(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879 (2) muudeti varem direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 71 sätestatud kõlblike kohustuste määratlust. Selle uue määratluse kohaselt on kõlblikud kohustused ainult need kohustused, mis on kõlblikud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks. See muudatus peaks kajastuma komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/63, (3) milles käsitletakse kriisilahendusrahastutesse tehtavaid ex ante osamakseid. Täpsemalt tuleks kõnealuses delegeeritud õigusaktis sisalduvaid viiteid mõiste kõlblikud kohustused varasemale määratlusele, mis oli sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 71, kohandada kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktiga 71a, milles on sätestatud uus määratlus. Lisaks tuleb kohandada ka delegeeritud määruse (EL) 2015/63 I lisa 1. sammus osutatud näitaja „finantsinstitutsiooni hoitavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused“ arvutamise valemit, et hõlmata ainult neid kohustusi, mis on kõlblikud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks.

(2)

Direktiiviga (EL) 2019/879 muudeti ka direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikeid 1 ja 2, et näha ette omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude uus arvutamine, mille kohaselt arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue nüüd protsendina nii asjaomase üksuse koguriskipositsioonist kui ka koguriskipositsiooni näitajast. Seepärast tuleks täpsustada, millise parameetri alusel tuleks arvutada delegeeritud määruses (EL) 2015/63 osutatud näitaja „finantsinstitutsiooni hoitavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused“. Lisaks tuleks selle näitaja piisavalt usaldusväärse väärtuse saamiseks sätestada, et selle arvutamisel tuleks kasutada kas koguriskipositsiooni alusel arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet või koguriskipositsiooni näitaja alusel arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

(3)

Direktiiviga (EL) 2019/879 laiendati ka kriisilahendusasutuste võimalust vabastada üksikud üksused omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest individuaalsel tasandil ning nõuda selle asemel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud tasandil, ja eelkõige laiendati seda direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõigetes 3 ja 4 ning artiklis 45g osutatud asjaoludele. Kõnealust direktiivi 2014/59/EL muudatust tuleks kajastada delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 8 lõikes 2.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 20 lõikega 5 on praegu ette nähtud üleminekukord, mis võimaldab väiksematel finantsinstitutsioonidel teha osamakseid riiklikesse kriisilahendusrahastutesse või ühtsesse kriisilahendusfondi ühekordse maksena, mitte täielikult riskiga korrigeeritud osamaksega. See üleminekukord kestab kuni ühtse kriisilahendusfondi sihttaseme saavutamiseks ette nähtud algse perioodi lõpuni, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (4) artikli 69 kohaselt on 31. detsember 2023. Direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõike 1 kohaselt lõpeb riiklike kriisilahendusrahastute sihttaseme saavutamise algne periood aga aasta hiljem, 31. detsembril 2024. Selline olukord põhjustab riiklikesse kriisilahendusrahastutesse osamakseid tegevate finantsinstitutsioonide ja ühtsesse kriisilahendusfondi osamakseid tegevate finantsinstitutsioonide ebavõrdset kohtlemist. Selleks et võimaldada riiklikesse kriisilahendusrahastutesse osamakseid tegevatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel samuti teha ühekordseid makseid kuni vastava riikliku kriisilahendusrahastu algse perioodi lõpuni, tuleks üleminekukorda pikendada ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2024, asendades delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 20 lõikes 5 esitatud viite määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 1 viitega direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõikele 1.

(5)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/63 vastavalt muuta.

(6)

Kriisilahendusasutustele tuleb anda piisavalt aega, et nad saaksid võtta kooskõlas muudetud nõuetega vastu kriisilahendusrahastusse tehtavaid osamakseid käsitlevad otsused ja neist teatada. Seepärast tuleb ette näha üleminekukord 2024. aastaks, millega pikendatakse sellise teatamise tähtaegu.

(7)

Kuna kriisilahendusasutused peavad 2024. aasta osamaksete arvutamiseks ja kogumiseks hakkama muudetud nõudeid kohaldama võimalikult kiiresti, tuleb ette näha, et käesolev määrus jõustub selle avaldamisele järgneval päeval.

(8)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 14 lõike 4 kohaselt peavad finantsinstitutsioonid esitama kriisilahendusasutustele osamaksete arvutamiseks vajaliku teabe iga aasta 31. jaanuariks. Finantsinstitutsioonidele tuleb selle teabe esitamiseks 2024. aastal üks kuu aega juurde anda.

(9)

On vaja vältida õiguslikku ebakindlust seoses meetodiga, mida kasutatakse teabearuannetes ja riiklikesse kriisilahendusrahastutesse tehtavate osamaksete arvutamisel. Seetõttu peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik aegsasti enne osamaksete kogumise tähtaega 2024. aastal anda finantsinstitutsioonidele juhiseid teabe kohta, mis tuleb esitada nende iga-aastaste osamaksete arvutamiseks, võttes arvesse ühekordsete maksete üleminekukorra pikendamist 2024. aastal. Selleks et tagada teabearuannete ja arvutusmeetodi järjepidevus osamaksete tegemise perioodidel ning võimaldada kriisilahendusasutustel anda vajalikke juhiseid alates 1. detsembrist 2023, tuleks artikli 20 lõigetes 5, 8 ja 9 sätestatud üleminekukorra pikendamist kohaldada tagasiulatuvalt alates kõnealusest kuupäevast,

1)

Artikli 3 punkt 17 asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega:

4)

Artiklile 20 lisatakse lõiked 8 ja 9:

5)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.