32024R0897

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - EL - 2024/897 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32024R0897

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/897, 13. märts 2024, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava

PE/71/2023/REV/1

ELT L, 2024/897, 19.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj

HTML

PDF - authentic OJ

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

Teataja
Euroopa Liidu

Seeria L

2024/897

19.3.2024

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/897,

13. märts 2024,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitse- ja rakendussoovitused rakendati viimati liidu õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2017/2107, (3) (EL) 2023/2053 (4) ja (EL) 2023/2833 (5). Pärast määruse (EL) 2017/2107 vastuvõtmist on ICCAT oma 2017., 2018., 2019., 2021. ja 2022. aasta koosolekul tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks vastu võtnud mitu õiguslikult siduvat meedet. Kõnealused meetmed on hõlmatud muu hulgas määrustega (EL) 2017/2107 ja (EL) 2023/2053.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/2107 muuta, et rakendada liidu õiguses ICCATi meetmed troopikatuuni, Vahemere pikkuim-tuuni, Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala, Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide, sinise marliini, valge piikkoonu, ümarsoom-odanina kohta ning sätted purikalade andmete kogumise, purikalalaste, sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina kohta andmete kogumise ja aruandluse, kilpkonnade juhupüügi, laevaseiresüsteemi, ICCATi piirkondlike vaatlejate, teaduslike vaatlejate vastutuse, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta, samuti ICCATi liikide ajakohastatud nimekirja, merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabaks laskmise ajakohastatud tavade, Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai ohutu käitlemise ja vabaks laskmise miinimumstandardite kehtestamise kohta ning suunised peibutuspüügivahendite ökoloogilise mõju vähendamiseks.

(3)

Määrust (EL) 2023/2053 tuleks muuta, et rakendada liidu õiguses ICCATi meetmeid hariliku tuuni majandamise kohta sätetega, mis käsitlevad määratlusi, kvootide ülekandmist, pardal hoidmise keeldu, harrastuskalapüüki, laevade nimekirju, mõrdade ja kalakasvanduste nimekirju, ICCATi kalakasvanduste registrit, aruandlust, üleviimist, üleviimislube, sumpadesse paigutamise tunnuseid, sumpadesse paigutamise lubasid, sumpadesse paigutamise toiminguid ja nende videoseiret, sumpadesse paigutamise kontrolli, väljapüüki, väljapüügi kontrolli kalakasvandustes pärast sumpadesse paigutamist ja jõustamist, samuti riiklikke vaatlusprogramme ja ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi, surnud või kaotatud kalade töötlemise norme, veosumpade plommimise korda ning töötlemisdeklaratsiooni ja püügideklaratsiooni vormi.

(4)	Liidu õigusaktides tuleks ICCATi soovitusi rakendada üksnes selleks, et seada liidu ja kolmandate riikide kalurid võrdsesse olukorda ja tagada, et normid oleksid kõigi jaoks vastuvõetavad.

(5)	Käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktid ei takista ICCATi tulevaste soovituste rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kaudu.

(6)

ICCATi soovituste teatavaid sätteid muudetakse tõenäoliselt eelseisvatel ICCATi aastakoosolekutel, kuna ICCATi konventsiooniga reguleeritavate kalavarude jaoks kehtestatakse uued tehnilised ja majandamismeetmed. Selleks et ICCATi soovituste edasised muudatused enne püügihooaja algust kiiresti liidu õiguses rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

—

troopikatuuni puhul püügivõimsuse piirangud, mis on seotud selle liigi iga-aastase püügi- ja püügivõimsuse kava esitamisega, troopikatuuni püügis osalevate abilaevade arvuga, suursilm-tuuni, Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ning Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala iga-aastane ülekandmise, peibutuspüügivahendite nõuetega, Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate liidu püügilaevade arvu piirangutega, nõudega maksimeerida merikilpkonnade ellujäämist, teadusliku vaatlemise kava protsentuaalse ulatuse ning viidetega ICCATi soovitustele, ning

—

hariliku tuuni majandamine: iga-aastane ülekandmine, aruandlustähtajad, püügihooaegade tähtajad, ülekandmisdeklaratsioonide sisu ja hooldamist käsitlevad sätted, erandid püügipiirkondade, kalalaevade ja püügivahendite määramisel ja erandid kasvatamise eesmärgil hariliku tuuni püügiks ja kalakasvanduste piirkondliku vaatleja määramise tingimused ning

—

ICCATi liikide loetelu, merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabaks laskmise tavad, Põhja-Atlandi lühiuim-makohai ohutu käitlemise ja vabaks laskmise miinimumstandardite kehtestamine ning suunised peibutuspüügivahendite ökoloogilise mõju vähendamiseks, vaatlusprogrammid, surnud või kaotatud kalade töötlemise nõuded, veosumpade plommimise kord, töötlemisdeklaratsioon ja väljapüügideklaratsioon.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (6). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(7)	Abilaevade arv ei tohiks suureneda võrreldes 2023. aasta juunis registreeritud arvuga, nagu on sätestatud ICCATi soovituses 22-01. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet ega õiguspärase ootuse kaitset.

(8)	Määrusi (EL) 2017/2107 ja (EL) 2023/2053 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määrust (EL) 2017/2107 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine punkt:

„2a)	„purikalalane“ – ICCATi majandatav Istiophoridae sugukonda kuuluv liik.“;

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20)	„abilaev“ – laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki, sealhulgas varustab püügilaeva ning laseb vette, teenindab ja võtab välja peibutuspüügivahendeid;“;

lisatakse järgmine punkt:

„23a)

„ujuvobjekt“ – looduslik või tehislik pinnal või pinna all ujuv objekt, mis ei suuda liikuda iseseisvalt; peibutuspüügivahendid on tahtlikult kasutatavad või jälgitavad inimtekkelised ujuvobjektid; palgid on inimtekkelistest ja looduslikest allikatest juhuslikult eraldunud ujuvobjektid;“;

punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24)	„peibutuspüügivahend“ – tehis või looduslikust materjalist alaline, poolalaline või ajutine objekt, konstruktsioon või seade, mida kasutatakse või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi kalu; mis võib olla ankurdatud või triiviv;“;

lisatakse järgmine punkt:

„24a)

„peibutuspüügivahendi rakendus“ – peibutuspüügivahendiga seotud tuuniparve ümber rakendatud püügivahend;“;

lisatakse järgmine punkt:

„27a)

„pinnalähedased õngejadad“ – õngejadad, mille kasutamisel on enamik õngekonksudest vähem kui 100 meetri sügavusel;“;

lisatakse järgmised punktid:

„30)	„rõngaskonks“ – õngekonks, mille teravik asetseb konksu säärega risti, moodustades üldjuhul ringja või ovaalse kuju; rõngaskonksu nihe ei tohiks olla suurem kui 10 kraadi;

31)	„toimiv poi“ – eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Troopikatuuni püügivõimsuse piirang

1. Liikmesriigid kehtestavad iga aasta 31. jaanuariks troopikatuuni iga-aastased püügi- ja püügivõimsuse kavad.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende üldist õngejada- ja seinnoodalaevastiku püügivõimsust majandatakse vastavalt lõikes 1 osutatud iga-aastastele püügi- ja püügivõimsuse kavadele, eelkõige selleks, et piirata troopikatuuni püüki kooskõlas liidu õigusega kehtestatud püügi piirnormidega.

3. Liikmesriigid ei suurenda abilaevade arvu võrreldes 2023. aasta juunis registreeritud arvuga.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kuupäevad, mil kogu nende troopikatuuni liikide püügi piirnorm on ära kasutatud. Komisjon saadab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5. Liidu seinnoodalaevade ja suurte õngejadalaevade (üldpikkus 20 meetrit või rohkem) puhul teatavad liikmesriigid komisjonile troopikatuuni püügist igakuiselt, hakates andmeid edastama iganädalaselt, kui on püütud 80 % nende püügi piirnormidest.

6. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga kolme kuu järel nende lipu all sõitvate laevade püütud troopikatuunide kogused liikide kaupa 15 kalendripäeva jooksul pärast püügiperioodi lõppu, st iga aasta 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks ning järgmise aasta 15. jaanuariks, välja arvatud juhul, kui sellist teavet edastatakse komisjonile igakuiselt. See teave saadetakse kas iga kolme kuu järel või kord kuus, kasutades püügiandmete koondaruande vormi. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 30. aprilliks, 30. juuliks ja 30. oktoobriks ning järgmise aasta 30. jaanuariks.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Liidu seinnoodalaevade püütud troopikatuunide tagasiheite keeld

1. Liidu seinnoodalaevad, kellel on lubatud troopikatuuni püüda, hoiavad pardal, lossivad või laadivad sadamas ümber kõik püütud troopikatuunid.

2. Ühtki liidu seinnoodalaeva püütud troopikatuuni ei tohi vette tagasi heita pärast seda, kui võrk on täielikult suletud ja üle poole võrgust on pardale tõstetud. Kui võrgu sulgemisel või pardale tõstmisel tekib tehniline probleem, mis ei võimalda seda keeldu järgida, peab kapten või tema nimel tegutsevad meeskonnaliikmed tegema kõik endast oleneva, et tuun võimalikult kiiresti vette tagasi lasta.

3. Erandina lõikest 1 võib troopikatuuni vette tagasi heita järgmistel juhtudel:

a)	kui kapten teeb kindlaks, et püütud troopikatuun on seinnoota kinni jäänud või purustatud, rüüstamise tõttu kahjustatud või surnud ja lagunenud võrgus püügivahendi rikke tõttu, mis on takistanud võrgu tavapärast väljavõtmist, kalade püüki ja nende elusalt vabastamist;

kui kapten teeb kindlaks, et troopikatuun on püütud püügireisi viimase püügivahendite püügile asetamise ajal ja nii püütud tuuni ladustamiseks puudub piisav ladustamisvõimsus, neid kalu võib vette tagasi heita ainult juhul, kui

i)	kapten või meeskonnaliikmed üritavad tuunid võimalikult kiiresti elusalt vabaks lasta ning

ii)	pärast vette laskmist ei tehta muid püügitoiminguid, kuni laeva pardal olevad tuunid lossitakse või laaditakse ümber.

4. Kalalaevade kaptenid teatavad kogu vette tagasi heidetud saagist oma laeva(de) lipuliikmesriigile. Liikmesriigid saadavad tagasiheitearuanded komisjonile I ja II ülesande andmete hulgas.“

Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Suurte kalalaevadega, mis ei ole kantud ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse, sealhulgas abilaevadega, on keelatud püüda troopikatuune ICCATi konventsiooni alal ning sealt püütud troopikatuune nende pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida ning sellist tegevust toetada, sealhulgas vette lasta ja välja võtta peibutuspüügivahendeid või poisid. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

3. Liidu kalalaevadel, millel ei ole artikli 6 kohaselt luba troopikatuuni püüda, võib lubada pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida troopikatuuni kaaspüüki vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande nende lipu all sõitvatele laevadele lubatud kaaspüügi maksimaalse piirnormi kohta ja teabe selle kohta, kuidas nad tagavad kõnealusest piirangust kinnipidamise.“

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Konkreetsel aastal troopikatuuni püügiks kasutatavate laevade nimekiri

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende lipu all sõitvate selliste laevade nimekirja, millega püüti troopikatuune ICCATi konventsiooni alal või osutati püügitegevusele mis tahes tuge (abilaevad) eelmisel kalendriaastal. Seinnoodalaevade puhul hõlmab kõnealune loetelu ka abilaevu, mis toetasid püügitegevust, olenemata nende lipuriigist. Komisjon edastab ICCATi sekretariaadile liikmesriikidelt saadud nimekirjad iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 8a

Suursilm-tuuni ala- või ülepüük

1. Liikmesriigi suursilm-tuuni aastakvoodi või püügi piirnormi kasutamata või ületatud osa võib, kui see on asjakohane, lisada vastavale kvoodile või püügi piirnormile või arvata sellest maha kohandamise aastal või enne seda, vastavalt suursilm-tuuni kohta kehtivatele ICCATi soovitustele.

2. Suursilm-tuuni püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.“

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et laeval ei kasutata samaaegselt rohkem kui 300 toimiva poiga peibutuspüügivahendit.

5. Toimivate poidega peibutuspüügivahendite arvu kontrollitakse telekommunikatsiooniarvete kontrollimise teel. Sellist kontrolli teevad liikmesriigi pädevad asutused.

6. Liikmesriigid võivad nende lipu all sõitvatel seinnoodalaevadel lubada rakendada ujuvobjekte tingimusel, et kalalaeva pardal on kas vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem, mis suudab kontrollida rakenduse tüüpi ja liigilist koostist ning edastab püügitegevuse kohta teavet ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.“

Artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Peibutuspüügivahendite kasutamisel ja projekteerimisel peavad liikmesriigid:

a)	tagama, et kõik kasutatavad peibutuspüügivahendid oleksid takerdumiskindlad kooskõlas X lisas esitatud suunistega;

b)	püüdma tagada, et kõik peibutuspüügivahendid oleksid valmistatud biolagunevatest materjalidest, nagu muust materjalist kui plastist (välja arvatud peibutuspüügivahendite seirepoide konstruktsioonis kasutatavad materjalid).

3. Liikmesriigid peavad andma komisjonile igal aastal aru oma peibutuspüügivahendite majandamiskavades lõike 2 järgimiseks võetud meetmetest.“

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	peibutuspüügivahendi kirjeldus või tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida);“;

lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„g)	poi tunnus.“;

lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus).“;

d)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liidu kalalaevad peavad vette lastud peibutuspüügivahendite nimekirja, mis sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet ning mida ajakohastatakse iga kuu kooskõlas II ülesande andmete nõuetega.“

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

punktid b–d asendatakse järgmisega:

„b)	kasutatavate paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, hüdrolokaator, kajaloodiga hüdrolokaator) kuus kooskõlas II ülesande andmete nõuetega;

c)	igal laeval jälgitavate aktiveeritud ja deaktiveeritud paakpoide/poide keskmine arv kuus;

d)	aktiivse poiga, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kuus;“;

lisatakse järgmised punktid:

„f)	seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade püük, püügikoormus ja püügivahendite püügile asetamiste arv (seinnoodalaevade puhul) püügiviiside kaupa (ujuvobjektiga seotud ja sidumata parved) kooskõlas II ülesande andmete nõuetega;

g)	kui seinnoodalaevad püüavad koos söödaga õngelaevadega, siis söödaga õngelaevadega seotud seinnoodalaevade püügi ja püügikoormuse aruandlus kooskõlas I ja II ülesande andmete nõuetega.“

10)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Vaatlejate kohalolek ja peibutuspüügivahendite vette laskmise keelamine noorte isendite kaitsmiseks

1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad ei lase vette triivivaid peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne liidu õigusega kehtestatud keeluaegade algust.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, millel on lubatud püüda troopikatuuni, kehtestavad vaatlejate minimaalse kohaloleku järgmiselt:

a)	tagavad oma õngejadalaevade puhul, mille üldpikkus on 20 meetrit või rohkem, 2022. aastaks vaatleja kohaloleku vähemalt 10 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heaks kiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil;

b)	tagavad oma seinnoodalaevade puhul vaatleja kohaloleku 100 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heakskiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil.

Liikmesriigid esitavad 30. aprilliks vaatlejate või heaks kiidetud elektroonilise seiresüsteemi poolt eelmise aasta kohta kogutud teabe ICCATi sekretariaadile ning ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, võttes arvesse artiklis 72 osutatud konfidentsiaalsusnõudeid.“

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kindlakstegemine

Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 2 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevadel, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele lipuliikmesriigile. Kõnealune lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laevalt püütakse keeluajal kala koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab ta, et laeval lõpetataks püügitegevus ja vajaduse korral lahkutaks piirkonnast viivitamata. Asjaomane lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.“

12)	II jaotise II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „II PEATÜKK PIKKUIM-TUUN 1. jagu Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuun “.

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 17a

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate suurte kalapüügilaevade eriload

1. Liikmesriigid väljastavad nende lipu all sõitvatele suurtele kalapüügilaevadele ICCATi konventsiooni alal Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügiks load vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (*1) määruse (EL) 2017/2403 sätetele.

2. Suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügi luba omavate laevade registrisse, on keelatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

3. Liidu kalalaevadel, millel ei ole lõike 1 kohaselt luba Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüda, võib lubada Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni kaaspüüki pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda ja lossida vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma lipu all sõitvatele laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta.

Artikkel 17b

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ala- ja ülepüük

1. Liikmesriigi Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni aastakvoodi või püügi piirnormi kasutamata või ületatud osa võib vastavalt juhtumile lisada vastavale kvoodile või püügi piirnormile või arvata sellest maha kohandamise aastal või enne seda, vastavalt Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni kohta kehtivatele ICCATi soovitustele.

2. Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.

Artikkel 17c

Andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta

Lipuliikmesriigid, kelle laevad püüavad Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, edastavad täpsed ja kinnitatud andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta ICCATi sekretariaadile artiklis 50 osutatud I ja II ülesande andmete hulgas.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).“ "

14)

II jaotise II peatükki lisatakse järgmine jagu:

„ 2. jagu

Vahemere pikkuim-tuun

Artikkel 17d

Vahemere pikkuim-tuuni harrastuspüük

1. Ilma et see mõjutaks riigi või liidu õigusest tulenevat harrastuskalapüügi keeldu, ei tohi harrastuskalapüügiga tegelevad füüsilised või juriidilised isikud püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida rohkem kui kolm Vahemere pikkuim-tuuni isendit laeva kohta päevas.

2. Harrastuskalapüügi käigus püütud Vahemere pikkuim-tuuni turustamine on keelatud.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja ICCATi sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne tegevuse alustamist nimekirja kõigist harrastuspüügiks kasutatavatest laevadest, millel on luba püüda Vahemere pikkuim-tuuni. Laevadel, mis sellesse nimekirja ei kuulu, ei lubata Vahemere pikkuim-tuuni püüda.“

15)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18a

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüdvate suurte (kala)püügilaevade eriload

1. Liikmesriigid väljastavad nende lipu all sõitvatele suurtele (kala)püügilaevadele ICCATi konventsiooni alal Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügiks load vastavalt määruse (EL) 2017/2403 sätetele.

2. Suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügi luba omavate laevade registrisse, on keelatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkalu ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkalu pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

3. Liidu kalalaevadel, millel ei ole lõike 1 kohaselt luba Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüda, võib lubada Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala kaaspüüki pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda ja lossida vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma lipu all sõitvatele laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta.

Artikkel 18b

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala alapüük

1. Liikmesriigi Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala aastakvoodi või püügi piirnormi kasutamata osa võib lisada vastavale kvoodile või püügi piirnormile kohandamise aastal või enne seda, järgides Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala kohta kehtivad ICCATi soovitusi.

2. Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.“

16)	II jaotise IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „IV PEATÜKK PURIKALALANE, PURIKALA, SININE MARLIIN, VALGE PIIKKOON JA ÜMARSOOM-ODANINA. “

17)

Artiklid 27–29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Elusalt püütud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina vabaks laskmine

1. Liidu pelaagilised õngejadalaevad ja liidu seinnoodalaevad lasevad võimaluste piires viivitamata vabaks kõik sinised marliinid (Makaira nigricans), valged piikkoonud (Tetrapturus albidus) ja ümarsoom-odaninad (Tetrapturus georgei), kes on väljatõmbamisel elusad, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust ning viisil, mis põhjustab võimalikult vähe kahju ja maksimeerib vabaks laskmise järgse ellujäämise.

2. Liikmesriigid soodustavad ICCATi soovituse 19-05 1. lisas täpsustatud ohutu käitlemise ja elusalt vabaks laskmise menetluste miinimumnõuete rakendamist, koostades oma laevastikule suunised. Püütud elusate siniste marliinide, valgete piikkoonude ja ümarsoom-odaninade ohutuks vabaks laskmiseks, peab liidu kalalaevadel olema tekil kergesti kättesaadav ja meeskonnaliikmetele kergesti ligipääsetav tõsteseade, polditangid, konksuvabastid ja tamiililõikur.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevade kaptenid ja meeskonnaliikmed oleksid saanud asjakohase väljaõppe, teadlikud nõuetekohastest leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabaks laskmise tehnikatest ning kasutaksid neid ja hoiaksid pardal kõiki siniste marliinide, valgete piikkoonude ja ümarsoom-odaninade vabaks laskmiseks vajalikke vahendeid vastavalt lõikes 2 osutatud ohutu käitlemise ja elusalt vabaks laskmise menetluse miinimumnõuete suunistele.

4. Liikmesriigid püüavad ICCATi püügil minimeerida siniste marliinide, valgete piikkoonude ja ümarsoom-odaninade vabaks laskmise järgse suremuse.

5. Liikmesriigid võivad oma püügi piirnormide ulatuses lubada oma lipu all sõitvatel pelaagilistel õngejadalaevadel ja seinnoodalaevadel püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida surnud sinist marliini ja valget piikkoonu ning ümarsoom-odanina.

Artikkel 28

Sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina lossimine kalapüügivõimaluste ammendumisel

Kui liikmesriik on ammendanud oma kvoodi, peab kõnealune liikmesriik tagama, et lossitud sinist marliini, valget odanina ja ümarsoom-odanina, mis on laeva kõrvale toodud surnuna, ei müüda ega kasutata kaubanduslikul eesmärgil. Selliseid lossitavaid koguseid ei arvata asjaomase liikmesriigi püügipiirarvust maha, nagu on liidu lossimise piirnormide alusel sätestatud ICCATi soovituse 19-05 punktis 2, tingimusel, et sellist keeldu selgitatakse sõnaselgelt käesoleva määruse artiklis 71 osutatud liikmesriigi aastaaruandes.

Artikkel 29

Sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüük

1. Lipuliikmesriigid, mille laevadel tegeldakse sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüügiga, jätavad kõnealuse püügi käigus lossitud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina saagist 5 % teadusliku vaatlemiskava jaoks.

2. Sinise marliini harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 251 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

3. Valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 168 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

4. Harrastuskalapüügi käigus püütud sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina rümpade ja nende osade müümine ja müügiks pakkumine on keelatud.

5. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et harrastuskalapüügil lastakse kõik vabaks lastud kalad vette tagasi viisil, mis tekitab võimalikult vähe kahju.

Artikkel 29a

Andmete kogumine purikalade kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid purikalade püügi, sealhulgas elusate ja surnud kalade vette tagasi laskmise kohta ning esitavad need andmed igal aastal oma I ja II ülesande andmete hulgas, et toetada kalavarude hindamise protsessi.

Artikkel 29b

Andmete kogumine ja aruandlus purikalalaste, sinise marliini, valge piikkoonu ja ümarsoom-odanina kohta

1. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, millega tagatakse, et ICCATile esitatakse täpsed andmed purikalalaste püügi, püügikoormuse, suuruse ja vette tagasi laskmise kohta kooskõlas ICCATi nõuetega I ja II ülesande andmete esitamise kohta.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile ICCATi soovituse 18-05 1. lisa kohased purikalalastega seotud kontroll-lehed, sealhulgas teabe meetmete kohta, mida nad on riigis võtnud saagi seireks ning purikalalaste kaitseks ja majandamiseks.

3. Suutmatus esitada sinist marliini, valget piikkoonu ja ümarsoom-odanina käsitlevaid I ülesande andmeid, sealhulgas surnud saagi vette tagasi laskmise kohta vastavalt ICCATi resolutsioonile 01-06 ja ICCATi soovitusele 11-15, toob kaasa nende liikide pardal hoidmise keelu.“

18)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

1. Liidu kalalaevadega püütud Põhja-Atlandi lühiuim-makohaisid ei tohi kahjustada ja need tuleb võimaluste piires viivitamata vabaks lasta, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad kohaldavad Põhja-Atlandi lühiuim-makohai ohutu käitlemise ja vabaks laskmise miinimumstandardeid, mis on sätestatud IX lisas.

Artikkel 33a

Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad kohaldavad Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai ohutu käitlemise ja vabaks laskmise miinimumstandardeid, mis on sätestatud IX lisas.

2. Liikmesriigid teatavad iga kuu komisjonile kõigist lubatud lossimistest nende lipu all sõitvatel laevadel, millel on lubatud püüda Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaisid. Kõnealused aruanded esitatakse komisjonile 15 päeva jooksul pärast selle kalendrikuu lõppu, mil püük toimus. Lisaks sellele esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande nende lipu all sõitvate laevade vette tagasi lastud surnud saagi, elusalt vabaks lastud saagi ja kogupüügi kohta.

3. Lipuliikmesriigid, kelle laevadega on püütud (lossitud ja vette tagasi lastud surnud saak) Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid, edastavad komisjonile iga aasta 30. juuniks statistilise metoodika, mida kasutati surnud saagi ja elusate kalade vette tagasi laskmise hindamiseks. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevad liikmesriigid annavad samuti teavet oma andmekogumisprogrammide kohta.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile osana oma iga-aastaste ülesannete I ja II andmete esitamisest kõik vajalikud andmed Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide kohta, sealhulgas hinnangulised andmed vette tagasi lastud surnud saagi ja elusalt vabaks lastud saagi kohta, kasutades ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt heaks kiidetud meetodeid.

5. Kalalaevadel, mille pardal hoitakse Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid, on keelatud koos ICCATi kalavarudega püütud Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaid täielikult või osaliselt ümber laadida.“

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 36a

Andmete kogumine haide kohta

1. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, millega tagatakse, et ICCATile esitatakse täpsed andmed haide püügi, püügikoormuse, suuruse ja vette tagasi laskmise kohta kooskõlas nõuetega I ja II ülesande andmete esitamise kohta.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile ICCATi soovituse 18-06 1. lisas sätestatud haidega seotud rakendamise kontroll-lehed, sealhulgas teabe meetmete kohta, mida nad on riigis võtnud saagi seireks ning haide kaitseks ja majandamiseks.“

20)

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad pinnalähedaste õngejadadega:

a)	kasutavad ainult suuri rõngaskonkse;

b)	kasutavad ainult kalasööta või

c)	kasutavad muid meetmeid, mis on läbi vaadatud ja mille ICCAT on mõjusaks tunnistanud ja heaks kiitnud, et vähendada pinnalähedase õngejadaga püügil kokkupuudet merikilpkonnadega.“

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid:

tagavad juhul, kui on dokumenteeritud kokkupuuteid merikilpkonnadega ja neist on teatatud ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, et kokkupuuteid merikilpkonnadega vähendatakse ja hoitakse ära nii palju kui võimalik, kasutades selleks (jätkuvalt) vähemalt ühte järgmistest kaaspüügi vähendamise meetmetest:

i)	alternatiivsed või uued püügivahendite liigid ja püügivahendite uuendused;

ii)	ajalised püügipiirangud ja püügipiirkonna sulgemine juhtudel, kui on suurem oht merikilpkonnadega kokkupuutumiseks;

iii)	passiivpüüniste mõjus märgistus, mis võimaldab merikilpkonnadel neid märgata, näiteks võrguvärvide, helkurite, suurema läbimõõduga nööri, korkide või muude materjalide kasutamine võrgus;

iv)	püügikäitumise ja -strateegia muutmine (näiteks vähendatud veesoleku aeg jmt);

nõuavad, et nende lipu all sõitvad seinnoodalaevad:

i)	väldiksid võimaluse korral merikilpkonnade sissepiiramist;

ii)	vabastaksid võimaluse korral sissepiiratud või takerdunud merikilpkonnad, sealhulgas peibutuspüügivahenditest, ning

iii)	tagaksid, et X lisa kohaselt valmistatud peibutuspüügivahendid kõrvaldaksid tulemuslikult merikilpkonnade takerdumise ohu;

võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada merikilpkonnade ohutu vabaks laskmine nii, et nende ellujäämise tõenäosus oleks maksimaalne, nõudes, et:

seinnooda- ja õngejadalaevadel ning muudel nende lipu all sõitvatel laevadel, mis kasutavad püügivahendeid, millesse võivad merikilpkonnad takerduda, oleksid pardal konksude eemaldamise seadmed, õngeliini lõikurid ning korvtõstukid või kahvad vastavalt iga püügivahendi tüübile ja kooskõlas FAO suunistega merikilpkonnade käitlemise ja vabaks laskmise parimate tavade kohta merikilpkonnade suremuse vähendamiseks seoses püügitoimingutega (2009) (edaspidi „FAO suunised“);

ii)	punktis i osutatud laevade omanikud, käitajad ja meeskonnaliikmed ning kõik pardal olevad vaatlejad kasutavad kõnealuses punktis osutatud seadmeid kooskõlas VI lisas esitatud merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabaks laskmise tavadega ning kooskõlas FAO suunistega;

iii)	lisaks julgustatakse punktis i osutatud laevade omanikke, käitajaid ja meeskonnaliikmeid läbima kõnealuses punktis osutatud seadmete kasutamise koolitusi;

nõuavad oma kaluritelt, kes püüavad ICCATi konventsiooniga hõlmatud liike, et nad tooksid võimaluse korral võimalikult kiiresti pardale kõik püütud merikilpkonnad, kes on koomas või passiivsed, ja aitaksid kaasa nende taastumisele, sealhulgas elustaksid neid enne vette tagasi laskmist vastavalt VI lisa C jaole;

e)	tagavad, et kalurid on teadlikud VI lisas kirjeldatud nõuetekohastest leevendus- ja käitlemismeetoditest ning kasutavad neid.

5. Liikmesriigid püüavad 1. jaanuariks 2024 suurendada teadusliku vaatlemiskava jaoks õngejadalaevadel püütud saaki ICCATi püügipiirkondades, kus merikilpkonnade esinemine on dokumenteeritud ning sellest on teavitatud ICCATi alalist uuringute ja statistikakomiteed, üle nõutava 5 %lise miinimumtaseme 10 %ni. Seda kasvu on võimalik saavutada vaatlejate või elektrooniliste seiresüsteemide või mõlema abil.

Olenemata esimeest lõigust võib liikmesriik juhul, kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alla 15-meetrise kogupikkusega laevade puhul alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi, mille korral kogutakse käesolevas määruses sätestatuga samaväärseid andmeid viisil, mis tagab võrreldava katvuse. Käesoleva lõigu kohased alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama aastakoosolekul ICCATi heakskiidu.

6. Vahemeres:

a)	ei kohaldata lõiget 2a;

b)	kohaldatakse lõikeid 4 ja 5 alates 1. jaanuarist 2026.“

21)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 44a

Laevaseiresüsteem

Kui kalalaevadele on paigaldatud seireseadmed kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 seireseadmed, peavad liikmesriigid tagama, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele paigaldatud seireseadmed toimivad alaliselt ja pidevalt ning et teavet kogutakse ja edastatakse liikmesriigi pädevatele asutustele seinnoodalaevade puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi teiste ICCATi liike püüdvate laevade puhul vähemalt kord kahe tunni tagant.

Liidu kalalaeva pardale paigaldatud jälgimisseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral tuleb seade parandada või asendada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul vähemalt ühe kuu jooksul alates rikke ilmnemisest, välja arvatud juhul, kui laev ei tegutse enam ICCATi konventsiooni alal. Liidu kalalaevad ei tohi alustada püügireisi ilma, et jälgimisseade oleks parandatud või asendatud.“

22)

Artikli 54 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi täitevsekretäri kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—	laeva nimi, registrinumber;

—	ICCATi registri number (kui on);

—	IMO number;

—	eelmine nimi (kui on);

—	varasem lipuriik (kui on);

—	varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);

—	rahvusvaheline raadiokutsung;

—	laeva tüüp, pikkus, brutoregistertonnaaž ja kandevõime;

—	omanike ja käitajate nimed ja aadressid;

—	lubatud ümberlaadimise liik (st sadamas, merel);

—	ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik.“

23)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 58a

ICCATi merel ümberlaadimise vaatlusprogrammis osalevate vaatlejate tervis ja ohutus

1. Liikmesriik tagab, et iga tema lipu all sõitev laev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, oleks varustatud asjakohase ohutusvarustusega kogu reisi vältel, sealhulgas järgmisega:

a)	kõiki pardal viibivaid isikuid mahutav päästeparv, millel on inspekteerimise sertifikaat, mis kehtib kogu vaatleja pardal oleku aja;

b)	asjakohastele rahvusvahelistele standarditele vastavad päästevestid või päästeülikonnad kõigi pardal viibivate isikute jaoks ning

c)	nõuetekohaselt registreeritud mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoi (EPIRB) ning mereotsingu ja -pääste radartransponder (SART), mis ei aegu enne vaatleja pardal oleku aja lõppu.

2. Iga liidu kalalaev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, töötab välja ja rakendab hädaolukorra tegevuskava, mida tuleb järgida juhul, kui vaatleja sureb, jääb teadmata kadunuks või on eeldatavalt üle parda kukkunud, kannatab raske haiguse või vigastuse tõttu, mis ohustab vaatleja tervist, ohutust või heaolu, või teda on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud. Selline hädaolukorra tegevuskava peab muu hulgas sisaldama ICCATi soovituse 19-10 1. lisa elemente.

3. Iga liidu kalalaev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, esitab hädaolukorra tegevuskava komisjonile, et edastada see ICCATile selle avaldamiseks ICCATi veebisaidil. Uue hädaolukorra tegevuskava koostamisel või selle muutmisel esitatakse see komisjonile, et edastada see ICCATile kava avaldamiseks ICCATi veebisaidil.

4. Liidu kalalaeval on õigus ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat pardale võtta üksnes juhul, kui see laev on esitanud hädaolukorra tegevuskava. Kui komisjon teeb hädaolukorra tegevuskavas sisalduva teabe põhjal kindlaks vastuolu ICCATi soovituse 19-10 1. lisas sätestatud standarditega, võib komisjon otsustada, et vaatleja võtmine asjaomase lipuliikmesriigi laeva pardale lükatakse edasi seni, kuni vastuolu on nõuetekohaselt kõrvaldatud.“

24)

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	vaatleja kohalolek igal ICCATi liike püüdval pelaagilise õngejada-, seinnooda- ritvõnge-, mõrra-, nakkevõrgu- ja traalpüügil vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses.“

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud vaatleja kohaloleku protsent arvutatakse järgmiselt:

a)	seinnoodapüügi puhul püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

b)	pelaagilise õngejadaga püügi puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

c)	ritvõngepüügi ja mõrrapüügi puhul püügipäevade arvuna;

d)	nakkevõrgupüügi puhul püügitundide või -päevade arvuna ning

e)	traalpüügi puhul loomuste või päevade arvuna.“

25)

Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Teaduslike vaatlejate vastutus

1. Liikmesriigid nõuavad, et vaatlejad täidaksid eelkõige järgmiseid ülesandeid:

registreeriksid ja esitaksid vaadeldava laeva püügitegevuse andmed, sealhulgas koguksid vähemalt:

andmeid, et teha kindlaks kogu sihtpüük, kaaspüük ja vabaks laskmine (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja -linnud), hindaksid või mõõdaksid võimaluse korral saagi koosseisu suuruse järgi ja seisundit (st jäeti pardale, heideti vette tagasi surnult või lasti vabaks elusalt) ning koguksid bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii)	kõigi leitud märgiste teavet;

iii)

püügioperatsiooni andmeid, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi, püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne), iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas asjakohasel juhul püügitegevuse alustamise ja lõpetamise kellaaeg; kalade koondamise objektide, sh peibutuspüügivahendite, kasutamine ning vabaks lastud loomade üldseisund seoses ellujäämismääraga (st surnud või elus, haavatud jne);

b)	jälgiksid kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreeriksid selle ja muu asjakohase teabe;

c)	jälgiksid võimaluste piires keskkonnatingimusi ja esitaksid nende kohta andmed (nt mereolud, kliima- ja hüdroloogilised parameetrid);

d)	jälgiksid peibutuspüügivahendite kasutamist ja esitaksid selle kohta andmed kooskõlas ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammiga, mis võeti vastu troopikatuuni mitmeaastase kaitse- ja majandamiskava raames ning

e)	täidaksid muid teaduslikke ülesandeid, mida on soovitanud ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee ning mille on heaks kiitnud komisjon.

2. Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad:

a)	ei mõjutaks laeva elektroonikaseadmeid;

b)	tunneks hädaolukorra protseduure laeva pardal, sealhulgas teaks päästeparvede, tulekustutite ja esmaabivahendite asukohta;

c)	räägiks vajaduse korral kapteniga asjakohastest vaatlusprobleemidest ja -ülesannetest;

d)	ei takistaks laeva püügitegevust ja tavapäraseid toiminguid ega sekkuks nendesse;

e)	osaleks teadusinstituudi või vaatlusprogrammi rakendamise eest vastutava riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega infotundides.

3. Nende laevade kaptenid, kuhu vaatleja on määratud:

a)	võimaldavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele;

lasevad vaatlejal täita oma ülesandeid tulemuslikult, muu hulgas:

i)	võimaldades asjakohase juurdepääsu laeva püügivahenditele, dokumentidele (sh elektroonilistele ja paberil püügipäevikutele) ning saagile;

ii)	suheldes mis tahes ajal teadusinstituudi või riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega;

iii)

tagades nõuetekohase juurdepääsu elektroonika- ja muudele seadmetele, mis on kalapüügiga seotud, sealhulgas:

—	satelliitnavigatsioonivahenditele;

—	elektroonilistele sidevahenditele;

iv)	tagades, et keegi vaadeldaval laeval ei riku ega hävita vaatleja seadmeid ega dokumente, ei takista, sekku ega tegutse muul viisil, mis võib põhjendamatult takistada vaatlejal oma ülesannete täitmist;

c)	pakuvad vaatlejatele majutust, sealhulgas ööbimis- ja toitlustus- ning nõuetekohaseid sanitaar- ja meditsiinivõimalusi, mis on laevaohvitseride omadega samaväärsed;

d)	tagavad vaatlejale komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi vaatleja ülesannete täitmiseks, samuti piisava ruumi tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

4. Liikmesriigid:

a)	nõuavad, et kui nende lipu all sõitvate laevadega püütakse ICCATi liike, oleks pardal teaduslik vaatleja kooskõlas käesoleva määrusega;

b)	hoolitsevad oma vaatlejate ohutuse eest;

c)	innustavad oma teadusinstituuti või riiklikku ametiasutust sõlmima kokkuleppeid teiste liikmesriikide või konventsiooniosaliste teadusinstituutide või riiklike ametiasutustega, et vahetada vaatlusaruandeid ja andmeid, kui see on võimalik ja asjakohane;

esitavad komisjoni ning ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee tarbeks oma aastaaruandes üksikasjaliku teabe ICCATi soovituse 16-14 rakendamise kohta, sealhulgas:

üksikasjad oma teaduslike vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse kohta, sealhulgas:

—	vaatlejate kohaloleku sihttase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa ning selle mõõtmise viis;

—	kogutavad andmed;

—	kehtivad andmete kogumise ja käitlemise protokollid;

—	teave selle kohta, kuidas vaadeldavaid laevu valitakse, et liikmesriik saavutaks vaatlejate kohaloleku sihttaseme;

—	vaatlejate koolitusnõuded ning

—	vaatlejate kvalifikatsiooninõuded;

ii)	jälgitavate laevade arv, saavutatud kohalolekutase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa, ning andmed selle kohta, kuidas need kohalolekutasemed arvutati;

e)	teatavad pärast esimest korda punkti d alapunktis i nõutud teabe esitamist oma vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse muutustest oma aastaaruannetega, juhul kui selliseid muutusi esineb, ning esitavad jätkuvalt komisjonile punkti d alapunktis ii nõutud teabe igal aastal;

kasutades kindlaks määratud elektroonilisi vorme, mille on välja töötanud ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee, esitavad nad igal aastal kooskõlas muude aruandlusnõuete puhul kehtiva korraga ja riiklike konfidentsiaalsusnõuetega kõnealusele komiteele teabe, mis on kogutud riiklike vaatlusprogrammide käigus, et komisjon saaks seda kasutada eelkõige varude hindamisel ja muudel teaduslikel eesmärkidel;

g)	tagavad, et nende vaatlejad rakendavad lõikes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmisel tõhusaid andmekogumisprotokolle, sealhulgas kasutavad fotograafiat, kui see on vajalik ja asjakohane.“

26)

Artiklile 66 lisatakse järgmised lõiked:

„4. Liikmesriigid inspekteerivad igal aastal vähemalt 5 % kolmanda riigi kalalaevade lossimis- ja ümberlaadimistoimingutest nende määratud sadamates.

5. Lipuliikmesriigid käsitlevad sadamariigi inspektorite teateid rikkumiste kohta ja võtavad nende põhjal meetmeid samadel alustel kui oma inspektorite aruannete puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/2403.“

27)

III jaotise VII peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 66a

Laevade tuvastamine

1. Liikmesriigid koguvad oma pädevate asutuste poolt ICCATi konventsiooni alal teostatavate inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute teel võimalikult palju teavet, kui liidu kalalaev, kolmanda riigi kalalaev või riikkondsuseta laev tuvastatakse kala püüdmas või sellega seotud tegevuses (nt ümber laadimas), mis on eeldatavasti seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. Liikmesriigid koguvad laevade tuvastamise kohta teavet vastavalt ICCATi soovituse 19-09 lisas esitatud vaatluste teabelehele.

3. Kui lõike 1 kohaselt tuvastatakse laev, teatab asjaomane liikmesriik (edaspidi „tuvastanud liikmesriik“) sellest põhjendamatu viivituseta laeva lipuliikmesriigi, konventsiooniosalise või mittekonventsiooniosalisest lipuriigi asjakohastele asutustele ning edastab sellele kõik laevast salvestatud kujutised, ning:

kui tuvastatud laev on liikmesriigi lipu all, võtab lipuliikmesriik põhjendamatu viivituseta asjaomase laeva suhtes asjakohased meetmed. Nii tuvastanud liikmesriik kui ka tuvastatud laeva lipuliikmesriik esitavad komisjonile ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA) tuvastamist käsitleva teabe, sealhulgas üksikasjaliku teabe võimalike järelmeetmete kohta;

kui tuvastatud laev sõidab mõne teise konventsiooniosalise, mittekonventsiooniosalise või määratlemata lipu all või on riikkondsuseta, esitab tuvastanud liikmesriik põhjendamatu viivituseta komisjonile ja EFCA-le kogu tuvastamisega seotud asjakohase teabe. Komisjon edastab tuvastamisega seotud teabe ICCATi sekretariaadile, kui see on asjakohane.“

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 69a

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

Liikmesriigid tagavad, et laevadel, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, ei lubata lossida, ümber laadida, tankida, varusid täiendada ega teha muid äritehinguid.“

29)	Artikli 71 lõikes 1 asendatakse kuupäev „20. augustiks“ kuupäevaga „1. augustiks“.“

30)

Artikli 73 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

I–X lisa;

aa)	artiklis 5a sätestatud troopikatuuni püügivõimsuse piiranguid, mis on seotud kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud iga-aastase püügi- ja püügivõimsuse kava esitamisega ning kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud abilaevade arvuga;“

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 7 lõikes 1, artiklis 8, artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1, artiklis 18, artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artikli 26 lõigetes 1 ja 3, artikli 40 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 44 lõikes 3, artikli 47 lõikes 2, artikli 48 lõigetes 1 ja 2, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 3, artikli 57 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 59 lõigetes 1 ja 2, artiklis 64, artikli 65 lõikes 2, artikli 66 lõigetes 1 ja 2, artikli 67 lõigetes 1 ja 2, artikli 69 lõikes 2, artikli 70 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 71 lõikes 1 kehtestatud tähtaegu;

ba)	artikli 8a kohast suursilm-tuuni iga-aastast ülekandmist;

bb)	artikli 10 lõigetes 1 ja 2 kohaseid peibutuspüügivahenditele esitatavaid nõudeid;

bc)	viiteid ICCATi soovitustele, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, artiklis 28, artikli 27 lõikes 3, artikli 29b lõigetes 2 ja 3, artikli 36a lõikes 2, artikli 58a lõigetes 2 ja 4, artikli 63 lõike 4 punktis d ja artikli 66a lõikes 2;“

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	artikli 14 lõike 2 kohast minimaalset vaatlejate kohalolekut;

ca)	artikli 17 kohaseid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate liidu laevade arvu piiranguid;

cb)	artikli 17b kohast Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni iga-aastast ülekandmist;

cc)	artikli 18 kohast Põhja-Atlandi mõõkkala majandamise kava;

cd)	artikli 18b kohast Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala iga-aastast ülekandmist;“

lisatakse järgmised punktid:

„j)	artikli 41 kohaseid nõudeid merikilpkonnade ellujäämise maksimeerimiseks;

k)	artikli 61 lõike 2 kohast kohaloleku protsentuaalset arvutust;“

31)	I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

32)	VI lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

33)	Käesoleva määruse III lisas esitatud tekst lisatakse IX ja X lisana.

Artikkel 2

Määruse (EL) 2023/2053 muutmine

Määrust (EL) 2023/2053 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„ICCAT“ – Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon;

2)	„alaline uuringute ja statistikakomitee“ – ICCATi alaline uuringute ja statistikakomitee;

3)	„konventsioon“ – rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon;

4)	„konventsiooni ala“ – konventsiooni I artiklis sätestatud geograafiline ala;

5)	„konventsiooniosaline“ – konventsiooniosaline või koostööd tegev kolmas riik, kalastus- või muu organisatsioon;

6)	„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise või jaemüügi mis tahes etapiga;

7)	„kalakasvanduse asukoha liikmesriik“ või „kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik“ – liikmesriik, mille jurisdiktsioonis kalakasvandus asub;

8)	„lipuliikmesriik“ – liikmesriik, mille lipu all kalalaev sõidab;

9)	“mõrra asukoha liikmesriik“ või „mõrra eest vastutav liikmesriik“ – liikmesriik, mille jurisdiktsioonis mõrd asub;

10)	„kalalaev“ – liikurlaev, mida rakendatakse hariliku tuuni varude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kalapüügilaevad, kalatöötlemislaevad, tugilaevad, puksiirlaevad ümberlaadimislaevad, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaevad ja abilaevad, välja arvatud konteinerlaevad;

11)	„kalapüügilaev“ – laev, mida kasutatakse hariliku tuuni varude töönduspüügiks;

12)	„puksiirlaev“ – laev, mida kasutatakse elusa hariliku tuuni sumpade vedamiseks;

13)	„kalatöötlemislaev“ – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

14)	„tugilaev“ – kalalaev, mis ei ole kalapüügilaev, kalatöötlemislaev, puksiir, ümberlaadimislaev, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaev või abilaev, millel on luba tegeleda hariliku tuuni püügil toetusülesannete täitmisega;

15)	„abilaev“ – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni transpordiks veo- või kasvatamissumbast, seinnoodalaevalt või mõrrast määratud sadamasse või kalatöötlemislaevale;

16)

„väike rannikulaev“ – kalapüügilaev, millel on vähemalt kolm järgmisest viiest omadusest:

a)	kogupikkus alla 12 meetri;

b)	laev kalastab üksnes lipuliikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

c)	püügireiside kestus on alla 24 tunni;

d)	meeskonnaliikmete maksimaalne arv on kuni neli inimest;

e)	laev kasutab kalastamisel selektiivseid tehnikaid, millel on väiksem keskkonnamõju;

17)	„suur triivõngejadalaev“ – triivõngejadalaev, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

18)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

19)	„seinnoot“ – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda;

20)	„ühine püügioperatsioon“ – kahte või enamat seinnoodalaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe seinnoodalaeva püütud saak loetakse ühe või enama teise seinnoodalaeva saagi hulka kuuluvaks vastavalt varem kokkulepitud jaotamissüsteemile;

21)	„püügivahendite rühm“ – ühte ja sama sellist püügivahendit kasutav kalalaevade rühm, millele on eraldatud rühmakvoot;

22)

„püügikoormus“ – kalalaeva võimsus, korrutatuna püügil oldud päevade arvuga, et mõõta püügioperatsioonide intensiivsust. See mõõtmine on püügivahendite puhul erinev. Õngejadapüügi puhul mõõdetakse seda õngekonksude arvuna või tundide arvuga korrutatud konksude arvuna. Seinnoodalaevade puhul mõõdetakse seda laevapäevadena (kalapüügiaeg pluss otsimisaeg);

23)	„aktiivne püük“ – märgib kalapüügilaevaga seoses asjaolu, et laev püüab asjaomasel püügihooajal harilikku tuuni sihtliigina;

24)	„hariliku tuuni püügi dokument (BCD)“ – hariliku tuuni kohta koostatav hariliku tuuni püügi dokument;

25)	„hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument (eBCD)“ – hariliku tuuni kohta koostatav hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument;

26)	„ümberlaadimine“ – kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale. Surnud hariliku tuuni laadimist seinnoodast, mõrrast või puksiirilt abilaevale ei käsitata siiski ümberlaadimisena;

27)	„elus harilik tuun“ – tuun, keda hoitakse mõrras teatud aja jooksul elus või viiakse elusana üle kalakasvanduse rajatisse, paigutatakse sumpa, kasvatatakse ja viimaks püütakse välja või lastakse vabaks;

28)	„väljapüük“ – hariliku tuuni tapmine kalakasvanduses või mõrras;

29)	„mõrd“ – ankurdatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib hariliku tuuni mõrra suletud osasse või osadesse, kus neid hoitakse enne väljapüüdmist või kalakasvanduses kasvatamist;

30)	„sumpa paigutamine“ – elusa hariliku tuuni paigutamine kalakasvandustes sumpadesse ning nende järgnev söötmine nuumamise ja nende üldise biomassi suurendamise eesmärgil;

31)	„kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamine“ – sumpadesse paigutamise toimingu kordamine, mida tehakse kontrolliasutuste nõudmisel, et kontrollida sumpadesse paigutatud kalade arvu või keskmist kaalu;

32)	„kasvatamine“ või „nuumamine“ – hariliku tuuni paigutamine kalakasvandustes sumpadesse ning järgnev söötmine nuumamise ja nende üldise biomassi suurendamise eesmärgil;

33)	„kalakasvandus“ – geograafiliste koordinaatidega selgelt määratletud ühe või mitme asukohaga mereala, mille puhul on hulknurkse rajatise iga punkti laius- ja pikkuskraadid selgelt määratletud ning mida kasutatakse mõrdade või seinnoodalaevadega püütud hariliku tuuni nuumamiseks või kasvatamiseks;

34)	„kasvatamise sisendvõimsus“ – loodusliku hariliku tuuni maksimaalne kogus tonnides, mida kasvandus võib püügihooajal sumpadesse paigutada;

35)

„üleviimine“ –

a)	elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veosumpa;

b)	elusa hariliku tuuni üleviimine mõrrast veosumpa, olenemata puksiiri juuresolekust;

c)	elusa hariliku tuuni üleviimine ühest veosumbast teise;

d)	elusat harilikku tuuni sisaldava sumba üleviimine ühelt puksiirilt teisele;

e)	elusa hariliku tuuni üleviimine sama kalakasvanduse teistesse sumpadesse (kasvandusesisene üleviimine);

f)	elusa hariliku tuuni üleviimine kasvatussumbast veosumpa;

36)	„kontrollüleviimine“ – mis tahes üleviimise kordamine, mida tehakse kontrolliasutuste taotlusel;

37)	„kasvandustevaheline üleviimine“ – elusa hariliku tuuni ümberpaigutamine ühest kasvandusest teise, mis koosneb kahest etapist: üleviimine üleandva kalakasvanduse kasvatussumbast veosumpa ja veosumbast vastuvõtva kalakasvanduse kasvatussumpa;

38)	„esimene üleviimine“ – elusa hariliku tuuni üleviimine seinnoodast või mõrrast veosumpa;

39)	„edaspidine üleviimine“ – mis tahes üleviimine, mis toimub pärast esimest üleviimist ja enne sumpadesse paigutamist sihtkohaks olevas kasvanduses, näiteks veosumba sisu osadeks jagamine või kahe veosumba sisu ühendamine, välja arvatud vabatahtlik või kontrollüleviimine;

40)	„vabatahtlik üleviimine“ – mis tahes üleviimise kordamine, mida tehakse vabatahtlikult üleandva käitaja poolt;

41)	„kontrollkaamera“ – stereoskoopiline kaamera või harilik videokaamera käesolevas määruses sätestatud kontrolli tegemiseks;

42)	„stereoskoopiline kaamera“ – kahe või enama läätsega seade, millel on iga läätse jaoks eraldi pildiandur või filmikaader, mis võimaldab saada kolmemõõtmelisi kujutisi, eesmärgiga mõõta kala pikkust.

43)	„üleandev käitaja“ – kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või kapteni esindaja või selle mõrra või kalakasvanduse käitaja või tema esindaja, kust kala üle viiakse, v.a vabatahtlikud ja kontrollüleviimised;

44)	„üleandva käitaja liikmesriik“ – liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alla üleandev käitaja kuulub.“

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Väljapüüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmist eelmise aasta püügist kasvanduse piires võidakse lubada ainult juhul, kui liikmesriik töötab välja tugevdatud kontrollisüsteemi ning teatab sellest komisjonile. See süsteem on artiklis 14 osutatud liikmesriigi iga-aastase seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava lahutamatu osa ning see hõlmab vähemalt artiklite 56c, 56d ja 61 kohaselt kehtestatud meetmeid.“

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kasutamata kvootide ülekandmine

1. Kasutamata kvootide automaatne ülekandmine ei ole lubatud.

2. Liikmesriik võib taotleda oma aastakvoodist maksimaalselt kuni 5 % ülekandmist järgmisesse aastasse. Asjaomane liikmesriik peab lisama selle oma iga-aastastesse püügi- ja püügivõimsuse kavasse, et see sisalduks liidu iga-aastases püügi- ja püügivõimsuse kavas, mille ICCAT heaks kiidab.“

4)	Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kvoote kantakse üle liidu ja teiste konventsiooniosaliste vahel üksnes asjaomaste liikmesriikide ja konventsiooniosaliste eelneval loal. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaati enne kvootide ülekandmist asjakohaste kvootide hulgast.“

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Iga-aastane seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava

Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava, eesmärgiga tagada vastavus käesolevale määrusele. Iga liikmesriik esitab komisjonile oma vastavad kavad. Iga liikmesriik esitab oma kavad kooskõlas järgmisega:

a)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt hariliku tuuni püügiks loodud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis kehtestatud eesmärgid, prioriteedid ja kord, samuti inspekteerimise kriteeriumid;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 46 kohaselt loodud riiklik hariliku tuuni kontrollimeetmete programm kuni 31. detsembrini 2025 ja pärast seda kuupäeva kõnealuse määruse artikli 93a kohaselt loodud riiklik kontrollikava.“

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid piiravad oma tuuni kasvatamise võimsust, piirdudes nende kalakasvanduste koguvõimsusega, mis olid kantud ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalakasvanduste registrisse (ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse) või millele oli antud luba ja millest oli ICCATile teatatud 2018. aastal.“

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid esitavad iga aasta statistika sumpadesse paigutamise (loodusest püütud kalade sissetoomine), väljapüügi ja ekspordi kohta komisjonile, kes edastab andmed ICCATi sekretariaadile, kuni ICCATi sekretariaat on välja töötanud hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemi andmete väljavõtmise funktsiooni ja selline funktsioon muutub kättesaadavaks.

7. Asjakohasel juhul esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 15. maiks muudetud kalakasvatamise majandamiskavad, mis edastatakse ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. juuniks.“

Artikli 16 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	artikli 14 kohaselt kehtestatud iga-aastane seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskava, ning“.

Artikli 17 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4. Kui ilmastikuolud takistavad püügioperatsioone, võivad liikmesriigid otsustada erandina lõigetest 1, 2 ja 3, et kõnealustes lõigetes osutatud püügi hooaegu võib pikendada vastava arvu kaotatud päevade, kõige rohkem kümne päeva võrra.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres on lubatud hariliku tuuni püük suurte triivõngejadalaevadega igal aastal ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. maini, välja arvatud alal, mis on piiritletud lääne pool l0°W ja põhja pool 42°N.“

9)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 21a Hariliku tuuni tugilaevade pardal hoidmise keeld Tugilaevad ei tohi harilikku tuuni pardal hoida ega transportida.“

10)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad vastavalt vajadusele eraldada erikvoodi harrastuskalapüügiks. Sellisel eraldamisel võetakse arvesse võimalikke surnud harilikke tuune, sealhulgas püüa-ja-vabasta kalastamisviisi raamistikus. Liikmesriigid teavitavad oma püügikavade esitamisel komisjoni harrastuskalapüügiks eraldatud kvootidest.“

11)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid, kellel on harrastuskalapüügiks eraldatud hariliku tuuni püügi kvoot, reguleerivad sellistpüüki, väljastades harrastuskalapüügiga tegelevatele laevadele kalapüügiload. ICCATi taotlusel teevad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks nende harrastuskalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millele on antud kalapüügiluba hariliku tuuni püügiks. Komisjon edastab kõnealuse loetelu elektrooniliselt ICCATile. Loetelu peab sisaldama iga laeva kohta järgmist teavet:

a)	laeva nimi;

b)	registrinumber;

c)	ICCATi registri number (kui on);

d)	eelmine nimi (kui on);

e)	omanike ja käitajate nimed ja aadressid;“

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi saagi andmed, sealhulgas iga püütud hariliku tuuni kaalu, ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.“

12)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad igal aastal kuu aega enne loa kehtivusaja algust komisjonile järgmised laevade nimekirjad:

a)	nimekirja kõigist nendest püügilaevadest, mis püüavad aktiivselt harilikku tuuni, ning

b)	nimekirja kõigist muudest laevadest, mis tegelevad hariliku tuuni püügiga seotud tegevusega, välja arvatud (kala)püügilaevad.

Iga laevade nimekiri peab sisaldama järgmist teavet:

a)	laeva nimi ja registrinumber,

b)	laeva tüübi spetsifikatsioon, mis eristab vähemalt (kala)püügilaevu, puksiire, abilaevu, tugilaevu ja kalatöötlemislaevu;

c)	pikkus ja brutoregistertonnaaž või võimalusel korral brutotonnaaž;

d)	IMO number (kui see on kohaldatav);

e)	kasutatud püügivahend (kui on);

f)	eelmine lipuriik (kui on);

g)	eelmine nimi (kui on);

h)	varasemad andmed muudest registritest välja jätmise kohta;

i)	rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);

j)	omanike ja käitajate nimi ja aadressid ning

k)	hariliku tuuni kasvatamise eesmärgil kalastamiseks, käitamiseks ja transportimiseks lubatud ajavahemik.

Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile 15 päeva enne püügioperatsiooni alustamist, nii et nendes nimekirjades sisalduvad laevad saab kanda ICCATi püügiloaga laevade registrisse ja asjakohasel juhul ka ICCATi registrisse, mis sisaldab 20-meetrise kogupikkusega või pikemaid kalalaevu, millel on lubatud tegutseda konventsiooni alal.“

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõikes 1 osutatud nimekirjades ja lõigetes 1 ja 3 osutatud teabes edasiste muudatuste tegemine kalendriaasta jooksul on lubatud üksnes juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik püügis osaleda seaduslikult põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik nimetatud asjaolust viivitamatult komisjoni ning esitab:

a)	täielikud andmed kalalaeva(de) kohta, millega kavatsetakse seda laeva asendada, ning

b)	põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.“

13)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik esitab oma püügikavade osana komisjonile elektrooniliselt nimekirja mõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Kõnealune nimekiri peab sisaldama mõrra nime ja registrinumbrit ning mõrra rajatise geograafilisi koordinaate. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaati, et see saaks kõnealused mõrrad kanda ICCATi selliste mõrdade registrisse, millega lubatakse püüda harilikku tuuni.“

b)	lisatakse järgmine lõik: „5. Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende selliste mõrdade nimekirjas, millega võib kalapüügiloa alusel püüda harilikku tuuni. Komisjon edastab nimetatud muudatused viivitamata ICCAT sekretariaadile.“

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 28a

Kalakasvanduste nimekirjad ja registrid

1. Iga liikmesriik esitab oma püügikavade osana komisjonile elektrooniliselt nimekirja kalakasvandustest, mis võivad kalapüügiloa alusel käitada Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni. Kõnealuses nimekirjas peab olema järgmine teave:

a)	kalakasvanduse nimi;

b)	registrinumber;

c)	omanike ja käitajate nimi ja aadress;

d)	iga kalakasvanduse kohta kasvandustesse viidud kogus ja sellele eraldatud kasvatamise koguvõimsus,

e)	kalakasvatuseks lubatud merealade geograafilised koordinaadid ning

f)	kalakasvanduse olukord (tegutsev või mitteaktiivne).

Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaati, et see saaks kõnealused kalakasvandused kanda ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse.

2. Kalakasvandusi, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse, käsitatakse selliselt, et nendel ei ole lubatud tegeleda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni kasvatamisega.

3. Kalakasvatustegevus, sealhulgas söötmine nuumamiseks või väljapüük väljaspool kalakasvatuseks heakskiidetud geograafilisi koordinaate ei ole lubatud.

4. Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende kalakasvanduste nimekirjas. Komisjon edastab nimetatud muudatused viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et harilikku tuuni ei paigutata kasvandusse, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse, ning et kalakasvandused ei võta vastu harilikku tuuni laevadelt, mis ei ole kantud ICCATi laevaregistrisse. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata igasugune tegevus kalakasvandustes, mis ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse.“

15)	Artiklisse 33 lisatakse järgmine lõige: „4. Käesolevat artiklit kohaldatakse ilma et see mõjutaks õigust pääseda sadamasse, mis on ette nähtud rahvusvahelise õigusega kalalaevade hätta sattumisel või vääramatu jõu korral.“

16)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Enne sadamasse sisenemist edastavad liidu kalalaevade ning artiklis 26 osutatud laevade nimekirja kantud kalatöötlemis- ja abilaevade kaptenid või nende esindajad hiljemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega oma lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada, vähemalt järgmise teabe:

a)	eeldatav saabumiskuupäev ja -aeg;

b)	pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)	teave geograafilise piirkonna kohta, kus saak püüti;“

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Sadamaliikmesriigi asjakohased kontrolliasutused kontrollivad liidus kõiki lossimisi ja teatavat osa inspekteeritakse riskihindamise süsteemi põhjal, milles võetakse arvesse kvoote, laevastiku suurust ja püügikoormust. Liikmesriigi sellise vastuvõetud kontrollisüsteemi täielikud andmed nähakse ette artiklis 14 osutatud iga-aastases seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.“

17)

Artikli 35 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ümberlaadimist tegevate liidu kalalaevade kaptenid või nende esindajad täidavad ja esitavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast sadamas ümberlaadimise kuupäeva. Ümberlaadivate kalalaevade kaptenid või nende esindajad täidavad V lisas esitatud vormi kohase ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni. ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon tuleb siduda hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendiga, et hõlbustada selles sisalduva teabe ristkontrolli.“

18)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Liikmesriikide esitatud püügiaruanded

Iga liikmesriik edastab püügiaruanded komisjonile iga kahe nädala järel. Need sisaldavad artikli 32 kohaselt nõutavaid andmeid mõrdade ja kalapüügilaevade kohta. Teave peab olema liigitatud püügivahendite kaupa. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.“

19)

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Erandina lõikest 1 viibivad kalakasvandustest tuunikala vabaks laskmisel puksiiridel ainult artiklis 39 osutatud ICCATi piirkondlikud vaatlejad. 3. ICCATi riiklike vaatlejate kohustused, vastutus ja ülesanded on sätestatud VIII lisas.“ ;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid:

a)	vaatlejate ajalise ja ruumilise tüüpilise esindatuse, tagamaks et komisjon saab usaldusväärsed ja nõuetekohased andmed ja teabe püügi, püügikoormuse ja muude teaduslike ja haldusaspektide kohta, võttes arvesse laevastike ja kalapüügi tunnusjooni;

b)	usaldusväärsed andmete kogumise protokollid;

c)	vaatlejatele asjakohased lähetuseelsed koolitused ja atesteerimised;

d)	et vaatlejatele antakse enne nende lähetuse algust nimekiri kontaktisikutest liikmesriigi pädevas asutuses, kellele nad peavad oma tähelepanekutest teatama;

e)	konventsiooni alal kala püüdvate laevade ja mõrdade minimaalse häirimise, kuivõrd see on võimalik;

f)	et kalalaevade kaptenid või mõrra käitajad võimaldavad vaatlejale juurdepääsu elektroonilistele sidevahenditele kalalaeva pardal või mõrras.“

20)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	kõigi üleviimiste ajal ühest kasvatussumbast veosumpadesse, mis seejärel pukseeritakse teise kalakasvandusse;“;

lisatakse järgmine lõige:

„2a Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik lubada väljapüüki kalakasvandustest kuni 1 000 kg päevas ja kuni 50 tonni aastas kalakasvanduse kohta värske hariliku tuuni turu varustamiseks tingimusel, et kalakasvanduse asukohaliikmesriigi volitatud inspektor viibib sellise väljapüügi ajal kohal 100 % ulatuses ja kontrollib kogu tegevust. Volitatud riiklik inspektor kinnitab väljapüütud kogused ka hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. Sellistel juhtudel ei nõuta hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi väljapüügi osas ICCATi piirkondliku vaatleja allkirja.“

;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et igale kalakasvandusele määratakse kogu sumpadesse paigutamise ja saagi väljapüügi ajaks üks ICCATi piirkondlik vaatleja. Vääramatu jõu korral ja pärast seda, kui kalakasvanduse asukohaliikmesriik on andnud kinnituse vääramatu jõuga seotud asjaolude kohta, või juhul, kui sama kalakasvanduse asukohaliikmesriigi loal ja kontrolli all olevad naaberkasvandused tegutsevad ühiselt ühe üksusena, võib ICCATi piirkondlikku vaatlejat jagada mitu kalakasvandust, et tagada kasvanduse tegevuse järjepidevus, kui on tagatud, et ICCATI piirkondliku vaatleja ülesanded on nõuetekohaselt täidetud ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik on selle heaks kiitnud.

4a. Erandina lõikest 4 võib kahe sama liikmesriigi pädevusse kuuluva eri kasvanduse vahelise üleviimise korral määrata ühe ICCATi piirkondliku vaatleja, kes tegeleb kogu protsessiga, sealhulgas kalade üleviimisega veosumpa, kala pukseerimisega üleandvast kalakasvandusest sihtkohaks olevasse kasvandusse ja kalade sumpadesse paigutamisega sihtkohaks olevas kasvanduses. Sel juhul peaks ICCATi piirkondliku vaatleja lähetama üleandev kalakasvandus ning üleandev ja sihtkohaks olev kasvandus jagavad kulud omavahel, välja arvatud juhul, kui kõnealuste kalakasvanduste käitajad on ette näinud teisiti.“

;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kaptenid ja meeskonnaliikmed ning kalakasvanduste, mõrdade ja laevade käitajad ei takista, heiduta, häiri ega mõjuta liigselt ühelgi viisil ICCATi piirkondlikke vaatlejaid nende ülesannete täitmisel.

7. ICCATi piirkondlike vaatlejate kohustused, vastutus ja ülesanded on sätestatud VIII lisas.“

21)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Enne üleviimistoimingu, sealhulgas vabatahtliku üleviimise algust edastab üleandev käitaja lipuliikmesriigi või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigile üleviimise eelteate järgmiste andmetega:

a)	üleviidava hariliku tuuni isendite arv ja hinnanguline kaal;

b)	kalapüügilaeva, puksiiri, kalakasvanduse või mõrra nimi ja ICCATi number;

c)	püügi kuupäev ja asukoht;

d)	üleviimise kuupäev ja eeldatav kellaaeg;

e)	hinnanguline asukoht (laius- ja pikkuskraad), kus ümberpaigutamine toimub, ning üleandva- ja vastuvõtva sumba number;

f)	sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi ja ICCATi number;

g)	üleandva kalakasvanduse nimi ja ICCATi number, kui üleviimine toimub kasvatussumbast veosumpa;

h)	kasvandusesisese üleviimise korral kahe kasvatussumba ja võimalike veosumpade numbrid.“

;

b)	lõige 2 jäetakse välja;

c)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kõikidele sumpadele, mida kasutatakse üleviimistoimingutel ja sellega seotud elusa hariliku tuuni veol, antakse artiklis 45c osutatud kordumatu identifitseerimisnumber.“ ;

d)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Lõikes 1 osutatud liikmesriik annab üleviimise loa või keeldub selle andmisest 48 tunni jooksul alates üleviimise eelteate esitamisest. Üleviimist ei alustata ilma eelnevalt saadud loa numbrita, mis näitab, et luba (AUT) on saadud.“ ;

e)	lisatakse järgmine lõige: „7. Vabatahtlike ja kontrollüleviimiste puhul ei nõuta uut üleviimisluba.“

22)

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Üleviimisloa andmisest keeldumine ja sellest tulenev hariliku tuuni vabaks laskmine “;

lõikes 1 asendatakse punktid b ja e järgmisega:

„b)	kalapüügilaev või mõrra käitaja ei ole hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu nõuetekohaselt teatanud või tal ei olnud luba hariliku tuuni isendeid sumpadesse paigutada;

c)	kalapüügilaeval või mõrral, mille püütud kalast teatatakse, ei olnud artikli 27 või 28 kohaselt väljastatud kehtivat luba püüda harilikku tuuni;

d)	kala üleviimist vastu võttev puksiirlaev ei ole kantud ICCATi muude artiklis 26 osutatud kalalaevade registrisse või ei ole varustatud täielikult toimiva laevaseiresüsteemiga või samaväärse jälgimisseadmega; või

e)	sihtkohaks olev kalakasvandus ei ole kantud ICCATi hariliku tuuni kalakasvanduste registrisse.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui kalakasvandusse transportimisel tekib pukseerimislaeva laevaseiresüsteemis tehniline tõrge, asendatakse see teise pukseerimislaevaga, mille laevaseiresüsteem on täielikult toimiv, või paigaldatakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul pärast sellist tehnilist tõrget, uus toimiv laevaseiresüsteem või kasutatakse uut laevaseiresüsteemi. 72-tunnist ajavahemikku võidakse erandjuhul pikendada kas vääramatu jõu või seaduslikult põhjendatud funktsionaalsete piirangute tõttu. Tehnilisest tõrkest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab ICCATi sekretariaati. Kapten või kapteni esindaja teatab alates tehnilise tõrke tuvastamisest kuni probleemi lahendamiseni lipuliikmesriigi kontrolliasutustele asjakohaste sidevahendite abil iga tunni järel kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid.“

23)

Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Üleandev käitaja peab üleviimistoimingu lõpuleviimisel täitma ja edastama VI lisas ettenähtud vormis ICCATi üleviimisdeklaratsiooni:

a)	lipu või mõrra asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele;

b)	ICCATi piirkondlikele vaatlejatele, kus nende kohalolu on kohustuslik ning

c)	kui see on kohaldatav, puksiirlaeva kaptenile või sihtkohaks oleva kalakasvanduse käitajale.“

;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaal saadetakse üleviimise sihtkohaks olevasse kalakasvandusse, kus hariliku tuuni isendid paigutatakse sumpadesse, järgmiselt.

Esimesel üleviimisel, kui saak viiakse seinnoodast või mõrrast rohkem kui ühte veosumpa, teeb üleandev käitaja ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaalist koopia.

Täiendava üleviimise korral ajakohastab üleandva puksiirlaeva kapten ICCATI üleviimisdeklaratsiooni, täites selle 3. osa (täiendavad üleviimised), ja esitab ajakohastatud üleviimisdeklaratsiooni vastuvõtvale puksiirlaevale.

ICCATi üleviimisdeklaratsiooni koopiat hoitakse üleandvate kalapüügilaevade või puksiiride pardal või üleandva mõrra või üleandva kalakasvanduse käitaja juures ning see peab olema igal ajal kontrolli eesmärgil kättesaadav kogu püügihooaja jooksul.“

;

c)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Teave sihtkohaks olevasse kasvandusse üleviimise või transportimise ajal surnud kalade kohta registreeritakse vastavalt XIII lisale.“

24)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Üleandev käitaja tagab, et üleviidavate harilike tuuni isendite arvu kindlaks määramiseks seiratakse üleviimist veealuse videokaameraga, välja arvatud kahe puksiirlaeva vaheliste sumpade üleviimise puhul, mis ei hõlma elustuuni isendite liikumist nende sumpade vahel. Video salvestamisel järgitakse X lisas sätestatud videosalvestamise miinimumstandardeid ja menetlusi.

Iga üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et üleandev käitaja esitab viivitamata asjaomaste videosalvestiste koopiad järgmiselt:

a)	esimese ja mis tahes vabatahtliku üleviimise korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale, vastuvõtva puksiiri kaptenile ning püügireisi lõpus üleandva käitaja lipuriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädevale asutusele;

b)	täiendavate üleviimiste puhul üleandva puksiirlaeva pardal olevale riiklikule vaatlejale, vastuvõtva puksiirlaeva kaptenile ja puksiirimise lõpus üleandva puksiirlaeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele;

c)	kahe kalakasvanduse vahelise üleviimise korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale, vastuvõtva puksiirilaeva kaptenile ning üleandva käitaja kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ning

d)	kui üleviimise juures viibib riiklik või ICCATi inspektor, siis kõnealusele inspektorile.

1a. Asjaomane videosalvestis saadetakse koos kaladega sihtkohaks olevasse kalakasvandusse. Koopiat hoitakse mõrdade juures, kalakasvandustes või üleandva laeva pardal ning see peab olema kontrolli eesmärgil ligipääsetav igal ajal püügihooaja jooksul.“

;

b)	lisatakse järgmine lõik: „3. Üleandev käitaja ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused säilitavad üleviimisega soetud videosalvestisi vähemalt kolm aastat ja nii kaua kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.“

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43a

Vabatahtlikud ja kontrollüleviimised

1. Kui artiklis 43 osutatud videosalvestiste puhul ei ole täidetud X lisas sätestatud videosalvestusega seotud menetluste miinimumnõuded ja eelkõige kui selle kvaliteet ja selgus ei ole üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu kindlaks määramiseks piisav, võib üleandev käitaja teha vabatahtlikke üleviimisi.

2. Kui vabatahtlikke üleviimisi pole tehtud või kui vaatamata vabatahtlikule üleviimisele ei ole jätkuvalt võimalik kindlaks määrata üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu, tellib üleandva käitaja lipuriigi, mõrra asukohaliikmesriigi või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus kontrollüleviimise, mida korratakse kuni videosalvestise kvaliteet võimaldab kindlaks teha üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu.

3. Vabatahtlikud ja kontrollüleviimised toimuvad sumpa, mis on tühi. Püügipäeviku, ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi asjakohaste osade täitmiseks kasutatakse kehtival vabatahtlikul või kontrollüleviimisel saadud hariliku tuuni isendite arvu.

4. Veosumba eraldamine seinnoodalaevast, mõrrast või kasvatussumbast ei tohi toimuda enne, kui ICCATi piirkondlik vaatleja, kes viibib seinnoodalaeva pardal või kalakasvanduses või mõrra juures, on oma asjakohased ülesanded täitnud.

5. Kui vabatahtliku üleviimise videosalvestise kvaliteet ei võimalda jätkuvalt teha kindlaks üleviidavate isendite arvu võib üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus lubada seinnoodalaeva, mõrra või kalakasvanduse eraldamist veosumbast. Sellisel juhul annab üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus korralduse plommida asjaomase veosumba luugid XVa lisas sätestatud korras ning nõuab kontrollüleviimist kindlaksmääratud ajal ja kohas lipuliikmesriigi, mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse juuresolekul.

6. Kui lipuliikmesriigi, mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused ei saa kontrollüleviimise juures viibida, toimub kontrollüleviimine ICCATi piirkondliku vaatleja juuresolekul. Kõnealusel juhul vastutab kalakasvanduse käitaja, kes on üleviidavate hariliku tuuni isendite omanik, ICCATi piirkondliku vaatleja lähetamise eest eesmärgiga kontrollida kontrollüleviimist.“

26)

Artikkel 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 44

Üleandva käitaja liikmesriigi pädeva asutuse poolt läbi viidav uurimine

1. Üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus peab uurima järgmisi juhtumeid:

a)	üleandva käitaja poolt teatatud ICCATi üleviimisdeklaratsioonis ja vastavalt ICCATi piirkondliku vaatleja või riikliku vaatleja poolt kindlaks määratud hariliku tuuni isendite arv erineb enam kui 10 %;

b)	ICCATi piirkondlik vaatleja ei ole ICCATi üleviimisdeklaratsioonile alla kirjutanud.

Esimese lõike punktis a osutatud 10 %-line veamäär väljendatakse protsendina üleandva käitaja arvudest.

Uurimise algatamisel teavitab üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus asjaomase puksiirlaeva lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust uurimisest ja tagab, et kuni uurimise lõpetamiseni ei ole kõnealusest veosumbast või kõnealusesse veosumpa üleviimine lubatud.

Kui see on kohaldatav, analüüsitakse uurimise käigus kõiki asjaomaseid videosalvestisi. Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb selline uurimine lõpetada enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses või igal juhul 96 tunni jooksul pärast uurimise algatamist. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei ole lubatud kala sumpadesse paigutada ega valideerida hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi vastavat osa.

2. Kõigi üleviimistoimingute puhul, kus on nõutav videosalvestis, kujutab üleandva käitaja poolt teatatud ICCATi üleviimisdeklaratsioonis ja üleandva käitaja liikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse poolt kindlaks määratud üleviidavate hariliku tuuni isendite arvu erinevus, mis on suurem kui 10 %, asjaomase kalalaeva, mõrra või kalakasvanduse puhul nõuete täitmata jätmist.“

27)

V peatüki 6. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 45a

ICCATI üleviimisdeklaratsioonide ja hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide muudatused pärast merel toimunud inspekteerimisi või uurimisi

Kui pärast merel toimuvat inspekteerimist või uurimist leitakse, et üleviidavate hariliku tuuni isendite arv on ICCATI üleviimisdeklaratsioonis ja hariliku tuuni püügi elektroonilises dokumendis deklareeritust rohkem kui 10 % suurem, muudab üleandva käitaja liikmesriigi pädev asutus hariliku tuuni püügi elektroonilist dokumenti nii, et kajastada selle inspekteerimise või uurimise tulemusi.“

28)

V peatüki 7. jakku lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 45b

Üldsätted

1. Iga kalakasvanduse asukohaliikmesriik nimetab ühe pädeva asutuse, kes vastutab oma jurisdiktsioonis sumpadesse paigutamise toiminguid käsitleva teabe kogumise ja kontrollimise koordineerimise eest, tema jurisdiktsiooni all toimuva kalakasvanduste tegevuse kontrollimise eest ning lipuliikmesriikide, mõrra asukohaliikmesriikide ja konventsiooniosaliste, kelle laevade või mõrdadega on sumpadesse paigutatud tuunikala püütud, pädevatele asutustele esitatava aruandluse ja nendega tehtava koostöö eest.

2. Kogu hariliku tuuni püügi- ja kasvatustegevuse suhtes kohaldatakse artikli 14 kohaselt sätestatud iga-aastases seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas kirjeldatud kontrolli.

3. Sumpadesse paigutamisega seotud tegevuses osalevad liikmesriigid vahetavad teavet ja teevad koostööd tagamaks, et sumpadesse paigutamiseks ette nähtud hariliku tuuni isendite arv ja kaal on täpsed, kooskõlas seinnoodalaeva kapteni või mõrra käitaja poolt teatatud ja hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi asjakohastes osades deklareeritud püügikogustega.

4. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigid tagavad, et kalakasvanduse käitajatel on alati olemas oma kalakasvanduse täpne skeem, milles on märgitud artikli 45c osutatud kõigi sumpade kordumatu identifitseerimisnumber ja nende asukoht kalakasvanduses. Skeem tehakse kontrolli eesmärgil alati kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele asutustele ja kalakasvandusse lähetatud ICCATi piirkondlikule vaatlejale. Skeemi ajakohastamise eel tuleks teavitada kalakasvanduse liikmesriigi pädevat asutust. Skeemi ajakohastatakse iga kord, kui muudetakse kasvatussumpade arvu või jaotust.

5. Pädev asutus ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik säilitavad kogu tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes sumpadesse paigutamise toimingutega seotud teavet, dokumente ja materjale vähemalt kolm aastat ning säilitavad teavet nii kaua, kui on vajalik jõustamise eesmärgil. Kõnealust kohustust kohaldatakse mutatis mutandis kalakasvanduste käitajate suhtes seoses nende kasvandustes toimuvate sumpadesse paigutamise toimingutega.

Artikkel 45c

Kordumatu identifitseerimisnumber

1. Enne hariliku tuuni püügihooaja algust määrab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus igale tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate kalakasvandustega seotud sumbale, sealhulgas kalade kalakasvandusse transportimiseks kasutatavatele sumpadele, kordumatu identifitseerimisnumbri (sumba numbri).

2. Sumba numbrid antakse vastavalt kordumatute numbrite süsteemile, mis koosneb vähemalt kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kolmetähelisest koodist ning sellele järgnevast kolmest numbrist. Sumba numbrid on alalised ning neid ei saa ühelt sumbalt teisele üle kanda.

3. Sumpade numbrid tembeldatakse või kantakse numbri taustaga kontrasti moodustava värviga sumba rõnga kahele vastasküljele, nii et need on veepiirist kõrgemal ning kontrollimise eesmärgil igal ajal nähtavad ja loetavad. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 20 cm ja joone paksus vähemalt 4 cm.

4. Erandina lõikest 3 on lubatud alternatiivsed meetodid sumba numbri märkimiseks sumbale tingimusel, et need tagavad samasuguse nähtavuse, loetavuse ja puutumatuse.“

Artikkel 45d

Sumpadesse paigutamise luba

1. Iga sumpadesse paigutamise toimingu suhtes kohaldatakse lõigetes 2–4 sätestatud korda.

2. Kalakasvanduse käitaja taotleb kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevalt asutuselt sumpadesse paigutamise loa väljastamist. Sumpadesse paigutamise luba peab sisaldama järgmist teavet:

a)	sumpadesse paigutatavate hariliku tuuni isendite arv ja kaal, nagu on osutatud ITDs;

b)	asjaomane ITD;

c)	asjaomaste hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide numbrid, mille on kinnitanud ja valideerinud püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus;

d)	kõik aruanded transpordi ajal surnud kalade kohta, mis on nõuetekohaselt registreeritud vastavalt XIII lisale.

3. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus teatab lõikes 2 osutatud teabe püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosaliste asjaomastele pädevatele asutustele ning küsib kinnitust sumpadesse paigutamise toiminguks loa andmiseks.

4. Kolme tööpäeva jooksul teatavad püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädevad asutused kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele, et asjaomasele sumpadesse paigutamise toimingule võib loa anda või sellest keeldutakse. Keeldumise korral esitab püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus keeldumise põhjused. Keeldumisele lisatakse sellest tulenev vabakslaskmise korraldus.

5. Kalakasvanduse asukohaliikmesriik annab sumpadesse paigutamise loa välja kohe pärast asjaomase püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse kinnituse saamist. Asjaomase kinnituse puudumise korral ei anna kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus sumpadesse paigutamise toiminguks luba.

6. Sumpadesse paigutamise toiminguks ei anta luba, kui kaladega, mille jaoks on vaja sumpadesse paigutamise luba, ei ole kaasas kõiki lõike 2 kohaselt nõutavat teavet.

7. Kuni püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse poolt läbiviidud, artiklis 44 osutatud uurimise tulemuste selgumiseni ei anta sumpadesse paigutamise toiminguks luba ning hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi asjaomaseid jagusid, mis puudutavad püüki käsitlevat teavet ja eluskalaga kauplemise teavet, ei kinnitata.

8. Kui kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus ei ole sumpadesse paigutamise luba välja andnud ühe kuu jooksul pärast seda, kui kalakasvanduse käitaja on esitanud sumpadesse paigutamise loa taotluse, annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse kõik asjaomases veosumbas olevad kalad vabaks lasta ja asub seda korraldust ellu viima kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus teavitab vabakslaskmisest viivitamata asjaomase püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust ja ICCATi sekretariaati.“

29)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Sumpadesse paigutamise loa andmisest keeldumine

1. Kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus keeldub sumpadesse paigutamise heakskiitmisest, kui ta leiab, et:

a)	kalapüügilaeval või mõrral, millega kala püüti, ei olnud piisavalt kvooti, et katta sumpadesse paigutatava hariliku tuuni kogus;

b)	kalapüügilaev või mõrd ei ole sumpadesse paigutatava kala kogusest nõuetekohaselt teatanud; või

c)	kalapüügilaeval või mõrral, mille püügina kala deklareeritakse, ei ole kehtivat artikli 27 või 28 kohaselt väljastatud hariliku tuuni püügi luba.

2. Kui kalapüügilaeva või mõrra eest vastutav liikmesriik keeldub sumpadesse paigutamise heakskiitmisest:

a)	teavitab ta kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevat asutust ning

b)	nõuab, et kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus konfiskeeriks saagi ning laseks kala merre tagasi.

Artikkel 46a

Sumpadesse paigutamine

1. Puksiiri saabumisel kalakasvanduse lähedusse tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et asjaomast puksiiri hoitakse kalakasvanduse mis tahes rajatisest vähemalt ühe meremiili kaugusel, kuni kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus on füüsiliselt kohal. Puksiiri asukohta ja tegevust jälgitakse pidevalt.

2. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus ei anna luba alustada sumpadesse paigutamist enne, kui kohal on nimetatud pädeva asutuse esindaja ja ICCATi piirkondlik vaatleja, või enne seda, kui püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädevad asutused on täitnud ja kinnitanud asjaomased hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi jaod, mis puudutavad püüki käsitlevat teavet ja eluskalaga kauplemise teavet

3. Keelatud on veosumpade ankurdamine kalakasvanduses kasvatussumpadena, ilma kalade ümberpaigutamiseta stereoskoopilise kaameraga salvestamise võimaldamiseks.

4. Pärast hariliku tuuni isendite üleviimist pukseeritavast sumbast kasvatussumpa tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kontrolliasutus, et kasvatussumbad, milles hoitakse harilikku tuuni isendeid, on alati plommitud. Plommi eemaldamine on võimalik üksnes kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse esindaja juuresolekul ja tema loal. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kontrolliasutus kehtestab kasvatussumpade plommimise protokollid, mis tagavad ametlike plommide kasutamise ja selle, et need plommid on kinnitatud viisil, mis ei võimalda luuke avada ilma plommi rikkumata.

5. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni saak paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning eraldatakse lipuliikmesriigi või konventsiooniosalisest päritoluriigi ja püügiaasta alusel. Kui harilik tuun on aga püütud ühise püügioperatsiooni raames, paigutatakse asjaomane saak eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning eraldatakse ühise püügioperatsiooni ja püügiaasta alusel.

6. Kala paigutatakse sumpadesse igal aastal enne 22. augustit, välja arvatud juhul, kui kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused esitavad mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud, mis lisatakse sumpadesse paigutamise aruandele, kui see esitatakse. Igal juhul ei paigutata kala sumpadesse pärast iga aasta 7. septembrit. Eespool nimetatud tähtaegu ei kohaldata kasvandustevaheliste üleviimiste puhul.“

30)

Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Hariliku tuuni püügi dokumenteerimine

Kalakasvanduste asukohaliikmesriikidel on keelatud lubada paigutada sumpadesse harilikku tuuni, kui sellega ei ole kaasas dokumente, mida ICCAT nõuab määruse (EL) 2023/2833 (*2) kohase püügi dokumenteerimise programmi raames. Dokumendid peavad olema täpsed ja täielikud ning kalapüügilaeva lipuliikmesriik või konventsiooniosaline riik või mõrra asukohaliikmesriik või konventsiooniosaline riik peab olema need kinnitanud.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2833, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 640/2010 (ELT L, 2023/2833, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2833/oj).“ "

31)	Artikkel 48 jäetakse välja.

32)

Artiklid 49–52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Sumpadesse paigutamise toimingute salvestamine kontrollkaamerate abil ja sumpadesse paigutamise deklaratsioon

1. Kalakasvanduste asukohaliikmesriigid tagavad, et nende kontrolliasutused jälgivad sumpadesse paigutamise toiminguid nii tava- kui ka stereoskoopiliste kaamerate abil. Iga sumpadesse paigutamise toimingu kohta tehakse videosalvestised kooskõlas X lisas videosalvestusega seotud menetlustele kehtestatud miinimumnõuetega.

2. Kui sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kindlakstegemiseks kasutatav kontrollkaamera videosalvestise kvaliteet ei vasta X lisas videosalvestusega seotud menetlustele kehtestatud miinimumnõuetele, annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse kala kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamiseks, kuni on võimalik määrata kindlaks hariliku tuuni isendite arv ja kaal. Sumpadesse paigutamise toimingu kordamiseks ei ole vaja uut sumpadesse paigutamise luba.

3. Kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamise korral tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et üleandev kasvatussump on plommitud ja sumpa ei saa enne uut sumpadesse paigutamise toimingut manipuleerida. Kontrolli eesmärgil sumpadesse paigutamisel kasutatavad vastuvõtvad kasvatussumbad peavad olema tühjad.

4. Sumpadesse paigutamise toimingu lõpetamisel tagab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus, et ICCATi piirkondlikul vaatlejal on kohene juurdepääs kõigile kontrollkaamera videosalvestistele ja tal on lubatud teha vajaduse korral koopia, et nende videosalvestiste analüüs muul ajal või muus kohas lõpule viia.

5. Kalakasvanduste asukohaliikmesriigid tagavad, et kalakasvanduse käitaja esitab iga sumpadesse paigutamise toimingu kohta ICCATi sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ühe nädala jooksul pärast tegelikku sumpadesse paigutamist, kasutades selleks XIV lisas esitatud vormi.

Artikkel 50

Uurimiste algatamine ja toimetamine

1. Kui ühe püügioperatsiooni puhul erineb sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arv, mille on edastanud kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 51 lõikega 3, rohkem kui 10 % hariliku tuuni püügi elektroonilisel dokumendil või ITD-l teatatud püütud ja/või üleviidud isendite arvust, algatab püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus uurimise, et määrata kindlaks täpne saagi kaal, mis arvatakse maha riiklikust hariliku tuuni püügi kvoodist.

2. Lõikes 1 osutatud uurimise toetamiseks taotleb püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus kogu täiendavat teavet ning asjaomases transpordis või sumpadesse paigutamises osalenud lipuliikmesriigi või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse läbi viidud asjakohase videosalvestise analüüsi tulemusi.

3. Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas need, kelle lipu all sõitvad laevad on osalenud kala transportimises, teevad aktiivselt koostööd, sealhulgas kogu nende käsutuses oleva teabe ja dokumentatsiooni vahetamise kaudu.

4. Püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus viib uurimise lõpule ühe kuu jooksul pärast seda, kui kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus on edastanud sumpadesse paigutamise tulemused.

5. Kui püütud hariliku tuuni isendite arv, millest asjaomase laeva või mõrraga seoses on teatatud, erineb püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädeva asutuse poolt uurimise tulemusena kindlaks tehtud hariliku tuuni isendite arvust rohkem kui 10 %, võib asjaomase laeva või mõrra puhul olla tegemist nõuete täitmata jätmisega.

6. Lõigetes 1 ja 5 osutatud 10 % suurust veamäära väljendatakse protsendina kalalaeva kapteni või tema esindaja või mõrra käitaja või tema esindaja poolt teatatud arvnäitajatest ja seda kohaldatakse iga üksiku sumpadesse paigutamise toimingu tasandil.

7. Püügiga tegelev lipuliikmesriik või mõrra asukohaliikmesriik määrab kindlaks oma riiklikust hariliku tuuni kvoodist maha arvatava hariliku tuuni kaalu, võttes arvesse sumpadesse paigutatud koguseid, lähtudes arvutamisel XI lisast, millega tagatakse, et kaal sumpadesse paigutamise ajal arvutatakse looduslike kalade pikkuse ja kaalu suhte ja teatatud suremuse alusel kooskõlas XIII lisaga.

8. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uurimise tulemustest nähtub, et hariliku tuuni isendite näol on tegemist kaotsiläinud kalakogusega, nagu on määratletud XIII lisas, arvatakse kaotsiläinud kalakoguse kaal kooskõlas XIII lisaga liikmesriigi kvoodist maha, kohaldades hariliku tuuni isendite arvu suhtes, mille on kindlaks määranud lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus uurimise raames läbi viidud esimese üleviimise videosalvestise analüüsi põhjal, isendite keskmist kaalu nende sumpadesse paigutamise ajal, millest on teatanud kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus.

9. Olenemata lõikest 8 võib lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist kalade sihtkalakasvandusse transportimises osaleva lipuliikmesriigi pädeva asutusega otsustada mitte arvata liikmesriigi kvoodist maha kalakogust, mis on uurimise käigus kindlaks tehtud kui kaotsiläinud kalakogus, kui käitaja on nõuetekohaselt dokumenteerinud, et kao põhjustas vääramatu jõud (nt kahjustatud sumba pildid, meteoroloogilised aruanded), ning asjakohane teave on edastatud käitaja liikmesriigi pädevale asutusele kohe pärast sündmust ja kadu ei toonud kaasa teadaolevat suremust.

Artikkel 51

Meetmed ja programmid sumpadesse paigutatavate hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kindlaksmääramiseks

1. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus määrab kindlaks sumpadesse paigutatavate hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu, analüüsides kalakasvanduse käitaja poolt iga sumpadesse paigutamise toimingu kohta esitatud videosalvestisi. Kõnealuse analüüsi tegemiseks järgivad kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused XI lisas sätestatud menetlust.

2. Kui kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kindlaksmääratud arv ja kaal erineb sumpadesse paigutamist käsitlevas ICCATi deklaratsioonis esitatud vastavatest arvnäitajatest rohkem kui 10 %, algatab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus uurimise, et teha kindlaks erinevuse põhjused, ning asjakohasel juhul korrigeerib sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arvu ja/või kaalu. 10 % veamäära väljendatakse protsendina kalakasvanduse käitaja esitatud arvnäitajatest.

3. Pärast sumpadesse paigutamise toimingu lõpuleviimist või ühise püügioperatsiooni või sama liikmesriigi mõrdade puhul pärast kõnealuse ühise püügioperatsiooni või asjaomaste mõrdadega seotud viimase sumpadesse paigutamise toimingu lõpuleviimist teatab kalakasvanduse asukohaliikmesriik püügiga tegelevale lipuliikmesriigile või mõrra asukohaliikmesriigile või konventsiooniosalisele XI lisas osutatud stereoskoopilise programmi tulemused kooskõlas XI lisa B jao punktiga 2.

4. Kalakasvanduse asukohaliikmesriik teatab lõikes 3 osutatud stereoskoopilise programmi tulemused ka ICCATi nimel ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostavale üksusele.

5. Lõikes 3 osutatud stereoskoopilise programmi elluviimisel järgitakse XI lisas sätestatud menetlust. Alternatiivseid meetodeid võib kasutada üksnes siis, kui ICCAT on need oma aastakoosolekul heaks kiitnud.

6. Iga kalakasvanduse asukohaliikmesriik esitab stereoskoopilise programmiga või lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetoditega seotud menetlused ja tulemused komisjonile iga aasta 30. septembriks, et need saaks edastada alalisele uuringute ja statistikakomiteele iga aasta 31. oktoobriks.

7. Kalakasvanduse käitaja teatab kõigist sumpadesse paigutamise toimingu käigus surnud hariliku tuuni isenditest kooskõlas XIII lisaga.

8. Püügiga tegelev lipuliikmesriik või mõrra asukohaliikmesriik annab kooskõlas XII lisas sätestatud menetlusega korralduse lasta sumpadest vabaks kalad, mis ületavad püütuna või üleviiduna deklareeritud koguseid, kui:

a)	artikli 50 lõikes 1 osutatud uurimist ei viida lõpule kümne tööpäeva jooksul pärast stereoskoopilise programmi tulemuste edastamist kas ühe sumpadesse paigutamise toimingu või ühise püügioperatsiooni puhul kõigi sumpadesse paigutamise toimingute kohta; või

b)	artikli 50 lõikes 1 osutatud uurimise tulemusest nähtub, et hariliku tuuni isendite arv ja/või keskmine kaal on suurem sellest, mille püügist või üleviimisest on teatatud.

Liigsed kalad lastakse vabaks kontrolliasutuste juuresolekul.

9. Stereoskoopilise programmi tulemuste põhjal otsustatakse, kas vabakslaskmine on vajalik, ning sumpadesse paigutamise deklaratsioonide ja hariliku tuuni püügi dokumentide vastavad osad täidetakse vastavalt. Kui on antud vabakslaskmise korraldus, taotleb kalakasvanduse käitaja riikliku kontrolliasutuse ja ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolu, et nad seiraksid vabakslaskmist.

Artikkel 52

Sumpadesse paigutamise toimingutega seotud vabakslaskmine

1. Vabakslastava kala kogus määratakse kindlaks vastavalt XI lisa B jao punktile 3.

2. Kui sumpadesse paigutatava hariliku tuuni kaal ületab püütud ja/või üleantud tuuni deklareeritud kaalu, annab püügiga tegeleva lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus välja vabakslaskmise korralduse ja edastab selle viivitamata asjaomase kalakasvanduse liikmesriigi pädevale asutusele. Vabakslaskmise korraldus antakse kooskõlas XI lisa B jao punktiga 3, võttes arvesse võimalikku kompenseerimist ühise püügioperatsiooni või mõrra tasandil kooskõlas XI lisa B jao punktiga 5.

3. Vabakslaskmine toimub XII lisas sätestatud protokolli kohaselt.“

33)	Artiklid 53–55 jäetakse välja.

34)

Lisatakse järgmised jaod:

„ 7a. jagu

Väljapüügitoimingud

Artikkel 56a

Väljapüük

1. Kalakasvandustes või mõrdadega tegutseda kavatsevad kalatöötlemislaevad saadavad kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigile eelneva teate vähemalt 48 tundi enne laeva saabumist kalakasvanduse või mõrra piirkonda. Eelnev teade peab sisaldama vähemalt saabumise kuupäeva ja eeldatavat kellaaega ning teavet selle kohta, kas kalatöötlemislaeva pardal on harilikku tuuni, ning kui on, siis tuleb esitada andmed lasti kohta, sealhulgas töödeldud kaalu ja eluskaalu kogused ning pardal oleva hariliku tuuni päritolu üksikasjad (kasvandus või mõrd ja liikmesriik või konventsiooniosaline).

2. Kalakasvandustes või mõrdades toimuvaks väljapüügitoiminguks on vaja kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi luba. Selleks taotleb harilikku tuuni välja püüda kavatsev kalakasvanduse või mõrra käitaja kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigile, kui see on kohaldatav, loataotluse, mis peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

—	väljapüügi kuupäev või ajavahemik,

—	hinnanguline väljapüütav kogus hariliku tuuni isendite arvuna ja kilogrammidena,

—	väljapüütavate hariliku tuuni isenditega seotud hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi number,

—	andmed toiminguga seotud abilaevade kohta, ning

—	väljapüütud hariliku tuuni sihtkoht (kalatöötlemislaev, eksport, kohalik turg jne).

3. Välja arvatud surevate hariliku tuuni isendite puhul, ei anta väljapüügiks luba enne, kui on kindlaks määratud artikli 50 lõigete 7–9 kohased kvootide kasutamise tulemused ja on tehtud nendega seotud vabakslaskmised.

4. Väljapüügitoiming ei tohi toimuda ilma riikliku vaatleja kohalolekuta, kui tegemist on mõrdadega, või ICCATi piirkondliku vaatleja kohalolekuta, kui tegemist on väljapüügiga kalakasvandustes. Kalatöötlemislaevale toodud kala puhul võib riiklik vaatleja või ICCATi piirkondlik vaatleja täita oma asjakohaseid ülesandeid kalatöötlemislaevalt.

5. Kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad ja ristkontrollivad kõigi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes ja mõrdades toimuvate väljapüügitoimingute tulemusi, kasutades kogu nende valduses olevat asjakohast teavet. Kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi pädevad kontrolliasutused inspekteerivad kõiki kalatöötlemislaevadele suunduva hariliku tuuni väljapüügi toiminguid ja riskianalüüsi alusel teatavat protsenti ülejäänud väljapüügitoimingutest.

6. Kui hariliku tuuni sihtkoht on kalatöötlemislaev, täidab kalatöötlemislaeva kapten või tema esindaja töötlemisdeklaratsiooni. Kui väljapüütud harilik tuun lossitakse otse sadamasse, täidab kalakasvanduse või mõrra käitaja väljapüügideklaratsiooni. Töötlemis- ja väljapüügideklaratsioonid kinnitab väljapüügitoimingu juures viibiv riiklik vaatleja või ICCATi piirkondlik vaatleja.

7. Töötlemis- ja väljapüügideklaratsioonid edastatakse 48 tunni jooksul pärast väljapüügitoimingut e-postiga kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, kasutades XVb lisas esitatud vormi.

7b. jagu

Kontrollimine kalakasvandustes pärast sumpadesse paigutamist

Artikkel 56b

Kalakasvandusesisesed üleviimised

1. Kalakasvandusesisene üleviimine ei tohi toimuda ilma kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeva asutuse loa ja kohalolekuta. Iga üleviimine salvestatakse kontrollkaameratega, et kinnitada üleviidud hariliku tuuni isendite arv. Videosalvestis peab vastama X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused seiravad ja kontrollivad neid üleviimisi ja tagavad, et iga kalakasvandusesisene üleviimine registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis.

2. Olenemata artikli 5 punktis 30 esitatud sumpadesse paigutamise määratlusest, ei loeta 7. jao kohaldamisel sumpadesse paigutamiseks hariliku tuuni isendite veosumpade abil ümberpaigutamist sama kalakasvanduse kahe eri asukoha vahel (kalakasvandusesisene üleviimine).

3. Kalakasvandusesisese üleviimise ajal võib kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus lubada samast lipuriigist ja samast ühisest püügioperatsioonist pärit kalade ümbergrupeerimist, tingimusel et säilib jälgitavus ja alalise uuringute ja statistikakomitee kasvukiiruse määrade kohaldatavus.

4. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus ja kalakasvanduse käitaja säilitavad nende vastutusalasse kuuluvates kalakasvandustes läbi viidud kalakasvandusesisestest üleviimistest tehtud videosalvestisi vähemalt kolm aastat ja säilitavad teavet nii kaua, kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.

Artikkel 56c

Ülekandmine

1. Enne järgmise seinnooda- ja mõrrapüügihooaja algust hindab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus põhjalikult tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes üle kantud elusat harilikku tuuni. Selleks viiakse asjaomane elus harilik tuun üle tühjadesse sumpadesse ja seda seiratakse kontrollkaamerate abil, et määrata kindlaks üleviidud hariliku tuuni isendite arv ja kaal.

2. Erandina lõikest 1 kontrollitakse hariliku tuuni ülekandmist nende aastate ja sumpade puhul, kus väljapüüki ei toimunud, igal aastal, kohaldades artiklis 56e osutatud pistelist kontrolli.

3. Ülekantud elus harilik tuun paigutatakse kalakasvanduses eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning eraldatakse ühise püügioperatsiooni või sama kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise ja püügiaasta alusel.

4. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus tagab, et ülekandmise hindamiseks läbi viidud üleviimiste kohta tehtud kontrollkaamera videosalvestis vastab X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele ning et ülekantud hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kindlaksmääramine toimub kooskõlas XI lisa A jaoga.

5. Kuni alaline uuringute ja statistikakomitee ei ole välja töötanud algoritmi nuumatud või tehistingimustes peetavate kalade pikkuse ümberarvestamiseks kaaluks, määratakse ülekantud hariliku tuuni isendite kaal kindlaks alalise uuringute ja statistikakomitee koostatud kõige uuemate kasvukiiruse määrade tabelite alusel.

6. Hariliku tuuni isendite arvu erinevust ülekandmise hindamisest tuleneva arvu ja väljapüügijärgse eeldatava arvu vahel uurib kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus nõuetekohaselt ja see registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. Liigse koguse korral annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse vastava arvu hariliku tuuni isendite vabakslaskmiseks. Vabakslaskmistoiming viiakse läbi kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse eri sumpade vaheliste erinevuste tasaarveldamine ei ole lubatud. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada kuni 5 % suuruse veamäära kohaldamist ülekandmise hindamisest tuleneva hariliku tuuni isendite arvu ja sumpades olema pidavate isendite arvu vahelise erinevuse suhtes.

7. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus säilitab tema vastutusalasse kuuluvates kalakasvandustes läbi viidud ülekandmiste hindamisest tehtud videosalvestisi ja kõiki asjakohaseid dokumente vähemalt kolm aastat ja säilitab seda teavet nii kaua, kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.

Artikkel 56d

Iga-aastane ülekandmisdeklaratsioon

1. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused täidavad iga-aastase ülekandmisdeklaratsiooni ja edastavad selle koos muudetud kalakasvatamise majandamiskavaga komisjonile kümne päeva jooksul pärast ülekandmise hindamise lõppu. Kõnealune deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	lipuliikmesriik;

b)	kalakasvanduse nimi ja ICCATi number,

c)	püügiaasta,

d)	ülekantud saagile vastavad hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi viited,

e)	sumba numbrid,

f)	ülekantud hariliku tuuni isendite kogus (kilogrammides) ja arv,

g)	keskmine kaal,

h)	teave iga ülekandmise hindamise toimingu kohta: kuupäev ja sumpade numbrid; ning

i)	teave varasemate kasvandusesiseste üleviimiste kohta, kui see on kohaldatav.

Komisjon edastab iga-aastase ülekandmisdeklaratsiooni ICCATi sekretariaadile 15 päeva jooksul pärast ülekandmise hindamise toimingu lõppu.

2. Kui see on kohaldatav, lisatakse iga-aastasele ülekandmisdeklaratsioonile stereoskoopilise süsteemi aruanne.

Artikkel 56e

Pistelised kontrollid

1. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates kalakasvandustes pistelisi kontrolle. Lõikes 2 osutatud minimaalsed pistelised kontrollid toimuvad kalakasvandustes sumpadesse paigutamise toimingute lõpuleviimise ja järgmise aasta esimese sumpadesse paigutamise toimingu vahelisel ajal. Sellised kontrollid hõlmavad kõigi hariliku tuuni isendite kohustuslikku üleviimist kasvatussumpadest teistesse kasvatussumpadesse, et hariliku tuuni isendite arvu saaks kontrollvideosalvestiste abil kokku lugeda.

2. Iga kalakasvanduse asukohaliikmesriik määrab kindlaks pisteliste kontrollide miinimumarvu, mida tuleb igas tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas kalakasvanduses teha. Pisteliste kontrollide arv peab hõlmama vähemalt 10 % iga kalakasvanduse sumpade arvust pärast sumpadesse paigutamise toimingute lõpuleviimist, hõlmates vähemalt ühte kontrolli iga kalakasvanduse kohta ja ümardades vajaduse korral ülespoole. Kontrollitavate sumpade valik põhineb riskianalüüsil. Pisteliste kontrollide planeerimist kajastatakse artiklis 14 osutatud liikmesriigi seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.

3. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib pistelise kontrolli tegemisest asjaomasele kalakasvandusele kuni kaks kalendripäeva ette teatada, kuigi see ei ole kohustuslik. Sellisel juhul teatab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus kontrolliks valitud sumpade andmed kalakasvanduse käitajale alles asjaomasesse kalakasvandusse saabumisel.

4. Kalakasvanduse käitajad võtavad kõik asjakohased meetmed pistelise kontrolli hõlbustamiseks ja tagavad eelneva teavitamise korral, et kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädeval asutusel on võimalik pistelisi kontrolle läbi viia igal ajal ja kalakasvanduse iga sumba puhul.

5. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus püüab lühendada ajavahemikku, mis jääb pistelisteks kontrollideks korralduse andmise ja kontrollitoimingute läbiviimise kuupäeva vahele. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus tagab, et võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kalakasvanduse käitajal ei ole enne pistelise kontrolli läbiviimist võimalik asjaomaste sumpadega manipuleerida.

6. Pistelise kontrolli järel uuritakse nõuetekohaselt erinevust pistelise kontrolli käigus kindlaks määratud hariliku tuuni isendite arvu ja sumbas olema pidavate hariliku tuuni isendite arvu vahel ning see registreeritakse hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis. Ülemäärase arvu korral annab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse vastava arvu hariliku tuuni isendite vabakslaskmiseks. Vabakslaskmistoiming viiakse läbi kooskõlas XII lisaga. Kalakasvanduse eri sumpade vaheliste erinevuste tasaarveldamine ei ole lubatud. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada kuni 5 % suuruse veamäära kohaldamist kontrollüleviimisest tuleneva hariliku tuuni isendite arvu ja sumbas olema pidavate isendite arvu vahelise erinevuse suhtes.

7. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus säilitab tema jurisdiktsiooni kuuluvates kalakasvandustes läbi viidud pistelistest kontrollidest tehtud videosalvestisi vähemalt kolm aastat ja säilitab kõnealust teavet nii kaua, kui see on vajalik nõuete täitmise tagamiseks.

8. Komisjon edastab pisteliste kontrollide tulemused ICCATi sekretariaadile enne artikli 17 kohaselt iga liikmesriigi suhtes kohaldatava uue seinnoodapüügihooaja algust, et edastada need ICCATi järelevalvekomiteele.

Artikkel 56f

Kalakasvandustevahelised üleviimised

1. Elusaid hariliku tuuni isendeid ei viida ühest kalakasvandusest teise üle ilma asjaomase kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevate asutuste eelneva kirjaliku loata.

2. Üleviimine üleandva kalakasvanduse sumbast veosumpa peab toimuma kooskõlas 6. jao nõuetega, sealhulgas hõlmama videosalvestamist, mis kinnitab üleviidud hariliku tuuni isendite arvu, ITD täitmist ja toimingu kontrollimist ICCATi piirkondliku vaatleja poolt.

3. Olenemata lõikest 2, kui kogu kasvatussump viiakse sihtkohaks olevasse kalakasvandusse, ei ole vaja toimingut videosalvestada ja sump tuleb sihtkohaks olevasse kalakasvandusse transportida plommitult.

4. Hariliku tuuni sihtkohaks olevas kalakasvanduses sumpadesse paigutamise suhtes kohaldatakse artiklites 46a ja 49 ning artikli 51 lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatud sumpadesse paigutamise nõudeid, sealhulgas sumpadesse paigutamise videosalvestamist, et kinnitada sumpadesse paigutatud hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu, ning toimingu kontrollimist ICCATi piirkondliku vaatleja poolt. Teisest kasvandusest pärit hariliku tuuni isendite sumpadesse paigutamisel ei kohaldata kaalu kindlaksmääramist enne, kui alaline uuringute ja statistikakomitee on välja töötanud algoritmi nuumatud kalade või tehistingimustes peetavate kalade või mõlemate pikkuse ümberarvestamiseks kaaluks.“

35)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikest 5 rakendavad lipuliikmesriigid kõigi oma kalalaevade puhul, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, ja kõigi oma puksiiride puhul sõltumata nende pikkusest laevaseiresüsteemi kooskõlas käesoleva määruse XV lisaga. Kõik asjaomased laevad edastavad teateid vähemalt kord iga kahe tunni jooksul, välja arvatud puksiirid ja seinnoodalaevad, mis edastavad teateid vähemalt kord tunnis.

2. Kalalaevad, mille puhul on lõike 1 kohaselt nõutav laevaseiresüsteem, alustavad laevaseiresüsteemi andmete ICCATi sekretariaadile edastamist vähemalt viis päeva enne püügiloa kehtivusaega ja jätkavad seda vähemalt viis päeva pärast loa kehtivusaega, välja arvatud juhul, kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva ICCATi laevaregistrist kustutamiseks.“

;

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated edastatakse komisjonile kooskõlas lõikega 1;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„ba)

laevaseiresüsteemi tehnilise rikke korral asendatakse asjaomane puksiir teise puksiiriga, millel on täielikult toimiv laevaseiresüsteem; kui teist puksiiri ei ole saadaval, paigaldatakse pardale uus toimiv laevaseiresüsteem või võetakse kasutusele juba paigaldatud uus laevaseiresüsteem niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui 72 tunni jooksul, välja arvatud vääramatu jõu korral, millest tuleks ICCATi sekretariaati teavitada; vahepeal edastab kapten või kapteni esindaja alates rikke avastamisest ja/või sellest teavitamisest igas tunnis lipuliikmesriigi kontrolliasutustele asjakohaste sidevahendite abil puksiiri ajakohastatud geograafilised koordinaadid;“.

36)	Artikli 59 pealkiri asendatakse järgmisega: „ Inspekteerimine rikkumise kahtluse korral “.

37)

Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 61

Täitmise tagamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 89–91 kohaldamist ning eelkõige liikmesriikide kohustust võtta kalalaeva suhtes asjakohaseid täitmise tagamise meetmeid, võtab kalakasvanduse asukohaliikmesriik asjakohase täitmise tagamise meetme kalakasvanduse suhtes, mille puhul on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt kindlaks tehtud, et asjaomane kalakasvandus ei järgi käesoleva määruse artikleid 45b–52. Rikkumise raskusastmest sõltuvalt ja kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega võib kõnealuste meetmete hulka kuuluda loa kehtivuse peatamine või kalakasvanduse kustutamine riiklikust kalakasvanduste nimekirjast ja/või rahaliste karistuste määramine.“

38)

Artikli 66 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktid a–c asendatakse järgmisega:

„a)	hariliku tuuni iga-aastane ülekandmine vastavalt artiklile 8;

teabe esitamise tähtajad, nagu on sätestatud artikli 15 lõikes 7, artikli 16 lõikes 1,artikli 24 lõikes 4, artikli 26 lõikes 1, artikli 29 lõikes 1, artikli 32 lõigetes 2 ja 3, artikli 35 lõigetes 5 ja 6, artiklis 36, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõikes 2, artikli 50 lõikes 4, artikli 57 lõike 5 punktis b ja artikli 58 lõikes 6;

c)	artikli 17 lõigetes 1–4 sätestatud püügihooaegade perioodid;“

punkt k asendatakse järgmisega:

„k)	I–XVb lisa;“

lisatakse järgmised punktid:

„l)	artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud ülekandmisdeklaratsiooni sisu ja artikli 7 lõike 2 punkti b sätted, mida kohaldatakse sumpadesse paigutamisel;

m)	artikli 17 lõikes 2 sätestatud erandid seoses püügipiirkondade, kalalaevade ja püügivahendite määramisega ning artikli 17 lõikes 3 sätestatud erandid seoses hariliku tuuni püügiga kasvatamise eesmärgil;

n)	tingimused seoses ICCATi piirkondliku vaatleja määramisega kalakasvanduste juurde vastavalt artikli 39 lõikele 4.“

39)	VIII lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisa tekstiga.

40)	XIII lisa asendatakse käesoleva määruse V lisa tekstiga.

41)	Käesoleva määruse VI lisas esitatud tekst lisatakse XVa ja XVb lisana.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. märts 2024

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LAHBIB

(1) ELT C 365, 23.9.2022, lk 55.

(2) Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2024. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2833, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 640/2010 (ELT L, 2023/2833, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2833/oj).

(6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

I LISA

„I LISA

ICCATi liigid

Sugukond	Ladinakeelne nimetus	Eestikeelne nimetus
Scombridae	Acanthocybium solandri	Vahuu
	Allothunnus fallai	Lõunatuun
	Auxis rochei	Kuul-makrelltuun
	Auxis thazard	Fregatt-makrelltuun
	Euthynnus alletteratus	Atlandi väiketuun
	Gasterochisma melampus	Soomusmakrell
	Katsuwonus pelamis	Triiptuun
	Orcynopsis unicolor	Vöötideta pelamiid
	Sarda sarda	Atlandi pelamiid
	Scomberomorus brasiliensis	Brasiilia kuningmakrell
	Scomberomorus cavalla	Kavalla-kuningmakrell
	Scomberomorus maculatus	Tähniline kuningmakrell
	Scomberomorus regalis	Lääneatlandi kuningmakrell
	Scomberomorus tritor	Lääneaafrika kuningmakrell
	Thunnus alalunga	Pikkuim-tuun
	Thunnus albacares	Kulduim-tuun
	Thunnus atlanticus	Mustuim-tuun
	Thunnus maccoyii	Ringhoovuse tuun
	Thunnus obesus	Suursilm-tuun
	Thunnus thynnus	Harilik tuun
Istiophoridae	Istiophorus albicans	Atlandi purikala
	Makaira indica	Must marliin
	Makaira nigricans	Sinine marliin
	Tetrapturus albidus	Valge piikkoon
	Tetrapturus belone	Vahemere odanina
	Tetrapturus georgii	Ümarsoom-odanina
	Tetrapturus pfluegeri	Pikkkoon-odanina
Xiphiidae	Xiphias gladius	Mõõkkala
Alopiidae	Alopias superciliosus	Suursilm-rebashai
Alopiidae	Alopias vulpinus	Harilik rebashai
Carcharhinidae	Carcharhinus falciformis	Siid-hallhai
	Carcharhinus galapagensis	Galapagose hallhai
	Carcharhinus longimanus	Pikkuim-hallhai
	Prionace glauca	Sinihai
Lamnidae	Carcharodon carcharias	Mõrtsukhai
	Isurus oxyrinchus	Lühiuim-makohai
	Isurus paucus	Pikkuim-makohai
	Lamna nasus	Harilik heeringahai
Sphyrnidae	Sphyrna lewini	Suur vasarhai
	Sphyrna mokarran	Hiid-vasarhai
	Sphyrna zygaena	Harilik vasarhai
Rhincodontidae	Rhincodon typus	Vaalhai
Pseudocarchariidae	Pseudocarcharias kamoharai	Krokodillhai
Cetorhinidae	Cetorhinus maximus	Hiidhai
Dasyatidae	Pteroplatytrygon violacea	Ulgurai
Mobulidae	Manta alfredi	Alfredi sarvikrai (1)
	Manta birostris	Hiid-sarvikrai
	Mobula hypostoma	Atlandi merisarvik
	Mobula japonica	Astelsaba-merisarvik (1)
	Mobula mobular	Vahemere merisarvik
	Mobula tarapacana	Sirpuim-merisarvik
	Mobula thurstoni	Silesaba-merisarvik

“

(1) Inglise keeles tavanimetus puudub.

II LISA

„VI LISA

Merikilpkonnade ohutu käitlemise ja vabakslaskmise tavad

A. Ohutu käitlemine ja vabakslaskmine seinnoodapüügil

Kui võrgus märgatakse merikilpkonna, tuleb teha kõik mõistlikud jõupingutused merikilpkonna päästmiseks, enne kui see võrku takerdub.

Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud.

Kui merikilpkonn takerdub võrku selle kerimise ajal, peatatakse võrgu kerimine niipea, kui kilpkonn tõuseb pinnale; enne võrgu kerimise jätkamist tuleb kilpkonn võrgust lahti harutada ilma teda vigastamata.

Kui hoolimata võetud meetmetest satub merikilpkonn juhuslikult laeva pardale ning on elus ja aktiivne või surnud, tuleb merikilpkonn võimalikult kiiresti merre tagasi lasta.

Kui laeva pardale sattunud merikilpkonn on koomas või passiivne, püütakse teda elustada kooskõlas C jaoga.

B. Ohutu käitlemine ja vabakslaskmine õngejadaga püügil

Kui see on teostatav ja kui pardal olev käitaja või meeskond on koolitatud, tuleb koomaseisundis merikilpkonn viivitamata pardale tuua.

Merikilpkonna märgates vähendatakse laeva ja õngejada kerimise kiirust ning reguleeritakse laeva liikumissuunda, et liikuda merikilpkonna suunas, minimeerides õngejada pinget.

Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud.

Kui merikilpkonn on liiga suur või õngekonksu otsas nii, et see ei võimalda ohutut pardaletoomist ilma merikilpkonnale täiendavaid kahjustusi või vigastusi tekitamata, kasutatakse õngeliinilõikurit, et liini kärpida ja enne merikilpkonna vabakslaskmist võimalikult palju eemaldada.

Kui haalamise ajal täheldatakse, et merikilpkonn on jäänud õngekonksu otsa või takerdunud õngejadasse, peab laeva käitaja viivitamata lõpetama haalamistoimingu, kuni merikilpkonn on õngejadast eemaldatud või laeva pardale toodud.

Kui õngekonks on kinni merikilpkonna välispinnal või täielikult nähtav, tuleb see võimalikult kiiresti ja ettevaatlikult merikilpkonna küljest eemaldada. Kui konksu ei ole võimalik merikilpkonna küljest eemaldada (nt see on alla neelatud või suulaes kinni), lõigatakse liin võimalikult konksu lähedalt läbi.

Elusad merikilpkonnad tuleb pärast käitlemist merre tagasi lasta järgmisel viisil:

a)	laeva mootor lülitatakse tühikäigule, nii et sõukruvi on seiskunud ja laev peatunud, ning merikilpkonn lastakse vabaks kasutusel olevatest püügivahenditest eemale; ning

b)	jälgitakse, et merikilpkonn on enne sõukruvi käivitamist ja tegevuse jätkamist turvaliselt laevast eemal.

Kui laeva pardale sattunud merikilpkonn on koomas või passiivne, püütakse teda elustada kooskõlas C jaoga.

C. Pardal oleva merikilpkonna elustamine

Merikilpkonna käitlemisel tuleb püüda hoida kinni looma kilbist, vältides pea ja kaela piirkonda ning lesti.

Merikilpkonna küljest tuleb püüda eemaldada ja/või lahti harutada kõik võõrkehad, näiteks plastikust esemed, võrgud või varjatud õngekonksud jne.

Merikilpkonn tuleb asetada kõhukilbile (plastron) nii, et merikilpkonn on õiget pidi, turvaliselt eraldatud ja liikumatus asendis pehmendatud pinnal, näiteks ilma veljeta autorehvil, paadipadjal või köierullil. Pehmenduse peamine eesmärk on tõsta merikilpkonn tekilt kõrgemale, et teda oleks võimalik paigal hoida. Tõstke merikilpkonna tagaosa vähemalt 15 cm kõrgusele 4 kuni 24 tunniks. Tõstmise ulatus sõltub kilpkonna suurusest; suuremate merikilpkonnade puhul on vaja tõsta kõrgemale. Kiigutage merikilpkonna aeg-ajalt õrnalt vasakult paremale ja paremalt vasakule, hoides kinni seljakilbi (karapaks) välisservast ja tõstes üht ja teist külge vaheldumisi umbes 8 cm. Puudutage aeg-ajalt õrnalt silma ja näpistage saba (refleksitest), et näha, kas toimub reaktsioon.

Elustatavaid merikilpkonni tuleb hoida varjus ja märja või niiskena, kuid neid ei tohi mingil juhul asetada veemahutisse. Veega märjaks tehtud rätiku asetamine pea, seljakilbi ja lestade peale on kõige tulemuslikum meetod merikilpkonna niiskena hoidmiseks.

Elustunud ja aktiivseks muutunud merikilpkonnad lastakse laeva ahtris vette tagasi ainult siis, kui püügivahendeid ei kasutata (st kui neid ei lasta vette ega haalata aktiivselt), kui mootor töötab tühikäigul ja ainult piirkondades, kus on ebatõenäoline, et nad püütakse uuesti kinni või laevad neid vigastavad.

Merikilpkonnad, kes ei reageeri refleksitestile või ei liiguta end nelja tunni jooksul (võimaluse korral kuni 24 tunni jooksul), lastakse vette tagasi samamoodi nagu aktiivselt liikuvad merikilpkonnad.

“

III LISA

„IX LISA

Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide ohutu käitlemise ja elusalt vette tagasi laskmise menetluse miinimumstandardid

Käesolevas lisas esitatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi lühiuim-makohaide ohutu käitlemise miinimumstandardid ning konkreetsed soovitused nii õngejada- kui seinnoodapüügi kohta.

Need miinimumstandardid on asjakohased elusate lühiuim-makohaide puhul, kui nad lastakse vette tagasi kas pardalhoidmise keelu tõttu või vabatahtlikult. Kõnealused miinimumstandardid ei asenda riigisisese õiguse alusel kehtestatud rangemaid ohutusnorme.

1.	Ohutus eelkõige: nende miinimumstandardite puhul võetakse arvesse meeskonnaliikmete ohutust ja rakendatavust meeskonna jaoks. Meeskonnaliikmete ohutus tuleb alati seada esikohale. Meeskonnaliikmed peavad kandma vähemalt sobivaid kindaid ja vältima töötamist haide suu läheduses.

2.	Koolitus: koolitusmaterjalid on liikmesriikidele kättesaadavad kolmes ICCATi ametlikus keeles.

Vabakslaskmise viis: kõik vabakslastavad haid peavad võimaluse korral olema kogu aeg vees, välja arvatud juhul, kui haid on vaja välja tõsta liigi tuvastamiseks. See hõlmab õngeliini lõikamist, et vabastada hai, kui see on veel vees, kasutades võimaluse korral konksu eemaldamiseks poldilõikurit või konksu eemaldamise seadmeid või lõigates õngeliini läbi võimalikult konksu lähedalt (jättes külge nii vähe õngeliini kui võimalik).

Valmisolek: tööriistad peavad olema eelnevalt ette valmistatud (nt kangas- või võrgurihmad, kandmiseks või tõstmiseks mõeldud kandevahendid, suure võrgusilmaga võrk või võre, millega kaetakse seinnoodapüügil luugid või punkrid, õngejadapüügil kasutatavad pika käepidemega lõikurid ja konksude eemaldamise seadmed jne, mis on loetletud E jaos).

A. Üldised soovitused kõigi kalapüügi liikide kohta

Kui see on ohutu, peatage laev või vähendage oluliselt selle kiirust.

Kui hai on takerdunud (võrku, õngejadasse vms), lõigake pärast ohutuses veendumist võrk või õngejada ettevaatlikult hai küljest lahti ja laske hai võimalikult kiiresti merre, jätmata tema külge võrgu või õngejada jäänuseid.

Kui see on võimalik, püüdke haid vees hoides mõõta hai pikkust.

Hammustuste vältimiseks asetage hai lõugade vahele mingi ese, näiteks kala või suur kepp või puidust varras.

Kui hai tuleb mingil põhjusel tekile tuua, siis kulutage võimalikult vähe aega tema vette tagasi laskmiseks, et suurendada tema ellujäämisvõimalusi ja vähendada ohtu meeskonnaliikmetele.

B. Õngejadapüügil kohaldatavad ohu käitlemise tavad

Tooge hai laevale nii lähedale kui võimalik, rakendamata liiga suurt pinget haruliinile, et vältida võimalust, et konksu vallapääsemisel või haruliini katkemisel võivad konksud, raskused ja muud osad suure kiirusega laeva ja meeskonna suunas paiskuda.

Kinnitage õngejada peanööri kaugem osa paadi külge, et vältida seda, et vette jäänud püügivahend tõmbab õngejada ja haid.

Kui konks on haisse kinni jäänud ja kehas või suus nähtav, kasutage konksueemaldamise seadet või pika käepidemega poldilõikurit, et eemaldada konksu kida, ja seejärel eemaldage konks.

Kui konksu eemaldamine ei ole võimalik või konksu ei ole näha, lõigake lipsunöör (või lips) õngekonksule võimalikult lähedalt läbi (ideaalis jättes hai külge võimalikult vähe õngenööri ja/või lipsunööri materjali ja eemaldades kõik raskused).

C. Seinnoodapüügil kohaldatavad ohutu käitlemise tavad

Kui hai on seinnoodas: Uurige võrku võimalikult kaugele ette, et märgata haid varakult ja reageerida kiiresti. Vältige haide tõstmist võrgus vintsiploki suunas. Vähendage laeva kiirust, et vähendada võrgu pinget ja võimaldada takerdunud hai võrgust eemaldada. Vajadusel kasutage võrgu lõikamiseks lõikureid.

Kui hai on kahvas või tekil: Kasutage selleks otstarbeks valmistatud suure võrgusilmaga lastivõrku või kangasrihmu või muud sarnast vahendit. Kui laeva ehitus seda võimaldab, võib haid vabaks lasta ka nii, et kahv tühjendatakse otse hopperile ja vette laskmise rampi hoitakse sellise kalde all, et luuakse ühendus ülemise teki reelingul oleva avausega, ilma et meeskonnaliikmed peaksid haid tõstma või liigutama.

D. Kogu kalapüügile kohaldatavad soovitused ja ohutu käitlemise tavad

Võimaluse korral ärge tõstke haid veest välja, kasutades jadaõnge lipsu, eriti kui hai on konksu otsa jäänud, välja arvatud juhul, kui hai on vaja välja tõsta liigi tuvastamiseks.

Haid ei tohi tõsta peenikeste traatide või trosside abil ega ainult sabast.

Ärge lööge haid ühegi pinna vastu, nt et vabastada loom õngenöörist.

Ärge püüdke eemaldada õngekonksu, mis on sügavale alla neelatud või mis ei ole nähtav.

Ärge püüdke konksu eemaldada, tõmmates järsult lipsust.

Ärge lõigake saba või mõnda muud kehaosa.

Ärge tehke haisse lõikeid või torkeid.

Ärge torgake haid kongitsaga ega lööge haid jalaga või pange käsi lõpusepiludesse.

Ärge hoidke haid pikka aega päikese käes.

10.

Ärge mähkige oma sõrmi, käsi või käsivarsi õngenööri sisse, kui tõmbate haid paati (võib põhjustada tõsiseid vigastusi).

E. Kasulikud vahendid ohutuks käitlemiseks ja vabaks laskmiseks:

a)	kindad (hai nahk on kare; tagab hai ohutu käitlemise ja kaitseb meeskonnaliikmete käsi hammustuste eest);

b)	rätikud või riidetükid (hai rahustamiseks võib panna tema silmadele merevees märjaks tehtud rätiku või riidetüki);

c)	konksude eemaldamise vahendid (nt õngekonksu lahtihaakija, poldilõikurid või lõiketangid);

d)	hairihmad või kanderaamid (vajaduse korral);

e)	kinnitustross (õngekonksu otsa jäänud hai kinnitamiseks, kui hai tuleb veest välja tõmmata);

f)	soolase vee voolik (kui eeldatakse, et hai vabakslaskmiseks võib kuluda rohkem kui viis minutit, asetage voolik haile suhu, et merevesi voolaks suhu mõõdukas tempos; veenduge, et tekipump on töötanud mitu minutit enne vooliku haile suhu asetamist);

g)	mõõteseade või -meetod (nt märgistatud post, lipsunöör ja ujuk, mõõdulint);

h)	andmeleht kogu püügi registreerimiseks;

i)	märgistamisvahendid (kui on kohaldatav).

X LISA

Suunised peibutuspüügivahendite ökoloogilise mõju vähendamiseks ICCATi kalapüügis

Peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millega kaasneb minimaalne kaaspüügiliikide takerdumise oht.

Peibutuspüügivahendi veealused komponendid peavad koosnema ainult takerdumiskindlatest materjalidest (nt mitte trossid või kangas).

Peibutuspüügivahendite kavandamisel tuleb eelistada biolagunevate materjalide kasutamist.

“

IV LISA

„VIII LISA

Vaatlusprogrammid

I. RIIKLIK VAATLUSPROGRAMM

Riikliku vaatleja ülesanded on üldiselt seirata, et kalalaevade ja mõrdade puhul järgitakse käesolevat määrust.

Kalapüügilaeva pardale lähetatud riiklik vaatleja dokumenteerib püügitegevuse ja annab selle kohta aru, sealhulgas eelkõige seoses järgmisega:

a)	riikliku vaatleja hinnang püütud (sh kaaspüügina püütud) hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu kohta;

b)	saagi jaotus (pardale jäetud, surnult merre tagasi heidetud või elusalt vabaks lastud);

c)	püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi;

d)	püügikoormuse mõõtühik (nt võrkude arv, õngekonksude arv) vastavalt ICCATi käsiraamatule eri püügivahendite kohta;

e)	püügi kuupäev;

f)	selle kontrollimine, kas püügipäevikusse tehtud kanded on vastavuses vaatleja enda hinnanguga saagi kohta.

Puksiiri pardale lähetatud riiklik vaatleja teeb järgmist:

sellise edaspidise üleviimise korral, mis hõlmab kala viimist ühest veosumbast teise:

i)	analüüsib viivitamata edaspidise üleviimise kohta tehtud videosalvestist, et määrata hinnanguliselt kindlaks üleviidavate hariliku tuuni isendite arv;

ii)

teavitab viivitamata üleandva puksiiri lipuliikmesriigi pädevaid asutusi riikliku vaatleja tähelepanekutest, sealhulgas riikliku vaatleja poolt hinnanguliselt kindlaks määratud hariliku tuuni isendite arvust ja vastavast üleandva puksiiri kapteni poolt ITD-l teatatud hariliku tuuni isendite arvust; ning

iii)	lisab riikliku vaatleja analüüsi tulemused üleandva puksiiri lipuliikmesriigi pädevatele asutustele esitatavatesse vaatlusaruannetesse;

b)	dokumenteerib kõik veo ajal täheldatud surnud hariliku tuuni isendid ja annab nende kohta aru vaatlusaruannetes;

c)	teeb kindlaks ja märgib üles laevad, mille puhul on kahtlus, et nad tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega; ning

d)	teavitab üleandva puksiiri lipuliikmesriigi pädevaid asutusi pukseerimissõidu lõpus viivitamata vaatlusaruannetest.

Hariliku tuuni mõrra juurde lähetatud riiklik vaatleja teeb järgmist:

a)	kontrollib mõrra asukohaliikmesriigi pädevate asutuste väljastatud väljapüügiluba;

b)	kontrollib teavet, mis on esitatud kalatöötlemislaeva kapteni või kapteni esindaja või mõrra käitaja poolt koostatud töötlemis- ja/või väljapüügideklaratsioonidel.

Riiklik vaatleja teeb ka teaduslikku tööd, näiteks kogub kõiki komisjoni nõutavaid vajalikke andmeid, võttes aluseks alalise uuringute ja statistikakomitee soovitused.

II. ICCATI PIIRKONDLIK VAATLUSPROGRAMM

Iga liikmesriik nõuab tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt kalakasvanduste ja mõrdade käitajatelt ning seinnoodalaevade kaptenitelt või kaptenite esindajatelt, et nad kaasaksid ICCATi piirkondliku vaatleja, nagu on sätestatud artiklis 39.

ICCATi piirkondlikud vaatlejad tuleb määrata enne iga aasta 1. aprilli või nii kiiresti kui võimalik ning nad lähetatakse kalakasvandustesse, mõrdade juurde ja seinnoodalaevadele, mis tegutsevad ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi rakendava liikmesriigi lipu all. Igale vaatlejale väljastatakse ICCATi piirkondliku vaatleja kaart.

ICCATi piirkondliku vaatleja ja kalalaeva kapteni või kalakasvanduse või mõrra käitaja vahel allkirjastatakse leping, milles on loetletud mõlema poole õigused ja kohustused.

Kehtestatakse ICCATi vaatlusprogrammi käsiraamat.

A. ICCATi piirkondlike vaatlejate kvalifikatsioon

ICCATi piirkondlikul vaatlejal peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

a)	piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

b)	rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest ning ICCATi koolitussuunistest;

c)	oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

d)	oskus analüüsida videosalvestisi;

e)	võimalikult suurel määral lipuliikmesriigi, kalakasvanduse või mõrra asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise keele rahuldav oskus oma ülesannete täitmisel.

B. ICCATi piirkondlike vaatlejate kohustused

ICCATi piirkondlikud vaatlejad:

a)	peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud suuniste kohaselt nõutava tehnilise koolituse;

peavad olema kas mõne liikmeriigi või konventsioonosalise kodanikud ja kui vähegi võimalik, siis mitte vaadeldava seinnoodalaeva lipuliikmesriigi või konventsioonosalise riigi või vaadeldava kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsioonosalise riigi või vaadeldava mõrra asukohaliikmesriigi või konventsioonosalise riigi kodanikud;

c)	peavad olema suutelised täitma C jao II osas sätestatud ülesandeid;

d)	peavad olema kantud ICCATi piirkondlike vaatlejate nimekirja, mida haldab ICCATi sekretariaat;

e)	ei tohi evida kehtivaid finants- ega majanduslikke huve seoses hariliku tuuni püügiga.

ICCATi piirkondlikud vaatlejad käsitavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis on seotud seinnoodalaevade, kalakasvanduste ja mõrdade poolt läbi viidud püügi- ja üleviimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku, mis on üks tingimus ICCATi piirkondlikuks vaatlejaks määramisel.

ICCATi piirkondlikud vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selle lipuriigi või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise õigusnormidega, mille jurisdiktsiooni alla kuulub laev, kalakasvandus või mõrd, mille juurde nad on piirkondlikuks vaatlejaks määratud.

ICCATi piirkondlikud vaatlejad järgivad kogu laevapere ning kalakasvanduse ja mõrra kõigi töötajate suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisnorme, kui sellised normid ei takista ICCATi piirkondlikul vaatlejal programmi raames ülesannete täitmist või laevapere ning kalakasvanduse ja mõrra töötajate käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmist.

C. ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded

ICCATi piirkondliku vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

üldised ülesanded:

i)	jälgida ja seirata hariliku tuuni püügi- ja kasvatustoimingute vastavust asjaomastele ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetele;

ii)	teha teadustööd, näiteks koguda komisjoni taotluse korral näidiseid või II ülesande andmeid, tuginedes ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee soovitustele;

iii)	teha kindlaks ja märkida üles laevad, mille puhul on kahtlus, et nad tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega, ning kontrollida asjaomase kalalaeva nime ja ICCATi numbrit ja see üles märkida;

iv)	täita kõiki muid komisjoni kindlaksmääratud ülesandeid;

seinnoodalaevade või mõrdade püügitegevusega seoses:

i)	dokumenteerida kalapüügitegevus ja koostada selle kohta aruanded;

ii)	jälgida ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud sissekandeid;

seoses esimese üleviimisega seinnoodalaevast või mõrrast veosumpa:

i)	dokumenteerida üleviimistoimingud ja koostada nende kohta aruanded;

ii)	kontrollida laeva asukohta üleviimise ajal;

iii)	vaadata läbi asjaomase üleviimistoiminguga seotud videosalvestised ja neid analüüsida, kui see on kohaldatav;

iv)	määrata hinnanguliselt kindlaks üleviidavate hariliku tuuni isendite arv ja märkida tulemus ITD-le;

v)	koostada igapäevane aruanne seinnoodalaevade üleviimistegevuse kohta;

vi)	dokumenteerida läbi viidud analüüsi tulemused ja koostada nende kohta aruanded;

vii)	kontrollida artiklis 40 osutatud üleviimise eelteatesse, artiklis 42 osutatud ITDsse ja eBCDsse tehtud sissekandeid;

viii)

kontrollida, et artiklis 42 osutatud ITD on edastatud puksiiri kaptenile või kalakasvanduse või mõrra käitajale;

ix)	kontrollüleviimistega seoses kontrollida plommide identifitseerimisnumbrit ja tagada, et plommid kinnitatakse viisil, mis ei võimalda luuke avada ilma plomme rikkumata;

d)	sumpadesse paigutamise toimingutega seoses vaadata läbi sumpa paigutamisel tehtud videokaamera salvestised, et teha kindlaks sumpa paigutatud hariliku tuuni isendite arv, piisavalt aegsasti, et kalakasvanduse käitajal oleks võimalik täita seonduv sumpadesse paigutamise deklaratsioon;

andmete kontrollimisega seoses:

i)	kontrollida ja tõendada ICCATi üleviimisdeklaratsiooni, sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ja hariliku tuuni püügi elektroonilise dokumendi andmeid, sh videosalvestiste analüüsi abil;

ii)	koostada igapäevane aruanne seinnoodalaevade, kalakasvanduste ja mõrdade üleviimistegevuse kohta;

iii)

kui asjaomane toiming on kooskõlas ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega ning kõnealustes dokumentides sisalduv teave on kooskõlas ICCATi piirkondliku vaatleja tähelepanekutega, allkirjastada ITDd, sumpadesse paigutamise deklaratsioonid ja eBCD, kirjutades selgelt nime ja ICCATi numbri; või mittenõustumise korral teha vastavale ITD-le ja asjaomastele sumpadesse paigutamise deklaratsioonidele või eBCD-le või mõlemale märge oma kohaloleku kohta ning esitada mittenõustumise põhjused, viidates konkreetselt reeglitele või menetlustele, mida ICCATi piirkondliku vaatleja arvates ei ole järgitud;

vabakslaskmisega seoses:

i)	seoses vabakslaskmisega enne sumpadesse paigutamist jälgida seinnoodast või veosumbast vabaks laskmist kooskõlas XII lisas sätestatud vabakslaskmise protokolliga ja anda selle kohta aru;

ii)

seoses vabakslaskmisega pärast sumpadesse paigutamist jälgida kalade eelnevat segregatsiooni ja sellele järgnevat vabakslaskmist kooskõlas XII lisas sätestatud vabakslaskmise protokolliga ja anda selle kohta aru, sealhulgas kontrollides, et eelneva segregatsiooni kohta tehtud videosalvestise kvaliteet vastab X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele ning määrates kindlaks vabakslastud hariliku tuuni isendite arvu;

iii)	mõlemal juhul kontrollida liikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse väljastatud vabakslaskmise korraldust ja kinnitada üleandja või kalakasvanduse käitaja koostatud vabakslaskmise deklaratsioonis esitatud teavet;

seoses väljapüügiga kalakasvandustes:

i)	kontrollida kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või konventsiooniosalise pädeva asutuse väljastatud väljapüügiluba;

ii)	kontrollida teavet, mis on esitatud kalatöötlemislaeva kapteni või kapteni esindaja või kalakasvanduse käitaja poolt koostatud töötlemis- ja väljapüügideklaratsioonidel;

aruandlusega seoses:

dokumenteerida ja kontrollida igat liiki märgiste, sealhulgas looduslike tähiste olemasolu ning teatada kõigist ilmingutest, mis viitavad märgiste hiljutisele eemaldamisele; kõigi elektrooniste märgistega varustatud hariliku tuuni isendite puhul viia läbi täiemahuline bioloogiliste proovide võtmine (otoliidid, selgroo- ja geneetilised proovid), toimides alalise uuringute ja statistikakomitee suuniste kohaselt;

ii)	koostada üldised aruanded, kuhu koondatakse C jao kohaselt kogutud teave, ning anda kalalaeva kaptenile ja kalakasvanduse käitajale võimalus täiendada neid aruandeid mis tahes asjakohase teabega;

iii)	esitada punkti h alapunktis ii osutatud üldised aruanded ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostavale üksusele, et edastada aruanded ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

iv)

juhul kui ICCATi piirkondlik vaatleja täheldab võimalikku vastuolu ICCATi soovitusega, esitada asjaomane teave viivitamata ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostavale üksusele, kes edastab selle viivitamata asjaomase lipuliikmesriigi või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ning ICCATi sekretariaadile; sel eesmärgil seab ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi teostav üksus sisse süsteemi, mille kaudu asjaomast teavet turvaliselt edastada;

v)	saada võimalikult palju tõendeid (s.t fotosid, videosalvestisi) tuvastatud võimaliku nõuete täitmata jätmise kohta ja lisada need ICCATi piirkondliku vaatleja aruandele.

D. Lipuliikmesriigi ning mõrra ja kalakasvanduse asukohaliikmesriigi kohustused

Lipuliikmesriik ning mõrra ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik tagavad eelkõige, et ICCATi piirkondlikule vaatlejale:

a)	antakse juurdepääs seinnoodalaeva perele ning kalakasvanduse ja mõrra töötajatele ning püügivahenditele, sumpadele, varustusele ja kontrollkaamera salvestistele;

antakse taotluse alusel ja ICCATi piirkondlikus vaatlusprogrammis ette nähtud ülesannete täitmiseks juurdepääs järgmisele varustusele, kui see on olemas selle vaadeldava laeva pardal, kuhu vaatleja on määratud:

i)	satelliitnavigatsiooniseadmed;

ii)	radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)	elektroonilised sidevahendid;

c)	võimaldatakse majutust, sealhulgas eluase, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivpersonalile pakutavaga;

d)	antakse kaptenisillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

Lipuliikmesriik ning mõrra ja kalakasvanduse asukohaliikmesriik tagab, et kapten, meeskonna liikmed ning kalakasvanduse ja mõrra omanik ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta ICCATi piirkondlikku vaatlejat ega anna või ürita anda ICCATi piirkondlikule vaatlejale altkäemaksu tema ülesannete täitmise ajal.

Lipuliikmesriigile või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigile antakse kooskõlas kõigi kohaldatavate andmete konfidentsiaalsuse nõuetega koopiad kõigist püügireisiga seonduvatest toorandmetest, kokkuvõtetest ja aruannetest. ICCATi piirkondliku vaatleja aruanded esitatakse ICCATi järelevalvekomiteele ning alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

Selle lipuliikmesriigi või mõrra või kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevad asutused, kus ICCATi piirkondlik vaatleja oma vaatlusteenuseid osutab, võivad taotleda vaatleja asendamist, kui neil on tõendeid, et ICCATi piirkondlik vaatleja ei täida kohustusi või ei täida nõuetekohaselt ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Sellistest juhtudest teatatakse töörühmale nr 2.

E. Tasud ja korraldus

ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamise kulusid rahastavad kalakasvanduste ja mõrdade käitajad ja seinnoodalaevade reederid. Tasu arvutamisel võetakse aluseks programmi kogukulud ning tasu makstakse ICCATi sekretariaadi erikontole, mida kasutatakse ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamiseks.

Sellise laeva, mõrra või kalakasvanduse juurde, kelle eest on käesoleva lisa kohaselt nõutavad tasud maksmata, ICCATi piirkondlikku vaatlejat ei määrata.

“

V LISA

„XIII LISA

Surnud või kaotsiläinud kalade käitlemine

A. Andmed surnud või kaotsiläinud hariliku tuuni isendite kohta

Üleviimistoimingu ja seonduva veo puhul teatab üleandev käitaja ning sumpadesse paigutamise toimingu või kasvatustegevuse puhul teatab kalakasvanduse käitaja käesoleva määrusega reguleeritud toimingute ajal surnud hariliku tuuni isendite arvu ning see arv arvatakse maha asjaomase riigi vastavast kvoodist.

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „kaotsiläinud kalakogus“ sellist hariliku tuuni isendite kadu, mida pärast käesoleva määruse artiklis 50 osutatud uurimise käigus tuvastatud võimalike erinevuste arvessevõtmist ei saa põhjendada suremusega.

B. Püügi ja esimese üleviimise käigus surnud kalade kajastamine

Hariliku tuuni isendid, kes surevad püügi ja seinnoodalaevast või mõrrast esimese üleviimise ajal, kantakse seinnoodalaeva püügipäevikusse või mõrra igapäevasesse püügiaruandesse ja andmed nende kohta esitatakse ITD-l ja eBCD 4. jaos (Üleviimist käsitlev teave).

Asjakohane eBCD, millel on täidetud 2. jagu (Püüki käsitlev teave), 3. jagu (Eluskalaga kauplemist käsitlev teave) ja 4. jagu (Üleviimist käsitlev teave) koos surnud kalade kogust käsitlevate alajaotustega, esitatakse puksiiri kaptenile.

eBCD 2. jagu (Püüki käsitlev teave) peab sisaldama teavet kõigi püütud hariliku tuuni isendite kohta. eBCD 3. jaos (Eluskalaga kauplemist käsitlev teave) ja 4. jaos (Üleviimist käsitlev teave) teatatud kogused kokku (sealhulgas surnud kalu käsitlevates alajaotustes esitatud kogused) peavad pärast püügi ja üleviimise lõpuleviimise vahepeal täheldatud surnud kalade koguse mahaarvamist vastama dokumendi 2. jaos (Püüki käsitlev teave) teatatud kogustele.

Kooskõlas käesoleva määrusega peab eBCDga kaasas olema ICCATi üleviimisdeklaratsioon.

Täidetakse eBCD, milles täidetakse 8. jagu (Kauplemist käsitlev teave), ja edastatakse surnud harilikku tuuni kaldale vedava abilaeva kaptenile (või jäetakse kalapüügilaevale või mõrra juurde, kui lossimine toimub otse kaldale). Nende surnud kalade juurde ja osalisele eBCD-le lisatakse ICCATi üleviimisdeklaratsiooni koopia.

Surnud kalade kogus märgitakse selle kalapüügilaeva eBCDsse, mis saagi püüdis, või kui tegemist on ühise püügioperatsiooniga, siis kas osalevate kalapüügilaevade või ühises püügioperatsioonis osaleva muu riigi lipu all sõitva laeva eBCDsse.

C. Edaspidise üleviimise ja veo ajal surnud või kaotsiläinud kala koguste kajastamine

Puksiiri kaptenid esitavad F jaos esitatud vormi kasutades aruande kõigi veo ajal surnud hariliku tuuni isendite kohta. Puksiiri kapten täidab eraldi rea iga kord, kui tuvastatakse surnud või kaotsiläinud kala.

Edaspidise üleviimise korral esitab üleandva puksiiri kapten harilikku tuuni vastu võtva puksiiri kaptenile aruande originaali, säilitades selle koopia pardal kogu kampaania kestel.

Veosumba saabumisel sihtkohaks olevasse kalakasvandussse esitab puksiiri kapten kalakasvanduse asukohaliikmesriigi või kalakasvanduse eest vastutava konventsiooniosalise pädevale asutusele kõik surnud kalu käsitlevad aruanded, kasutades selleks F jaos esitatud vorme.

Selleks et lipuliikmesriik või mõrra asukohaliikmesriik saaks kindlaks määrata kvoodi kasutamise, määratakse veo ajal surnud või kaduma läinud kala kaal hinnanguliselt kindlaks järgmiselt:

surnud kalade puhul

i)	lossimise korral kohaldatakse tegelikku lossimiskaalu;

ii)	surnud kalade vette tagasi heitmise korral kohaldatakse vette tagasi heidetud hariliku tuuni isendite suhtes hariliku tuuni isendite keskmist kaalu, mis tehti kindlaks sumpa paigutamise ajal;

kalade puhul, mida artiklis 50 osutatud uurimise ajal käsitatakse muu kaotsiläinud kalakogusena, kohaldatakse nende hariliku tuuni isendite suhtes, mida käsitatakse kaotsiläinud kalana, nagu tegi asjaomase uurimise raames kindlaks lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädev asutus esimese üleviimise videosalvestise analüüsi põhjal, hariliku tuuni isendite keskmist kaalu, mis tehti kindlaks sumpa paigutamise ajal.

D. Sumpa paigutamise toimingute ajal surnud kalade kajastamine

Kalakasvanduse käitaja esitab sumpadesse paigutamise deklaratsioonil teabe sumpadesse paigutamise ajal surnud kalade kohta. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus tagab, et sumpa paigutamise toimingute ajal surnud hariliku tuuni isendite arv ja kaal esitatakse eBCD 6. jao (Kalakasvandust käsitlev teave) asjakohases alajaotuses.

E. Kasvatustegevuse ajal surnud või kaotsiläinud kala koguste kajastamine

Kalakasvanduse käitaja esitab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädevale asutustele teabe kalakasvandustes surnud või kaotsiläinud kala või kasvandustest kadunud kala, sealhulgas väidetavalt varastatud või väljapääsenud kala kohta viivitamatult pärast surnud või kaotsiläinud kala avastamist. Kalakasvanduse käitaja aruandele tuleb lisada vajalikud tõendid (nt kalavarguse kohta esitatud kaebus, sumba lõhkumise korral esitatud kahjuteatis). Pärast sellise aruande saamist muudab kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus asjaomast eBCDd vastavalt või tühistab selle (pärast seda, kui hariliku tuuni püügi elektrooniliste dokumentide süsteemi on vajalikul määral edasi arendatud).

F. Aruande vorm

Aruanne edaspidise üleviimise ja pukseerimise ajal surnud kala koguste kohta
Puksiir	Nimi
	ICCATi nr ja lipuriik
	ITD nr ja sumba nr
	Kapteni nimi
Kalapüügilaev(ad)/mõrd	Laeva(de)/mõrra nimi
	ICCATi nr ja ühise püügioperatsiooni nr
	eBCD(de) nr
Eelnev puksiir (kui olemas)	Nimi
	ICCATi nr ja lipuriik
	ITD nr ja sumba nr
	Teatatud surnud hariliku tuuni isendite koguarv (*1)
Sihtkohaks olev kalakasvandus	Konventsiooniosaline / Nimi / ICCATi nr
Kuupäev	Surnud hariliku tuuni isendite arv	Kapteni allkiri






KOKKU

“

(*1) Edaspidise üleviimise korral edastab üleandva puksiiri kapten kalastussuremust käsitleva aruande originaali vastuvõtva puksiiri kaptenile.

VI LISA

„XVa LISA

Veosumpade plommimise menetlus

Enne nende lähetamist seinnoodalaevale, mõrra juurde või puksiirile annavad ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi käitav üksus ja liikmesriikide pädevad asutused igale nende vastutusalasse kuuluvale vastavalt kas ICCATi piirkondlikule vaatlejale või riiklikule vaatlejale vähemalt 25 ICCATi plommi ning peavad arvestust antud ja kasutatud plommide kohta.

Sumpade plommimise eest vastutab üleandev käitaja. Selleks tuleb igale sumba luugile kinnitada vähemalt kolm plommi sellisel viisil, mis ei võimalda luugi avamist ilma plomme kahjustamata.

Üleandev käitaja videosalvestab plommimistoimingu ning see peab võimaldama plommide identifitseerimist ja nende nõuetekohase kinnitamise kontrollimist. Videosalvestis peab vastama X lisas videosalvestusega seotud menetluste suhtes sätestatud miinimumnõuetele. Asjaomane videosalvestis saadetakse koos kaladega sihtkohaks olevasse kalakasvandusse. Koopiat videosalvestisest hoitakse üleandva laeva pardal või mõrdade juures ning see peab olema kontrolli eesmärgil ligipääsetav igal ajal püügikampaania ajal. Videosalvestise koopia tehakse kättesaadavaks seinnoodalaeva pardal või mõrra juures olevale ICCATi piirkondlikule vaatlejale või vastuvõtva puksiiri pardal olevale riiklikule vaatlejale, et edastada see liikmesriigi või konventsiooniosalise pädevale asutusele või ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes viibib järgneva kontrollüleviimise juures.

Järgneva kontrollüleviimise videosalvestis peab sisaldama plommide eemaldamist, mis peab toimuma nii, et plommid oleksid tuvastatavad ja et oleks võimalik kontrollida, et plommid ei ole kahjustatud.

XVb LISA

Töötlemisdeklaratsiooni ja väljapüügideklaratsiooni vorm

Töötlemine/väljapüük (palun märkige üks)

Väljapüügi kuupäev (päev/kuu/aasta): / /

Kalakasvandus/mõrd (palun märkige üks)

Sumba number / sumpade numbrid:

Väljapüütud isendite arv:

Väljapüütud hariliku tuuni eluskaal kilogrammides:

Väljapüütud hariliku tuuni töödeldud kaal kilogrammides:

Väljapüütud hariliku tuuniga seotud eBCD number / eBCDde numbrid:

Andmed toiminguga seotud abilaevade kohta:

Nimi:

Lipuriik:

ICCATi registreerimisnumber:

Väljapüütud hariliku tuuni sihtkoht (eksport, kohalik turg, muu) (märkige asjakohane)

Täpsustus vastuse „muu“ kohta:

Riikliku vaatleja või asjakohasel juhul ICCATi piirkondliku vaatleja kinnitus:

Vaatleja nimi:

ICCATi nr:

Allkiri:

“

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

Choose the experimental features you want to try