(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 16. veebruaril 2023. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide importimisega. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. jaanuaril 2023 Autlan EMD SL (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „Autlan“). Kaebust toetas Tosoh Hellas Single Member S.A. Kaebuse esitas liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peab komisjon registreerima selliste toodete impordi, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast uurimist, eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud. Üks alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d märgitud nõuetest on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Nagu allpool tabelis 1 näha, vähenes HRVst pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi kuu keskmine maht uurimise algatamisele järgnenud kuue kuu jooksul 66 % võrreldes uurimisperioodi kuu keskmise impordiga. Selleks et ühtlasi arvesse võtta impordi võimalikku hooajalisust, võrdles komisjon kuu keskmist importi uurimise algatamisele järgnenud kuue kuu lõikes sama kuue kuuga uurimisperioodi lõikes. See analüüs näitas impordi kuu keskmise mahu vähenemist 68 %.

Tabel 1

Hiinast pärit import uurimisperioodil ja pärast algatamist (kg)

(4)

Võttes arvesse, et toimikus olevad tõendid näitasid, et artikli 10 lõike 4 punktist d tulenev nõue ei olnud täidetud, ei nõudnud komisjon vaatlusaluse toote impordi registreerimist alusmääruse artikli 14 lõike 5a alusel.

(5)

Kaebuse esitaja esitas 7. septembril 2023 kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a taotluse, et lisada asjaomases riigis uuritava toote puhul väidetavalt esinevate tooraine moonutuste uurimine, et hinnata, kui see on asjakohane, kas kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. Kaebuse esitaja esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis mangaanimaagi ekspordi suhtes kohaldatavat käibemaksu ei tagastatud. Käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine on loetletud alusmääruse artikli 7 lõike 2a teises lõigus ühena olulistest tooraine moonutustest. Samuti näitasid toimikus sisalduvad tõendid, et mangaanimaagi osatähtsus uuritava toote tootmiskuludest asjaomases riigis ületab oluliselt 17 % künnist, nagu on nõutud alusmääruse artikli 7 lõike 2a viiendas lõigus. HRV mangaanimaagi hinna võrdlemisel tüüpilistel rahvusvahelistel turgudel müüdava mangaanimaagi moonutamata hinnaga (avaldanud Fast Markets) (3) nähtub, et Hiina hinnad on alusmääruse artikli 7 lõike 2a teise lõigu tähenduses tüüpiliste rahvusvaheliste turgude hindadest madalamad (4). Selleks et uurida tooraine moonutusi ja hinnata, kas dumpingumarginaalist väiksem tollimaks oleks piisav kahju kõrvaldamiseks lõppetapis, muutis komisjon 16. veebruari 2023. aasta algatamisteadet vastavalt alusmääruse artikli 7 lõigetele 2a ja 2b. Muudetud algatamisteade avaldati 13. septembril 2023 (5) (edaspidi „muudetud algatamisteade“). Lisaks kõnealusele muudatusele palus komisjon huvitatud isikutel esitada vabas vormis teavet asjaomase riigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju kohta või täites küsimustikes asjaomased tooraine moonutusi käsitlevad osad. Samuti saatis komisjon Hiina valitsusele küsimustiku tooraine moonutuste kohta alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses. Otsus tooraine moonutuste kohta tehakse lõppetapis. Seetõttu ei lükka käesolevas määruses sisalduvad esialgsed järeldused ümber tooraine moonutuste uurimise järeldusi, mida kajastatakse menetluse lõppetapis.

(6)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kauplejatele ja kasutajatele, samuti muudele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ning kutsus neid üles selles osalema.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ära kuulati kaks kasutajat ja üks liidu tootja.

(8)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(9)

Võttes arvesse, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide liidu tootjate arv on piiratud, teatas komisjon algatamisteates, et ta edastab küsimustikud kahele ainsale teadaolevale liidu tootjale. Need kaks liidu tootjat vastasid küsimustikule ja pärast algatamisteate avaldamist ei andnud endast teada ükski muu liidu tootja. Seepärast ei pidanud komisjon valimit moodustama.

(10)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(11)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet.

(12)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)

Nõutud teabe esitas seitse asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes eksportisid uurimisperioodil liitu elektrolüütilisi mangaandioksiide ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(14)

Pärast kaebuse esitaja märkusi selle kohta, et valim ei olnud piisavalt tüüpiline Saksamaa, Belgia ja Poola kohta, kus uuritavat toodet valdavalt müüdi, muutis komisjon kavandatavat valimit, lisades kolmanda eksportiva tootja. Muudetud valimi kohta ei esitatud täiendavaid märkusi.

(15)

Eksportivate tootjate või eksportivate tootjate kontsernide valimisse kuulusid:

(16)

Üks Hiina eksportiv tootja taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Uurimise praeguses etapis ei ole komisjon teinud ühtki otsust individuaalse kontrollimise taotluse kohta. Komisjon otsustab uurimise lõppetapis, kas võimaldada individuaalset kontrollimist või mitte,.

(17)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(18)

Nagu on märgitud muudetud algatamisteates, käsitles uurimine ka tooraine moonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel palus komisjon huvitatud isikutel esitada vabas vormis teavet asjaomase riigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju kohta või täita küsimustikes asjaomased tooraine moonutusi käsitlevad osad. Samuti saatis komisjon Hiina valitsusele küsimustiku tooraine moonutuste kohta alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses.

(19)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjatele, valimisse kaasatud Hiina eksportivatele tootjatele, kauplejatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (6).

(20)

Komisjon sai vastused valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt ja ühelt sõltumatult Hiina kauplejalt ning ainult osalise vastuse kahelt muult sõltumatult Hiina kauplejalt. Vastused laekusid ka kahelt liidu tootjalt ja kahelt kasutajalt.

(21)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(23)

Uuritav toode on elektrolüütilisel teel toodetud elektrolüütilised mangaandioksiidid, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud (edaspidi „uuritav toode“).

(24)

Uuritav toode hõlmab kahte peamist liiki: süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide ja leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Mõlemat tooteliiki toodetakse elektrolüüsi teel, kohandades teatavaid parameetreid, et saada kas süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide või leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Mõlemad tooteliigid sisaldavad tavaliselt kõrge puhtusastmega mangaani ning neid kasutatakse harilikult vahetoodetena kuivelemendiga tarbepatareide valmistamisel. Uuritavat toodet võidakse piiratud kogustes kasutada ka teistes tootmisharudes, nagu kemikaali-, ravimi- ja keraamikatööstus (7).

(25)

Uurimisel selgus, et hoolimata mõnest erinevusest teatavates füüsikalistes ja keemilistes eriomadustes, nagu tihedus, keskmine osakeste suurus, Brunauer-Emmet-Telleri (BET) meetodil määratud eripind ja leeliselisus, on mõlemad uuritava toote liigid samade füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomadustega ning sama kasutusotstarbega. Seepärast käsitatakse neid käesolevas menetluses ühe ja sama tootena.

(26)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit uuritav toode, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2820 10 00 (TARICi kood 2820100010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(27)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(28)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(29)

Üks eksportija, Guizhou Manganese Mineral Group (edaspidi „GMMG“) väitis, et asjaomase uurimisega hõlmatud elektrolüütiliste mangaandioksiidide tooteliikidel on lai kasutusvaldkond, mis hõlmab mitmeid tootmisharusid ja mitte ainult kuivelemendiga tarbepatareide tootmist. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel elektrolüütilistele mangaandioksiididele, mida ei ole termotöödeldud, on tõenäoliselt laiaulatuslik mõju mitmele tootmisharule, sest see seaks takistusi liidu ühekordselt kasutatavate patareide tootmisharu ja laetavate patareide tootmisharu ning samuti muude tootmisharude (nagu kemikaali-, ravimi- ja keraamikatööstus) nõudlusele mitmekülgsete ja kvaliteetsete elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele. GMMG väitis, et liidu tootjad ei pruugi suuta vastata teiste tootmisharude (nt kemikaali-, ravimi- ja keraamikatööstus) nõudmistele koguse ja kvaliteedi osas.

(30)

Kõnealused muud liiki elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutajad (8) ei andnud endast käesoleva uurimise ajal teada ega väljendanud sarnast muret. Pealegi tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootjad tarnivad ka kõnealustele muud liiki kasutajatele. Seepärast lükati GMMG väide tagasi.

(31)

Veel väitis GMMG, et liidu tootjad ei ole suutelised tarnima elektrolüütilisi mangaandioksiide teatavate konkreetsete akutehnoloogiate (nt elektrisõidukite akud) jaoks, kus kasutatakse elektrolüütilisi mangaandioksiide (9). Kuid asjaomaseid tehnoloogiaid ei kasutata praegu suuremahulises tootmises ega liidu elektrisõidukite akude tootmisega tegelevas tööstuses. Seega ei ole ühtki märki sellest, et liidu tootjad ei tarniks nõudluse olemasolu korral asjaomastele nimetatud tehnoloogiaid kasutavatele tootmisharudele. Seetõttu lükati asjaomase isiku väide tagasi.

(32)

GMMG väitis ühtlasi, et nööpelementide tootjatele vajalikku spetsiaalset elektrolüütilist mangaandioksiidi tuleb töödelda spetsiaalsete protsessidega, mis hõlmavad füüsikalist ja keemilist töötlust, samas kui Hispaanias tegutsev liidu tootja ei suuda väidetavalt asjaomast toodet vastavalt praegusele tootmistehnoloogiale toota.

(33)

Uurimise käigus leiti, et Autlan (Hispaanias tegutsev liidu tootja) ei ole seniajani saanud ühtegi taotlust nööpelementide tootmiseks vajalike elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarnimiseks. Seega konkreetsete tehniliste kirjelduste puudumisel puudub teave selle kohta, kas asjaomane tootja suudaks tarnida elektrolüütilisi mangaandioksiide asjaomase lõpptoote tarbeks. Teisalt varustas uurimisperioodil nööpelementide tootjaid Kreekas tegutsev liidu tootja. Seetõttu lükati asjaomase isiku väide tagasi.

(34)

Viie kuu möödumisel uurimise algatamisest avaldas Autlan soovi, et Hiinast pärit elektrolüütilistele mangaandioksiididele kehtestatud (võimalikke) dumpinguvastaseid meetmeid kohaldataks Hiinast liitu imporditavate selliste leeliseliste ja mitteleeliseliste mangaandioksiid-kuivelementpatareide suhtes, mis sisaldavad Hiinast pärit elektrolüütilisi mangaandioksiide. Asjaomased kuivelementpatareid kuuluvad tollikoodide CN 8506 10 11, 8506 10 18, 8506 10 91 ja 8506 10 98 alla. Autlan esitas andmed leeliselistes ja mitteleeliselistes mangaandioksiid-kuivelementpatareides (10) sisalduvate elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi hinnangulise arengu kohta, millest nähtus, et asjaomaste patareide import, samuti nende elektrolüütiliste mangaandioksiidide sisaldus, on alates 2019. aastast järsult kasvanud. Isik väitis, et leeliselistes ja mitteleeliselistes mangaandioksiid-kuivelementpatareides sisalduvad elektrolüütilised mangaandioksiidid kuuluvad uuritava toote hulka põhjenduses 2 viidatud kaebusega seoses.

(35)

Komisjon lükkas selle taotluse tagasi. Kaebuses määratleti väidetavalt dumpinguhinnaga müüdavat toodet Hiina Rahvavabariigist pärit elektrolüütiliste mangaandioksiididena (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidid), mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud, mida tavaliselt deklareeritakse importimiseks Euroopa Liitu kaupade kombineeritud nomenklatuuri koodi ex 2820 10 00 all. Leeliselised ja mitteleeliselised mangaandioksiid-kuivelementpatareid on uuritava toote tootmisahela järgmise etapi tooted. Kuigi kaebuses mainiti imporditud kuivelementpatareisid, ei mainitud neid toote määratluses, samuti ei nõutud kaebuses akudes sisalduvate elektrolüütiliste mangaandioksiidide hõlmamist. Kaebuses sisalduvates tõendites viidatakse tõesti ainult elektrolüütilistele mangaandioksiididele, mitte aga patareides sisalduvatele elektrolüütilistele mangaandioksiididele (11). Lisaks on kaebuses toodet kasutava tootmisharuna selgelt määratletud kuivelementpatareide tootjad. Seega ei esitatud kaebuses ühtegi tõendit selle kohta, et elektrolüütilisi mangaandioksiide, mis sisalduvad leeliselistes ja mitteleeliselistes mangaandioksiid-kuivelementpatareides, mille tollivormistus tehti tavaliselt tollikoodide CN 8506 10 11, 8506 10 18, 8506 10 91 ja 8506 10 98 all, imporditi dumpinguhinnaga või et need kahjustasid liidu tootmisharu.

(36)

Seega määratleti algatamisteates, et „[u]uritav toode on elektrolüütilised mangaandioksiidid (täpsemalt elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidid), mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud“ ja „[v]äidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2820 10 00 (TARICi kood 2820100010) alla. CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud üksnes teadmiseks ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda. Käesoleva uurimise ulatus lähtub […] uuritava toote määratlusest“. Sellest järeldub, et dumpingu ja kahju kindlaksmääramise menetlus, samuti liidu huvide hindamine ei hõlmanud niisuguse teabe kogumist ning analüüsimist, mis puudutab leeliselistes ja mitteleeliselistes mangaandioksiid-kuivelementpatareides sisalduvaid elektrolüütilisi mangaandioksiide.

(37)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid Hiinas oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada selle riigi eksportivate tootjate uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(38)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid seitse eksportivat tootjat.

(39)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(40)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võimalikuks sobivaks võrdlusriigiks Kolumbia, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel teisigi võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(41)

12. juunil 2023 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud, energia ja vesi, mida elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisel kasutatakse. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele tuginedes võimaliku asjakohase võrdlusriigina kindlaks Kolumbia, mis on ainus Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riik, kus elektrolüütilisi mangaandioksiide toodetakse. Ühtlasi tegi komisjon kindlaks riigi ainsa elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja Quimica International Quintal S.A (edaspidi „Quintal“) ja teise, sarnast tootmisprotsessi kasutava ettevõtja (ettevõtjad, kes kasutavad oma tootmisprotsessis elektrolüütilisi protsesse) Quimpac de Colombia S.A (edaspidi „Quimpac“) avalikult kättesaadavad finantsandmed. Komisjonile esitasid esimese teate kohta märkusi kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad, Autlan, VARTA ja Hiina metallide, mineraalide ja kemikaalide importijate ja eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „CCCMC“) ning Guanxi mangaanitööstuse ühing (edaspidi „GMIA“).

(42)

4. juulil, pärast kõigi esimese teate kohta esitatud märkuste ja teabe analüüsimist andis komisjon välja teise teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Teises teates ajakohastas komisjon tootmistegurite loetelu ja asjakohaseid allikaid ning teavitas huvitatud isikuid oma kavatsusest kasutada võrdlusriigina Kolumbiat.

(43)

Kuna Quintal teavitas 2022. aasta madalast kasumitasemest ja suurtest müügi-, üld- ja halduskuludest, ei pidanud komisjon tema finantsandmeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses mõistlikuks. Seetõttu teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Quimpaci kohta kättesaadavate 2022. aasta finantsandmete põhjal. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Kõiki saadud märkusi käsitletakse üksikasjalikumalt punktis 3.2.

(44)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.“

(45)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(46)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(48)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt.“

(50)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (12) sealhulgas tõendid valitsuse jõulise sekkumise kohta majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsed moonutused seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule.

(51)

Kaebus sisaldas teavet asjaomast toodet tootva tootmisharu kohta ja selles viidati aruandele seoses Hiina turul esinevate struktuurimoonutustega. Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid. Kaebuses tehti kindlaks, et asjaomane toode on klassifitseeritud CN-koodide grupi 28 alla, mis hõlmab kemikaale, ning asjaomast sektorit HRVs iseloomustab valitsuse oluline sekkumine, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega.

(52)

Lisaks selgitati kaebuses, et asjaomast toodet tootev tootmisharu on kapitali- ja ressursimahukas ning et energiatooted moodustavad tavapärastes turutingimustes olulise osa tootmiskulust. Seepärast on aruandes esitatud peamiste tootmisteguritega (nagu energia ja tööjõud) seotud konkreetsed moonutused uurimise jaoks väga olulised.

(53)

Nagu on märgitud põhjenduses 39, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(54)

Selle kohta saadi ühiselt esitatud märkused CCCMC-lt ja GMIA-lt. Märkused saatsid ka koostööd tegevad eksportivad tootjad Xiangtan Electrochemical Scientific Ltd (Xiangtan) ja Guangxi Daxin Huiyuan New Energy Technology Co., Ltd (Daxin).

(55)

Esiteks väitsid CCCMC/GMIA, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole WTO õigusega kooskõlas. Eelkõige väitsid nad seda, et WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei tunnistata oluliste moonutuste mõistet.

(56)

Teiseks märkisid CCCMC/GMIA, et Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris puuduvad olulised moonutused ja et puuduvad piisavad tõendid, mille põhjal saaks järeldada, et Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris esinevad olulised moonutused. Nad väitsid, et kaebuse esitaja peamine tõend põhineb komisjoni Hiina aruandel, mis avaldati 2017. aasta detsembris. CCCMC/GMIA leidsid, et aruanne on aegunud ja et nii Euroopa kui ka Hiina majandused on vahepeal läbi teinud olulisi poliitika- ja struktuurimuutusi.

(57)

Veel juhtisid CCMC/GMIA tähelepanu asjaolule, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutati kolmandate riikide andmeid. WTO dumpinguvastases lepingus on sätestatud, et kui riigi uurimisasutus kavatseb kasutada kolmanda riigi andmeid, peab ta selgitama ja näitama, kuidas neid andmeid on kohandatud, et need kajastaksid täpselt eksportiva päritoluriigi hindu või kulude taset. CCCMC/GMIA arvates on asjaomase selgituse puudumise puhul küsitav, kas Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektori õiglaste turutingimuste hindamisel kasutatud asjaga mitteseotud andmed on usaldusväärsed ja kehtivad.

(58)

Daxin esitas CCCMC/GMIA esitatud märkustega sarnaseid märkusi. Eelkõige väitis ka Daxin, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole WTO õigusega kooskõlas. Oma väite toetuseks esitas eksportiv tootja samad väited nagu CCCMC/GMIA, nimelt et Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei ole oluliste moonutuste mõistet ning dumpinguvastases lepingus ei ole sätet, mis võimaldaks normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada kolmanda riigi andmeid, mis ei saa kajastada ekspordiriigi hindu ega kulutaset.

(59)

Daxin ei olnud nõus väitega, et Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris esinevad olulised moonutused ja märkis, et asjaomaste moonutuste tõendamiseks ei ole piisavalt tõendeid, arvestades et kaebuse esitaja peamine tõend on komisjoni Hiina aruanne, mis on aegunud.

(60)

Teine koostööd tegev eksportiv tootja Xiangtan selgitas oma märkustes, et kaebuse esitaja ei suutnud oma tõendamiskohustust täita, mille kohaselt oleks tulnud näidata, et Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide tööstuses üldiselt ja eelkõige Xiangtani puhul esinevad moonutused. Xiangtan väitis et komisjoni aruandes ei ole elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektorit konkreetselt ega üksikasjalikult käsitletud. Xiangtani arvates tugines kaebuse esitaja oluliste moonutuste võimaliku esinemise kindlakstegemisel tõenditele, mis on kas ebaolulised või faktiliselt valed. Xiangtan selgitas lisaks, et kaebuse esitaja väitis, et Hiina elektrihind on moonutatud, kuid suure osa oma tarbitavast elektrist toodab Xiangtan ise, mistõttu ei saanud Hiina väidetavalt „moonutatud“ elektriturg teda oluliselt mõjutada.

(61)

Esiteks, mis puudutab väiteid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted ei ole kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega ja kolmandate riikide andmete kasutamisega normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, leidis komisjon, et alusmääruse sätted on WTO kohustustega täielikult kooskõlas. Nagu apellatsioonikogu on sõnaselgelt selgitanud juhtumis DS473, lubatakse WTO õigusega kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Komisjon märkis veel, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(62)

Peale selle uuris komisjon, kas on kohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tugines tõenditele, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, sealhulgas aruande avaldamise järgsete arengutega. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(63)

Komisjon märkis seoses väitega, mille kohaselt aruandes sisalduvad tõendid on aegunud, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina ametiasutuste avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. Kuna see tehti avalikult kättesaadavaks juba 2017. aasta detsembris, oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ükski isik ei ole esitanud märkusi ega tõendeid, mis aruandes sisalduvad allikad ümber lükkaksid. Komisjon ei mõista seoses väidetavate sarnasustega ELi tööstuspoliitikas ja Hiina poliitikas selle küsimuse asjakohasust Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamise kontekstis. Seetõttu lükatakse need väited tagasi.

(64)

Seoses väitega, et taotluse esitaja ei esitanud piisavalt tõendeid oma väidete, mille kohaselt HRVs esinevad olulised moonutused, põhjendamiseks, nagu märgiti algatamisteate punktis 3, leidis komisjon, et kaebuses on oluliste moonutuste esinemise kohta esitatud piisavad tõendid (nagu nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e), mille alusel uurimist alustada. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6a ei ole rohkem selliseid tõendamisnõudeid, millele kõnealune isik osutas. Kui oluliste moonutuste tegelik olemasolu tehakse kindlaks ja sellest tulenevat artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud meetodit kasutatakse üksnes järelduste avalikustamise ajal, siis on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e sätestatud kohustus koguda selle meetodi kohaldamiseks vajalikke andmeid pärast selle alusel uurimise algatamist. Käesoleval juhul pidas komisjon taotluses esitatud tõendeid piisavaks, et algatada nende alusel uurimine. Seetõttu tegi komisjon kõik vajaliku, et ta saaks rakendada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast metoodikat, kui oluliste moonutuste olemasolu saaks uurimise käigus kinnitust. Pealegi täiendas komisjon neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(65)

Seoses Xiangtani väitega, et aruandes ei ole elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektorit konkreetselt ega üksikasjalikult käsitletud ning seoses elektrit puudutava väitega, et enamiku oma tarbitavast elektrist toodab Xiangtan ise, mistõttu ei saanud Hiina väidetavalt moonutatud elektriturg teda oluliselt mõjutada, täheldas komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätteid kõigi HRV eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki kulusid seoses nende tootmisteguritega. Igal juhul nähakse alusmääruse sama sättega ette, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused. Ühegi omamaise kulu puhul ei ole aga täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Eelkõige ei esitanud eksportivad tootjad täpseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et hinnad ja kulud ei ole moonutatud. Selle põhjal, kas tootjal on suutlikkus toota elektrienergiat ilma asjaomast elektrienergiat muudest allikatest hankimata ei ole võimalik kindlaks teha, et kogu riiki mõjutavad moonutused ei mõjuta asjaomast tootmistegurit. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(66)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning HRV majandust juhitakse sellest lähtudes. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (13). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (14).

(67)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus, teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (15) . See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab üldist makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(68)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (16). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(69)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kõigi sellega seotud kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samas kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.1.5 allpool) (17).

(70)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need muud osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (18).

(71)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (19). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (20).

(72)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust valitsuse sekkumist. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (21).

(73)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(74)

Hiina valitsus ja HKP hoiavad alal struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas seda rakendavad konkreetsed riigile kuuluvad ettevõtted, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.2.1.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (22). Riigile kuuluvatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis annab neile hulga majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitse konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu vajalikele sisenditele, sealhulgas rahalistele vahenditele (23). Asjaolusid, mis osutavad elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.2.1.4.

(75)

Konkreetselt elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Lisaks näitab peamiste elektrolüütilisi mangaandioksiide liitu eksportivate Hiina tootjate analüüs olulist valitsuse sekkumist.

(76)

Xiangtan Electrochemical Technology Co., Ltd. puhul on tegemist valdusettevõtjaga, kes kuulub Xiameni linna riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni alluvusse (24). Kaks suurimat aktsionäri on riigi omanduses, moodustades kokku 40 % riigi omanduses olevast aktsiakapitalist. Ettevõtte juhatuse esimees on HKP liige ja ettevõtte parteikomitee sekretär (25). Peadirektori asetäitja, direktorite nõukogu sekretär, on HKP liige ja ettevõtte parteikomitee liige (26).

(77)

Guangxi Guiliu Chemical Co., Ltd. on füüsilistele isikutele kuuluv eraettevõte. Kuid ka esimees ja peadirektor on samuti HKP liige ja HKP komiteesekretär (27). Ning veel üks direktorite nõukogu liige on samuti HKP liige ja HKP komitee asesekretär.

(78)

South Manganese Group Ltd kuulub 100 % kontsernile South Manganese investment Group (28). Kontserni varasem nimi oli CITIC Dameng Holdings (29). Mis puudutab South Manganese investment Groupi aktsionäre, siis 22 % kuulub Nanningi linnale ja 4,9 % CITIC Groupile, (30) mis on riigi omanduses olev finantskonglomeraat. South Manganese Groupi juhatuse esimees on parteikomitee sekretär (31).

(79)

Guizhou Red Star Development Dalong Manganese Industry Co., Ltd. kuulub 94 % ulatuses ettevõttele Guizhou Red Star Development. Ettevõtet Guizhou Red Star Development kontrollib tegelikult Qingdao SASAC, mistõttu on tegemist riigi omanduses oleva ettevõttega (32). Ettevõtte kontrolliv aktsionär on Qingdao Hongxing Chemical Group Co., Ltd. ja tegelik kontrollija on Qingdao munitsipaal-rahvaomavalitsuse riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon. Kontserni esimees on ühtlasi parteikomitee sekretär (33).

(80)

Võttes samuti arvesse, et HKP sekkumised operatiivsete otsuste tegemisse on saanud reegliks ka eraettevõtetes, (34) kusjuures HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, on HKP struktuuride kaudu äriühingutele avaldatava riigi mõju tulemus, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, kuna riigi ja partei struktuurid on HRVs omavahel väga tugevalt seotud.

(81)

See on ilmne ka Hiina naftakeemia- ja keemiatööstuse liidu (valdkondlik tööstusliit) tasandil. Naftakeemia- ja keemiatööstuse liidu põhikirja artikli 3 kohaselt aktsepteerib organisatsioon „registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (35).

(82)

Seega ei saa turutingimustel tegutseda isegi uuritava toote sektori eraomandis olevad tootjad. Sektoris on nii riigi- kui ka eraomandis ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud ka punktis 3.2.1.5.

(83)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (36) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (37) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (38). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomastes äriühingutes (39). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(84)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (40) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. Nende suuniste punktis II.4 on sätestatud, et „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena.“ Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (41).

(85)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (42). Seega võimaldab riigi esindatus kemikaali- ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(86)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliste või muul viisil poliitiliselt olulistena, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (43).

(87)

Hiina valitsus peab elektrolüütiliste mangaandioksiidide tööstust võtmetähtsusega tootmisharuks. Seda kinnitab toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukava, (44) sest punktis V.3 on konkreetselt mainitud elektrolüütilist mangaani: „Täiustada ressursside kõikehõlmava kasutuse taset, toetada ressursside tõhusat kasutust, jätkuvalt parandada olulise tähtsusega tehnikate ja protsesside haldust, parandada peamise tähtsusega ressursside kasutamise tõhusust ning vähendada ressursside ja energia tarbimist kogu protsessi käigus. Edendada kõikehõlmavalt tooraine ja tööstuslike tahkete jäätmete kasutamist, keskendudes […], elektrolüütilise mangaani räbule […]. Edendada rakendamist kogu riigis“.

(88)

Elektrolüütilisi mangaandioksiide on konkreetselt mainitud ka tööstuse struktuurilise kohandamise suuniskataloogi 2019. aasta versioonis (45). Kataloogis on kolm tööstusharude kategooriat: „soodustatud“, „piirangutega“ ja „kuuluvad kõrvaldamisele“. Elektrolüütilisi mangaandioksiide on mainitud „piirangutega kategoorias“. Samal ajal on samas suuniskataloogis spetsiaalset elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisvahendit nimega „kiirgusahi“, mida kasutatakse mangaandioksiidi redutseerimiseks, mainitud kategoorias „kuuluvad kõrvaldamisele“.

(89)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus peaaegu kõiki selle sektori arendamise ja toimimise aspekte. Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas punkti VIII.1. Toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukava rakendusmeetmetes on sätestatud järgmine: „Kõik omavalitsused peavad tugevdama käesoleva kava järgimist ning hõlmama kava põhisisu ja suuremad projektid oma kohalikesse ülesannetesse. Naftakeemia- ja keemiatööstus, terasetööstus ja muud põhisektorid koostavad konkreetsed rakendusotsused, milles keskendutakse käesolevas kavas esitatud eesmärkidele ja ülesannetele ning võetakse arvesse eespool nimetatud sektorites tegelikult valitsevaid tingimusi“.

(90)

Peale selle on suunavas arvamuses, mis käsitleb naftakeemia- ja keemiatööstuse kõrgetasemelist arendamist 14. viisaastakukava (46) kehtivusajal, kirjeldatud sektori kavandatava arendamise täiendavaid parameetreid: „2025. aastaks on naftakeemia- ja keemiatööstuses põhimõtteliselt välja kujunenud kõrgetasemeline arengumudel, mis hõlmab suurt omamaist innovatsioonivõimekust, on struktuurselt mõistlikult kavandatud ning mida arendatakse keskkonnahoidlikult, ohutult ja vähese süsinikuheitega. Samuti parandab see oluliselt suutlikkust tagada kvaliteetsed tooted, suurendab märgatavalt põhikonkurentsivõimet ning kujutab endast resoluutset sammu kõrgetasemelise sõltumatuse ja enesetäiustamise suunas“ (47) ja mitut keemiasektori eesmärki: „[v]eelgi suurendatakse mahtlastikemikaalide tootmise kontsentreeritust ja tootmisvõimsuse rakendamise määr ületab 80 % […] luuakse ligikaudu 70 konkurentsieelisega keemiatööstusparki“ (48). Samuti on selles rõhutatud vajadust „tugevdada eelarve-, rahandus-, piirkondliku, investeerimis-, impordi- ja ekspordi-, energia-, ökoloogilise keskkonna, hinna- ja muu poliitika koordineerimist tööstuspoliitikaga“ ning „[k]asutada täiel määral ära riikliku tööstus- ja rahandusalase ühise koostööplatvormi rolli ning edendada pankade ja ettevõtete suhteid ning tööstus- ja rahandussektori koostööd“ (49).

(91)

Mangaanitööstust toetavad ka provintsi tasandi poliitikasuunad. Guizhou, Guangxi, Hunan ja teised kohad on Hiina peamised elektrolüütilise mangaandioksiidi tootmispiirkonnad, millest Guangxi toodang moodustab ligikaudu 80 % riigi kogutoodangust (50).

(92)

Guangxi provints avaldas 2017. aastal Guangxi metallurgiatööstuse teise ettevõtlusalase rakenduskava (2017–2025) (51). Kava I jaos on mainitud, et „2025. aastaks on rauasulamite kontrollitud tootmisvõimsus Guangxis ligikaudu 6 miljonit tonni; elektrolüütilise mangaanmetalli kontrollitud tootmisvõimsus on ligikaudu 600 000 tonni; elektrolüütilise mangaandioksiidi kontrollitud tootmisvõimsus on 270 000 tonni; mangaansulfaadi kontrollitud tootmisvõimsus on ligikaudu 100 000 tonni; mangaanipõhiste liitiumioonakude kontrollitud tootmisvõimsus on 400 miljonit ampertundi“. Punktis II.4.2. on öeldud, et üks eesmärkidest on „tõhustada koostööd raua- ja terasetööstuse, roostevaba terase ja valutööstusega ning parandada kohalikku võimekust elektrolüütilise mangaanmetalli, elektrolüütilise mangaandioksiidi ja mangaansulfaadi ning muude toodete tootmisel“.

(93)

Lisaks avaldas Guangxi 2018. aastal „Mangaanitööstuse ahela ja klastrite arengukava“, (52) mis koostati ja anti välja suuniskavana, et anda juhiseid mangaanitööstuse edasiseks arendamiseks piirkonnas. Samal aastal avaldati „Guangxi mangaanitööstuse klastrite ja tööstusahelate arengukava poliitika tõlgendus“ (53).

(94)

Kava arengueesmärgid on optimeerida mangaanitööstuse ülesehitust ja struktuuri, viia ellu kaevandamise, apreteerimise, sulatuse ja süvatöötlemise koordineeritud arendamine, luua mangaanimaagi kaevandamiseks ja mangaanimaagi töötlemiseks tööstusklastreid, suurendada ökoloogilise keskkonna kaitset, pöörata tähelepanu ohutule tootmisele ja ressursside ringlussevõtule ning jõuliselt edendada energia säästmist ja heite vähendamist. Püüda jõuda selleni, et meie provintsis on 2020. aastaks elektrolüütilise mangaanmetalli kontrollitud tootmisvõimsus ligikaudu 600 000 tonni; elektrolüütilise mangaandioksiidi tootmisvõimsus 270 000 tonni ning mangaansulfaadi tootmisvõimsus ligikaudu 100 000 tonni.

(95)

Kava rakendusmeetmetes on sätestatud kuus aspekti, sealhulgas „korralduse ja koordineerimise tõhustamine, mangaanitööstuse standardsüsteemi väljatöötamine ja täiustamine, teadusuuringute ja arendustegevuse edendamine, mangaanitoodete ja töötlemistehnoloogia edendamine ja kasutamine, soodsate võimalustega ettevõtete ehitamise ja talendirühmade moodustamise tõhustamine, eelarvepõhise ja maksualase rahalise toetuse tugevdamine ning investeeringute jõuline kaasamine.“

(96)

Lisaks soovitatakse eespool osutatud kava punktis III.4 „aktiivselt innustada tugevaid ettevõtteid ja moodustada tugevate ettevõtete liite, arendada põhiettevõtteid ning julgustada piirkonna juhtivaid ettevõtteid integratsiooni ja ümberkorraldamise suunas. Niisuguste juhtivate ettevõtetega nagu CITIC Dameng Mining Co., Ltd., Guangxi Ferroalloy Co., Ltd. ja Baise Mining Group Co., Ltd, Manganese Qinzhou 1,5 miljonit tonni aastas tootva mangaanipõhiste uute materjalide ökoloogilise tsükli tööstuspargi, Baikuang Group Jingxi mangaanimaagi apreteerimise ja sulatamise, mangaanimetalli süvatöötlemise ning mangaaniräbu kõikehõlmava kasutuse baasi ning teiste suuremahuliste projektidega aidatakse edendada tulusate ressursside integreerimist, ühendada täielikult riigi osalusega ja erakapitali eelised, et parandada juhtivate ettevõtete käitamise tõhusust, optimeerida tööstuse ja toodete struktuuri, vähendada samas tootmisharus konkurentsi ning muuta juhtivad ettevõtted rahvusvaheliselt tuntud kvaliteetseteks ettevõteteks, mis on turul väga konkurentsivõimelised.“

(97)

Lisaks soovitakse vastavalt kava IV jaos „Rakendusmeetmed“ sätestatule „Tugevdada eelarvepõhist, maksualast ja rahalist toetust. Tugevdada valitsuse, panga ja ettevõtte vahelist teabevahetust, tõhusalt täita rahaliste vahendite jaotamisel stimuleerivat ja suunavat rolli, aktiivselt kaasata sotsiaalset kapitali ning toetada mangaanitööstuse arendamist. Kasutada täiel määral ära tööstuslikke omakapitali investeerimisfonde, koordineerida ja toetada mangaanitööstuse arendamist. Kõik haldusosakonnad kasutavad olemasolevaid vahendeid, et juhendada mangaani tootmise innovatsioonikeskuste, kasutuse näidisplatvormide, teadusuuringute ja arendustegevuse asutuste ning kasutuse näidisprojektide arendamist. Rakendada lisaks poliitikameetmeid, mis toetasid ettevõtete innovatsiooni ja arengut viimastel aastatel ja millest ettevõtted said palju kasu.“

(98)

Lisaks tõendab riigiasutuste sekkumist elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu arendamisel Guangxi provintsis dokument „Partei juhtrühma sekretäri ja Baise tööstuse ja infotehnoloogia büroo direktori avaldatud soovitused“ (54). Soovitustes märgiti, et riik on lisanud mangaanimaagi strateegiliste maavarade nimekirja. Lisaks mainiti soovituses, et „viimastel aastatel on parteikomitee ja autonoomse piirkonna valitsus pööranud suurt tähelepanu tööstusahela optimeerimisele ja ajakohastamisele, jõuliselt on rakendatud metallurgiatööstuse teist ettevõtmist ning mangaanimaagi tootmisvõimsus on jätkuvalt kasvanud. 2020. aastal saab elektrolüütilise mangaandioksiidi tootmismaht olema 260 500 tonni, mis moodustab ligikaudu 75 % kogu riigi tootmismahust; elektrolüütilise mangaanmetalli tootmismaht saab olema 270 100 tonni, mis moodustab ligikaudu 18 % riiklikust kogutoodangust, olles riigis esimeste hulgas.“

(99)

Guangxi provints ei ole ainus, kus mangaanitööstust aktiivselt edendatakse. Ka Guizou provints võttis kasutusele meetmed mangaani- ja mangaani töötleva tööstuse arendamiseks. Guizhou provintsi majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastakukava (55) eesmärkide hulka kuulub mangaanitööstuse edendamiseks koostöö tegemine teiste provintsidega: „Tõhustada teabevahetust ja koostööd Hunani, Hubei, Jiangxi ja teiste Jangtse jõe keskosa piirkonna provintsidega energia, turismi, seadmete tootmise, uute materjalide, hariduse jm valdkonnas ning ühiselt ehitada tööstuslikke baase nagu uue mangaani sügavtöötlemine“.

(100)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, et toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(101)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (56).

(102)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (57). Kogu maa kuulub Hiina riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (58). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (59).

(103)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Need kaalutlused kehtivad täielikult ka elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused kahtluse alla seaks.

(104)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris kohaldatakse pankroti- ja asjaõigusseadusi diskrimineerivalt või jõustatakse neid ebapiisavalt, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(105)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigust kollektiivsele esindamisele on pärsitud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (60). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (61). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See toob tavaliselt kaasa selle, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (62). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(106)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(107)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(108)

Kõigepealt iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (63) tugev positsioon, kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (64) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (65). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (66).

(109)

Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(110)

Näiteks selgitas Hiina valitsus alles üsna hiljuti, et isegi erakätes olevate kommertspankade otsused tuleb HKP-l üle vaadata ja veenduda, et need on kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas ettevõtete tegevuse ja juhtimisega seotud teemadel (67). Samuti tuleb äripankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja kujunemisjärgus tegevusalasid“ (68).

(111)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt väita, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (69).

(112)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (70). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(113)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(114)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (71). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (72). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(115)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(116)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(117)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris ei esine eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi. Seega mõjutab valitsuse märkimisväärne finantssüsteemi sekkumine tõsiselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(118)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides 3.2.1.2–3.2.1.8 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.2.1.6–3.2.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(119)

Komisjon tuletab meelde, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(120)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes elektrolüütiliste mangaandioksiidide omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mida toodeti HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(121)

Punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka konkreetselt elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektorisse, näitab, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(122)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid (st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel), kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(123)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(124)

Eespool käsitletud esimeses ja teises teates kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille huvitatud isikud said nende asjaolude ja allikate kohta. Komisjon teavitas huvitatud isikuid ka oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Kolumbiat, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste olemasolu.

(125)

Esimeses teates selgitas komisjon, et ainus Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riik, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmete kohaselt Kolumbia (st Maailmapank on selle riigi liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks).

(126)

Esimese teate avaldamise järel väitis Guiliu, et võrdlusriigina tuleks kasutada Mehhikot, sest asjaomane riik toodab mangaanimaaki (elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmise põhitoorainet) ning lisaks mangaanimaagi impordiandmetele impordib ta piisavas koguses teisi tooraineid. Guiliu soovitas kasutada Kolumbiat mangaanimaagi impordihindade puhul ja Autlan EMD andmeid müügi-, üld- ja halduskulude puhul.

(127)

Uuritava toote tootmine on üks põhikriteeriumidest, mida komisjon kasutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt normaalväärtuse arvutamisel. Erinevalt Kolumbiast, mis toodab uuritavat toodet, Mehhiko seda ei tooda ja seepärast ei saa asjaomast riiki kasutada sobiva võrdlusriigina. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(128)

Varta pidas Kolumbia valimist võrdlusriigiks küsitavaks, sest väidetavalt oli võrdlus Hiina elektrikuludega vale ning soovitas arvesse võtta elektri tootmise liiki ja elektrienergia jaotamise kulusid.

(129)

Varta ei tõendanud, mil määral Kolumbia elektri võrdlushind ei oleks Hiina moonutamata hinna suhtes tüüpiline ega esitanud ühtegi konkreetset alternatiivi. Seetõttu lükati tema väide tagasi.

(130)

Komisjonile teadaolevalt ei ole ühtegi riiki, mille majandusarengu tase sarnaneks Hiinale, kus toodetakse elektrolüütilisi mangaandioksiide, ning ükski huvitatud isik ei esitanud selle küsimuse kohta uut teavet, mistõttu kinnitati Kolumbia teises teates sobivaks võrdlusriigiks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(131)

Esimeses teates märkis komisjon, et uuritavat toodet tootva riigina tuvastatud riigis, st Kolumbias, on avalike andmete kättesaadavust vaja veel kontrollida, eelkõige seoses uuritava toote või sarnase tootmissegmendi tootjate avalike finantsandmetega uurimisperioodi kohta.

(132)

Guiliu väitis oma märkustes esimese teate kohta, et teatud tootmistegurite Kolumbiasse imporditavad kogused on ebapiisavad ja et asjaomaste tootmistegurite hindade puhul tuleks aluseks võtta hoopis kogu maailma import.

(133)

Komisjon hindas järgmiste tootmistegurite koguimporti Kolumbiasse, mille kohta eksportivad tootjad teatasid, et nad kasutavad neid oma tootmisprotsessides: väävelhape, ligniit, bituumen- ja antratsiitkivisöe liigid ning püriit. Komisjon täheldas, et iga asjaomase tootmisteguri impordikogused olid tõepoolest väga väiksed (vähem kui 0,02 % impordist kõikidesse Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riikidesse) ja et võrreldes sama riikide kogumiga olid vastavad impordihinnad ebaharilikud (viiest eespool osutatud tootest nelja puhul olid erinevused võrreldes sama riikide kogumiga 102 %, 1 115 %, 1 233 % ja 2 608 %). Viienda toote, bituminoosse kivisöe puhul oli hinnaerinevus väiksem (29 %), kuid impordikogused olid uurimisperioodil äärmiselt väiksed, 3 800 tonni, mis moodustab kõikidesse Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riikidesse suunatud impordist vähem kui 0,00006 %.

(134)

Kuna viie eespool osutatud sisendi impordikogused olid väga väiksed ja sellest tulenevad hinnad põhjendamatud, näitas see, et impordiandmeid mõjutasid spetsiifilised või mittetraditsioonilised tooteliigid, mida deklareeriti asjaomase tollikoodi all ning mida ei kasutata elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisprotsessis.

(135)

Selle käsitlusviisi kohta huvitatud isikud märkusi ei esitanud.

(136)

Seepärast otsis komisjon nende sisendite jaoks alternatiivset riiki nende riikide nimekirjast, kellel oleks Hiinaga sarnane majandusarengu tase ja kus kõigi viie asjaomase tootmisteguri import oleks tüüpiline. Kõigi asjaomaste riikide seast tuvastati, et Türgil oli kõige suurem tüüpilistes kogustes ja tüüpiliste hindadega impordi kogumaht kõigi viie tootmisteguri puhul võrreldes teiste riikidega, kes importisid asjaomaseid tootmistegureid. Seega järeldas komisjon, et Türgi oli sobiv alternatiivne impordihindade allikas eespool esitatud viie tootmisteguri jaoks.

(137)

Teises teates märkis komisjon veel, et tema käsutuses ei ole andmeid, mis näitavad uurimisperioodil mõistlikku kasumit ja müügi-, üld- ja halduskulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses Kolumbia elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja Quintal puhul. See osutus moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmete otsimise käigus väljakutseks. Elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu on väga iseäralik, sest selle tootjate ja kasutajate arv väljaspool Hiinat või liitu on väga piiratud. Komisjonil ega ühelgi huvitatud isikul ei õnnestunud Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riikides kindlaks teha ühtegi teist elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjat. Lisaks kasutatakse elektrolüütilisi mangaandioksiide kuivelementpatareides ja sellest tulenevalt ei andnud jõupingutused samasse toodete üldkategooriasse kuuluvate toodete tootja (kellelt oleks saadud mõistlikud müügi-, üld-, ja halduskulude andmed) kindlakstegemiseks positiivseid tulemusi.

(138)

Asjaomasel konkreetsel juhul oli komisjon sunnitud leidma sobiva alternatiivi ja arvestades seda, et tootmisprotsess on üldise finantstulemuslikkuse andmete põhinäitaja, leidis ta äriühingu Quimpac de Kolumbia S.A., kes kasutab tootmisel sama elektrolüütilist protsessi. Põhjus on selles, et spetsiifilise põhivara ja võrdlemisi suure elektritarbimisega elektrolüüsitehase kulustruktuuri saab pidada nõutavate andmete saamiseks mõistlikuks allikaks. Lisaks peegeldab Quimpaci suurtest tööstustarbijatest koosnev kliendibaas mõistlikult elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja müügi-, üld- ja halduskulusid, arvestades et mõlemad üksused müüvad piiratud arvul klientidele suures koguses.

(139)

Võttes arvesse, et Quimpac de Kolumbia täielik ja kõikehõlmav 2022. aasta aruanne on üldsusele kättesaadav, kasutas komisjon selles sisalduvat teavet.

(140)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Kolumbiat ja äriühingut Quimpac de Colombia S.A.

(141)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Kolumbia sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Quimpac de Colombia S.A. sobivust võrdlusriigi sarnase tootmissegmendi tootjana.

(142)

Pärast teist teadet väitis Autlan, et Türgit ei saa lugeda sobivaks alternatiivseks põhjenduses 133 kindlaksmääratud viie tootmisteguri impordihindade allikaks, sest Türki suunatud kivisöetoodete impordihinnad olid uurimisperioodil ebaharilikud võrreldes teiste sarnase majandusarengu tasemega riikide keskmiste hindadega. Autlani sõnul näitasid komisjoni poolt teises teates avaldatud GTA andmed, et Venemaa oli suurim eksportija, kes eksportis Türki kahte peamist kivisöe liiki, mida kasutatakse elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmiseks, ning tema hinnad olid märkimisväärselt madalamad kui vastavate muudest kolmandatest riikidest pärit toodete keskmised impordihinnad.

(143)

Komisjon analüüsis seda väidet põhjalikult ja võrdles Venemaalt Türki suunatud kivisöe impordihindu muudest riikidest pärit impordi hindadega ning tegi kindlaks, et Venemaalt pärit impordi hinnad olid teistest riikidest pärit impordi keskmiste hindadega võrreldes ebaharilikud. Kuna Venemaalt pärit import moodustas kogu Türki suunatud antratsiit- ja bituumenkivisöe impordist enamiku ning võis mõjutada teistest riikidest pärit impordi hindu, otsustas komisjon kasutada hoopis Brasiiliat, kellel oli Venemaa importi välja jättes teiseks suurim tüüpilistes kogustes ja tüüpiliste hindadega impordi kogumaht, et kindlaks määrata bituumenkivisöe ja antratsiitsöe moonutamata kulu.

(144)

Xiangtan väitis, et komisjonist oli ebaõige jätta teised välja pakutud võimalikud riigid kõrvale põhimõtteliselt ainult selle väite alusel, et teised välja pakutud riigid ei tooda elektrolüütilisi mangaandioksiide. Ettevõtte arvates ei sisalda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkt a eeltingimust, et võrdlusriigis peab eksisteerima uuritava toote tootmine.

(145)

Lisaks väitis ta, et komisjoni kasutatud metoodika sobiva võrdlusriigi valimisel on selgelt vastuoluline. Komisjon jättis teised võimalikud riigid kõrvale seepärast, et nendes riikides elektrolüütilisi mangaandioksiide ei toodetud, ning kui leidis, et riigis kindlaks tehtud ainsa elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja finantsandmed on ebasobivad, otsustas kasutada teise Kolumbia ettevõtte finantsandmeid, kes tegutses täiesti teistsuguses ärivaldkonnas, mis ei ole seotud elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisega ning otsustas mõne tootmisteguri impordihindade alternatiivse allikana kasutada muud kolmandat riiki ja rahvusvahelist võrdlusalust.

(146)

Xiangtan väitis veel, et Quimpaci müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei ole elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja puhul tüüpilised ja soovitas kasutada Jaapani elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja Tosoh Corporation Japani andmeid.

(147)

Seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a sättega märgib komisjon, et vaatlusaluse toote tootmine võrdlusriigis on võrdlusriigi valimisel oluline tingimus. Asjaomase tootmise olemasolu tagab, et tootmiskulud ja müük võrdlusriigis vastavad kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega vaatlusaluse toote tootmise moonutamata kuludele ja müügile.

(148)

Quimpaci puhul märkis komisjon, et kui finantsteave ei ole konkreetselt ja ainult uurimise vaatlusaluse toote (sel juhul elektrolüütiliste mangaandioksiidide) kohta kergesti kättesaadav, siis proovib komisjon teha kindlaks lähima kergesti kättesaadava asendaja. Protsessi on kirjeldatud üksikasjalikult põhjenduses 138.

(149)

Mis puudutab soovitust kasutada asjakohaste kohandustega Tosoh Corporation Japani andmeid, rõhutas komisjon, et võrdlusriigi valikul tuleb lähtuda kolmest kriteeriumist, millest esimene on majandusarengu tase. Tosoh Corporation Japan asub kõrgema majandusarengu tasemega riigis, mistõttu ei saanud ettevõtet pidada tüüpiliseks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(150)

CCCMC ja GMIA ning Daxin väitsid, et energiahinda ja tööjõukulu Kolumbias mõjutavad mitu tegurit, ning need erinevad oluliselt isegi eri riikides, mille majandusarengu tase on Hiinaga sarnane. CCCMC ja GMIA ning Daxin väitsid, et komisjon peaks alternatiivina kasutama Hiina eksportijate endi tööjõukulude ja energia andmeid.

(151)

See väide tuli tagasi lükata. Komisjon tõi esile, et võrdlusriigi valimisel lähtuti kolmest kriteeriumist: majandusarengu tase, vaatlusaluse toote tootmine ning asjakohaste avalike andmete kättesaadavus. Komisjon pidas kõiki neid kriteeriume piisavalt tüüpiliseks, et saada Hiina puhul moonutamata tootmiskulud ning ei CCCMC ja GMIA ega Daxin ei esitanud tõendeid selle kohta, et tööjõukulu ja energiahinna jaoks valitud võrdlusalused olid kas moonutatud või ei olnud sobivad.

(152)

Lisaks märkis komisjon, et pärast ekspordiriigis uuritavat toodet mõjutavate oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemist kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b saab komisjon kasutada üksikute eksportivate tootjate tegelikke kulusid ainult juhul, kui oli täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei olnud moonutatud. See nii ei olnud ja selle tulemusena tehti kindlaks, et asjaomased kulud olid moonutatud.

(153)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Kolumbia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(154)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Kolumbia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(155)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia, vesi ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(156)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta järgmisi allikaid:

(157)

Komisjon väitis veel, et ta kasutab Kolumbia tööjõukulude kindlakstegemiseks ILO statistikat, (74) energia puhul tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hinda, mida küsib ettevõtte ENEL S.A., (75) ja vee puhul veetariifi, mida küsib Acueducto de Bogota (76).

(158)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine kulude osa tootmise kogukuludest oli tähtsusetu, moodustades vähem kui 5 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud tootmise kogukuludest, rühmitati need vähetähtsad tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(159)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 2

Tootmistegurid

(160)

Esimese teate avaldamise järel väitis Xiangtan, et Kolumbiasse suunatud mangaanimaagi impordi hindu ei tohiks kasutada Hiina eksportivate tootjate sisendi võrdlushinnana. Hiinas kasutatavate mangaanimaakide mangaanisisaldus on palju väiksem (vahemikus 11–20 %) ja neid ei saanud asendada palju suurema mangaanisisaldusega maagiga, mida imporditi Brasiiliast Kolumbiasse ning mille keskmine mangaanisisaldus on 37 %.

(161)

Komisjon võttis selle väite nõuetekohaselt arvesse ja otsis alternatiivset rahvusvahelist võrdlusalust, mis peegeldaks täpsemalt uuritava toote tootmisel kasutatud mangaanimaagi klassi ja kvaliteeti. Sellest lähtuvalt ning väiksema mangaanisisaldusega mangaanimaagi alternatiivse võrdlusriigi ja rahvusvahelise võrdlusaluse puudumisel leidis komisjon, et kõige sobivama kättesaadava rahvusvahelise võrdlusalusena saab kasutada Fastmarkets.com 2022. aasta andmeid 37 % mangaanisisaldusega mangaanimaagi kohta. Selleks et võtta arvesse mangaanisisalduse erinevust, korrutati Hiina eksportivate tootjate kasutatud maakide hinna arvutamiseks võrdlushinda Hiina tootjate kasutatud mangaanimaagi kontsentratsiooniga. Seda kohaldati nii mangaandioksiididele kui ka mangaankarbonaadile.

(162)

Seepärast kasutas komisjon mangaanimaagi puhul avalikult kättesaadavaid veebisaidi Fastmarkets.com 2022. aasta andmeid Tianjini sadamasse tarnitud indeksi MB-MNO-0004 kohta.

(163)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon väävelhappe, ligniidi ja püriidi puhul alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist Türki suunatud impordi hinda, nagu see oli esitatud GTAs, samas kui bituumenkivisöe ja antratsiitsöe puhul kasutas komisjon Brasiiliasse suunatud impordi kaalutud keskmist hinda, nagu see oli esitatud GTAs. Asjaomastele hindadele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud, nagu on selgitatud põhjenduses 174. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (79). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi Brasiiliasse ja Türki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 122, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdväärselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Nagu on selgitatud põhjenduses 143, jäeti lisaks välja ka Venemaalt imporditud bituumenkivisüsi ja antratsiitsüsi.

(164)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd teinud eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tähtsusetu osa tooraine kogukuludest. Olenemata kasutatud allikast ei mõjutanud nende puhul kasutatud väärtus märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, mistõttu komisjon otsustas lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 158 ja lisas need moonutamata tootmiskulule.

(165)

Komisjon arvutas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainetarnetega seoses kantud transpordikulud protsendina nende toorainete tegelikust maksumusest ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(166)

CCCMC ja GMIA väitsid vastusena teisele teatele, et komisjon ei selgitanud põhjenduses 133 mainitud peamiste tootmistegurite kindlaksmääramiseks kasutatud kriteeriume ja kulumaterjalidena käsitletud tootmistegureid ning et erinevad Hiina eksportivad tootjad kasutavad eri materjale, mistõttu tuleks asjaomaseid tootmistegureid kohandada eraldi vastavalt igale Hiina eksportivale tootjale.

(167)

See väide on alusetu. Komisjon kasutas põhjenduses 133 mainitud peamiste tootmistegurite ja nende tootmistegurite, mida tuleks käsitleda kulumaterjalidena, kindlakstegemiseks tootmistegurite tegelikku loetelu ning tarbimiskoguste andmeid, mille oli esitanud iga valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(168)

CCCMC ja GMIA ning Daxin väitsid, et komisjoni valitud mangaanimaagi võrdlusalusel on võrreldes Hiina eksportivate tootjate kasutatava kohalikku päritolu mangaanimaagiga ikkagi oluliselt suurem mangaanisisaldus. Nende arvates tingib erinev sisaldus erineva ühikuhinna, mistõttu ei saa komisjoni valitud võrdlusalust Hiina mangaanimaagi hinna asemel kasutada.

(169)

Veel väitis Xiangtan, et komisjon ei arvestanud korrelatsiooni hinnaindeksiga kajastatava mangaanimaagi hinna ja mangaanimaagi mangaanisisalduse vahel, mida hinnaindeks tähistab. Xiangtani arvates on hinnaindeks sõltuvalt maagi mangaanisisaldusest erinev. Seepärast oleks muu kui 37 % mangaanisisaldusega mangaanimaagi võrdlushinna kindlaksmääramiseks vale korrutada võrdlusindeksit mangaanimaagi sisaldusega, nagu on selgitatud põhjenduses 161.

(170)

Lisaks tegi Xiangtan ettepaneku kasutada mangaanimaagi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kahte alternatiivset meetodit, mille puhul võetaks tema arvates erinevat mangaanisisaldust paremini arvesse. Esimese meetodi puhul tegi Xiangtan ettepaneku jagada komisjoni kindlaksmääratud võrdlusindeks ümberarvestuskoefitsiendiga vastavalt ettevõtte mangaanimaagi sisaldusele ja võrdlusaluse maagi mangaanisisaldusele (37 %). Teise meetodi puhul tegi Xiangtan ettepaneku kasutada koefitsienti, mis kajastaks Hiina tootjate kasutatud maakide vastava mangaanisisalduse täpset turuväärtust. Asjaomane koefitsient väljendab mangaani ühikuhinda nende mangaanimaakide liikide puhul (vastavalt mangaanisisaldusele), mille on avaldanud tööstusteabe agentuur Asian Metal. Võrdlusaluse saamiseks tuleks keskmine koefitsient korrutada äriühingu kasutatava tegeliku mangaanimaagi sisaldusega.

(171)

Komisjon võttis maagi mangaanisisaldust puudutavat väidet arvesse ja töötas välja põhjenduses 161 selgitatud metoodika, et kohandada võrdlushinda vastavalt iga eksportiva tootja kasutatud maagi tegelikule mangaanisisaldusele. Alla 37 % mangaanisisaldusega mangaanimaagi kohta muude moonutamata hindade või võrdlusaluste puudumisel leidis komisjon, et väljapakutud metoodika kajastab õiglaselt mangaanimaagi eri mangaanisisalduste moonutamata kulusid. Asjaomane metoodika on selle kasutamisel ühtlasi kooskõlas Xiangtani väljapakutud esimese metoodikaga. Komisjon ei uurinud Xiangtani väljapakutud teist metoodikat üksikasjalikult, sest Xiangtan ei selgitanud, miks teine metoodika oleks mõistlikum kui esimene metoodika, millest huvitatud isikuid nõuetekohaselt teavitati.

(172)

Seetõttu lükati väited mangaanimaagi jaoks sobiva võrdlusaluse valimise kohta tagasi.

(173)

CCCMC ja GMIA ning Daxin väitsid, et kindlaksmääratud tootmistegurite puhul, nagu on selgitatud põhjenduses 136, on GTA alusel kindlaksmääratud impordihind CIF-tasemel. Seepärast sisaldab see mereveokulusid ja kindlustustasusid, samas kui Hiina tootjad ostavad toorainet ja muid sisendeid kohalikult turult hindadega, mis mereveokulusid ja kindlustustasusid ei sisalda. Seega tuleks nende arvates õiglase võrdluse tagamiseks mereveokulud ja kindlustustasud GTAs esitatud Türgi hindadest maha arvata.

(174)

Komisjon soovib oma uurimises kindlaks teha olemasolevate sisendite ostuhinna võrdlusriigi siseturul. Selle tulemusena kasutab komisjon järjepidevalt kaubandusstatistikas esitatud CIF-hinda. Ja nagu on selgitatud põhjenduses 163, lisab komisjon kohaldatavad imporditollimaksud ja transpordikulud, et tagada, et ta kasutab võrdlusalusena võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hinda. See hind konkureerib otseselt võrdlusriigi omamaiste hindadega, mistõttu saab seda kasutada uurimise eesmärgil võrdlusalusena. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(175)

Teises teates märkis komisjon, et ta kasutab Kolumbia palkade väljaselgitamiseks ILO statistikat (80) keskmiste kuupalkade ja nädala keskmise töötundide arvu kohta tootmissektoris 2022. aastal. Ta andis teada, et ta kavatses arvesse võtta 13 kuupalka ja siis lisada sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidesse tehtavad maksed. Seejärel arvutab ta aastas tegelikult töötatud tundide arvu, korrutades nädalas töötatud tegeliku tundide arvu nädalate arvuga aastas ning lahutades sellest siis mittetöötatud päevade arvu.

(176)

Teise teate järel esitati komisjonile järgmised märkused:

(177)

Komisjon otsis alternatiivset allikat, mille kaudu oleks võimalik saada täpsemaid andmeid, et teha kindlaks Kolumbia tööjõukulude võrdlusalus. Kolumbia statistikaamet (edaspidi „DANE“) (81) avaldas töötlevat tööstust käsitleva uuringu, milles esitati üksikasjalikku teavet aastase kogutöötasu ja seotud tasude ning töötajate arvu kohta 2021. aastal. Komisjon pidas seda allikat kõige sobivamaks allikaks töötaja keskmise tööjõukulu kindlakstegemiseks, sest tegemist oli Kolumbia riikliku statistikaameti peamise andmeallikaga. Väärtused indekseeriti 2022. aastale vastavaks, kasutades töötleva tööstuse tegelike töötasude indeksit (82).

(178)

Kuna töötundide teave ei olnud selles uuringus kättesaadav, kasutas komisjon ILO esitatud nädala töötundide andmeid. Xiangtani märkuse järgselt vaatas komisjon ILO töötunni määratluse läbi ja järeldas, et riigipühad ja mittetööpäevad olid juba iga aasta kohta maha arvatud, mistõttu ei olnud mittetööpäevade täiendav mahaarvamine vajalik.

(179)

Seoses Autlani väitega selgitas komisjon, et müügi- ja haldusvaldkonna töötajate tööjõukulud sisaldusid juba moonutamata müügi-, üld- ja halduskuludes, mis arvutati vastavalt allpool punktis 3.2.5 selgitatule. Seega ei oleks soovitatud eristusel võrdlusalusele käegakatsutavat mõju. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(180)

Komisjon märkis esimeses ja teises teates, et ta kavatses kasutada andmeid Kolumbias kehtivate tööstuse elektrihindade kohta, mille oli kehtestanud Kolumbia üks suurimaid elektritarnijaid, ENEL S.A. Huvitatud isikud märkisid, et:

(181)

Pärast märkuste analüüsimist järeldas komisjon, et ta kasutab Cali linnas, kus „Quimpac“ on asutatud, kehtivate tööstuse elektrihindade andmeid vastavalt EMCALI avaldatule (83) EMCALI pakub mitut energiatariifi: ühesugune tariif, tipptunnil/väljaspool tipptundi kehtiv tariif ning kolmekordne tariif. Tariifide vahelised erinevused on väga väikesed (ligikaudu 1 % hinnaerinevus nii tipptunnil kui väljaspool tipptundi kehtiva tariifi vahel ja tipptunni/tipptunnivälise keskmise tariifi vahel võrreldes ühesuguse tariifiga. Seetõttu kasutas komisjon konservatiivset lähenemisviisi ja valis elektrienergia jaoks ühesuguse tariifi, mis oli kõige madalam. Samuti tegi komisjon kindlaks, et elektritariif oli käibemaksuvaba vastavalt Kolumbia maksumääruse artikli 476 lõikele 4 (84).

(182)

Varta märkis oma väidetes, et mõistlikele järeldustele jõudmiseks tuleks arvesse võtta elektri tootmise liiki ja elektrienergia jaotamise kulusid.

(183)

Komisjon märgib, et elektrienergia jaotamise kulud sisalduvad elektrihinnas ja neid võetakse seega arvesse. Seetõttu lükati Varta väide tagasi.

(184)

Teises teates märkis komisjon, et ta kasutab tööstuslikult kasutatava vee tariifi, mille on avaldanud „Acueducto de Bogota“, kes vastutab veevarustuse ning reovee kogumise ja puhastamise eest pealinnas, sest Cali linna kohta avalikult kättesaadavad anded puudusid. Mis puudutab elektrit, siis veevarustus on vastavalt Kolumbia maksumääruse artikli 476 lõikele 4 käibemaksuvaba.

(185)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(186)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(187)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon Quimpaci 2022. aasta finantsandmetele, mis saadi Kolumbia valitsuse avalikult kättesaadavast andmebaasist nimega Sistema Integrado de Informacion Societaria („SIIS“) (85).

(188)

Eespool öeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(189)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd tegevate eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud kasutusmäärasid kontrolliti kontrollkäikude ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis.

(190)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks määratud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid põhjenduses 186 märgitu kohaselt.

(191)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Quimpac de Kolumbia S.A. 20,33 %-lisi müügi-, üld- ja halduskulusid ning 24,72 %-list kasumit, nagu on märgitud põhjenduses 187, ning mõlemaid väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest.

(192)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(193)

Ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei müünud tooteid liidus asuvate seotud importijate kaudu.

(194)

Seega oli kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(195)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(196)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis-, tollimaksu- ja laenukulusid ning pangatasusid.

(197)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(198)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(199)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(200)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 44,5 %.

(201)

Kõigi teiste asjaomase riigi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(202)

Käesoleval juhul on koostöö tase madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil ligikaudu 65 % liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata kõigi muude äriühingute dumpingumarginaal kindlaks kümne tehingu tasemel, mille marginaal oli valimisse kaasatud eksportivate tootjate seas kõrgeim, arvestades asjaolu, et need tehingud moodustasid ligikaudu 14 % kõnealuse äriühingu poolt liitu suunatud ekspordi mahust, mida loeti piisavalt tüüpiliseks. Seetõttu määrati kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatavaks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 101,7 %.

(203)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(204)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt tootis uurimisperioodil samasugust toodet kaks liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(205)

Arvestades liidu turul tegutsevate isikute piiratud arvu, ei saanud komisjon avalikustada kahe liidu tootja ja turuosade teavet, sest need andmed on alusmääruse artikli 19 kohaselt turutundlikud ja konfidentsiaalsed. Selle teabe avalikustamine võiks võimaldada isikutel ettevõtjapõhised konfidentsiaalsed andmed välja arvutada. Seetõttu esitas komisjon selle teabe vahemike ja indeksitena, mis andsid kõigile huvitatud isikutele piisavalt sisukat teavet, et mõista komisjoni analüüsi ja järeldusi ning esitada nende kohta märkusi. Andmed esitati ka sisukate suundumustena, et kõik huvitatud isikud saaksid oma huve kaitsta. Komisjon ei saanud vahemike loomise meetodit avalikustada, kuna see oleks võimaldanud isikutel vahemikest täpsed arvud tuletada.

(206)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu [25,0–27,0] miljonit kilogrammi. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kahe liidu tootja poolt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 204, moodustas kahe liidu tootja toodang 100 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(207)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja liidu turul kehtiva liidu tootmisharu müügimahu andmete põhjal, mis saadi kahelt liidu tootjalt küsimustikule saadud kontrollitud vastustest ja asjaomase toote kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi andmete põhjal, mis saadi Eurostati statistikast.

(208)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (kg)

(209)

Selle alusel oli liidu tarbimine kõikuv, sest vähenes 2020. aastal (–4 % võrreldes 2019. aastaga), siis suurenes 2021. aastal (+ 2 % võrreldes 2019. aastaga) ja lõpuks vähenes uuesti uurimisperioodil (–6 % võrreldes 2019. aastaga). 2021. aasta tarbimise suurenemine oli peamiselt põhjustatud COVID-19 pandeemiast ja kuivelementpatareide tarbimise hoogustumisest.

(210)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati statistika põhjal. Ent kuna CN-kood (86) sisaldas laiemat valikut tooteid kui elektrolüütilised mangaandioksiidid, pidi komisjon kindlaks tegema hinnangulise elektrolüütilisi mangaandioksiide sisaldanud impordi mahu. Selleks arvestati ainult nendest riikidest pärit importi, kus tegeleti elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisega, sest elektrolüütilisi mangaandioksiide imporditi varasemalt enamjaolt nendest riikidest: (87)

(211)

Hinnangulisi impordimahte ristkontrolliti võimalusel koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud müügiandmete, koostööd tegevate kasutajate esitatud ostuandmete, liidu tootjate andmete ja taotluse esitaja esitatud muu ekspordistatistikaga ning need olid kooskõlas.

(212)

Impordi turuosa tehti kindlaks impordimahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

(213)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht (kg) ja turuosa

(214)

Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordimaht vähenes alates 2019. aastast kuni 2020. aastani COVID-19 piirangute tõttu 18 %, kuid hakkas märkimisväärselt suurenema 2021. aastal (+ 55 % võrreldes 2019. aastaga) ja uurimisperioodil (+ 89 % võrreldes 2019. aastaga). Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide import oli absoluutväärtuses uurimisperioodil märkimisväärne (12,6 miljonit kg). Hiina import laiendas oma üldist turuosa vaatlusalusel perioodil [15–19] protsendipunkti, suurenedes [12–19] %-lt 2019. aastal [30–40] %ni uurimisperioodil.

(215)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal, jagades Hiinast pärit impordi koguväärtuse vastava impordi kogumahuga. Impordihinna allalöömine määrati kindlaks valimisse kaasatud Hiina eksportivatelt tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal.

(216)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/kg)

(217)

Hiina keskmised impordihinnad tõusid 47 %, seda peamiselt kaubaveokulude kasvamise tõttu.

(218)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(219)

Hindu võrreldi liigipõhiselt sama kauplemistasandi tehingute lõikes. Võrdluse tulemust väljendati protsendina kahe liidu tootja teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul hinna allalöömist ei tuvastatud, sest nende keskmised hinnad liidu turul ületasid liidu tootmisharu hindu, samas kui hinna allalöömine tuvastati kolmanda eksportiva tootja puhul, kuigi see jäi alla miinimumtaseme.

(220)

Vaatamata sellele, et kolmest valimisse kaasatud eksportivast tootjast kahe puhul ei tuvastatud tehingupõhiselt hinna allalöömist, oli Hiinast liitu suunatud koguimpordi keskmine hind ligikaudu [5–9 %] madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind ja seda kogu vaatlusalusel perioodil. See erinevus oli 2019. aastal ligikaudu [8–12 %], siis 2021. aastal [2–6 %] ja seejärel veelgi silmatorkavam asjaomase perioodi teises pooles (2021. aastal ja uurimisperioodil), ligikaudu [5–7 %], mis langes kokku Hiina impordimahu tohutu kasvuga (kasv üle 50 %) ja suurema liidu turuosa saavutamisega (uurimisperioodil [15–19] protsendipunkti).

(221)

Ühtlasi tuvastas komisjon hindade allasurumise. Hiinast pärit koguimpordi keskmine hind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul samuti madalam kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Hinnasurve liidu tootmisharu kuludele oli samuti kõige suurem vaatlusaluse perioodi teises pooles, samas kui Hiina impordi hinnad olid ligikaudu [10–15 %] madalamad kui liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu. Nagu tabelist 8 nähtub, müüs liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi teises pooles tootmiskuludest odavamalt. Madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu, et saavutada jätkusuutlik kasumitase ja positiivne finantsolukord, mille tulemusel oli tema kasum 2021. aastal ja uurimisperioodi jooksul väga väike, seda koos järsult vähenenud rahavoogudega 2021. aastal, mis muutusid uurimisperioodil negatiivseks. See kajastub turuhinnast madalama hinnaga müügis, mis ilmnes kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul ja samuti kõigi teiste valimist välja jäetud äriühingute puhul, nagu on kirjeldatud allpool põhjendustes 296 ja 297.

(222)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(223)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke ja mikromajanduslikke näitajaid kahelt liidu tootjalt saadud kontrollitud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Andmekogum leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpiline.

(224)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(225)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(226)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(227)

Liidu tootmisharu tootlikkus hakkas kasvama 2020. aastal ja hoogustus 2021. aastal. Kuid see vähenes uurimisperioodil ühe aastaga ligikaudu [3–6] miljonit kg, põhjuseks müügimahu vähenemine (mis algas 2021. aastal). Üldiselt vähenes tootlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul – 13 % võrra.

(228)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, mistõttu tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes koos tootmise vähenemisega uurimisperioodil [75–80] %ni.

(229)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(230)

Liidu tootmisharu müügimaht jäi ajavahemikul 2019–2020 stabiilseks. Kuid müügimaht hakkas 2021. aastal vaatamata samal aastal tipptaseme saavutanud tarbimisele vähenema (alates 2020. aastast kuni 2021. aastani –9 %). Langus jätkus uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes müük vaatlusalusel perioodil –27 %.

(231)

Müügi vähenemine kajastus turuosa kaotamises [75–82] %-lt 2019. aastal kuni [55–65] %ni uurimisperioodil. Üleüldiselt kaotati vaatlusalusel perioodil Hiina impordile [15–19] protsendipunktiline turuosa.

(232)

Vaatamata tarbimise kasvule 2021. aastal ei kaotanud liidu tootmisharu mitte ainult müügimahtu liidus, vaid ka turuosa.

(233)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(234)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil +8 %. Suurenemine oli tingitud ajutisest värbamisest pärast töölt puudumist ning uutest värbamistest hoolduse, teadus- ja arendustegevuse ning keskkonnaalase tegevuse toetamiseks.

(235)

Tootlikkus muutus vastavalt tootmise ja tööhõive muutustele, st see vähenes vaatlusalusel perioodil –20 %.

(236)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(237)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(238)

Kahe liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

(239)

Liidu tootjate keskmine hind langes 2020. aastal ([1,50–1,70] euroni kg kohta) ja püsis 2021. aastal vahemikus [1,50–1,70] eurot kg kohta. Seejärel tõusis hind uurimisperioodil tootmiskulude suurenemise järgselt [2,40–2,60] euroni kg kohta. Kokkuvõttes tõusis keskmine hind vaatlusalusel perioodil +42 %.

(240)

Keskmine tootmiskulu hakkas suurenema 2021. aastal (+ 9 % võrreldes 2019. aastaga) ja jõudis uurimisperioodil energiahindade (89) ja teatud toormaterjali hindade (90) järsu tõusu tõttu haripunkti. Üldiselt suurenes keskmine tootmiskulu vaatlusalusel perioodil +64 %.

(241)

Keskmise hinna tõus ei olnud vaatlusalusel perioodil nii ilmne kui tootmiskulude suurenemine. Liidu tootjate suutmatus oma hindu koos kasvavate kuludega tõsta on tingitud Hiina eksportijate hinnasurvest, mis saavutas haripunkti asjaomase perioodi kahel viimasel aastal. Nagu on mainitud põhjenduses 220 ja erinevalt aastatest 2019–2020, kui dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve ei olnud nii suur, ei suutnud liidu tootmisharu alates 2021. aastast koos tootmiskulude suurenemisega hindu tõsta, sest Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu kasv avaldas liidu turule hinnasurvet. Selle tagajärjel müüs liidu tootmisharu hinnasurve tõttu alates 2021. aastast hinnaga, mis jäi alla tootmiskulu. Madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu, et jõuda sihtkasumisse, mille tulemusel tema kasumlikkus vähenes. Olukord mõjutas rängalt liidu tootmisharu finantstulemuslikkust, mida on analüüsitud edaspidi punktis 4.4.3.4.

(242)

Kahe liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(243)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusaluse perioodi vältel +7 %.

(244)

Kahe liidu tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(245)

Laovarud vähenesid 2020. aastal [6,5–7,0] miljoni kilogrammini ja 2021. aastal [6,0–6,5] miljoni kilogrammini pärast tarbimise suurenemist liidu turul, kuid uurimisperioodil varud suurenesid pärast müügi vähenemist järsult [8,5–9,0] miljoni kilogrammini ja moodustasid asjaomasel perioodil umbes [30–35] % tootmismahust.

(246)

Kahe liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(247)

Selleks et selgitada välja kahe liidu tootja kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasvavate kulude ja hindade allasurumise vahelise tasakaalu puudumine tõi vaatlusalusel perioodil kaasa kasumlikkuse vähenemise [7–8] %-lt 2019. aastal [1–2] %ni 2021. aastal ja [2–3] %ni uurimisperioodil, st alla sihtkasumi [7–10] %.

(248)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Netorahavoo suundumus muutus järgmiselt. Rahavoog muutus negatiivsest kuni ligikaudu [5,0–5,5] miljonilise positiivse rahavooni 2020. aastal, kuid kahanes ligikaudu [1,5–2,0] miljonini 2021. aastal, muutudes uurimisperioodil peamiselt kasumi vähenemise tõttu jälle negatiivseks.

(249)

Halva netorahavoo olukorra tõttu vähendas liidu tootmisharu samal perioodil oma investeeringuid ligi poole võrra, mille tulemuseks oli 45 %-line vähenemine.

(250)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Liidu tootmisharu investeeringutasuvus vähenes [6–7] %-lt 2019. aastal kuni [3–4] %ni uurimisperioodil.

(251)

Liidu tootmisharu võimet kapitali kaasata vähendas märkimisväärselt kasumlikkuse ja ka rahavoo kahanemine vaatlusalusel perioodil.

(252)

Hiinast pärit import suurenes märkimisväärselt nii absoluutarvudes kui ka seoses turuosaga. Import suurenes vaatlusalusel perioodil tõepoolest absoluutarvudes 89 % ja kahekordistus arvestades liidu tarbimist, saavutades uurimisperioodil [30–40] %-lise turuosa.

(253)

Lisaks lõid vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi müügihinnad ühenduse müügihinnad vaatlusalusel perioodil alla. Madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu, et jõuda sihtkasumisse, mille tulemusel tema kasumlikkus vaatlusaluse perioodi teises pooles vähenes.

(254)

Täpsemalt öeldes, kuigi liidu tarbimine saavutas 2021. aastal haripunkti, ei suutnud liidu tootmisharu suurenevast nõudlusest kasu saada: liidu tootmisharu müügimaht vähenes alates 2019. aastast kõnealuse aasta jooksul 8 % ja turuosa vähenes 11 %. Asjaomaste näitajate veelgi järsem kahanemine leidis aset uurimisperioodil (müügimaht vähenes 27 % ja turuosa vähenes 22 %). Niisuguse suundumuse põhjuseks oli Hiinast pärit impordi tohutu kasv veelgi rohkem allasurutud hindadega kui see oli vaatlusaluse perioodi esimesel poolel (vt põhjendus 241). Lisaks suutis liidu tootmisharu veelgi rohkem alla surutud hindade tõttu oma müügimahtu veelgi vähem säilitada, sest samal ajal suurenesid tootmisharu tootmiskulud märkimisväärselt (2021. aastal 9 % ja 64 % uurimisperioodil alates 2019. aastast).

(255)

Allasurutud hindadega juba niigi vähenenud müügimahtude tulemusena vähenesid kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog. Seega muutsid vähenenud finantstulemuslikkuse näitajad koos vähenenud tootlikkuse, suurenenud lõppvarude (kuni ligikaudu [30–40] %ni liidu tootmisest) ja asjaomase tootmise säilitamiseks tehtud mahajäänud investeeringutega liidu tootmisharu elujõuetuks.

(256)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(257)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tegi kindlaks, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksporditulemus ja muud tegurid, näiteks tootlikkus, COVID-19 pandeemia ning Venemaa sõjategevus Ukraina vastu.

(258)

Nagu on öeldud põhjenduses 214, suurenes import vaatlusaluse perioodi teises pooles märkimisväärselt, nimelt 89 % mahu arvestuses ja kahekordistus turuosa arvestuses. Hiinast pärit impordi ühiku müügihind jäi vaatlusalusel perioodil ligikaudu [5–9 %] liidu tootmisharu ühiku müügihinnast väiksemaks.

(259)

Dumpinguhinnaga impordi mõju näitab selgelt see, et mitu olulist kasutajat, kelle tarbimine moodustas [67–73 %] liidu kogutarbimisest, otsustas hakata liidu tootmisharult ostetud toote asemel ostma Hiina toodet. Liidu tootjatelt hangitud elektrolüütilise mangaandioksiidi osakaal vähenes alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini umbes [65–75] %-lt ligikaudu [55–65] %ni Hiinast hangitud elektrolüütilise mangaandioksiidi kasuks.

(260)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi olulise kasvu ja Hiinast pärit impordi põhjustatud hinnasurve tagajärjel vaatlusaluse perioodi teises pooles ei suutnud liidu tootmisharu oma müügihindu piisavalt tõsta, et katta oluliselt kasvanud tootmiskulusid. Seega takistas Hiina pärit odav import liidu tootmisharul hindu tõstmast.

(261)

Selle tulemusena liidu tootmisharu finantstulemuslikkuse näitajad vähenesid. Hiinast pärit impordi turuosa suurenemine toimus liidu tootmisharu arvelt, mis kaotas vaatlusaluse perioodi teises pooles müügimahtu ja turuosa.

(262)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et hinnasurvel, mida dumpinguhinnaga import, mille maht ja turuosa vaatlusaluse perioodi teises pooles oluliselt suurenes ning mis toimus dumpinguhinnaga, mis jäi järjepidevalt alla liidu tootmisharu tootmiskulu, oli määrava tähtsusega liidu tootmisharu müügi vähenemise, laovarude suurenemise ja sellest tingitud liidu tootmisharu kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse vähenemisel.

(263)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgselt kindlaks, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(264)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(265)

Muudest kolmandatest riikidest (Kolumbia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja India) pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordimahud jäid uurimisperioodil samale tasemele nagu vaatlusaluse perioodi alguses, st [1,5–2,5] miljoni kg juurde, mis moodustab liidu turuosast [4–8] %.

(266)

Oluline on märkida, et eespool osutatud neljast riigist oli Kolumbia ainus muu peamine importiv riik (91). Kolumbia vähendas uurimisperioodil oma impordimahte ja turuosa [0,3–0,9] protsendipunkti. Seega isegi kui ta importis Hiina ja liidu tootmisharu hinnatasemetest madalama hinnatasemega, oli nende vähenenud impordimahtudel ja väiksel turuosal liidu turu ülejäänud osalejate hindadele kahandav mõju. Seega said liidu tootmisharu turuosa vähenemisest selgelt kasu ainult Hiina eksportivad tootjad.

(267)

Liidu kahe tootja ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Liidu tootjate eksporditegevus

(268)

Liidu tootmisharu püüdis mõnda osa liidu turul kaotatud müügimahust ekspordi suurendamisega tasa teha. Eksportmüük suurenes 2021. aastal järsult [4,0–4,5] miljoni kilogrammini (moodustades liidu toodangust [10–15] %), seejärel vähenes uurimisperioodil [1,0–1,5] miljoni kilogrammini (moodustades liidu toodangust [2,5–7,5] %). Sellegipoolest olid eksportmüügi hinnad 2021. aastal ja uurimisperioodil liidu hindadest madalamad.

(269)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu ekspordi madalam hind oli osaliselt väidetava kahju põhjustaja. Kuid kahjunäitajana võeti arvesse ainult müügi kasumlikkust liidus, mitte liidu tootmisharu eksportmüügi kasumlikkust. Ühtlasi moodustas eksportmüük kõigest väikese osa liidu toodangust (uurimisperioodil [2,5–7,5] %). Seega ei saanud liidu tootjate eksporditulemus kantud kahju tekitada.

(270)

Liidu tootjate tootlikkuse vähenemine langes kokku ka Hiinast pärit impordi järsu kasvuga 2021. aastal ja uurimisperioodil, samas kui ajavahemiku 2019–2020 tootlikkuse tasemete juures suutsid liidu tootjad teenida rahuldavat kasumit.

(271)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kahjustasid muud tegurid kui Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide import, näiteks COVID-19 piirangud (alates 2020. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani), mis mõjutasid tooraine tarneahelaid ja tootmise taset ning tootmiskulu mõjutas suur energiahinnatõus, mis oli tingitud liiduülesest energiakriisist (2021–2022). Nad väitsid veel, et liidu tootjad ei suutnud suuremat nõudlust rahuldada, sest neil puudus piisav suutlikkus ja/või tootekvaliteet oli ebapiisav. Seepärast tuli elektrolüütilisi mangaandioksiide tarnida nõudluse rahuldamiseks välistest allikatest.

(272)

Liidu tootmisharu stabiilsed müügikogused 2020. aastal näitasid, et nimetatud tegurid ei mõjutanud liidu tootmisharu võimet kõnealusel aastal oma müügimahtu säilitada ja turuosa kasvatada (toote kvaliteeti puudutavaid väiteid käsitletakse liidu huvide jaotises 7.3). Lisaks kukkusid liidu tootmisharu müügikogused uurimisperioodil vaatamata COVID-19 piirangute lõppemisest, põhjuseks Hiinast pärit kahjustava hinnaga impordi koguste suurenemine. Mis puudutab kulusid, siis liidu tootjad said müüa kasumlike hindadega 2019. aastal, enne Hiinast pärit impordi tulva. Kuid nagu on eespool põhjendustes 241 ja 247–251 kindlaks tehtud, ei suutnud liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi teises pooles Hiinast pärit impordi avaldatud hinnasurve tõttu oma hindu enam piisavalt tõsta, et katta suurenenud tootmiskulu. Kapitalimahukas elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu, millel on kõrged püsikulud, ei suutnud oma elujõulisust säilitada, kui kaotas ajavahemikul 2021–2022 suure osa oma müügist Hiina impordile. Seetõttu lükati nende isikute väited tagasi.

(273)

Mis puudutab väidetavat suutlikkuse puudumist, nagu on näha eespool tabelist 5, oli liidu tootmisharul 2021. aastal veel [5–10] % ulatuses vaba tootmisvõimsust, ning 2022. aastal isegi [20–25] % ulatuses, seda kõike ajal, mil liidu tootmisharu kaotas mõlemal kõnealusel aastal müügimahtu (vt eespool esitatud tabel 6), samas kui Hiinast pärit import sai samaaegselt turuosa juurde (vt eespool esitatud tabel 3). Seetõttu lükkas komisjon need väited põhjendamatutena tagasi.

(274)

Isikud väitsid veel, et Hispaanias tegutseva liidu tootja müügi vähenemine oli põhjustatud ühe liidu tootja omandamisest, samas kui uus omanik soovis algupäraste tarnijate kasutamise asemel tarnida pigem Hiinast. Kuid uurimine kinnitas, et mainitud kasutaja jäi Hispaanias tegutseva liidu tootja kliendiks kogu vaatlusaluse perioodi kestel. Asjaolu, et kasutaja sai uue omaniku, ei katkestanud sidemeid algupärase tarnijaga. Seetõttu lükati nende isikute väide tagasi.

(275)

Üks kasutaja väitis, et uurimisperiood hõlmas kogu 2022. aastat, mis oli ebatavaline aasta, mil nõudlus leeliseliste kuivelementpatareide järele kasvas järsult, olles tingitud COVID-19 pandeemiast ja Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu. Seepärast tuli elektrolüütilisi mangaandioksiide tarnida nõudluse rahuldamiseks välistest allikatest. Nõudlus peaks jõudma oma tavapärasele tasemele tagasi 2023. aastal ja liidu tootmisharu tarne osakaal peaks taastuma.

(276)

Nagu on selgitatud põhjenduses 209, kasvas nõudlus 2021. aastal ja kahanes uurimisperioodil. Kuid liidu tootmisharu müük hakkas 2021. aastal märkimisväärselt vähenema vaatamata nõudluse haripunktile, kui liidu tootmisharu kaotas alates 2020. aastast müügimahtu [2,5–3,5] miljonit kilogrammi, samas kui Hiinast pärit impordi maht kasvas sama perioodi jooksul 4,8 miljonit kilogrammi. Kasutajad oleksid võinud säilitada liidu tootmisharu tarne osakaalu, sest tootmisharu tootmise tase tõusis samal perioodil. Kuid kasutajad valisid madalama hinna tõttu, mis samal perioodil langes, Hiinast pärit impordi. Hiina import sai oma turuosa vaatlusalusel perioodil [15–19] protsendipunkti võrra suurendada, võttes seega asjaomase osa üle liidu tootmisharult. Seetõttu lükati selle isiku väide tagasi.

(277)

Eespool esitatud analüüsist ilmneb, et Hiinast pärit impordi maht ja turuosa kasvas vaatlusaluse perioodi teises pooles järsult. Hindade poolest lõi Hiinast pärit import järjepidevalt alla liidu tootmisharu müügihindu liidu turul ja takistas liidu tootmisharul tõsta oma hindu jätkusuutlikule tasemele, mis oleks olnud vajalik mõistliku kasumimarginaali saavutamiseks.

(278)

Uuriti ka muid võimalikke tegureid, kuid ükski neist ei suutnud nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(279)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Eelkõige ilmneb kahju selgelt selles, kuidas muutusid toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul, turuosa, laovarud, tootlikkus, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(280)

Nagu on mainitud põhjenduses 5, muutis komisjon 16. veebruari 2023. aasta algatamisteadet, et uurida väidetavaid toorainemoonutusi. Komisjon teeb oma analüüsi kohta, mis käsitleb toorainemoonutusi alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses, järeldused käesoleva menetluse lõppetapis.

(281)

Seega ajutiste meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon selles etapis, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. Asjaomane analüüs ja esialgsed järeldused ei lükka ümber toorainemoonutuste olemasolu hindamist ja järeldusi ega sellest tulenevat mõju uurimise lõppjärgus võetavate meetmete tasemele.

(282)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(283)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(284)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Komisjon võttis aluseks liidu tootjate vaatlusaluse perioodi kasumi enne Hiinast pärit impordi kasvu, ehk 2020. aastal tegelikult kasumi, kui dumpinguhinnaga impordi mõju oli kõige väiksem. 2020. aastal oli Hiinast pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kõige väiksem ([10–20] %), samas kui liidu tootmisharu teised finantsnäitajad olid asjaomasel aastal kõige positiivsemad (suurim rahavoog ja suurim investeeringutasuvus). Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati [6–8] %.

(285)

Üks liidu tootjatest märkis, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel oleks võimalik saavutada 15 % kasum. Asjaomane prognoos põhines äriühingu poolt ajavahemikul 1997–2001 saavutatud kasumlikkusel (enne Lõuna-Aafrikast pärit mangaandioksiidide impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist) (92) ja keemiatööstuse keskmisel kasumlikkusel ajavahemikul 2017–2022 vastavalt CSI turuandmetele (93).

(286)

Komisjon leidis, et keemiatööstuse keskmine kasumlikkus ei ole sobiv, sest CSI turuandmed sisaldavad tootmisharu koondnäitajaid, st tööstussektori kohta, mis oli palju laiem kui uuritav toode, samas kui ainult piiratud arv kemikaalitootjaid maailmas osales elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisprotsessis. Samuti oli komisjon selles etapis arvamusel, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja teenitud kasum liidus aastatel 1997–2001 ei olnud asjakohane, sest äriühing ei näidanud, et asjaomane kasum on ikka veel, 20 aastat hiljem, tootmisharu puhul tüüpiline. Igal juhul ei olnud asjaomase kasumi puhul tegemist liidu tootmisharu kui terviku keskmise kasumiga.

(287)

Teine liidu tootja esitas oma kasumi, mille ta oli teeninud aastatel 2016–2018, enne vaatlusalust perioodi, kuid nende kahe liidu tootja kasumi liitmisel oli saavutatud kasumi tase aastatel 2016–2018 madalam kui vaatlusalusel perioodil.

(288)

Seepärast jäi komisjon oma esialgse hinnangulise [6–8] % baaskasumi juurde.

(289)

Mõlemad liidu tootjad esitasid tõendid selle kohta, et nende investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis asjaomast teavet, tuginedes investeerimiskavadele, keeldutud ja edasilükatud projektidele, ostutellimustele, mis jäid lõpuks täitmata, mis näitas, et asjaomased investeeringud olid tõesti kavandatud. Leiti, mõlema liidu tootja väited on tõepoolest põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele vaatlusalusel perioodil. See erinevus, väljendatuna protsendina käibest, oli [1–2] %.

(290)

See protsent lisati põhjenduses 284 mainitud [6–8]% baaskasumile, saades taotletavaks kasumiks [7–10] %.

(291)

Eeltoodu põhjal on mittekahjustav hind [2,60–2,80] eurot kilogrammi kohta, mis tuleneb eespool nimetatud [7–10] % suuruse kasumimarginaali kohaldamisest kahe liidu tootja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(292)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu [0,02–0,09] eurot kilogrammi kohta. See kulu lisati põhjenduses 291 nimetatud mittekahjustava hinnale.

(293)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna [2,70–2,90] eurot/kg, kohaldades kahe liidu tootja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 290) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(294)

Seejärel võrdles komisjon turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlakstegemiseks järgmist:

(295)

Võrdluse tulemust väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Selle kohaselt oli kaalutud keskmise turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal vahemikus 0–15,8 %.

(296)

Guiliu kontserni turuhinnast madalama hinnaga impordi maht moodustas ligikaudu [10–15] % Hiinast pärit impordist, ligikaudu [17–25] % valimisse kaasatud impordist ja ligikaudu [3–7] % liidu turuosast uurimisperioodil. Selleks et teha kindlaks, kas asjaomase kontserni kohta tehtud järeldusi saab laiendada kogu valimist välja jäänud impordile, võrdles komisjon Guiliu kontserni hindu kahe teise valimisse kaasatud eksportiva tootja hindade, valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade ja kogu Hiina impordi keskmise hinnaga (v.a Guiliu kontsern), mis saadi Eurostati andmetest. Guiliu kontserni keskmine ekspordihind oli [19–25] % kõrgem kui teiste väljavõttelise uuringu küsimustikule vastanud Hiina eksportijate ekspordihind. Asjaomaste äriühingute kogu ekspordimaht moodustas 51 % kogu Hiinast pärit ekspordist liitu. Kontserni CIF-ekspordihind oli [11–17] % kõrgem kui kogu Hiinast pärit impordi keskmine CIF-hind ja [6–10] % kõrgem kui ülejäänud kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja ekspordihinnad. Seega leidis komisjon, et ta ei saa Guiliu kontserniga seotud järeldust turuhinnast madalama hinnaga müügi puudumise kohta laiendada valimist välja jäänud eksportivatele tootjatele.

(297)

Kahju kõrvaldamist võimaldav kasumitase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul määratakse kindlaks samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal.

(298)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(299)

Olles võtnud vastu otsuse kohaldada selles etapis alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole ajutiste meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(300)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 5 ja märgitud muudetud algatamisteates, käsitletakse uurimises ka liidu huvi alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohaselt. Seega käesolevas määruses sisalduvad esialgsed järeldused (sh liidu huvi kohta) ei lükka ümber toorainemoonutuste ega alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohase liidu huvi uurimise järeldusi, mida kajastatakse menetluse lõppetapis.

(301)

Tuleb meenutada, et liidu tootmisharu koosneb kahest elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjast, kelle müük ja kasumlikkus vähenesid vaatlusaluse perioodi teises pooles märgatavalt, mis avaldas negatiivset mõju tema turuosale, laovarude seisule, investeeringutele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(302)

Kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurvest tingituna on liidu tootmisharu sunnitud kehva kasumlikkuse ja muude finantsnäitajate tõttu elektrolüütiliste mangaandioksiide tootmise lõpetama. Kuid pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist eeldatakse, et liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suureneb ja hinnad tõusevad, aidates nii suurendada asjaomase tootmisharu kasumlikkust ja parandada selle teisi finantsnäitajaid ja ära hoida selle tegevuse lõpetamise.

(303)

Seepärast on selge, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks liidu huvides.

(304)

Nagu on põhjenduses 11 märgitud, ei esitanud ükski sõltumatu importija nõutud teavet. Seepärast järeldas komisjon, et tõenäoliselt meetmed importijaid ei mõjuta.

(305)

Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei avalda tõenäoliselt liidu importijate olukorrale negatiivset mõju.

(306)

Elektrolüütilisi mangaandioksiide kasutatakse peamiselt süsinik-tsink tüüpi ja leeliselise kuivelementpatareide tootmiseks, mis moodustab enam kui 90 % selle kasutusest ja mis jaguneb liidu kolme peamise (kuid mitte ainsa) patareitootja vahel. Nagu eespool mainitud, saadeti küsimustikud kõigile teadaolevatele kasutajatele liidus. Vastused saadi kahelt leeliseliste kuivelementpatareide tootjalt, Vartalt ja Duracellilt, kes moodustavad [67–73] % liidu elektrolüütiliste mangaanidioksiidide tarbimisest. Neid kahte vastust kontrolliti kasutajate valdustes.

(307)

Mõlemad koostööd tegevad kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordile suurendab nende kulusid, mis ei pruugi üle kanduda nende klientidele, sest leeliseliste kuivelementpatareide konkurents on väga hinnatundlik. Isegi kui nende margitooted on väga tuntud, kaasneb nende toodete hinnatõusuga sageli risk, et kliendid hakkavad kasutama odavamaid tooteid. Nad lisasid, et liidu kasutajad on juba kogenud liidu turul suuremat konkurentsi, mis on põhjustatud võrreldava kvaliteediga valmisakutoodete kasvavast impordist liidust väljaspool (enamasti Hiinas) asuvatelt konkurentidelt ning suurenevatest tooraine- ja energiakuludest. Seega vähendaksid meetmed juba niigi kahanevat liidu kasutajate kasumlikkust.

(308)

Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed vähendaksid ka elektrolüütiliste mangaandioksiidide suhtes konkurentsi liidu turul (samuti kolmandate riikide eksporditurgudel), sest elektrolüütiliste mangaandioksiidide kättesaadavus piirdub kahe liidu tootjaga (meetmed tugevdaksid duopoli, millega kaasneks hinnatõusu risk), samas kui liidus asuvad elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad ei suuda rahuldada asjaomaste kasutajate nõudlust piisavas koguses, seda eelkõige väga kvaliteetsete (94) elektrolüütiliste mangaandioksiidide puhul. Pealegi ei ole liidu tootmisharu viimastel aastatel oma tootmisvõimsuse suurendamiseks teinud piisavalt investeeringuid. Nad lisasid, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarned muudest kolmandatest riikidest on piiratud, teenindades nende endi või lähedal asuvaid turge ja ei suudaks asendada Hiinast pärit tarnete võimalikku kadu või vähenemist.

(309)

Uurimise käigus selgus, et mõlemad kasutajad teenisid uurimisperioodil kasumit, nad olid säilitanud kuivelemendiga tarbepatareide üldise müügimahu alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini ja isegi suurendasid seda liidus [1–4] %, mis oli tõenäoliselt tingitud nende kaubamärkide mõjusast avalikust mainest. Kuid liidu tootjatelt hangitud elektrolüütiliste mangaandioksiidide osakaal on alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini vähenenud [65–75] %-lt [55–65] %ni, seda Hiinast hangitud elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasuks.

(310)

Saadud teabe põhjal moodustasid kuivelemendiga tarbepatareide tootmiseks kasutatavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide kulud uurimisperioodil ligikaudu [15–19] % tootmiskulust. Elektrolüütiliste mangaandioksiididega seotud kulud suurenesid kasutajate jaoks 2021. aastast kuni uurimisperioodini [45–55] % ja nad said kanda osa asjaomasest kulude suurenemisest tarbijatele, sest patareide müügihind tõusis liidus 2021. aastast kuni uurimisperioodini rohkem kui 3 % ja väljaspool liitu rohkem kui 10 %.

(311)

Esialgsete meetmete kehtestamine kavandatud tasemel suurendaks patarei tootmiskulu nende kasutajate jaoks hinnangute kohaselt maksimaalselt 1 %. Arvestades tootmiskulude suurenemise taset eelmistel aastatel ja võimalust kanda asjaomane kulu osaliselt üle tarbijatele, oleks kavandatud dumpinguvastase tollimaksu mõju asjaomastele kasutajatele piiratud, sest nad teeniksid ka ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse arvestades edaspidi kasumit.

(312)

Seoses kvaliteetsete elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarnega liidu tootjatelt märgitakse, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide kvaliteedinõuded kuivelemendiga tarbepatareide tootmiseks määravad patareide tootjad. Üldiselt on mõlemal koostööd tegeval kasutajal ainult piiratud arv elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarnijaid (liidus ja Hiinas), kes vastavad nende poolt esitatud mis tahes tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide kvaliteedinõuetele. Uurimine kinnitas, et kvaliteetseid elektrolüütilisi mangaandioksiide tarnis üks liidu tootja ühele koostööd tegevale kasutajale ja kvaliteedihindamisprotsess oli teise koostööd tegeva kasutaja suhtes käimas alates 2022. aastast. Teine liidu tootja taasalustas kvaliteedihindamisprotsessi mõlema koostööd tegeva kasutajaga ajavahemikus 2022–2023. Asjaomastele faktidele tuginedes võib järeldada, et liidu tootmisharu on valmis ja suuteline tarnima kvaliteetseid elektrolüütilisi mangaandioksiide liidu turule vastavalt nõudlusele ning kasutajate nõuetele.

(313)

Lisaks tuleb elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate üldist piiratud arvu arvestades märkida, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu kadumine liidus mõjuks tõenäoliselt negatiivselt kahe koostööd tegeva kasutaja olukorrale ja konkurentsile liidu turul, sest liidu kasutajad sõltuksid täielikult kolmandate riikide tootjatest, samas kui liidu tootjatelt hangitud elektrolüütiliste mangaandioksiidide osakaal oli siiski märkimisväärne, st uurimisperioodil kokku ligikaudu [55–65] % (sh kvaliteetsete elektrolüütiliste mangaandioksiidide osakaal ligikaudu [25–35] %).

(314)

Peale selle on elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu liidu turul võrdsete tingimuste taastamiseks kooskõlas liidu kriitilise tähtsusega toorainete algatusega, (95) mille eesmärk on kriitilise tähtsusega toorainete jätkusuutliku tarnimise tagamine. Mangaan kuulub asjaomaste kriitilise tähtsusega toorainete hulka, samas kui nii elektrolüütiliste mangaandioksiidide kui ka kuivelementpatareide tootjatel on oma osa mangaani järgmiste tootmisetappide väärtusahelas.

(315)

Ükski muud liiki kasutaja ei teinud uurimises koostööd ega väljendanud mureküsimusi. Kuid Guizhou Manganese Mineral Group väitis veel, et liidu tootjad ei suuda tarnida uute akutehnoloogiate valdkonnas (nt elektrisõidukite akud), kus elektrolüütilisi mangaandioksiide kasutatakse (96). Kuid asjaomaseid tehnoloogiaid ei ole veel arendatud sinnamaani, kus elektrolüütilisi mangaandioksiide kasutatakse suuremahulises tootmises. Samuti ei kasuta elektrolüütilisi mangaandioksiide elektrisõidukeid tarniv liidu akutööstus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(316)

Samuti väitis Guizhou Manganese Mineral Group, et kaks liidu tootjat tarnivad peamiselt süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide ja leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide ning et neil on raske konkureerida ja vastata muude kui kuivelementpatareide tööstuse kasutajate erinevatele tarnega seotud kvantiteedi- ja kvaliteedinõuetele. Uurimine kinnitas, et kõigil elektrolüütiliste mangaandioksiidide tüüpidel on sama tootmisprotsess (97). Samuti leidis uurimise käigus kinnitust, et vaatlusalusel perioodil toodeti (98) liidus eri tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide (muud kui süsinik-tsink tüüpi ja leeliselised) muudele tootmisharudele kui leeliseliste kuivelementpatareide tootmine. Asjaomastel muudel tootmisharudel puudusid elektrolüütiliste mangaandioksiidide kvaliteedinõuded, mis tähendab, et neil oli lai valik piisava kvaliteeditasemega elektrolüütilisi mangaandioksiide, mida liidu tootmisharu sai vajadusel tarnida.

(317)

Autlan väitis, et lisaks muudele teguritele ei sõltu liidu tootjate tootmine, müük ja kasumlikkus ainult Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi avaldatud survest, vaid ka kasutajate olukorrast liidus, mida mõjutab Hiinast liitu suunatud leeliseliste ja mitteleeliseliste mangaandioksiid-kuivelementpatareide import.

(318)

Komisjon märkis, et isik ei esitanud mingisugust muud teavet mõju kohta, mida asjaomaste patareide kasvanud import avaldas järgmise etapi kasutajatele vaatlusalusel perioodil, nagu nende müügi, tootmise, kasumlikkuse ja muude tegurite tegelik kaotatud maht, mida võib seostada asjaomase Hiinast liitu suunatud leeliseliste ja mitteleeliseliste mangaandioksiid-kuivelementpatareide impordiga, kui ainult eelduse selle kohta, et järgmise etapi kasutajad kaotasid müügimahtu Hiinast pärit impordile ja et asjaomaste patareide hinnad vähenesid alates 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta aprillini (ajavahemik, mis ei ole seotud uurimisperioodiga). Vastupidi, nagu on selgitatud põhjenduses 309, püsis koostööd tegevate liidu kuivelementpatareide tootjate üldine müügimaht alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini samal tasemel ja see isegi kasvas liidus veidi [1–4 %]. Hiinast liitu suunatud leeliseliste ja mitteleeliseliste mangaandioksiid-kuivelementpatareide impordi kasv ei paistnud avaldavat uurimisperioodil mõju liidu järgmise etapi patareitootjatele, mistõttu ei saanud kasutajate olukord asjaomasel perioodil liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjaid mõjutada. Seetõttu lükati asjaomase isiku väide tagasi.

(319)

Eelöeldut silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et tõenäoliselt ei avalda mis tahes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine töötleva tööstuse olukorrale märkimisväärset mõju.

(320)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon esialgu, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes ajutiste meetmete kehtestamine ilmselgelt liidu huvides.

(321)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 300, ei lükka asjaomane esialgne järeldus ümber toorainemoonutusi käsitleva uurimise, eelkõige alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohase liidu huvi uurimise järeldusi.

(322)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(323)

Hiina Rahvavabariigist pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(324)

Komisjon teeb oma analüüside kohta, mis käsitlevad toorainemoonutusi alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses, järeldused menetluse lõppetapis, nagu on märgitud põhjenduses 280.

(325)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(326)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks. Nimetatud tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(327)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(328)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(329)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(330)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid kavandatavast ajutiste tollimaksude kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(331)

Daxin esitas märkuse Hiina ekspordi käibemaksustamise korra kohta. Tosoh tõstatas küsimuse sihtkasumi arvutamise kohta. Autlan taotles Daxini dumpingumarginaali arvutuse täpsuse läbivaatamist ja kinnitamist ning soovis, et avalikustataks need eksportija andmed, mis oli andmete avalikustamisel märgitud tundlikeks. Kuna üheski nimetatud märkustest ei ole avalikustatud arvutuste täpsuse kohta muret väljendatud, käsitleb komisjon asjaomaseid märkusi lõppetapis.

(332)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(333)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,