(1)

Aastate jooksul on suhted liidu ja Šveitsi Konföderatsiooniga (edaspidi „Šveits“) arenenud suurema lõimituse suunas. Šveitsil oli võimaldatud pääseda juurde mitmele siseturuga seotud valdkonnale, lisaks anti luba läbirääkimisteks eesmärgiga veelgi suurendada Šveitsi osalemist siseturul.

(2)

Nõukogu 6. mai 2014. aasta otsusega lubati alustada läbirääkimisi liidu ja Šveitsi vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku (edaspidi „institutsioonilise raamistiku leping“) (1).

(3)

Komisjon ja Šveits viimistlesid 2018. aasta novembris institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti.

(4)

2021. aasta mais lõpetas Šveits ühepoolselt läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle.

(5)

2022. aasta veebruaris pakkus Šveitsi Liidu nõukogu välja alternatiivse stsenaariumi, mis koosnes liidu ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitlevast terviklikust meetmepaketist, sealhulgas uuest lähenemisviisist institutsioonilistele elementidele. Institutsioonilised elemendid lisataks igasse siseturgu käsitlevasse kahepoolsesse kokkuleppesse, mitte horisontaalsesse kokkuleppesse.

(6)

Võttes arvesse komisjoni ja Šveitsi vahel alates 2022. aasta märtsist peetud ettevalmistavate kõneluste tulemusi ning tuginedes 2014. aasta volitustele institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimiseks ning varasematele volitustele elektri-, tervise- ja toiduohutusalaste kokkulepete sõlmimiseks ning Šveitsi osalemiseks Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Liidu Raudteeameti tegevuses, soovitas komisjon alustada Šveitsiga läbirääkimisi tervikliku paketi üle, mis sisaldaks institutsioonilisi sätteid, mis lisatakse siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse, millega nähakse ette dünaamiline ühtlustamine liidu õigustikuga, nende kokkulepete ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine ning vaidluste lahendamine ning samuti riigiabi käsitlevad sätted, mis lisatakse siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse. Kõnealune pakett sisaldab ka uusi elektri-, tervise- ja toiduohutusalaseid kokkuleppeid; kokkulepet, mis võimaldab Šveitsil osaleda liidu programmides; kokkulepet, mis võimaldab Šveitsil osaleda Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti töös; õiguslikult siduvat mehhanismi, millega tagatakse Šveitsi alaline rahaline panus majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse liidus, ning muid elemente, nagu Šveitsi rahalist panust juurdepääsuks infosüsteemidele ja nende kasutamiseks.

(7)

Šveitsi jätkuv ja võimalik suurem osalemine siseturul eeldab, et normid, mida suhetes Šveitsiga kohaldatakse liidu ja Šveitsi vaheliste siseturgu käsitlevate kokkulepetega (edaspidi „siseturgu käsitlevad kokkulepped“) hõlmatud valdkondades, on samad kui need normid, mida kohaldatakse siseturul.

(8)

Selleks et tagada siseturul ettevõtjatele ühtsus ja võrdsed tingimused, tuleks siseturgu käsitlevaid kokkuleppeid ja nendes osutatud liidu õigusakte kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. See peaks hõlmama kogu kohtupraktikat: nii läbirääkimiseelset kui ka -järgset.

(9)

Ühtsuse nõude kohaselt tuleb siseturgu käsitlevate kokkulepetega hõlmatud valdkondade kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kokkulepetesse inkorporeerida, kui need vastu võetakse või kui neid muudetakse. Selleks tuleks ette näha inkorporeerimise kord, sealhulgas rakendamise maksimaalne tähtaeg.

(10)

Vaidluste lahendamiseks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Vahekohus peaks edastama küsimuse Euroopa Liidu Kohtule siduva otsuse tegemiseks, kui siseturgu käsitlevate kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, sealhulgas võimalikke erandeid ja kaitsemeetmeid.

(11)

Identsed institutsioonilised sätted tuleks lisada kõikidesse kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, et hõlbustada nende kooskõlastatud ja sidusat haldamist. Need institutsioonilised sätted lisataks eelkõige järgmistesse kehtivatesse kokkulepetesse: Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe isikute vaba liikumise kohta (edaspidi „isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe“), (2) Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkulepe (edaspidi „õhutranspordialane kokkulepe“), (3) Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe (edaspidi „kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe“), (4) Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe (edaspidi „vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe“) (5) ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe (edaspidi „põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe“), (6) millele kõigile kirjutati alla Luxembourgis 21. juunil 1999. Kõnealused institutsioonilised sätted lisataks ka tulevastesse elektri- ja toiduohutusalastesse kokkulepetesse. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases tervisealases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine liidu mehhanismides ja võrgustikes.

(12)

Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks liikmesriikide ja Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada nii kehtivasse õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi läbivaatamine Šveitsis põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed liidus kohaldatavate normidega.

(13)

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse kehtivad ja tulevased liidu õigusnormid ja tõlgendada selliseid liidu õigusnorme kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning austades liikmesriikide vahelise mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõtet, võib leppida kokku erisätetes, millega jäetakse tulevastest liidu õigusnormidest olenemata Šveitsile võimalus võtta või säilitada teatavaid meetmeid. Kõnealused meetmed ei tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on liidu kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel.

(14)

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse töötajate lähetamise valdkonna kehtivad ja tulevased liidu õigusnormid ning tõlgendada selliseid liidu õigusnorme kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, võib leppida kokku erisätetes, millega jäetakse tulevastest liidu õigusnormidest olenemata Šveitsile võimalus võtta või säilitada teatavaid meetmeid, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe kohaldamine.

(15)

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondade kehtivad ja tulevased liidu õigusnormid ja tõlgendada selliseid liidu õigusnorme kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, võib leppida kokku erisätetes, millega jäetakse tulevastest liidu õigusnormidest olenemata Šveitsile võimalus võtta või säilitada teatavaid meetmeid. Kõnealused meetmed ei tohiks mõjutada kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod, see tähendab riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod.

(16)

Liidu ja Šveitsi pikaajalist ja edukat koostööd eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse, noorte, spordi ja kultuuri valdkonnas ning muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades tuleks tugevdada ja süvendada kokkuleppega, mis võimaldab Šveitsil tulevikus liidu programmides süstemaatilisemalt osaleda. Kokkuleppes sätestataks üldtingimused Šveitsi osalemiseks liidu programmides. Samuti tuleks kokku leppida eritingimused Šveitsi osalemiseks liidu 2021.–2027. aasta programmides, eelkõige teadus- ja innovatsiooniprogrammides, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa“, programmis „Erasmus+“, programmis „Loov Euroopa“, programmis „EL tervise heaks“ ja Copernicuse programmis.

(17)

Pidades silmas Šveitsi osalemist liidu siseturul ning selleks, et aidata kaasa liidu ja Šveitsi majanduslike ja sotsiaalsete suhete jätkuvale ja tasakaalustatud tugevdamisele, peaksid nad looma uue õiguslikult siduva mehhanismi, et võimaldada Šveitsil regulaarse, ühiselt kokkulepitud ja õiglase rahalise panuse kaudu vähendada piirkondadevahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. See uus õiguslikult siduv mehhanism peaks olema valmis liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks.

(18)

Ilma et see piiraks käesolevas otsuses kindlaks määratud läbirääkimiste praegust ulatust, oleks juhul, kui Šveits väljendab huvi kokkulepitud ulatuse laiendamise vastu, liidu huvides käsitleda ka muid küsimusi, nagu vabakaubandust käsitleva 22. juulil 1972. aastal allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (7) kohaldamisala täpsustamine, ajakohastamine ja edasiarendamine, eelkõige seoses töödeldud põllumajandustoodetega. Ollakse arusaamisel, et läbirääkimiste ulatuse laiendamiseks tuleks anda luba asjakohaste menetluste kohaselt, eelkõige kuna see eeldab liidu hinnangut selle kohta, kas läbirääkimiste taoline laiendamine vastab asjaomasel ajal endiselt liidu huvidele.