(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude (edaspidi ka „vaatlusalune toode“) impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu. Algsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi algseks uurimiseks.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2018/330 (3) uuesti lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(3)

Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad jäävad vahemikku 48,3–71,9 %.

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (4) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“) esitas 2. detsembril 2022 Euroopa terastorude tootjate ühendus (edaspidi „ESTA“ või „taotluse esitaja“) roostevabast terasest õmblusteta torude liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega otsustas komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 3. märtsil 2023 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (5).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teavitas konkreetselt taotluse esitajat, kõiki teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina RV tootjaid ja Hiina RV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid aegumise läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus samasuguse toote suurimast tootmismahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida oli võimalik kasutatava aja jooksul mõistlikult uurida. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 46 % liidu hinnangulisest kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei laekunud ja komisjon kinnitas esialgse valimi. Valim oli liidu tootmisharu suhtes esindav.

(12)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(13)

Ükski sõltumatu importija siiski endast teada ei andnud ega esitanud nõutud teavet.

(14)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina ametiasutustel teha kindlaks muud võimalikud tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Algatamise ajal tegi komisjon küsimustike koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (6).

(16)

Euroopa Komisjon ei saanud Hiina tootjatelt peale äriühingu Shanghai Baoluo Stainless Steel Tube Co. Ltd. (edaspidi „BSS“) valikuuringu kohta ühtegi vastust. Seega ei olnud valikuuring vajalik. Euroopa Komisjon palus BSSil täita eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik. Äriühing vastas küsimustikule. BSSi vastuses esitatud teave näitas, et tema eksport liitu moodustas vähem kui 25 % uuritava toote koguekspordist Hiina RVst liitu. Komisjon leidis, et kõnealune import ei anna piisavat teavet dumpingu, dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse ega kahju hindamiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning seda ei saa pidada Hiinast pärit koguimpordi suhtes tüüpiliseks. Seetõttu teavitas komisjon huvitatud isikuid, sealhulgas BSSi, oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ning sellest, et järeldused dumpingu ning dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta tehakse Hiina RV eksportijate/tootjate puhul kättesaadavate faktide põhjal.

(17)

Komisjon teavitas BSSi ka sellest, et kuigi komisjon ei vii läbi täielikku küsimustiku vastuste kontrollimist, kasutatakse eespool märgitut arvesse võttes uurimises siiski tema esitatud teavet tootmise ja müügi, eelkõige kolmandatesse riikidesse ja liitu suunatud ekspordi kohta osana kättesaadavatest faktidest.

(18)

Komisjon teavitas ka Hiina RV ametiasutusi sellest, et ta tugineb kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(19)

Seejärel taotles BSS komisjonilt kontrollimenetluse jätkamist ja individuaalse dumpingumarginaali kehtestamist ning pöördus ka ärakuulamise eest vastutava ametniku poole. Komisjon nõustus kontrollimenetlust jätkama, kuid teatas BSSile, et ta ei kavatse aegumise läbivaatamise raames kehtestada BSSile individuaalset dumpingumarginaali. 19. septembril 2023 teatas BSS komisjonile, et ta ei jätka puuduste kõrvaldamise protsessi ega vasta puudustele viitavale kirjale, mis saadeti BSSile 11. septembril 2023, st BSS lõpetas koostöö.

(20)

Eespool öeldut silmas pidades kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud allikate kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet, mida võimaluse korral ajakohastati, ning muid kättesaadavaid teabeallikaid, mida peeti asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5.

(21)

Need allikad hõlmavad selliseid andmebaase nagu Maailmapanga riikide klassifikatsioon, (7) ülemaailmne kaubandusatlas (GTA), (8) ORBIS (9) ning internetis avaldatud äriühingute finantsandmed.

(22)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad:

(24)

14. märtsil 2024 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(25)

Komisjon sai BSSilt märkused, milles väideti, et Mehhiko ei ole võrdlusriigi jaoks sobiv valik. BSS väitis, et Tenaris Globali raamatupidamisarvestus, mida kasutati normaalväärtuse arvutamisel müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmete allikana, ei ole tüüpiline. BSSi väitel kuuluvad süsinikterasest õmblusteta torud, mis olid liigitatud samasse toodete üldkategooriasse, teise tooteperesse. Lisaks sellele väitis BSS, et Tenaris Tamsa finantsandmed ei ole kättesaadavad ning et Tenaris Globali tegevuse ulatuse ja geograafilise mitmekesisuse tõttu muudab tema raamatupidamisarvestuse andmete kvaliteet tema konsolideeritud finantsandmed ebasobivaks ja ebatüüpiliseks, et kasutada neid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Samuti väitis ta, et pidades silmas pretsedenti, mis loodi molübdeentraadiga seotud aegumise läbivaatamisel, (10) kus komisjon valis võrdlusriigiks India, mille majandusarengu tase on Hiina RVst erinev, on ka käesoleval juhul kohustus uurida India sobivust, sest Mehhiko puhul on normaalväärtuse arvutamiseks vajalikud andmed puudulikud.

(26)

Komisjon lükkas tagasi BSSi väite, mis puudutas normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmete allikat. Põhjenduses 106 märkis komisjon, et isegi arvutatud normaalväärtusele kasumit lisamata oleks dumpingumarginaal märkimisväärne. Seetõttu oli see väide vaieldav.

(27)

Komisjon lükkas tagasi BSSi väite, et süsinikterasest õmblusteta torud ei kuulu samasse toodete üldkategooriasse kui roostevabast terasest torud, sest nende tootmisprotsess on identne, kuigi mõne sisendmaterjali osakaal, eelkõige nende kroomisisaldus on erinev, ning nende kasutamine vedelike, gaaside ja tahkete ainete transportimisel erinevates rakendustes kattub olulisel määral. Mõlemad tooted on õmblusteta torud ja terastooted ning seega loetakse need käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise puhul samasse üldkategooriasse kuuluvaks.

(28)

Komisjon leidis, et BSSi väited Tenaris Globali finantsandmete kättesaamatuse ja sobimatuse kohta on vaieldavad (vt põhjendus 26). Komisjonil on õigus valida uuritava tootega samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete tootjate finantsandmeid. Käesoleval juhul on süsinikterasest torude tootja Tenaris Tamsa finantsandmed integreeritud tema lõpliku omaniku, st Tenaris Globali raamatupidamisarvestusse. BSSi väide, et andmed ei ole kättesaadavad, on seega vale. Finantsandmete kvaliteedi puhul viitab komisjon põhjendusele 106, kus uurimise tulemusena tehti järeldus dumpingu jätkumise kohta, kasutades müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi standardtasemeid ning jättes normaalväärtuse arvutamisel isegi kasumi lisamata. Mõlemal juhul oli dumpingumarginaal märkimisväärne. Võimalikud kohandused Mehhiko finantsandmete kvaliteedi parandamiseks ei olnud seetõttu vajalikud, rääkimata mõne teise võrdlusriigi valimisest finantsandmete väidetava puudumise tõttu.

(29)

Komisjon lükkas tagasi ka väite, et tal on kohustus üksikasjalikult uurida BSSi esitatud väidetavaid tõendeid, mis toetavad India valimist võrdlusriigiks. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a valis komisjon võrdlusriigi, mille majandusareng on samal tasemel nagu Hiina RV oma. Komisjonil ei olnud käesoleval juhul põhjust otsida teistsuguse majandusarengu tasemega riiki, sest Mehhikot peeti sobivaks tüüpiliseks riigiks, mille vastavate tootmis- ja müügikulude andmed on hõlpsasti kättesaadavad, mis aitas saavutada käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise eesmärke. Nagu ka allpool põhjenduses 87 märgitud, oli India kasutamine võrdlusriigina molübdeentraati käsitlevas aegumise läbivaatamises erandlik, nagu määruses oli sõnaselgelt märgitud (11). Lisaks, nagu on märgitud rakendusmääruse (EL) 2022/1305 põhjenduses 39, (12) püüdis komisjon enne India võrdlusriigiks valimist „leida sobivat võrdlusriiki, millel on Hiina RVga sama majanduse arengutase, kus toodetakse sarnast toodet, mis kuulub samasse üldkategooriasse või sektorisse, kuid ühtegi sellist toodet ei õnnestunud kindlaks teha“. Käesoleval juhul valiti komisjoni samaväärse otsingu tulemusel võrdlusriigiks Mehhiko, kes toodab süsinikterasest õmblusteta torusid. Igal juhul märgib komisjon, et tema varasem haldustava ei ole alusmääruse sätete järgimise hindamisel siduv (13).

(30)

BSS väitis, et komisjon ei avalikustanud kasutatud valuplokkide hinda. See väide oli vale, kuna kasutatud hinnad avalikustati III lisas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta.

(31)

Käesolevas läbivaatamises käsitletav toode on sama, mis algses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt roostevabast terasest õmblusteta torud (välja arvatud külgeühendatud liitmikega torud gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites), mis kuulub praegu CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, ex 7304 49 83, ex 7304 49 85, ex 7304 49 89, ja ex 7304 90 00 (TARICi koodid 7304410090, 7304498390, 7304498590, 7304498990 ja 7304900091) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(32)

Roostevabast terasest õmblusteta torusid kasutatakse peamiselt järgmistes tootmisharudes: keemia- ja naftakeemiatööstus, väetiste tootmine, energiatootmine, tsiviilehitus ja ehitus, farmakoloogia ja meditsiinitehnoloogia, biotehnoloogia, veepuhastus ja jäätmepõletus, nafta ja gaasi uurimine ja tootmine, söe ja gaasi töötlemine, toiduainete töötlemine.

(33)

Nagu tehti kindlaks algse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(34)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguse tootena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(35)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus teatavate Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude import, kuigi see oli väiksem kui algse uurimisega seotud uurimisperioodil (1. juuli 2009 – 30. juuni 2010). Hiina RVst pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 % liidu turust võrreldes 18,4 % (14) turuosaga algse uurimise uurimisperioodil. Absoluutarvudes eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu ligikaudu 5 633 tonni, mis tähendab märkimisväärset vähenemist võrreldes ligikaudu 15 757 tonniga, (15) mille Hiina eksportis liitu algse uurimise uurimisperioodil.

(36)

Nagu põhjenduses 16 selgitatud, ei teinud lõppkokkuvõttes ükski Hiina RV eksportija/tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon Hiina RV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon kohaldada Hiina RV kohta tehtavate järelduste suhtes alusmääruse artiklit 18.

(37)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhinesid järeldused Hiina RVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta seega kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja ühe huvitatud isiku avalduses sisalduval teabel, ning muudel teabeallikatel, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA) (16).

(38)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina RV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(39)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtegi seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(40)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võiks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtuse arvutamise võrdlusriigiks sobida Mehhiko. Samuti märkis komisjon, et ta uuris alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(41)

Komisjon teavitas 5. detsembril 2023 tootmistegureid käsitleva teatega huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Mehhikot. Komisjon loetles teates kõik teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisel kasutatavad tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia. Samuti teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et ta määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks teabe põhjal, mis on kättesaadav Mehhiko tootja Tenaris kohta, kes toodab vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet (süsinikterasest õmblusteta torud).

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a märgitud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud“).

(44)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(45)

Hiina Rahvavabariigi terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (17) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(46)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina Rahvavabariigis esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (18). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude peamist toorainet tootvas terasesektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (19) ning Hiina valitsusel on ka võimalus sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi osaluse kaudu äriühingutes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (20). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on täiendav turgu moonutav mõju. Hiina Rahvavabariigi planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (21). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina Rahvavabariigis eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (22). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (23) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (24).

(47)

Nagu eelmistes Hiina Rahvavabariigi raua- ja terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina Rahvavabariigi omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (25) („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude sektoris. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiina Rahvavabariigis, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(48)

Taotluses väideti, et riigi oluline sekkumine mõjutab ulatuslikult Hiina majandust tervikuna, mille tõttu ei saa Hiina terasetööstuse omamaiseid hindu ja kulusid käesolevas uurimises kasutada.

(49)

Taotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Viidates mitmele avalikult kättesaadavale allikale, näiteks aruandele, komisjoni varasematele terasesektorit käsitlevatele uurimistele, Hiina õigusaktidele ja täiendavatele allikatele, väitis taotluse esitaja eelkõige järgmist.

(50)

Täpsemalt teatas taotluse esitaja seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taandega järgmist.

(51)

Taotluse esitaja teatas seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taandega järgmist.

(52)

Taotluse esitaja teatas seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taandega järgmist.

(53)

Taotluse esitaja teatas seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taandega järgmist.

(54)

Taotluse esitaja teatas seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taandega järgmist.

(55)

Taotluse esitaja teatas seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taandega järgmist.

(56)

Taotluse esitaja märkis lisaks, et kui roostevabast terasest õmblusteta torude tootjad ostavad sisendeid, mõjutavad hindu selgelt samad süsteemsed moonutused, mida eelpool mainiti. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimajandust, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Seetõttu ei saa kasutada roostevabast terasest õmblusteta torude omamaiseid müügihindu ning ka sisendikulud (sh toorained (nikli hinna muutumine), energia, maa, rahastamine, tööjõud jne) ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine.

(57)

Kokkuvõttes asuti taotluses seisukohale, et on piisavalt veenvaid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina roostevabast terasest õmblusteta torude tööstusharu allub Hiina valitsuse sekkumisele, mis on põhjustanud olulisi moonutusi. Seega väideti, et nende oluliste moonutuste olemasolu õigustab normaalväärtuse ja dumpingumarginaali kindlaksmääramist alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(58)

Komisjon uuris, kas Hiina omamaiseid hindu ja kulusid on asjakohane kasutada, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina Rahvavabariigi majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiina Rahvavabariigis.

(59)

Komisjon leidis, et Hiina Rahvavabariigi roostevabast terasest õmblusteta torude turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all, sest riigi kontroll ja sekkumine on terase- ja torusektoris laialt levinud. Paljud suured roostevabast terasest õmblusteta torude tootjad on riigi omandis. Olemasolevad tõendid viitavad seega sellele, et Hiina roostevabast terasest õmblusteta torude tootjad on Hiina valitsuse omandis, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all ega tegutse seetõttu kooskõlas turuga.

(60)

Mis puudutab Hiina valitsuse positsiooni, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu äriühingutes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis tehti uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed teatavate Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude tootjate ja HKP vahel: näiteks ettevõtte Baoshan Iron and Steel (27) juhatuse esimees on ka parteikomitee sekretär, ettevõtte Anhui Jinan Steel (28) juhatuse esimees on ka parteikomitee sekretär, kontserni Baofeng Steel Group (29) peadirektor on ühtlasi parteikomitee sekretär. Seega on Hiina valitsusel tõepoolest võimalus mõjutada tööstussektori hindu ja kulusid.

(61)

Lisaks rakendatakse roostevabast terasest õmblusteta torude sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Uurimise käigus tehti kindlaks mitu dokumenti, mis näitavad, et vaatlusaluse toode saab kasu valitsuse juhistest ja sekkumisest raua- ja terasesektoris, kuna roostevabast terasest õmblusteta torude sektor on üks selle allsektoritest.

(62)

Hiina valitsus peab raua- ja terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (30). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud asjaomasele sektorile keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 14. viisaastakukava raames eraldanud vahendeid raua- ja terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (31). Samuti on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka raua- ja terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmesugused eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad sektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre (32). Lisaks näitab terasetööstuse stabiilset kasvu käsitlev töökava, kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine sektorile kandub laiemalt üle Hiina valitsuse poolsele Hiina majanduse juhtimisele: „[t]oetada teraseettevõtteid, et järgida rangelt uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja kujunemisjärgus tootmisharude vajadusi, luua seoseid peamiste ehitusprojektidega, mis on seotud 14. viisaastakukavaga eri piirkondades, ja teha kõik selleks, et tagada terasetarne. Luua ja süvendada tarneahela eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terase- ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energia, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ning raskemasinad, teostada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (33).

(63)

Lisaks kavatseb riik seoses rauamaagi kui teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootmiseks kasutatava olulise toorainega vastavalt toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukavale „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid. Tugevdada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, edendada tipptasemel tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“, (34) mille tulemusel luuakse rauamaagitoodangu reservide ja maavarade kaevanduste süsteem, mille näol on tegemist „olulise meetmega rauamaagi turuhinna stabiliseerimiseks ja tööstusahela turvalisuse tagamiseks“ (35). Sellistes provintsides nagu Hebei näevad ametiasutused sektori jaoks ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uuritakse ja juhendatakse finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks, ning samal ajal annab valitsus neile soodustuste näol toetusi“ (36). Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine Hiina Rahvavabariigis. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(64)

Komisjon leidis, et Hiina Rahvavabariigis kohaldatakse pankrotti ja omandit käsitlevaid õigusakte diskrimineerivalt ja nende täitmine on ebapiisav, eelkõige seoses maaga.

(65)

Roostevabast terasest õmblusteta torude sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjendustes 56 ja 57. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina Rahvavabariigis sama tööhõivesüsteemi) (37).

(66)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et roostevabast terasest õmblusteta torude sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjendustes 46–58. Eespool nimetatud (vt põhjendus 46) terasetööstuse stabiilset kasvu käsitlev töökava näitlikustab samuti seda riigi sekkumise viisi väga ilmekalt: „Julgustada finantsasutusi pakkuma aktiivselt finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes rakendavad ühinemisi ja ümberkorraldusi, paigutuse kohandamist, ümberkujundamist ning ajakohastamist kooskõlas riskijuhtimise ja äritegevuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega“. Seega mõjutab riigi märkimisväärne finantssüsteemi sekkumine oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(67)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(68)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõikide sisendite (sh tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina Rahvavabariigis. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina Rahvavabariigis eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(69)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(70)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(71)

Nagu on märgitud põhjenduses 41, avaldas komisjon 5. detsembril 2023 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „tootmistegureid käsitlev teade“). Teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid kavatsusest käsitada sobiva võrdlusriigina Mehhikot.

(72)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon, et Mehhiko on riik, mille majandusarengu tase on sarnane Hiina RV omaga. Maailmapank on liigitanud Mehhiko kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Lisaks tehti kindlaks, et Mehhiko on riik, kus toodetakse vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet ja kus asjakohased andmed olid hõlpsasti kättesaadavad.

(73)

Lõpetuseks, võttes arvesse koostöö puudumist ja kuna kõikide eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Mehhiko on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata.

(74)

Koostöö puudumisel ja vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud ettepanekule ning võttes arvesse, et Mehhiko vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko.

(75)

Komisjon selgitas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikaid käsitlevas teates, et koostöö puudumise korral peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Võrdlusriigi valik põhines aegumise läbivaatamise taotluses sisalduval teabel ning muudel teabeallikatel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele, sealhulgas ülemaailmse kaubanduse atlasel (Global Trade Atlas, edaspidi „GTA“), et teha kindlaks tootmistegurite moonutamata kulud. Lisaks teatas komisjon, et ta kasutab järgimisi andmeid: läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Mehhikos kehtinud tööstusliku elektri hinnad, mida kohaldab Mehhiko üks suurimaid elektritarnijaid Comision Federal de Electricidad, (40) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Mehhikos kehtinud gaasi võrdlushind, mille on avaldanud Comision Reguladora de Energia, (41) ning avalikult kättesaadavad Instituto Nacional de Estadística y Geografía andmed, (42) mille Mehhiko valitsus on avaldanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta.

(76)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Komisjon tegi taotluse esitaja poolt sel otstarbel esitatud liidu tootjate konkreetsete andmete põhjal kindlaks tootmise üldkulude ja otseste tootmiskulude suhte.

(77)

Komisjon märkis tootmistegureid käsitlevas teates, et ta tuvastas Mehhiko puhul, kus toodetakse vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet, (43) tootjana äriühingu Tenaris. Mehhikos toodetakse märkimisväärses koguses süsinikterasest õmblusteta torusid ja väidetavalt kasutatakse sarnast tootmisprotsessi. Samuti tuleb märkida, et roostevabast terasest õmblusteta torude tootmine viidi 2022. aastal Jaapani Tenarisest üle Mehhiko Tenarisesse. Seega toodeti vaatlusalust toodet Mehhikos osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, kuid mitte kaubandusliku tegevusena.

(78)

Impordiandmete analüüs näitas, et Mehhikot saab kasutada sobiva võrdlusriigina, sest Hiina RVst ega ühestki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (44) I lisas loetletud riigist pärit import ei mõjutanud olulisel määral nende peamiste tootmistegurite (valuplokid ja õõnesprofiilid) importi.

(79)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Mehhikot ja äriühinguna Mehhiko Tenarist (Tenaris Tamsa).

(80)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Mehhiko sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Tenaris sobivust võrdlusriigi tootjana.

(81)

BSS esitas 19. detsembril 2023 märkused, milles väitis, et Mehhiko ei ole sobiv võrdlusriik, sest Mehhikos ei toodetud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil roostevabast terasest õmblusteta torusid, ning samuti et komisjon ei võtnud arvesse teisi võimalikke võrdlusriike, Mehhiko turg ei ole avatud turg, Mehhiko õmblusteta terastorude ekspordi suhtes kohaldatakse USAs dumpinguvastaseid meetmeid ja Mehhiko kohta puuduvad tüüpilised ja usaldusväärsed andmed. Samuti väitis äriühing, et Tai ja India oleksid paremad võrdlusriigid. BSS väitis, et valuplokkide impordikogused (ainult kaks tonni) ja õõnesprofiilide impordikogused (ainult 2 000 tonni) ei ole tüüpilised. Lisaks väitis BSS, et Tenaris Global ei ole nõuetekohane allikas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Luksemburgis asutatud Tenaris Global on valdusettevõtja, mis koondab nii arenenud riikide kui ka arengumaade andmeid. Kui komisjon kasutaks seda raamatupidamisarvestust, siis ei täidaks ta olulist nõuet kasutada andmeid, mis pärinevad kõrgema keskmise sissetulekuga riigist.

(82)

Komisjon tugines võrdlusriigi valikul süsinikterasest õmblusteta torude (mis kuuluvad samasse üldkategooriasse nagu roostevabast terasest õmblusteta torud) tootmisele Mehhikos, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ei toodetud uuritavat toodet üheski kõrgema keskmise sissetulekuga riigis. Komisjon leidis, et Tais ei toodeta roostevabast terasest õmblusteta torusid ja India ei kuulu Hiina RVga samasse majandusarengu kategooriasse (kõrgema keskmise sissetulekuga riik).

(83)

Komisjon kaalus alternatiivina Argentinat, kuid leidis, et asjaomased andmed ei ole kergesti kättesaadavad.

(84)

Komisjon leidis, et Mehhikos ei ole roostevabast terasest torude tootmiseks kasutatava sisendmaterjali, st valuplokkide või toorikute suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kehtestatud. BSSi nimetatud dumpinguvastaste meetmete juhtumid ei mõjuta seega otseselt arvestuslikku normaalväärtust. Mis puudutab kaudset mõju, siis teraseturgu mõjutavad kaubanduse kaitsemeetmed peaaegu kõikides tootjariikides, sealhulgas ELis. Ainuüksi nende meetmete olemasolu ei tohiks olla komisjoni jaoks põhjus, et jätta riik kaalutavate võimalike võrdlusriikide hulgast välja.

(85)

Komisjon tegi kindlaks, et need USA meetmed ei mõjuta otseselt arvestuslikku normaalväärtust. Kaudne mõju, st võimalik mõju ettevõtte kasumlikkusele (müük USA turul dumpinguhindadega võib anda väiksema kasumi/mitte anda kasumit), on tegelikult Hiina eksportivate tootjate jaoks soodne, sest see vähendab tootmiskuludele lisatud kasumimarginaali.

(86)

Komisjon tunnistas tootmistegureid käsitlevas teates, et roostevabast terasest valuplokkide import on Mehhikos väike. Sellegipoolest pidas komisjon nende hindu tüüpiliseks, seda ka põhjusel, et BSS ei esitanud tõendeid selle kohta, miks impordihinnad ei peaks tüüpilised olema.

(87)

BSS väitis, et Tais toodab roostevabast terasest õmblusteta torusid äriühing TSP Precision Steel Tube Manufacturing (Thailand) CO., LTD. (edaspidi „TSP“) ja roostevabast terasest liitmikke äriühing Tubacex Awaji. Indias tegi BSS kindlaks suure hulga tootjaid ja väitis, et komisjon kasutas molübdeentraati käsitlevas aegumise läbivaatamises Indiat võrdlusriigina, kuigi tegemist on madalama keskmise sissetulekuga riigiga (45).

(88)

Komisjon leidis, et BSS ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et TSP toodab roostevabast terasest õmblusteta torusid. Ka uurimise käigus ei ilmnenud, et TSP toodab roostevabast terasest tooteid. Tubacex Awaji toodetavaid toruliitmikke ei saanud käsitada roostevabast terasest torudega samasse üldkategooriasse kuuluvate toodetena. Tootmisprotsess erineb oluliselt, sest suure läbimõõduga liitmikud valmistatakse terasplaatidest, mitte terastorudest, ning tootmiseks kasutatakse spetsiaalset hüdraulilist paisutusmeetodit. India kasutamine võrdlusriigina molübdeentraati käsitlevas aegumise läbivaatamises oli erandlik juhtum, nagu määruses on konkreetselt märgitud (46). Seega ei saa seda kasutada pretsedendina väitmaks, et Indiat tuleks kaaluda ka käesolevas juhtumis.

(89)

BSS väitis ka, et Tenaris Global ei ole nõuetekohane allikas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Komisjon leidis, et Tenaris Globali raamatupidamisarvestuses ei ole võimalik eristada andmeid roostevabast terasest õmblusteta torude tootmise kohta Mehhikos. Tenarise kontsern on siiski jätkuvalt üks olulisemaid torutootjaid maailmas. Kontserni finantsaruanded on auditeeritud ja avalikult kättesaadavad. Ühegi äriühingu avaldatud raamatupidamisaruannetes ei ole võimalik seostada müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ainult roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisega, kuna need äriühingud kasutavad üldjuhul tootmiseks erinevaid teraseklasse ja sageli toodavad ka keevitatud torusid. Tenaris toodab torusid Ladina-Ameerikas, USAs, Lääne-Aafrikas, Hiinas, Austraalias, ELis ja Lähis-Idas. Kuigi müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumiandmed ei hõlma ainult Mehhikot, annavad need siiski tööstusharust tüüpilise läbilõike.

(90)

Põhjendustes 81–88 esitatud põhjustel lükati BSSi väited tagasi.

(91)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Mehhiko alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(92)

Kogu taotluses esitatud teavet arvesse võttes ja pärast huvitatud isikutelt, sealhulgas BSSilt saadud märkuste analüüsimist leidis komisjon, et tootmisprotsess algab roostevabast terasest valuplokkidest või järgnevas etapis roostevabast terasest õõnesprofiilidest ehk ematorudest (47). Eespool öeldut arvesse võttes tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootmistegurid

(93)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 75, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiina RVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(94)

Tavaliselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka omamaised transpordihinnad. Võttes aga arvesse punktis 3.4 esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – st eesmärki uurida, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus –, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tagajärjel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal üksnes suureneksid.

(95)

Komisjon kasutas Mehhiko valitsuse avaldatud viimaseid Instituto Nacional de Estadística y Geografía avalikult kättesaadavaid andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Keskmine tööjõukulu tunnis on 5,25 eurot tunnis, mida kohaldatakse torude tootmise sektoris.

(96)

Oma märkustes tootmistegureid käsitleva teate kohta väitis BSS, et komisjon valis tööjõukulude kindlaksmääramiseks kogu ettevõtet hõlmava töötasu, kuigi kasutada tuleks ainult tootmisega seotud töötasu. Komisjon nõustus sellega ja kasutas arvutustes tootmisega seotud töötasu näitajat.

(97)

Komisjon kasutas andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Mehhikos kehtinud tööstusliku elektri hindade kohta, mille oli kehtestatud Mehhiko üks suurimaid elektritarnijaid Comision Federal de Electricidad. Teabe kohaselt oli keskmine tööstuslik hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,0640 eurot/kWh.

(98)

Komisjon kasutas tööstustarbijatele tarnitud maagaasi hinna kindlakstegemiseks Mehhikos läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud maagaasi võrdlushinda, mille avaldas Comision Reguladora de Energia. Kohaldatav ühikuhind on hinnanguliselt 0,0209 eurot/kWh.

(99)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(100)

Komisjon tegi kindlaks, et Mehhikos on vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva toote (süsinikterasest õmblusteta torud) tootja Mehhiko Tenaris (Tenaris Tamsa). Mehhiko Tenarise finantsandmed on kättesaadavad. Äriühingu finantsaruanded on integreeritud Tenaris Globali finantsandmetesse. Tenaris Global sai Mehhiko Tenarise omanikuks pärast tootja Tubos de Acero de Mexico, S.A. (TAMSA) omandamist. Tenaris Global on tütarettevõtjate kaudu tegutsev valdusettevõtja. Tenaris on juhtiv ülemaailmne terastorutoodete tootja ja nendega seotud teenuste pakkuja maailma energiatööstuse ja muude tööstuslike rakenduste jaoks ning ta tegutseb Ameerikas, Euroopas, Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas. Kuigi äriühingu tegevus keskendub nafta- ja gaasitööstuse teenindamisele, tarnivad nad torusid ja torukomponente ka muudeks eesmärkideks kui energeetika. Komisjon leidis, et käesoleval juhul oli Tenaris Globali konsolideeritud andmete kasutamine asjakohane, kuna puudusid üksikasjalikumad finantsandmed üksnes Mehhiko Tenarise ja/või vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva toote kohta. Tenaris Global toodab peamiselt terastorusid, mistõttu tema andmeid peeti sektori ja vaatlusaluse toote kohta tüüpiliseks.

(101)

Komisjon määras taotluses liidu tootjate esitatud andmete ja hilisema uurimise põhjal kindlaks tootmise üldkulude osa kogu tootmis- ja tööjõukuludes. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(102)

Eespool märgitut arvesse võttes arvutas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(103)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisel.

(104)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi. Tootmise üldkulud tehti kindlaks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses ja järgneva uurimise käigus esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tehti kindlaks Tenaris Globali läbivaatamisega seotud uurimisperiood finantsaruannete põhjal, mis on esitatud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes (52). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(105)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(106)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon kasutas ekspordihindade kindlaksmääramiseks statistilisi andmeid (14.6 Andmebaas). Ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlus näitas märkimisväärset dumpingumarginaali. Dumpingumarginaal oleks märkimisväärne isegi siis, kui normaalväärtusele kasumit mitte lisada, nagu eespool kindlaks tehti.

(107)

Seejärel analüüsis komisjon, kas meetmete aegumise korral oleks tõenäoline dumpingu jätkumine. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus.

(108)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon Hiina eksportivate tootjate tootmisvõimsuse kindlaksmääramisel kättesaadavatele faktidele ja aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvale teabele ning muudele kättesaadavatele allikatele.

(109)

Hiina RV õmblusteta torude tootmisharu on maailma suurim ning selle kogutootmisvõimsus on võrdne maailma tarbimisega. Täpsemalt oli roostevabast terasest õmblusteta torude puhul seitsme suurima Hiina tootja vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 100 000 tonni, mis on ligikaudu sama suur kui liidu turg (53).

(110)

Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete aegumise korral on Hiina tootjatel piisavalt vaba tootmisvõimsust, mida nad võivad suures koguses suunata dumpinguhinnaga liidu turule.

(111)

Euroopa Liidu turg on jätkuvalt roostevabast terasest õmblusteta torude impordi väga atraktiivne sihtkoht. Selle keskmine hinnatase on kõrge, kliendid maksavad teadaolevalt nõuetekohaselt, on olemas piisavad ladustamis- ja turustusvõimalused ning ELis on suur tööstuslik tarbimine. Lisaks sellele peab Hiina maksma USAs, mis on oluline turg, 25 % dumpinguvastast tollimaksu ja alates 2022. aasta septembrist rakendatakse Indias uusi dumpinguvastaseid meetmeid. Ameerika Ühendriigid ja India olid Hiina eksportijate kaks peamist ekspordisihtkohta.

(112)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et liidu turg on dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiina RV olemasoleva vaba tootmisvõimsuse jaoks atraktiivne sihtturg ning et liidus kehtivad kaitsemeetmed jätavad piisavalt ruumi Hiinast pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi märkimisväärseks suurenemiseks, kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutati ära ainult 56 % tariifikvoodist.

(113)

Võttes arvesse dumpingu kohta tehtud järeldusi, vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust seoses selle suuruse ja hindadega, leidis komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu jätkumine tõenäoline.

(114)

Taotluse esitaja andmetel tootis vaatlusalusel perioodil liidus samasugust toodet seitse tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(115)

Tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 68 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks meetmete aegumise läbivaatamise taotlusele, liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustele ja ESTA vastustele makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule. Nagu põhjenduses 11 märgitud, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 46 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(116)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võttis komisjon aluseks i) liidu tootmisharu müügimahu liidu turul, lähtudes taotluse esitaja esitatud andmetest, ja ii) kolmandatest riikidest pärit impordi, lähtudes Eurostati andmebaasist.

(117)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(118)

Liidu kogutarbimine vähenes 2020. aastal COVID-19 pandeemiast põhjustatud nõudluse languse tõttu järsult 24 % ja kasvas seejärel 2021. aastal veidi (5 %). Sellele kergele tõusule järgnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tugev taastumine, mis oli tingitud taastuvast nõudlusest roostevabast terasest õmblusteta torude järele, kuid tarbimine jäi siiski 9 % allapoole 2019. aasta taset.

(119)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu turul, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(120)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tonnides), turuosa ja hinnad (eurot tonni kohta)

(121)

Pärast liidu tarbimise vähenemist vaatlusaluse perioodi alguses aastatel 2019–2020 vähenes Hiina eksportivate tootjate müügimaht liidu turul 14 % samal perioodil. Sellele langusele järgnes 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsk kasv, mille tulemusel kasvas müügimaht liidu turul vaatlusalusel perioodil kokku 24 %.

(122)

Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest suutsid Hiina eksportivad tootjad oma turuosa vaatlusalusel perioodil mitte ainult säilitada, vaid isegi suurendada 4 %-lt 2019. aastal 6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See kasv toimus samal ajal, kui liidu tarbimine vähenes samal ajavahemikul 9 %, nagu on märgitud põhjenduses 118.

(123)

Kuna Hiina ei teinud koostööd, määras komisjon impordihinnad kindlaks Eurostati statistiliste andmete põhjal. Samamoodi määrati kindlaks impordi põhjustatud hindade allalöömine.

(124)

Hiina impordihinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil oluliselt – 53 %. Sellegipoolest olid need hinnad pidevalt palju madalamad kui muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi hinnad, nagu on märgitud põhjenduses 128, ja isegi veelgi madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad kogu vaatlusalusel perioodil, nagu on märgitud põhjenduses 148.

(125)

Kuna kasutada tuli statistilisi andmeid, oli paljude tooteliikide puhul võimalik kindlaks määrata ainult keskmine hind tonni kohta.

(126)

Sel moel kindlaks tehtud Hiina ekspordihinda võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise müügihinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida küsiti klientidelt liidu turul, kohandatuna tehasehinna tasemele.

(127)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt olid liitu suunatud Hiina ekspordi hinnad keskmiselt umbes 51 % madalamad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

(128)

Vaatlusaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest muutus järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(129)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast imporditud roostevabast terasest õmblusteta torude turuosa moodustas 2019. aastal 54 %, millest peaaegu pool pärines Indiast. Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast vähenes vaatlusalusel perioodil ja moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 44 %. Vaatlusalusel perioodil olid sellise impordi keskmised hinnad madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad.

(130)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõikide vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(131)

Nagu põhjenduses 11 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(132)

Kahju analüüsimiseks käsitles komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid eraldi. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid ESTA esitatud andmete põhjal. Need andmed hõlmavad kõiki teadaolevaid liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustes sisaldunud andmete põhjal. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(133)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, varud, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(134)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(135)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(136)

Liidu tootmisharu tootmismaht järgis liidu kogutarbimisega sarnast suundumust, alustades 2020. aastal märkimisväärse langusega, millele järgnes taastumine tänu roostevabast terasest õmblusteta torude nõudluse taastumisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille tulemuseks oli siiski üldine 10 % langus vaatlusalusel perioodil.

(137)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %. Hoolimata tootmisvõimsuse vähenemisest järgis ka tootmisvõimsuse rakendamine negatiivset suundumust ning vähenes 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 2 %. Tootmisvõimsuse rakendamise vähenemine oli pandeemia alguses tootmises toimunud languse tagajärg, mis oli tingitud nõudluse vähenemisest. Tootmine vähenes oluliselt peamiselt valitseva sanitaarkriisi tõttu, eriti 2021. aasta esimestel kuudel, ja seda raskendas veelgi sellest tulenenud töötajate streik, mis mõjutas üht asjaomast üksust. Liidu tootmisharu on strateegiliselt valinud väiksema tootmisvõimsuse säilitamise, et saavutada parem hinnalisand, võttes arvesse eeldatavat jätkuvalt madalat turunõudlust.

(138)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(139)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul järgis vaatlusalusel perioodil liidu tarbimisega sama suundumust. Aastatel 2019–2021 vähenes see põhjenduses 118 selgitatud põhjustel oluliselt ja taastus seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõuliselt, mille tulemusel saavutati vaatlusalusel perioodil üldine 4 % kasv.

(140)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimisest 42 %-lt 2019. aastal 30 %-le 2021. aastal ning kasvas seejärel 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 20 protsendipunkti võrra 50 %-le. Nagu on näidatud põhjenduses 128, seletati seda kasvu asjaoluga, et muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit impordi turuosa vähenes 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 10 %.

(141)

Liidu tootmisharu tootmine ja müük vaatlusalusel perioodil ei kasvanud. Sellist kasvu puudumist võib mõista laiemas ülemaailmses majanduskeskkonnas, mis väljendus eriti selgelt maailma SKP kasvu aeglustumises 2,6 %ni 2019. aastal, mis oli madalaim tase alates 2009. aastast. Sellest enne COVID-19 pandeemiat alanud majanduse aeglustumisest kujunes lõpuks 2020. aastal välja ülemaailmne majanduslangus.

(142)

Konkreetselt õmblusteta torude sektoris süvendasid tootmisharu probleeme mitmesugused tegurid. Eelkõige on käimasolev üleminek taastuvenergiale mõjutanud negatiivselt roostevabast terasest õmblusteta torude nõudlust nafta- ja gaasitööstuses, mis oli liidu tootjate jaoks endiselt oluline nõudluse allikas. Lisaks on vähenenud investeeringute tase, mis suurendab tööstusharu raskusi. Peale selle raskendas olukorda veelgi õmblusteta torude suurenenud import Euroopa Liitu 2019. aastal, mis avaldas negatiivset mõju sektori kasumlikkusele.

(143)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(144)

2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal täheldati märkimisväärset korrelatsiooni vaatlusaluse toote tootmisega seotud töötajate arvu ja liidu tootmismahu vahel. Töötajate arv vähenes selle ajavahemiku jooksul märkimisväärselt, mis oli eriti ilmne aastatel 2019–2021. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldati aga mõningast taastumist. Selle tulemusena vähenes tootmisega tegelevate töötajate arv vaatlusalusel perioodil kokku 10 %.

(145)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, oli vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilne.

(146)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 106. Hiina tootjate poolt liitu eksporditud madala hinnaga roostevabast terasest õmblusteta torude märkimisväärne maht mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest see hind lõi liidu tootmisharu müügihinna tugevalt alla.

(147)

Vaatlusalusel perioodil oli Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht siiski oluliselt väiksem kui algse uurimisperioodi jooksul, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 35. Selle analüüsi põhjal võib järeldada, et dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule oli vaatlusalusel perioodil tegelikult märkimisväärsem.

(148)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(149)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad kasvasid aastatel 2019–2021 järk-järgult 8 % ja seejärel suurenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult 32 % võrreldes 2019. aastaga. Ühiku müügihindade suundumust mõjutasid vaatlusalusel perioodil COVID-19 pandeemiast põhjustatud tõsised häired, tooraine- ja energiakulude kasv ning nõudluse järsk suurenemine.

(150)

Nagu põhjenduses 149 märgitud, järgisid ühiku tootmiskulud müügihinnaga sarnast suundumust. Aastatel 2019–2021 kasvasid tootmiskulud pisut, st 5 %, ja kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kasvasid tootmiskulud 27 %. Ühiku tootmiskulude hoogsa kasvu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil põhjustas energia- ja toormehindade järsk tõus, mis oli tingitud ülemaailmse nõudluse taastumisest pärast COVID-19 pandeemiat ja sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

(151)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(152)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid keskmised tööjõukulud 12 %. Kuigi töötajate arv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes, nagu on märgitud põhjenduses 143, suurenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta võrreldes 2019. aastaga.

(153)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(154)

Vaatlusalusel perioodil püsisid liidu tootmisharu roostevabast terasest õmblusteta torude varud stabiilsed, saavutades tipptaseme 2021. aastal, et naasta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2019. aasta tasemele. Seda suundumust seletati COVID-19 pandeemia mõjuga, millele järgnes tarbijate nõudluse taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(155)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(156)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokasumi protsendina sellise müügi käibest.

(157)

Aastatel 2019–2021 muutus tootmisharu COVID-19 pandeemia ja ühe suurima tootja üheksa kuud kestnud streigi tõttu kasumlikust kahjumlikuks. Kasumlikkus langes madalaimale tasemele, nimelt -9 %-le, 2021. aastal pandeemia keskmes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikkus siiski taastus, ulatudes vaatlusaluse perioodi lõpuks 7 %ni.

(158)

Netorahavoo puhul oli suundumus sarnane kasumlikkuse omaga – 2019.–2021. aastal toimus järsk langus, millele järgnes märkimisväärne taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(159)

Investeeringud vähenesid 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 30 %. Üldiselt oli investeeringute eesmärk parandada tootmise kvaliteeti ja muuta see keskkonnahoidlikumaks.

(160)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus kõikus vaatlusalusel perioodil tugevalt. Aastatel 2019–2021 vähenes investeeringutasuvus oluliselt, seejärel taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõuliselt ning jõudis 2019. aastal nelja protsendipunkti võrra kõrgemale tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(161)

Vaatlusalusel perioodil, mil toimus pandeemiast taastumine, ei olnud valimisse kaasatud liidu tootjate võime kapitali kaasata mõjutatud.

(162)

Kehtivad meetmed tagasid liidu tootmisharu kaitse, võimaldades sellel suurendada oma turuosa, tõsta hindu vastavalt kasvanud kuludele ning saavutada vaatlusaluse perioodi lõpuks kasumlikkuse ja positiivse investeeringutasuvuse.

(163)

Ometigi jäi liidu tootmisharu haavatavaks, mida tõendas tootmise ja tootmisvõimsuse vähenemine ning viimasest hoolimata ka tootmisvõimsuse rakendamise vähenemine.

(164)

Peale selle jätkasid Hiina eksportijad kehtivatest meetmetest hoolimata vaatlusalusel perioodil asjaomase toote dumpinguhindadega eksportimist 24 % võrra suuremas mahus ning suurendasid oma turuosa, mis kasvas 4 %-lt 6 %-le. Kõnealuse impordi hinnad kasvasid, kuid püsisid muu impordi hinnatasemest oluliselt madalamad ja liidu tootmisharu hinnatasemest veelgi madalamad, lüües seega liidu tootmisharu hinnad 51 % alla.

(165)

Eespool märgitut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(166)

Komisjon järeldas põhjenduses 165, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(167)

Struktuurilt atraktiivne liidu turg on avatud turg. Dumpinguvastaste meetmete aegumise korral ja võttes arvesse, et kehtivad kaitsemeetmed on ajutised, oleks tulemuseks tõenäoliselt Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi märkimisväärne suurenemine.

(168)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu oli haavatav. Samuti näitas uurimine seda, et liidu tootmisharu oli ümberkorraldamise protsessis, mis muu hulgas kajastus tootmisvõimsuse vähenemises vaatlusalusel perioodil, et saavutada parem hinnalisa, võttes arvesse eeldatavat jätkuvat madalat turunõudlust.

(169)

Võrdluseks määras komisjon kindlaks järgmised hinnad:

(170)

Eespool märgitu näitas selgelt, et Hiina eksportivad tootjad suutsid eksportida hindadega, mis olid tunduvalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ning samuti madalamad kui India ja Ukraina keskmised ekspordihinnad.

(171)

Seega järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, saaksid Hiina eksportijad avaldada liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet.

(172)

Selleks analüüsis komisjon täiendavalt järgmisi elemente: Hiina RV vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsed arengusuundumused ning Hiina RVst pärit impordi mõju, kui meetmetel lastakse aeguda.

(173)

Nagu põhjenduses 109 kirjeldatud, on taotluse esitaja sõnul Hiina RV roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisharu teadaolevalt maailma suurim. Taotluses esitatud turuanalüüsis tuvastati 37 Hiina läbilõikamis-/läbistamisvabrikut ja 18 ekstrusioonipressi, mille tootmisvõimsus on 915 000 tonni. Seitsme suurima Hiina tootja vaba tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid ligi 100 000 tonni, mis on peaaegu võrdne liidu tarbimise suurusega.

(174)

Liidu turg oli jätkuvalt väga atraktiivne roostevabast terasest õmblusteta torude ekspordi sihtkoht, mida näitab suur impordimaht, mis moodustab peaaegu 50 % turust.

(175)

Lisaks sellele kohaldati Hiina suhtes juba kogu maailmas kaubandusmeetmeid, mis suurendas ohtu, et Hiina RVst pärit eksport suunatakse ümber liidu turule.

(176)

Üks peamisi turge, Ameerika Ühendriigid, on kaitstud vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavate meetmetega, mis vähendasid Hiina tootjate juurdepääsu. Lisaks vähendasid Indias alates 2022. aasta septembrist Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed Hiina eksportivate tootjate ekspordisihtkohti veelgi.

(177)

Nagu põhjenduses 127 osutatud, lõi Hiina RVst liitu suunduv eksport liidu tootmisharu keskmised hinnad ligikaudu 51 % alla.

(178)

Kuna liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil just taastunud heitlikust ja majanduslikult keerukast perioodist, sh COVID-19 pandeemiast, mille käigus tekkis talle kahju, oli ta endiselt haavatavas olukorras. Seetõttu on väga tõenäoline, et madala dumpinguhinnaga impordi kordumine Hiinast märkimisväärses koguses, mis lööb alla liidu hinnad, avaldaks olulist kahjulikku mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele, eelkõige seoses tootmise, müügimahtude ja -hindade, kasumlikkuse ja investeerimisvajadustega, mille tõttu tekib uuesti oluline kahju.

(179)

Eespool märgitud põhjal järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine. Seega on tõenäoline, et oluline kahju kordub, seades liidu tootmisharu elujõulisuse tõsisesse ohtu.

(180)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(181)

Kuigi dumpinguvastased meetmed vähendasid liidu turule siseneva dumpinguhinnaga impordi mahtu, nagu on märgitud põhjenduses 120, oli liidu tootmisharu olukord endiselt ebakindel, mida kinnitavad kahjunäitajate, näiteks tootmise, tootmisvõimsuse, tööhõive, rahavoogude ja investeeringute negatiivsed suundumused.

(182)

Kui meetmetel lastaks aeguda, tekitaks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi sissevool liidu tootmisharule tõenäoliselt täiendavat kahju. Muu hulgas eeldatakse, et selline impordi sissevool põhjustaks tõenäoliselt liidu turuosa vähenemise, liidu müügihindade languse, liidu tootmisvõimsuse rakendusastme languse ja liidu tootmisharu finantsolukorra üldise tõsise halvenemise.

(183)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(184)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule. Võttes arvesse kasutajate ja sõltumatute importijate huvi puudumist ning kuna puudusid märgid selle kohta, et varasemate uurimiste käigus tehtud järeldused oleksid muutunud, ei peetud meetmete jätkamist kasutajate ja importijate huvidega vastuolus olevaks.

(185)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte jätkata olemasolevaid meetmeid Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes.

(186)

Lähtudes komisjoni järeldustest dumpingu jätkumise, kahju jätkumise ja liidu huvide kohta, tuleks Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(187)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(188)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(189)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(190)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina RVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(191)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (54). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(192)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes praegu kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks, võib komisjonilt taotleda dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist koostööd tegevate äriühingute suhtes, kes ei ole valimisse kaasatud. Komisjon peaks asjakohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes seda tegi, mistõttu kohaldatakse selle suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(193)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (55) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(194)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,