(1)

Belgia esitas oma ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti 30. novembril 2023. Kuna Belgia ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt esitati hilinemisega, ei olnud komisjonil võimalik võtta käesolev soovitus vastu kuus kuud enne lõplike ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade esitamise tähtpäeva, nagu on nõutud määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõikes 2.

(2)

Määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi „juhtimismäärus“) artiklis 3 ja I lisas on esitatud elemendid, mis peavad sisalduma ajakohastatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. 2022. aasta detsembris võttis komisjon vastu suunised (2) liikmesriikidele ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide ja lõplike kavade koostamise protsessi ja ulatuse kohta. Suunistes on kindlaks määratud head tavad ning kirjeldatud hiljutiste poliitiliste, õiguslike ja geopoliitiliste muutuste mõju energia- ja kliimapoliitikale.

(3)

Seoses kavaga „REPowerEU“ (3) ning 2022. ja 2023. aasta Euroopa poolaasta tsüklite raames on komisjon pööranud suurt tähelepanu liikmesriikide energia ja kliimaga seotud reformi- ja investeerimisvajadustele, et õiglase roheülemineku kiirendamisega tugevdada energiajulgeolekut ja suurendada taskukohasust. See kajastub 2022. ja 2023. aasta Belgia riigiaruannetes (4) ning nõukogu soovitustes (5) Belgiale. Liikmesriigid peaksid uusimaid riigipõhiseid soovitusi oma lõplikes ajakohastatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades arvesse võtma.

(4)

Komisjoni soovitused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (6) (jõupingutuste jagamise määrus) kohaste riiklike eesmärkide saavutamise kohta põhinevad tõenäosusel, et liikmesriigid järgivad 2030. aastaks seatud eesmärke, võttes arvesse jõupingutuste jagamise määruse kohaste paindlikkusmeetmete kasutamise eeskirju.

(5)

Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitlevate komisjoni soovituste eesmärk on saada ülevaade asjaomase tehnoloogia kavandatavast kasutuselevõtust riigi tasandil, sealhulgas teavet aastani 2030 igal aastal kogutavate CO2 koguste kohta, jaotatuna kogutava CO2 allikate kaupa – kas see on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (7) hõlmatud käitistest või muudest allikatest (nt biogeensetest allikatest või otse atmosfäärist); kavandatud CO2 transporditaristu kohta; ning võimalike riigisiseste CO2 säilitamisvõimaluste ja CO2 sisestusmahtude kohta, mis on kavandatud olema kättesaadavad 2030. aastal.

(6)

Komisjoni soovitustes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (8) (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus, edaspidi „LULUCFi määrus“) rakendamise tulemuslikkuse kohta käsitletakse seda, kuidas liikmesriik täidab ajavahemikul 2021–2025 (esimene ajavahemik) negatiivse saldo vältimise kohustust ja ajavahemikul 2026–2030 (teine ajavahemik) oma riiklikku eesmärki, võttes arvesse selles määruses sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise eeskirju. Komisjoni soovitustes võetakse arvesse ka seda, et esimesel ajavahemikul kantakse LULUCFi määruse kohaldamisala ülemäärased heitkogused automaatselt üle jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse.

(7)

Selleks et kliimamuutustega kohanemine toetaks nõuetekohaselt energiaalaste eesmärkide ja kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamist, on oluline teha kindlaks võimalikud kliimamuutustega seotud ohud ning analüüsida kliimatundlikkust ja -riske, mis võivad mõjutada asjaomaseid piirkondi, elanikkonnarühmi ja sektoreid. Komisjoni soovitustes kliimamuutustega kohanemise kohta võetakse arvesse seda, mil määral on Belgia lõiminud oma ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakavasse kohanemiseesmärgid, milles on arvestatud kliimariskidega, mis võivad takistada Belgiat saavutamast energialiidu eesmärke ja sihte. Ilma konkreetsete kohanemist käsitlevate kavandatud ja rakendatud poliitikasuundade ja meetmeteta on ohus energialiidu mõõtmetega seotud eesmärkide saavutamine. Elektrikatkestuse ohu tõttu nõuab erilist tähelepanu veeressursside majandamine muutuvates kliimatingimustes, võttes arvesse, et üleujutused, kuumus ja põuad mõjutavad energia tootmist.

(8)

Komisjoni soovitused taastuvenergiaeesmärkide kohta põhinevad määruse (EL) 2018/1999 II lisas esitatud valemil (mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel) ning peamistel Belgia ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava projektist puuduvatel poliitikasuundadel ja meetmetel, mida on vaja, et Belgia saaks õigeaegselt ja kulutõhusalt anda oma riikliku panuse liidu siduvasse taastuvenergia osakaalu eesmärki, mis on 2030. aastaks vähemalt 42,5 %, koos ühise püüdlusega suurendada seda 45 %ni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/2001, (9) milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist ja mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413 (10). Komisjoni soovitused põhinevad ka Belgia panusel selle direktiivi artiklites 15a, 22a, 23, 24 ja 25 esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamisse ning sellega seotud poliitikasuundadel ja meetmetel direktiivi kiireks ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Soovitused kajastavad seda, kui oluline on töötada välja põhjalik pikaajaline kava taastuvenergia ja eelkõige tuuleenergia kasutuselevõtuks, et suurendada selle nähtavust Euroopa töötleva tööstuse ja võrguettevõtjate jaoks kooskõlas Euroopa tuuleenergia paketiga (11).

(9)

Komisjoni soovitused riikliku energiatõhususpanuse kohta põhinevad energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 (12) artiklil 4, direktiivi I lisas esitatud valemil ning sellega seotud poliitikasuundadel ja meetmetel selle rakendamiseks.

(10)

Komisjoni soovitustes pööratakse erilist tähelepanu eesmärkidele ja panustele ning nendega seotud poliitikasuundadele ja meetmetele kava „REPowerEU“ elluviimiseks, et kiiresti järk-järgult kaotada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Soovitustes võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud paketi „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ rakendamisel (13). Soovitused kajastavad vajadust muuta energiasüsteem vastupidavamaks, võttes arvesse kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/941, (14) mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1938, (15) mis käsitleb gaasivarustuskindlust, kooskõlas komisjoni soovitusega energia salvestamise kohta (16).

(11)

Komisjoni soovitustes võetakse arvesse vajadust kiirendada energia siseturu lõimimist, et tugevdada paindlikkuse rolli ning võimestada ja kaitsta tarbijaid. Samuti võetakse komisjoni soovituses arvesse seda, et on oluline hinnata energiaostuvõimetute leibkondade arvu kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 esitatud nõuetega ja komisjoni soovitusega (EL) 2023/2407 (17).

(12)

Komisjoni soovitused kajastavad seda, et on oluline tagada piisavad investeeringud puhta energia alastesse teadusuuringutesse ja uuendustesse, et edendada nende arengut ja suurendada tootmisvõimsust, sealhulgas kehtestada asjakohased poliitikasuunad ja meetmed energiamahukate tööstusharude ja muude ettevõtete jaoks, ning seda, et nullnetotööstuse jaoks on vaja täiendada tööjõu oskusi, et tugevdada liidus tugevat, konkurentsivõimelist ja keskkonnasäästlikku majandust.

(13)

Komisjoni soovitused tuginevad Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusele järk-järgult vähendada fossiilkütuste kasutamist ning fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise tähtsusele.

(14)

Investeerimisvajadusi käsitlev komisjoni soovitus tuleneb komisjoni hinnangust selle kohta, kas ajakohastatud kava projektis antakse üldine ülevaade investeerimisvajadustest selle jaoks, et saavutada energialiidu kõigi mõõtmetega seotud eesmärgid ja panused, märgitakse rahastamisallikad, sealhulgas era- ja avaliku sektori allikate kaupa, kirjeldatakse investeeringuid, mis on kooskõlas Belgia taaste- ja vastupidavuskavaga, Belgia õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega ning Euroopa poolaasta raames esitatud 2022.–2023. aasta riigipõhiste soovitustega, ning kas selles sisaldub kavandatud poliitikasuundade ja meetmete usaldusväärne makromajanduslik hindamine. Riiklik energia- ja kliimakava peaks tagama riigi poliitikasuundade ja meetmete läbipaistvuse ja prognoositavuse, et toetada investeerimiskindlust.

(15)

Komisjoni soovitused kajastavad seda, kui tähtis on ulatuslik piirkondlik konsulteerimine ning see, et kava teemal tagatakse varajane ja kaasav konsulteerimine, sealhulgas üldsuse tulemuslik osalemine koos piisava teabe ja sobiva ajakavaga, kooskõlas Århusi konventsiooniga (18).

(16)

Õiglast üleminekut käsitlevad komisjoni soovitused kajastavad hinnangut selle kohta, kas Belgia kavas on piisavalt põhjalikult kindlaks tehtud kliimapöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamise mõju ühiskonnale, tööhõivele ja oskustele, ning kas seal on visandatud asjakohased kaasnevad poliitikasuunad ja meetmed õiglase ülemineku edendamiseks, mille puhul toetatakse samal ajal nii inimõiguste kui ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist.

(17)

Komisjon lähtus Belgiale soovituste andmisel Belgia esitatud ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava projektile antud hinnangust, (19) mis avaldatakse koos käesoleva soovitusega.

(18)

Belgia peaks käesolevaid soovitusi oma 30. juuniks 2024 esitatava lõpliku ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel nõuetekohaselt arvesse võtma.