(1)

Hõlbus ja struktureeritud juurdepääs andmetele on oluline selleks, et otsustajad, kutselised ja jaeinvestorid, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaal- ja keskkonnaorganisatsioonid ning muud majanduse ja ühiskonna sidusrühmad saaksid teha läbimõeldud, teadlikke ning keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikke investeerimisotsuseid, mis aitavad kaasa turu tõhusale toimimisele. Usaldusväärsete ja süstematiseeritud teabeallikate tagamine on eriti oluline ka finantsturgude empiiriliste või teoreetiliste uuringutega tegelevatele teadlastele ja akadeemiliste ringkondade praktikutele. Avalikule teabele, sealhulgas vabatahtlikult esitatavale teabele lihtsama juurdepääsu tagamine on vajalik ka selleks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kasvu-, nähtavus- ja innovatsioonivõimalusi. Ühtsete liidu andmeruumide kasutuselevõtt olulistes sektorites, sealhulgas finantssektoris, aitab tagada nendes sektorites hõlpsa juurdepääsu usaldusväärsetele teabeallikatele.

(2)

Komisjon tegi oma 24. septembri 2020. aasta teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ (edaspidi „kapitaliturgude liidu tegevuskava“) ettepaneku parandada üldsuse juurdepääsu üksuste finants- ja mittefinantsteabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) loomisega. Komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatises ELi digirahanduse strateegia kohta (edaspidi „digirahanduse strateegia“) on üldjoontes sätestatud, kuidas liit saaks lähiaastatel edendada rahanduse digipööret, ja eelkõige kuidas edendada andmepõhist rahastamist. Seejärel seadis komisjon oma 6. juuli 2021. aasta teatises „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ finantssüsteemi keskmesse kestliku rahanduse kui peamise vahendi, mille abil saavutada komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises sätestatud Euroopa rohelise kokkuleppe raames liidu majanduse rohepööre.

(3)

Et liidu majanduse rohepööre kestliku rahanduse kaudu õnnestuks, peab ettevõtjate kestlikkusega seotud teave olema investoritele hõlpsasti juurdepääsetav, et nad oleksid investeeringute kohta otsuste tegemisel paremini informeeritud. Selleks tuleb parandada üldsuse juurdepääsu selliste üksuste nagu äriühingute, ettevõtjate ja finantseerimisasutuste finants- ja mittefinantsteabele. Tõhus viis selle saavutamiseks liidu tasandil on luua keskne platvorm ESAP, mis annab elektroonilise avaliku juurdepääsu kogu asjakohasele teabele.

(4)

ESAP peaks võimaldama üldsusele hõlpsat keskset juurdepääsu üksusi ja nende tooteid käsitlevale teabele, mis on avalikustatud ja olulised finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisuse seisukohast, kuid mille hulgast peaks olema välja jäetud turundusteave. Juurdepääs on vajalik, et rahuldada kasvavat nõudlust investeerimiseks sobilike ja mitmekesiste keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise valdkonda kuuluvate finantstoodete järele ning suunata kapitali nendesse toodetesse. ESAP on kavandatud tulevikku suunatud platvormina, mis peaks võimaldama lisada finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisusega seotud avalikku teavet tulenevalt tulevastest liidu seadusandlikest aktidest, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937.

(5)

Lisaks liidu õiguse alusel avalikustatavale teabele võivad investorid, turuosalised, nõustajad, akadeemilised ringkonnad ja laiem avalikkus olla huvitatud ka muust finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisusega seotud teabest, kui üksus teeb selle teabe üldsusele juurdepääsetavaks. Iseäranis VKEd võivad soovida teha rohkem teavet üldsusele juurdepääsetavaks, et muutuda potentsiaalsetele investoritele nähtavamaks ning seeläbi suurendada ja mitmekesistada rahastamisvõimalusi. Samuti võivad turuosalised soovida esitada rohkem teavet kui on liidu õigusega ette nähtud. Seepärast peaks ESAP võimaldama juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude, kestlikkuse ja mitmekesisusega seotud teabele, mille on vabatahtlikult avalikustanud mõne liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus, kui asjaomane üksus otsustab teha selle teabe ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Kõnealuse teabe võiks esitada vabatahtlikult, kui on tagatud ESAPi töökindlus ja tõhusus, kuid see toimub igal juhul pärast seda, kui komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ESAPi rakendamise, toimimise ja tulemuslikkuse kohta. Vabatahtlikult esitatud teave peaks olema selgelt sellisena tuvastatav.

(6)

Vabatahtlikult esitatav teave peaks olema võimalikult ühtses vormingus ning sisu, väärtuse, kasulikkuse ja usaldusväärsuse poolest võrreldav kohustuslikult esitatava teabega. Selleks, et ESAPi kaudu vabatahtlikult juurdepääsetavaks tehtud teave oleks suurel määral võrreldav ja kasutatav, peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (3) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (4) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, EIOPA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ESMA) (keda nimetatakse koos „Euroopa järelevalveasutused“) töötama ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse esitatavale teabele lisatavad metaandmed, ja kui see on kohaldatav, kõnealuse teabe koostamiseks kasutatavad vormingud või mallid. Ühiskomitee peaks võtma arvesse ka asjakohastes valdkondlikes liidu seadusandlikes aktides sisalduvaid kehtivaid standardeid ja eelkõige otseselt VKEdele välja töötatud standardeid.

(7)

ESAPiga ei tohiks luua uusi sisu avalikustamise nõudeid, vaid selle aluseks peaksid olema kehtivad nõuded, mis on sätestatud käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides. Oluline on vältida topeltaruandlust, et hoida ära üksustele, eelkõige VKEdele suurema haldus- ja finantskoormuse tekitamist.

(8)

ESAPisse peaks olema võimalik lisada ka varasemat teavet, et suurendada teabe kättesaadavust ja võrreldavust. Varasem teave peaks hõlmama teavet, mis on avalikustatud kõige varem viis aastat enne, kui on nõutav selle esitamine ESAPile. Tagamaks, et varasem teave on järjepidev ja täielik, peaks võimalus teha varasem teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks jääma selliste kogumisasutuste eesõiguseks, kes on liidu organid või asutused.

(9)

ESAPi loomise ajakava peaks olema ambitsioonikas ning vaheetappidega selle töökindluse ja tõhususe tagamiseks. Eelkõige tuleks anda piisavalt aega ESAPi tehniliseks rakendamiseks ja liikmesriikides teabe kogumise korra kehtestamiseks. ESAPi arendamise algetapp peaks kestma 12 kuud, et anda liikmesriikidele ja ESMA-le piisavalt aega IT-taristu loomiseks ja selle katsetamiseks piiratud teabevoogude kogumi põhjal. Seejärel tuleks ESAPi edasiarendamise käigus lisada aja jooksul järk-järgult uusi teabevooge ja funktsioone tempos, mis võimaldab arendada ESAPit kindlalt ja tõhusalt. ESAPi toimimist tuleks selle rakendamise ja toimimise käigus korrapäraselt hinnata, et võimaldada selle kasutajate vajadustele vastavaid kohandusi ja tagada selle tehniline tõhusus.

(10)

ESAPi kaudu üldsusele juurdepääsetavaks tehtavat teavet peaksid koguma kogumisasutused, kes on määratud koguma teavet, mida üksused on kohustatud avalikustama, või kogumisasutused, kes on määratud koguma teavet, mille üksused esitavad vabatahtlikult. ESAPi täieliku ja kulutõhusa toimimise tagamiseks peaksid kogumisasutused tegema teabe ESAPile automaatselt kättesaadavaks ühtse rakendusliidese kaudu. Kogumisasutused peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema liidu ja liikmesriikide tasandil olemas olevatele teabekogumismenetlustele ja -taristule, et edastada teave põhjendamatu viivituseta ESAPile. Ei tohiks olla kohustust teha teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks enne, kui see teave avalikustatakse kohaldatavate valdkondlike liidu seadusandlike aktide kohaselt. ESAPi kaudu teabe juurdepääsetavaks tegemiseks peaksid üksuste esitatud või kogumisasutuste endi loodud teavet säilitama kogumisasutused, välja arvatud juhul, kui liidu õiguse kohaselt on juba ette nähtud asjakohased alternatiivsed säilitamismehhanismid. Kogumisasutustelt ei tohiks nõuda uute säilitamismehhanismide loomist, kui teabe säilitamisel saab tugineda olemasolevatele liidu või liikmesriikide mehhanismidele. Liikmesriigid peaksid määrama vähemalt ühe kogumisasutuse, kes kogub üksuste poolt vabatahtlikult esitatavat teavet, ning see võib olla sama asutus, kes kogub üksuste poolt kohustuslikus korras esitatavat teavet.

(11)

Kulutõhusa toimimise saavutamiseks peaks kogumisasutustel olema võimalik delegeerida oma ülesanded kolmandale isikule. Delegeerimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid ja seda ei tohiks kasutada sellisel määral, et kogumisasutus muutub pelgalt n-ö variasutuseks. Delegeerida ei tohiks olla võimalik ülesannet teha kaalutlusotsus sellise teabe tagasilükkamiseks või eemaldamiseks, mis on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala. See ei takista siiski volitatud isikul tagasilükkamise või eemaldamise toimingu tegemist kogumisasutuse asjakohase kaalutlusotsuse alusel.

(12)

Selleks, et ESAPi kaudu üldsusele juurdepääsetavaks tehtavat teavet saaks kasutada digitaalselt, peaksid üksused tegema kõnealuse teabe kättesaadavaks andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav, masinloetavas vormingus. Andmete väljavõttu võimaldav vorming ei nõua tingimata teabe struktureerimist nii, et see oleks masinloetav, samas kui masinloetav vorming on failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja selliste andmete sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja teha andmetest väljavõtteid. Mõlemad vormingud peaksid olema avatud, et neid oleks võimalik võimalikult laialdaselt kasutada. Avatud vormingut tuleks mõista nii, et see on platvormist sõltumatu ja tehakse üldsusele kättesaadavaks ilma selles sisalduva teabe taaskasutamist takistavate piiranguteta. Euroopa järelevalveasutused peaksid koostama ühiskomitee kaudu komisjonile esitamiseks rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, täpsustades masinloetavate ja andmete väljavõttu võimaldavate vormingute omadused ning võttes arvesse tehnoloogia ja standardite arengut. Tagamaks, et üksused esitavad teabe õiges vormingus, ja et lahendada üksuste kõikvõimalikke tehnilisi probleeme, peaksid kogumisasutused tegema automaatseid valideerimisi vastavalt käesolevale määrusele ja andmeid esitavaid üksusi vajaduse korral abistama.

(13)

Kogumisasutusele teavet ja metaandmeid esitavad üksused peaksid jääma vastutavaks teabe täpsuse ja täielikkuse eest keeles, milles see on esitatud, ning selle teabe ja metaandmete usaldusväärsuse eest. Vastavalt võimalikult väheste andmete kogumise ja andmekaitse põhimõtetele peaksid üksused tagama, et esitatav teave ei sisalda isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui need andmed moodustavad üksuste majandustegevust käsitleva teabe vajaliku osa, sealhulgas juhul, kui üksuse nimi langeb kokku omaniku nimega. Kui esitatav teave sisaldab isikuandmeid, peaksid üksused tagama, et nad saavad nimetatud isikuandmete avalikustamisel tugineda ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud töötlemise seaduslikest alustest (6).

(14)

ESMA eesmärk on kaitsta avalikku huvi, aidates kaasa finantssüsteemi stabiilsusele ja tulemuslikkusele liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate jaoks. Sellega seoses aitab ESMA eelkõige tagada finantsturgude usaldusväärsust, läbipaistvust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist. Muu hulgas on tema ülesanne parandada investorite kaitset. Seda arvestades tuleks ESMA-le anda ülesanne luua ESAP ja korraldada selle tööd.

(15)

Selleks, et võimaldada üksustel ja üldsusel teha kindlaks, kes on ESAPile teavet esitavad kogumisasutused, peaks ESMA avaldama oma veebisaidil kogumisasutuste loetelu ja seda ajakohastama. Kui loetellu on vaja muudatusi teha, tuleks need muudatused teha võimalikult lühikese aja jooksul.

(16)

ESAPi puhul võivad esineda konfidentsiaalsuse rikkumise, terviklikkuse ning ESAPi enda ja selles töödeldava teabe kättesaadavusega seotud riskid. Kõnealused riskid hõlmavad õnnetusi, vigu, tahtlikke rünnakuid ja loodusjõude ning neid tuleb käsitada operatsiooniriskidena. ESMA ja kogumisasutused peaksid rakendama asjakohaseid ja proportsionaalseid põhimõtteid, sealhulgas korrapäraseid kontrolle, tagamaks et ESAP kaitseb töödeldavat teavet ja toimib vastavalt rangeimatele asjakohastele normidele.

(17)

Andmete otsimise, leidmise, võtmise ja kasutamise hõlbustamiseks peaks ESMA tagama, et ESAP pakub mitmesuguseid funktsioone, sealhulgas otsingufunktsiooni, masintõlketeenust ja teabe väljavõtu võimalust ning nägemis- ja muude puuetega ning ligipääsuvajadustega isikutele mõeldud e-juurdepääsetavuselemente. Otsingufunktsiooni tuleks pakkuda kõigis liidu ametlikes keeltes ja see peaks põhinema vähemalt metaandmetel, mis esitatakse käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlike aktide kohaselt. ESAPi kasutajaliides ja otsingufunktsioon tuleks kavandada nii, et need oleksid võimalikult kasutusmugavad, võimaldaksid andmeid hästi võrrelda ning et need vastaksid paljude võimalike kasutajate, näiteks kutseliste ja jaeinvestorite, akadeemiliste asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vajadustele.

(18)

ESAPi kaudu üldsusele juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine võib parandada siseturu toimimist ja edendada selliste uute teenuste väljatöötamist, mis sellist teavet kombineerivad ja kasutavad. Seetõttu on vaja juhul, kui see on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga, lubada ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamist ja taaskasutamist muul eesmärgil kui see, milleks teave koostati. Teabe niisuguse kasutamise ja taaskasutamise suhtes tuleks siiski kohaldada objektiivseid ja mittediskrimineerivaid tingimusi. Peale selle tuleks asjakohasel juhul kohaldada tingimusi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 (7) tähenduses avatud standardlitsentsides sätestatud tingimustele, võimaldades igaühel andmetele ja sisule mis tahes eesmärgil vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja jagada. Üksused, kes esitavad oma teabe kogumisasutusele, et teha see ESAPi kaudu juurdepääsetavaks, ei tohiks sui generis õiguse alusel piirata kõnealuse teabe kasutamist ega taaskasutamist regulatiivsetel ja mitteärilistel eesmärkidel, ilma et see piiraks autoriõigust ja muid sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist. ESMA ega kogumisasutused ei peaks vastutama ESAPi kaudu juurdepääsetavale teabele juurdepääsu, selle kasutamise või taaskasutamise eest, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimise leping) artiklis 340 sätestatud lepinguvälise vastutuse põhimõtete kohaldamist.

(19)

ESAPile kättesaadav teave tuleks teha üldsusele aegsasti juurdepääsetavaks. Seetõttu tuleks kogumisasutuste poolt ESAPile esitatav teave teha ESAPi kaudu juurdepääsetavaks põhjendamatu viivituseta ja igal juhul võimalikult lühikese aja jooksul. Teabe ühtse kvaliteedi tagamiseks peaksid kogumisasutused tegema automaatseid valideerimisi ja lükkama esitatud teabe tagasi, kui see ei vasta vajalikele nõuetele. Automaatne valideerimine ei tohiks olla seotud teabe sisuga. Lisaks automaatsele valideerimisele peaksid kogumisasutused teabe tagasi lükkama või selle eemaldama, kui nad näiteks pärast sidusrühmalt teabe saamist teevad kindlaks, et see ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse või et see sisaldab sisu, mis on ilmselgelt sobimatu või kuritahtlik. Kogumisasutused ei pea käsitsi ega automaatselt kontrollima, kas teave jääb käesoleva määruse kohaldamisalast väljapoole või on ilmselgelt sobimatu või kuritahtlik. Sisu eest peaksid vastutama üksused. Käesolev määrus ei mõjuta muid kohustusi, mis kogumisasutustel võivad olla muude liidu või riigisiseste sätete alusel.

(20)

ESAP peaks andma kasutajatele teabele juurdepääsu tasuta ja diskrimineerimata ning võimaldama ESAPi kaudu teavet otsida, sellele juurde pääseda ja teavet sealt alla laadida. Kuid selleks, et kaitsta ESMAt liigse finantskoormuse eest seoses kuludega, mis kaasnevad võimalike intensiivsete kasutajate vajaduste rahuldamisega, peaks ESMA-l olema lubatud teenida tulu. Seepärast tuleks lubada ESMA-l erandina üldpõhimõttest, et teave peaks olema juurdepääsetav tasuta, kehtestada tasu teatavate teenuste eest, sealhulgas teenuste eest, millega kaasnevad suured hooldus- või tugikulud väga suures mahus teabe otsimise ja allalaadimise tõttu või ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabele väga sagedase juurdepääsu tõttu, eriti juhul, kui sellist teavet kasutatakse ärilisel eesmärgil. Kehtestatud tasud ei tohiks siiski ületada ESMA-le kõnealuste teenuste osutamisel tekkivaid kulusid. Kogutud tasud tuleks eraldada ESAPi üldiseks toimimiseks. Teatavatelt kasutajatelt, sealhulgas akadeemilistelt ringkondadelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ei tohiks tasusid nõuda. Tasude arvutamine peaks olema läbipaistev ja põhinema selgetel põhimõtetel.

(21)

Selleks, et edendada rahanduses andmepõhist innovatsiooni, aidata integreerida liidu kapitaliturge, suunata investeeringuid kestlikesse tegevustesse ning saavutada tõhusus tarbijate ja ettevõtjate jaoks, tuleks ESAPiga parandada juurdepääsu avalikule teabele, mis võib sisaldada isikuandmeid. ESAPiga tuleks siiski parandada juurdepääsu üksnes nendele isikuandmetele, mis sisalduvad juriidilise kohustuse alusel avalikustatud teabes, või kui teave on avalikustatud vabatahtlikult, siis sellistele isikuandmetele, mida töödeldakse seaduslikul alusel vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Isikuandmete töötlemisel ESAPi kaudu teabe edastamise kontekstis peaksid ESMA kui ESAPi vastutav töötleja ja kogumisasutused tagama, et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 (8). Andmeid esitavad üksused peaksid vastutama selle eest, et isikuandmete olemasolu esitatud teabes tehakse kindlaks ning et kõnealuseid isikuandmeid töödeldakse ühel määruses (EL) 2016/679 sätestatud töötlemise seaduslikest alustest. Teavet ja sellega seotud metaandmeid, milles täpsustatakse, et teave sisaldab isikuandmeid, ei tohiks kogumisasutused ega ESAP säilitada kauem kui vajalik ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

(22)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma ametlikud märkused 19. jaanuaril 2022.

(23)

Euroopa Keskpank esitas oma arvamuse 7. juunil 2022 (9).

(24)

Selleks, et tekitada üldsuses usaldust ESAPi vastu ja seda säilitada ning kaitsta iga üksust teabe põhjendamatu muutmise eest, peaksid kogumisasutused tagama andmete tervikluse ja üksuste poolt esitatud teabe allika usaldusväärsuse. Eelkõige peaksid kogumisasutused tagama üksuste poolt ESAPile kättesaadavaks ja selle kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks esitatud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse. Teabe salgamatus tähendab, et üksusele tuleks anda piisav kindlus selle kohta, et tema esitatud teave edastati ja et saajal on tõend üksuse identiteedi kohta. Nende tingimuste täitmiseks võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (10) määratletud kvalifitseeritud e-templit. Esitatud teabe kohustuslik atribuut peaks olema juriidilise isiku tunnus, kui see on olemas.

(25)

Selleks, et ESAPis sisalduv teave oleks ajas võrreldav, peaks kasutajatel olema juurdepääs ka varasemale teabele. Kui käesoleva määruse lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisiti, peaks ESAP andma teabele juurdepääsu mõistliku aja jooksul. Selleks peaks ESMA tagama, et isikuandmeid ei säilitata ega tehta ESAPi kaudu juurdepääsetavaks kauem kui on ette nähtud liidu õiguses ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

(26)

Kogumisasutused peaksid teavitama ESMAt kõigist olulistest praktilistest raskustest, mis on kindlaks tehtud seoses nende ülesannete täitmisega. ESMA peaks tihedas koostöös EBA ja EIOPAga jälgima ESAPi toimimist ja avaldama selle kohta aastaaruande, et tagada võimalike probleemide läbipaistvus ja vajaduse korral asjakohaste meetmete võtmine. ESAPi toimimist käsitleva aastaaruande koostamine ESMA poolt tihedas koostöös EBA ja EIOPAga aitab samuti tagada pädevate asutuste kaasamise ja teiste sidusrühmadega konsulteerimise ajutise töökonna, rühma või komitee kaudu, mille ESMA asjakohasel juhul loob.

(27)

Võttes arvesse, kui oluline on komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav aruanne ESAPi rakendamise, toimimise ja tulemuslikkuse kohta seoses sellise delegeeritud õigusakti võimaliku vastuvõtmisega, millega lükatakse edasi sellise teabe lisamine ESAPisse, mille kogumisasutustele esitamist käesoleva määruse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/2864 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2869 (12) kohaldamisel veel ei nõuta, on oluline, et komisjon kasutaks ESMA koostatud aastaaruandeid ESAPi toimimise kohta ning korraldaks asjakohaseid konsultatsioone kogumisasutuste ja asjaomaste eksperdirühmadega, eelkõige Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühmaga. Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleks anda piisav võimalus komisjoni aruannet arutada, kui nad peavad seda asjakohaseks.

(28)

Selleks, et lükata vajaduse korral edasi sellise teatava teabe lisamine ESAPisse, mis tuleks teha ESAPi kaudu juurdepääsetavaks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kuupäevaga, millest alates tuleks kõnealune teave esitada ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)

Et tagada kogumisasutuste poolt saadud või koostatud ja ESAPile kättesaadavaks tehtud teabe sujuv töötlemine, on vaja sätestada teatavad selged ja üksikasjalikud nõuded, milles täpsustatakse kõnealuse teabe vorming ja metaandmed ning see, millised kogumisasutused peaksid seda koguma. Et tagada kogumisasutuste poolt ESAPile esitatud teabe kvaliteet, on vaja kindlaks määrata ka iga üksuste poolt kogumisasutustele esitatava teabeühiku automatiseeritud valideerimise tunnused, sealhulgas sellele teabele lisatava kvalifitseeritud e-templi tunnused, kui kogumisasutused seda nõuavad. ESAPi andmete kasutamise ja taaskasutamise tagamiseks tuleb kehtestada määratud avatud standardlitsentside loetelu. Et hõlbustada andmete kiiret otsimist, leidmist ja võtmist, tuleb kehtestada ka rakendusliidese ja rakendatavate metaandmete tunnused. Seoses tõhusate otsingufunktsioonidega tuleks rakendada ka täiendavaid nõudeid, nagu üksuse juriidilise isiku tunnus, üksuse esitatava teabe liigitus ja üksuse suurus kategooria järgi. Selleks peaksid Euroopa järelevalveasutused töötama ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu. Rakenduslike tehniliste standardite koostamisel peaksid Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu konsulteerima enne kogumisasutustega ning analüüsima eelkõige võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Lisaks peaks ESMA-l olema võimalik töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks selliste teatavate teenuste laad ja ulatus, mille eest võib tasu võtta, ning sellega seotud tasude struktuur. Kõnealune rakenduslike tehniliste standardite eelnõu võimaldaks üksuste teabele ülemaailmset ja koostalitlusvõimelist juurdepääsu. Kestlikkusteavet käsitlevate rakenduslike tehniliste standardite puhul peaksid Euroopa järelevalveasutused tegema ühiskomitee kaudu nende standardite eelnõu väljatöötamisel koostööd Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG). Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa liidu finantsteenuste ja kapitaliturgude integreerimisele, võimaldades hõlpsat keskset juurdepääsu avalikule teabele üksuste ja nende toodete kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

ESAP on uue kapitaliturgude liidu tegevuskava esimene meede ja digirahanduse strateegia konkreetne rakendus. ESAP on seega üleeuroopalist huvi pakkuv suur projekt digirahanduse valdkonnas. Seetõttu tuleks kooskõlas komisjoni talituste 25. novembri 2021. aasta töödokumendis esitatud summadega taotleda võimalikult palju rahalisi vahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (14) loodud programmist „Digitaalne Euroopa“, eelkõige ESAPi arendamise varastes etappides. Need rahalised vahendid eraldatakse ESAPi arendamise varastes etappides komisjonile, tagamaks et ESMA on sellest tuleneva vara lõplik omanik. Kui programmist „Digitaalne Euroopa“ saadud rahalised vahendid on ära kasutatud, tuleks ESAPi rahastamisel järgida mudelit, mis on ette nähtud ESMA rahastamiseks kuni 31. detsembrini 2027. Kõnealuse rahastamismudeli alusel tehtavad pädevate asutuste osamaksed ei tohiks moodustada kokku rohkem kui 6 968 000 eurot. Rahaliste vahendite eraldamine liikmesriikide poolt ei sõltu siiski komisjoni talituste 25. novembri 2021. aasta töödokumendis esitatud kuluprognooside võimalikust ületamisest. ESAPi rahastamist pärast 2027. aasta detsembrit tuleks arutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames asjakohase eelarvemenetluse käigus, kui hinnatakse, kas suurem panus liidu eelarvest oleks asjakohane,

1)

„üksus“ – füüsiline või juriidiline isik, kes

2)

„kogumisasutus“ – liidu organ või asutus või liikmesriigi organ, asutus või register, mis on sellisena määratud vastavalt artikli 1 lõike 1 punkti a kohastele liidu seadusandlikele aktidele või mille on sellisena määranud liikmesriik vastavalt artikli 3 lõikele 2;

3)

„andmete väljavõttu võimaldav vorming“ – avatud vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 14, mida laialdaselt kasutatakse või mis on õigusaktidega nõutud ning mis võimaldab teha andmetest masinaga väljavõtteid ja on inimloetav;

4)

„masinloetav vorming“ – masinloetav vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 13;

5)

„kvalifitseeritud e-tempel“ – kvalifitseeritud e-tempel, nagu on määratletud määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 27;

6)

„rakendusliides“ – funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum masinatevaheliseks sideks ja sujuvaks andmevahetuseks;

7)

„metaandmed“ – struktureeritud teave, mis hõlbustab teabeallika otsimist, kasutamist või haldamist, sealhulgas selle teabe allika kirjeldamise, selgitamise või asukoha kindlaksmääramise kaudu;

8)

„isikuandmed“ – isikuandmed, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;

9)

„varasem teave“ – artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud teave, mis on avalikustatud kõige varem viis aastat enne kuupäeva, mil hakati kohaldama nõuet esitada see teave ESAPile;

10)

„ühiskomitee“ – määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 54, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklis 54 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 osutatud komitee.