(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (3) (edaspidi „lõplike kaitsemeetmete määrus“) teatavate terasetoodete suhtes lõpliku kaitsemeetme (edaspidi „kaitsemeede“), millega kehtestati teatavatele terasetoodetele (edaspidi „asjaomane toode“) tariifikvoodid, mis hõlmavad 26 terasetoodete kategooriat ja on kehtestatud tasemel, mis säilitab tavapärased kaubavood tootekategooriate kaupa. 25 % tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealuste tariifikvootide koguselisi künniseid ületatakse. Kaitsemeede kehtestati esialgu kolmeks aastaks, kuni 30. juunini 2021.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (4) (edaspidi „esimene pikendamise läbivaatamise määrus“) järeldas komisjon, et meede on jätkuvalt vajalik tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ning et liidu terasetööstus kohaneb. Komisjon järeldas samuti, et meetme pikendamine oli liidu huvides. Seetõttu otsustas ta pikendada kaitsemeedet kuni 30. juunini 2024.

(3)

Lõplike kaitsemeetmete määruse põhjenduses 161 lubas komisjon, et „hindab olukorda korrapäraselt ja kaalub läbivaatamist vähemalt meetmete kehtestamise iga aasta lõpus.“ Seda silmas pidades korraldas komisjon vastavalt 2019., (5) 2020. (6) ja 2022. aastal (7) kolm toimimise läbivaatamisega seotud uurimist. 2023. aasta juunis (8) hindas ta läbivaatamise käigus ka seda, kas meetme varajane lõpetamine oli põhjendatud (9).

(4)

Komisjon sai 12. jaanuaril 2024 neljateistkümnelt ELi liikmesriigilt põhjendatud taotluse uurida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 (10) (edaspidi „ELi kaitsemeetmete alusmäärus“) artikli 19 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 16 alusel, kas olemasoleva kaitsemeetme kehtivust tuleks pikendada. Komisjon leidis, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid pikendamise läbivaatamise algatamiseks.

(5)

Komisjon avaldas 9. veebruaril 2024Euroopa Liidu Teatajas (11) algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) kaitsemeetme võimaliku pikendamise kohta. Komisjon lisas teatesse ka kohustuse hinnata, kas meetme toimimise tehniline kohandamine oleks vajalik, kui ta jõuab järeldusele, et kaitsemeedet tuleks pikendada.

(6)

Selleks et nõuetekohaselt hinnata, kas kaitsemeede on olulise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks jätkuvalt vajalik, kas liidu terasetööstus kohaneb ja kas selline pikendamine vastab liidu laiemale huvile, kogus komisjon küsimustike abil liidu tootmisharult konkreetset teavet (12). See teave hõlmas muu hulgas asjaomase toote peamiste majandus- ja finantsnäitajate muutumist ajavahemikus 2021–2023 (edaspidi „vaatlusalune periood“) ning tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu kohaneb.

(7)

Komisjon ka küsis ja kogus huvitatud isikute seisukohti meetme toimimise võimaliku pikendamise ja mis tahes võimalike vajalike kohandamiste kohta, korraldades seega samal ajal kaks paralleelset uurimist. Selleks kutsuti algatamisteates huvitatud isikuid uurimises osalema ning esitama kirjalikult oma tähelepanekud ja tõendid, samuti kutsuti asjaomase toote liidu tootjaid ja nende ühendusi täitma kahju käsitlevaid küsimustikke. Toimimise läbivaatamisega seoses palus komisjon huvitatud isikutel anda teada oma seisukohad ja esitada kirjalikult konkreetsed tõendid järgmiste küsimuste kohta:

(8)

Et oleks tagatud nõuetekohane menetlus, koosnes pikendamise ja toimimise läbivaatamine kaheetapilisest kirjalikust menetlusest, mille käigus esitasid huvitatud isikud esiteks oma märkused, misjärel anti neile võimalus lükata ümber teiste isikute seisukohad. Ettenähtud tähtaja jooksul sai komisjon huvitatud isikutelt üle 65 esildise ja vastuväite. Ta sai samuti liidu tootjatelt üle 100 individuaalse vastuse küsimustikule.

(9)

Kui komisjon hindas, kas kaitsemeetme pikendamise tingimused olid täidetud, siis ta analüüsis kõigepealt, kas täidetud olid õiguslikud nõuded kaitsemeetme pikendamiseks ELi ja WTO normide alusel, nimelt kas meede on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks (punkt 3.2) ja kas liidu tootmisharu kohaneb (punkt 3.3). Teiseks hindas komisjon, kas selline pikendamine oleks kooskõlas liidu üldiste huvidega (punkt 3.4). Lõpuks võttis komisjon oma hinnangus nõuetekohaselt arvesse huvitatud isikutelt saadud seisukohti ja tõendeid ning muud eespool kirjeldatud elementidega seotud kättesaadavat teavet. Komisjon käsitles konkreetselt asjakohaseid väiteid, mille huvitatud isikud esitasid pikendamise kohta, punktis 4.

(10)

Seejärel hindas komisjon vajadust teha meetmes teatavaid tehnilisi kohandusi. Hindamisel jälgiti algatamisteates (vt põhjendus (7)) nimetatud valdkondi ja tehti tehniline muudatus, millega kaasati import Mosambiigist meetme kohaldamisalasse.

(11)

Vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõikele 1 ja ELi kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõikele 2 võib kaitsemeetme kohaldamisaega pikendada, kui kaitsemeedet on jätkuvalt vaja olulise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks (edaspidi „vajalikkuse kriteerium“) ja on tõendeid liidu tootjate kohanemise kohta. Lisaks sellele on ELi kaitsemeetmete alusmääruse artikliga 22 kehtestatud, et meede peab olema liidu huvides.

(12)

Esimese õigusliku kriteeriumi puhul kontrollis komisjon kõigepealt küsimustikule antud vastuste põhjal liidu tootmisharu majanduslikku olukorda (punkt 3.2.1). Seejärel hindas komisjon mitut olulist tegurit, et teha kindlaks, kuidas import tõenäoliselt muutuks ja kuidas see muutumine mõjutaks liidu tootjaid kaitsemeetme puudumise korral (edaspidi „vastupidise stsenaariumi analüüs“, vt punkt 3.2.2.).

(13)

Selleks et hinnata liidu terasetööstuse majanduslikku olukorda, saatis komisjon teadaolevatele liidu terasetootjatele küsimustikud, et saada teavet asjaomase tootega seotud kahjunäitajate kohta vaatlusalusel perioodil. Komisjon palus teadaolevatel liidu tootmisharu ühendustel (EUROFER – Euroopa Teraseühendus, ESTA – Euroopa terastorude tootjate ühendus ja CET – Comité Européen de la Tréfilerie – Euroopa traattõmbamise ühendus) jaotada küsimustikud oma individuaalsetele liikmetele. Lisaks sellele teavitas komisjon teadaolevaid liidu tootjaid, et nad peaksid täitma küsimustikud avatud toimiku süsteemi (edaspidi „TRON“) kaudu (13). Küsimustikud tehti kättesaadavaks ka Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (14). Kõik asjakohased juhised küsimustike kohta lisati ka algatamisteatesse.

(14)

Komisjon sai rohkem kui 100 individuaalset vastust küsimustikule liidu tootmisharu kolme teadaoleva ühenduse liikmetelt ning samuti muudelt liidu tootjatelt, kes ei olnud ühegi ühenduse liikmed. Lisaks sellele koondasid kolm tootmisharu ühendust nende liikmete individuaalselt esitatud andmed.

(15)

Komisjon koondas andmed, mis saadi otse individuaalsetelt liidu tootjatelt, ning kontrollis nende täpsust lähtuvalt andmestikust, mille liidu tootmisharu ühendused esitasid spetsiaalsetel riskikontrolli alastel veebisessioonidel. Komisjon liitis seejärel ühenduse liikmete vastused nendelt tootjatelt saadud vastustega, kes ei ole ühenduse liikmed, ühte koondatud andmestikku, mille põhjal hinnati liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(16)

Kahjunäitajate muutumine vaatlusalusel perioodil on esitatud tabelites 1–4 allpool.

(17)

Vaatlusalusel perioodil on võrreldes 2021. aastaga liidu tootjate tootmismaht pidevalt vähenenud: 2022. aastal –11 % ja 2023. aastal –14 %. Tootmisvõimsus püsis kogu ajavahemiku vältel stabiilsena ja seega oli tootmisvõimsuse rakendamine langustrendis, jõudes 2023. aastal väga madalale tasemele, nimelt 67 %ni. Lisaks vähenesid laovarud 2021. aastaga võrreldes 2022. aastal 5 % ja 2023. aastal 3 %.

(18)

Tarbimine liidu turul hakkas 2021. aastaga võrreldes 2022. aastal vähenema (–8 %) ja see suundumus jätkus ka 2023. aastal (–14 %). Liidu tootjate omamaise müügi mahtude muutused olid vaatlusalusel perioodil väga sarnased (2021. aastaga võrreldes 2022. aastal –8 % ja 2023. aastal –13 %). Vaatlusalusel perioodil suurendas liidu tootmisharu oma turuosa 0,9 protsendipunkti võrra.

(19)

Ühiku müügihind suurenes 2021. aastaga võrreldes 2022. aastal 35 % ja 2023. aastal 13 %. Rahavoog suurenes 2021. aastaga võrreldes 2022. aastal 113 % ja 2023. aastal 57 %. Kasutatud kapitali tasuvus vähenes 2022. aastal mõnevõrra ja jõudis 2023. aastal miinusesse (–2,2 %).

(20)

Hinnakasv ja COVID-19 järgne taastumine muutsid liidu tootmisharu 2021. aastal kasumlikuks (9,4 %) ja kasum suurenes 2022. aastal mõnevõrra (10,3 %). 2023. aastal kasumlikkus järsult vähenes ja oli ainult 0,3 %.

(21)

Tööhõive jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, kusjuures see vähenes 2021. aastaga võrreldes 2023. aastal 1 %.

(22)

Kahjunäitajate kohaselt jõudis liidu tootmisharu 2021. aastal kindla kasumlikkuse tasemeni, suures osas tänu kõrgetele hindadele ja nõudluse suurele taastumisele pärast COVID-19 kriisi. Kuid 2022. aasta teisest poolest alates hakkasid liidu tootmisharu puhul ilmnema langusmärgid. Mõned olulised näitajad nagu tootmine, müük ja tootmisvõimsuse rakendamine olid langustrendis (16) ning energiakulud suurenesid märkimisväärselt (17). Enamiku majandusnäitajate halvenemine muutus 2023. aastal intensiivsemaks, kui hinnad vähenesid varasematest keskmistest tasemetest suuremate energiakulude kontekstis ning omamaine müük ja tootmine liidu turul kahanesid järsult. Sellest tulenevalt jõudis tootmisvõimsuse rakendamine viimase kümnendi kõige madalamale tasemele ja kasumlikkus vähenes märkimisväärselt (jõudes nullkasumi piirile). Kuigi liidu tootmisharu turuosa suurenes 2023. aastal 2021. aastaga võrreldes peaaegu ühe protsendipunkti võrra kasumlikkuse vähenemise arvelt, tuleks seda sündmuste käiku käsitleda pideva suure impordisurve kontekstis, (18) kusjuures import jõudis vaatlusalusel perioodil suurema turuosani kui eelmistel perioodidel, (19) nagu on selgitatud punktis 3.2.2 allpool.

(23)

Eespool märgitud näitajate põhjal (tabelid 1–4) järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukord oli 2021. aastast 2023. aastani halvenenud ning vaatlusaluse perioodi lõpus oli tootmisharu haavatavas olukorras.

(24)

Algse uurimise lähenemisviisi (20) põhjal hindas komisjon kahjunäitajate muutumist tootepere kohta (21). Terase kaitsemeetmega hõlmatud tootepered on lehttooted, pikad tooted ja torud.

(25)

Tabelid 5–8 allpool näitavad kahjunäitajate muutumist tooteperede kaupa.

Tabel 5

Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, laovarud

Tabel 6

Liidu tarbimine, omamaine müük ja turuosa

Tabel 7

Ühiku müügihind, kasumlikkus, rahavoog ja kasutatud kapitali tasuvus

Tabel 8

Tööhõive

(26)

Eespool märgitud näitajate põhjal kinnitab tootepere põhine analüüs asjaomase toote kohta tehtud järeldusi: liidu tootmisharu majanduslik olukord halvenes märkimisväärselt vaatlusalusel perioodil ja on praegu haavatavas olukorras. Isegi tootepere puhul, mis näitas paremaid tulemusi kasumlikkuse ja turuosa arengu seisukohast (torud), halvenesid vaatlusalusel perioodil siiski muud põhinäitajad, nagu tootmisvõimsuse rakendamine, tootmistase ja omamaine müük.

(27)

Komisjon hindas impordi muutumist nii üldiselt kui ka võrreldes tarbimisega, et teha kindlaks, millises ulatuses survet oleksid need võinud avaldada liidu turule vaatlusalusel perioodil. Lisaks hindas komisjon kasutatavate tariifikvootide kujunemist (vt punkti 3.2.2 alapunkt b).

(28)

Import liitu vähenes 2023. aastal 17 % võrreldes 2021. aastaga, mil see oli saavutanud 2013. aastast alates suuruselt teise imporditaseme (22).

Tabel 9

Muutused impordis

(29)

Tootepere tasandi analüüs kinnitas seda üldist suundumust, nagu on näidatud tabelis 10 allpool.

Tabel 10

Impordi turuosa tooteperede kaupa

(30)

Komisjon hindas impordi muutumist võrreldes tarbimise muutumisega samal ajavahemikul. Joonisel allpool on näidatud, et tarbimine jõudis tippu aastatel 2017–2018. Kuid 2023. aastal vähenes see märkimisväärselt, jõudes madalaimale tasemele alates 2013. aastast (23). Teisest küljest suurenes impordi turuosa järsult ja pidevalt kuni 2018. aastani, kui kaitsemeede juulis ajutiselt kehtestati, ning vähenes mõõdukalt järgneva kahe aasta jooksul. Kuid alates 2021. aastast suurenes impordi osakaal uuesti ja jääb tasemele, mis on märkimisväärselt kõrgem kaitsemeetme kehtestamisele eelnevast tasemest. Seega järeldati uurimise tulemusena, et impordisurve tase turuosa seisukohast on veelgi kõrgem kui kaitsemeetme kehtestamisele eelnenud (24) ning esimese pikendamise läbivaatamise määrusega kehtestatud tasemed (25).

(31)

Komisjon hindas ka impordisurvet, võttes arvesse muutusi tariifikvootide kasutamisel (26). Esiteks hindas komisjon tariifikvootide muutumist alates esimesest pikendamise läbivaatamise määrusest. Andmed joonisel allpool näitavad kahest kaitsemeetme kohaldamise aastast kummagi lõpus kättesaadavaid tariifikvootide mahtusid, (27) mille põhjal kaitsemeetme kohaldamise aasta viimase kvartali (aprillist juunini) lõpus oli tariifikvootide kasutamise keskmine määr ligikaudu 46 %, kusjuures 4. aastal oli kasutamata 7 miljonit tonni tariifikvooti ja 5. aastal 8,5 miljonit tonni tariifikvooti. Praegusel kaitsemeetme kohaldamise aastal (28) (andmed on saadaval kuni 21. maini 2024) näib kättesaadavate tariifikvootide suundumus olevat võrreldav. Seega ei täheldanud komisjon märkimisväärseid muutusi, käsitledes üldist tariifikvootide kasutust viimase kahe kaitsemeetme kohaldamise aasta lõpus, sh jooksval aastal.

(32)

Teiseks hindas komisjon kõige hiljutisemaid muutusi, käsitledes senist tariifikvootide kasutust käimasoleval kaitsemeetme kohaldamise aastal (29) kvartalipõhiselt.

(33)

Tariifikvootide kasutamise analüüs kinnitas, et kasutamata tariifikvoote oli märkimisväärses ja üha suurenevas koguses, nende hulk ulatus 2024. aasta jaanuarist märtsini kestnud kvartali lõpus ligikaudu 7 miljoni kasutamata tonnini. Selle tulemusena moodustas tariifikvootide kasutus pärast kolme kvartalit 47 %, nagu on näidatud joonisel allpool. Kuid kui hinnata impordisurvet, tuleb tariifikvootide kasutuse määra analüüsida koos punkti 3.2.2 alapunktis a esitatud impordi osakaalu muutusega, mis näitas varasemate perioodidega võrreldes keskmiselt suurenemist, ning üksikasjalikumalt, nagu seda on tehtud käesolevas punktis allpool, võttes eelkõige arvesse, et tariifikvootide mahud on alates 2019. aastast suurenenud ligikaudu 25 % liberaliseerimise ja esialgse suurendamise tõttu ning et tarbimine on märkimisväärselt vähenenud ja see ei taastu lähitulevikus eeldatavasti märkimisväärselt.

(34)

Tegelikult näitas nende andmete üksikasjalikum analüüs, et hinnatud kolme kvartali jooksul ammendati mitme tootekategooria puhul keskmiselt 21 individuaalset tariifikvooti (kas riigipõhist või jääkkvooti). Nende keskmised kogumahud moodustasid 32 % (ligikaudu kaks miljonit tonni kvartalis) impordi keskmisest kogumahust samas ajavahemikus.

(35)

Päritolu seisukohast kinnitas uurimine samuti, et nende tariifikvootide asjaomase koguse ammendasid mõned suurimad terast liitu eksportivad riigid, (30) kes kasutasid ühes konkreetses kvartalis üks kuni kaheksa oma vastavat riigipõhist tariifikvooti (31). Komisjon tuvastas sarnased ekspordimustrid juba esimeses pikendamise läbivaatamise määruses (32). Lisaks sellele ammendati meetme kohane suurim tariifikvoot (kategooria 1 jääktariifikvoot) viimases kolmes järjestikuses kvartalis pidevalt peaaegu viivitamata, mis näitab teatavate kolmandate riikide lakkamatut oportunistlikku käitumist (33).

(36)

Tariifikvootide ammendumine ja sellise ammendumise kiirus osutab mõnel juhul neile tariifikvootidele, mille puhul oli tõenäoline, et ilma kaitsemeetmeta oleks liidu turule sisenenud täiendavad mahud. Sel puhul aitas kaitsemeede seega vältida impordist turule põhjustatava täiendava surve teket. Neid andmeid arvesse võttes järeldas komisjon seega, et need tariifikvootide kasutuse seaduspärad, mis väljendusid kõigi tooteperede puhul erineval määral, kinnitasid veelgi liidu teraseturul valitsevat suurt impordisurvet.

(37)

Import liitu vähenes 2023. aastal 2021. aastaga võrreldes 17 % (34). Samas, nagu on näidatud tabelis 11 allpool, vähenes samal ajavahemikul 8 % ka import Ameerika Ühendriikide turule ning see oli jätkuvalt märkimisväärselt väiksem kui tipptase, mis saavutati 2017. aastal enne Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohase kaitsemeetme kehtestamist. 2023. aastal oli import vähenenud 2017. aastaga (mis on viimane paragrahvi 232 kohase kaitsemeetme kehtestamise eelne aasta) võrreldes ligi 6 miljoni tonni võrra.

Tabel 11

Import Ameerika Ühendriikidesse tonnides

(38)

Olles teinud kindlaks kahele suurimale terase imporditurule (Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid) suunduvate impordikoguste dünaamika, (36) analüüsis komisjon peamiste liitu terasega varustavate riikide eksporditulemusi (37) kolmandates riikides (peale Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide).

(39)

Allpool esitatud tabelist 12 on näha, et peamised asjaomast toodet liitu eksportivad riigid vähendasid vaatlusalusel perioodil oluliselt oma eksporti muude kolmandate riikide turgudele. Nende riikide eksporditulemuste individuaalne hindamine kinnitas samuti laialt levinud negatiivset suundumust ekspordi arengus muudele turgudele kui liit ja Ameerika Ühendriigid (38).

Tabel 12

Muutused asjaomase toote ekspordis (v.a Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid) ELi enim terast tarnivatest riikidest kolmandatesse riikidesse (v.a Hiina)

(40)

Neid näitajaid arvesse võttes järeldas komisjon, et lisaks väiksematele liidu (tabel 9) ja Ameerika Ühendriikide turule (tabel 11) suunduvatele ekspordimahtudele ei suutnud need riigid üldiselt asendada oma kahel suurimal imporditurul kaotatud ekspordimahtu teistele turgudele eksportimisega. Seega olid peamised liitu terast eksportivad riigid kaotanud üldiselt märkimisväärses koguses ekspordimahtu kõikjal maailmas.

(41)

Komisjon täiendas oma hinnangut OECD tehtud analüüsiga, mis hõlmas rohkem tooteid. OECD andmed kinnitasid komisjoni enda hinnangut, et terast enim eksportivate riikide ekspordimaht oli vaatlusalusel perioodil üldiselt pidevalt vähenenud (39).

(42)

Ainus märkimisväärne erand sellest muidu järjepidevast suundumusest oli seotud Hiina ekspordimahuga, mis kasvas järsult 2023. aastal ja jõudis ligikaudu 95 miljoni tonnini. See tähendas ekspordi suurenemist 24 miljoni tonni võrra (+40 %) (40). Hiina ekspordi suurenemine varjaks juba puhtalt selle ulatust arvesse võttes praktiliselt kõigi muude suurte eksportivate riikide puhul kindlaks tehtud ekspordi vähenemise. Seetõttu ei ole Hiinat lisatud eespool tabelis 12 esitatud koondanalüüsi.

(43)

Hiina ekspordi avaldatav täiendav surve suurendas märkimisväärselt konkurentsi muude kolmandate riikide turgudel (41). See on veelgi vähendanud eksporditurgude kättesaadavust ja suurust maailmas (42) ning avaldanud mõju teiste riikide ekspordi vähenemisele.

(44)

Sel puhul näitasid OECD andmed, et kuigi mõned suurimad teraseeksportijad vähendasid oma eksporti, suurenes import mitmel suurel imporditurul peale ELi ja Ameerika Ühendriikide (43). Näib, et vähemalt mitmel neist turgudest (nt ASEAN, (44) Korea, Türgi, (45) Brasiilia (46)) on selle põhjuseks just Hiina ekspordi suurenemine (47). Lisaks sellele ei näita 2024. aasta esimeste kuude andmed märke sellest, et Hiina kõnealune ekspordikäitumine muutuks vastupidiseks (48).

(45)

Seoses Hiina ekspordi sellise arenguga hindas komisjon samuti korrelatsiooni ja mõju, mida Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi sedavõrd järsk suurenemine avaldas liidu turule impordivoogude seisukohast.

(46)

Komisjon kinnitas, et import mõnest päritoluriigist, millesse Hiina oli oma eksporti 2023. aastal märkimisväärselt suurendanud (sh Vietnam, Indoneesia ja Malaisia), (49) ning muudest riikidest, mis kõnealustel Aasia turgudel üldjuhul Hiinaga võistlevad (Jaapan (50)), oli liidu turul 2023. aastal järsult suurenenud (51). Selline suurenemine oli veelgi märkimisväärsem, kui võrrelda seda kaitsemeetme kehtestamisele eelnenud ajaga. Seega osutavad analüüsitud andmed kindlalt sellele, et väiksema tarbimise üldises kontekstis ajendas see tugev ja suurenev impordisurve Hiinast teatavatel kolmandatel turgudel mõnede riikide tootjaid leidma osale oma toodangust muid eksporditurge, milleks oli sealhulgas liidu turg (52).

(47)

Seejärel hindas komisjon terast enim eksportivate riikide (53) omamaise tarbimise muutumist vaatlusalusel perioodil.

Tabel 13

Muutused tarbimises peamistel terasetootmise turgudel (sh peamised ELi eksportivad riigid)

(48)

Eespool esitatud tabelist 13 (54) on näha, et üldiselt vähenes peamiste teraseeksportijate tarbimine koduturul 2022. aastal (55) 61 miljoni tonni võrra (–4 %) 2021. aastaga võrreldes (56). Sellest kõige järsemalt vähenes mahu üldarvestuses Hiina tarbimine, s.o –34 miljonit tonni. 2023. aasta üldine vähenemine oli 2021. aastaga võrreldes 2 % (–29,2 miljonit tonni).

(49)

Käesolevas punktis esitatud analüüs kinnitas, et peamistel teraseeksportijatel on üha keerulisem eksportida osa oma toodangust kolmandate riikide turgudele (vt ka punkti 3.2.2 alapunktid e ja f allpool). Lisaks sellele näitasid andmed, et oleks olnud praktiliselt võimatu suunata kaotatud ekspordimahtu koduturule, võttes arvesse tarbimise muutumist. See tõi kaasa paljude liidu suurimate terasetarnijate müügimahtude märkimisväärse vähenemise nii omamaisel turul kui ka kolmandates riikides.

(50)

Üleilmse liigse tootmisvõimsuse muutumine oli peamine element komisjoni otsuses, millega kehtestati lõplik kaitsemeede 2019. aasta veebruaris (57) ja pikendati seda 2021. aasta juunis (58). Praeguse uurimise käigus hindas komisjon terasetööstuse ülevõimsuse hiljutisi muutusi, tuginedes sellistele allikatele nagu OECD terasekomitee ja terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmne foorum (edaspidi „GFSEC“), kes kinnitavad oma viimastes aruannetes, et liigne tootmisvõimsus on jätkuvalt väga kõrgel tasemel (59).

(51)

Nende allikate kohaselt ületas üleilmne terasetootmise võimsus 2023. aastal tootmist rohkem kui 550 miljoni tonni võrra. See on võrdväärne India, Ameerika mandri, Euroopa Liidu, Jaapani ja Türgi terasetootmisega 2023. aastal (60) kokku ning on neli korda suurem tarbimisest liidu turul 2023. aastal.

(52)

Need andmed näitasid seega, et liigse tootmisvõimsuse olukord ei ole paranenud pärast terase kaitsemeetme kehtestamist 2019. aastal. Pigem on see terasesektoris jätkuvalt tõsine probleem ja lähitulevikus ei ole oodata liikumist paremuse poole. Üleilmse liigse tootmisvõimsuse tõenäolise arengu hindamisel kinnitas komisjon ka seda, et olukord võib veelgi halveneda. OECD teatas, et ajavahemikus 2024–2026 on kavas lasta käiku uusi tootmisvõimsusi ligikaudu 160 miljoni tonni ulatuses (61). Sellised uued tootmisvõimsused, mis on suuremad liidu iga-aastasest tarbimisest, lisanduksid ajavahemikus, millal üleilmne terasenõudlus kasvab prognooside kohaselt mõõdukalt, mis võib veelgi suurendada lõhet tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel ja seega võimendada liigse tootmisvõimsusega seotud olukorda.

(53)

Lisaks sellele kinnitas analüüsitud teave, et liit oli praktiliselt ainus suur terasetootmispiirkond, kus olemasolev tootmisvõimsus oli aastatel 2018–2023 vähenenud ja seega ei panustanud see praegustesse suundumustesse üleilmses liigses tootmisvõimsuses (62).

(54)

Lisaks kinnitas komisjon seda liigset tootmisvõimsust käsitlevat teavet CRU andmebaasi andmetega (63) maailma peamiste terasetootmisriikide kohta, kelle hulka kuuluvad terast liidu turule enim eksportivad riigid.

(55)

Seetõttu järeldas komisjon, et liigne tootmisvõimsus oli jätkuvalt väga kõrgel tasemel ja oli tõenäoline, et see suureneb veelgi.

(56)

Lisaks liigse tootmisvõimsuse viimaste muutuste hindamisele analüüsis komisjon seoseid teatavates riikides ja piirkondades suureneva liigse tootmisvõimsuse ning neist päritolukohtadest liitu suunduva impordi muutumise vahel. See hinnang põhines impordistatistikal ning OECD terasekomitee (64) ja GFSECi (65) konkreetsetel uuringutel liigse tootmisvõimsuse muutumise kohta.

(57)

GFSEC sõnul on „liigsete investeeringute risk muutunud viimastel aastatel üha ilmsemaks Kagu-Aasias, Lähis-Ida teatavates piirkondades ja Aafrikas, kus selline tootmisvõimsuse suurenemine ületas kohalikku terasenõudlust väga suurel määral“. Dokumendis lisati, et „Vietnamis, Indoneesias ja Malaisias on tootmisvõimsuse kasvumäär ulatunud 35–95 %ni, samas kui terasenõudlus on kas vähenenud või suurenenud mõõdukalt [---] ning teatavad muud majandused Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja Põhja-Aafrikas on samuti registreerinud ebaproportsionaalse kasvu (nt Iraan, Pakistan ja Alžeeria)“ (66).

(58)

See teave oli omalt poolt kooskõlas ka OECD esitatud riigi tasandi andmetega, mille kohaselt suurenes tootmisvõimsus märkimisväärselt neis (ja samuti muudes) päritolukohtades (67). Sellega seoses leiti uurimise käigus ka, et osa sellest lisavõimsusest tulenes Hiina välisinvesteeringutest, eelkõige, (kuid mitte ainult) ASEANi piirkonnas (68).

(59)

Hinnates liitu suunatud impordi muutumist päritolukoha alusel, tegi komisjon kindlaks, et ajavahemikus 2022–2023 oli import teatavatest päritolukohtadest (69) järsult kasvanud, (70) hoolimata kaitsemeetme kehtestamisest. Import neist päritolukohtadest ei olnud hõlmatud liidu tavapäraste tarnijatega ning teatavatel juhtudel oli peaaegu olematu enne kaitsemeetme kehtestamist ja selle kohaldamise esimestel aastatel. Seetõttu ei vastanud need riigipõhise kvoodi tingimustele ja seepärast kasutasid nad jääktariifikvootide raames võimalikku manööverdamisruumi, et siseneda liidu turule väga kiiresti ja väga suure mahuga. Selline äkiliselt tekkinud kohalolu tekitas märkimisväärseid häireid turul ja teatavatel juhtudel õõnestas meetme tulemuslikkust (vt punkt 7.3 allpool). Joonisel allpool on näidatud teatavatest päritolukohtadest liitu suunduva impordi muutumine.

(60)

Joonisel on näidatud, et import neist päritolukohtadest suurenes 2023. aastal peaaegu 4 miljoni tonni võrra, võrreldes kaitsemeetme kehtestamise eelse 2017. aastaga.

(61)

Seega näitas kättesaadavate andmete analüüs otsest korrelatsiooni teatavatest päritolukohtadest liidu turule suunduva impordi muutumise ning nende päritolukohtade liigse tootmisvõimsuse arengu ja olukorra vahel, lisaks Hiina ekspordi suurenemisele mõnes riigis. Nagu on kirjeldatud punktis 7.3 allpool, kinnitas uurimine, et selline agressiivne sisenemine kaitsemeetmega hõlmatud turule avaldas juba negatiivset mõju liidu tootmisharule ja seega olid vajalikud täiendavad abinõud kõnealuse meetme toimimise valdkonnas, et seda mõju kompenseerida.

(62)

Lõplike kaitsemeetmete määruses leidis komisjon, et USA paragrahvi 232 kohased meetmed teatavate terasetoodete suhtes võivad põhjustada algselt USA turule suunatud ekspordi laiaulatuslikku ümbersuunamist ELi turule, kui EL ei võta parandusmeetmeid. Lõplike kaitsemeetmete määruses jõudis komisjon järeldusele, et oli tõendeid selle kohta, et esimesed märgid kaubavahetuse ümbersuunamise kohta olid olemas juba 2018. aastal (71). Esimeses pikendamise läbivaatamise määruses kinnitas komisjon, et sellest meetmest tekkinud kaubavahetuse ümbersuunamise risk püsib (72). Lisaks sellele korraldas komisjon kolmanda toimimise läbivaatamise määruse kontekstis konkreetse üksikasjaliku hinnangu selle meetme mõju kohta võimalikele liidu turule suunatud kaubavoogudele. Selle hindamise põhjal järeldas komisjon, et kaubavahetuse ümbersuunamise risk jäi püsima hoolimata Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohases kaitsemeetmes tehtud muudatustest (73).

(63)

Praeguse uurimise käigus hindas komisjon Ameerika Ühendriikide meetme viimast seisu, et teha kindlaks, kas varasemad järeldused kehtivad jätkuvalt. Uurimine kinnitas, et meede kehtis endiselt ja selle ulatuse ega toimimise osas ei ole pärast viimast korda, mil komisjon seda 2023. aastal hindas, olulisi muudatusi tehtud (74). Lisaks sellele tundus kättesaadava teabe põhjal (75) mõistlik eeldada, et USA paragrahvi 232 kohast meedet ei kavatseta lähitulevikus tühistada ega oluliselt muuta.

(64)

Komisjon näitas tabelis 11 (import Ameerika Ühendriikidesse), et Ameerika Ühendriikidesse suunduva impordi tase oli jäänud märkimisväärselt madalamaks kui paragrahvi 232 kohase meetme kehtestamise eelsel ajavahemikul. Lisaks sellele, nagu on näidatud punkti 3.2.2 alapunktis c (eksport teistele turgudele ja omamaine tarbimine), ei ole suurimad liitu tarnijad üldjuhul leidnud muid turgusid, mis asendaksid mahud, mida nad varem eksportisid muu hulgas Ameerika Ühendriikide turule.

(65)

Seega jääks USA paragrahvi 232 kohase meetme tõttu kaubanduse liidu turule ümbersuunamise risk täielikult alles, kui liidu kaitsemeede peaks aeguma.

(66)

Lisaks USA paragrahvile 232 andsid Ameerika Ühendriigid ka mõista, et nad suurendaksid tollimakse Hiinast pärinevate teatavate terasetoodete impordile paragrahvi 301 alusel (76). See meede suurendaks Hiina raskusi Ameerika Ühendriikide turule eksportimisel, tekitades täiendava kaubanduse ümbersuunamise riski kas otse Hiinast liitu eksporditavate täiendavate terasekoguste tõttu või kaudselt, muu päritoluga toodete väljatõrjumise tõttu kolmandatele turgudele, mille põhjustab Hiina suurenenud kohalolu, nagu on juba märgitud eespool punkti 3.2.2 alapunktis d. Need mahud võidakse sellisel juhul vähemalt osaliselt suunata liidu turule.

(67)

Lisaks Ameerika Ühendriikidele tegi komisjon kindlaks ka teiste jurisdiktsioonide kehtestatud uued meetmed täiendavalt kaubanduse kaitsemeetmetele (77). Näiteks 2023. aasta augustis suurendas Mehhiko teatavate terasetoodete imporditollimaksu 15 %-lt 25 %-le (78). 2024. aasta veebruaris suurendas Brasiilia mitme terasetoote imporditollimaksu (79). 2024. aasta aprillis piiras Türgi teatavate terasetoodete eksporti Iisraeli (80).

(68)

Seega kinnitas uurimine, et kolmandate riikide võetud meetmete arv ja ulatus on jätkuvalt suurenenud, mis suurendab kaubanduse ümbersuunamise riski, kuna eksportijate võimalikud sihtturud on veelgi kahanenud.

(69)

Terasetoodete kaubanduse kaitsemeetmete muutumist ja olukorda kolmandates riikides (81) hinnati eelmiste uurimiste käigus (82). Käesoleva uurimise käigus käsitles komisjon kõige hiljutisemaid muutusi ning kinnitas, et kehtivate kaubanduse kaitsemeetmete arv suurenes jätkuvalt ja on siiani kõrgel tasemel, nagu on näidatud joonisel allpool.

(70)

Samuti on sellel joonisel näidatud, et märkimisväärne osa meetmetest on kehtestatud peamiste terase liitu eksportijate vastu (83). See tähendab, et neil riikidel on üha rohkem probleeme oma tootmise eksportimisel kolmandatesse riikidesse muu hulgas nendevastaste kaubanduse kaitsemeetmete arvu suurenemise tõttu.

(71)

Lisaks sellele on komisjon täheldanud, kuidas muud jurisdiktsioonid on teinud ettepanekud oma kehtivate kaitsemeetmete laiendamiseks (nt Ühendkuningriik (84)) või algatanud uued kaitsemeetmete uurimised (nt Lõuna-Aafrika (85)). Jurisdiktsioonides levivate kaubanduse kaitsemeetmete üha suurem arv suurendab eksportivate riikide probleeme oma tootmisele väljundite leidmisel kasvava liigse tootmisvõimsuse kontekstis, (86) mis suurendab juba olemasolevaid pingeid turul. Lisaks sellele võivad täheldatud muutused turul, eelkõige Hiinast pärineva ekspordi järsk suurenemine nõrkades turutingimustes, põhjustada täiendavate kaubanduse kaitsemeetmete võtmist (87).

(72)

Impordimahu poolest on liit kaugelt suurim maailma teraseimpordi turg (88). Liitu sisseveol on impordihinnad peamistest tarnivatest riikidest pidevalt kõrgemad kui nende hinnad eksportimisel muudele kolmandatele turgudele valdava osa puhul nende teraseekspordist. Komisjoni hinnaanalüüsi põhjal oli ekspordihind liitu kõrgem hinnast muudele kolmandatele turgudele 57–93 % puhul riigiti analüüsitud tootekoodidest (89).

(73)

See näitab selgelt, et eksportijad on väga huvitatud liidu turule sisenemisest ja nende hinnakujundus on vahel ebaõiglane. Tegelikult on komisjon viimastel aastatel kehtestanud terase impordi (sh kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriate) suhtes mitu dumpinguvastast ja tasakaalustavat meedet (90). Suurt huvi liidu turule sisenemise vastu näitab samuti see, et mõned riigid proovivad hoida kõrvale kehtivatest kaubanduse kaitsemeetmetest (91). Liitu suunatud impordi statistilised suundumused kinnitavad, et liidu turg on eksportijate jaoks atraktiivne. Liitu suunatud impordi turuosa on tarbimise vähenemisest ja kehtestatud kaitsemeetmest hoolimata vaatlusalusel perioodil isegi suurenenud, võrreldes kaitsemeetme kehtestamisele eelnenud ajavahemikuga. Lisaks sellele ammendatakse olemasolevad tariifikvoodid teatavatel juhtudel konkreetses kvartalis väga kiiresti, mis näitab jätkuvat oportunistlikku käitumist.

(74)

Neid tegureid arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu teraseturg oli oma suuruselt ja hindadelt jätkuvalt atraktiivne.

(75)

Punkti 3.2.2 alapunktides a–g kirjeldatud tegurite hindamise täiendamiseks analüüsis komisjon ka kõige hiljutisemaid kättesaadavaid turuväljavaateid. Väljavaated osutasid tarbimise suhteliselt aeglasele taastumisele 2024. ja 2025. aastal võrreldes 2023. aastaga, aga jäid siiski alla 2021. aasta mahtudele.

(76)

Maailma Teraseühenduse lühiajalises väljavaates 2024. aasta aprillist prognoositi, et maailma terasenõudlus kasvab 2024. aastal 1,7 % ja jõuab 1,793 miljoni tonnini ning 2025. aastal 1,2 % ja jõuab 1,815 miljoni tonnini. See mõõdukas taastumine 2024. aastal (mis jõudis vaevu 2022. aasta näitajateni) ja 2025. aastal jääks siiski alla 2021. aastal saavutatud nõudlusmahtude. Aruandes märgiti, et „üleilmsed majanduslikud väljavaated on halvenenud rahapoliitika karmistamise tõttu, mis mõjutab tarbimist ja investeeringuid. Ehitus- ja eelkõige elamuehitussektoris on raskusi seoses kõrgete intresside ja kuludega, samas investeeringud taristusse aitavad olukorda mõnevõrra leevendada. Tootmissektori areng aeglustub väiksema nõudluse tõttu ning tugeva löögi on saanud kestvuskaubad“ (92).

(77)

OECD terasekomitee eesistuja 2024. aasta märtsi avalduses on omalt poolt märgitud, et 2024. ja 2025. aasta kõige värskemate prognooside kohaselt jääb üleilmne terasenõudluse kasv väga aeglaseks (93).

(78)

EUROFERi avaldatud majanduslikud väljavaated olid kooskõlas muude hinnatud väljavaadetega ja need näitasid, et jätkuv majanduslik ebakindlus mõjutab eeldatavasti jätkuvalt teraseturu kasvu edasistes kvartalites ja et 2024. aastal aeglustub terast kasutavate sektorite kasv prognooside kohaselt veelgi (+0,2 %, mida on korrigeeritud allapoole +0,4 %-lt), peamiselt teise järjestikuse majanduslanguse tõttu ehitussektoris, enne kui see taastub mõõdukalt (+1,5 %) 2025. aastal (94).

(79)

Seetõttu järeldas komisjon, et olukord maailma teraseturul üldiselt ja konkreetselt liidus on nõudluse seisukohast jätkuvalt problemaatiline.

(80)

Lähtuvalt eespool märgitud tõenditest ja kaalutlustest leidis komisjon, et liidu terasetööstus on haavatavas seisus.

(81)

Komisjon leidis samuti, et import peamistest terast eksportivatest riikidest on avaldanud ja avaldab jätkuvalt väga suurt ja üha suurenevat impordisurvet liidu teraseturule. Impordisurvet on võimendanud äkiline ja kiire impordi turule tungimine mitmest päritolukohast, mis varem ei olnud liidu turul vastavates kogustes esindatud. See lisandus eelmiste uurimiste käigus kindlaks tehtud impordisurvele.

(82)

Komisjon kinnitas samuti liigse tootmisvõimsuse kõrget taset ja eeldatavat tootmisvõimsuse suurenemist tulevatel aastatel nõudluse prognoositava aeglase kasvu kontekstis. Sellest lähtuvalt liigse tootmisvõimsuse olukord tõenäoliselt ei parane.

(83)

Eksportivad riigid on kaotanud turulepääsu mitte ainult suurimatele imporditurgudele (Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid), vaid ka muudele kolmandatele turgudele. Lisaks sellele on nende omamaine tarbimine üldiselt vähenenud. Hiinast pärit ekspordi järsk suurenemine tekitas täiendava surve konkurentsile kolmandatel turgudel, suunates koguseid ümber muudest eksportivatest riikidest, ning ei ole märke, et see suundumus pöördub lähitulevikus vastupidiseks.

(84)

Kaubandust piiravaid meetmeid ja kaubanduse kaitsemeetmeid kehtestati rohkem ja need jäid kõrgele tasemele, tekitades seeläbi täiendavaid probleeme eksportivatele riikidele oma tootmisele väljundite leidmisel. Uurimine kinnitas, et liidu turg oli suuruse ja hindade poolest atraktiivne.

(85)

Võttes arvesse üleilmset liigset tootmisvõimsust, suurt kaubandustõkete arvu mitmes jurisdiktsioonis ja praeguseid turu väljavaateid, järeldas komisjon, et kui kaitsemeetmed peaksid aeguma, siis import liitu tõenäoliselt suureneks. Selline suurenemine avaldaks täiendavat impordisurvet liidu tootmisharule, mis on haavatavas seisus, ja seega põhjustaks tõenäoliselt olulist kahju. Seetõttu järeldas komisjon punktides 3.1 ja 3.2 analüüsitud elemente arvesse võttes, et meede oli jätkuvalt vajalik liidu tootmisharule olulise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks.

(86)

Üks kaitsemeetme eesmärkidest on võimaldada omamaistel tootjatel kohaneda meetmete kehtivusajal. Seega on märgid tootmisharu kohanemise kohta vajalik tingimus kaitsemeetme pikendamiseks.

(87)

Sellega seoses kinnitas komisjon juba 2021. aastal, (95) et liidu tootmisharu kohaneb. Selleks ajaks, kui komisjon võttis 2018. aasta juulis kasutusele terasega seotud kaitsemeetmed, oli liidu tootmisharu juba hakanud kohanema terasesektori tõsise kriisiga alates 2010. aasta keskpaigast, mil maailma terasenõudluse kasvutempo aeglustus ja maailma tootmisvõimsus kasvas jätkuvalt (96).

(88)

Käesolevas uurimises kogus komisjon tõendeid liidu tootmisharu mitme kohanemisviisi kohta küsimustikule saadud vastuste, (97) kirjalike esildiste ja enda uuringute põhjal (lähtuvalt üldsusele kättesaadavast teabest, nt tootmisharu kohanemisest teatavad artiklid kõigis allpool nimetatud kategooriates).

(89)

Liidu tootmisharu dokumenteeris mitu meedet konkurentsivõime parandamiseks praegustes keerukates turutingimustes. Alates esimesest pikendamise läbivaatamise määrusest 2021. aastal jätkas liidu tootmisharu mitme restruktureerimismeetme rakendamist, näiteks vähem tõhusate või alakasutatud rajatiste sulgemine (98). Seda kinnitasid küsimustiku vastustes esitatud võimsuse andmed, mille kohaselt on tootmisvõimsus mõnevõrra vähenenud (99). OECD terasekomitee andmed olid samuti kooskõlas selle teabega ning nende kohaselt oli tootmisvõimsus liidus ajavahemikus 2018–2023 vähenenud 5,2 miljoni tonni võrra (100). Seoses seda liiki kohandustega teatas üks liidu suurimatest tootjatest (thyssenkrupp) 2024. aasta aprillis tootmisvõimsuse tulevasest märkimisväärsest vähenemisest ligikaudu 2,5 miljoni tonni võrra oma suurimas tootmiskohas. Seega tegi liidu tootmisharu pidevaid ja märkimisväärseid jõupingutusi turutingimustega kohanemiseks (101).

(90)

Lisaks sellele on liidu tootjad ka dokumenteerinud mitmesuguseid muid kohandusi, et suurendada konkurentsivõimet, näiteks tooteportfelli laiendamine, sageli suurema lisaväärtusega toodetega, (102) ning protsessi tõhususe parandamine ja tehaste moderniseerimine (103). Sellisel juhul on liidu terasetööstuse jõupingutused koondunud energiatõhususe parandamisele, (104) muu hulgas ELi heitenõuete täitmiseks.

(91)

Tehtud kohandused hõlmavad kõiki tooteperesid, mille suhtes kohaldatakse kaitsemeedet.

(92)

Seetõttu järeldas komisjon, et tõendite kohaselt on liidu tootmisharu jätkanud vaatlusalusel perioodil kohanemist.

(93)

Komisjon on uurinud ka seda, kas on olemas kaalukaid majanduslikke põhjusi, millest võiks järeldada, et praeguse kaitsemeetme pikendamine ei ole liidu huvides.

(94)

Selleks hindas komisjon võimalike meetmete mõju liidu tootjatele, importijatele ja kasutajatele. Olemasolevate tõendite hindamine on jagatud järgmisteks osadeks: i) liidu terasetootjate majanduslik olukord ja meetme kehtivuse lõpetamise võimalik mõju; ii) liidu kasutajate ja importijate huvi hinnata muu hulgas tariifikvootide kasutamise muutumist kaitsemeetme raames ning impordi üldist kättesaadavust liidu turul, võttes arvesse praegusi turu väljavaateid.

(95)

Nagu on märgitud esimeses pikendamise läbivaatamise määruses, on liidu terasetööstusel rohkem kui 500 tootmiskohta 23 Euroopa Liidu liikmesriigis. Terasetööstus annab otseselt tööd rohkem kui 300 000 inimesele ning arvestades sellega kaudselt seotud või sellest tulenevaid töökohti muudes sektorites, toetatakse sellega kogu liidus hinnanguliselt 2,6 miljonit töökohta. Lisaks sellele näitasid komisjoni talituste tehtud erinevad analüüsid terasetööstuse olulisust liidu majanduse jaoks (105). Praegune uurimine kinnitas, et selles osas ei olnud toimunud märkimisväärseid muutusi.

(96)

Selles uurimises järeldas komisjon samuti, et meede on jätkuvalt vajalik olulise kahju ärahoidmiseks, mis tõenäoliselt tekiks kaitsemeetme aegumise korral. Olulise kahju olukord seaks tõsiselt ohtu liidu tootmisharu võetavad kohanemismeetmed.

(97)

Seetõttu kinnitas uurimine, et meetme pikendamine oleks liidu tootjate huvides.

(98)

Uurimise käigus hinnati samuti mõju, mida meetme pikendamine tõenäoliselt avaldaks liidu kasutajatele ja importijatele.

(99)

Sel puhul järeldati uurimise tulemusena, et liidu tarbimine oli märkimisväärselt vähenenud ja kooskõlas selle turu muutusega oli kvartalist kvartalisse pidevalt ja üha enam suures koguses kasutamata tariifikvoote. Lisaks sellele kinnitas uurimine samuti, et oli väga suuri ja üha suuremaid erinevusi tariifikvootide mahtude suurenemises peamiselt (106) alates 2019. aastast toimunud korrapärase liberaliseerimise tõttu, võrreldes tarbimise muutumisega (107). Turu väljavaated osutasid samuti sellele, et liidu tarbimine kasvab eeldatavasti üksnes mõõdukalt ja et see kasv on igal juhul märkimisväärselt väiksem kui kättesaadavaks jäänud tariifikvootide mahud, üldjuhul mitmest päritolukohast, tootekategooriate ja tooteperede kaupa.

(100)

Seega järeldas komisjon, et isegi kui meedet pikendatakse, oleks liidu kasutajatel ja importijatel üldiselt võimalik hankida eri tootekategooriasse kuuluvat tollimaksuvaba terast eri päritolukohtadest. Lisaks sellele kinnitas uurimine samuti, et liidu tootjatel oli võimalik suurendada oma tootmisvõimsuse rakendamist ja seega oli neil võimalik tarnida täiendavaid koguseid liidu klientidele. Seega kinnitas komisjon, et meetme pikendamine ei takistaks liidu kasutajatel ja importijatel üldiselt piisavas koguses tollimaksuvaba terase hankimist impordi teel ja liidu tootjatelt.

(101)

Lisaks sellele ristkontrollis komisjon, nagu ka esimese pikendamise läbivaatamise määruse puhul, (108) potentsiaalset mõju, mida kaitsemeede (109) võib olla avaldanud terasehindade tasemele liidu turul, võrreldes suundumusi liidus suundumustega teistel peamistel teraseturgudel maailmas (110). Analüüs näitas, et hindade muutumine liidu turul järgis teiste turgudega sama või väga sarnast seaduspära, ning seega ei tekitanud kaitsemeede anomaaliat liidu hinnasuundumustes.

(102)

Seega järeldas komisjon nende tulemuste põhjal, et liidu kasutajate ja importijate esitatud andmed ei näidanud, et pikendamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega.

(103)

Komisjon on kindlaks teinud, et kaitsemeetme kehtivuse pikendamiseks tarvilikud õiguslikud vajalikkus- ja kohandamisnõuded on täidetud. Lisaks sellele on komisjon teinud kindlaks, et meede ei oleks vastuolus liidu üldiste huvidega.

(104)

Seetõttu järeldas komisjon, et on asjakohane pikendada terase kaitsemeedet ja jätta see kehtima pärast 30. juunit 2024.

(105)

Komisjon sai üle 65 märkuse ja vastuväite huvitatud isikutelt, sealhulgas liidu terasetootjatelt, liidu terasekasutajatelt ja importijatelt, nende vastavatelt ühendustelt, eksportivatelt tootjatelt ja kolmandate riikide valitsustelt. Käesolevas punktis käsitleb komisjon nende huvitatud isikute väiteid pikendamise kohta. Haldussäästlikkuse huvides rühmitas komisjon väited laadi ja sisu järgi. Vajaduse korral viitas komisjon käesolevas määruses esitatud järeldustele (punktid 3 ja 4), kus enamikku huvitatud isikute esitatud väidetest on juba üksikasjalikult käsitletud. Komisjon järeldas, et ükski esitatud argumentidest ei muudaks komisjoni järeldust terase kaitsemeetme pikendamise asjakohasuse kohta.

(106)

Mõni huvitatud isik viitas vaidluses DS595 „Euroopa Liit – kaitsemeetmed teatavatele terasetoodetele“ vaidluste lahendamise organi 29. aprilli 2022. aasta aruandele, väites, et komisjon oleks pidanud meetme automaatselt lõpetama, kuna see ei olnud kooskõlas WTO kaitsemeetmete lepingu ega üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) teatavate sätetega.

(107)

Sel puhul, nagu ka varasemate läbivaatamisete puhul, kui see väide esitati, osutab komisjon 13. jaanuari 2023 aasta rakendusmäärusele (EL) 2023/104, (111) millega ta rakendas vaidluste lahendamise organi otsuse, viies seega terase kaitsemeetme vastavusse WTO normidega neis üksikutes küsimustes, milles vaekogu oli teinud kindlaks ebakõlad.

(108)

Seega ei ole selle vaidlusega seotud väited käimasoleva läbivaatamise kontekstis asjakohased, kuna neid käsitleti juba eraldi õigusaktis. Igal juhul ja kuna see tulenes määruse (EL) 2023/104 loogikast, ei nõustunud komisjon väitega, et vaekogu järeldused selles vaidluses oleksid nõudnud temalt meetme lõpetamist.

(109)

Üks isik väitis, et WTO normide kohaselt oli WTO liikmetel võimalik kaitsemeedet ühe korra pikendada. Seda lähtuvalt sellest, et asjakohane tekst WTO kaitsemeetmete lepingus (artikli 7 lõige 3) sisaldab sõna „pikendamine“ ainsuses. Siiani puudub vaidluste lahendamise organi sisuline tõlgendus, aga sõna „pikendamine“ ees on artikli 7 lõikes 3 sõna „mis tahes“, mis võib osutada rohkem kui ühe pikendamise võimalikkusele. Lisaks sellele kasutatakse kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõikes 3 mõistet „ajapikendused“ mitmuses.

(110)

Mõni huvitatud isik väitis, et Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohases meetmes tehtud muudatuste tagajärjel oleks kaubavahetuse ümbersuunamise oht väidetavalt vähenenud niivõrd, et kaitsemeede ei oleks enam vajalik.

(111)

See on korduv väide, mida huvitatud isikud on esitanud ka varasemate läbivaatamiste käigus. Seetõttu on komisjon seda küsimust varem mitmel korral hinnanud, sh 2023. aasta juuni läbivaatamise käigus (112). Kõigil juhtudel järeldas komisjon, et muutused Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohases meetmes ei muutnud hinnangut liidu turule kaubavahetuse ümbersuunamise riskile tulenevalt Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohasest meetmest (113).

(112)

Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohases meetmes tehtud muudatused, millele huvitatud isiku osutasid käesoleva läbivaatamise kontekstis, toimusid enne 2023. aasta juunit ja olid seega juba kõnealuse uurimise raames tehtud komisjoni hindamise osa. Seega ei esitatud komisjonile täiendavaid tõendeid, mille tõttu ta peaks muutma oma 2023. aastal antud hinnangut.

(113)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud punkti 3.2.2 alapunktis e, osutas komisjonile kättesaadav teave sellele, et mitte ainult Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohane meede ei jää väga suure tõenäosusega püsima, vaid Ameerika Ühendriigid ja muud kolmandad riigid suurendavad kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kaubandusmeetmete arvu. Seega suureneb nendest meetmetest, sh Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohasest meetmest tulenev kaubavahetuse ümbersuunamise risk.

(114)

Mõned isikud väitsid, et liidu terasetööstus on juba piisavalt kaitstud paljude toodete suhtes kehtestatud arvukate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmetega. Sel juhul tekitab mitmesuguste kaubanduse kaitsemeetmete kumulatiivne mõju olukorra, kus liidu tootmisharu on ülemääraselt kaitstud.

(115)

Komisjon märgib, et igal erineval kaubanduse kaitsemeetmel on erinev otstarve. Kaitsemeede on erga omnes meede, mis käsitleb ettenägematust arengust tulenevat impordi suurenemist, mis põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju, ning dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed on suunatud omamaise tootmisharu kaitsmisele ebaausate kaubandustavade eest (kahjustav dumping või subsideerimine). Kui eri meetmete kehtestamise (või pikendamise) õiguslikud tingimused ei ole täidetud, siis on ELil või mis tahes muul WTO liikmel õigus kasutada samaaegselt eri vahendeid.

(116)

ELis, nagu on märgitud eelmiste uurimiste käigus, (114) on kaitsemeede kooskõlas muude kaubanduse kaitsemeetmeete kohaldamisega, ilma et see tekitaks ülemäärast kaitset, kuna ELi õigusraamistikuga (115) on nähtud ette mehhanism sama toote puhul topeltmeetmete rakendamise vältimiseks. Selle mehhanismiga tagatakse, et kui kaitsemeetme alusel toimuv import ületab tollimaksuvaba tariifikvoodi mahu, ei lisata kohaldatavale dumpinguvastasele ja/või tasakaalustavale tollimaksule täiendavat 25 % tollimaksu, et mitte põhjustada kaubandusele soovitust suuremat mõju. Lisaks sellele kinnitas Euroopa Liidu Üldkohus sellega seotud komisjoni tegevuse õiguspärasust, kui vaidlustati terase kaitsemeede (116). Nendel põhjustel lükkas komisjon eespool märgitud väited tagasi.

(117)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et väiksema nõudluse ja vähese tariifikvootide kasutuse tõttu on vähem impordisurvet.

(118)

Kuid hoolimata tariifikvootide kasutuse määra vähenemisest väiksema tarbimise (–14 % ajavahemikus 2021–2023) ja väiksema impordi (–17 % samas ajavahemikus) olukorras näitavad andmed, et impordisurve impordi turuosa seisukohast on jätkuvalt kõrge. Kuigi impordi turuosa vähenes veidi 2023. aastal, oli see jätkuvalt lähedal rekordtasemele ning selle osakaal oli 21,5 %. See tase on märksa kõrgem kui keskmine turuosa enne lõplike kaitsemeetmete kehtestamist 2019. aasta alguses (16,4 %).

(119)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud punkti 3.2.2 alapunktis a, moodustas ammendunud tariifikvootide keskmine kogumaht 32 % (ligi kaks miljonit tonni kvartalis) impordi keskmisest kogumahust käimasoleval kaitsemeetme kohaldamise aastal. Päritolu mõttes esines hoolimata tariifikvootide üldisest kättesaadavusest teatavate tootekategooriate puhul (117) jätkuvalt teatavatest allikatest pärit impordisurve, mis aitas suurendada impordi turuosa nõudluse vähenemise kontekstis.

(120)

Seepärast leiab komisjon, et tariifikvootide väiksem kasutamine ei tähenda tingimata impordisurve vähenemist, mis võiks õigustada meetme lõpetamist 30. juuniks 2024.

(121)

Mõned huvitatud isikud (peamiselt eksportijad ja kasutajad) väitsid, et mõned tariifikvoodid ammenduvad kiiresti või järjepidevalt ja et seetõttu ei ole tollimaksuvabade kvootide mahud piisavad. See põhjustab väidetavalt tarnepuudujäägi.

(122)

Komisjon on hinnanud seda väidet varasemate uurimiste käigus ja kinnitab samuti praeguse läbivaatamise puhul, et teatavate tariifikvootide kiire ammendumine ei saa viia järelduseni, et kaitsemeede tekitab kasutajatele üldiselt terasepuudust. Sellega seoses märkis komisjon, et mõne huvitatud isiku väidetes osutati teatavate konkreetsete tariifikvootide ammendumisele eraldi, viitamata terase üldisele kättesaadavusele väljaspool konkreetset allikat, mis võib olla oma riigipõhised tariifikvoodid kiiresti ammendanud. Seega kinnitas komisjon, et kuigi teatavad konkreetsed allikad olid teataval hetkel teatavates tootekategooriates ammendunud, oli nende tootekategooriate puhul juurdepääs muudele allikatele üldjuhul enamjaolt olemas (vt punkti 3.2.2 alapunkt b).

(123)

Lisaks sellele ei olnud erinevate osaliste tõendid ammendavad, et näidata liidu tootmisharu suutmatust nõudlust rahuldada. Vastupidi, enamiku tootekategooriate kasutusmäär viitab sellele, et hankimine liidu tootmisharult on reaalne võimalus.

(124)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(125)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ei ole tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu on haavatavas seisundis, ja teised tõstatasid küsimuse, et kindlaks tehtud kahjunäitajad ei ole omistatavad impordi suurenemisele (või impordi võimalikule suurenemisele), vaid üleilmsetele tingimustele. Eelkõige on liidu tootmisharu tulemuslikkust mõjutavad muud tegurid väidetavalt energia- ja transpordikulude suurenemine. Lõpetuseks väitsid muud isikud, et kahju ei ole kontrollitud kõigi tootekategooriate puhul.

(126)

Sellega seoses märgib komisjon, et WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõike 1 ja kaitsemeetmete alusmääruse artikli 19 lõike 2 kohased kaitsemeetme kehtivuse pikendamise nõuded, nimelt vajadus hoida ära või heastada olulist kahju ning omamaise tegevusala kohanemine, ei eelda vaatlusalusel perioodil impordi suurenemist. Komisjon tegi kindlaks, et kaitsemeetmete kehtivuse lõppemise korral import tõenäoliselt suureneks, mis kahjustaks oluliselt tootmisharu.

(127)

Seoses väidetava vajadusega tõendada kahju kõikides tootekategooriates tuletab komisjon meelde, et toode hõlmab kõiki tootekategooriad ühe tootena ja seega hinnatakse kahju uurimisega hõlmatud toote kui terviku kohta ja mitte tootekategooriate kaupa. Kui see on asjakohane, siis on komisjon näidanud, et analüüs tooteperede kaupa ei muuda järeldusi, milleni on jõutud toote kui terviku tasandil.

(128)

Seetõttu lükkas komisjon eespool märgitud väited tagasi.

(129)

Mõned kasutajad väitsid, et kaitsemeede on põhjustanud hindade tõusu, mis vähendab terast kasutavate järgmise etapi tootmisharude konkurentsivõimet. Kasutajad on samuti väitnud, et lõpp- ja vahetoodete import on suurenenud, kuna need on muutunud konkurentsivõimeliseks võrreldes kasutajate ELis toodetud samade toodetega, kuna kaitsemeede on põhjustanud sisendikulude suurenemise.

(130)

Komisjonile ei esitatud tõendeid hinda või konkurentsivõimet käsitlevate väidete kohta. Komisjoni hinnatud hinnateabe kohaselt (vt liidu huve käsitlev punkt 3.4.2) järgis hindade muutumine liidu turul teiste turgudega sama või väga sarnast seaduspära, mille kohaselt ei tekitanud kaitsemeede ebakõlasid liidu hinnasuundumustes.

(131)

Seetõttu lükkas komisjon eespool märgitud väited tagasi.

(132)

Mitu isikut seadsid kahtluse alla liidu tootmisharu kohanemispüüdlused pärast kaitsemeetme kohaldamist. Sellest lähtuvalt olid nad seisukohal, et kaitsemeedet ei ole võimalik pikendada, kuna üks pikendamise õiguslikest nõuetest oli täitmata. Isikud väitsid, et kohandused keskendusid peamiselt ELi terasetööstuse CO2 heite vähendamisele ja need kavad olid veel rakendamata.

(133)

Liidu tootjad on esitanud komisjonile mitu näidet kohanemise kohta, mille kohta on tehtud otsused hiljuti ja mis on rakendamise eri etappides. Peale selle on komisjon järeldanud, et lisaks liidu tootmisharu esitatud näidetele olid igas suuruses liidu tootjad võtnud mitu meedet konkurentsivõime parandamiseks, seda isegi keerukates turutingimustes. Mõned neist näidetest on esitatud käesoleva määruse punktis 3.3.

(134)

Seetõttu lükkas komisjon eespool esitatud väited tagasi.

(135)

Mitu huvitatud isikut väitis, et enamik liidu tootmisharu võetud kohanemismeetmetest tulenes ELi õigusaktide ja poliitikaga kehtestatud keskkonnakohustustest ning seega ei saa neid pidada impordivastast konkurentsivõimet parandavateks kohandusteks.

(136)

Sellega seoses leidis komisjon, et ettevõtjate mis tahes kontekstis võetud kohanemismeetmetel on tavaliselt eri põhjused ja nendega proovitakse saavutada samal ajal mitut eesmärki. Sageli toob teatava rajatise keskkonnatoime parandamiseks tehtud kohandus kaasa energiatõhususe paranemise või aitab uute keskkonnasäästlike toodete valik rahuldada ka kasvavat nõudlust. Igal juhul aitavad komisjoni hinnatud kõik kohandused, mis on suunatud kas tehase moderniseerimisele, protsessi tõhususele või mittekasutatavate rajatiste sulgemisele, kaasa konkurentsivõime suurendamisele, mis tähendab sellisel turul nagu liidu turg paremat valmisolekut impordist tuleneva konkurentsiga toimetulekuks.

(137)

Komisjon leidis, et liidu terase kaitsemeede on endiselt vajalik, et ära hoida olulist kahju, ning on tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu jätkab meetmete rakendamist, et kohaneda turuolukorraga, mida iseloomustab suurenenud impordisurve. Vastavalt kaitsemeetmete alusmääruse artiklile 19, millega võetakse üle WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõige 2, peab kaitsemeetme kestus „piirduma ajavahemikuga, mis on vajalik märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja liidu tootjate kohanemise hõlbustamiseks“.

(138)

Kaitsemeetme maksimumkestus on kaheksa aastat, v.a arenguriikidest WTO liikmete puhul. See tähendab, et liit saab pikendada kehtivat kaitsemeedet ainult kuni 30. juunini 2026.

(139)

Käesolevas uurimises leidis komisjon, et meetme pikendamine on vajalik. Mõned elemendid, mis ajendasid 2019. aastal meetmeid kehtestama, on siiani olemas, nimelt terase liigse tootmisvõimsuse kõrge tase, teiste riikide kohaldatavate kaubanduse kaitsemeetmete suur arv ja kaubavahetuse ümbersuunamise risk, mis tuleneb Ameerika Ühendriikide paragrahvi 232 kohasest meetmest ning samuti muudest meetmetest, mille kolmandad riigid on alates 2019. aastast võtnud.

(140)

Lisaks sellele on liidu tootmisharu praegu haavatavas olukorras, kui ta kohaneb eksportivate riikide suure ja üha kasvava impordisurvega. Analüüsitud teave ei näidanud mingeid märke sellest, et meetme pikendamist põhjendavad olulised elemendid langeksid ära või paraneksid märkimisväärselt lähitulevikus.

(141)

Lisaks väljendatakse maailma terasetarbimise turu väljavaadetes lootust vaid mõõdukale taastumisele +1,7 % ulatuses 2024. aastal (jõudes vaevu 2022. aasta näitajateni) ja +1,2 % ulatuses 2025. aastal (mille tulemusena jäävad tarbimistasemed alla 2021. aasta mahtude).

(142)

Seda arvesse võttes on komisjon seisukohal, et on asjakohane pikendada meedet kahe täiendava aasta võrra kuni 30. juunini 2026, et tagada meetme abil liidu tootjatele tulemuslik ja tähenduslik ohutuspuhver. Meede aegub automaatselt kaheksa-aastase ajavahemiku lõpus.

(143)

ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerluslepingu alusel võttis EL kohustuse arvata import Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (edaspidi „SADC“) riikidest viieks aastaks välja mitmepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisest. Seega lisas EL pärast kõnealuse tähtaja möödumist impordi Lõuna-Aafrikast ja enamikust SADC liikmetest terase kaitsemeetme kohaldamisalasse (118). Mosambiigi puhul aegus see erand hilisemas etapis.

(144)

Seetõtu pidas komisjon asjakohaseks kaasata Mosambiik kaitsemeetme kohaldamisalasse alates 1. juulist 2024, et täita WTO eeskirjadest tulenevat enamsoodustusrežiimi kohustust.

(145)

Väljaarvamise tõttu ei kasutatud Mosambiigi impordiandmeid esialgsetes järeldustes, mille komisjon esitas lõplike kaitsemeetmete määruses, milles käsitleti tõendeid impordi suurenemise kohta (119). See tulenes paralleelsuse põhimõtte (120) kohaldamisest, millest lähtuvalt ei saa uuriv asutus võtta oma analüüsis arvesse neid päritolukohti, mis on meetme kohaldamisest välja arvatud.

(146)

Kuna importi Mosambiigist enam meetmest välja ei arvata, peab komisjon hindama uuesti algseid tulemusi, mille tõttu hakati kohaldama lõplikke kaitsemeetmeid, kaasates Mosambiigi impordiandmed juba algse uurimise ajal kättesaadavatesse andmetesse.

(147)

Impordi suurenemise hindamiseks on allpool esitatud tabelis näidatud terase kaitsemeetmega hõlmatud ELi koguimport kaitsemeetmete määrusega hõlmatud perioodil (2013–2017), sh import Mosambiigist:

Tabel 14

Impordi maht (pärast Mosambiigi kaasamist) ja turuosa

(148)

Import suurenes absoluutarvudes algsel analüüsiperioodil 71 % ning samuti suurenes impordi turuosa (12,78 %-lt 2013. aastal 18,19 %-le 2017. aastal).

Ajakohastatud näitajaid arvesse võttes kinnitas komisjon, et algne hinnang suuremale impordile jäi muutumatuks. Lisaks sellele, võttes arvesse Mosambiigist liitu suunatud impordi ebaolulisust võrreldes koguimpordiga, oli komisjon seisukohal, et algsed järeldused olulise kahju ohu, põhjuslikkuse, liidu huvide ja ettenägematute sündmuste kohta kehtivad jätkuvalt. Mosambiiki käsitleva meetmega hõlmatud või hõlmamata arenguriikide ajakohastatud loetelu on praeguse läbivaatamise osa (lisa III.2).

(149)

Eespool käsitletud hindamise põhjal hõlmavad alates 1. juulist 2024 kohaldatavad uued tariifikvoodid (IV lisa) importi Mosambiigist.

(150)

Kui komisjon oli jõudnud järeldusele, et meetme pikendamine oli asjakohane ja et import Mosambiigist peaks kuuluma meetme kohaldamisalasse, uuris ta, kas meetme toimimises oleks vaja teha tehnilisi kohandusi. Pärast laekunud esildiste üksikasjalikku analüüsi jõudis komisjon järgmistele järeldustele. Need järeldused on jaotatud järgmistesse punktidesse lähtuvalt algatamisteate struktuurist.

(151)

Selles punktis analüüsis komisjon tariifikvootide kasutamise muutusi ja viise ning märkusi, mida isikud selle kohta esitasid. Selle põhjal tehti kindlaks, kas asjaolude muutumisest tingituna tuleks liidu huvides teha kohandusi.

(152)

Mõned isikud (liidu tootmisharu) esitasid taotluse kõrvaldada kasutamata kvootide kvartalipõhine ülekandmine järgmisesse kvartalisse (vähemalt viimase kvartali puhul) või alternatiivselt kehtestada ülekandmise ülempiir 4 % kvartalipõhiselt kasutamata tariifikvoodist, samas kui teised (teatavad eksportivad riigid ja kasutajad) esitasid taotluse kanda kasutamata riigipõhised kvoodid üle järgmise kvartali jääkkvooti.

(153)

Lisaks sellele esitasid teatavad eksportivad riigid ja kasutajad taotluse kõrvaldada riigipõhiste kvootide süsteem teatavate kategooriate (või isegi kõigi kategooriate) puhul ning määrata kvoodid üldiselt igas kvartalis, et maksimeerida kvootide kasutamine. Teised soovisid, et teatavaid tariifikvoote, mida praegu kohaldatakse üldiselt, kohaldataks riigipõhiste kvootide ja jääktariifikvootidega.

(154)

Komisjon sai samuti taotlusi arvutada ümber kõik kvoodid lähtuvalt uuest vaatlusperioodist, et väljendada hiljutist muutust kaubavoogudes, ning taotlusi suurendada kvootide määra. Mõned huvitatud isikud esitasid samuti taotluse kõrvaldada kvoodid teatavate riikide puhul ja jaotada need summad ümber muudele päritolukohtadele.

(155)

Liidu tootmisharu esitas taotluse kõrvaldada kvoodiväliste tollimaksukoguste 25 % proportsionaalne jaotamine konkreetse tariifikvoodi ammendumise päeval sellel päeval vastu võetud kõigi deklaratsioonide vahel.

(156)

Esialgse tähelepanekuna märkis komisjon, et mitu eespool märgitud väidetest olid üksteisega vastuolus. Eelkõige ei teinud komisjon kindlaks sidusat ja ulatuslikku põhjendatud väidet, mis õigustaks tariifikvootide kohaldamise olemasoleva põhistruktuuri ümberhindamist, eelkõige seoses tariifikvootide koguste arvutamiseks kasutatud ajavahemikuga ning riigipõhiste kvootide ja jääktariifikvootide kombinatsiooniga enamiku tootekategooriate puhul.

(157)

Kaitsemeedet on rakendatud ligikaudu kuus aastat. Tariifikvoodi struktuur on osutunud aastate vältel tulemuslikuks ja järjepidevaks. Kui see on olnud põhjendatud, siis on komisjon teinud vajalikke kohandusi kvoodi haldamises, et hoida kvoote tulemuslikuna ja kooskõlas turu muutustega. Sellegipoolest on tariifikvoodi struktuuril põhielemendid, mis on selle tuumaks ning tagavad meetme prognoositavuse ja sidususe ning mille muutmiseks komisjon seega mingit põhjust ei näe.

(158)

Sellega seoses, nagu on selgitatud meetme eelmistes läbivaatamistes, jaotati nii riigipõhised kui ka jääktariifikvoodid lähtuvalt eksporditulemustest algse uurimise vaatlusperioodil (121). Seda vaatlusperioodi ei saa muuta, nagu on soovitanud mitu isikut, kuna kõigi tariifikvootide ümberarvutamine hiljutisemate voogude põhjal, mis on meetmega hõlmatud, oleks vastuolus eesmärgiga säilitada tavapäraseid kaubavooge, mis olid olemas enne meetme kehtestamist.

(159)

Kord kvartalis tariifikvootide kohaldamise süsteem on liidu turu stabiilsuse tagamisel osutunud tulemuslikuks, aidates üldiselt vältida turgu destabiliseerivat impordi järsku suurenemist ning tagades kogu aasta jooksul nõuetekohase ja prognoositava impordivoo. See süsteem võimaldab ka seda, et tavapärased kaubavood on mahu ja päritolu poolest lubatud ilma igasuguse täiendava tollimaksuta, ja vajaduse korral on see andnud teatavatele päritolukohtadele võimaluse suurendada oma tollimaksuvaba eksporti võrreldes oma tavapäraste kaubavoogudega (122).

(160)

Praegune tariifikvootide kohaldamise süsteem on kujundatud nii, et leida tasakaal vastandlike huvide vahel. Esiteks on see kasulik liidu tootmisharule, sest sellega välditakse turu üleujutamist lühikese aja jooksul importtoodetega ja sellest tulenevat negatiivset mõju turule. Teiseks on see kasulik ka teatavatele kolmandatele riikidele ja teatavatele liidu kasutajatele, kelle muidu tõrjuksid teised suuremad tarnijad põhjendamatult turult välja ja kes ei suudaks varustada liidu kasutajaid, kes ei saaks omakorda osta endale vajalikku konkreetse päritoluga materjali. Peale selle võimaldab see süsteem suurematel eksportivatel riikidel ületada oma tavapäraseid kaubavooge enamikus tootekategooriates, kasutades jääkkvooti selle ajavahemiku viimases kvartalis, mil turgu valitsevad tarnijad ei saanud kvoote täielikult ära kasutada.

(161)

Huvitatud isikute soovitud teatavate muudatuste rakendamine kahjustaks tõsiselt huvitatud isikute huvide tasakaalu ning oleks seega vastuolus liidu üldiste huvide ja meetme tulemusliku toimimisega. See hõlmab liidu tootmisharu taotlust tollimaksu proportsionaalse jaotamise kohta kvoodi ammendumise päeval. Sel puhul on kohaldatavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 51 lõike 4 sätted, millega määratakse kindlaks proportsionaalsuse alus ja mis ei näe ette mingit paindlikkust.

(162)

Lisaks ei ole isikud oma esildistes esitanud tõendeid selle kohta, kuidas praegune tariifikvootide süsteem ei oleks asjakohane ja kuidas nende pakutud erinevad kohandused oleksid liidu üldistes huvides (ja mitte ainult isikute individuaalsetes huvides) ning kooskõlas meetme loogika ja nõuetekohase toimimisega.

(163)

Neil põhjustel leidis komisjon, et praeguse kvoodihaldussüsteemi (kvartali kaupa haldamine ning riigipõhise ja jääkkvoodi kombinatsioon, välja arvatud üksikud põhjendatud erandid liidu huvides) säilitamine ning kasutamata kvootide ülekandmise ja jääkkvootide kasutamise võimalus kaitsemeetme kohaldamise aasta viimases kvartalis (neljandas kvartalis) on jätkuvalt asjakohane ning kõigi huvitatud isikute suhtes õiglane.

(164)

Kuigi praegune tariifikvootide haldamise süsteem on asjakohane, oli komisjon siiski seisukohal, et see nõuab teatavaid tehnilisi kohandusi, et kohaneda hiljutiste turu muutustega, nt muutused kaubavoogudes, ja selle tulemuslikkuse suurendamiseks. Neid muudatusi selgitatakse täpsemalt allpool ja neid hinnatakse koos teatavate väidetega, mis on esitatud punktides 7.2 „Tavapäraste kaubavoogude väljatõrjumine“ ja 7,6 „Muud asjaolude muutused“.

(165)

Lähtuvalt kaitsemeetme kohaldamise aastal kasutamata kvootide kvartalist kvartalisse ülekandmise süsteemist (123) on kaitsemeetme kohaldamise aasta viimane kvartal (aprillist juunini) üldjuhul kõige suuremate kasutamata mahtudega kvartal. Selleks et maksimeerida kvootide kasutamist kaitsemeetme kohaldamise aasta lõpus, kehtestas komisjon lõplike kaitsemeetmete määruse, mis on mehhanism, mille abil suuremad eksportijad, kes on ammendanud oma riigipõhised kvoodid, saaksid samuti kasutada jääkkvoodi mahte viimases kvartalis.

(166)

2019. aasta esimese toimimise läbivaatamise käigus täheldas komisjon, et see süsteem võib põhjustada väiksemate tarnijate põhjendamatu jääkkvootidest väljatõrjumise. See seaduspära laienes pärast 2019. aastat enamatele kategooriatele. Seetõttu koostas komisjon 2020. aasta toimimise läbivaatamise käigus süsteemi, mille alusel riigipõhiste kvootidega riikide juurdepääs jääkkvootidele kaitsemeetme kohaldamise aasta viimases kvartalis põhineks jääkkvootide tegelikul kasutamisel eelmistes kvartalites nende riikide poolt, kelle suhtes jääktariifikvooti kohaldatakse. Selle kohanduse eesmärk oli kaitsta viimases kvartalis nende väiksemate tarnijate kaubavooge, kes on jääkkvootide loomulikud kasusaajad (124).

(167)

Selleks et vähendada jääkkvootide tavapärase päritolu väljatõrjumist ja võimaldada samal ajal jätkuvalt täiendavat juurdepääsu nendes kategooriates, kus on vaja tagada kvoodi maksimaalne kasutamine, lõi komisjon süsteemi, mille kohaselt kuulub iga tootekategooria ühte järgmisest kolmest rühmast, mis vastavad kolmele erinevale juurdepääsustsenaariumile. See süsteem täidab kaitsemeetme üht peamist põhimõtet ja eesmärki, nimelt tagada tavapäraste kaubavoogude säilimine päritolu mõttes.

(168)

Kolm rühma jaotuvad praegu kehtivas süsteemis järgmiselt:

(169)

Ei olnud pretensioone selle kohta, et praegune süsteem võimaldab riigipõhiste kvootidega riikidele juurdepääsu jääkkvoodile kaitsemeetme kohaldamise aasta viimases kvartalis.

(170)

Käesoleva punkti alusel esitas liidu tootmisharu komisjonile taotluse uurida kõigis tootekategooriates väljatõrjumise riski, mis on põhjustatud uute eksportivate riikide impordi märkimisväärsest suurenemisest. Seda taotlust on eraldi käsitletud punktis 7.3.

(171)

Üldiselt oli komisjon seisukohal, et praegune süsteem on osutunud otstarbekohaseks. Sellega tagatakse, et liidu kasutajad maksimeerivad oma võimalused kasutada jääkkvooti, ja samuti, et austatakse tavapäraseid kaubavooge jääkkvoodi piires lähtuvalt nende päritolust (mis on samuti kasutajate huvides). Lisaks sellele ei saanud komisjon esildisi, mis osutavad mis tahes konkreetsele probleemile meetme selle omaduse toimimises.

(172)

Sellest hoolimata hindas komisjon, kas kõige hiljutisemate kättesaadavate andmete põhjal oli toimunud viimases kvartalis jääkkvoodi väljatõrjumine. Hindamine põhines impordiandmetel ja kvoodi kasutusel lähtuvalt päritolukohast ja kategooriast 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024.

(173)

Selle hindamise põhjal järeldas komisjon, et praegune süsteem peaks jääma kasutusele. Siiski oli komisjon seisukohal, et seda võiks lihtsustada viisil, millega tagatakse prognoositavus turukorraldajatele ja välditakse mis tahes potentsiaalset väljatõrjumist tulevikus. Seega oli komisjon seisukohal, et meetme toimimist tuleks kohandada, võimaldades praeguse kolme korra asemel kahte korda. Esimene kord, nimelt „juurdepääs puudub“, kehtiks nende kategooriate puhul, mille jääkkvoodi keskmine kasutus konkreetses kategoorias on olnud väga kõrge. Teine kord, „juurdepääs“, kehtiks muude kategooriate puhul ja see võimaldaks viimases kvartalis juurdepääsu jääkkvoodi mahtudele, mida turgu valitsevad eksportivad riigid ei ole keskmiselt jääktariifikvoodi alusel kasutanud. Üksikute kategooriate puhul jääb erikord kehtima.

(174)

Sellest lähtuvalt kohandati juurdepääsukorda tootekategooria kaupa järgmiselt (konkreetseid mahtusid vt käesoleva määruse I lisa punktist IV.3):

(175)

Kategooriad, mille puhul seda süsteemi ei kohaldata (kooskõlas eelmise toimimise läbivaatamise raames kohaldatud põhimõtetega), on järgmised:

(176)

Üldiselt võimaldaks meede selle asjaolu tõttu jätkuvalt juurdepääsu viimase kvartali jääkkvoodile valdava osa tootekategooriate puhul. Samal ajal tagatakse süsteemiga, et täiendavad mahud, mida mõned riigid võivad selle süsteemi alusel eksportida, ei tõrju põhjendamatult välja riigipõhise kvoodita riike. Edaspidi on riigid, kelle puhul puudub põhimõtteliselt väljatõrjumise risk, kaitstud ka kaubavoogude potentsiaalse tulevase järsu muutuse eest kooskõlas jääktariifikvootide keskmise kasutusega käimasoleval kaitsemeetme kohaldamise aastal. Selle süsteemiga tagatakse kasutajatele laialdane juurdepääs kättesaadavatele mahtudele, säilitades samal ajal meetme tulemuslikkuste liidu tootjate jaoks. Seetõttu on praegune süsteem liidu üldistes huvides kõige sobivam.

(177)

Komisjon oli seisukohal, et oli vaja ühiselt hinnata punktide 7.1 (Tariifikvootide määramine ja haldamine) ja 7.2 (Tavapäraste kaubavoogude väljatõrjumine) ning punkti 7.6 (Muud asjaolude muutused) alusel esitatud teatavaid väiteid. Seda seetõttu, et nende väidete põhjus näib olevat sama.

(178)

Sisuliselt käsitlesid väited muutusi kaubavoogude struktuuris üksikute tootekategooriate puhul, millest tulenevalt eksportijad, kes ei eksportinud märkimisväärses koguses võrdlusperioodil (2015–2017) ja kellele seega ei määratud riigipõhiseid kvoote, sisenesid märkimisväärsete mahtudega liidu turule teatavate jääkkvootide abil.

(179)

Isikud väitsid, et seda kaubavoogude struktuuri muutust võiks pidada püsivaks asjaolude muutuseks, kuna need uued eksportijad olid hiljutistel aastatel tootmisvõimsust märkimisväärselt suurendanud. Need vood tõrjusid väidetavalt välja muud päritolukohad jääkkvootides ja huvitatud isikud soovitasid muuta tariifikvootide kohaldamist. Need soovitatud muudatused hõlmasid riigipõhiste kvootide loomist, et kaitsta teatavaid jääkkvootide vooge, uue korra loomist, et vältida tariifikvootide kasutamist teatavatest päritolukohtadest kõigis kvartalites, kasutamata koguste ülekandmist järgmise kvartali jääkkvootidesse, kategooriate eraldamist või jääkkvootide ülempiiri kehtestamist.

(180)

Komisjon on analüüsinud jääkkvootide impordivooge jääkkvootide alusel mitme kategooria puhul, mille kohta huvitatud isikud olid väiteid esitanud.

(181)

Analüüs kinnitas, et hiljutised turu muutused olid põhjustanud tavapäraste liitu tarnijate ekspordi märkimisväärse vähenemise jääkkvootide alusel teatavates kategooriates, samas kui eksport uutest pärioluriikidest oli samade jääkkvootide alusel suurenenud. See kaubavoogude muutus tekitas mitmesugust negatiivset mõju meetme toimimisele teatavate kategooriate puhul, nagu on selgitatud allpool.

(182)

Komisjon leidis, et väited olid põhjendatud kahe tootekategooria puhul. Sellest tulenevalt oli vaja teha kohandusi meetme toimimises, et tagada selle tulemuslikkus ja tavapäraste kaubavoogude säilitamine liidu huvides.

(183)

Tootekategooria 1 (kuumvaltsitud lehttooted) on mitmel põhjusel kaitsemeetme alusel üldiselt väga oluline tootekategooria. See moodustab järjepidevalt kaugelt suurima osa impordist (8,5 miljonit tonni 2023. aastal), s.o 31 % meetme alusel toimuvast koguimpordist 2023. aastal. See moodustab samuti 34 % liidu tootmisharu kogutootmisest ja ligikaudu 25 % selle mahupõhisest omamaisest müügist. Sellel kategoorial on mitu kasutusotstarvet ja seda peetakse mõnes mõttes tarbeaineks ning see on sellest tulenevalt hinnamuutuste suhtes eriti tundlik. Kuumvaltsitud lehttooteid saab kasutada lõpptootena muu hulgas ehitussektoris või autotööstuses, aga neid kasutatakse ka sisendina tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks, eelkõige tootekategooriat 2 (külmvaltsitud lehttooted), mida saab seejärel omakorda töödelda näiteks tootekategooriaks 4 (metalliga kaetud lehtteras), mida saab omakorda töödelda tootekategooriaks 5 (orgaanilise ainega kaetud lehtteras). Kuumvaltsitud lehttooteid kasutatakse samuti sisendina teatavate torude tootmiseks. Seega, lähtuvalt selle osakaalust asjaomase toote liidu kogutoodangus ja selle omavahelistest seostest mitme muu tootekategooriaga, on muutused selles kategoorias eriti asjakohased kaitsemeetme tulemuslikkuse seisukohast.

(184)

Seetõttu suurendab selle kategooria puhul tulemuslikult hallatud tariifikvoot selle erilise olulisuse tõttu võimalust tagada meetme üldine tulemuslikkus. Sellest tulenevalt on seda eraldi kontrollitud ja selle toimimine on mitu korda läbi vaadatud eelmiste läbivaatamiste raames, et kohandada selle kohaldamist turul valitsevate tingimustega.

(185)

Lisaks sellele on selle kategooria jääkkvoot selle meetme alusel kehtestatud suurim individuaalne tariifikvoot, mille põhjal on igas kvartalis esialgu kättesaadav ligikaudu 1 miljon tonni.

(186)

Praegu on alates 2023. aasta oktoobrist (kolm järjestikust kvartalit (125)) jääktariifikvoot pidevalt ammendunud kvartali esimesel päeval.

(187)

See on tekitanud turul tasakaalustamatuse kõnealuste kvartalite ülejäänud osas, tehes viivitamata kättesaadavaks väga suured kogused ja põhjustades seega märkimisväärset impordisurvet.

(188)

Impordisurve oli eriti suur selles tootekategoorias, kuna import suurenes jätkuvalt, hoolimata märkimisväärsest üldisest langusest liidu terasetarbimises. Selle tootekategooria impordi turuosa jõudis 2023. aastal 30 %ni, mis on märkimisväärselt suurem asjaomase toote kui terviku keskmisest.

(189)

See varajase ammendumise nähtus on eelkõige põhjustatud Vietnami ja Egiptuse väga tugevast turule tungimisest, kes hakkasid tootekategooriat 1 liitu eksportima alles 2022. aasta teises pooles ja kelle arvele langes 2023. aasta lõpuks rohkem kui 45 % selle tariifikvoodi alusel toimuvast ekspordist. Sellest tulenevalt on mõnedes neist kvartalitest tõrjutud välja muud väiksemad, aga varem selles kategoorias eksportinud riigid, nagu Šveits.

(190)

Selleks et tagada suurem stabiilsus turul selles olulises tootekategoorias ning seega kindlustada, et turu muutused ei õõnesta meetme tulemuslikkust, otsustas komisjon, et kohandamine on asjakohane.

(191)

Eespool märgitust lähtuvalt oli komisjon seisukohal, et kõige sobilikum lahendus oli kehtestada piirang maksimaalsele mahule, mida üks riik saab kvartalis jääktariifikvoodi alusel eksportida.

(192)

Pärast kõigi asjakohaste huvide (sh mõjutatud eksportivate riikide ja nende liidu kasutajate huvide) hoolikat kaalumist oli komisjon seisukohal, et asjakohane on ühe riigi kohta 15 % ülempiir igas kvartalis esialgu kättesaadavast tariifikvoodi mahust (126).

(193)

Selle ülempiiriga tagatakse ühelt poolt, et impordi turule tungimine kvartali esimesel päeval oleks jääktariifikvoodi alusel mahult piiratud, vähendades seega impordisurvet turul. Teisest küljest võimaldab see enim mõjutatud eksportivatel riikidel jätkuvalt eksportida asjakohaseid koguseid, mis on suuremad nende varasematest kaubavoogudest enne kaitsemeetmete kehtestamist ja üldiselt suuremad ka kaitsemeetmete kehtestamisele järgnenud esimeste aastate ekspordimahtudest. Lisaks sellele kaitseb see nende liidu kasutajate ja eksportivate riikide huve, kes on pidevalt välja tõrjutud.

(194)

Komisjon oli seisukohal, et see kohandus ei ohusta tootekategooria 1 kättesaadavust liidu turul mitmel põhjusel. Esiteks on märkimisväärses koguses kasutamata riigipõhiseid kvoote muudelt suurtelt tarnijatelt ja on muid tarnijaid, kes võivad suurendada teataval määral oma kohalolu jääktariifikvoodi alusel. Teiseks on liidu tootmisharul piisav tootmisvõimsus omamaise tootmise suurendamiseks, nagu on näidatud tabelis 5. See aitaks viia selle tootmisvõimsuse rakendamise sobilikumale tasemele, mis omakorda aitaks parandada liidu tootmisharu üldisi majandustulemusi. Võttes arvesse esitatud turuprognoose, näib väga ebatõenäoline, et kasutamata riigipõhiste kvootide kogumahtudest ja liidu tootjate kättesaadavast tootmisvõimsusest ei piisa tulevikus nõudluse rahuldamiseks.

(195)

Neil põhjustel oli komisjon seisukohal, et kohandus on üldiselt liidu huvides, kuna see parandab meetme toimimist, suurendades selle tulemuslikkust, vältides samal ajal põhjendamatut väljatõrjumist ning tagades liidu kasutajatele piisava tarnete mitmekesisuse.

(196)

Lisaks tootekategooriale 1 leidis komisjon samuti, et muutus impordi struktuuris kahjustas päritolukohtade tasakaalu tootekategooria 16 jääktariifikvootide puhul ja mõjutas seega negatiivselt meetme toimimist. Selles kategoorias hakati jääktariifikvooti täitma kvartali esimestel päevadel kahes viimasest kolmest hinnatud kvartalist (127).

(197)

Komisjoni hinnang näitas, et üldiselt ammendasid 2023. aasta juulist septembrini kestva kvartalini erinevad eksportivad riigid regulaarselt jääktariifikvoodi. Impordi osakaal riigi kohta oli eri kvartalites erinev. Alžeeria kasutas keskmiselt (128) 39 % kogu jääktariifikvoodi mahust, Bosnia ja Hertsegoviina ligikaudu 23 %, Korea 9 % ja Jaapan 7 %. Mitu muud riiki kasutasid keskmiselt ülejäänud 20 %.

(198)

Lõpliku kaitsemeetme koostamisel ja erinevate toimimise läbivaatamiste käigus proovis komisjon säilitada tavapäraseid kaubavooge nende mahu ja päritolukoha seisukohast. Tavapäraste mahtude säilitamise eesmärk saavutati, arvutades tariifikvoodid varasemate kaubavoogude alusel, ning tavapäraste päritolukohtade säilitamise eesmärk saavutati riigipõhiste kvootide kehtestamise teel.

(199)

Kuid väiksematele tavapärastele tarnivatele riikidele, kes ei saanud konkreetse tootekategooria puhul riigipõhist kvooti, võisid tekkida ootamatud ja järsud muutused kaubavoogudes nende vastavate jääktariifikvootide raames. Just sellise olukorraga seisid silmitsi teatavad eksportivad riigid tootekategooria 16 puhul ning see takistas neil jätkamast oluliste mahtude eksportimist, mis kahjustas nii neid endid kui ka liidu kasutajaid.

(200)

Juulist kuni septembrini 2023 kestnud kvartalis muutusid järsult selle tootekategooria jääktariifikvoodi päritolukohad, kusjuures Malaisia ja Egiptus hakkasid äkitselt eksportima väga suuri koguseid. Nende riikide selle tariifikvoodi keskmine kogukasutus enne seda kvartalit oli 0 %. Kuid viimases kolmes kvartalis, mille kohta olid kõik andmed saadaval, ulatus nende keskmine impordi osakaal 76 %ni. Sellest tulenevalt vähenes väga suurel määral tollimaksuvaba import kõigist muudest eksportivatest riikidest, kes tegutsesid varem pidevalt liidu turul. Tegelikult mõned neist lausa lõpetasid ekspordi selle tariifikvoodi alusel. Eelkõige vähenes selle tariifikvoodi kasutuse osakaal Bosnia ja Hertsegoviina puhul 2 %ni, Korea osakaal 4 %ni, Jaapani osakaal 1 %ni ja teiste riikide osakaal 1 %ni.

(201)

Seega on Malaisia ja Egiptuse kõnealune agressiivne liidu turule tungimine selgelt välja tõrjunud teised selle tariifikvoodi alusel korrapäraselt eksportivad päritoluriigid, vähendades märkimisväärselt nende kohalolu (Alžeeria) või kõrvaldades selle peaaegu täielikult (nt Bosnia ja Hertsegoviina, Jaapan ja Korea), mis kahjustab neid riike ja liidu kasutajaid.

(202)

Eespool märgitud järelduste põhjal oli komisjon seisukohal, et maksimaalse tollimaksuvaba impordi piiramine riigi ja päritolukoha alusel kvartalis oli kõige asjakohasem meede, et taastada tasakaalustatum päritolukohtade jaotus selle jääktariifikvoodi alusel ning seega tagada meetme parem toimimine. Komisjon oli seisukohal, et selleks piiranguks oli sobilik määrata 15 % iga kvartali alguses esialgu kättesaadavast tariifikvoodist ühe riigi kohta.

(203)

Selle kohandusega soovib komisjon vältida põhjendamatut väljatõrjuvat mõju väiksematele tavapärastele tarne päritolukohtadele ja tagada seega liidu kasutajatele nendest päritolukohtadest pärit mahtude kättesaadavus. Teisest küljest võimaldaks 15 % ülempiir enim mõjutatud eksportivatel riikidel jätkuvalt eksportida tollimaksuvabalt asjakohaseid koguseid, mis on märksa suuremad nende varasematest tasemetest, mis olid teatavatel juhtudel olematud. Lisaks sellele võimaldaks see tagada liidu kasutajatele piisavalt mitmekesised päritolukohad. Võttes arvesse muude riikide järjepidevat varasemat tulemuslikkust jääktariifikvoodi alusel, on komisjon seisukohal, et on mõistlik eeldada, et selle kategooria jääktariifikvooti kasutatakse jätkuvalt täielikult.

(204)

Komisjon leiab, et see kohandus on liidu huvides, kuna selle abil tagatakse mitmesuguste tarneallikate kättesaadavus liidu kasutajatele ja hoitakse ära häirivad kaubavood, mis soodustab turu stabiilsust.

(205)

Algatamisteate punkti 2.C kohaselt teatas komisjon, et ta vaatab läbi, kas WTO liikmest arenguriigist pärit import ületas asjaomasel perioodil (2023. aastal) 3 % künnise, ning vajaduse korral ajakohastab nende WTO liikmetest arenguriikide loetelu, kes tuleks meetme kohaldamisalasse kaasata või sellest välja jätta.

(206)

Mitu isikut taotles nende WTO liikmeks olevate arenguriikide loetelu ajakohastamist, kes on kõige hiljutisemate impordiandmete alusel meetme kohaldamisalast välja jäetud. Liidu tootmisharu esitas lisaks sellele taotluse arvata Ukrainast pärit impordimahud välja andmetest, mida kasutatakse, et arvutada, millised WTO liikmetest arenguriigid on meetme kohaldamisalast välja jäetud.

(207)

WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 ja kaitsemeetmete alusmääruse artikli 18 kohaselt ei kohaldata kaitsemeedet toote suhtes, mis on pärit WTO liikmeks olevast arenguriigist, kui selle impordi osakaal jääb konkreetse tootekategooria puhul alla 3 % koguimpordist. Kui kõigi alla 3 % künnise jäävate WTO liikmetest arenguriikide osakaal impordist moodustab rohkem kui 9 % konkreetse kategooria koguimpordist, siis kohaldatakse kaitsemeedet kõigi WTO liikmetest arenguriikide suhtes. Komisjon on vaadanud korrapäraselt läbi arenguriikide loetelu ja seda ajakohastanud.

(208)

Loetelu viimane ajakohastamine toimus 2023. aasta juunis kaitsemeetme võimaliku varajase lõpetamise hindamiseks korraldatud läbivaatamise kontekstis (129). Nagu ka varasemate läbivaatamiste puhul, on komisjon ajakohastanud arenguriikide loetelu, kelle suhtes meedet kohaldatakse ja kes on meetme kohaldamisalast välja arvatud, lähtuvalt nende kohta arvutatud osakaalust impordis, kasutades viimaseid kättesaadavaid impordiandmeid, s.o 2023. aasta impordistatistikat (130). Eelmiste läbivaatamiste käigus järgitud metoodika muutmist ei peetud asjakohaseks.

(209)

Sellest ajakohastamisest tulenevad muudatused, mis on kohaldatavad alates 1. juulist 2024, on järgmised (ajakohastatud tabel on esitatud käesoleva määruse II lisas (III.2)):

(210)

WTO (131) ja ELi (132) normide kohaselt peab kaitsemeedet kohaldav WTO liige järk-järgult selle kohaldamise ajal meetme korrapäraste ajavahemike järel liberaliseerima, kui selle kehtestamisest on möödunud üks aasta. Liberaliseerimise eesmärk on võimaldada järk-järgult suuremat impordikonkurentsi turul, kui omamaine tegevusala kohaneb kõrgema impordi tasemega.

(211)

WTO õigusega ei kehtestata konkreetseid nõudeid liberaliseerimise vormile ega konkreetsele tempole peale selle, et kõnealune liberaliseerimine peaks toimuma järk-järgult, korrapäraste ajavahemike järel kohaldamise ajavahemikul.

(212)

ELi terase kaitsemeedet on liberaliseeritud igal aastal alates 2019. aastast ning liberaliseerimise määra asjakohasust on hinnatud ja muudetud mitmel korral (133). Praegune iga-aastane liberaliseerimise määr on alates 2022. aasta juulist 4 %.

(213)

Uurimise raames võttis komisjon kohustuse hinnata, kas praegune liberaliseerimise määr on jätkuvalt asjakohane või kas seda tuleks muuta.

(214)

Mõned huvitatud isikud (eelkõige eksportivad tootjad ja liidu kasutajad) esitasid taotluse, et komisjon suurendaks liberaliseerimise määra üle 4 %. Mõned eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootmisharu seisukoht oli jäik ning et kaubavahetuse ümbersuunamist ei olnud toimunud või et selle risk oli vähenenud. Liidu tootmisharu taotles liberaliseerimise kiiruse vähendamist lähtuvalt tõenditest, mis näitasid väiksemaid tarbimismäärasid, ning tulevaste kuude prognoosidest. Selle põhjal väitis liidu tootmisharu, et liidu turul nappuse risk puudub.

(215)

Praeguse liberaliseerimise määra asjakohasuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon nii tagasiulatuva kui ka tulevikuanalüüsi.

(216)

Tagasiulatuva hindamise puhul näitavad andmed, et liberaliseerimise määr on jõudnud tarbimise muutumisest ette. Kui tariifikvoote on suurendatud peaaegu 25 % (sh 5 % suurendamine, mida kohaldatakse alates 2019. aasta veebruarist), vähenes tarbimine samal ajavahemikul 17 %. Need vastandlikud suundumused on seega märkimisväärselt laiendanud lõhet tariifikvootide määra ja turunõudluse vahel.

(217)

Tulevikuanalüüsi puhul, nagu on selgitatud punkti 3.2.2 alapunktis h eespool, on teraseturul olnud näha selgeid aeglustumise märke. Maailma terasetarbimine vähenes 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 1,1 % (134). Liidus vähenes tarbimine märksa kiiremas tempos, s.o –6 % (135). Maailma terasetarbimise turu väljavaadetest on näha vaid mõõdukat taastumist: +1,7 % 2024. aastal (jõudis vaevu uuesti 2022. aasta näitajateni) ja +1,2 % 2025. aastal (mille tulemusena jäävad tarbimistasemed alla 2021. aasta mahtude). Nagu on näha punkti 3.2.2 alapunktist h, järgivad liidu turu väljavaated eeldatavasti sarnast suundumust.

(218)

Kuigi tariifikvootide kasutuse määrad on olnud riigiti ja kategooriati erinevad, oli iga kaitsemeetme kohaldamise aasta lõpus kasutamata märkimisväärseid koguseid ja see oli jätkuvalt nii käimasoleval kuuendal kaitsemeetme kohaldamise aastal (136).

(219)

Võttes arvesse terasetarbimise hiljutisi negatiivseid suundumusi ja väljavaateid maailmas ning liidu teraseturul ja asjaolu, et tariifikvoodid olid tootekategooriate lõikes laialdaselt kättesaadavad, oli komisjon seisukohal, et liidu huvides ei ole veelgi suurendada praegust suurt lõhet tariifikvootide mahu suurenemise kiiruse ja terasetarbimise vahel.

(220)

Võttes arvesse üha suurenevat vahet tarbimise (sh eeldatava tarbimise) ja tariifikvootide mahtude vahel ning praegust suurt impordisurvet, mis jääb väga suure tõenäosusega püsima, leidis komisjon, et määra 4 % säilitamine või suurendamine õõnestaks märkimisväärselt meetme tulemuslikkust. Lisaks sellele kinnitas komisjon, et tariifikvoodid olid tootekategooriate lõikes üldiselt piisavalt saadaval.

(221)

Seda arvesse võttes oli komisjon seisukohal, et meetme tulemuslikkuse tagamiseks oli asjakohane kehtestada liberaliseerimise määraks 1 %.

(222)

Seetõttu suurenevad tariifikvoodid alates 1. juulist 2024 kõigi tootekategooriate puhul jätkuvalt 1 % aastas. Konkreetsed mahud ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2026 (kvartalipõhiselt) on esitatud käesoleva määruse lisas IV.1.

(223)

Koos käesolevas määruses esitatud muude kohandustega aitab see liberaliseerimise määr suurendada meetme tulemuslikkust ajal, millal liidu turg kannatab märkimisväärse impordipõhise surve all, mille on põhjustanud negatiivne mõju, mis on tekkinud liigsest tootmisvõimsusest ja sellele reageerimisest kõikjal maailmas vähese nõudluse kontekstis. Liidu kasutajate jaoks on kehtivate tariifikvootide alusel jätkuvalt saadaval piisavas koguses tollimaksuvabu mahtusid.

(224)

Algatamisteates määratles komisjon käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvad väited kui mis tahes muud küsimused, mida ei ole käsitletud punktides 7.1–7.2 ja 7.4–7.5 eespool, selles ulatuses, milles need käsitlevad asjaolude püsivat muutumist võrredes algse uurimise ajal kehtinud olukorraga, mille mõju võib olla vaja läbi vaadata ja mis võivad muu hulgas põhjendada konkreetsete tootekategooriate puhul tariifikvootide määra või eraldamise kohandamist. Huvitatud isikutel paluti esitada piisavalt tõendeid nende esildiste kohta ning konkreetsed ettepanekud, kuidas käituda nende tootekategooriat mõjutavate mis tahes muutuste puhul.

(225)

Sellega seoses saadud taotlused võib jagada kahte rühma. Esimene rühm käsitles püsivaid muutusi teatavate tootekategooriate nõudluses ja teine rühm käsitles püsivaid muutusi seoses uute tarnivate riikidega.

(226)

Selle rühma taotlused osutasid muutustele tootevalikus, kõrvaldades üldjuhul teatavad tootekategooriad meetme kohaldamisalast, suurendades eraldatavaid tariifikvoote või määrates riigipõhise kvoodi konkreetsele päritolukohale konkreetse kategooria nõudluse kiire suurenemise prognooside alusel ning kui liidu tootmisharu ei suutnud väidetavalt tarnida piisavas koguses.

(227)

Sel puhul ei põhjendanud huvitatud isikute esitatud tõendid mingeid kohandusi lähtuvalt väidetest asjaoludes toimunud muutuste kohta. Väited käsitlesid üldjuhul konkreetseid päritolukohti teatavate tootekategooriate puhul. Kõigil juhtudel olid viimases kolmes kvartalis (2023. aasta juuli kuni 2024. aasta märts) saadaval tollimaksuvabad mahud. Seetõttu ei olnud kõnealused väited kooskõlas liidu üldiste huvidega; need käsitlesid selle asemel teatavate sidusrühmade konkreetseid eelistusi. Liidu tootmisharu lükkas väited liidu tootjatelt tarne kättesaadavuse kohta samuti ulatuslikult tagasi ning komisjon oli seisukohal, et olemasolevad tõendid, sh tariifikvootide kasutus, ei toetanud väiteid potentsiaalse terasenappuse kohta.

(228)

Seega järeldas komisjon, et ei olnud piisavalt tõendeid, mis õigustaksid kohandusi terase kaitsemeetme toimimises lähtuvalt asjaolude muutumisest väidetava tulevase suurema nõudluse tõttu konkreetsete tootekategooriate puhul.

(229)

Mitu isikut (liidu tootmisharu, eksportijad ja kasutajad) tõstatasid küsimuse, et kaubavoogudes oli toimunud muutusi, mille puhul oli tegemist püsiva asjaolude muutumisega. Teatavate isikute (liidu toomisharu) sõnul on selle kaubavoogude muutumise põhjustanud terase üleilmse liigse tootmisvõimsuse uus ja keerukas piirkondlik dünaamika, mis nõuaks muudatusi tariifikvootide kohaldamises.

(230)

Kaubavoogude muutumist käsitlevaid väiteid esitati samuti punktides 7.1 (Tariifikvootide määramine ja haldamine) ja 7.2 (Tavapäraste kaubavoogude väljatõrjumine) eespool.

(231)

Huvitatud isikud väitsid, et kuigi mõned riigipõhised kvoodid on teatavate tootekategooriate puhul jätkuvalt suures osas kasutamata, sisenevad uued vood liidu turule jääkkvootide kaudu. Sellest tulenevalt taotlesid nad, et komisjon teeks tariifikvootide kohaldamises teatavaid kohandusi.

(232)

Komisjon tegi uurimise käigus kindlaks uued kaubavood, mis sisenevad liitu teatavate tootekategooriate puhul. Komisjon käsitles neid väiteid eespool punktis 7.3 kirjeldatud kohandustes.

(233)

1. jaanuaril 2022 muudeti liidu tollinomenklatuuri ajakohastamiste (137) tulemusena teatavaid CN-koode, mis käsitlevad terastorusid, mis kuuluvad terase kaitsemeetme kohaldamisalasse (138). Mõjutatud tootekategooriad olid 22 (roostevabast terasest õmblusteta torud), 24 (muud õmblusteta torud) ja 26 (muud keevistorud).

(234)

Seda muudatust ei kajastatud viimases meetme läbivaatamises (139) 2023. aasta juunis ja seega ei olnud selles läbivaatamises arenguriikide loetelu arvutamiseks kasutatud impordimaht nende kategooriate puhul täiesti täpne.

(235)

Sellest tulenevalt oli alates 1. juulist 2023 kohaldatava meetmega hõlmatud arengumaade loetelul oluline mõju kahele kolmest eespool nimetatud kategooriast. Kui komisjon oleks kasutanud oma viimases läbivaatamises ajakohastatud CN-koode, siis oleks muudatused arenguriikide loetelus võrreldes 1. juulil 2023 tegelikult avaldatud loeteluga (mida kohaldatakse kuni 30. juunini 2024) olnud järgmised:

(236)

Koodide muutmisest tulenevad muudatused meetme alla kuuluvate arengumaade nimekirjas on kokku võetud järgmiselt:

(237)

Nende arenguriikide ajakohastatud loetelu, kelle suhtes meedet 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 kohaldatakse, on esitatud käesoleva määruse III lisas (III.2).

(238)

Kõnealuste muudatuste praktiline mõju nende arenguriikide loetelule, kelle suhtes 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 meedet kohaldatakse, on järgmine.

(239)

Eespool märgitu põhjal kinnitab komisjon nende importijate õigust, kes maksid kategooria 26 puhul tollimaksu 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 seoses teatavatest riikidest pärineva impordiga, nõuda selle tollimaksu hüvitamist riiklikele tolliasutustele kooskõlas kohaldatavate tollialaste õigusaktidega. Need riigid on järgmised:

(240)

Käesoleva kvartali (1. aprill 2024 kuni 30. juuni 2024) hüvitamistaotluste heakskiitmise suhtes tehakse täiendav kontroll, mille käigus hinnatakse, kas tollimaksu maksmine oli põhjustatud sellest, et komisjon ei võtnud uusi koode arenguriikide arvutuses arvesse, või mitte.

(241)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (142) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeva.

(242)

Käesolev määrus, millega muudetakse kehtivaid kaitsemeetmeid, vastab ka kohustustele, mis tulenevad teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest.

(243)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ELi kaitsemeetmete alusmääruse artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,