(1)

Liidu põllumajandussektori ja ühise põllumajanduspoliitika analüüs ja areng nõuavad objektiivset, ajakohast ja asjakohast teavet liidu põllumajanduslike majapidamiste tulemuslikkuse ja kestlikkuse kohta. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 1217/2009 (3).

(2)

Komisjoni mõjuhinnangus, millega toetati 2018. aasta seadusandlikke ettepanekuid 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta, tehti kindlaks vajadus tõhustada põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumist.

(3)

Oma 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ teatas komisjon oma kavatsusest kujundada põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ümber põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks, et koguda põllumajandusettevõtte tasandil andmeid kestlikkuse kohta. Ümberkujundamine võimaldab ümberkujundatud andmevõrgul toetada tõendus- ja tulemuspõhise poliitika väljatöötamist ning analüüsida liikmesriikide ja liidu põllumajandussektoreid kui tervikut, mõõta edusamme ja anda väärtuslikke suuniseid poliitikakujundajatele. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk aitab analüüsida ka ÜPP tõhustatud majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, parandada põllumajandustootjate nõustamisteenuseid ja põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse võrdlusuuringuid ning toiduainete tarneahela läbipaistvust ja õiglast jaotust.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada oma praegused ja tulevased probleemid, on asjakohane hõlmata liidu põllumajanduse kestlikkuse kolm mõõdet, nimelt majanduslik, keskkonna- ja sotsiaalne mõõde, eelkõige nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (4) artiklites 5 ja 6. ELi toimimise lepingu artikli 11 kohaselt tuleb põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku integreerida keskkonnakaitsega seotud andmed, mis aitaks hinnata liidu põllumajanduse kestlikkusega seotud lisaaspekte. Lisaks tuleks selleks, et tugevdada seost ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega, võtta arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärkide põllumajanduslike majapidamiste kestlikkuse raamistikku kolmes põhiaspektis: majandus, keskkond ja sotsiaalvaldkond.

(5)

Eelnimetatud eesmärke saab saavutada ainult põllumajandusliku kestlikkuse andmete kogumiseks mõeldud liidu võrgu, nimelt põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu abil, mis toetub kõigi liikmesriikide juba olemasolevate andmekogujate tegevusele, mida asjaosalised usaldavad.

(6)

Praegu kogutakse andmeid peamiselt põllumajanduslike majapidamiste majanduslike aspektide hindamiseks. Samas on siiski vaja, et hinnataks põllumajanduslike majapidamiste üldist kestlikkust, sealhulgas mulla, õhu, vee ja elurikkusega seotud keskkonnaandmete ning põllumajanduse sotsiaalset mõõdet käsitlevate andmete põhjal, pöörates erilist tähelepanu põllumajandustootjatest ja -töötajatest naiste ja noorte olukorrale. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 lisas on asjakohane sätestada põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus kogutavate ja koostatavate majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna andmete põhikategooriad ja hõlmatavad teemad. Need andmete teemad peaksid olema seotud ÜPP vajadustega ning olema asjakohased liidu põllumajanduse ja põllumajanduslike majapidamiste kestlikkuse hindamiseks. Tulevaste kestlikkusega seotud väljakutsete arvesse võtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealust lisa, sealhulgas muuta teemasid ja lisada uusi, võttes samal ajal arvesse kogutavate ja koostatavate andmete asjakohasust ning riikide ametiasutuste ja põllumajanduslike majapidamiste halduskoormust. Lisaks peaks komisjon uute teemade lisamisel ette nägema vähemalt üheaastase perioodi enne asjaomase rakendusakti muutujatele kohaldamist, et anda liikmesriikidele piisavalt aega andmete kogumise ettevalmistamiseks. Samuti ei tohiks komisjon lisada uusi teemasid esimese kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(7)

Kestlikkuse sotsiaalse mõõtme kirjeldamiseks on vaja koguda põllumajandussektoris töötavate isikute teatavat liiki isikuandmeid. Selline teave peaks toetama ÜPP erieesmärkidega seotud teemade analüüsi vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktidele g ja h. Selliste isikuandmete töötlemine peaks piirduma andmekategooriatega, mis on rangelt vajalikud käesoleva määrusega muudetava määruse (EÜ) nr 1217/2009 eesmärkide täitmiseks, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, (5) eelkõige selle artikli 9 lõikega 1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725, (6) eelkõige selle artikli 10 lõikega 1.

(8)

Komisjon peaks avaldama liidu põllumajanduse kestlikkuse olukorda käsitlevate analüüside tulemused, eelkõige selleks, et võimaldada neid tulemusi kasutada võrdlusanalüüsi eesmärgil. Aruandvatele majapidamistele põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete põhjal pakutavad nõustamisteenused võivad olla väärtuslikuks stiimuliks põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemiseks, kui nõustamine põhineb asjakohastel ja võimalikult värsketel andmetel, võttes arvesse teaduspõhiseid arengusuundi ja uusimaid kättesaadavaid teadmisi parimate tavade kohta. Käesoleva määrusega muudetavas määruses (EÜ) nr 1217/2009 sätestatud keskkonnateemadega seotud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu koondatud andmete levitamine käesolevas määruses ning sellega muudetavas määruses sätestatud tingimustel peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/4/EÜ (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1367/2006 (8) sätestatud nõudele levitada keskkonnateavet aktiivselt ja süstemaatiliselt üldsusele.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 (9) artikli 8 lõike 1 punktiga c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1091 (10) artikli 4 lõike 1 punktiga c antakse liikmesriikidele võimalus kasutada statistilistes uuringutes muid allikaid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (11) I lisas viidatakse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kasutamisele. Nende võimaluste põhjal ning andmete taaskasutamise ja tõhususe suurendamise eesmärgil on otstarbekas lubada liikmesriikidel kasutada põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid statistilistel eesmärkidel.

(10)

Et koguda andmeid sellise põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu kohta, mille kohaldamisala on laiem kui põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgul, on asjakohane kohandada olemasolevaid määratlusi. Eelkõige tuleks läbi vaadata mõiste „põllumajandustootja“ määratlus, et teha kindlaks põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult vastutav isik, ning mõistete „põllumajandusettevõte“ ja „põllumajanduslik majapidamine“ määratlus tuleks muuta analüüsimise jaoks sobivamaks, et tagada sidusus statistilistel eesmärkidel kasutatavate sarnaste määratlustega. Mõiste „üksikandmed“ määratlus peaks kajastama põhimõtet, et nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute andmeid tuleks kaitsta, kui sellised andmed võimaldavad neid isikuid otseselt või kaudselt tuvastada. Mõiste „koondandmed“ määratlus peaks selgelt viitama mitme põllumajandusliku majapidamise andmetele, mis on koondamismeetodi peamine omadus.

(11)

Liikmesriigid või vastutavad liikmesriigi ametiasutused peaksid püüdma andmete kogumise viise nii palju kui võimalik ajakohastada. Lisaks on vaja koguda ühtlustatud andmeid ja vältida näiteks põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika või ÜPP kaudu juba kogutud andmete dubleerimist. Selleks et vähendada põllumajandustootjate ja andmekogujate halduskoormust eesmärgiga vältida andmepäringute ja andmete kogumise dubleerimist ning rikastada põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmekogumit, tuleks kohaldada põhimõtet, et andmed kogutakse üks kord ja neid taaskasutatakse mitu korda. Selle põhimõtte rakendamiseks võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 (12). Lisaks tuleks edendada digilahenduste kasutamist, sealhulgas andmete taaskasutamist ja andmete jagamist muude allikatega, ning see peaks olema alati esimene lahenduse valik, et soodustada põllumajandustootjate laialdast osalemist ja kogutud raamatupidamisandmete täpsust. Selleks tuleks uurida võimalusi olemasolevate digitaalsete andmekogumisvahendite arendamiseks või optimeerimiseks. Tuleks ette näha, et üksnes põllumajandusliku raamatupidamise büroode tegevusel põhinevat andmekogumissüsteemi saab võimaluse korral laiendada, et koguda keskkonna- ja sotsiaalseid muutujaid.

(12)

Põllumajandusaruannete koostamise tõhustamiseks ja aruandvate majapidamiste koormuse vähendamiseks peaksid kontaktasutused saama aegsasti ja tasuta kasutada riiklikke andmeallikaid, mida on võimalik kasutada käesoleva määrusega muudetud määruses (EÜ) nr 1217/2009 kindlaks määratud ja sätestatud põllumajandusaruannete koostamisel asjakohaste andmetena. Selliste andmeallikate kasutamine on vajalik kontaktasutustele antud ülesannete täitmiseks. Sel eesmärgil on asjakohane määrata kindlaks sellistele andmeallikatele juurdepääsu kord ja kasutada muid andmekogumismeetodeid või uuenduslikke lähenemisviise, sealhulgas asjassepuutuvates liikmesriikides andmetöötlusüksuste vaheliste koostöömehhanismide loomine. Selles määruses tuleks koostada loetelu asjakohastest riiklikul tasandil kättesaadavatest andmeallikatest, mida kontaktasutused võivad põllumajandusaruannete koostamiseks kasutada. Loetelu aja- ja asjakohasuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses loetelu muutmisega. Eelkõige tuleks sellesse loetellu lisada määrusega (EL) 2018/1091 kehtestatud põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikast ning määrusega (EL) 2022/2379 kehtestatud põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikast saadud andmekogumid, kui nendest andmeallikatest pärit andmete jagamine on õiguslikult lubatud.

(13)

Lisaks aruandvate majapidamiste põllumajandusaruandes sisalduvatele andmetele peaksid liikmesriigid andma komisjonile vahendid, et suurendada kestlikkusküsimuste analüüsimise suutlikkust, täiendades põllumajandusaruande andmeid ÜPP strateegiakavade seire- ja hindamisandmetega (edaspidi „seire- ja hindamisandmed“), mis on saadud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 133 alusel vastu võetud rakendusaktiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 (13) alusel loodud ühtsest haldus- ja kontrollisüsteemist, vältides samal ajal liikmesriikide ja aruandvate majapidamiste halduskoormuse suurenemist. Kuna andmete kogumise ja koostamise lähenemisviisid ja metoodikad võivad põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu ja muude andmekogumite puhul erineda, näiteks seoses määratluste ja vaatlusaegadega, võib tekkida vajadus võtta andmete analüüsimisel arvesse sidususe küsimusi. Selles kontekstis tuleks liikmesriikide kohustust mõista kohustusena esitada nendes andmekogumites sisalduvad andmed, ilma et oleks vaja tagada nende täielik sidusus põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguga. Andmekogumite loetelu võimalikult ajakohasena hoidmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta andmekogumite loetelu ning lisada uusi asjakohaseid andmekogumeid, mis sobivad liidu tasandil ühendamiseks, võttes samal ajal arvesse ja põhjendades igati kogutavate ja koostatavate andmete asjakohasust ning liikmesriikide ja põllumajanduslike majapidamiste halduskoormust.

(14)

Seire- ja hindamisandmete puhul on sellised andmed näiteks liigitatud andmed ÜPP sekkumiste kohta. Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi puhul hõlmavad sellised andmed näiteks põllumajandusmaa kasutust, põllumajanduskultuure, maastikuelemente ja mahepõllumajandustavade kohast majandamist. Põllumajanduslike majapidamiste tuvastamist seire- ja hindamisandmetes ja ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis haldavad liikmesriikide ametiasutused riigi tasandil konkreetsete tunnuste abil. Nende tunnuste põhjal saavad riigi ametiasutused selliseid andmeid põllumajandusettevõtte tasandil seostada. Liikmesriigid peaksid valima, kas saadavad komisjonile need seosed või kõnealustes andmekogumites sisalduvad aruandva majapidamisega seotud asjakohased andmed. Kui liikmesriigid valivad asjakohaste andmete saatmise, peaksid need andmed sisaldama põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu numbrit, et asjaomast sisu oleks võimalik ühendada põllumajandusaruannetega liidu tasandil. Tuleks täpsustada, kuidas see teave seostatakse põllumajandusliku majapidamise individuaalse tasandiga, sealhulgas seoses andmekaitsega. Selleks et tagada kõnealustest andmekogumitest pärit andmete kasutamisel ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et loetleda kõnealustest andmekogumitest välja võetavad andmed ja kehtestada üksikasjalikud normid andmete edastamise tehnilise kirjelduse ja tähtaegade kohta. Kõnealused andmed peaksid olema seotud ühe või mitme käesoleva määrusega muudetavas määruses (EÜ) nr 1217/2009 sätestatud teemaga.

(15)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5 sätestatud vaatlusala puhul tuleks säilitada raamatupidamisandmete esindatuse põhikriteeriumid ja uuringute valikukriteeriumid, lisades täiendavat teavet muude kestlikkuse aspektide kohta ning pidades silmas, et uuringu tulemus ei pruugi olla keskkonna- või sotsiaalsete muutujate osas esindav.

(16)

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk peaks tuginema vabatahtlikule osalemisele. Kuna mõnel liikmesriigil on probleeme põllumajanduslike majapidamiste osalemisega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus, peaks liikmesriikidel olema võimalik selle probleemi lahendamiseks vastu võtta õigusnormid ilma põllumajandustootjatele karistusi määramata. Liikmesriigid peaksid julgustama põllumajandustootjaid osalema põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus, kasutades stiimuleid, mille nad peaksid konkreetses kavas kindlaks määrama. Kõnealuste stiimulitena võib muu hulgas kasutada rahalisi toetusi, põllumajandusettevõtte tulemuslikkust käsitlevat tagasisidet või põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu teabel põhinevat nõuannet.

(17)

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamine põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks peaks võimaldama võrrelda aruandva majapidamise andmeid koondandmetega, kui andmed esindavad mitut aruandvat majapidamist ja need esitatakse piirkonna, riigi, liidu või valdkonna keskmiste näitajatena. Mis puutub raamatupidamisandmetesse, siis on põllumajanduslike majapidamiste raamatupidamisandmed nende tulude hindamiseks ja majandustegevuse uurimiseks peamine allikas. Piirkonna, riigi, liidu või valdkonna keskmised näitajad tuleks teha kättesaadavaks ka liikmesriigi tasandil, et parandada teadmisi põllumajanduse olukorra kohta. Kogutud andmeid peaks olema võimalik kasutada ka paremate kohandatud nõustamisteenuste pakkumiseks ja tagasiside andmiseks põllumajandustootjatele, et hõlbustada põllumajanduslike majapidamiste juhtimist ja parandada nende kestlikkust.

(18)

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed peaksid viitama põllumajanduslike majapidamiste tegevusele ja muule põllumajanduslike majapidamistega otseselt seotud tulutoovale tegevusele, et oleks võimalik hõlmata põllumajanduslike majapidamiste tegevuse kõiki asjakohaseid aspekte. Arvesse tuleks võtta ka põllumajandusettevõtte välist tegevust, mis on vajalik näitaja põllumajandusliku majapidamise üldise elujõulisuse ja kestlikkuse kohta. Sellisel juhul peaksid kogutavad detailsed andmed rangelt piirduma sellega, mis on vajalik põllumajandusettevõtte väliste tegevuste olulisuse analüüsimiseks seoses põllumajandusliku tegevusega. Põllumajandusaruannete koostamisel ei tuleks arvesse võtta isikliku varaga seotud andmeid.

(19)

Selleks et tagada põllumajandusaruannete rakendamise ühetaolised rakendamistingimused ning eriti põllumajandusaruannete andmete võrreldavus, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused määratleda muutujad, mille kohta tuleks andmeid koguda, aruandeaasta, põllumajandusaruannete vorm ja paigutus ning normid andmete komisjonile edastamise kohta. Nende muutujate määratlemisel peaks komisjon püüdma võimaldada olemasolevate andmeallikate kasutamist ja analüüsima muutujate kogumise teostatavust, tuginedes liikmesriikidelt saadud teabele võimalike andmeallikate ja meetodite kohta, et piirata liikmesriikide ja aruandvate majapidamiste koormust. Samal ajal püütakse tagada, et kogutud raamatupidamisandmed oleksid võrreldavad ja analüüsimise eesmärgil kasutatavad, et saada täielik ja ühtne kogu liitu hõlmav andmekogum, on asjakohane võtta arvesse liikmesriikide eriasjaolusid ning seetõttu peaks olema võimalik teha konkreetseid ja põhjendatud erandeid.

(20)

Komisjoni loodud olemasolev arvutipõhine andmesüsteem peaks jätkama toimimist andmete edastamiseks ja kontrollimiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel ning andmete analüüsimiseks nii põllumajandusettevõtte kui ka koondtasandil. Seda arvutipõhist andmesüsteemi tuleks kohandada, et võimaldada komisjonil või liikmesriikidel kombineerida põllumajandusettevõtte tasandil andmeid põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu ja muude andmekogumite (seire- ja hindamisandmed ning ühtne haldus- ja kontrollisüsteem) vahel. Selleks et tagada arvutipõhise andmesüsteemi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada üksikasjalikud normid andmete komisjonis säilitamise, töötlemise, taaskasutamise ja jagamise kohta.

(21)

Selleks et rohkem põllumajandustootjaid oleks nõus osalema andmete kogumises ja et kaitsta üksikandmeid loata või sobimatu kasutamise eest, on vaja selgitada, et üksikandmeid tuleks kasutada üksnes ÜPP eesmärkide ja liidu põllumajanduse kestlikkusega seotud analüüsimise eesmärgil, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, statistilistel eesmärkidel. Üksikandmete mis tahes muu kasutamine liikmesriikide või komisjoni poolt, eelkõige määruse (EL) 2021/2116 kohaste kontrollide tegemiseks või maksustamise otstarbel, peaks olema keelatud.

(22)

Kui komisjon või kontaktasutused jagavad põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid ja muude andmekogumite andmeid, on äärmiselt oluline tagada andmekaitse ja anda põllumajandustootjatele (nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele) kindlustunne, et nende üksik- ja muud andmed, mis käesoleva määrusega muudetava määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel saadakse, anonüümitakse, et vältida nende tuvastamist. Seepärast tuleks täpsustada, et põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed ja muude andmekogumite andmed võib avalikustada tingimusel, et need on nii koondatud kui anonüümitud. Muude andmekogumite andmete puhul tuleks lisaks selgitada, et need avalikustatakse koondatud ja anonüümitud kujul üksnes käesoleva määrusega muudetava määruse (EÜ) nr 1217/2009 kohaldamise eesmärgil ning seega ei piira see asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud kõnealuseid andmekogumeid käsitlevate normide kohaldamist.

(23)

Teadusuuringute eesmärgil peaks olema võimalik anda juurdepääs pseudonüümitud andmetele, et aidata kaasa liidu põllumajandussektori teaduslikule arengule ja tulla toime liidu põllumajanduse ees seisvate väljakutsetega. Nende andmete nõutava kõrgetasemelise kaitse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada reeglid ja tingimused sellise ligipääsu võimaldamiseks liidu tasemel. Komisjon peaks küsima Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.

(24)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid üksikandmete kaitsega seotud andmehalduse täpsustama asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete kaudu, et tagada andmete kasutamine üksnes määruse (EÜ) nr 1217/2009 kohaldamise eesmärgil. Andmete kaitsmiseks vajalike tehniliste ja korralduslike meetmete valikul ning selliste meetmete hindamisel ja dokumenteerimisel tuleks kasutada protsesse, mis vastavad määruse (EL) 2016/679 artikli 24 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 26 järgimise tagamiseks kasutatavatele protsessidele ja on nendega kooskõlas. Lisaks tuleks kehtestada sätted, millega keelatakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalevatel isikutel üksikandmeid avaldada. Isikuandmete puhul peaks täielik kaitse, sealhulgas andmesubjektide ja andmetöötlejate õigused ja kohustused, olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

(25)

Vastavalt määrustele (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tuleb isikuandmeid säilitada ainult nii kaua, kui neid on vaja selleks, mis otstarbel neid andmeid koguti. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete ja neis sisalduvate isikuandmete kasutamine peaks hõlmama võimalust analüüsida pikaajalisi suundumusi selliste näitajate alusel nagu toitainete majandamine või heide, ja arengut, mida tuleb hinnata pika aja jooksul, et pidada sammu loodusnähtustega. Seetõttu tuleks korrapäraselt teha analüüse, eriti keskkonnateabe kohta. Muud teemad, mis eeldavad pikaajaliste analüüside kasutamist, on maakasutus ja hinnad, mis annavad teavet põllumajanduse struktuurimuutuste kohta. Samuti peaks olema võimalik koostada pikaajalisi analüüse, mis põhinevad andmete jagamisel eri andmekogumite vahel, mis on loodud individuaalsete seoste kaudu. Andmete jagamine peaks parandama teabe kättesaadavust, võttes arvesse väljakutseid, millega liidu põllumajandus võib tulevikus kokku puutuda. Selliseid väljakutseid ei ole praegu võimalik ette näha, eriti seoses tagasivaateliste uuringute tulevase vajadusega, mida ei ole võimalik piisava kindlusega kindlaks teha. Seega ei ole otstarbekas seada andmete kasutamisele ajapiirangut, vaid pigem säilitada andmeid nii kaua, kui on vaja aegridade analüüsiks.

(26)

Isikuandmete kogumine, töötlemine ja kasutamine peaks olema põhjendatud ja asjaomaste toimingute eesmärkidega proportsionaalne, kooskõlas muu hulgas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega. Suur osa liidu põllumajandustootjatest on füüsilised isikud. Liidu põllumajandusettevõtete integreeritud statistikast saadava teabe kohaselt kuulus 2020. aastal liidu põllumajanduslike majapidamiste koguarvust 96 % füüsilistele isikutele. Seepärast on vaja, et põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu kaudu kogutavad raamatupidamisandmed hõlmaksid füüsilisi isikuid, selleks et andmeanalüüsi tulemused kajastaksid põllumajandussektori tegelikku olukorda.

(27)

Isikuandmete töötlemiseks liidu tasandil tuleks kindlaks määrata isikuandmete haldamise ja töötlemisega seotud rollid. Liidu tasandi andmetöötlejate rolle tuleks kohaldada andmete suhtes alates nende andmete edastamisest komisjonile põllumajandusaruannete kaudu. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks isikuandmete haldamise oma jurisdiktsioonis, sealhulgas andmekaitse rollid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et andmeid võib koguda mitmel eesmärgil, millest üks võib olla kasutamine põllumajandusaruannetes.

(28)

Seoses põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu kohaldamisala laiendamisega võrreldes põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga, on vaja kohandada eelarvereegleid. Määruses (EL) 2021/2116 on sätestatud, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatakse põllumajanduse raamatupidamise andmesüsteemide loomist ja haldamist, mis on otsese eelarve täitmisega seotud kulu. EAGFist tuleks liikmesriikidele jätkuvalt maksta ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest summa, mis võib olla proportsionaalne sellega, mil määral need põllumajandusaruanded hõlmavad asjakohaseid andmete teemasid. Lisaks peaks EAGF rahaliselt toetama liikmesriikide süsteemide rakendamist, et viia need kooskõlla põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu läbivaadatud kohaldamisala ja juhtimisega. Selleks et tagada sellise rahastamise ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, millega kehtestatakse liidu eelarvest liikmesriikidele makstavate summade ja toetuste kord, sealhulgas rahalise toetuse eraldamise kriteeriumid.

(29)

Käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee nime tuleks muuta, et kajastada kooskõlas käesoleva määrusega määruses (EÜ) nr 1217/2009 tehtud muudatusi.

(31)

Komisjonile käesoleva määrusega muudetud määrusega (EÜ) nr 1217/2009 antud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(32)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 11. augustil 2022 (16).

(34)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1217/2009 vastavalt muuta,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk “.

2)

I peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„PÕLLUMAJANDUSLIKU KESTLIKKUSE ANDMEVÕRGU LOOMINE“.

3)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2379, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 617/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ (ELT L 315, 7.12.2022, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).“ "

4)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“ "

5)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

6)

II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ANDMED PÕLLUMAJANDUSARUANNETE KOOSTAMISEKS JA ANDMETE SEOSTAMINE“.

7)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1)."

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671)."

(*9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1)."

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1)."

(*11)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).“ "

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

9)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

10)

Artiklit 5a muudetakse järgmiselt:

11)

Artikli 5b lõige 1 asendatakse järgmisega:

12)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

13)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

14)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

16)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

17)

Lisatakse järgmised artiklid:

18)

Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

19)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

20)

Artiklit 19a muudetakse järgmiselt:

21)

Artikkel 19b asendatakse järgmisega:

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“ "

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

23)

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse –I lisana.

24)

I lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondade loetelu “.