(1)

Käesoleva määruse otstarve on täiendada määruse (EL) 2021/2116 artikli 50 lõike 3 sätet liikmesriikide kohustuse kohta teha komisjonile kättesaadavaks teave õigusnormide rikkumise kohta. Selleks et komisjon saaks täita oma kohustusi liidu finantshuvide kaitsmisel, eelkõige teha riskianalüüse, töötada välja tulemuslikumad süsteemid riskide kindlakstegemiseks ja koostada selliste ülesannete kohta aruandeid, tuleks ühtlasi kindlaks määrata, millised andmed on vaja esitada.

(2)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud samal viisil, sõltumata fondist ja fondi loomise eesmärgist. Selleks on määruse (EL) 2021/2116 artikli 52 lõikega 1 antud komisjonile õigus võtta vastu norme, millega täiendatakse liikmesriikide kohustust teatada ühise põllumajanduspoliitika rahastamisega seotud õigusnormide rikkumistest. Sellised rakendusaktid peaksid olema samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (2) XII lisas sätestatud õigusnormide rikkumisest teatamise üksikasjalike reeglitega ning kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2024/204 (3) sätestatud normidega. Selleks et tagada teatamisnõuete järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides, on vaja määratleda mõiste „pettuse- või kelmusekahtlus“, võttes arvesse pettuse ja muude kuritegude määratlust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (4) artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, ning liikmesriikide puhul, kelle suhtes see direktiiv ei ole siduv, Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (5) artikli 1 lõike 1 punktis a.

(3)

Samuti tuleks määratleda mõiste „esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine“, et aruandluskohustuste täitmine oleks tulemuslik ja järjepidev.

(4)

On vaja selgitada, et mõiste „õigusnormide rikkumine“ kohaldamisel nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (6) artikli 1 lõike 2 tähenduses ja muudel juhtudel, kui ei täideta ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade raames liikmesriikide poolt sätestatud tingimusi määruse (EL) 2021/2116 artikli 50 lõike 3 kohaselt, peaks mõiste „ettevõtja“ tähendama mis tahes füüsilist või juriidilist isikut või muud üksust, kes osaleb fondidest saadava toetuse rakendamisel, välja arvatud riigivõimu teostav liikmesriik, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 30, või maksab sihtotstarbelist tulu määruse (EL) 2021/2116 artikli 45 tähenduses.

(5)

Määruses (EL) 2021/1060 on määratud kindlaks künnis, millest väiksema summa korral ei ole vaja komisjonile õigusnormide rikkumisest teatada, ja juhtumid, millest ei ole tarvis teatada. Selleks et liikmesriikide halduskoormus oleks tasakaalus ühise huviga esitada analüüsimiseks täpseid andmeid liidu pettustevastase võitluse raames, on asjakohane ühtlustada käesoleva delegeeritud määruse kohase õigusnormide rikkumistest teatamise künnised ja erandid määruse (EL) 2021/1060 kohaste künniste ja eranditega.

(6)

Teatamise järjepidevuse tagamiseks on vaja määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millal on tarvis õigusnormide rikkumisest esialgselt teatada ja milliseid andmeid tuleb selliste esialgsetes teadetes esitada.

(7)

Komisjonile edastatud andmete täpsuse tagamiseks on tarvis esitada järelteateid. Seetõttu peaksid liikmesriigid esitama komisjonile ajakohastatud teavet iga kord, kui toimub märkimisväärne edasiminek haldus- või kohtumenetluses või esialgse teatega seotud menetluses.

(8)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, (8) peaksid komisjon ja liikmesriigid takistama käesoleva määruse alusel esitatud teabega seotud isikuandmete loata avalikustamist ja neile loata juurdepääsu. Lisaks tuleks käesoleva määrusega täpsustada, millisel eesmärgil võivad komisjon ja liikmesriigid selliseid andmeid töödelda. Nende andmete edasine kasutamine ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 4 kohaldamist.

(9)

Liikmesriikide kohustust teatada komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu vastavalt määrusele (EL) 2021/2116 tuleks kohaldada ilma, et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 (10).

(10)

Käesoleva määruse kohta küsiti Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1.

(11)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1971, (11) milles sätestati programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatavad eeskirjad, tuleks tunnistada kehtetuks. Õiguskindluse huvides tuleks komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/1971 siiski jätkuvalt kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (12) alusel antud abiga seotud õigusnormide rikkumisest teatamisel.

(12)

Kuna kõnealuste fondide puhul on makseid juba tehtud ja võib esineda õigusnormide rikkumist, tuleks käesolevat määrust kohaldada niipea kui võimalik. Seepärast peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

„pettuse- või kelmusekahtlus“ – õigusnormide rikkumine, mille alusel algatatakse riigi tasandil haldus- või kohtumenetlus, et teha kindlaks, kas tegemist on tahtliku tegevusega, eelkõige pettus või kelmus või muud kuriteod, nagu on osutatud vastavalt direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, ning liikmesriikide puhul, kelle suhtes kõnealune direktiiv ei ole siduv, Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a;

b)

„esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine“ – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et õigusnorme on rikutud, ilma et see piiraks võimalust seda järeldust hiljem läbi vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta.