(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1795 (3) teatavate Brasiilia Liitvabariigist (edaspidi „Brasiilia“), Iraani Islamivabariigist (edaspidi „Iraan“), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) ja Ukrainast pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

18. jaanuaril 2021 algatas komisjon pärast Euroopa Teraseühenduselt (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) saadud taotlust osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus ühe Venemaa tootjaga (PAO Severstal) seotud dumpingu uurimisega. Kuid 18. märtsil 2022 võttis Eurofer oma taotluse tagasi, mistõttu meetmete läbivaatamine lõpetati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/624 (4).

(3)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase esialgsete meetmete aegumise läbivaatamise taotluse.

(4)

Läbivaatamistaotluse esitas 4. juulil 2022 Eurofer liidu teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 5. oktoobril 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel teatavate Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete liitu suunatud impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate Euroopa Liidu Teatajas (6) (edaspidi „algatamisteade“).

(6)

23. novembril 2022 võttis taotluse esitaja esialgsete meetmete aegumise läbivaatamise taotluse Ukrainat puudutavas osas tagasi. Seetõttu otsustas komisjon 16. veebruaril 2023 lõpetada Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 1 ning jätkata Brasiiliast, Iraanist ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete läbivaatamist (7).

(7)

Kuna Ukraina suhtes algatatud meetmete aegumise läbivaatamine lõpetati, kaotasid teatavate Ukrainast pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes kehtestatud esialgsed meetmed automaatselt kehtivuse viis aastat pärast nende kehtestamist.

(8)

Käesoleva aegumise läbivaatamisega hõlmatud kehtivad dumpinguvastased meetmed on seega Brasiiliast, Iraanist ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed. Meetmed on kehtestatud kindlasummalise tollimaksuna tonni kohta ja tollimaksumäärad on Brasiilia puhul vahemikus 54,50–63,00 eurot tonni kohta, Iraani puhul 57,50 eurot tonni kohta ja Venemaa puhul vahemikus 17,60–96,50 eurot tonni kohta.

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022 (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teadaolevaid liidu tootjaid, asjaomaste riikide teadaolevaid tootjaid ja ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi ning kutsus neid selles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(12)

Komisjon sai uurimise algatamise kohta märkusi Venemaa Föderatsiooni majandusarengu ministeeriumilt ja Venemaa Föderatsiooni tööstus- ja kaubandusministeeriumilt (edaspidi „Venemaa valitsus“), Brasiilia föderaalvalitsuselt (edaspidi „Brasiilia valitsus“), keda esindas Brasiilia esindus Euroopa Liidus, ning Brasiilia tootjatelt Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais S.A. (edaspidi „USIMINAS“) ja Companhia Siderúrgica Nacional (edaspidi „CSN“).

(13)

Venemaa valitsus tuletas meelde, et vaatlusaluse toote importi mõjutasid sanktsioonid, mis liit oli kehtestanud seoses Venemaa provotseerimata sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Ta lisas, et 26. märtsil 2022 kehtestas liit Venemaa raua- ja terasetoodetele impordikeelu, ning väitis, et alates 2022. aasta teisest kvartalist lõppes peaaegu igat liiki kuumvaltsitud lehttoodete import Venemaalt. Venemaa valitsuse sõnul on need sanktsioonid pikaajalised ja uurimise ajal ei olnud mingeid märke sellest, et neid kavatsetakse leevendada. Seetõttu väitis Venemaa valitsus, et komisjon peaks arvestama, et sanktsioonid mõjutavad dumpingu jätkumise tõenäosuse hindamist ning eelkõige liidu turu atraktiivsuse ja taotluse esitaja poolt taotluses esitatud väite hindamist, mille kohaselt ei suuda kolmandate riikide turud Venemaa terase tootmisvõimsust vastu võtta (8). Seoses liidu turu atraktiivsusega väitis Venemaa valitsus, et sanktsioonide põhjustatud kaubavoogude ja tarneahelate häired vähendasid liidu turu atraktiivsust Venemaa tarnijate jaoks, kuna tajuti kaubanduspiirangute ohtu. Pealegi nõuab liidu ja Venemaa vaheliste kaubandussidemete taastamine Venemaa valitsuse sõnul palju aega ja jõupingutusi. Lisaks väitis Venemaa valitsus, et liidu sanktsioonide kehtestamise tõttu ei ole kahju kordumise tõenäosust võimalik kindlaks teha.

(14)

Esiteks märkis komisjon Venemaa valitsuse väite kohta, et alates 2022. aasta teisest kvartalist lõppes peaaegu igat liiki kuumvaltsitud lehttoodete import Venemaalt, et neljanda sanktsioonipaketiga, millele Venemaa valitsus viitas, kehtestati impordikeeld põhjenduses 42 nimetatud 24 CN-koodi alla kuuluvatest toodetest ainult 21 CN-koodi alla kuuluvatele toodetele (9). Oluline on aga see, et vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (mida on muudetud määrusega (EL) 2022/428) artikli 3g lõikele 2 ei kohaldatud seda impordikeeldu enne 16. märtsi 2022 sõlmitud lepingute ja nende lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 17. juunini 2022. Seega mõjutasid sanktsioonid vaatlusaluse toote importi Venemaalt üksnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi viimasel 13 päeval. Peale selle kehtestati kaheksanda sanktsioonipaketiga impordikeeld ülejäänud kolme CN-koodi alla kuuluvate toodete suhtes alles pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (10). Viimati nimetatud impordikeeldu ei kohaldatud enne 7. oktoobrit 2022 sõlmitud lepingute täitmise suhtes kuni 8. jaanuarini 2023. Seega võis vaatlusaluse toote import Venemaalt jätkuda ka 2022. aasta teises kvartalis. Teiseks tuletas komisjon seoses Venemaalt pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud sanktsioonide võimaliku mõjuga meelde, et need sanktsioonid on seotud Venemaa provotseerimata sõjalise agressiooniga Ukraina vastu ja selle aluseks oleva geopoliitilise olukorraga. Seega on nende ulatus, muutumine ja/või kestus ettearvamatud. Lisaks kehtivad dumpinguvastased meetmed viis aastat. Arvestades sellist teadmatust ja asjaolu, et nõukogu võib sanktsioonide täpset ulatust ja kestust igal hetkel muuta, leidis komisjon, et need ei välista läbivaatamisega seotud uurimise algatamist ega saa mõjutada komisjoni järeldusi dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta, ei seoses liidu turu atraktiivsusega ega ka seoses kolmandate riikide turgude olukorra tõttu ekspordivoogude ümbersuunamisega liitu, või kahju kordumise tõenäosuse kohta. Eelkõige ei esitanud Venemaa valitsus mingeid tõendeid selle kohta, et Venemaalt pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi taasalustamine nõuab palju aega ja jõupingutusi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(15)

Lisaks väitis Venemaa valitsus, et taotluses viidatud teave kavandatava tootmisvõimsuse laiendamise kohta, mis põhineb OECD 2021. aasta aruandel viimaste muutuste kohta terase tootmise võimsuses, (11) ei olnud täpne. Eelkõige väitis Venemaa valitsus, et ühtegi taotluses loetletud terasetootmisprojekti ei ole Venemaal ellu viidud ja et äriühing Don-Metal on metallijäätmete müüja, mitte tootja. Venemaa valitsuse sõnul ei suurendanud ettevõte Novolipetsk Steel (NLMK) oma tootmisvõimsust, nagu teatati taotluses Steel Business Briefingi (edaspidi „SBB“) pressiteatele tuginedes, vaid moderniseeris keskkonnahoiu eesmärgil olemasolevat terasetootmist.

(16)

Komisjon märkis, et isegi Venemaa valitsuse vaidlustatud tõendeid arvesse võtmata ei vaidlustatud Euroferi poolt taotluses esitatud tõendeid liigse tootmisvõimsuse kohta (12). Kuigi on tõsi, et aegumise läbivaatamine on tulevikku suunatud tegevus ja et kavandatud tootmisvõimsuse suurendamine võib tõepoolest olla oluline dumpingu tõenäolise jätkumise või kordumise hindamisel, on olemasolev ülemäärane tootmisvõimsus (erinevalt tulevasest ülemäärasest tootmisvõimsusest) sellise tõenäosuse palju tugevam näitaja. Seega sisaldas taotlus piisavalt tõendeid, mis õigustasid aegumise läbivaatamise algatamist, ja kõnealune väide lükati tagasi.

(17)

Lisaks väitis Venemaa valitsus, et taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni 5. lisa ei sisaldanud Venemaa kohta tehtud dumpinguarvutusi ning et lisade kogu pealkirjaga „HRFS_ER_Annexes_Part1“ ei sisaldanud üldse andmeid ekspordihinna kohta.

(18)

Komisjon märkis, et kuigi 5. lisas esitatud fail pealkirjaga „Dumpingumarginaali arvutamine neljas riigis“ sisaldas ekslikult ainult dokumendi esimest lehekülge, olid läbivaatamistaotluses esitatud kõik dumpingu arvutamiseks vajalikud andmed (13) ja näidatud asjaomaste riikide keskmine dumpingumarginaal (14). Nagu nähtub põhjendusest 19, arvutas Venemaa valitsus Venemaa dumpingu läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal ja esitas selle kohta märkused. Nagu läbivaatamistaotlusest (15) selgus, tugines Eurofer ekspordihindade arvutamisel Eurostati avalikult kättesaadavate andmete kohastele CIF-hindadele ja teise võimalusena Trade Data Monitori (edaspidi „TDM“) ekspordiandmete FOB-hindadele, mis mõlemad on asjakohaselt kohandatud tehasehindadele. Nagu läbivaatamistaotluses (16) on selgitatud, esitati TDMi ekspordiandmed 6. lisas. Nii nagu 5. lisa oli ka 6. lisa osa Venemaa valitsuse mainitud lisade kogust. Seetõttu lükati see väide tagasi. Igal juhul esitas Eurofer 18. novembril 2022 täieliku 5. lisa, et kõik huvitatud isikud saaksid õigel ajal märkusi esitada.

(19)

Lisaks väitis Venemaa valitsus, et ainus ekspordihind, mille ta läbivaatamistaotlusest leidis, oli Eurostati andmetel põhinev Venemaa liitu suunatud ekspordi hind, mis taotluses nimetatud ajavahemikul oli 823 eurot tonni kohta (17). Võrreldes seda näitajat sama perioodi normaalväärtusega, mida on kohandatud hinnangulise omamaise veo kulude võrra ja mis vastab seega 650–750 eurole tonni kohta, väitis ta, et Venemaa ei importinud liidu turule dumpinguhinnaga.

(20)

Komisjon märkis, et Eurofer esitas läbivaatamistaotluse 5. lisas kaks Venemaa omamaiste hindade rühma: tehasehinnad, mis pärinevad MEPS International Ltd. (edaspidi „MEPS“) poolt avaldatud arenevate turgude teraseülevaatest (Developing Markets Steel Review), ja SBB poolt avaldatud CPT-hinnad (18). Vastavalt 5. lisale arvutas Eurofer taotluses esitatud dumpingumarginaali MEPSi omamaiste andmete põhjal. MEPSi andmed esitati ka Brasiilia ja Ukraina kohta (erinevalt SBB andmetest, mis olid kättesaadavad ainult Venemaa kohta) ning Eurofer arvutas kolme asjaomase riigi dumpingumarginaali järjekindlalt samast allikast saadud andmete põhjal. Seejärel tegi Eurofer kaks samaaegset dumpinguarvutust, võrreldes MEPSi omamaiseid hindu nii Eurostati ekspordihindadega kui ka TDMi ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil. Mõlemal juhul tuvastas Eurofer dumpingu. Selle asemel kasutas Venemaa valitsus meelevaldselt ainult SBB omamaiseid CPT-hindu. Seejärel kohandas Venemaa valitsus SBB omamaiseid CPT-hindu hinnangulise omamaise veo kulude võrra tehasest hankimise tasandile. Seevastu Eurostati CIF-ekspordihindu ta ei kohandanud. Seetõttu võrdles ta ekslikult omamaiseid tehasehindu CIF-ekspordihindadega. Seepärast lükati väide tagasi.

(21)

USIMINAS väitis, et meetod, mida Eurofer kasutas Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga impordi kordumise esmapilgul usutavaks tõendamiseks ja eelkõige Brasiilia ekspordimahu kindlaksmääramiseks Türgilt, Tšiililt ja Portugalilt saadud andmete alusel, ei ole kõnealusel juhul kohaldatav ja seda on kohaldatud vääralt. USIMINASe sõnul saab alusmääruse artikli 2 lõigete 8 ja 9 kohaselt ekspordihinna arvutada üksnes siis, kui liitu ei ekspordita. Arvestades, et kõnealusel juhul toimus aruandeperioodil eksport Brasiiliast liitu, väitis USIMINAS, et läbivaatamistaotluses oleks pidanud kasutama Brasiiliast liitu suunatud ekspordi tegelikke hindu ja seega komisjon eksis, kui ta aktsepteeris läbivaatamistaotluses esitatud teavet.

(22)

Komisjon tuletas meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 algatatakse meetmete aegumise läbivaatamine, kui läbivaatamistaotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Taotluse esitaja väitis läbivaatamistaotluses, et meetmete aegumine tooks kaasa Brasiiliast pärit dumpingu kordumise ja et liidu turg ujutataks uuesti üle kolmandate riikide turgudel kehtivatele hindadele vastavate dumpinguhindadega impordiga. Võttes arvesse Brasiiliast liitu suunatud impordi väikest mahtu aruandeperioodil, kasutas taotluse esitaja oma väite toetuseks Brasiiliast kõigisse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu ning eraldi Türki, Tšiilisse ja Portugali suunatud ekspordi hindu. Komisjon leidis, et need hinnad olid toimiku avamise põhjendatuse hindamisel oluline element ja et koos taotluse esitaja esitatud muu teabega olid need piisavad tõendid, mis vastasid artikli 11 lõikes 2 uurimise algatamiseks sätestatud nõuetele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(23)

USIMINAS väitis, et komisjon ei oleks tohtinud aktsepteerida Euroferi kumulatiivset analüüsi menetluse algatamiseks piisava ja esmapilgul usutava tõendusmaterjalina. Lisaks sellele väitsid USIMINAS, CSN ja Brasiilia valitsus, et asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine ei ole õigustatud, arvestades Brasiiliast ja teistest uuritud riikidest pärit impordi erinevaid konkurentsitingimusi, tähtsusetuid impordimahte ja Brasiiliast pärit impordi hinnamuutusi.

(24)

Komisjon ei ole selle väitega nõus. Läbivaatamistaotluses väideti, et liidu tootmisharu olukord on ebakindel ja kahju kordumine tõenäoline. Taotluse esitaja pidi seega esitama tõendid selle kohta, kuidas Brasiiliast pärit import meetmete puudumise korral tõenäoliselt muutuks. Sellega seoses vaadeldi taotluses selliseid tegureid nagu Brasiilia ülemäärane tootmisvõimsus, kolmandatesse riikidesse suunatud Brasiilia ekspordi hinnad ja liidu turu atraktiivsus (sealhulgas hindade allalöömise arvutus Brasiilia kohta). Kõiki neid tegureid analüüsiti Brasiilia puhul eraldi, mitte kumulatiivselt. Impordi tegelik maht esitati küll kumulatiivselt, kuid seda ei saanud iseenesest võtta aluseks kahju kordumise kohta järelduse tegemisel. Seetõttu leiti, et läbivaatamistaotlus sisaldab piisavalt tõendeid menetluse algatamiseks.

(25)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(26)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon lähtus valimi moodustamisel representatiivsusest, võttes arvesse uurimisaluse toote tootmis- ja müügimahtu ja tootjate geograafilist asukohta. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes 25 % toodangu hinnangulisest kogumahust ja 26 % samasuguse toote müügist liidus. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi sisulist märkust ei esitatud ja esialgne valim kinnitati.

(27)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(28)

Ükski sõltumatu importija endast siiski teada ei andnud ega esitanud küsitud teavet.

(29)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomaste riikide tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Brasiilia, Iraani ja Venemaa esindustel teha kindlaks teised tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Neli Brasiilia tootjat esitasid taotletud teabe ja nõustusid enda valimisse kaasamisega.

(31)

Komisjon moodustas alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi kahest tootjarühmast, kuhu kuulusid kolm tootjat, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli mõistlikult võimalik uurida ettenähtud aja jooksul ja mis hõlmas 98 % kogu Brasiiliast liitu suunatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse ekspordi mahust. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste tootjatega ja Brasiilia ametiasutustega. Väljavõttelise uuringu kohta ei saadud ühtki märkust.

(32)

Iraani puhul esitas väljavõttelise uuringu kohta vastuse üks tootja. Seega ei olnud väljavõttelist uuringut vaja teha, kuna tootjate arv oli väike.

(33)

Mis puutub Venemaasse, siis ei saanud komisjon Venemaa tootjatelt ühtki vastust väljavõttelise uuringu kohta.

(34)

Komisjon saatis ainsale endast teada andnud Iraani tootjale ning valimisse kaasatud Brasiilia ja liidu tootjatele lingid küsimustikele. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka veebis (19).

(35)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, kaks valimisse kaasatud Brasiilia tootjarühma ja Iraani tootja.

(36)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Komisjon tegi videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teabe kaugristkontrolle:

(37)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(38)

25. oktoobril 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(39)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. USIMINAS esitas komisjoni talitustele ärakuulamise taotluse ja talle anti see võimalus 10. novembril 2023.

(40)

Uurimisalune toode on sama mis esialgses uurimises, nimelt teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata (edaspidi „kuumvaltsitud lehttoode“ või „uurimisalune toode“).

(41)

Läbivaatamine ei hõlma järgmisi tooteid:

(42)

Uurimisalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi koodid 7226191091, 7226191095), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

(43)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid toodetakse kuumvaltsimise teel. See on metalli paksust vähendav ja ühtlustav metalli vormimise protsess, mille käigus kuum metall juhitakse ühe või mitme kuumvaltsimisrullide paari vahelt läbi ja mille puhul on metalli temperatuur kõrgem selle rekristalliseerumistemperatuurist. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte, dekapeeritud või dekapeerimata), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena.

(44)

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste tooteahela järgmise etapi lisandväärtusega toodete tootmisel, alates külmvaltsitud leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate kasutusalade jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(45)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Brasiiliast, Iraanist ja Venemaalt pärit uurimisalune toode.

(46)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad:

(47)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(48)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus uurimisaluse toote import Brasiiliast, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016). Kuumvaltsitud lehttoodete import Brasiiliast moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,38 % liidu turust võrreldes 1,79 % suuruse turuosaga esialgse uurimise ajal. Absoluutarvudes vähenes Brasiiliast pärit impordi maht esialgse uurimisperioodi 608 541 tonnist läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 478 692 tonnini.

(49)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema uurimisaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(50)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(51)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük oli tüüpiline kõigi tooteliikide puhul, välja arvatud üks tooteliik, mida ta eksportis liidu turule.

(52)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(53)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(54)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind.

(55)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(56)

Omamaise müügi analüüs näitas, et üle 80 % omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Vastavalt sellele arvutati normaalväärtus kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(57)

Tooteliigi puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati tooteliigi tootmiskuludele kõigi siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kuna teised Brasiilia tootjad seda tooteliiki ei müünud.

(58)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet liitu seotud äriühingutele. Liidus asuvad seotud äriühingud kasutasid kuumvaltsitud lehttooteid peamiselt muude toodete valmistamiseks. Uurimise käigus ei selgunud, et küsimustikule vastanud seotud äriühingud oleksid ostnud kuumvaltsitud lehttooteid sõltumatutelt äriühingutelt. Seega ei saanud komisjon kinnitada, kas seotud hind oli reaalturuväärtusele vastav hind, erinevalt esialgsest uurimisest, milles komisjon kinnitas, et seotud hinnad olid reaalturuväärtusele vastavad hinnad.

(59)

Kuna aegumise läbivaatamise käigus ei ole aga vaja kindlaks teha dumpingumarginaali, vaid üksnes dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust, pidas komisjon siiski asjakohaseks kasutada sellist ekspordihinda, mis on kindlaks määratud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8.

(60)

Komisjon võrdles tooteliikide kaupa normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil, nagu on kirjeldatud eespool.

(61)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus-, laadimis- ja lisakulude ning pakendamiskulude võrra.

(62)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul igat liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vastavat liiki uurimisaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(63)

Selle põhjal oli valimisse kaasatud tootjate soovituslik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, vastavalt 16,2 % ja 18,7 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(64)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitis CSN, et komisjoni arvutatud dumpingumarginaal on tõenäoliselt ülehinnatud. Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et komisjon ei suutnud kindlaks teha, et CSNi eksportmüük oma seotud äriühingule ELis toimus turutingimustel, oli tõenäoline, et see müük toimus vabaturuhindadest madalamate hindadega. Seda seetõttu, et CSNi sõnul on siirdehinnad üldiselt madalamad kui vabaturuhinnad. Lisaks sellele oleks Brasiilia kõrget inflatsiooni ja vahetuskursi kõikumist silmas pidades asjakohasem kasutada dumpingumarginaali arvutamiseks pigem kuu keskmisi normaalväärtusi ja ekspordihindu kui kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmisi väärtusi. Sellele metoodikale tuginedes väitis CSN, et dumpinguhinnaga müüki esineb endiselt, kuid mõnevõrra vähem.

(65)

Komisjon märkis, et CSN ei põhjendanud väidet siirdehinna kohta. Isegi kui CSNi soovitatud dumpingu arvutamise meetodit aktsepteerida, oleks dumpingumarginaali erinevus väike ega muudaks seega järeldusi dumpingu jätkumise kohta. Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati CSNi märkused tagasi.

(66)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuumvaltsitud lehttoodete import Iraanist praktiliselt peatus. Komisjoni analüüs dumpingu kordumise tõenäosuse kohta on esitatud järgmises jaos.

(67)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus uurimisaluse toote import Venemaalt, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil. Eurostati andmetel moodustas kuumvaltsitud lehttoodete import Venemaalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 3,55 % liidu turust võrreldes 4,29 % suuruse turuosaga esialgsel uurimisperioodil. Absoluutarvudes vähenes Venemaalt pärit impordi maht esialgse uurimisperioodi 1 455 436 tonnist läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 1 224 699 tonnini.

(68)

Nagu on märgitud põhjenduses 33, ükski Venemaa eksportija ega tootja uurimises koostööd ei teinud. Seetõttu teavitas komisjon 27. oktoobril 2022 toimikule lisatud teatega eksportivate tootjate valimi kohta kõiki huvitatud isikuid, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Venemaa kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtki märkust.

(69)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige avalikult kättesaadavale teabele, nagu äriühingute ametlikud veebisaidid, läbivaatamistaotluses esitatud teave ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd teinud isikutelt (täpsemalt taotluse esitajalt) saadud teave.

(70)

Kuna Venemaa tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon Venemaa puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati taotluse esitajalt saadud teavet.

(71)

Komisjon ei leidnud avalikult kättesaadavaid andmeid kuumvaltsitud lehttoodete omamaiste hindade kohta Venemaal. Seega põhines normaalväärtus Venemaa omamaistel hindadel, mis tehti kindlaks MEPSi kuumvaltsitud rullide läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsete keskmiste omamaiste hindade loetelu alusel, millele lisati töötlemiskulud, et saada kuumvaltsitud lehttoodete hind. Tehasehindade saamiseks arvati maha taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud hinnangulised omamaise transpordi kulud.

(72)

Kuna Venemaa tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati impordiandmetel põhineva CIF-hinna alusel, kohandatuna tehasest hankimise tasandile. Seega vähendati CIF-hinda taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud kaupade raudteeveo ja omamaise transpordi hinnanguliste kulude võrra.

(73)

Komisjon võrdles normaalväärtust eespool kindlaks tehtud ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

(74)

Seega oli soovituslik dumpingumarginaal (väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata) umbes 5 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(75)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Brasiilia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus.

(76)

Taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses andmed tootmisvõimsuse, toodangu, tarbimise ja vaba tootmisvõimsuse kohta Brasiilias.

(77)

Seoses kuumvaltsitud lehttoodete vaba tootmisvõimsusega väitis taotluse esitaja, et CRU andmetel (20) oli 2020. aastal olemasolev vaba tootmisvõimsus üle 6,6 miljoni tonni, võrreldes kuumvaltsitud lehttoodete toodanguga Brasiilias (21). Sellega seoses märkis komisjon, et taotluse esitaja esitatud vaba tootmisvõimsuse arvutustes kasutatakse nimivõimsust, st maksimaalset võimsust, mida saab teoreetiliselt saavutada ideaalsetes tingimustes, näiteks teatava valiku toodete tootmisel, ja ilma et oleks arvesse võetud kavandatud või ettenägematuid hoolduskatkestusi. Vaba tootmisvõimsuse arvutamiseks pidas komisjon käesoleval juhul asjakohasemaks kasutada võimaluse korral tootmisvõimsust, mis vastab maksimaalsele kogusele, mida on võimalik selliseid tegureid arvesse võttes reaalselt toota.

(78)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurendanud oma tootmisvõimsuse rakendamist võrreldes 2019. ja 2020. aastaga ning tootsid peaaegu oma tootmisvõimsuse tasemel, kusjuures rakendusaste oli üle 90 %. Seetõttu leiti, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piiratud. Selle puhul tuleb siiski arvestada, et Brasiiliast pärit import liitu jätkus vaid veidi vähemas mahus kui esialgsel uurimisperioodil.

(79)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Brasiilia eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liidu turule. Seetõttu analüüsis komisjon Brasiilia tootjate hindu siseturul ja Brasiiliast kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindu ning võrdles neid liidu tootmisharu hindadega.

(80)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate omamaised hinnad Brasiilias olid vaatlusalusel perioodil kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul, välja arvatud ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja hinnad 2020. aastal.

(81)

Mis puudutab kolmandatelt riikidelt küsitavaid hindu, siis valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kelle eksportmüük kolmandatesse riikidesse oli märkimisväärne, olid kolmandatelt riikidelt küsitud hinnad vaatlusalusel perioodil üldiselt madalamad (keskmiselt 12 %) kui liidu tootjate hinnad liidu turul. See on kooskõlas GTA hinnavõrdlusandmetega, mis näitavad, et kõigi Brasiilia eksportijate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind on kogu vaatlusaluse perioodi jooksul olnud madalam kui hinnad liidu turul.

(82)

Selleks et saada ülevaade liitu suunatud ekspordi tõenäolisest hinnakujunduskäitumisest meetmete puudumise korral, võrdles komisjon Brasiiliast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda ka Brasiilia normaalväärtusega valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kes eksportis samuti kolmandatesse riikidesse. Võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Selle põhjal leiti, et normaalväärtus on kõrgem kui kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind, kusjuures erinevus väljendatuna protsendina CIF-hinnast piiril on umbes 20 %.

(83)

Komisjon märkis ka, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurendasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad märgatavalt liitu suunatud ekspordi osakaalu oma kogumüügis. Tuletatakse meelde, et kõnealune müük toimus dumpinguhindadega. Seega on tõenäoline, et kui meetmed kaotavad kehtivuse, jätkub dumpinguhinnaga impordi kasv.

(84)

Brasiilia valitsus väitis, et Brasiilia kuumvaltsitud lehttoodete tootjad keskenduvad oma siseturu ja piirkondliku turu teenindamisele ning neil puudub stiimul suurendada oma eksporti liitu.

(85)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsest müügist üle 50 % moodustas tõepoolest müük siseturul. Nagu eespool osutatud, suurenes ekspordi osakaal nende kogumüügist liitu siiski isegi siis, kui Brasiilia siseturul olid hinnad kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad.

(86)

Pärast järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas Brasiilia valitsus oma väidet, et Brasiilia kuumvaltsitud lehttoodete tootjatel puuduvad stiimulid suurendada liitu suunatud eksporti, ning viitas Brasiilia tootjate väidetavale keskendumisele siseturule ja piirkondlikule turule, piiratud vabale tootmisvõimsusele Brasiilias, ELi süsiniku piirimeetmele (edaspidi „SPIM“) ja teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud ELi kaitsetollimaksudele.

(87)

Nagu põhjenduses 81 on mainitud, siis mis puudutab sihtturge ja Brasiilia tootjate vaba tootmisvõimsust, on liidu turg atraktiivsem kui muud eksporditurud. Seda asjaolu silmas pidades ei takistaks Brasiilia piiratud vaba tootmisvõimsus liitu suunatud ekspordi edasist suurenemist. Seetõttu lükati need väited tagasi. SPIMi ja kaitsemeetmeid käsitlevaid argumente on käsitletud allpool põhjenduses 211.

(88)

Võttes arvesse asjaolu, et Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga import vähenes esialgse uurimisega võrreldes vaid veidi, liidu turu atraktiivsust sealsete hindade pärast ja asjaolu, et Brasiiliast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad on madalamad kui omamaised hinnad, järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral jätkavad Brasiilia tootjad tõenäoliselt dumpinguhinnaga eksporti liitu.

(89)

Arvestades, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil asjaomast toodet Iraanist liitu ei eksporditud, uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Iraanis, liidu turu atraktiivsus ning kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad.

(90)

Läbivaatamistaotluses ja hilisemates dokumentides esitas taotluse esitaja arvutused Iraani kuumvaltsitud lehttoodete tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta, mis põhinevad kahel teabeallikal, Plantfactsil ja CRU-l (22). Nende arvutuste kohaselt oli Iraanil läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust. Komisjon leidis samamoodi kui Brasiilia puhul, nagu on selgitatud põhjenduses 77, et kõnealustes arvutustes kasutatakse nimivõimsust ja et tema hinnangu jaoks oleks asjakohasem kasutada võimaluse korral tootmisvõimsust.

(91)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et koostööd teinud Iraani eksportiv tootja tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul peaaegu oma tootmisvõimsuse piires ja seetõttu oli tema vaba tootmisvõimsus uurimisperioodi jooksul piiratud.

(92)

Uurimise käigus selgus siiski, et äriühing oli alustanud uue kuumvaltsimistehase ehitamist, et suurendada märgatavalt oma kuumvaltsitud lehttoodete tootmisvõimsust. Äriühingu tegevdirektorile omistatud 2020. aasta jaanuaris tehtud avalduste (23) kohaselt oleks projekt lisanud kuni 4,5 miljonit tonni kuumvaltsitud lehttoodete tootmisvõimsust aastas ja tehas pidi valmima 900 päeva jooksul.

(93)

Kaugristkontrolli käigus, mis tehti videokonverentsi teel, väitis äriühing, et projekti elluviimisel on tekkinud märkimisväärsed viivitused, kuid ei esitanud selle kohta nõuetekohaseid tõendeid. Lisaks väitis äriühing, et uus kuumvaltsimistehas on mõeldud ainult siseturu teenindamiseks, kuna sellel turul on oodata märkimisväärset kasvu. Selle väite põhjendamiseks esitas äriühing siseprognoosi, mis näitab tema hinnanguid siseturu arengu kohta.

(94)

Komisjon märkis, et kui äriühingu prognoosid realiseeruvad (kõige tõenäolisema siseturu arengu stsenaariumi kohaselt), võttes arvesse äriühingu praegust turuosa, tekiks uue kuumvaltsimistehase tegevuse tulemusena vaba tootmisvõimsus, mis ületaks tunduvalt 1 miljonit tonni aastas.

(95)

Eelöeldu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et lähiaastatel on Iraanis olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada ekspordiks, sealhulgas ekspordiks Euroopa Liitu.

(96)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Iraani eksportivad tootjad hakkavad meetmete aeguda laskmise korral eksportima uurimisalust toodet liidu turule dumpinguhindadega. Selleks võrdles komisjon koostööd teinud Iraani tootja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu liidu tootmisharu hindadega ja koostööd teinud Iraani tootja hindu siseturul tema kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadega.

(97)

Komisjon võrdles koostööd teinud tootja poolt küsimustiku vastuses esitatud Iraanist kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi CIF-hindu liidu tootmisharu hindadega. Leiti, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 14 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Seega on liidu turg atraktiivsem kui muud uurimisaluse toote võimalikud ekspordisihtkohad ning Iraani tootjatel on majanduslik stiimul suunata meetmete aeguda laskmise korral eksport liitu.

(98)

Lisaks võrdles komisjon Iraani kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda Iraani normaalväärtusega, kasutades koostööd teinud eksportiva tootja esitatud andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, et saada aimu tõenäolisest hinnakujunduskäitumisest liitu eksportimisel meetmete puudumise korral. Võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Selle põhjal leiti, et normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahe, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast piiril, oli umbes 3 %. Kaugristkontrolli käigus ei olnud siiski võimalik kontrollida, kas eksporditehingute koguväärtus oli makstud. Seetõttu leidis komisjon, et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tegelikud hinnad võivad olla veelgi madalamad ning et eespool nimetatud vahe omamaiste ja ekspordihindade vahel võib olla veelgi suurem. See viitab sellele, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks ja hinnad, millega Iraani eksportiv tootja ekspordiks vaatlusalust toodet liitu, on kooskõlas muude läbivaatamise käigus vaadeldud kolmandate riikide hindadega, oleksid dumpingumarginaalid tõenäoliselt märkimisväärsed.

(99)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis koostööd teinud Iraani tootja, et komisjoni hinnang oli väär, sest dumping ei jätkunud. Eksportiv tootja vaidlustas ka vaba tootmisvõimsuse kohta tehtud järeldused. Kuna äriühingu esitatud märkused põhinevad konfidentsiaalsel teabel, vastas komisjon neile eraldi dokumendis, mis saadeti ainult asjaomasele äriühingule.

(100)

Komisjon jõudis järeldusele, et kuna Iraanis on oodata tootmisvõimsuse vabanemist, on liidu turu atraktiivsust ja Iraanist kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi omamaistest hindadest madalamaid hindu arvesse võttes väga tõenäoline, et meetmete aegumise korral Iraanist pärit dumping kordub.

(101)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus ja kolmandate riikide turgude võimalik vastuvõtmissuutlikkus.

(102)

Läbivaatamistaotluses esitas taotluse esitaja andmed tootmisvõimsuse, toodangu, tarbimise ja vaba tootmisvõimsuse kohta Venemaal.

(103)

Seoses kuumvaltsitud lehttoodete tootmise võimsusega esitas taotluse esitaja kaks kogumit tundlikke CRU andmeid, mis on autoriõigusega kaitstud (24). Lisaks esitas (25) ta OECD 2021. aasta aruande viimaste muutuste kohta terase tootmise võimsuses (26). Seoses kuumvaltsitud lehttoodete tootmisega esitas taotluse esitaja samad kaks kogumit tundlikke CRU andmeid, (27) mis on autoriõigusega kaitstud, ning alternatiivsed tundlikud Plantfactsi andmed, mis on autoriõigusega kaitstud (28). Lisaks esitas ta väljavõtte OECD aruandest teraseturu suundumuste kohta 2021. aasta neljandas kvartalis (29). Seoses kuumvaltsitud lehttoodete tarbimise ja vaba tootmisvõimsusega esitas taotluse esitaja kogumi tundlikke CRU andmeid, mis on autoriõigusega kaitstud (30).

(104)

Kuna Venemaa eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tugines komisjon oma järeldustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse kuumvaltsitud lehttoodete tootmise võimsuse kohta Venemaal OECD aruandes viimaste muutuste kohta terase tootmise võimsuses esitatud toorterase tootmise võimsusele, mis on eraldatud kuumvaltsitud lehttoodetele Maailma Teraseühenduse andmete põhjal. Esiteks näitas OECD viimane aruanne viimaste muutuste kohta terase tootmise võimsuses toorterase tootmise võimsuse suurenemise suundumust Venemaal, (31) mis vastab keskmiselt 90,5 miljonile tonnile toorterase tootmise võimsusele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Maailma Teraseühendus teatas, et kuumvaltsitud lehttoodete (sealhulgas kuumvaltsitud ribad) ja kuumvaltsitud rullide (taotluse esitaja teatel eksporditakse kuumvaltsitud lehttooteid tavaliselt sellisel kujul (32)) eksport moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmiselt 21,7 % terasest valmistoodete ülemaailmsest ekspordimahust (seega ilma valuplokkide ja pooltoodeteta) (33). Seda kuumvaltsitud lehttoodete ekspordi protsenti kohaldati Venemaa toorterase tootmise võimsuse suhtes, mille tulemusel oli kuumvaltsitud lehttoodete tootmise võimsus Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 19,6 miljonit tonni.

(105)

Komisjon tugines oma järeldustes kuumvaltsitud lehttoodete tootmise kohta Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Maailma Teraseühenduselt saadud toorterase tootmise andmetele. Maailma Teraseühendus teatas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodeti Venemaal toorterast keskmiselt 74,3 miljonit tonni (34). Rakendades eespool esitatud kuumvaltsitud lehttoodete ekspordi osakaalu, leidis komisjon, et tagasihoidlikult hinnates tootis Venemaa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16,1 miljonit tonni kuumvaltsitud lehttooteid.

(106)

Komisjon tugines oma järeldustes kuumvaltsitud lehttoodete tarbimise kohta Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Maailma Teraseühenduselt saadud toorterase tarbimise eraldatud andmetele. Tegelikult teatas Maailma Teraseühendus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbiti Venemaal toorterast keskmiselt 42,8 miljonit tonni (35). Rakendades eespool nimetatud sama kuumvaltsitud lehttoodete ja kuumvaltsitud rullide ekspordi osakaalu, leidis komisjon, et tagasihoidlikult hinnates tarbiti Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9,3 miljonit tonni kuumvaltsitud lehttooteid.

(107)

Eespool esitatud andmetele tuginedes leidis komisjon, et Venemaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi toodanguga võrreldes 3,5 miljonit tonni vaba tootmisvõimsust, mis moodustab 10 % liidu vabaturu tarbimisest. Kui võrrelda tootmisvõimsust ja omamaist tarbimist, siis oli tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10 miljoni tonni võrra väiksem tootmisvõimsusest, mis moodustab peaaegu 30 % liidu vabaturu tarbimisest.

(108)

Ülemäärane tootmisvõimsus on stiimul ekspordi jätkamiseks. On selge, et Venemaa tootjad peavad kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi tootmise suurendamiseks, et oma olemasolevast tootmisvõimsusest täielikult kasu saada. Kõige ilmselgem viis on siseneda mis tahes avatud turule maailmas ja väga tõenäoliselt dumpinguhindadega, nagu seda tehakse jätkuvalt käesoleva uurimise ajal.

(109)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal järeldas komisjon, et Venemaa tootjatel on piisavalt vaba tootmisvõimsust, mida nad saaksid meetmete aegumise korral kasutada kuumvaltsitud lehttoodete ekspordiks liitu dumpinguhindadega.

(110)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Venemaa tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liidu turule. Seetõttu analüüsis komisjon Venemaa tootjate hindu siseturul ja Venemaa kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindu ning võrdles neid liidu tootmisharu hindadega.

(111)

Venemaa ekspordimahud ja -hinnad, mida kasutati liidu turu atraktiivsuse väljaselgitamiseks, tehti kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18 ning tuginedes GTA andmetele ja läbivaatamistaotluses esitatud teabele.

(112)

Komisjon võrdles normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud Venemaa omamaiseid hindu liidu tootmisharu hindadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võrdlus näitas, et Venemaa keskmised omamaised hinnad olid 17 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Seega olid liidus kehtivad hinnad atraktiivsemad kui Venemaal.

(113)

Lisaks võrdles komisjon GTA andmebaasist saadud Venemaa kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi FOB-hindu, mida oli kohandatud läbivaatamistaotluses esitatud Venemaalt liitu suunatud kaupade raudteeveo kulude võrra, liidu tootmisharu hindadega. GTA andmebaas ei sisaldanud siiski andmeid 2022. aasta kohta, sest pärast Venemaa provotseerimata sõjalist agressiooni Ukraina vastu peatasid Venemaa tolliasutused statistika avaldamise kuni edasise teatamiseni. Seetõttu kasutas komisjon 2021. aasta andmeid ja leidis, et need on kohaldatavad ka 2022. aasta esimese poole suhtes. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid 2021. aastal ligikaudu 21 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega on liidu turg atraktiivsem kui muud vaatlusaluse toote võimalikud ekspordisihtkohad ning Venemaa tootjatel on majanduslik stiimul suunata meetmete kehtetuks tunnistamise korral eksport liitu.

(114)

Lisaks sellele võrdles komisjon GTA andmebaasist saadud Venemaa ekspordi FOB-hindu, mida oli kohandatud läbivaatamistaotluses osutatud Venemaa transpordikulude võrra, Venemaa omamaiste hindadega, mida kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, et saada aimu tõenäolisest hinnakujunduskäitumisest liitu eksportimisel meetmete puudumise korral. Seetõttu tehti võrdlus tehasest hankimise tasandil. Eespool nimetatud põhjustel kasutas komisjon 2021. aasta andmeid ja leidis, et need on kohaldatavad ka 2022. aasta esimese poole suhtes. Selle põhjal oli vahe 2021. aastal Venemaalt kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna, mida on kohandatud Venemaa transpordikulude võrra, ja normaalväärtuse vahel ligikaudu 15 % CIF-hinnast liidu piiril. 15 % kõrgem normaalväärtus kinnitab, et meetmete aegumise korral toimuks Venemaa eksport liitu tõenäoliselt hinnaga, mis oleks madalam kui Venemaa omamaine hind.

(115)

Lisaks eelöeldule leidis komisjon, et Indoneesias, Mehhikos, Tais, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides on vaatlusaluse toote Venemaalt lähtuva ekspordi suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed (36). Selle tulemusena on need kolmandate riikide turud, mis on olulised terasetoodete tarbijad, Venemaa eksportivate tootjate jaoks vähem atraktiivsed. See on täiendav element, mis toetab järeldust, et Venemaa praegune tootmisvõimsus jõuaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt liidu turule.

(116)

Arvestades märkimisväärset vaba tootmisvõimsust Venemaal ja võttes arvesse tõendeid liidu turu atraktiivsuse kohta, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et Venemaa eksportivad tootjad aktiveerivad vaba tootmisvõimsuse ja isegi suunavad kolmandatest riikidest pärit ekspordi dumpinguhindadega ning olulises mahus ümber liidu turule.

(117)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, järeldas komisjon, et Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(118)

Taotluse esitaja andmetel tootis vaatlusalusel perioodil liidus samasugust toodet 21 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(119)

Tehti kindlaks, et uurimisaluse toote liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 70 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks meetmete aegumise läbivaatamise taotlusele, liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustele ja Euroferi vastustele makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 26, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 25 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(120)

Uurimisalust toodet käsitatakse esmase toorainena mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete tootmiseks, alates külmvaltsitud toodetest. Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ning toodab uurimisalust toodet ja järgmise etapi tooteid, analüüsiti vajaduse korral eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabaturul.

(121)

Tootmisharusisese ja vabaturul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Vabaturule suunatud toodang konkureerib seevastu otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad määratakse turutingimustel. Kogu vaba turg hõlmab liidu tootjate müüki sõltumatutele klientidele ja muuks kui tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud müüki seotud äriühingutele.

(122)

Liidu tootmisharust võimalikult täieliku ülevaate andmiseks kogus komisjon andmeid kogu samasuguse tootega seotud liidu tootmisharu tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks. Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli üle 50 % liidu samasuguse toote kogutoodangust mõeldud tootmisharusiseseks tarbimiseks.

(123)

Komisjon tegi liidu tarbimise vabaturul kindlaks lähtudes a) kõigi teadaolevate liidu tootjate müügist liidu turul, mille esitas Eurofer vastuses makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule, ning b) kõigist kolmandatest riikidest liitu suunatud impordist, mille teatas Eurostat. Liidu tootmisharusisene tarbimine tehti kindlaks lähtudes liidu kõigi teadaolevate tootjate tootmisharusisesest kasutusest ja tootmisharusisesest müügist liidu turul, mille esitas Eurofer vastuses makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule.

(124)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(125)

Liidu kogutarbimine vähenes 2020. aastal järsult 13 % COVID-19 pandeemiast tingitud vähese nõudluse tõttu. Sellele vähenemisele järgnes siiski taastumine, mis tulenes terasenõudluse suurenemisest 2021. aastal ja mis jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üldiselt suutis liidu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taastuda 2019. aasta tasemele.

(126)

Tootmisharusisese tarbimise suundumus oli peaaegu identne liidu kogutarbimise suundumusega, vähenedes 2020. aastal järsult 12 %, millele järgnes taastumine COVID-19-järgsel perioodil. Tootmisharusisene tarbimine jõudis aga vaid 95 %ni 2019. aasta tasemest.

(127)

Tarbimine vabaturul järgis liidu tarbimisega sarnast suundumust. See vähenes 2020. aastal järsult 14 % ja taastus märkimisväärselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, suurenedes 7 %, võrreldes 2019. aasta tasemega.

(128)

Nagu põhjenduses 35 on märgitud, ükski Venemaa tootja koostööd ei teinud, kuid seda tegid üks Iraani ja neli Brasiilia tootjat, kellest komisjon kaasas valimisse kaks tootjat.

(129)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud eespool tabelis 1.

(130)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(131)

Brasiiliast pärit import kõikus vaatlusalusel perioodil. 2020. aastal suurenes liitu suunatud impordi maht, millele järgnes väike tõus ja seejärel järsem tõus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Import Iraanist liitu lõppes täielikult pärast 2019. aastat. Venemaalt pärit import kõikus vaatlusalusel perioodil. Võrreldes 2019. aastaga suurenes Venemaalt pärit import 2020. ja 2021. aastal järsult. Sellele järgnes väike langus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(132)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete ja Brasiilia puhul tehtud ümberarvutuste põhjal, nagu on selgitatud joonealuses märkuses nr 38.

(133)

Usaldusväärsete Brasiilia hindade puudumise tõttu, nagu on selgitatud põhjenduses 58, ja Iraanist pärit impordi puudumise tõttu ei saanud komisjon teha hindade allalöömise arvutust nende kahe riigi kohta. Venemaa puhul kasutati hindade allalöömise marginaali kindlakstegemiseks Eurostati statistilisi andmeid, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 138.

(134)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(135)

Kui Iraan, kes lõpetas ekspordi pärast 2019. aastat, välja arvata, järgisid asjaomaste riikide keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil sama suundumust. Pärast 2020. aasta hinnalangust täheldati 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini keskmiste hindade järsku tõusu, välja arvatud Brasiilia puhul, kus hinnad 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langesid. Venemaa ja Brasiilia puhul tõusid keskmised impordihinnad vaatlusalusel perioodil rohkem kui kaks korda: Venemaa puhul 2019. aasta 443 eurost tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 897 euroni tonni kohta ja Brasiilia puhul 467 eurost tonni kohta 939 euroni tonni kohta.

(136)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitsid Brasiilia valitsus ja USIMINAS, et metoodika, mida komisjon kasutas Brasiilia andmete ümberarvutamisel, oli ebaselge ja huvitatud isikud ei saanud seda kontrollida. Nad palusid komisjonil tugineda oma analüüsis ainult ametlikule impordistatistikale. USIMINAS lisas, et komisjoni arvutatud impordiandmed moonutasid selliseid näitajaid nagu impordihinnad ja impordi kogumaht. Lisaks kinnitasid nii Brasiilia valitsus kui ka USIMINAS, et Brasiiliast pärit impordi turuosa on ülehinnatud ja et see peaks olema väljendatud protsendina kogutarbimisest. Sama väite esitas CSN, lisades, et Brasiilia kogumüügi käsitlemine ja selle võrdlemine ainult vabaturu tarbimisega tekitab vastuolusid komisjoni turuosa hinnangus, kuna see mitte ainult ei paisuta kunstlikult Brasiilia imporditurgu ELis, vaid toob ka kaasa põhjendamatu kumulatiivse hinnangu Brasiiliast pärit impordi kohta võrreldes Venemaalt pärit impordiga. Seoses vabaturuga võrdlemisega viitas Brasiilia valitsus eelkõige 31. oktoobri 2018. aasta vaekogu aruande punktidele 7.272 ja 7.273 juhtumis „Maroko – dumpinguvastased meetmed teatava Türgist pärit kuumvaltsitud terase suhtes (WT/DS513/R)”, milles kutsuti uurimisasutust üles analüüsima kõiki omamaise tootmisharu osi, et tagada, et uurimisasutus ei keskenduks ainult omamaise tootmisharu halvasti toimivale osale, jättes tähelepanuta hästi toimivad osad, ja vastupidi.

(137)

Nagu joonealuses märkuses nr 38 on juba selgitatud, täheldas komisjon lahknevust Eurostati andmete ja valimisse kaasatud äriühingute Euroopa Liitu suunatud müügi kontrollitud andmete vahel. Eelkõige olid kahe valimisse kaasatud äriühingu ELi suunatud müügi kontrollitud mahud suuremad kui nii Eurostati kui ka järelevalveameti teatatud Brasiiliast pärit impordi kogumahud. Seetõttu ei saanud Brasiiliast pärit impordimahtude kindlaksmääramisel arvesse võtta ainult statistilisi andmeid. Selle asemel tugines komisjon järelevalveameti andmebaasi impordistatistikale, mida kohandati kahe valimisse kaasatud äriühingu kontrollitud müügimahtudega, et teha kindlaks impordi kogumaht. Andmeid kohandati vastava valimisse kaasatud äriühingu TARICi lisakoodi alusel järelevalveameti andmebaasis, mis sisaldas konkreetset teavet äriühingu kohta. Komisjon ei saanud avalikustada selle arvutusmetoodika aluseks olevaid üksikasjalikke andmeid, kuna see tähendanuks koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes konfidentsiaalsuse nõude rikkumist, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 19 lõikes 1. Lisaks kohandas komisjon vastavalt impordihindu, impordi kogumahtu ja liidu vabaturu tarbimist, nagu on juba selgitatud joonealuses märkuses nr 38. Turuosa arvutamist käsitlevate väidete puhul määras komisjon impordi turuosa kindlaks, võrreldes impordimahte ja liidu vabaturu tarbimist vastavalt esialgse uurimise metoodikale, (39) nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 11 lõikes 9. Lisaks tuletas komisjon meelde, et tootmisharusisene müük ja müük seotud osapooltele on kaks eri asja. Selleks, et müüki saaks käsitada tootmisharusisesena, ei saa (seotud) ostja tarnijat vabalt valida. Nagu põhjenduses 58 juba meenutati. Käesoleval juhul ei ole mingeid viiteid ega tõendeid selle kohta, et see müük oleks olnud ainuõiguslik. Tegelikult näib, et need äriühingud on võimelised hankima ja hankisid esialgse uurimise käigus teavet kolmandatelt isikutelt. Seoses väitega, et sellise metoodika tulemuseks on Brasiiliast pärit impordi ja Venemaalt pärit impordi põhjendamatu kumulatiivne hindamine, tuletas komisjon meelde, et Brasiilia ja Venemaa turuosad arvutati eraldi ning et kahju kordumise tõenäosuse analüüs tehti esmalt riigipõhiselt. Lisaks tuletas komisjon meelde, et liidu tootmisharu olukorra analüüsis uuris ta nii liidu tootmisharu tulemusi tervikuna kui ka tootmisharusisese ja vabaturu tulemusi eraldi (nt põhjendus 157). Eelkõige kinnitati seda dokumendi WT/DS513/R punktis 7.6.2.1.2.1, milles apellatsioonikogu rõhutas, et „kui uurimisasutused uurivad omamaise tootmisharu üht osa, peaksid nad põhimõtteliselt samamoodi uurima ka kõiki teisi selle ülejäänud osi ning tootmisharu tervikuna“. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(138)

Kuna Venemaa keeldus koostööst ja kasutati statistilisi andmeid, oli paljude eri tooteliikide puhul võimalik kindlaks teha ainult nende keskmine hind tonni kohta. Seega ei saanud komisjon tooteliigi tasandil teabe puudumise tõttu teha täpset hindade allalöömise arvutust, vaid pidi piirduma keskmiste hindade võrdlusega tonni kohta.

(139)

Sel moel kindlaks tehtud Venemaa ekspordihinda võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise müügihinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida küsiti klientidelt liidu turul, kohandatuna tehasehinna tasemele.

(140)

Hinda võrreldi samal kaubandustasandil ja analoogselt täpse hindade allalöömise arvutamise metoodikaga esitati võrdlustulemus protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt oleksid Venemaa liitu suunatud ekspordi hinnad keskmiselt umbes 5 % madalamad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

(141)

Uurimisaluse toote import kolmandatest riikidest (v.a Brasiilia, Iraan ja Venemaa) pärines peamiselt Türgist ja Indiast.

(142)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote liitu suunatud impordi (kogu)maht, turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(143)

Uurimisaluse toote koguimport muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide suurenes vaatlusalusel perioodil 42 % (5,75 miljonist tonnist 8,18 miljoni tonnini). Impordimahu suurenemine tähendas ka kolmandate riikide turuosa suurenemist vaatlusalusel perioodil 6 protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes importis liit kuumvaltsitud lehttooteid rohkem kui 40 riigist, kusjuures ühegi kolmanda riigi turuosa liidu turul ei olnud suurem kui 4 % (40).

(144)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(145)

Nagu põhjenduses 26 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(146)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja esitatud andmete alusel, mis käsitlesid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavaks.

(147)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööjõud, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(148)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(149)

Nagu on selgitatud põhjendustes 122 ja 123, kogus komisjon liidu tootmisharust täieliku ülevaate andmiseks andmeid kogu vaatlusaluse toote tootmise kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli mõeldud tootmisharusisese turu või vabaturu jaoks. Kui see oli asjakohane ja võimalik, siis analüüsis komisjon eraldi vabaturu ja tootmisharusisese turuga seotud kahju näitajaid.

(150)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(151)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 4 %, kusjuures 2020. aastal vähenes see märkimisväärselt ja taastus 2021. aastal terasenõudluse suurenemise tõttu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht võrreldes eelnenud aastaga veidi.

(152)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, s.o 1 %, järgis tootmisvõimsuse rakendamine tootmismahuga sama vähenemise suundumust ning vähenes 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 4 %.

(153)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(154)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul järgis vaatlusalusel perioodil liidu tarbimisega sama suundumust. See vähenes 2020. aastal põhjenduses 125 selgitatud põhjustel ja taastus seejärel 2021. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes müügimaht 2 % võrreldes 2019. aastaga.

(155)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimise seisukohalt 2019. aastast 2020. aastani mõnevõrra, s.o 77,7 %st 78,7 %ni. Aastatel 2020–2021 vähenes see 6 protsendipunkti võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaotas liidu tootmisharu oma turuosa veelgi: see kahanes 72,3 %st 71,6 %ni. Nagu on näidatud tabelites 1 ja 4, on selle vähenemise põhjuseks asjaolu, et kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa jätkas 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenemist, mis selgitab liidu tootmisharu turuosa vähenemist vabaturul.

(156)

Liidu tootmisharusisese mahu osakaal kogutoodangust muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tootmisharusisene maht liidu turul (tonnides)

(157)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht (mis hõlmab tootmisharusisest kasutamist ja tootmisharusisest müüki liidu turul) vähenes 2019. aastast 2020. aastani 12 % ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga seitsme protsendipunkti võrra, mille tulemusena vähenes see kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil 5 % ligikaudu 42 miljonist tonnist 40 miljoni tonnini alates vaatlusaluse perioodi algusest kuni selle lõpuni. Kokkuvõttes järgisid tootmisharusisene ja vabaturg sama suundumust. Seetõttu järeldas komisjon, et muutused tootmisharusisesel turul ei avaldanud märkimisväärset mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele vabaturul.

(158)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turuosa (väljendatud kogutoodangu protsendina) jäi vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilseks, olles vahemikus 58,13–60,54 %.

(159)

Stabiilse tarbimise ja väheneva tootmise tingimustes kaotas liidu tootmisharu vabaturul müügimahtu ja turuosa. Kokkuvõttes liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

(160)

Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööjõud ja tootlikkus

(161)

Uurimisaluse toote tootmises osalevate töötajate arv vähenes järsult 2019. aastast kuni 2020. aastani ning seejärel suurenes kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Kokkuvõttes suurenes töötajate arv vaatlusalusel perioodil 2 %.

(162)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %.

(163)

Nagu on selgitatud põhjenduses 128, Venemaa eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Ainult üks Iraani eksportiv tootja ja kaks Brasiilia eksportivat tootjat tegid selle menetluse käigus täielikult koostööd.

(164)

Nagu eespool näidatud, leidus tõendeid dumpingu jätkumise kohta seoses Brasiiliast (vt põhjendus 63) ja Venemaalt (vt põhjendus 74) pärit impordiga läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Kõik esialgsed dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest suuremad.

(165)

Nagu on selgitatud põhjenduses 66, ei olnud Iraani puhul võimalik dumpingu olemasolu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõplikult kinnitada. Seepärast keskenduti uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(166)

Hoolimata sellest, et Brasiilia ja Venemaa eksportijad müüsid asjaomast toodet endiselt dumpinguhinnaga, kuigi väikestes kogustes, näitab kahjunäitajate analüüs, et kehtestatud meetmed avaldasid liidu tootmisharule positiivset mõju. Tegelikult võimaldasid pärast esialgset uurimist kehtestatud dumpinguvastased meetmed liidu tootmisharul varasemast dumpingust toibuda. Seda kinnitasid ka komisjoni järeldused Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete dumpinguvastases uurimises (41). Liidu tootmisharu suutis 2018. aasta lõpuks taastuda Venemaalt, Brasiiliast ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Kuid liidu tootmisharu majandusliku olukorra taastumine peatus järsult ja pöördus vastupidiseks 2019. aastal, kui liidu tootmisharu pidi võistlema Türgist pärit märkimisväärses koguses madala dumpinguhinnaga toodete impordiga, mille tõttu ta pidi määrama oma turuosa säilitamiseks kuludest madalamad hinnad, kandes olulist kahju. Pärast meetmete kehtestamist Türgist pärit impordi suhtes 2021. aastal ja pärast COVIDi-järgset taastumist paranes liidu tootmisharu olukord ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks. Seega oldi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seisukohal, et liidu tootmisharu ei kandnud enam kahju.

(167)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(168)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad langesid 2019.–2020. aastal 12 % ja tõusid järsult alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni, mille tulemuseks oli 81 % suurune üldine tõus vaatlusalusel perioodil. Ühiku müügihinna suundumust vaatlusalusel perioodil mõjutasid COVID-19 pandeemia põhjustatud tõsised häired ning pandeemiajärgne nõudluse taastumine. Alates 2021. aastast mõjutasid ühiku müügihinna järsku ja märkimisväärset tõusu sellised tegurid nagu suur terasenõudlus, piiratud pakkumine ja suuremad tootmiskulud.

(169)

Ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil 44 %. Kuid nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal olid ühiku tootmiskulud ühiku müügihinnast suuremad. Liidu tootmisharu ei saanud sellel perioodil kajastada suuremat tootmiskulu oma müügihinnas Türgist pärineva suures koguses dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis surus hinnad alla (42). 2020. aastal langesid nii tootmiskulud kui ka müügihinnad, kuid neist esimesed teisest mõnevõrra vähem. Selle põhjustas turuhindade järsk langus COVID-19 pandeemia ajal, mis alandas märkimisväärselt hindu, kuid avaldas tootmiskuludele väiksemat mõju. Ühiku tootmiskulud suurenesid 2021. aastal järsult energia ja põhitarbeainete hinna järsu tõusu tõttu. See suundumus jätkus kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, mil Venemaa provotseerimata sõjaline agressioon Ukraina vastu süvendas juba alates 2021. aastast kestnud energiakriisi. Kuid tänu COVIDi-järgsele taastumisele suurenes kiiresti ka nõudlus ning seega suurenesid märkimisväärselt ka hinnad (peaaegu kahekordistudes 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini), isegi rohkem kui tootmiskulud samas ajavahemikus.

(170)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(171)

Vaatlusalusel perioodil püsisid keskmised tööjõukulud aastatel 2019–2020 stabiilsena ja seejärel suurenesid, mille tulemusel suurenesid need uurimisperioodi lõpuks kokku 17 %. Sel perioodil suurenes ka töötajate arv.

(172)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(173)

Liidu tootmisharu kuumvaltsitud lehttoodete varud vähenesid vaatlusalusel perioodil, kusjuures 2020. aastal toimus järsk langus, mida selgitati COVID-19 pandeemia mõjuga, ning 2021. aastal toimus peaaegu täielik taastumine, millele järgnes varude vähenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu iseloomustasid tootjate ja klientide vahel (kord kuus, kvartalis või aastas) sõlmitud mitmeaastased raamlepingud, milles fikseeritakse kogused ja hinnad. Neid raamlepinguid täideti kliendi vajaduste põhjal esitatud ostutellimuste alusel. Selle tulemusena sai liidu tootmisharu oma tootmist ja laovarusid planeerida. Nagu tehti kindlaks ka esialgses uurimises, ei peetud laovarusid selle tootmisharu puhul oluliseks kahjunäitajaks, kuna liidu tootmisharu tootis enamikku samasuguse toote liike kasutajate eritellimuste alusel.

(174)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(175)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu vabaturul samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokasumi protsendina sellise müügi käibest.

(176)

Kasumlikkus järgis ümberpööratud kõvera suundumust ja suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 26,4 protsendipunkti võrra. 2019. aastal oldi kahjumis ja 2020. aastal, pandeemia kõrgpunktis, langes kasumlikkus kõige madalamale tasemele, 18 %ni. 2021. aastal kasvas kasum jõudsalt 13,9 %ni ja suurenes veelgi, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18,3 %ni.

(177)

Türgist pärit dumpinguhinnaga import suurenes 2017. ja 2018. aastal (43) kiiresti, mis selgitas 2019. aasta väikest kasumlikkust. Seda süvendasid 2020. aastal ülemaailmse pandeemia põhjustatud šokid, nagu tarneahela häired ja terasetarbimise vähenemine. Terasenõudluse järsk suurenemine ja kõrgemad müügihinnad tõid 2021. aastal kaasa suure kasumi, mille tõttu oli liidu tootmisharu jaoks tegemist ainulaadse aastaga. See suundumus jätkus kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, mis tähendas liidu tootmisharu jaoks veelgi suuremat kasumlikkust.

(178)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Netorahavoo puhul oli suundumus sarnane kasumlikkuse omaga: 2019. aastat iseloomustas negatiivne rekord, millele järgnes järsk edasine langus 2020. aastal ja märkimisväärne taastumine 2021. aastal, mis suurenes veelgi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(179)

Investeeringud vähenesid 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 19 %. Kokkuvõttes järgisid investeerimisvood vaatlusalusel perioodil ümberpööratud kõvera suundumust: investeeringud vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, millele järgnes haripunkt 2021. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid investeeringud võrreldes eelnenud aastaga veidi. Üldiselt oli investeeringute eesmärk parandada kvaliteeti ja muuta tootmist keskkonnahoidlikumaks.

(180)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Võrreldes 2019. aastaga halvenes investeeringutasuvus 2020. aastal, kuid paranes uuesti 2021. aastal. Üldiselt paranes investeeringutasuvus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2019. aastaga võrreldes märkimisväärselt. Vaatlusalusel perioodil suurenes investeeringutasuvus 20 protsendipunkti võrra.

(181)

Valimisse kaasatud liidu tootjate võime kapitali kaasata ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõjutatud ning taastus pandeemiast kiiresti.

(182)

Pärast Brasiiliast, Iraanist ja Venemaalt pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2017. aastal vähenes import Brasiiliast, samal ajal kui import Venemaalt jäi võrreldes esialgse uurimisega üldiselt samale tasemele. Iraan lõpetas kuumvaltsitud lehttoodete impordi liitu 2020. aastal täielikult, mis võimaldas liidu tootmisharul hakata taastuma asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, ja nagu komisjon kinnitas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/1100, (44) mis käsitleb Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete importi, oli liidu tootmisharu 2018. aasta lõpuks taastunud. Kuid liidu tootmisharu majandusliku olukorra taastumine peatus järsult ja pöördus vastupidiseks 2019. aastal, kui liidu tootmisharu pidi võistlema Türgist pärit märkimisväärses koguses madala dumpinguhinnaga toodete impordiga, mille tõttu ta pidi määrama oma turuosa säilitamiseks kuludest madalamad hinnad, mis tekitas liidu tootmisharule olulist kahju (45). 2021. aasta juulis kehtestas komisjon Türgi vastu lõplikud meetmed ning tänu eri teguritele, nagu on selgitatud põhjenduses 177, liidu tootmisharu olukord paranes ja taastus 2021. aasta lõpuks. Nagu põhjenduses 177 on juba märgitud, suutis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt nendest paranevatest tingimustest kasu saada, mille tulemusel suurenes tema kasumlikkus veelgi.

(183)

Täpsemalt järgis vaatlusalusel perioodil sarnast suundumust enamik kahjunäitajaid, nimelt tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, tööhõive ja tootlikkus. Seda suundumust iseloomustas järsk vähenemine 2020. aastal ja taastumine 2021. aastal, mis jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jõudes sarnasele või veidi kõrgemale tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses 2019. aastal. Selle muutliku suundumuse põhjus seisneb suures osas Türgist pärinevate kuumvaltsitud lehttoodete madala dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse sissevoolu ja COVID-19 pandeemia põhjustatud ainulaadse mõju kokkulangemises. Liikumispiirangud ja tööstustegevuse katkestused põhjustasid 2020. aastal äärmiselt madalal tasemel terase tarbimise ja nõudluse, samal ajal kui terase nõudlus suurenes ja hinnad tõusid järsult 2021. aastal COVIDi-järgse taastumise ajal, mis tõi muu hulgas terasetööstusele suure kasumi 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(184)

Müügihinnad, kasum, rahavoog ja investeeringutasuvus järgisid sarnast suundumust, mida iseloomustab samuti järsk langus 2020. aastal ja taastumine 2021. aastal. Need näitajad suurenesid aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult võrreldes 2019. aastaga, mil leiti, et liidu tootmisharu kannatas kahju Türgist pärit impordi tõttu.

(185)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(186)

Kuid näitajaid ei ole võimalik analüüsida, võtmata arvesse erakordselt soodsaid tingimusi teraseturul 2021. aastal ja 2022. aasta esimeses pooles. 2020. aastal põhjustasid tööstustegevuse aeglustumine pandeemia tõttu ja sellest tulenev terasenõudluse vähenemine terasetööstuse ning üldiselt üleilmse majanduse tulemuslikkuse järsu languse. 2021. aastal taastus terasetarbimine märkimisväärselt tänu nõudluse taastumisele ning tõusid ka hinnad. Need soodsad turutingimused jätkusid ka 2022. aasta esimeses pooles. Kogu 2021. aasta jooksul täheldatud COVIDi-järgne positiivne suundumus lõppes siiski 2022. aasta teises kvartalis energiakulude järsu kasvu ja kõrge inflatsiooni tõttu. See tähendab, et 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud soodsad tingimused tõenäoliselt ei jätku. Nagu eelnevate juhtumite puhul märgiti, on kuumvaltsitud lehttooted väga hinnatundlik kaup ja konkurents põhineb peamiselt hinnal (46). See tähendab, et suured dumpinguhinnaga impordi mahud võivad viia selleni, et liidu tootjatel ei jää muud üle, kui oma turuosa säilitamiseks hindu alandada, mis omakorda toob kaasa kahju.

(187)

Komisjon järeldas põhjenduses 187, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Teisest küljest, nagu on selgitatud põhjendustes 88 ja 117, jõudis komisjon järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel dumping tõenäoliselt jätkub ning, nagu on selgitatud põhjenduses 100, et Iraani puhul dumping tõenäoliselt kordub. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud algse kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(188)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: 1) asjaomaste riikide tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus ning 2) asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharule.

(189)

Nagu põhjenduses 78 on juba kirjeldatud, töötasid mõlemad valimisse kaasatud Brasiilia tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu täisvõimsusel. Mõlemad tootjad suurendasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul oma müüki liitu, suurendades tootmisvõimsuse rakendamist võrreldes eelmiste aastatega, nagu on märgitud põhjenduses 78. Ekspordimüügi märkimisväärne kasv läbivaatamisega seotud uurimise ajal oli märk sellest, et hoolimata kehtivatest meetmetest on liidu turg Brasiilia eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

(190)

Ainus koostööd teinud Iraani tootja töötas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul peaaegu täisvõimsusel (põhjendus 91). Seega oli tal vaba tootmisvõimsust vähe. Täiendava uurimise käigus leidis komisjon siiski, et äriühing kavandab aktiivselt oma kuumvaltsitud lehttoodete tootmisvõimsuse suurendamist, mille tulemuseks oleks umbes 1 miljon tonni vaba tootmisvõimsust aastas, mida saaks kasutada ekspordiks, sealhulgas ekspordiks liitu (põhjendus 95). Eespool nimetatud põhjustel jõudis komisjon järeldusele, et lähiaastatel on Iraanis olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada ekspordiks Euroopa Liitu. Lisaks sellele leiti, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 14 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, mis muudab liidu turu muude võimalike ekspordisihtkohtadega võrreldes hinna poolest atraktiivsemaks.

(191)

Nagu põhjenduses 107 on märgitud, leidis komisjon, et Venemaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaba tootmisvõimsus 3,5 miljonit tonni, mis moodustab 10 % liidu vabaturu tarbimisest. Seega järeldas komisjon et Venemaa tootjatel on piisavalt vaba tootmisvõimsust, mida nad saaksid kasutada kuumvaltsitud lehttoodete ekspordiks liitu dumpinguhindadega. Lisaks sellele selgus Venemaa omamaiste hindade ja liidu tootmisharu hindade võrdlusest (põhjendus 112), et Venemaa omamaised hinnad olid keskmiselt 17 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, mis kinnitab, et liidu turg on Venemaa eksportivate tootjate jaoks atraktiivne.

(192)

Liidu turg on üks maailma suurimaid teatavate kuumvaltsitud lehtterastoodete turge. Lisaks sellele on liidu hind (liidu tootmisharu keskmine hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 954 eurot tonni kohta) kõrgem kui keskmine hind, mida Brasiilia ja Iraani eksportivad tootjad küsivad ülejäänud maailmalt ning Venemaa tootjad liidult. Kuna kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlik kaup, nagu on selgitatud põhjenduses 186, oleksid Brasiilia, Iraani ja Venemaa eksportijad äärmiselt motiveeritud suunama oma eksporti liitu, kui meetmetel lastaks aeguda.

(193)

Eelöeldut silmas pidades on tõenäoline, et meetmete aegumise korral suurendaksid asjaomaste riikide eksportivad tootjad oma eksportmüüki liitu.

(194)

Nagu on märgitud põhjenduses 133, ei saanud komisjon Brasiilia puhul hindade allalöömist arvutada. Eurostati andmetel oli Brasiiliast pärit impordi hind vaatlusalusel perioodil madalam kui liidu müügihind, välja arvatud aastal 2021. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate eksport moodustas üle 90 % Brasiiliast Euroopa Liitu suunatud ekspordist (põhjendus 31), kuid kuna mõlemad valimisse kaasatud Brasiilia eksportivad tootjad müüsid liidus asuvatele seotud isikutele ja kuna müük sõltumatutele klientidele liidus puudus, ei saanud komisjon kindlalt järeldada, et seotud isikutelt küsitud müügihind oli piisavalt usaldusväärne, et seda saaks kasutada tõenäolise hinna näitajana, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei võeta. Seepärast analüüsis komisjon Brasiilia eksportivate tootjate hinnakujunduskäitumist kolmandate riikide eksporditurgudel, et hinnata tõenäolist hinnakäitumist liidu turul meetmete aegumise korral.

(195)

Brasiiliast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda kasutati asendusnäitajana, et teha kindlaks tõenäoline hinnakujunduskäitumine meetmete puudumise korral. Võrdlemisel kasutati GTA andmeid Brasiilia eksportmüügi kohta ülejäänud maailmale, filtreerides seda koguste poolest 10 suurima riigi järgi, mis moodustasid umbes 90 % Brasiiliast kolmandatesse riikidesse suunatud müügist. Võrdlus näitas, et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind (arvutatuna umbes 820 eurot tonni kohta vabasse ringlusse lubatud kauba hinnana mahalaadimisel) oli umbes 13–14 % madalam kui praegune liidu tootmisharu keskmine müügihind vabaturul ning madalam ka kui mittekahjustav hind, mis oli umbes 920 eurot tonni kohta.

(196)

Kuna eespool esitatud analüüs näitas, et Brasiilia eksportivad tootjad suutsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüa kolmandatel turgudel hindadega, mis olid liidu hinnast madalamad, jõudis komisjon seega järeldusele, et meetmete aegumise korral saaksid Brasiilia eksportijad alandada oma hindu ELis ja avaldada märkimisväärset hinnasurvet.

(197)

Import Iraanist liitu praktiliselt lakkas vaatlusalusel perioodil. Sellises olukorras uuris komisjon Iraani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja hinnakujunduskäitumist kolmandate riikide eksporditurgudel, et hinnata liitu suunatud impordi tõenäolist hinda meetmete aegumise korral.

(198)

Võrdlemisel kasutati Iraani ülejäänud maailmalt küsitavaid ekspordihindu ja see näitas, et meetmete puudumisel ei oleks Iraani kuumvaltsitud lehttoodete ekspordi tõenäoline liidus vabalt ringlusse lubatud kauba hind mahalaadimisel kõrgem kui 830–840 eurot tonni kohta.

(199)

Sel viisil kindlakstehtud Iraani ekspordihinna ja liidu tootjate läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse kaalutud keskmise müügihinna, mida on kohandatud tehasehindade tasemele, võrdlus näitas, et Iraani eksport liitu toimuks keskmiselt umbes 10–13 % madalama hinnaga kui liidu tootmisharu keskmised hinnad. Iraani hinnad oleksid ka madalamad kui põhjenduses 195 kindlakstehtud mittekahjustav hind.

(200)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi asjaomast toodet Venemaalt liidu tootmisharu müügihinnast madalama hinnaga (897 eurot tonni kohta). Nagu põhjenduses 140 on juba märgitud, näitas Venemaalt liitu suunatud ekspordi ja liidu tootmisharu keskmiste hindade võrdluse tulemus umbes 5 % hinnavahet. Venemaa hinnad olid samuti madalamad kui mittekahjustav hind (920 eurot tonni kohta).

(201)

Kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlik kaup ja nagu täheldati uurimise käigus, mis käsitles kuumvaltsitud lehttoodete importi Hiinast, ning samuti uurimise käigus, mis käsitles identse toote importi Türgist, võib suhteliselt mõõdukas hinna allalöömise tase koosmõjus suurte mahtudega märkimisväärselt ja vahetult mõjutada liidu tootmisharu tulemuslikkust (47). Mõlema uurimise põhjal sundisid 5 % väiksemad hindade allalöömise marginaalid liidu tootmisharu müügihinda vähendama (või turuosa kaotama) ulatuses, mis tekitas lühiajaliselt olulist kahju.

(202)

Kuna liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil just taastunud heitlikust ja majanduslikult keerukast perioodist, sh COVID-19 pandeemiast, mille käigus tekkis talle kahju, on tema olukord siiani ebakindel. Seetõttu on väga tõenäoline, et Brasiiliast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi jätkumine ning Iraanist pärit dumpingu kordumine märkimisväärses mahus ja liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega kahjustaks oluliselt liidu tootmisharu tulemusi, eelkõige seoses tootmise, müügimahtude ja -hindadega, kasumlikkuse ja investeerimisvajadustega, mille tõttu tekiks uuesti oluline kahju.

(203)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis USIMINAS, et liidu omamaise tootmisharu olukord ei ole ebakindel, sest sellised näitajad nagu kasum ja investeeringutasuvus suurenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt. Lisaks väitsid USIMINAS ja CSN, et kahju kordumine ei ole tõenäoline, kuna liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemisest hoolimata. Nad viitasid ka Brasiilia väiksemahulisele kõrgete hindadega impordile ja Brasiilia piiratud vabale tootmisvõimsusele.

(204)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on selgitatud põhjenduses 166, ei kandnud liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Komisjon tunnistas ka, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iseloomustasid erakordselt soodsad turutingimused (põhjendus 186) ning arvestades, et liidu tootmisharu oli just taastunud heitlikust ja majanduslikult keerulisest perioodist, mida tõendab kogunenud kahjum, oli tootmisharu olukord põhjendustes 201 ja 202 selgitatud põhjustel endiselt ebakindel. Lisaks sellele, nagu on selgitatud punktis 6.2.1, pidi komisjon analüüsima Brasiilia eksportivate tootjate hinnakujunduskäitumist kolmandate riikide eksporditurgudel, mis näitas, et Brasiilia oleks meetmete puudumisel võimeline avaldama liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(205)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(206)

Liidu tootmisharu tegutseb 15 liikmesriigis (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari). Uurimisaluse tootega seoses annab see tööd peaaegu 40 000 töötajale.

(207)

Meetmete puudumise korral ei ole liidu tootmisharu enam kaitstud Brasiiliast, Iraanist ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tõenäolise suurenemise eest, mis tekitab olulist kahju. Dumpinguvastaste meetmete mõju on liidu tootjate jaoks positiivne, sest meetmed aitavad liidu tootmisharul jätkuvalt taastuda varasemast dumpinguhinnaga müügist. Seetõttu on selgelt liidu tootmisharu huvides meetmed säilitada.

(208)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast märku ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule. Kuna kasutajad ja sõltumatud importijad ei teinud koostööd ja puuduvad vastupidisele osutavad asjaolud, ollakse seisukohal, et meetmete kohaldamise jätkamine ei ole vastuolus kasutajate ja importijate huvidega.

(209)

Lisaks sellele analüüsis komisjon, kas Brasiilia, Iraani ja Venemaa suhtes kehtestatud meetmed avaldaksid negatiivset mõju varustuskindlusele, kuna kuumvaltsitud lehttoodete puhul on meetmed kehtestatud ka Türgi ja Hiina suhtes. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 73 % ning kogu tootmisvõimsus ületas liidu tarbimist 18 miljoni tonni võrra kooskõlas Euroferi vastustega makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule. Samuti eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu peaaegu 40 riiki, hoolimata kuumvaltsitud lehttoodete teatavate suurte eksportijate suhtes kehtestatud meetmetest, mis näitab, et meetmete kehtestamine ei kahjustaks tarne mitmekesistamist. Neil põhjustel ning kuna kasutajad ja importijad ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et tootmisahela järgmise etapi kasutajate varustuskindlus ei ole ohus.

(210)

Pärast uurimise algatamist väitis USIMINAS, et süsiniku piirimeetme (edaspidi „SPIM“) kehtestamine kahjustaks juurdepääsu liidu turule, võttes arvesse SPIMiga seotud koormavaid aruandluskohustusi ja lisatasusid. Seda väidet korrati pärast järelduste teatavakstegemist. Lisaks väitsid Brasiilia valitsus ja USIMINAS, et liidu tootmisharu on kaitsemeetmetega juba olulisel määral kaitstud. CSN lisas, et tänu terase kaitsemeetmetele ei suurene Brasiiliast pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi maht ning et Brasiiliast pärit import ei saa tekitada kahju, kuna Brasiilia suhtes kohaldatav jääktollimaks on kõrgem kui kehtiv väärtuseline dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse CSNi suhtes. Seetõttu väitis CSN, et ei ole alust arvata, et kahju kordumine Brasiiliast pärit impordi tõttu on tõenäoline.

(211)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et SPIM jõustus alles 2023. aasta oktoobris ning et üleminekuperioodil kuni 2026. aastani peavad importijad ainult teatama nende kaupadest tulenevad heitkogused, ilma et nad peaksid maksma mingeid täiendavaid tasusid. Selle üleminekuperioodi põhjus on anda asjaomastele isikutele aega kohanduste tegemiseks enne lõpliku süsteemi kasutuselevõttu ning vähendada kaubandushäirete riski. Seega oli komisjon seisukohal, et on ennatlik hinnata SPIMi võimalikku mõju kuumvaltsitud lehttoodete tulevastele kaubavoogudele. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et kaitsemeetmeid ei saa käsitada püsivatena ning et kehtiv meede (48) ei mõjuta hinnangut selle kohta, kui tõenäoline on impordi suurenemine ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Võttes arvesse, et terase kaitsemeetmed on ajutised, leidis komisjon, et need ei saanud mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu lükkas komisjon mõlemad väited tagasi.

(212)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused Brasiilia Liitvabariigist, Iraani Islamivabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes kehtestatud meetmeid mitte pikendada.

(213)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu jätkumise ja kordumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta tuleks teatavate Brasiilia Liitvabariigist, Iraani Islamivabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(214)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(215)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(216)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul – ja kui asjaomased tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(217)

Käesolevas määruses äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(218)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (49). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(219)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib komisjonilt taotleda dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist, mida kohaldatakse koostööd teinud äriühingute suhtes, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks asjaomase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(220)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (50) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(221)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (51) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Uurimisalune toode on üks kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriatest. Kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvootide ületamise korral tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samaaegne rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni dumpinguvastase tollimaksu ja eespool nimetatud lisatollimaksu samaaegset kohaldamist uurimisaluse toote suhtes.

(222)

See tähendab, et kui rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse uurimisalusele tootele ja see ületab käesoleva määruse kohast vastavat väärtuselist dumpinguvastast tollimaksu, nõutakse sisse ainult rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastaste tollimaksude samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ning see on väiksem kui käesoleva määruse kohane vastav väärtuseline dumpinguvastane tollimaks, tuleb lisaks sellise tollimaksu ja käesoleva määruse kohaselt määratud dumpinguvastase tollimaksu määra vahele nõuda sisse ka rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Selle dumpinguvastaste tollimaksude osa, mida ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.

(223)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,