1.   Käesoleva määrusega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu (edaspidi „rahastu“).

Selles sätestatakse rahastu eesmärgid, rahastamine ja eelarve aastateks 2024–2027, selle raames liidu poolt antava rahastuse vormid ja vastavate rahaliste vahendite andmise reeglid.

2.   Rahastu täiendab määrust (EL) 2021/1529, et anda Lääne-Balkanile abi liidu väärtustega kooskõlas olevate reformide, eelkõige kaasavate ja kestlike sotsiaal-majanduslike reformide ja laienemisprotsessi põhielemente puudutavate reformide elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks nende reformikavade rakendamisel, nagu on sätestatud III peatükis.

1.   Rahastu üldeesmärgid on:

2.   Rahastu alaeesmärgid on:

1.   Rahastu raames tehtav koostöö on vajaduspõhine ning edendab arengu tulemuslikkuse põhimõtteid: toetusesaajate isevastutus arenguprioriteetide eest, keskendumine selgele tingimuslikkusele ja käegakatsutavatele tulemustele, kaasavad partnerlused, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. See koostöö põhineb ressursside tulemuslikul ja tõhusal jaotamisel ja kasutamisel. Rahastu püüab tagada investeerimisprojektide asjakohase geograafilise tasakaalu.

2.   Makromajandusliku finantsabi andmine ei kuulu käesoleva rahastu kohaldamisalasse.

3.   Rahastust antav toetus lisandub muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest antavale toetusele ja täiendab seda. Käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblik tegevus võib saada toetust ka muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, kui selline toetus ei kata samu kulusid ja kui on tagatud piisav järelevalve ja eelarvekontroll. Komisjon tagab vastastikuse täiendavuse ja koostoime rahastu ja muude liidu programmide vahel, et vältida abi dubleerimist ja topeltrahastust. Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1529 alusel antav toetus ei tohi kattuda.

4.   Et edendada oma tegevuse vastastikust täiendavust, sidusust ja tõhusust, teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd ning püüavad kooskõlas välisabi valdkonna tegevuse jõulisemaks koordineerimiseks kehtestatud põhimõtetega, sealhulgas tõhustatud koordineerimise kaudu liikmesriikidega kohalikul tasandil, vältida dubleerimist ja tagada koostoime käesoleva määruse alusel antava abi ning liidu, liikmesriikide, kolmandate riikide, mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksuste (näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutuste, asutuste ja liiduväliste abiandjate) antava muu abi vormide vahel, kaasa arvatud nii ekspordi- kui arengurahastusest koosnevad integreeritud finantsabi paketid. Selline koordineerimine kohalikul tasandil hõlmab korrapäraseid ja õigeaegseid konsultatsioone ning sagedast teabevahetust kogu rahastu rakendamise jooksul.

5.   Rahastu raames toimuvas tegevuses peavoolustatakse ja edendatakse demokraatiat, inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, järkjärgulist vastavusse viimist liidu sotsiaalsete, kliima- ja keskkonnastandarditega, peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, katastroofiohu vähendamist, kui see on asjakohane, keskkonnakaitset ja bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise abil, ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda olulise kahju ärahoidmise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus.

6.   Toetusesaajad ja komisjon tagavad, et reformikavade ettevalmistamise ja rahastu rakendamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist. Toetusesaajad ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et välistada diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Komisjon annab nende meetmete kohta aru soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade kohase korrapärase aruandluse raames.

7.   Rahastu raames ei toetata tegevust ega meetmeid, mis on vastuolus toetusesaajate riiklike energia- ja kliimakavadega, nende Pariisi kokkuleppe kohase riiklikult kindlaksmääratud panusega ja eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks või millega edendatakse investeeringuid fossiilkütustesse või millel on märkimisväärne kahjulik mõju keskkonnale, kliimale või elurikkusele.

8.   Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõttega püüab komisjon asjakohasel juhul tagada demokraatliku kontrolli, mis seisneb selles, et toetusesaaja valitsus konsulteerib oma parlamendiga, samuti asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, sealhulgas, kui see on asjakohane, vähekaitstud rühmad, kõik vähemused ja kogukonnad, võimaldamaks neil osaleda rahastust rahastamiseks sobiva tegevuse kavandamisel ja elluviimisel ning sellega seotud järelevalve-, kontrolli- ja hindamisprotsessides, olenevalt sellest, mis on asjakohane. Sellise konsulteerimise eesmärk on esindada toetusesaaja ühiskonna mitmekesisust.

9.   Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikide ja toetusesaajatega, et täidetakse liidu võetud kohustus suurendada toetuse andmise läbipaistvust ja vastutust toetuse andmise eest, sealhulgas edendades sisekontrollisüsteemide ning kelmuse- ja pettusevastase poliitika rakendamist ja karmistamist. Komisjon teeb artiklis 26 osutatud tulemustabeli kaudu üldsusele kättesaadavaks teabe toetuse mahu ja eraldamise kohta. Toetusesaajad avaldavad ajakohastatud andmed vahendite lõppsaajate kohta, kes saavad rahastu raames liidu vahendeid reformide ja investeeringute elluviimiseks, nagu on kirjeldatud artiklis 22.

1.   Rahastust toetuse andmise eeltingimused on järgmised:

2.   Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuste täitmist enne toetusesaajatele rahastust vahendite, sealhulgas eelmaksete eraldamist ja kogu rahastust toetuse andmise perioodil, võttes nõuetekohaselt arvesse laienemispoliitika raamistikku. Komisjon võtab järelevalveprotsessis arvesse ka rahvusvaheliste organite, näiteks Euroopa Nõukogu ja selle Veneetsia komisjoni või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo asjakohaseid soovitusi.

3.   Seoses käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud eeltingimusega võtab komisjon kooskõlas otsusega 2010/427/EL nõuetekohaselt arvesse Euroopa välisteenistuse rolli ja panust.

4.   Komisjon võib vastu võtta otsuse, milles järeldatakse, et mõned käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeltingimustest ei ole täidetud, ning eelkõige jätta artiklis 21 osutatud rahalised vahendid eraldamata, olenemata sellest, kas artiklis 12 osutatud maksetingimused on täidetud.

1.   Rahastu kaudu lõigete 2 ja 3 kohaselt kättesaadavaks tehtavad vahendid ei tohi ajavahemikul 2024–2027 ületada 6 000 000 000 eurot.

2.   Rahastu rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027 on 2 000 000 000 eurot, mis jaotatakse järgmiselt:

3.   Laenudena antav toetus on kättesaadav kuni 4 000 000 000 euro ulatuses ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027. See summa ei moodusta osa välistegevuse tagatise summast määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 4 tähenduses.

4.   Komisjon sätestab artiklis 15 osutatud rakendusotsuses igale toetusesaajale kättesaadava rahastamise esialgse summa vastavalt lisas sätestatud metoodikale ja see summa on arvutatud uusimate kättesaadavate andmete põhjal käesoleva määruse jõustumise päeval kooskõlas artikliga 33. Esialgsed summad võivad rahastu rakendamise ajal kooskõlas artiklis 21 sätestatud põhimõtetega muutuda.

5.   Käesoleva määruse artikli 19 kohaselt on määruse (EL) 2021/1529 artiklis 12 osutatud Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel kättesaadavaks tehtud vahendite summa vähemalt 50 % käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kogusummast. Kõnealune osalus hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud tagastamatu rahalise toetuse kogusummat pärast eraldiste summa mahaarvamist.

6.   Lõike 2 punktis b osutatud vahendeid võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistavaks tegevuseks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamiseks, mis on vajalikud rahastu haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringuteks, ekspertide kohtumisteks, koolitusteks, konsultatsioonideks toetusesaajate ametiasutustega, konverentsideks, sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimiseks, teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas kaasavaks teavitustegevuseks, ning käesoleva määruse eesmärkidega seotud liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, IT-võrkudega seotud kulutusteks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, tööalaselt kasutatavateks infotehnoloogiavahenditeks, samuti kõigi muude kulude katteks peakorteris ja liidu delegatsioonides, mis on seotud rahastu jaoks nõutava haldus- ja koordineerimistoega. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud läbipaistvust toetava ja muu tegevusega, nagu projektide või programmide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

1.   Rahastut rakendatakse kooskõlas finantsmäärusega kas otsese eelarve täitmise või kaudse eelarve täitmise raames koostöös kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksustega.

2.   Liidu rahalisi vahendeid võib anda finantsmääruses sätestatud vormis, täpsemalt finantsabi, toetuste, hangete ja segarahastamistoimingutena.

3.   Olenevalt nõutavast tegevus- ja finantssuutlikkusest võib segarahastamistoiminguid rakendav volitatud üksus olla Euroopa Investeerimispanga Grupp, mitmepoolne Euroopa finantsasutus, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, või Euroopa kahepoolne finantsasutus, näiteks arengupank või Maailmapanga Grupp. Võimaluse korral võivad muud Euroopa-välised mitmepoolsed finantsasutused osaleda rahastus Euroopa finantsasutustega ühiselt korraldatavate toimingute kaudu. Rahastu raames segarahastamistoimingute rakendamist täiendatakse täiendava rahalise toetusega, mida annavad kas liikmesriigid või kolmandad osalised.

1.   Osalemine rahastu raames rahastatavate meetmetega seotud hankemenetluses ja toetuste andmise menetluses on avatud rahvusvahelistele ja piirkondlikele organisatsioonidele ning kõigile füüsilistele isikutele, kes on järgmiste riikide kodanikud, ja juriidilistele isikutele, kelle tegelik asukoht on järgmistes riikides:

2.   Lõike 1 punktis b osutatud vastastikuse juurdepääsu võib lubada vähemalt üheks aastaks, kui riik annab võrdsetel tingimustel rahastamiskõlblikkuse liidu ja rahastuga seoses rahastamiskõlblike riikide üksustele.

Komisjon teeb otsuse vastastikuse juurdepääsu andmise kohta pärast konsulteerimist asjaomase toetusesaajaga.

3.   Kõik käesolevast rahastust toetatavad tarned ja hangitud materjalid peavad pärinema mõnest lõike 1 punktides a ja b osutatud riigist, välja arvatud juhul, kui neid ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. Lisaks kohaldatakse lõikes 6 sätestatud piirangureegleid.

4.   Käesoleva artikli kohaseid rahastamiskõlblikkuse reegleid ei kohaldata rahastamiskõlbliku töövõtja või (asjakohasel juhul) alltöövõtja palgatud või muul viisil seadusliku lepinguga seotud füüsiliste isikute suhtes ja nendega ei tekitata nimetatutele kodakondsusega seotud piiranguid, välja arvatud juhul, kui kodakondsusega seotud piirangud põhinevad lõikes 6 sätestatud reeglitel.

5.   Üksuse poolt ühiselt kaasrahastatavate või kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c loetletud üksustega eelarve otsese või kaudse täitmisega rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse ka nende üksuste suhtes kohaldatavaid reegleid. See ei piira selliste lõike 6 kohaste piirangute kohaldamist, mida kajastatakse nõuetekohaselt nende üksustega sõlmitud lepingutes.

6.   Lõigetes 1 ja 3 sätestatud rahastamiskõlblikkuse reegleid ning tarnete ja materjalide päritolureegleid, samuti lõikes 4 sätestatud füüsiliste isikute kodakondsust käsitlevaid reegleid võib piirata hankemenetlustes osalevate juriidiliste isikute kodakondsuse, geograafilise asukoha või laadi ning tarnete ja materjalide geograafilise päritolu alusel, kui:

7.   Rahastamiskõlbmatutest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate võib käsitada rahastamiskõlblikena kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui vajalikud teenused ei ole rahastamiskõlblike riikide või territooriumide turul kättesaadavad, või muudel põhjendatud juhtudel, kui rahastamiskõlblikkuse reeglite kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks.

1.   Komisjon sõlmib iga toetusesaajaga rahastu rakendamiseks rahastulepingu, milles sätestatakse toetusesaaja kohustused ja maksetingimused rahastu vahendite väljamaksmiseks.

2.   Rahastulepingut täiendavad artikli 17 kohased laenulepingud, milles sätestatakse laenu vormis antava rahastamise haldamise ja rakendamise kord. Rahastuleping, sealhulgas kõik sellega seotud dokumendid, tehakse taotluse korral üheaegselt ja viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

3.   Toetusesaajatele antakse toetust alles pärast asjaomaste rahastulepingute ja kohaldatavate laenulepingute jõustumist.

4.   Iga toetusesaajaga sõlmitud rahastuleping ja laenulepingud ning liidu vahendeid saava isiku või üksustega sõlmitud lepingud tagavad finantsmääruse artiklis 129 sätestatud kohustuste täitmise.

5.   Rahastulepingus sätestatakse vajalikud üksikasjalikud sätted alljärgneva kohta:

1.   Erandina finantsmääruse artikli 12 lõikest 4 kantakse rahastu kasutamata kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud automaatselt üle järgmisse aastasse ning neid võib kulukohustustega siduda ja kasutada kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Üle kantud summat kasutatakse järgmisel eelarveaastal esimesena.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe kulukohustuste assigneeringute (sealhulgas konkreetsete summade) kohta, mis on finantsmääruse artikli 12 lõike 6 kohaselt üle kantud.

3.   Lisaks finantsmääruse artiklis 15 sätestatud reeglitele assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemise kohta tehakse rahastuga seotud meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste summale vastavad kulukohustuste assigneeringud uuesti kättesaadavaks selle eelarverea jaoks, kust need pärinevad.

4.   Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada iga-aastasteks osamakseteks mitmele aastale, kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2.

1.   Rahastust toetuse saamiseks esitab iga toetusesaaja komisjonile rahastu kestust hõlmava reformikava, mis tugineb viimase majandusreformiprogrammi struktuurireformide osale ja sellega seotud ühistele poliitilistele suunistele, milles lepiti kokku 2023. aasta mais toimunud majandus- ja rahandusdialoogi ajal, vajaduse korral oma riikliku majanduskasvu strateegiale, laienemispoliitika raamistikule ning Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskavale.

2.   Reformikavas esitatakse artiklis 3 sätestatud üld- ja alaeesmärkide saavutamise üldine raamistik, milles sätestatakse reformid, mille toetusesaaja peab ellu viima, samuti investeerimisvaldkonnad. Reformikavad peavad sisaldama meetmeid reformide elluviimiseks tervikliku ja sidusa paketi kaudu. Laienemisprotsessi põhialuste, sealhulgas õigusriigi, korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni vastase võitluse, põhiõiguste ja sõnavabaduse valdkonnas tuleb võtta reformikavades arvesse laienemispoliitika raamistikus esitatud hinnanguid.

3.   Reformikavad peavad olema kooskõlas viimase makromajandusliku ja eelarvepoliitika raamistikuga, mis esitati komisjonile liiduga peetava majandus- ja rahandusteemalise dialoogi raames.

4.   Reformikavad peavad olema kooskõlas reformiprioriteetidega, mis on kindlaks määratud toetusesaaja liiduga ühinemise raames ja muudes asjakohastes dokumentides, nagu stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, energia- ja kliimakava, Pariisi kokkuleppe kohane riiklikult kindlaksmääratud panus ja eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning neid toetama.

5.   Reformikavas tuleb järgida artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtteid.

6.   Reformikava koostatakse kaasaval ja läbipaistval viisil, konsulteerides sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

7.   Komisjon kutsub toetusesaajaid üles esitama oma reformikavad kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon edastab toetusesaajate reformikavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule niipea, kui komisjon on need kätte saanud.

8.   Kui rahastust antava toetuse ümberjaotamise tulemusel saab toetusesaaja lisatoetust, palub komisjon sellel toetusesaajal esitada kolme kuu jooksul rahastu järelejäänud kestuseks muudetud reformikava. Komisjon teavitab enne ümberjaotamise otsuse tegemist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

1.   Rahastu stimuleerib iga toetusesaaja reformikava rakendamist rahaliste vahendite eraldamisele maksetingimuste määramisega. Neid maksetingimusi kohaldatakse artikli 6 lõike 2 punkti a ja artikli 6 lõike 3 kohaste rahaliste vahendite suhtes ning need kehtestatakse mõõdetavate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete vahe-eesmärkidena. Need vahe-eesmärgid kajastavad edusamme konkreetsete sotsiaal-majanduslike reformide elluviimisel ning laienemisprotsessi põhialuste valdkonnas, mis on seotud artiklis 3 sätestatud rahastu eesmärkide saavutamisega kooskõlas laienemispoliitika raamistikuga.

Nimetatud maksetingimuste täitmine käivitab rahaliste vahendite täieliku või osalise eraldamise olenevalt tingimuste täitmise tasemest.

2.   Artiklis 19 nimetatud fondi kaudu toimuva rahastamise puhul loetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksetingimuste täitmine esialgu kinnitatuks. Rahalised vahendid makstakse välja pärast seda, kui Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel rahastajate osamaksete saamiseks loodud ühisfondi fondivalitsejad on esitanud maksetaotluse.

3.   Makromajanduslik finantsstabiilsus, usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarve läbipaistvus ja järelevalve on maksete tegemise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes rahaliste vahendite eraldamiseks.

4.   Rahastu vahenditest ei toetata tegevust ega meetmeid, mis kahjustavad piirkonna rahukokkuleppeid.

1.   Reformikavas sätestatakse eelkõige järgmised põhjendatud elemendid:

2.   Reformikavad peavad olema tulemuspõhised ja sisaldama näitajaid, mille abil hinnatakse artiklis 3 sätestatud üld- ja alaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Need näitajad peavad põhinema rahvusvaheliselt kokkulepitud näitajatel ja toetusesaajate poliitikaga seotud juba olemasolevatel näitajatel, kui see on asjakohane ja vajalik. Näitajad peavad olema võimalikult sidusad ka peamiste ühiste näitajatega, mis sisalduvad ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) tulemuste raamistikus, EFSD+ tulemuste mõõtmise raamistikus ja Lääne-Balkani investeerimisraamistikus.

1.   Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta iga toetusesaaja reformikava või, kui see on kohaldatav, selle mis tahes muudatuse asjakohasust, terviklikkust ja sobivust. Hindamise käigus teeb komisjon tihedat koostööd asjaomase toetusesaajaga ning võib esitada tähelepanekuid, küsida lisateavet või nõuda toetusesaajalt oma reformikava läbivaatamist või muutmist.

2.   Käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktis j sätestatud eesmärgiga seoses võtab komisjon kooskõlas otsusega 2010/427/EL nõuetekohaselt arvesse Euroopa välisteenistuse rolli ja panust.

3.   Reformikava hindamisel võtab komisjon arvesse asjakohast kättesaadavat analüütilist teavet toetusesaaja kohta, sealhulgas tema makromajanduslikku olukorda ja võla jätkusuutlikkust, põhjendusi ja artiklis 13 osutatud elemente, mille toetusesaaja on esitanud, ning muud asjakohast teavet, näiteks artiklis 11 loetletud teavet.

4.   Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume:

5.   Toetusesaajate esitatud reformikavade hindamisel võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid.

1.   Positiivse hinnangu korral kiidab komisjon rakendusotsusega heaks toetusesaaja poolt artikli 14 kohaselt esitatud reformikava või kohaldataval juhul artikli 16 kohaselt esitatud muudetud kavad. Kõnealune rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjoni rakendusotsuses sätestatakse asjaomase toetusesaaja tehtavad reformid, toetatavad investeerimisvaldkonnad ja reformikavast tulenevad maksetingimused, sealhulgas esialgne ajakava.

3.   Komisjoni rakendusotsuses sätestatakse ka järgmine:

1.   Kui toetusesaajal ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik reformikava (sealhulgas asjakohaseid maksetingimusi) kas osaliselt või täielikult täita, võib ta teha ettepaneku reformikava muuta. Sellisel juhul võib toetusesaaja esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 15 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse muutmiseks.

2.   Komisjon võib rakendusotsust muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse kättesaadavate summade muutust kooskõlas artiklis 21 sätestatud põhimõtetega.

3.   Kui komisjon leiab, et toetusesaaja esitatud põhjused õigustavad reformikava muutmist, hindab komisjon muudetud kava kooskõlas artikliga 14 ja võib põhjendamatu viivituseta muuta artikli 15 lõikes 1 osutatud rakendusotsust.

4.   Muudatuses võib komisjon nõustuda sellega, et maksetingimuste tähtajad ulatuvad kuni aastani 2028. See ei mõjuta artikli 21 lõikes 9 sätestatud lõpptähtaega.

1.   Selleks et rahastada rahastu raames laenudena antavat toetust, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt kooskõlas finantsmääruse artikliga 220a.

2.   Erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 4 võib laenu väljamakseid teha Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu toetusesaaja nimel. Sissenõutud summad kantakse üle toetusesaajale.

3.   Komisjon sõlmib toetusesaajaga laenulepingu. Laenulepingus sätestatakse rahastust laenuna antava toetuse maksimaalne laenusumma, saamise periood ja üksikasjalikud tingimused. Laenude maksimaalne tagasimaksetähtaeg on 40 aastat alates laenulepingu allkirjastamise kuupäevast.

Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikele 5 ja erandina sellest sisaldab laenuleping eelmaksete summat ja eelmaksete tasaarvestamise eeskirju.

Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu rakendatavate laenusummade puhul tuleb laenulepingus samuti:

4.   Laenuleping tehakse taotluse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

1.   Finantsmääruse artikli 211 lõike 1 kohaselt moodustatakse käesoleva määruse alusel antavate laenude jaoks eraldised 9 % ulatuses pärast käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist. Eraldised moodustatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist.

Eraldistega seotud eelarvelised kulukohustused võetakse 31. detsembriks 2027. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 2 viimasest lausest makstakse eraldisi järk-järgult ja need moodustatakse täielikult hiljemalt siis, kui laenud on täielikult välja makstud.

2.   Eraldised makstakse ühisesse eraldisfondi eraldi eelarverea kaudu ja neid kasutatakse sarnaseid riske toetavate eraldiste osana. Eraldiste määr vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel alates 24. maist 2024.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse eraldiste määra, kohaldades finantsmääruse artikli 211 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

1.   Selleks et kasutada ära liidu rahalise toetuse võimendavat mõju lisainvesteeringute ligimeelitamiseks, rakendatakse reformikavasid toetavaid taristuinvesteeringuid Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu.

2.   Artiklis 15 osutatud komisjoni rakendusotsuses sätestatakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames kasutamiseks kättesaadavaks tehtavate vahendite summa.

3.   Komisjon esitab asjakohase investeerimisprojekti või programmi ettepanekud määruse (EL) 2021/947 artikli 35 lõikes 8 osutatud Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhatuselt arvamuse saamiseks pärast käesoleva määruse artikli 21 lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmist.

4.   Vähemalt 37 % Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavast tagastamatust rahalisest toetusest peab olema seotud kliimaeesmärkide saavutamisega.

5.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist rahastamine rahastu raames toimub pärast eraldiste summa mahaarvamist kaudse eelarve täitmise raames, võttes arvesse investeeringute kava, ja seda tehakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames loodud ja rahastajate osamaksete vastuvõtmiseks ette nähtud ühisfondi järk-järgult tehtavate osamaksete kaudu.

6.   Seda rahastamist ei tehta ühisfondist toetatavale investeeringule kättesaadavaks enne, kui on vastu võetud artikli 21 lõikes 3 osutatud otsus.

7.   Rahastu raames toimuv rahastamine, mida antakse käesoleva määruse artikli 6 lõikes 5 osutatud laenudest, tehakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks komisjoni ja toetusesaajate vahelise laenulepingu alusel kooskõlas käesoleva määruse artikli 17 lõikega 2. Kõigi laenulepingute kohta kokku esitavad käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 osutatud ühisfondi valitsejad komisjonile kuni kaksteist väljamaksetaotlust aastas. Investeerimisprojektid ja -programmid võivad saada toetust kahest käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahastamisallikast ning muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, tingimusel et selline toetus eri allikatest, programmidest ja rahastamisvahenditest tagab täiendavuse ning sellega ei kaeta ühte ja sama kulu. Komisjon esitab iga investeerimisprojekti või -programmi kohta Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhatusele hinnangu, sealhulgas koostoime ja vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmidega, eelkõige määruse (EL) 2021/1529 alusel antava toetusega, selleks et hoida ära abi kattumine ja topeltrahastamine.

1.   Pärast reformikava esitamist komisjonile võib toetusesaaja taotleda eelmaksete eraldamist kuni 7 % ulatuses käesoleva rahastu raames ette nähtud kogusummast kooskõlas artikli 6 lõikega 4.

2.   Komisjon võib taotletud eelmaksed eraldada pärast artiklis 15 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmist ning artiklis 9 osutatud rahastulepingu ja artiklis 17 osutatud laenulepingu jõustumist. Rahalised vahendid eraldatakse vastavalt artikli 21 lõike 3 esimesele lausele ja tingimusel, et järgitakse artiklis 5 sätestatud eeltingimusi.

3.   Komisjon määrab kindlaks eelmaksete tegemise ajakava; eelmakseid võib teha ühe või mitme osamaksena.

1.   Toetusesaaja esitab kaks korda aastas nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahaliste vahendite väljamaksmiseks seoses reformikavas sätestatud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vahe-eesmärkidega seotud täidetud maksetingimustega.

2.   Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta, kas toetusesaaja on täitnud artiklis 5 sätestatud eeltingimused ja järginud artikli 12 lõikes 3 sätestatud rahastamispõhimõtteid ning rahuldavalt täitnud artiklis 15 osutatud komisjoni rakendusotsuses sätestatud maksetingimused. Kõnealuste maksetingimuste rahuldav täitmine eeldab, et toetusesaaja ei ole pööranud tagasi samade reformidega seotud meetmeid, mille osas toetusesaaja täitis varasemates otsustes tingimused rahuldavalt. Komisjoni võivad abistada eksperdid, sealhulgas liikmesriikide eksperdid.

3.   Kui komisjon annab kõigi kohaldatavate tingimuste rahuldava täitmise kohta positiivse hinnangu, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu otsuse, millega lubab kõnealustele tingimustele vastavad rahalised vahendid välja maksta. Kõnealuse otsusega määratakse vastavalt artikli 6 lõikele 5 kindlaks finantsabina kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite summa, mis suunatakse otse toetusesaajate riigikassadesse, ning Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtav summa. Nende summade puhul kujutab see otsus endast artiklis 12 osutatud tingimust, mis käsitleb finantsabina kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite summat, mis suunatakse otse toetusesaajate riigikassadesse, ja artiklis 12 osutatud esialgset kinnitust Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtava summa kohta.

4.   Kui komisjoni hinnangul ei ole mõni tingimus esialgse ajakava kohaselt täidetud, ei maksta sellisele tingimusele vastavaid rahalisi vahendeid välja. Kinnipeetud summad makstakse välja alles siis, kui toetusesaaja on järgnevas vahendite eraldamise taotluses nõuetekohaselt põhjendanud, et ta on võtnud vastavate tingimuste rahuldavaks täitmiseks vajalikud meetmed.

5.   Kui komisjon jõuab järeldusele, et toetusesaaja ei ole 12 kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud algse negatiivse hinnangu saamisest võtnud vajalikke meetmeid, vähendab komisjon tagastamatu rahalise toetuse ja laenu summat proportsionaalselt sellele osale, mis vastab asjaomastele maksetingimustele. Rakendamise esimesel aastal kohaldatakse 24-kuulist tähtaega, mis arvutatakse alates lõikes 4 osutatud esialgsest negatiivsest hinnangust. Toetusesaaja võib esitada oma märkused kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.

6.   Ühtegi summat, mis vastab maksetingimustele, mida ei ole täidetud 31. detsembriks 2028, ei maksta toetusesaajatele ja see vabastatakse kulukohustustest või tühistatakse olemasolevast laenutoetuse summast, kui see on asjakohane.

7.   Komisjon võib vähendada tagastamatu rahalise toetuse summat (sealhulgas tasaarvestuse teel kooskõlas finantsmääruse artikliga 102) või laenu summat, kui on kindlaks tehtud (sh OLAFi esitatud info või kontrollikoja aruannete alusel) liidu finantshuve kahjustavad õigusnormide rikkumised, kelmus ja pettus, korruptsioon või huvide konfliktid, mida toetusesaaja ei ole kõrvaldanud, või rahastu- või laenulepingust tuleneva kohustuse raske rikkumine või on selles suhtes tõsine kahtlus. Komisjon teavitab enne sellise vähendamise otsuse tegemist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

8.   Komisjon võib otsustada käesoleva artikli lõike 6 või 7 kohaselt vähendatud summad rahastu teiste toetusesaajate vahel ümber jaotada, muutes artiklis 15 nimetatud rakendusotsuseid.

9.   Rahastust finantsabina makstava ja otse toetusesaaja riigikassasse suunatava osa puhul algab erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 finantsmääruse artikli 116 lõike 1 punktis a osutatud maksetähtaeg kuupäevast, mil teatatakse käesoleva artikli lõike 3 kohasest otsusest, millega kiidetakse heaks toetusesaajale väljamakse tegemine.

10.   Finantsmääruse artikli 116 lõiget 5 ei kohaldata finantsabina tehtud maksete suhtes, mis suunatakse otse toetusesaaja riigikassasse vastavalt käesolevale artiklile ja käesoleva määruse artiklile 23.

11.   Käesoleva artikli kohane tagastamatu rahaline toetus ja laenud makstakse välja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetluse käigus kindlaks määratud eelarveassigneeringutega ning sõltuvalt olemasolevast rahastamispaketist. Rahalised vahendid makstakse välja osamaksetena. Osamakse võib välja maksta ühe või mitme osana.

12.   Otse riigikassasse suunatud finantsabina kättesaadavaks tehtud summa makstakse välja pärast lõikes 3 osutatud otsuse tegemist kooskõlas laenulepinguga.

13.   Toetussumma väljamaksmine laenu kujul kas otse toetusesaajate riigikassasse või Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu toimub tingimusel, et toetusesaaja esitab maksetaotluse laenulepingus sätestatud kujul.

14.   Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtud summa makstakse välja lõikes 3 osutatud otsuse alusel pärast lõikes 13 nimetatud maksetaotluse esitamist ja pärast Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames loodud ühisfondi, mis on ette nähtud rahastajate osamaksete vastuvõtmiseks, fondivalitsejatelt maksetaotluse saamist.

1.   Toetusesaajad avaldavad ajakohastatud andmed vahendite lõppsaajate kohta, kes saavad nelja aasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 50 000 eurot reformide ja investeeringute tegemiseks.

2.   Järgides hoolikalt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitse osas, avaldatakse lõikes 1 osutatud vahendite lõppsaajate kohta veebilehel masinloetavas vormingus järgmine teave saadud rahaliste vahendite kogusumma alusel järjestatuna:

3.   Lõikes 2 osutatud teavet ei avaldata, kui avalikustamine võib ohustada asjaomaste vahendite lõppsaajate õigusi ja vabadusi või tõsiselt kahjustada nende ärihuve. See teave tehakse komisjonile kättesaadavaks.

4.   Toetusesaajad edastavad komisjonile vähemalt kord aastas andmed käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahendite lõppsaajate kohta elektrooniliselt ja masinloetavas vormingus, mis määratakse kindlaks artikli 9 lõike 5 punktis k osutatud rahastulepingus.

1.   Rahastu rakendamisel võtavad komisjon ja toetusesaajad kõik asjakohased meetmed liidu finantshuvide kaitseks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja rahastu toimimise konkreetseid tingimusi, artikli 5 lõikes 1 sätestatud eeltingimusi ning konkreetsetes rahastulepingutes sätestatud tingimusi, eelkõige seoses kelmuse ja pettuse, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumiste ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega, samuti rahastust eraldatud vahendeid mõjutavate süütegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega. Iga toetusesaaja kohustub võtma kasutusele mõjusad ja tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning tagama, et valesti makstud või ebaõigesti kasutatud summad on võimalik sisse nõuda.

2.   Rahastulepingus sätestatakse toetusesaaja järgmised kohustused:

3.   Rahastulepingus sätestatakse ka komisjoni õigus vähendada rahastust antavat toetust proportsionaalselt ja nõuda sisse rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summad või nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, kui esineb liidu finantshuve mõjutavaid õigusnormide rikkumisi, kelmust ja pettust, korruptsiooni või huvide konflikte, mida toetusesaaja ei ole kõrvaldanud, või kui on toimunud sellistest lepingutest tulenevate kohustuste raske rikkumine. Sissenõutava ja vähendatava summa või ennetähtaegse tagasimakse summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse asjaomase liidu finantshuve kahjustava normide rikkumise, kelmuse ja pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti raskusastet või kohustuse rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või ennetähtaegse tagasimaksmise nõudmist antakse toetusesaajale võimalus esitada oma märkused.

4.   Rahastu vahendeid haldavad isikud ja üksused teatavad igast liidu finantshuve mõjutatavast kahtlustatavast kelmuse ja pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja õigusnormide rikkumise juhtumist viivitamata komisjonile ja OLAFile.

1.   Rahastust finantsabina kättesaadavaks tehtavate vahendite puhul tugineb komisjon iga toetusesaaja juures asutatud avaliku sektori kulutuste kontrollimiseks loodud auditeerimisasutustele. Kui see on kohaldatav, kaasatakse ühinemiseelse abi instrumendi raames loodud iga toetusesaaja pettusevastase võitluse koordineerimistalitused. Asjakohasel juhul tugineb komisjon ka artikli 4 lõikes 8 osutatud täiendavale demokraatlikule kontrollile.

Reformikavades seatakse esimestel rakendusaastatel prioriteediks läbirääkimiste 32. peatükiga seotud reformid, eelkõige seoses avaliku sektori finantsjuhtimise ja sisekontrolliga ning kelmuse- ja pettusevastase võitlusega, samuti 23. ja 24. peatükiga, eelkõige seoses õigusemõistmise, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, ning 8. peatükiga, eelkõige riigiabi kontrolli osas.

2.   Toetusesaajad annavad komisjonile viivitamata teada õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmusest ja pettusest, mille kohta on tehtud esmane halduslik või kohtulik järeldus, ning hoiavad komisjoni kursis selliste õigusnormide rikkumisega seotud haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Need teated esitatakse elektrooniliselt, kasutades komisjoni loodud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi.

3.   Lõikes 1 osutatud üksused peavad korrapärast dialoogi kontrollikoja, OLAFi ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuriga.

4.   Komisjon võib riskianalüüsi ja auditeerimisasutustega peetava dialoogi põhjal teha toetusesaajate eelarve täitmise üksikasjalikke süsteemiülevaatusi ning anda soovitusi süsteemide parandamiseks.

5.   Komisjon võib võtta vastu toetusesaajale antavad soovitused kõikidel juhtudel, kui pädevad ametiasutused ei ole komisjoni arvates võtnud vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada kelmust ja pettust, korruptsiooni, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumisi, mis on mõjutanud või ähvardavad tõsiselt mõjutada rahastust kaetavate kulude usaldusväärset finantsjuhtimist, ning kõigil juhtudel, kui ta selgitab välja puudused, mis mõjutavad nende ametiasutuste kehtestatud kontrollisüsteemi ülesehitust ja toimimist. Asjaomased toetusesaajad peavad neid soovitusi järgima või põhjendama, miks nad ei ole seda teinud.

1.   Komisjon jälgib rahastu rakendamist ja hindab artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist. Rakendamise järelevalve peab olema sihipärane ja rahastu raames elluviidava tegevusega proportsionaalne. Artikli 13 lõikes 2 osutatud näitajad peavad aitama komisjonil teha järelevalvet rahastu üle.

2.   Artiklis 9 nimetatud rahastulepingus sätestatakse reeglid ja kord, kuidas toetusesaaja peab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitama komisjonile aruande.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise edenemise kohta. Selles iga-aastases aruandes käsitletakse ka rahastu ja muude liidu programmide koostoimet ja vastastikust täiendavust, eelkõige määruse (EL) 2021/1529 alusel antavat toetust, selleks et hoida ära abi kattumine ja topeltrahastamine. Lisaks iga-aastasele aruandele tutvustatakse kaks korda aastas rahastu rakendamise seisu.

4.   Komisjon esitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruande artiklis 31 osutatud komiteele.

1.   Komisjon koostab rahastu tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), milles näidatakse toetusesaajate reformikavade rakendamisel tehtud edusamme.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tulemustabeli üksikasjalikud elemendid, mille abil kajastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastu rakendamise arengut.

3.   Tulemustabel võetakse kasutusele 1. jaanuariks 2025 ja komisjon ajakohastab seda kaks korda aastas. Tulemustabel tehakse internetis avalikult kättesaadavaks.

1.   Pärast 31. detsembrit 2027, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2031 teeb komisjon määruse sõltumatu järelhindamise. Selle käigus hinnatakse liidu panust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse.

2.   Järelhindamisel lähtutakse OECD arenguabi komitee hea tava põhimõtetest, püüdes kindlaks teha, kas eesmärgid on saavutatud, ja esitada soovitusi edasiste meetmete täiustamiseks.

3.   Komisjon edastab järelhindamise tulemused ja järeldused koos oma tähelepanekute ja järelmeetmetega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Seda järelhindamist võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või liikmesriikide taotluse korral arutada. Tulemusi kasutatakse tulevaste programmide ja meetmete ettevalmistamisel ning vahendite eraldamisel. Kõnealune järelhindamine ja järelmeetmed avalikustatakse.

4.   Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidu rahastuse hindamisse asjakohasel määral kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas toetusesaajad, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, ning võib asjakohasel juhul teha ühiseid hindamisi koos liikmesriikide ja teiste partneritega ning toetusesaajate aktiivsel osalusel.

1.   Komisjon peab vastavalt vajadusele vähemalt kaks korda aastas dialoogi Euroopa Parlamendi pädevate komisjonidega. Enne iga dialoogi esitab komisjon Euroopa Parlamendile järgmise kirjaliku teabe:

2.   Lõikes 1 osutatud dialoog võib langeda kokku IPA III üle peetava kõrgetasemelise geopoliitilise dialoogiga, et võimaldada asjakohast arutelu koostoime ja vastastikuse täiendavuse üle.

3.   Komisjon võtab arvesse kogu teavet, mis tuleneb seisukohtadest, mida on Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu üle peetava dialoogi käigus väljendatud, sealhulgas võimalikes Euroopa Parlamendi resolutsioonides.

1.   Artiklites 18 ja 26 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 18 ja 26 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt sama ajavahemiku võrra, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 18 ja 26 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artiklite 18 ja 26 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) 2021/1529 loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud rakendusaktide puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1.   Komisjon tegeleb teabevahetusega, sealhulgas toetusesaajatega ühise teabevahetustegevuse kaudu, et tagada reformikavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus. Komisjon tagab, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse raha päritolu kajastava märkega. Rahastust rahastatavad meetmed viiakse ellu kooskõlas liidu rahastatava välistegevuse teavitamis- ja nähtavusnõuetega ning muude asjakohaste suunistega.

2.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad aktiivselt ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, näidates seda kohaldataval juhul muu hulgas liidu embleemi ja raha päritolu kajastava märkega „rahastanud Euroopa Liit“, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

3.   Teavitamine, kommunikatsioon ja avalikustamine toimub ligipääsetavas vormis.