a)

välitingimustes, loodus- ja linnapiirkondades põhimaanteede, raudteede ja muude transporditeede äärsetes peatustes, samuti puukoolides, aianduskeskustes, määratletud taimede ning nende puidu ja koorega kauplemise keskustes, lehtpuitu käitlevates saeveskites ja muudes asjakohastes kohtades vastavalt vajadusele;

b)

igal aastal selleks sobival ajal, mil määratletud taimekahjustaja avastamise võimalus on suurim, võttes arvesse taimekahjustaja bioloogiat, määratletud taimede olemasolu ja bioloogiat ning teaduslikku ja tehnilist teavet, millele osutatakse toiduohutusameti uuringukaardil taimekahjustaja Agrilus planipennis’e kohta (4).

a)

määratletud taimekahjustaja püüdmine, mis võib hõlmata püünispuude kasutamist;

b)

määratletud taimede visuaalne kontroll, kui see on asjakohane;

c)

kahtluse korral proovide võtmine ja analüüside tegemine määratletud taimedest ja määratletud puidust, sealhulgas lõigatud okstest ja puidust pakkematerjalist; ning

d)

spetsiaalse väljaõppe saanud otsimiskoerte kasutamine, kui see on asjakohane.

a)

saastunud piirkond vähemalt 100 m raadiuses saastunud taimede ümber, sealhulgas saastunud taimede ja kõigi määratletud taimede ümber, mis võivad nakatuda (edaspidi „saastunud piirkond“);

b)

saastunud piirkonnaga piirnev vähemalt 10 km laiune puhvertsoon.

a)

põhineb toiduohutusameti suunistel taimekahjustaja Agrilus planipennis’e statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta ning

b)

hõlmab oksaproovide võtmist või muid sobivaid meetodeid, mis võimaldavad taimekahjustajat enne selle koorumist avastada.

a)

on tõendeid selle kohta, et määratletud taimekahjustaja on alale sisse toodud taimede või taimse materjaliga, millelt see leiti, ja kõnealused taimed olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist ning määratletud taimekahjustaja ei ole paljunenud, või on tõendeid selle kohta, et tegemist on üksikleiuga, mis eeldatavasti ei too kaasa määratletud taimekahjustaja kohandumist;

b)

eriuuringu ja võetud likvideerimismeetmete tulemuste põhjal on kindlaks tehtud, et määratletud taimekahjustaja ei ole alal kohandunud ning määratletud taimekahjustaja levik ja edukas paljunemine ei ole tema bioloogia tõttu võimalik.

a)

võtab meetmeid, millega tagatakse määratletud taimekahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse selle leviku risk;

b)

suurendab asjakohasel juhul viivitamata püüniste arvu ja püüniste kontrollimise sagedust selles piirkonnas;

c)

intensiivistab viivitamata visuaalset kontrolli täiskasvanud taimekahjustajate esinemise kindlakstegemiseks ja võtab oksaproove või kasutab muid sobivaid avastamismeetodeid, mis võimaldavad avastada määratletud taimekahjustajat enne selle koorumist;

d)

teeb vähemalt ühe määratletud taimekahjustaja arengutsükli ja ühe lisa-aasta vältel uuringuid saastunud taimi või määratletud taimekahjustaja leiukohta ümbritseval alal vähemalt 1 km raadiuses ning määratletud taimekahjustaja lendlusperioodil on uuringud korrapärased ja intensiivsed;

e)

uurib määratletud taimekahjustaja päritolu, tehes kindlaks määratletud taimekahjustajaga seotud taimede, puidu, koore ja muude esemete päritolu ning kontrollides, kas neil esineb saastumistunnuseid, sealhulgas võttes oksaproove ja kasutades sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid;

f)

suurendab üldsuse teadlikkust määratletud taimekahjustajaga seotud ohust ning

g)

võtab mis tahes muid meetmeid, mis võivad määratletud taimekahjustaja likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (5) ja kohaldades integreeritud meetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (6).

a)

kõigi saastunud taimede ja saastumiskahtlusega taimede viivitamatu langetamine maapinna tasandil;

b)

kõigi määratletud taimede viivitamatu langetamine maapinna tasandil vähemalt 100 m raadiuses saastunud taimede ümber ning kõnealuste määratletud taimede põhjalik kontrollimine mis tahes saastumistunnuste avastamiseks, välja arvatud juhul, kui saastunud taimed leiti väljaspool määratletud taimekahjustaja lendlusperioodi; sel juhul tuleb määratletud taimed langetada ja kõrvaldada aegsasti enne järgmise lendlusperioodi algust;

c)

punktide a ja b kohaselt langetatud taimede kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut langetamise ajal ja pärast seda;

d)

saastumisega seotud puidu ja koore kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut;

e)

keeld määratletud taimi, puitu ja koort piiritletud alalt välja vedada;

f)

saastumise päritolu uurimine, tehes kindlaks saastumisega seotud taimede, puidu, koore ja muude esemete päritolu ning kontrollides, kas neil esineb saastumistunnuseid, sealhulgas võttes oksaproove ja kasutades sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid;

g)

võimaluse korral määratletud taimede asendamine taimeliikidega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud;

h)

uute määratletud taimede, välja arvatud püünispuude keelamine välitingimustes punktis b osutatud alal;

i)

kui kasutatakse püünispuid, kontrollitakse neid korrapäraselt ning hävitatakse need ja uuritakse neid enne järgmist lendlusperioodi;

j)

üldsuse teadlikkuse suurendamine määratletud taimekahjustajaga seotud ohust ning vastuvõetud meetmetest, mille abil ennetatakse selle taimekahjustaja sissetoomist liidu territooriumile ja seal levimist, sealhulgas tingimused, mille alusel võib määratletud taimi, puitu ja koort piiritletud alalt välja vedada;

k)

vajaduse korral erimeetmed erijuhtumite või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul on alust arvata, et need ei lase taimekahjustaja levikut tõkestada, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või saastuskahtlusega taimedele ja selliste taimede asjakohase likvideerimisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest; ning

l)

muud meetmed, mis võivad kaasa aidata määratletud taimekahjustaja likvideerimisele kooskõlas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga (ISPM) nr 9 ning kompleksse lähenemisviisi rakendamisele vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14.

a)

määratletud taimekahjustaja likvideerimismeetmed, mis on sätestatud artiklis 7;

b)

ettevaatusabinõud, mis on seotud määratletud taimede, puidu ja koore vedamisega liidu territooriumil ning mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (7) VIII lisas;

c)

liidu territooriumil veetavate määratletud taimede, puidu ja koore ametlik kontroll;

d)

kättesaadavaks tehtavad minimaalsed vahendid ja täiendavate vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui määratletud taimekahjustaja esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist;

e)

hävitamisele kuuluvate taimede, puidu ja koore omanike kindlakstegemise, kõrvaldamiskorraldusest teatamise ja eravaldustesse sisenemise menetlused.