(1)

Tõhusate ja ühtsete riigisiseste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete huvides tuleb täiustada liidu õiguses nõutavat tunnustamist vabatahtliku kõigipoolsusega.

(2)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2 (6) sätestatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse raamistiku eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides

(3)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2017/4 (7) kohaselt peaks meetme algatanud asjaomane asutus tegema kõigipoolsuse taotluse esitamisel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN) ettepaneku maksimaalse olulisuse piirmäära kohta, millest madalamat finantsteenuste pakkuja riskipositsiooni asjaomases jurisdiktsioonis, kus meetme algatanud asutus makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kohaldab, tuvastatud makrotasandi riski suhtes loetakse ebaoluliseks. ESRN võib vajadusel soovitada erinevat piirmäära.

(4)

EMP ühiskomitee otsusega nr 79/2019, 29. märts 2019, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa „Finantsteenused“ [2019/2133] (8), inkorporeeriti direktiiv 2013/36/EL ja määrus (EL) nr 575/2013 Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse (EMP leping) alates 1. jaanuarist 2020. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/873 (10), millega tehti direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 olulisi muudatusi, on inkorporeeritud EMP lepingusse EMP ühiskomitee otsusega nr 383/2021, 10. detsember 2021, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) (11), ja EMP ühiskomitee otsusega nr 301/2021, 29. oktoober 2021, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) (12). Direktiivi (EL) 2019/878 ja määrust (EL) 2020/873 kohaldatakse nüüd Norras.

(5)

Alates 31. detsembrist 2020 kohaldatakse Norras tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste i) Norras asuvate riskipositsioonide suhtes 4,5 % suurust süsteemse riski puhvri nõuet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133; ii) Norras asuva elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonide (riskipositsiooniga kaalutud) suhtes 20 % suurust keskmise riskikaalu alampiiri vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv (kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit); ning iii) Norras asuva ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide (riskipositsiooniga kaalutud) suhtes 35 % suurust keskmise riskikaalu alampiiri vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile iv (kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit). Norra ametiasutused nägid ette süsteemse riski puhvri kohaldamise järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi krediidiasutuste puhul, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit.

(6)

2. veebruaril 2021 esitas Finansdepartementet (Norra rahandusministeerium), kes tegutseb Norra määratud asutusena nii direktiivi 2013/36/EL artikli 133 lõike 1 kui ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 1 tähenduses, ESRNile taotluse süsteemse riski puhvri määra kõigipoolseks ülevõtmiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikele 5 ja riskikaalu alampiiride kõigipoolseks ülevõtmiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikele 8.

(7)

Arvestades Finansdepartementeti poolt ESRNile esitatud taotlust võttis ESRN vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2021/3, (13) lisades nimetatud meetmed nende makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete nimekirja, mille suhtes soovitatakse kõigipoolsust soovituse ESRN/2015/2 kohaselt.

(8)

16. detsembril 2022 teatas Finansdepartementet ESRNile oma kavatsusest i) muuta Norras asuvate riskipositsioonide süsteemse riski puhvri määra, mida kohaldatakse kõigi Norras tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes, ja ii) pikendada kahe aasta võrra elamu- ja ärikinnisvara riskipositsioonide riskikaalu alampiiri, mida kohaldatakse Norras tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingute meetodit. Teatatud meetmete muutmine ja pikendamine ei mõjuta nende kalibreerimist ega ülesehitust. Finansdepartementet on aga pikendanud 4,5 % suuruse süsteemse riski puhvri määra kohaldamise järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi krediidiasutustele, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, kuni 30. detsembrini 2023. Kuni selle kuupäevani on krediidiasutustele, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, Norras asuvate riskipositsioonide suhtes kohaldatavaks süsteemse riski puhvri määraks kehtestatud 3 %. Selle meetme kõigipoolseks kohaldamiseks tuleks samasugust järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi kohaldada välismaiste krediidiasutuste suhtes, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit.

(9)

16. detsembri 2022. aasta teated sisaldasid ka ESRNile esitatud taotlust jätkata kõigi kolme meetme kõigipoolse ülevõtmise soovitamist. Süsteemse riski puhvri kõigipoolsuse osas tegi Finansdepartementet ettepaneku alandada olulisuse piirmäära ja kehtestada selle riskiga kaalutud vara summaks viis miljardi Norra krooni, mis vastab ligikaudu 0,16 %-le Norras andmeid esitavate krediidiasutuste riskiga kaalutud varadest.

(10)

Arvestades Finansdepartementeti poolt ESRNile esitatud taotlust ning selleks, et: i) vältida ülekandumiste ja õigusaktide erinevuste ärakasutamisega seotud negatiivset piiriülest mõju, mis võib tuleneda Norras kohaldatavate makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete rakendamisest; ja ii) säilitada EMP krediidiasutuste võrdsed võimalused; on ESRNi haldusnõukogu otsustanud arvata nimetatud meetmed jätkuvalt nende makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete nimekirja, mille suhtes soovitatakse kõigipoolsust soovituse ESRN/2015/2 kohaselt.

(11)

Vastavalt Finansdepartementeti taotlusele tuleks vähendada süsteemse riski puhvri kõigipoolse kohaldamise olulisuse piirmäära ja kehtestada riskiga kaalutud vara väärtuseks viis miljardit Norra krooni. Norra pangandusturg on tihedalt seotud teiste Põhjamaade, nimelt Taani, Soome ja Rootsi turuga. Integreeritud finantsturul hoiab madal olulisuse piirmäär ära võimalikku ülekandumist ja õigusaktide erinevuste ärakasutamist, aidates seeläbi säilitada finantsstabiilsust ja võrdseid tingimusi. Lisaks peetakse süsteemse riski puhvri kõigipoolsest ülevõtmisest tulenevat halduskoormust suhteliselt väikeseks, võttes arvesse, et Norra ametiasutuste kohaldatav süsteemse riski puhver on lihtne ja standardne meede ning krediidiasutused ja ametiasutused on juba võimelised tuvastama riskipositsioonide asukohariiki. Kuna olulisuse piirmäära alandamiseks võib olla vaja vastu võtta uusi riigisiseseid kõigipoolsuse ülevõtmise meetmeid või muuta olemasolevaid, tuleks kõigipoolsuse ülevõtmise meetmete rakendamiseks kohaldada standardset kolmekuulist üleminekuperioodi, mis järgneb käesoleva soovituse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas. Seoses 16. detsembri 2022. aasta teadetes osutatud muude meetmetega, mille suhtes ESRN soovitab jätkuvalt kõigipoolsust, uut üleminekuperioodi ette ei nähta, sest kõigipoolsust soovitatakse juba soovituses ESRN/2021/3.

(12)

Lisaks rakendati soovitust ESRB/2021/3, millega muudetakse soovitust ESRB/2015/2 seoses Norra meetmete lisamisega, ajal, mil Norras tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes direktiivi (EL) 2019/878 veel ei kohaldatud. Seetõttu said direktiivi (EL) 2019/878 juba üle võtnud liikmesriikide asjaomased asutused Norra süsteemse riski puhvri kõigipoolselt üle võtta viisil ja tasemel, mis võtab arvesse nende liikmesriigis ja Norras kohaldatavate kapitalinõuete mis tahes kattumist või erinevusi. Direktiiv (EL) 2019/878 inkorporeeriti seejärel EMP lepingusse ja seda kohaldatakse nüüd ka Norras. Seepärast tuleks soovitusest ESRN/2015/2 välja jätta kõik viited direktiivile (EL) 2019/878. Lisaks ei ole ESRNil mingit teavet selle kohta, et Norra ametiasutuste poolt muudetud süsteemse riski puhvri määr dubleeriks täielikult või osaliselt direktiivi 2013/36/EL artiklis 131 ette nähtud muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvri toimimist.

(13)

Käesolev soovituse ESRN/2015/2 muutmine ei mõjuta Norra ametiasutuste poolt 31. detsembril 2020 kasutusele võetud riiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete kõigipoolse ülevõtmise jätkuvat soovitamist, mis on ette nähtud soovituses ESRN/2021/3. Soovituse ESRN/2015/2 käesolevad muudatused, välja arvatud süsteemse riski puhvri vabatahtliku kõigipoolsuse alampiiri alandamine ja süsteemse riski puhvri järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi pikendamine krediidiasutuste puhul, kes ei kasuta täiustatud sisereitingute meetodit, on redaktsioonilist laadi. Seepärast ei soovitata Norra meetmete tunnustamiseks pikendada soovituses ESRN/2021/3 ette nähtud üleminekuperioodi. Standardset kolmekuulist üleminekuperioodi, mis järgneb käesoleva soovituse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kohaldatakse üksnes selliste süsteemse riski puhvri kõigipoolse ülevõtmise meetmete või nende muudatuste suhtes, mille liikmesriikide ametiasutused peavad kehtestama olulisuse piirmäära alandamise tõttu.

(14)

Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2015/2 vastavalt muuta,

1.

1. jao soovituse C punktis 1 asendatakse Norra meetmed järgmisega:

(*1)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3“;"

2.

lisa muudetakse kooskõlas käesoleva soovituse lisaga.