(1)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõike 2 kohaselt peab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) looma kõnealuse määruse artikli 9a lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe jaoks keskandmebaasi ja seda ajakohastama. Seega, kui määratakse kindlaks, kuidas teavet tuleb analüüsida ja teha aruandvatele asutustele kättesaadavaks teadmisvajadusest lähtuvalt ja konfidentsiaalselt, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 9a lõikes 3, on see paratamatult seotud kõnealuse keskandmebaasi loomise üksikasjade täpsustamisega.

(2)

Tuleb täpsustada vastavaid olukordi, kus puudused võivad esineda. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, hõlmab järelevalve kõigi aruandvate asutuste kogu asjakohast tegevust, mida valdkondlike õigusaktide kohaselt ellu viiakse, ning seega on järelevalve mitmekesine. Seepärast tuleks vastavaid olukordi täpsustada, võttes arvesse mitmesuguste aruandvate asutuste järelevalvetegevust.

(3)

Puuduse olulisuse kindlakstegemiseks tuleb sätestada selle üldine määratlus ja selliste kriteeriumide mitteammendav loetelu, mille alusel saab seda määratlust edaspidi täiendada. Sellist määratlust ja kriteeriumide loetelu on vaja, et saavutada ühelt poolt selle üldmääratluse ühtne kohaldamine ja teiselt poolt tagada, et kõik olulised puudused üldmääratluse tähenduses oleksid hõlmatud, võttes arvesse konkreetset konteksti.

(4)

Tagamaks, et aruandvad asutused esitavad teabe puuduste kohta andmebaasis varajases etapis, tuleks olulised puudused määratleda nii, et see ei hõlmaks mitte ainult neid puudusi, mis toovad ilmsiks kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud nõuete märkimisväärse rikkumise, vaid ka neid puudusi, mis võivad sellise rikkumiseni viia, isegi kui selliseid rikkumisi ei ole veel esinenud. See on põhjendatud ka asjaoluga, et need asutused, kellel ei ole samal tasemel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast teavet ja eksperditeadmisi nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (2) kohaselt pädevaks määratud järelevalveasutustel, peaksid esitama andmebaasi teabe parimal võimalikul viisil.

(5)

Esitatava teabe liigi kindlaksmääramiseks tuleb eristada üldteavet, teavet oluliste puuduste kohta ja teavet võetud meetmete kohta.

(6)

Esitatava üldteabe komponentide kindlaksmääramisel tuleks pöörata erilist tähelepanu piiriüleselt tegutsevatele finantssektori ettevõtjatele, sealhulgas sellistele finantssektori ettevõtjatele, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille jaoks on loodud kolleegium. Esitatud teabe võrreldavuse tagamiseks peaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutused esitama EBA-le üldteabe raames ka finantssektori ettevõtja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskiprofiili, kasutades ühiseid kategooriaid.

(7)

Usaldatavusjärelevalveasutused peaksid üldteabe raames esitama teabe mis tahes järelevalveprotsessi ja muu sarnase protsessi asjakohase riskihindamise tulemuste kohta, mida on mõjutanud finantssektori ettevõtja rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, koos teabega mis tahes negatiivse lõpliku hinnangu või tegevusloa taotluse kohta tehtud negatiivse otsuse kohta, kui selline hinnang või otsus põhineb samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidel.

(8)

Selleks et võtta arvesse päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste erinevaid pädevusi, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2015/849, tuleb selgitada, et nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutused peaksid teatama EBA-le olulistest puudustest, mille nad on oma vastavate pädevuste raames kindlaks teinud. Samuti tuleb selgitada, et vastuvõtva liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuse võetud meetmed tuleks esitada andmebaasi sõltumata päritoluliikmesriigi asutusele esitatud mis tahes teatest.

(9)

Tuleb tagada, et EBA saab tulemuslikult täita oma rolli juhtida, koordineerida ja jälgida tegevust finantssüsteemi usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja turvalisuse edendamiseks, et hoida ära süsteemi kasutamine rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, ja kasutada täielikult ära kõiki oma määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevaid volitusi ja vahendeid, järgides samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet. Seepärast peaks EBA-l olema võimalik andmebaasi esitatud teabe analüüsimisel võtta arvesse ka muudest allikatest saadud teavet. EBA peaks püüdma seda teavet kasutada kõigi määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud ülesannete täitmiseks.

(10)

Andmebaasi esitatud ja aruandvatele asutustele kättesaadavaks tehtud teabe analüüsimisel peaks käesolev määrus tagama koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA) kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega, mida on täpsustatud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 2 lõikes 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 2 lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 2 lõikes 4. Eelkõige tuleks täpsustada, et teavet, mida EBA on kõnealustelt asutustelt taotlenud või mis on neilt muul viisil saadud, võib vajaduse korral kasutada analüüsi tegemiseks ning et EBA peaks esitama selle teabe EIOPA-le ja ESMA-le kas omal algatusel või kõnealustelt asutustelt saadud taotluse korral.

(11)

Tuleb kindlaks määrata, kuidas tehakse teave kättesaadavaks aruandvatele asutustele. Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikes 2 osutatakse üldiselt asjaolule, et EBA peab tagama, et teave tehakse aruandvatele asutustele kättesaadavaks teadmisvajadusest lähtuvalt ja konfidentsiaalselt, samas kui kõnealuse määruse artikli 9a lõikes 3 osutatakse konkreetselt põhjendatud taotlustele. Mõlemad sätted on osa protsessist, kuidas tehakse teave kättesaadavaks aruandvatele asutustele. Selleks tuleks kindlaks määrata ka aruandvate asutuste poolt EBA-le esitatava põhjendatud taotluse konkreetsed elemendid.

(12)

Selleks et tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ja vältida teabe dubleerimist, tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuse poolt meetme kohta teabe esitamist käsitada ka direktiivi (EL) 2015/849 artikli 62 kohaselt meetme kohta teate esitamisena. Lisaks tuleb ette näha, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus või usaldatavusjärelevalveasutus, kes esitab teabe keskandmebaasi, täpsustab seda tehes, kas kõnealune asutus on juba esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artikli 97 lõike 6 kohase teate.

(13)

Selleks et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasist saaks tõhus vahend rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses, tuleb tagada, et aruandvad asutused esitavad selle teabe keskandmebaasi õigeaegselt, ja tagada kõnealuse teabe kvaliteet. Selleks tuleks teave oluliste puuduste ja võetud meetmete kohta esitada põhjendamatu viivituseta ning aruandvad asutused peaksid põhjendamatu viivituseta vastama EBA mis tahes taotlusele, mis on esitatud pärast kvaliteedikontrolli. Samal põhjusel peaksid aruandvad asutused tagama sellise teabe täpsuse, täielikkuse, asjakohasuse ja ajakohastamise ning teave oluliste puuduste kohta tuleks esitada sõltumata mis tahes meetmest, mida seoses puudustega on võetud.

(14)

Selleks et tagada tõhus ajakasutus ja edendada seeläbi liidu finantssüsteemides rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide järjepidevat, süstemaatilist ja tulemuslikku jälgimist ja hindamist, tuleks teave ja taotlused esitada inglise keeles. Selleks et tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ja vältida aruandvate asutuste ülemääraseid kulusid, tuleks juhul, kui tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad inglise keeles, esitada need originaalkeeles koos ingliskeelse kokkuvõttega.

(15)

Kui hoiuste tagamise skeemi haldab eraõiguslik üksus, peaks selle skeemi üle järelevalvet tegev määratud asutus tagama, et selline skeem teatab määratud asutusele oma tegevuse käigus tuvastatud olulistest puudustest.

(16)

Võttes arvesse kaasatud aruandvate asutuste suurt arvu ja eeldatavaid märkimisväärseid erinevusi aruandluse sageduses, kuna mõned neist asutustest teatavad oma järelevalvekohustuste tõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud olulistest puudustest ja meetmetest harvemini kui teised, ning et saavutada nii aruandvate asutuste kui ka EBA tegevus- ja kulutõhusus, tuleks andmebaasi ülesehituses lähtuda järjestikusest lähenemisviisist. Selle järjestikuse lähenemisviisi kohaselt peaks mõnel aruandval asutusel olema otsene ja mõnel kaudne juurdepääs andmebaasile.

(17)

Kõik teabevahetuses osalejad peaksid järgima ametisaladuse hoidmise ja konfidentsiaalsuse nõudeid. Seega tuleks kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, kuidas teavet avaldada nii, et oleks tagatud konfidentsiaalsus.

(18)

Kui esitatud, taotletud, jagatud või kättesaadavaks tehtud teave käsitleb füüsilisi isikuid, tuleks neid füüsilisi isikuid käsitleva teabe töötlemisel järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Selleks tuleb kindlaks määrata füüsiliste isikute puhul töödeldav teave.

(19)

Selleks et tagada andmebaasi ja selles sisalduva teabe analüüsi tõhusus, mis võimaldaks kasutada andmebaasi tõhusa vahendina rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses, peaks EBA-l olema võimalik kombineerida talle käesoleva määruse kohaselt esitatud teavet EBA volituste kohaste ülesannete täitmisel saadud muu teabega üksikute finantssektori ettevõtjate oluliste puuduste kohta, mis muudavad nad rahapesu või terrorismi rahastamise suhtes haavatavaks. Kui kombineeritud teave sisaldab isikuandmeid, peaksid selliste andmete asjakohasuse tagamiseks kuuluma need andmed II lisas loetletud andmekategooriatesse. Isikuandmete kombineerimine peaks olema erandlik ja neid andmeid võib töödelda üksnes käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Andmeid võib olla vaja kombineerida, et i) tagada pädevatelt asutustelt saadud andmete täpsus ja täielikkus või ii) võimaldada EBA-l integreerida oma andmebaasi asjakohast teavet, mis on sama laadi kui see, mille edastasid pädevad asutused, kuid mis on saadud muu kanali kaudu, näiteks liidu õiguse võimalike rikkumiste uurimise kaudu vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 17.

Teave, mis on seotud kliendi, tegeliku kasusaaja, juhtorgani liikme või võtmeisiku toimepandud kuritegude kahtlusega või nende eest süüdimõistmisega, võib osutada aususe ja usaldusväärsuse puudumisele või rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele. See võib olla oluline põhjus, miks esineb olulisi puudusi seoses finantssektori ettevõtja juhtimiskorra, sobivuse ja nõuetekohasuse, oluliste osaluste omanike, ärimudeli või tegevusega, või see võib selliste oluliste puuduste tekkele kaasa aidata. Seepärast võivad II lisas kindlaks määratud isikuandmed sisaldada teavet kuritegude kahtluse või nende eest süüdimõistmise kohta.

Andmebaasi võib kanda ainult oluliste puudustega seotud andmeid. Võttes arvesse, et käesoleva määruse kohaselt on olulised puudused seotud üksnes märkimisväärsete rikkumistega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud nõuete täitmisel, tagab see, et käesoleva määruse alusel andmete töötlemine piirdub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud nõuete raske rikkumisega ning seega sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne.

Kõiki käesoleva määruse rakendamiseks töödeldavaid isikuandmeid tuleks käsitleda kooskõlas liidu andmekaitseraamistikuga, sealhulgas töötlemisega seotud põhimõtetega, nagu seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus, eesmärgikohasus, võimalikult väheste andmete kogumine, täpsus, säilitamise piirang, terviklus ja konfidentsiaalsus ning vastutus.

(20)

Isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse andmekaitsealaseid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (7).

(21)

EBA, ESMA, EIOPA ja aruandvad asutused peaksid määrama kindlaks oma vastavad kohustused isikuandmete kaasvastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 26 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 86 kohase kokkuleppega, niivõrd kuivõrd need kohustused ei ole kindlaks määratud nende suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega.

(22)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma ametlikud märkused 24. jaanuaril 2023.

(23)

Võttes arvesse määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikes 1 sätestatud volituste täiendavat laadi seoses puuduse ja selle olulisuse määratlusega, tuleks ühes määruses sätestada kirjeldused, mis käsitlevad vastavaid olukordi, kus puudused võivad esineda, ning kogutava teabe liik ja teabe kogumise praktiline rakendamine, samuti selgitada kõnealuse artikli lõikes 3 sätestatud volitusi selle kohta, kuidas tuleks kogutud teavet analüüsida ja teha kättesaadavaks teadmisvajadusest lähtuvalt ja konfidentsiaalselt.

(24)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 9a on EBA-le tehtud ülesandeks koguda teavet meetmete kohta, mida aruandvad asutused on võtnud tuvastatud oluliste puuduste kõrvaldamiseks. Selliste meetmete all tuleks mõista järelevalve- ja haldusmeetmeid, sanktsioone ja karistusi, sealhulgas ettevaatusabinõusid või ajutisi meetmeid, mida aruandvad asutused võtavad järelevalvetegevuse raames, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 2 lõike 5 teises lõigus, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 2 lõike 5 teises lõigus ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 2 lõike 5 teises lõigus.

(25)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(26)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

1)

„aruandvad asutused“ – käesoleva artikli punktides 2–7 osutatud asutused ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu;

2)

„rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus“ – asutus, kellele on tehtud ülesandeks tagada finantssektori ettevõtja vastavus direktiivile (EL) 2015/849;

3)

„usaldatavusjärelevalveasutus“ – asutus, kellele on tehtud ülesandeks tagada finantssektori ettevõtja vastavus usaldatavusraamistikule, mis on kehtestatud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega ja kõnealustes sätetes osutatud direktiive ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Keskpank küsimustes, mis on seotud talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (8) antud ülesannetega;

4)

„makseasutuse järelevalve asutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (9) artiklis 22 osutatud asutus;

5)

„äritegevuse järelevalve asutus“ – asutus, kellele on tehtud ülesandeks tagada finantssektori ettevõtja vastavus äritegevuse või tarbijakaitse raamistikule, mis on kehtestatud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega ja kõnealustes artiklites osutatud direktiive ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega;

6)

„kriisilahendusasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (10) artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

7)

„määratud asutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (11) artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud määratud asutus;

8)

„rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud nõue“ – finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise ja selle vastu võitlemisega seotud nõue, mis on finantssektori ettevõtjale kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning kõnealustes artiklites osutatud direktiive ülevõtvatele siseriiklikele õigusaktidele;

9)

„meede“ – järelevalve- ja haldusmeede, sanktsioon ja karistus, sealhulgas ettevaatusabinõu või ajutine meede, mida aruandev asutus võtab sellise puuduse kõrvaldamiseks, mida peetakse vastavalt artiklile 3 oluliseks;

10)

„filiaal“ – tegevuskoht, mis on finantssektori ettevõtja juriidiliselt sõltuv osa ja kus tehakse vahetult kõiki või teatavaid finantssektori ettevõtja äritegevusele omaseid tehinguid, olenemata sellest, kas tema registrijärgne asukoht või peakontor on liikmesriigis või kolmandas riigis;

11)

„emaettevõtjana tegutsev finantssektori ettevõtja“ – liikmesriigis tegutsev finantssektori ettevõtja, kelle tütarettevõtja on teine finantssektori ettevõtja või kellel on sellises finantssektori ettevõtjas osalus ja kes ise ei ole teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud finantssektori ettevõtja tütarettevõtja;

12)

„liidus emaettevõtjana tegutsev finantssektori ettevõtja“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantssektori ettevõtja, kes ei ole mis tahes liikmesriigis asutatud teise finantssektori ettevõtja tütarettevõtja;

13)

„kolleegium“ – direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 osutatud järelevalvekolleegium, direktiivi 2014/59/EL artiklites 88 ja 89 osutatud kriisilahenduse kolleegium või Euroopa kriisilahenduse kolleegium või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegium.

a)

käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud üldteave;

b)

käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud teave oluliste puuduste kohta;

c)

käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud teave võetud meetmete kohta.

a)

artikli 2 lõikes 1 sätestatud olulise puuduse liik;

b)

põhjus, miks aruandev asutus leiab, et puudus on oluline;

c)

olulise puuduse kirjeldus;

d)

vastav olukord, kus oluline puudus on ilmnenud, nagu on sätestatud I lisas;

e)

olulise puuduse kestus;

f)

olulist puudust käsitleva teabe päritolu;

g)

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud nõue, millega oluline puudus on seotud;

h)

selliste toodete, teenuste või tegevuste liik, mille jaoks finantssektori ettevõtjale on antud tegevusluba ja mida olulised puudused mõjutavad;

i)

kas oluline puudus puudutab finantssektori ettevõtjat, tema filiaali, agenti või turustajat, samuti olulise puuduse piiriülene mõju;

j)

kas teave olulise puuduse kohta on edastatud kolleegiumile, mis on loodud konsolideerimisgrupi jaoks, millesse finantssektori ettevõtja kuulub, ning kui seda ei ole veel edastatud, siis selle põhjus;

k)

vastuvõtva liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste puhul, kas teave oluliste puuduste kohta on edastatud päritoluliikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutusele või asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikes 9 osutatud kesksele kontaktpunktile, ning kui seda ei ole veel edastatud, siis selle põhjus;

l)

kas oluline puudus näib olevat asjaomase toote, teenuse või tegevuse ülesehitusele omane;

m)

kas oluline puudus näib olevat seotud konkreetsete füüsiliste isikutega, st kas kliendi, tegeliku kasusaaja, juhtorgani liikme või võtmeisikuga, sealhulgas põhjused, miks aruandev asutus leiab, et kõnealune füüsiline isik näib olevat seotud olulise puudusega;

n)

mis tahes kontekstipõhine või taustteave olulise puuduse kohta, kui see on aruandvale asutusele teada, sealhulgas:

a)

viide olulisele puudusele, millega seoses meede on võetud, ja asjakohasel juhul artikli 6 kohaselt esitatud teabe ajakohastus;

b)

meetme kehtestamise kuupäev;

c)

meetme liik, selle sisemine viitenumber ja avaldamise korral link sellele;

d)

täielik teave juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta, kelle suhtes meede kehtestati;

e)

meetme kirjeldus, sealhulgas selle õiguslik alus;

f)

meetme staatus, sealhulgas, kas meetme kohta on esitatud kaebus;

g)

kas ja kuidas meede on avaldatud, sealhulgas anonüümse avaldamise, avaldamisega viivitamise või avaldamata jätmise põhjused;

h)

kogu teave, mis on oluline meetmega seotud olulise puuduse kõrvaldamiseks, sealhulgas kõik selliseks kõrvaldamiseks kavandatud või võetud meetmed, ning mis tahes täiendavad selgitused kõrvaldamisprotsessi kohta ja asjakohane eeldatav kõrvaldamise ajakava;

i)

kas teave meetme kohta on edastatud kolleegiumile, mis on loodud konsolideerimisgrupi jaoks, millesse finantssektori ettevõtja kuulub; ning kui seda ei ole veel edastatud, siis selle põhjus;

j)

vastuvõtva liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste puhul, kas teave meetme kohta on edastatud päritoluliikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pädevale asutusele, ning kui seda ei ole veel edastatud, siis selle põhjus.