(1)

Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012 (4). Selleks et luua soodsad tingimused konkurentsi suurendamiseks, eelkõige seoses maksetega suhtluspunktis, tuleks SEPA projekti pidevalt ajakohastada, et kajastada maksete valdkonnas toimunud innovatsiooni ja turu arengut, edendada uute kogu liitu hõlmavate maksetoodete väljatöötamist ning hõlbustada uute turule sisenejate juurdepääsu.

(2)

2017. aastal leppisid makseteenuse pakkujad Euroopa Maksenõukogu egiidi all kokku kogu liitu hõlmavas eurodes kreeditkorralduste välktäitmise skeemis. Euroopa maksesektori jõupingutused ei ole osutunud piisavaks, et tagada eurodes välkkreeditkorralduste suurt kasutuselevõttu liidu tasandil. Ainult laialdase ja kiire kasutuselevõtuga saaks vabastada eurodes välkkreeditkorralduste täieliku võrguefekti, mis toob nii makseteenuste kasutajatele kui ka pakkujatele kasu ja suurendab majanduslikku tõhusust, vähendab turu kontsentratsiooni ning suurendab konkurentsi ja elektrooniliste maksete valikut, seda eelkõige piiriüleste maksete puhul suhtluspunktis.

(3)

Määrusega (EL) nr 260/2012 on kehtestatud eurodes kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded. Eurodes välkkreeditkorraldused on suhteliselt uus eurodes tehtavate kreeditkorralduste kategooria, mis ilmus turule alles pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist. Seepärast on lisaks kõigi kreeditkorralduste suhtes kohaldatavatele üldnõuetele vaja kehtestada erinõuded eurodes välkkreeditkorraldustele, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja integratsioon.

(4)

Välkkreeditkorralduste kättesaadavamaks muutmiseks ja nende eeliste laiendamiseks makseteenuse kasutajatele peaks liikmesriikidel, mille rahaühik ei ole euro, olema võimalik kohaldada käesolevas muutmismääruses sätestatud normidega võrdväärseid norme oma vääringus tehtavate riigisiseste välkkreeditkorralduste suhtes.

(5)

Juba on vastu võetud või kavandatud mitmeid riiklikke regulatiivseid lahendusi eurodes välkkreeditkorralduste kasutuselevõtu suurendamiseks, näiteks tugevdatakse makseteenuse kasutajate kaitset rahaliste vahendite saatmise eest valele makse saajale ja täpsustatakse liidu võetud piiravatest meetmetest tulenevate kohustuste täitmise protsessi. Nende riiklike regulatiivsete lahenduste erinevused võivad killustada siseturgu, mille tulemusena suureneksid nõuete täitmisega seotud kulud riiklike regulatiivsete nõuete erinevuse tõttu ja raskeneks piiriüleste välkkreeditkorralduste täitmine. Seepärast tuleks niisuguste takistuste tekkimise vältimiseks kehtestada eurodes välkkreeditkorralduste, sealhulgas piiriüleste välkkreeditkorralduste ühtsed normid.

(6)

Enne välkkreeditkorralduste tekkimist kogusid makseteenuse pakkujad tavaliselt maksetehingud kokku ja edastasid need eelnevalt kindlaks määratud aegadel töötlemise, kliiringu ja arveldamise eesmärgil jaemaksesüsteemi. Jaemaksesüsteemides, mida praegu kasutatakse eurodes välkkreeditkorralduste töötlemiseks, esitatakse maksetehingud aga ükshaaval ning neid töödeldakse ööpäevaringselt ja reaalajas. Selle kajastamiseks on vaja muuta määruses (EL) nr 260/2012 esitatud mõiste „jaemaksesüsteem“ määratlust.

(7)

Selliste tehingute suurema kasutuselevõtu huvides on vaja tagada, et kõik liidu makseteenuse kasutajad saaksid esitada välkkreeditkorralduste maksekäsundeid ja võtta vastu välkkreeditkorraldusi eurodes. Praegu ei paku eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust vähemalt kolmandik liidu makseteenuse pakkujatest. Lisaks on välkkreeditkorralduste osakaal makseteenuse pakkujate teenustes kasvanud liiga aeglaselt, mis takistab siseturu edasist integreerimist, kahjustab liidu avatud strateegilist autonoomiat ja piirab võimalikku kasu makseteenuse kasutajatele. Seetõttu tuleks makseteenuse pakkujatelt, kes pakuvad eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust, nõuda, et nad pakuksid eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise teenust kõigile oma makseteenuse kasutajatele. Kõnealust nõuet tuleks kohaldada kõigi maksekontode suhtes, mida makseteenuse pakkujad haldavad oma makseteenuse kasutajate hüvanguks, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/92/EL (5) osutatud põhimaksekontod.

(8)

Eurodes välkkreeditkorralduste integreeritud turu loomiseks on oluline, et selliseid tehinguid töödeldaks vastavalt ühtsetele normidele ja nõuetele. Eurodes välkkreeditkorraldus võimaldab raha krediteerida makse saaja kontole sekundite jooksul ja ööpäevaringselt. Ööpäevaringne kättesaadavus on välkkreeditkorraldustele omane ning need peaksid vastama spetsiaalsetele tingimustele, sealhulgas seoses maksekäsundite vastuvõtmise aja, töötlemise, krediteerimise ja väärtuspäeva märkimisega.

(9)

Euroopa Keskpank (EKP) ja riikide keskpangad, kui nad ei tegutse rahaasutuse või muu ametiasutusena, peaksid saama piirata eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenuse pakkumist ajavahemikuga, mil EKP ja riikide keskpangad pakuvad tavapäraste eurodes kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust. Selle piirangu lubamise põhjuseks on asjaolu, et see võib olla vajalik EKP või riigi keskpanga sisemise töökorralduse eripära tõttu selleks, et ta saaks järgida igal ajal Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 123.

(10)

Makseteenuse pakkujatel, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, võib olla piiratud võimalus likviidsuse saamiseks eurodes väljaspool tööaega. Seetõttu on proportsionaalne näha sellistele makseteenuse pakkujatele ette võimalus taotleda oma pädevatelt asutustelt eelnevat luba, et pakkuda makseteenuseid välkkreeditkorralduste saatmiseks asjaomase liikmesriigi vääringus nomineeritud kontodelt väljaspool tööaega ainult teatava, kehtiva tehingulimiidi ulatuses. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik anda selline luba selle alusel, milline on nende hinnangul makseteenuse pakkuja võimalus saada likviidsust eurodes.

(11)

Liikmesriikides on olemas mitmesuguseid makse algatamise kanaleid, mille kaudu makseteenuse kasutajad saavad esitada eurodes kreeditkorralduse maksekäsundi, näiteks internetipangas, mobiilirakenduse vahendusel, pangaautomaadis, iseteenindusterminalis, filiaalis kohapeal või telefoni teel. Et kõikidel makseteenuse kasutajatel oleks juurdepääs eurodes välkkreeditkorraldustele, ei tohiks olla erinevusi kasutajaliidestes, mille kaudu makseteenuse kasutajad saavad esitada maksekäsundeid välkkreeditkorralduste ja muude kreeditkorralduste jaoks. Lisaks, kui makseteenuse kasutajal on võimalik esitada makseteenuse pakkujale paketina mitu kreeditkorralduse maksekäsundit, peaks olema võimalik esitada paketina ka mitu eurodes välkkreeditkorralduse maksetehingut. Makseteenuse pakkujad peaksid saama pakkuda kõiki nende makseteenuse kasutajate algatatavaid eurodes kreeditkorraldusi vaikimisi eurodes välkkreeditkorraldusena.

(12)

Kuna teatavad maksete algatamise kanalid, näiteks jaepankade kontorid, ei ole juurdepääsetavad ööpäev läbi, peaks välkkreeditkorralduse paberkandjal maksekäsundi vastuvõtmise ajaks olema hetk, mil paberkandjal maksekäsund sisestatakse maksja makseteenuse pakkuja sisesüsteemi, mis peaks toimuma võimalikult kiiresti pärast niisuguse maksete algatamise kanali juurdepääsetavaks muutumist.

(13)

Kui makseteenuse kasutaja esitab oma makseteenuse pakkujale paketina mitu välkkreeditkorralduste maksekäsundit, peaks kõnealune makseteenuse pakkuja alustama koheselt paketi lahtipakkimist, et viia see välkkreeditkorralduse üksiktehingute kujule. Mitmest maksekäsundist koosnevas paketis esitatud välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg peaks olema hetk, mil sellest tulenev välkkreeditkorralduse üksiktehing saab lahti pakitud, võttes arvesse maksja makseteenuse pakkujale teatatud jaemaksesüsteemi suutlikkuse piiranguid. Maksja makseteenuse pakkuja peaks kohe pärast lahtipakkimist edastama selle välkkreeditkorralduse üksiktehingu makse saaja makseteenuse pakkujale. Selline edastamine ei tohiks piirata jaemaksesüsteemide pakutavaid võimalikke lahendusi, mis võimaldavad mitmest välkkreeditkorralduse maksekäsundist koosnevad paketid konverteerida välkkreeditkorralduse üksiktehinguteks.

(14)

Kui eurodes välkkreeditkorralduse maksekäsund esitatakse maksekontolt, mis ei ole nomineeritud eurodes, peaks selle maksekäsundi vastuvõtmise ajaks olema hetk, mil makseteenuse pakkuja konverteerib kohe pärast eurodes välkkreeditkorralduse maksekäsundi esitatamist tehingu summa sellest vääringust, milles maksekonto on nomineeritud, eurodesse.

(15)

Makseasutused ja e-raha asutused peaksid aitama hõlbustada eurodes välkkreeditkorralduste kasutuselevõttu ning seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada käesoleva muutmismääruse nõudeid. Makseasutused ja e-raha asutused ei ole siiski kantud nende üksuste loetellu, mis kuuluvad mõiste „asutus“ alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (6) tähenduses. Seega on tegelikult välistatud makseasutuste ja e-raha asutuste osalemine maksesüsteemides, mille liikmesriigid on nimetatud direktiivi kohaselt määranud. Kaasnev suutmatus sellistes maksesüsteemides osaleda võib takistada makseasutusi ja e-raha asutusi pakkumast eurodes välkkreeditkorraldusi tõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil. Seepärast on põhjendatud muuta direktiivi 98/26/EÜ, et lisada makseasutused ja e-raha asutused nende üksuste loetellu, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi tähenduses mõiste „asutus“ alla, kuid üksnes maksesüsteemis osalejate määratlemiseks.

(16)

Makseasutused ja e-raha asutused peaksid vastama liikmesriikide poolt direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud maksesüsteemide nõuetele ja järgima asjaomaseid norme, et neil oleks lubatud neis süsteemides osaleda. Võttes arvesse makseasutuste ja e-raha asutuste võimaliku panuse tähtsust eurodes välkkreeditkorralduste kasutuselevõtu hõlbustamisel ning pankade ja nende asutuste võrdsete tingimuste võimalikult kiire taastamise tähtsust, on vaja anda liikmesriikidele lühike tähtaeg direktiivi 98/26/EÜ muudatuste ülevõtmiseks ja kohaldamiseks ning määrata asjakohased tähtajad käesoleva muutmismääruse kohaldamiseks makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes. Selleks et tagada liikmesriikide poolt kõnealuse direktiivi kohaselt määratud süsteemides osalejatele nõuetekohased võrdsed tingimused, säilitada nende süsteemide stabiilsus ja terviklikkus ning tagada makseasutuste ja e-raha asutuste terviklik riskijuhtimine, on vaja täpsustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (7) teatavaid sätteid makseasutuste ja e-raha asutuste jaoks, kes taotlevad osalemist ja osalevad süsteemides, mille liikmesriigid on määranud vastavalt direktiivile 98/26/EÜ. Nendeks on sätted, mis käsitlevad kasutajate rahaliste vahendite kaitset, juhtimiskorda ja talitluspidevuse korda. Eeldatakse, et Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad direktiivi (EL) 2015/2366 muudatused uuesti läbi, kui nad kaaluvad komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ, ning komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010.

(17)

Makseteenuse kasutajad on väga tundlikud asendatavate makseviiside tasu suhtes. Seega võib tasude suurus suunata neid konkreetset makseviisi kasutama või mitte kasutama. Riigisisestel turgudel, kus on kohaldatud eurodes välkkreeditkorralduste puhul kõrgemaid tehingupõhiseid tasusid kui eurodes muude kreeditkorralduste puhul, on välkkreeditkorralduste kasutuselevõtt väike. See ei ole lasknud saavutada eurodes välkkreeditkorralduste kriitilist massi, mida on vaja nii makseteenuse pakkujatele kui ka makseteenuse kasutajatele täieliku võrgumõju realiseerimiseks. Seetõttu ei tohiks kõiksugused maksjate ja makse saajate suhtes eurodes välkkreeditkorralduste tegemise eest kohaldatavad tasud, sealhulgas tehingupõhised tasud või kindlasummalised tasud, ületada selliseid tasusid, mida kohaldatakse sama makseteenuse kasutaja suhtes muude eurodes kreeditkorralduste vastavate liikide puhul. Oleks ebasoovitav, et makseteenuse pakkujad kõnealuse nõude eesmärgist kõrvale hoiaksid. Kreeditkorralduste vastavate liikide kindlaksmääramisel peaks olema võimalik kasutada kriteeriume, sealhulgas makse algatamise kanal või makse algatamiseks kasutatud makseviis, kliendi staatus ning lisafunktsioonid või -teenused.

(18)

Üldrakendatavad eurodes välkkreeditkorraldused pakuvad makseteenuse pakkujatele võimalusi töötada välja uusi makselahendusi, näiteks mobiilimaksete rakendusi, mis hõlbustavad eurodes välkkreeditkorralduste kasutamist maksete tegemiseks suhtluspunktis. Sellised makselahendused võivad hõlmata maksjatele ja makse saajatele pakutavaid lisafunktsioone või -teenuseid, nagu makse algatamine, vaidluste lahendamine või tagasimaksed. Makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalik otsustada, millist tasu selliste lisafunktsioonide või -teenuste eest lisaks nende aluseks oleva välkkreeditkorralduse omale nõuda. Välkkreeditkorraldusel põhinevat makselahendust, mis hõlmab lisafunktsioone või -teenuseid, ei tohiks pidada oma olemuselt vastavaks tavapärasele kreeditkorraldusele, mida pakutakse ilma nende lisafunktsioonide või -teenusteta. Kui makseteenuse kasutajal on võimalik esitada maksekäsundeid tavapäraste kreeditkorralduste puhul ilma lisafunktsioonide või -teenusteta, peaks sama võimalus olema tagatud ka eurodes välkkreeditkorralduste puhul. Tuleks tagada, et makseteenuse kasutaja seisukohast ei oleks eurodes välkkreeditkorralduste saatmine või vastuvõtmine kulukam kui samade lisafunktsioonide või -teenustega eurodes tavapäraste kreeditkorralduste saatmine või vastuvõtmine. Eelkõige peaksid makseteenuse pakkujad, kes pakuvad erinevaid makselahenduse variante, mis erinevad vaid selle poolest, et ühe puhul kasutatakse välkkreeditkorraldusi ja teise puhul tavapäraseid kreeditkorraldusi, tagama, et eurodes välkkreeditkorralduste eest nõutav tasu ei oleks kokkuvõttes suurem kui eurodes tavapäraste kreeditkorralduste eest nõutav tasu.

(19)

Selleks et anda makseteenuse kasutajatele välkkreeditkorralduste kasutamisel suurem kaalutlusõigus, peaks makseteenuse kasutajal olema võimalik kehtestada maksimaalsed individuaalsed päeva- või tehingulimiidid, mida ta saab välkkreeditkorraldustega saata. Makseteenuse kasutajatel peaks olema võimalik neid individuaalseid limiite igal ajal, raskusteta ja kohe kehtima hakkavalt muuta või tühistada.

(20)

Eurodes kreeditkorralduste turvalisus, nii välk- kui tavapäraste kreeditkorralduste puhul, on väga oluline, et suurendada makseteenuse kasutajate usaldust selliste teenuste vastu ja tagada nende kasutamine. Direktiivi (EL) 2015/2366 kohaselt on makse saaja puhul tehingu korrektse täitmise ainus tegur kordumatu tunnus, nagu see on kõnealuses direktiivis määratletud, ning makseteenuse pakkujad ei pea makse saaja nime kontrollima. Makseteenuse pakkujatel peaksid olema tarvitusel kindlad ja ajakohased pettuste avastamise ja ennetamise meetmed, mille eesmärk on vältida kreeditkorralduse saatmist valele makse saajale pettuse või vea tõttu, arvestades, et maksjal ei pruugi olla võimalik raha tagasi nõuda enne, kui see on krediteeritud makse saaja kontole. Makseteenuse pakkujatel peaks erinevate makse algatamise võimaluste käsitlemiseks kõige sobivamate meetmete kavandamisel olema teatav paindlikkus. Selliste meetmete tulemuseks ei tohiks olla see, et makseteenuse kasutajad peavad maksma lisatasusid. Makseteenuse pakkujad peaksid seega osutama teenust, millega tagatakse selle makse saaja kontrollimine, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata (edaspidi „makse saaja kontrollimise teenus“). Selleks et vältida põhjendamatuid vastuolusid või viivitusi tehingu töötlemisel, peaks maksja makseteenuse pakkuja osutama sellise teenuse kohe pärast seda, kui maksja esitab makse saaja kohta asjakohase teabe, ja enne, kui maksjale pakutakse võimalust kreeditkorraldus autoriseerida.

(21)

Mõned selle makse saaja nime atribuudid, kelle kontole maksja soovib teha kreeditkorralduse, näiteks diakriitilised märgid või nimede erinevad võimalikud transliteratsioonid eri tähestikes ning tavaliselt kasutatavate nimede ja ametlikel dokumentidel märgitud nimede vahelised erinevused, võivad põhjustada olukorra, kus maksja poolt esitatud makse saaja nimi ja määruse (EL) nr 260/2012 lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnusega seostatud nimi, mille on esitanud maksja, ei lange täpselt kokku, kuid langevad siiski peaaegu kokku. Vältimaks põhjendamatuid probleeme eurodes kreeditkorralduste töötlemisel ja hõlbustamaks maksja jaoks selle üle otsustamist, kas kavandatud tehingut jätkata, peaks makseteenuse pakkuja sellistel juhtudel näitama maksjale selle makse saaja nime, kes on seotud maksja poolt esitatud maksekonto tunnusega, viisil, mille puhul on tagatud kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (8).

(22)

Kreeditkorralduse autoriseerimine ilma makse saaja kontrollimiseta võib tingida raha ülekandmise valele makse saajale. Makseteenuse pakkujaid ei tohiks pidada vastutavaks ülekande eest, mis on tehtud valele makse saajale vale kordumatu tunnuse alusel, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 88, kui makseteenuse pakkujad osutavad makse saaja kontrollimise teenust. Ent makseteenuse pakkujad, sealhulgas makse algatamise teenuse pakkujad, kes ei osuta sellist teenust nõuetekohaselt ja kelle sellise mitteosutamise tulemuseks on valesti täidetud maksetehing, peaksid üle kantud summa maksjale viivitamata tagasi maksma, ja kui see on asjakohane, taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks esinenud, kui maksetehingut ei oleks toimunud. Makseteenuse pakkujad peaksid makseteenuse kasutajaid teavitama mõjust, mida avaldab makseteenuse pakkuja vastutusele ja makseteenuse kasutaja tagasimakse saamise õigustele see, kui makseteenuse kasutajad otsustavad jätta käesoleva muutmismääruse kohaselt esitatud teate arvesse võtmata.

(23)

Makse saaja kontrollimise teenust tuleks võimaluse korral osutada kooskõlas kogu liitu hõlmavate normide ja standarditega, et soodustada sujuvat ja koostalitluslikku rakendamist. Need normid ja standardid võiksid välja töötada makseteenuse pakkujatest koosnevad või neid esindavad organisatsioonid.

(24)

Makseteenuse kasutajatel, kes ei ole tarbijad ja kes esitavad paketina mitu maksekäsundit, peaks olema võimalik makse saaja kontrollimise teenuse saamisest oma makseteenuse pakkujaga loodud lepingulise suhte kestel igal ajal loobuda. Pärast makse saaja kontrollimise teenuse kasutamisest loobumist peaks kõnealustel makseteenuse kasutajatel olema võimalik hakata makse saaja kontrollimise teenust uuesti kasutama.

(25)

On kriitilise tähtsusega, et makseteenuse pakkujad täidaksid tulemuslikult oma kohustusi, mis tulenevad liidu poolt ELi toimimise lepingu artiklile 215 kohaselt vastu võetud piiravatest meetmetest isiku, organi või üksuse suhtes, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist või rahaliste vahendite või majandusressursside otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemise keeldu (edaspidi „sihipärased piiravad finantsmeetmed“). Liidu õiguses ei ole aga sätestatud norme menetluse või vahendite kohta, mida makseteenuse pakkujad peavad kasutama, et tagada nende kohustuste täitmine. Makseteenuse pakkujad kasutavad seega eri meetodeid, mis põhinevad nende individuaalsel valikul või asjaomaste riiklike ametiasutuste antud suunistel. Sihipärastest piiravatest finantsmeetmetest tulenevate kohustuste täitmine, milleks tuleb kontrollida iga riigisisese või piiriülese kreeditkorralduse tehingus osalevat maksjat ja makse saajat, toob kaasa väga suure hulga kreeditkorraldusi, mille kohta märgitakse, et nendes võib osaleda isikuid või üksusi, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Suurema osa nii märgistatud tehingute puhul aga ilmneb pärast kontrollimist, et nendes ei osale isikuid või üksusi, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Välkkreeditkorralduste laadi tõttu ei ole makseteenuse pakkujatel võimalik nõutava lühikese tähtaja jooksul selliseid tehinguid kontrollida ja seetõttu lükatakse need tagasi. Kõnealune olukord tekitab makseteenuse pakkujatele operatiivseid probleeme oma makseteenuse kasutajatele kogu liidus usaldusväärsel ja prognoositaval viisil välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuse pakkumisel. Selleks et tagada suurem õiguskindlus, tõhustada makseteenuse pakkujate jõupingutusi täita seoses eurodes välkkreeditkorraldustega sihipärastest piiravatest finantsmeetmetest tulenevaid kohustusi ning vältida välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise tarbetut takistamist, peaksid makseteenuse pakkujad perioodiliselt ning vähemalt kord päevas kontrollima, kas makseteenuse kasutajad on isikud või üksused, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning nad ei peaks selles konkreetses kontekstis enam rakendama tehingupõhist kontrolli. Makseteenuse pakkujate kohustus oma makseteenuse kasutajaid perioodiliselt kontrollida on seotud üksnes selliste isikute või üksustega, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Muud liiki piiravad meetmed, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või piiravad meetmed, mis ei ole võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, jäävad selle kohustuse kohaldamisalast välja.

(26)

Selleks et vältida välkkreeditkorralduste algatamist maksekontodelt, mis kuuluvad isikutele või üksustele, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ja viivitamata külmutada sellistele maksekontodele saadetud rahalised vahendid, peaksid makseteenuse pakkujad kontrollima oma makseteenuse kasutajaid kohe pärast seda, kui on jõustunud uus sihipärane piirav finantsmeede. Seda kohustust tuleks kohaldada kõigi makseteenuse pakkujate suhtes, kes saadavad või võtavad vastu eurodes välkkreeditkorraldusi, tagades seeläbi, et kõik makseteenuse pakkujad täidavad sihipärastest piiravatest finantsmeetmetest tulenevaid kohustusi tulemuslikult. Makseteenuse pakkujate kohustus perioodiliselt kontrollida, kas nende makseteenuse kasutajad on isikud või üksused, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ei mõjuta meetmeid, mida makseteenuse pakkujad peaksid saama võtta, et järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat liidu õigust, eelkõige selle riskipõhiseid nõudeid, järgida muid piiravaid meetmeid kui varade külmutamine või rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või järgida piiravaid meetmeid, mis ei ole võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt.

(27)

Käesoleva muutmismäärusega lisatud sätete rikkumise eest peaksid määrama karistusi liikmesriikide pädevad asutused või õigusasutused. Kehtestatud karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks et suurendada makseteenuse pakkujate ja asjaomaste pädevate asutuste vahel vastastikust usaldust makseteenuse pakkujatel lasuvate sihipärastest piiravatest finantsmeetmetest tulenevate kohustuste täitmist käsitleva ühtse lähenemisviisi ühetaolisel ja põhjalikul rakendamisel, on eriti vaja kogu liidus tagada ühtlus, kehtestades ühise standardiga ülemmäära karistuste jaoks, mida kohaldatakse juhul, kui makseteenuse pakkujad rikuvad oma kohustust kontrollida, kas nende makseteenuse kasutajad on isikud või üksused, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Karistusi peaks olema võimalik määrata mitte ainult makseteenuse pakkujatele, vaid ka füüsilistele isikutele, kes on makseteenuse pakkuja kõrgema juhtkonna või juhtorgani liikmed.

(28)

Makseteenuse pakkujad vajavad käesolevas muutmismääruses sätestatud kohustuste täitmiseks piisavalt aega. Seepärast on asjakohane kehtestada need kohustused järk-järgult, võimaldades makseteenuse pakkujatel oma ressursse tõhusamalt kasutada. Kohustus pakkuda välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust peaks seega hakkama kehtima hiljem kui kohustus pakkuda välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust, kuna välkkreeditkorralduste saatmine kipub olema välkkreeditkorralduste vastuvõtmisest kulukam ja keerukam ning nõuab seetõttu rakendamiseks rohkem aega. Makse saaja kontrollimise teenus on asjakohane makseteenuse pakkujate jaoks, kes pakuvad kreeditkorralduste saatmise makseteenust.

Kohustust pakkuda makse saaja kontrollimise teenust tuleks seega hakata kohaldama samal ajal kui kohustust pakkuda välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust. Tasudega seotud kohustusi ja ühtlustatud menetlust, et tagada sihipärastest piiravatest finantsmeetmetest tulenevate kohustuste täitmine, tuleks kohaldada alates hetkest, kui makseteenuse pakkujad on kohustatud pakkuma välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust. Et makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, saaksid tõhusalt eraldada eurodes välkkreeditkorralduste kasutuselevõtuks vajalikke vahendeid, tuleks käesolevas muutmismääruses sätestatud kohustusi kohaldada selliste makseteenuse pakkujate suhtes alates hilisematest kuupäevadest kui nende makseteenuse pakkujate suhtes, kes asuvad eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides. Erinevate kohustuste kehtestamine peaks toimuma järk-järgult, nagu euroalal asuvate makseteenuse pakkujate puhul. Kui euro võetakse kasutusele sellise liikmesriigi vääringuna, mille rahaühik ei ole euro, enne neid hilisemaid kuupäevi, peaksid selle liikmesriigi makseteenuse pakkujad hakkama järgima käesolevat muutmismäärust ühe aasta jooksul alates euroalaga ühinemisest ja hiljemalt vastavatel kuupäevadel, mis on määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro. Sellistel makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalus järgida käesolevat muutmismäärust varem kui vastavad kuupäevad, mis on määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

(29)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse maksekontode ning riigisiseste ja piiriüleste eurodes ning muudes vääringutes kreeditkorralduste ja välkkreeditkorralduste tasude arengut alates komisjoni seadusandliku ettepaneku vastuvõtmise kuupäevast, st 26. oktoobrist 2022, et jälgida käesoleva muutmismääruse mõju hindadele, mida nõutakse kontode, tavapäraste kreeditkorralduste ja välkkreeditkorralduste eest. Komisjon peaks hindama ka nii selle kohustuse kohaldamisala, millega nõutakse, et makseteenuse pakkuja kontrolliks perioodiliselt, kas tema makseteenuse kasutajad on isikud või üksused, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, kui ka seda, kui edukalt see kohustus aitab vältida välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise tarbetut takistamist. Samuti peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse järelejäänud takistusi välkkreeditkorralduste tegemisel mitmesugustes oludes, sealhulgas maksete tegemisel suhtluspunktis. Kõnealuses aruandes tuleks hinnata välkkreeditkorralduste kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiate, näiteks QR-koodide, lähiväljaside (NFC) ja Bluetoothi standardimise taset.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1230 (9) kohaselt peavad tasud, mida liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, asuva makseteenuse pakkuja kohaldab eurodes piiriüleste kreeditkorralduste eest, olema samad, mida kõnealune makseteenuse pakkuja kohaldab riigisiseste selle liikmesriigi omavääringus kreeditkorralduste puhul. Olukordades, kus selline makseteenuse pakkuja kohaldab riigisiseste omavääringus välkkreeditkorralduste eest kõrgemaid tasusid kui riigisiseste tavapäraste omavääringus kreeditkorralduste eest ja seega ka kõrgemaid tasusid kui piiriüleste tavapäraste eurodes kreeditkorralduste puhul, oleks nende tasude tase, mida selline makseteenuse pakkuja peaks määruse (EL) 2021/1230 alusel piiriüleste eurodes välkkreeditkorralduste suhtes kohaldama, kõrgem kui piiriüleste tavapäraste eurodes kreeditkorralduste puhul. Sellistes olukordades on nõuete vastuolu vältimiseks ja võttes arvesse peamist eesmärki suunata makseteenuse kasutajaid kasutama eurodes välkkreeditkorraldusi, asjakohane nõuda, et maksjate ja makse saajate suhtes eurodes välkkreeditkorralduste suhtes kohaldatavad tasud ei ületaks piiriüleste tavapäraste eurodes kreeditkorralduste suhtes kohaldatavaid tasusid.

(31)

Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 vastavalt muuta.

(32)

Igasugune isikuandmete töötlemine, mis toimub, kui pakutakse kreeditkorraldusi või makse saaja kontrollimise teenust või kontrollitakse, kas makseteenuse kasutajad on isikud või üksused, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, peaks olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Füüsiliste isikute nimede ja maksekonto tunnuste töötlemine on proportsionaalne ja vajalik, et vältida petturlikke tehinguid, avastada vigu ja tagada vastavus sihipärastele piiravatele finantsmeetmetele.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada vajalikud ühtsed õigusnormid piiriüleste eurodes välkkreeditkorralduste jaoks liidu tasandil ja suurendada eurodes välkkreeditkorralduste üldist kasutuselevõttu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest nad ei saa kehtestada kohustusi teistes liikmesriikides asuvatele makseteenuse pakkujatele, küll aga saab neid vastava ulatuse ja sellise tegevuse mõjude tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (10) artikli 42 lõikega 1, kes esitas oma arvamuse 19. detsembril 2022 (11),

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).“ "

3)

Artiklisse 11 lisatakse järgmised lõiked:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“ "

4)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

5)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

1)

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).“ "

2)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

1)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

2)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).“ "

1)

punkt b asendatakse järgmisega:

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1)."

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349)."

(*9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35)."

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).“;"

2)

punkt f asendatakse järgmisega: