast. Seepärast peaks liidu tasandil ühtlustatud lähenemisviis vesiniku kvaliteedi juhtimisele piiriülestes ühendustorudes tooma kaasa vesiniku piiriülese voo ja turu lõimumise.

(91)

Kui reguleeriv asutus peab seda vajalikuks, võib vesiniku ülekandevõrgu halduritele panna vastutuse nende võrkudes oleva vesiniku kvaliteedi juhtimise eest kohaldatavate vesiniku kvaliteedistandardite raames, millega tagatakse lõpptarbijale vesiniku usaldusväärne ja stabiilne kvaliteet.

(92)

Tõhus piiriülene koordineerimine ning vesiniku ülekandevõrgu haldurite vaheliste vaidluste lahendamise protsess on olulised, et hõlbustada vesiniku transporti vesiniku ülekandevõrkude vahel liidus ja seega suurendada siseturu lõimumist. Vesiniku kvaliteedinäitajate ja nende ajas muutumise tõhustatud läbipaistvusnõuded koos seire- ja aruandluskohustustega peaksid aitama kaasa avatud ja tõhusa vesiniku siseturu tõrgeteta toimimisele.

(93)

Selleks, et muuta käesoleva määruse mitteolemuslikke osi ning täiendada käesolevat määrust seoses teatavate konkreetsete valdkondade mitteolemuslike osadega, mis on turgude lõimimise seisukohast olulised, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et anda suuniseid menetluse üksikasjade kohta, mida ülekandesüsteemi haldurid või vesiniku ülekandevõrgu haldurid peavad järgima, muuta soodustusmäärasid, et leevendada ülekandesüsteemi haldurite tulu struktuurset tasakaalustamatust, kehtestada iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafilise piirkonna määratlus, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure, kehtestada maagaasi ja vesiniku võrgueeskirjad ja suunised, muuta lisas sätestatud suuniseid ning kehtestada suunised uue maagaasi- ja vesinikutaristu kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (27) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(94)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (28).

(95)

Võrgueeskirju ja suuniseid tuleks kohaldada kolmandatest riikide sissevoolupunktide ja neisse väljavoolupunktide suhtes. Konkreetsed asjaolud, sealhulgas pikaajaliste lepinguliste kokkulepete olemasolu või õiguslikud raskused vaidluste lahendamise menetluse kehtestamisel kolmandates riikides asuvate ülekandesüsteemi haldurite või maagaasitarnijatega, võivad takistada tulemuslikku kohaldamist lühiajalises perspektiivis. Kui see on objektiivsetel põhjustel põhjendatud, peaks reguleerivatel asutustel olema võimalik taotleda komisjonilt erandit võrgueeskirjade või suuniste või nende erisätete kohaldamisest, mida ei saa rakendada kolmandatest riikidest sissevoolupunktides ja neist väljavoolupunktides. Sellised erandid peaksid olema ajaliselt piiratud minimaalselt vajaliku aja jooksul, et kõrvaldada olemasolevad takistused võrgueeskirjade või suuniste kohaldamisel.

(96)

Selleks, et tagada Euroopa vesinikuvõrkude tõhus toimimine ja hõlbustada energiasüsteemi lõimimist, peaksid vesinikuvõrgu haldurid vastutama vesiniku transpordivõrgu toimimise, hooldamise ja arendamise eest tihedas koostöös teiste vesinikuvõrgu haldurite ning muude selliste süsteemide halduritega, millega nende võrgud on ühendatud.

(97)

Liidu tasandil ühtlustatud standardid parandavad siseturu tõrgeteta toimimist. Niipea kui viide ühtlustatud standardile on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleks eeldada, et sellele standardile vastavuse korral on täidetud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud rakendusmeetmes kehtestatud asjaomased nõuded, seda ka siis, kui lubatud peaksid olema ka muud vastavuse tõendamise viisid. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (29) artikliga 10 võib komisjon taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid töötaksid välja tehnilised spetsifikatsioonid, Euroopa standardid ja harmoneeritud standardid. Ühtlustatud standardid peaksid eelkõige aitama tootjatel kohaldada käesoleva määruse ja direktiivi (EL) 2024/1788 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmeid.

(98)

Kehtiv liidu standardimisraamistik, mis põhineb määrusel (EL) nr 1025/2012, kujutab endast vaikimisi raamistikku selliste standardite väljatöötamiseks, mille puhul eeldatakse vastavust käesoleva määruse asjakohastele nõuetele või mis on sätestatud konkreetsetes delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides, mis on vastu võetud käesoleva määruse kohaselt. Euroopa standardid peaksid olema turupõhised, nendes peaks olema võetud arvesse avalikku huvi ning poliitikaeesmärke, mis on selgelt märgitud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile esitatud komisjoni taotluses koostada kindlaksmääratud tähtaja jooksul harmoneeritud standardid, ning need peaksid põhinema konsensusel. Kui harmoneeritud standarditele ei ole asjakohaselt viidatud või kui standardimisprotsess on blokeeritud või asjakohaste harmoneeritud standardite kehtestamisel esineb viivitusi, peaks komisjonil olema võimalik delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega kehtestada käesoleva määruse nõuete ühtsed kirjeldused, tingimusel et seejuures austatakse igakülgselt Euroopa standardiorganisatsioonide rolli ja ülesandeid. Seda võimalust tuleks käsitada erakorralise varulahendusena, millega hõlbustatakse halduritel asjakohaste meetmete kohaldamist vastavalt käesoleva määruse ja direktiivi (EL) 2024/1788 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele või rakendusaktidele. Kui harmoneeritud standardite kehtestamisega viivitatakse kõnealuse standardi tehnilise keerukuse tõttu, peaks komisjon võtma seda arvesse enne, kui kaalutakse ühtsete kirjelduste kehtestamist.

(99)

Selleks, et võtta täielikult arvesse vesiniku lõppkasutajate kvaliteedinõudeid, tuleks vesinikuvõrgus oleva vesiniku kvaliteedi spetsifikatsioonide ja standardite koostamisel võtta arvesse juba kehtivaid standardeid, milles on esitatud sellised lõppkasutajate nõuded, näiteks standard EN 17124.

(100)

Vesiniku ülekandevõrgu haldurid peaksid vesiniku transpordiks looma piisava piiriülese võimsuse, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja tehniliselt teostatavad võimsusvajadused, soodustades seega turu lõimimist.

(101)

Pidades silmas vesiniku potentsiaali energiakandjana ja võimalust, et liikmesriigid kauplevad vesinikuga kolmandate riikidega, on vaja selgitada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2017/684 (30) kohaseid teatamiskohustusi maagaasi käsitlevate valitsustevaheliste energiakokkulepete kohta kohaldatakse ka valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis käsitlevad vesinikku, sealhulgas vesinikuühendeid nagu ammoniaak ja vedelad orgaanilised vesinikukandjad. Seepärast tuleks nimetatud otsust vastavalt muuta.

(102)

Tuleks tugevalt toetada investeeringuid uude olulisse taristusse, tagades samas maagaasi ja vesiniku siseturgude tõrgeteta toimimise. Et tugevdada nõuete täitmisest vabastatud taristuprojektide positiivset mõju konkurentsile ja varustuskindlusele, tuleks kontrollida turu huvi projektide kavandamisetapil ning rakendada ülekoormuse juhtimise eeskirju. Kui taristu asub mitme liikmesriigi territooriumil, peaks ACER menetlema viimase instantsina nõuete täitmisest vabastamise taotlust, et võtta paremini arvesse piiriülest mõju ja hõlbustada taotluse administratiivset haldamist. Nõuete täitmisest vabastatud uute oluliste taristuprojektide ehitamise erandlikku riskiprofiili silmas pidades peaks olema võimalik teha tarne- ja tootmishuve omavatele ettevõtjatele nende projektide puhul eraldamisnõuetest täielikke või osalisi ajutisi erandeid. Ajutiste erandite võimalust tuleks varustuskindlusega seotud põhjustel kohaldada eelkõige uute liidusiseste torujuhtmete suhtes, mis transpordivad maagaasi kolmandatest riikidest liitu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/55/EÜ (31) ja 2009/73/EÜ (32) kohaselt antud vabastuste ja erandite kohaldamist tuleks jätkata ajavahemiku jooksul, milleks need on asjaomase vabastuse või erandiga antud.

(103)

Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni eskaleerumine alates 2022. aasta veebruarist on toonud kaasa kõnealuse riigi maagaasitarnete vähenemise ning maagaasi müügist saadud ressursse on kasutatud Venemaa sõja rahastamiseks liidu piiril. Eelkõige on Venemaalt Valgevene ja Nord Stream 1 torujuhtme kaudu kulgevad gaasivood peatunud ning Ukrainat läbivad gaasitarned on pidevalt vähenenud, ohustades tõsiselt energiavarustuskindlust liidus tervikuna. Selline maagaasitarnete vähendamine relvana kasutamise eesmärgil ja turgude manipuleerimine gaasivoogude tahtlike katkestamiste teel on paljastanud liidus ja selle liikmesriikides haavatavuse ja sõltuvuse, millel on selge potentsiaal otse ja tõsiselt mõjutada nende olulisi rahvusvahelisi julgeolekuhuve. Varasem kogemus on näidanud ka seda, et maagaasi võidakse kasutada relvana ja energiaturgude manipuleerimiseks, näiteks maagaasitaristus liigse varuvõimsuse soetamise teel, kahjustades liidu olulisi rahvusvahelisi julgeolekuhuve. Selleks et leevendada selliste sündmuste mõju nii praeguses kontekstis kui ka tulevikus, peaks liikmesriikidel olema erandkorras võimalik võtta proportsionaalseid meetmeid, et piirata ajutiselt eelneva võimsuse pakkumist, mida üks võrgu kasutaja teeb sisenemiskohtades ja veeldatud maagaasi terminalides Venemaa Föderatsioonist ja Valgevenest saabuvate tarnete puhul, kui see on vajalik nende ja liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, võttes arvesse ka vajadust tagada varustuskindlus liidus. Selliseid ajutisi meetmeid peaks olema võimalik pikendada, kui see on põhjendatud. Seda võimalust tuleks kohaldada üksnes Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene suhtes, et liikmesriigid saaksid reageerida olukorrast tulenevatele oma ja liidu olulisi julgeolekuhuve ähvardavatele ohtudele, sealhulgas vähendades oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, muu hulgas varajaste meetmete võtmise kaudu kooskõlas „REPowerEU“ eesmärkidega. Sellised piirangud ei tohiks olla vastuolus liidu ega liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega ning peaksid olema kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XXI artikliga. Enne selliste piirangute kohaldamist peaksid liikmesriigid konsulteerima komisjoniga ja, niivõrd kui piirang neid tõenäoliselt mõjutab, teiste liikmesriikide, energiaühenduse lepinguosaliste, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliste ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga ning võtma arvesse olukorda nendes liikmesriikides ja kolmandates riikides, eelkõige varustuskindluse osas. Liikmesriigid peaksid kavandatavate piirangute asjakohasuse ja kohaldamisala hindamisel võtma igakülgselt arvesse oma meetme võimalikku mõju teistele liikmesriikidele ning eelkõige järgima energiasolidaarsuse põhimõtet, kaasa arvatud varustuskindluse tagamiseks.

(104)

Euroopa energeetikasektoris toimub oluline muutus suure tõhususega vähese CO2 heitega ja taastuvatele energiaallikatele tugineva majanduse suunas, kus on tagatud ka varustuskindlus ja konkurentsivõime. Kuigi elektri allsektoris küberturvalisus juba edeneb koos piiriülese võimsusvoo võrgueeskirjaga, on liidu energiasüsteemi turvalisuse tagamiseks vaja sektoripõhiseid kohustuslikke eeskirju gaasi allsektori jaoks.

(105)

Vastuseks 2021. aasta sügisel toimunud märkimisväärsele ja kogu liitu hõlmavale energiahindade tõusule ja selle negatiivsele mõjule rõhutati komisjoni 13. oktoobri 2021. aasta teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ tõhusa ja tõrgeteta toimiva energia siseturu ja piiriülese varustuskindluse parema koordineerimise tähtsust, et tagada vastupanuvõime tulevastele vapustustele. 20. ja 21. oktoobril 2021 võttis Euroopa Ülemkogu vastu järeldused, milles kutsuti komisjoni üles kiiresti kaaluma meetmeid, millega suurendada liidu energiasüsteemi ja energia siseturu vastupanuvõimet, sealhulgas varustuskindlust suurendavaid meetmeid. Vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse esitas komisjon 8. märtsil 2022„REPowerEU“, et järk-järgult lõpetada liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada üleminekut puhtale energiale. Et aidata nimetatud kriisile ja võimalikele uutele kriisidele liidu tasandil ühtselt ja õigeaegselt reageerida, tuleks käesolevasse määrusesse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2017/1938 (33) lisada erisätted, millega parandatakse koostööd ja vastupanuvõimet, eelkõige seoses solidaarsusreeglitega. Seetõttu tuleks määrust (EL) 2017/1938 vastavalt muuta.

(106)

Nagu nähtub liiduülesest stsenaariumide matkimisest 2017., 2021. ja 2022. aastal, on piirkondlik koostöö ja solidaarsusmeetmed olulised, et tagada liidu vastupanuvõime tarneolukorra tõsise halvenemise korral. Hädaolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed peaksid tagama solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate, nt majapidamiste piiriülese varustamise. Liikmesriigid peaksid võtma vastu solidaarsusmehhanismi käsitlevate sätete rakendamiseks vajalikud meetmed, mis hõlmavad muu hulgas seda, et asjaomased liikmesriigid lepivad kokku tehnilises, õigus- ja finantskorras. Liikmesriigid peaksid kirjeldama kõnealuste kokkulepete üksikasju oma hädaolukorra lahendamise kavades. Liikmesriikide suhtes, kes ei ole kahepoolseid kokkuleppeid sõlminud, tuleks sellise tulemusliku solidaarsuse tagamiseks kohaldada käesolevas määruses esitatud vaike-norme.

(107)

Sellised solidaarsusmeetmed võivad seega tekitada liikmesriigi jaoks kohustuse maksta hüvitist neile, keda liikmesriigi meetmed mõjutavad. Tagamaks, et hüvitis, mille solidaarsust taotlev liikmesriik maksab solidaarsust pakkuvale liikmesriigile, on õiglane ja mõistlik, peaks reguleerivatel asutustel ja ACERil kui sõltumatutel asutustel olema õigus auditeerida taotletud ja makstud hüvitise summat ning vajaduse korral taotleda selle korrigeerimist, võttes eelkõige arvesse mitteturupõhiste meetmete alusel solidaarsuse pakkumisest tingitud kaudsete kulude taset. Hiljuti loodud koostöö kaudselt ühendatud liikmesriikide vahel, kes kasutavad käesoleva määruse kohaseid turupõhiseid meetmeid, aitab samuti vähendada potentsiaalselt olulisi kulusid, mis võivad tekkida kulukamate mitteturupõhiste meetmete kasutamisel.

(108)

Määrusesse (EL) 2017/1938 tuleks lisada turupõhiseid meetmeid kasutavate maagaasi vabatahtlike panuste pakkumine, eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus otse ühendatud liikmesriigid peaksid kasutama mitteturupõhiseid meetmeid, kui mõni teine otseühenduseta liikmesriik võiks turupõhiseid meetmeid kasutades pakkuda maagaasikoguseid solidaarsuse tagamiseks. Turupõhiste meetmete vabatahtlikkus ja sellest tulenev maagaasi panus ei piira liikmesriikide kohustust hinnata ja näidata õigeaegselt, kas ja kuidas turupõhised meetmed võimaldavad taotletud maagaasi pakkuda. Sellise mehhanismi eesmärk on vähendada solidaarsuse kaudseid ja üldisi kulusid, vältides kulukamate mitteturupõhiste meetmete kasutamist. Kaudselt ühendatud liikmesriikide vaheline solidaarsus jaotub koormuseks rohkematele liikmesriikidele ja hõlbustab maagaasi veeldusjaamadeta liikmesriikide juurdepääsu ülemaailmsetele veeldatud maagaasi varudele.

(109)

Riskipõhine lähenemisviis gaasivarustuskindluse hindamiseks ning ennetus- ja leevendusmeetmete kehtestamine peaks hõlmama stsenaariume, milles uuritakse maagaasinõudluse vähenemise mõju energiasäästu või energiatõhususe meetmete kaudu, sealhulgas käesoleva määruse kohastes kogu liitu hõlmavates maagaasi tarne- ja taristuhäirete stsenaariumide simulatsioonides. Energiasäästu ja energiatõhususe stsenaariumide uurimine tagab, et kogu liitu hõlmav simulatsioon ning sellele järgnevad riiklikud ja ühised riskihindamised ja ennetusmeetmed on tulevikukindlad ja kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärkidega ning aitavad järk-järgult kaotada liidu sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Samuti võimaldab käesolev määrus liikmesriikidel vähendada kaitstud tarbijate mittehädavajalikku gaasitarbimist, et hõlbustada maagaasi säästmist, eelkõige kriisi ajal.

(110)

Venemaa Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tulenevad gaasivarustuskindluse riskid, mis õigustasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1032 (34) määrusesse (EL) 2017/1938 tehtud muudatusi, püsivad tänagi. Lisaks tuleks kaaluda täiendavaid riske, nagu elutähtsa taristu edasised häired pärast 2022. aasta septembris Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud sabotaažiakte ja 2023. aasta oktoobris Balticconnectori torujuhtme katkemist ning geopoliitilise keskkonna ja ohumaastiku halvenemine tarnepiirkondades, näiteks seoses Lähis-Ida kriisiga. Seepärast tuleb aruandele, mille komisjon peab esitama 28. veebruariks 2025, vajaduse korral lisada seadusandlik ettepanek määruse (EL) 2017/1938 muutmiseks.

(111)

Käesoleva määruse teatavad sätted tuginevad kriisimeetmetele, mis kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2022/2576 (35) vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ja sellele järgnenud maagaasitarnekriisile. Kuigi määruses (EL) 2022/2576 käsitleti kohest ja tõsist maagaasitarnekriisi, sealhulgas kaldudes kõrvale kehtivast alalisest raamistikust, on käesoleva määruse eesmärk muuta mõned kriisimeetmed maagaasituru püsivateks tunnusjoonteks. See puudutab eelkõige maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi, maagaasi veeldusjaamade ja maagaasihoidlate kasutamise tõhustamise meetmeid ning täiendavaid solidaarsusmeetmeid maagaasi hädaolukorras. Maagaasituru püsivate tunnusjoonte rakendamine nõuab aga aega, muu hulgas maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude alalise mehhanismi jaoks vajalike hankemenetluste tõttu, mida ei viida lõpule enne 2024. aasta lõppu. Lisaks peaksid maagaasivarustusega seotud riskid liidus kestma kogu 2024. aasta jooksul. Seepärast tuleks käesoleva määruse asjakohaseid sätteid kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2025, et kõnealuseid meetmeid ettevalmistavas etapis piisavalt arvesse võtta ja vältida kattumist määrusega (EL) 2022/2576 kehtestatud meetmetega. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostu mehhanismi kohaste ülesannete täitmiseks teenuseosutaja loomist ja valimist, tuleks kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, et tagada mehhanismi toimimine alates määruse (EL) 2022/2576 kehtivuse lõppemise kuupäevast.

(112)

Seetõttu tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1227/2011 (36) ning määrusi (EL) 2019/942 ja (EL) 2022/869 vastavalt muuta.

(113)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada õiglased normid maagaasi ülekandevõrkudele, hoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu tingimuste kohta ning meetmed, mis on seotud maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismiga ning vesinikuturu arendamise toetusmehhanismiga, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,