(1)

Siseturu toimimise tagamiseks on kõigi liikmesriikide ja kogu liidu huvides määrata selgelt kindlaks asjakohane elutähtis taristu, mille kaudu osutatakse siseturul elutähtsat teenust, eriti peamistes sektorites, nagu energia-, digitaristu-, transpordi- ja kosmosesektoris, samuti märkimisväärse piiriülese tähtsusega (1) elutähtis taristu, mille häired võivad märkimisväärselt mõjutada teisi liikmesriike, ning sellist taristut kaitsta.

(2)

Käesolev soovitus kui mittesiduv õigusakt tõendab liikmesriikide poliitilist tahet teha koostööd ja järgida soovitatud meetmeid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni presidendi viiepunktilises kavas, austades täielikult liikmesriikide pädevusi. Käesolev soovitus ei mõjuta liikmesriikide oluliste huvide kaitset sellistes valdkondades nagu riiklik julgeolek, avalik julgeolek ja riigikaitse ning üheltki liikmesriigilt ei tohiks eeldada neid huvisid kahjustava teabe jagamist.

(3)

Kuigi vastutus elutähtsa taristu kaudu osutatavate elutähtsate teenuste turvalisuse ja osutamise tagamise eest lasub peamiselt liikmesriikidel ja nende elutähtsate taristute käitajatel, on asjakohane tugevdada koordineerimist liidu tasandil, pidades eelkõige silmas muutuvaid ohte, mis võivad korraga mõjutada mitut liikmesriiki, näiteks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja liikmesriikide vastu suunatud hübriidkampaaniad, või mõjutada liidu majanduse, siseturu ja terve ühiskonna vastupanuvõimet ja tõrgeteta toimimist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elutähtsale taristule, mis asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, näiteks elutähtis merealune taristu või avamerele rajatud energiataristu.

(4)

Euroopa Ülemkogu mõistis oma 20. ja 21. oktoobri 2022. aasta järeldustes teravalt hukka elutähtsa taristu, nagu Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud sabotaažiaktid ning märkis, et liit kavatseb elutähtsa taristu toimimise tahtlikule häirimisele ja muule hübriidtegevusele reageerida ühtselt ja sihikindlalt.

(5)

Võttes arvesse kiiresti muutuvat ohumaastikku, tuleks peamistes sektorites, nagu energia-, digitaristu-, transpordi- ja kosmosesektor, ja muudes liikmesriikide poolt kindlaks määratud asjakohastes sektorites võtta toimepidevuse tugevdamise meetmeid. Sellised meetmed peaksid keskenduma elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamisele, võttes arvesse asjaomaseid riske, eelkõige ahelreaktsioonina avalduvat mõju, tarneahela häireid, sõltuvust, kliimamuutuste mõju, ebausaldusväärseid müüjaid ja partnereid ning hübriidohte ja -kampaaniaid, sealhulgas välisriigist lähtuvat infoga manipuleerimist ja sekkumist. Võimalikke tagajärgi silmas pidades tuleks eeskätt tegeleda selle osaga iga riigi elutähtsast taristust, mis on märkimisväärse piiriülese tähtsusega. Liikmesriike kutsutakse üles võtma asjakohasel juhul sellised toimepidevuse tugevdamise meetmed võimalikult kiiresti, jäädes siiski arenevas õigusraamistikus esitatud lähenemisviisi juurde.

(6)

Energia- ja transpordisektoriga seotud elutähtsa taristu kaitset reguleeritakse praegu nõukogu direktiiviga 2008/114/EÜ (2) ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus kogu liidus (põhirõhuga küberohtudel) on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (3). Selleks et tagada elutähtsa taristu, küberturvalisuse ja finantsturu suurem ühine toimepidevuse ja kaitse tase, võetakse kehtiva õigusraamistiku muutmiseks ja täiendamiseks vastu uued normid, mida kohaldatakse elutähtsa teenuse osutajate suhtes (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv), tugevdatud normid küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (küberturvalisuse 2. direktiiv) ja uued normid, mis käsitlevad finantssektori digitaalset tegevuskerksust (DORA).

(7)

Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, et teha edusamme ning aidata kaasa füüsilise ja küberkerksuse suurendamisele. Sellega seoses tuleks elutähtsat taristut mõista nii, et see hõlmab nii asjaomast elutähtsat taristut, mille liikmesriik on riigi tasandil kindlaks määranud või mis on määratud Euroopa elutähtsaks taristuks direktiivi 2008/114/EÜ alusel, kui ka neid elutähtsa teenuse osutajaid, kes tuleb määrata kindlaks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi alusel, või vajaduse korral neid elutähtsa teenuse osutajaid, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse 2. direktiivi. Toimepidevuse all tuleks mõista elutähtsa taristu võimet ühiskonna toimimise, majandustegevuse, üldsuse ohutuse ja avaliku julgeoleku, rahvatervise ja keskkonna jaoks elutähtsa teenuse osutamist siseturul märkimisväärselt häirivaid või häirida võivaid sündmusi ennetada, nende sündmuste vastu kaitsta, neile reageerida, neile vastu seista, neid leevendada, nendega kohaneda ja neist taastuda.

(8)

Töö koordineerimiseks tuleks kutsuda kokku riikide eksperdid, et saavutada elutähtsa taristu suurem ühine toimepidevuse ja kaitse tase, mis kehtestatakse elutähtsa teenuse osutajate suhtes kohaldatavate uute normidega. See koordineeritud töö parandaks liikmesriikide koostööd ja teabevahetust selliste tegevuste puhul nagu meetodite väljatöötamine elutähtsa taristu osutatava elutähtsa teenuse kindlaksmääramiseks. Komisjon on juba alustanud nende ekspertide kokkukutsumist ja nende töö korraldamist ning kavatseb seda tööd jätkata. Kui elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv on jõustunud ja selle direktiivi alusel on moodustatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm, peaks see töörühm jätkama ennetavat tööd kooskõlas oma ülesannetega.

(9)

Võttes arvesse muutunud ohumaastikku, tuleks liikmesriigi tasandil edasi arendada elutähtsa taristu stressitestide tegemise potentsiaali, kuna sellistest testidest võiks olla kasu elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamisel. Mis puudutab energiasektori erilist tähtsust ja selles esineda võivatest häiretest tulenevaid kogu liitu hõlmavaid tagajärgi, siis võiks ühiselt kokkulepitud põhimõtete kohane stressitestimine tuua kõige rohkem kasu just sellele sektorile. Sellised stressitestid kuuluvad liikmesriikide pädevusse, kes peaksid julgustama ja toetama elutähtsa taristu käitajaid selliste testide tegemisel, kui neid peetakse kasulikuks ja need on kooskõlas riikide õigusraamistikega.

(10)

Selleks et tagada koordineeritud ja tulemuslik reageerimine praegustele ja tulevastele ohtudele, julgustatakse komisjoni andma liikmesriikidele täiendavat tuge ning eelkõige jagama asjakohast teavet teabetundide ning mittesiduvate juhendite ja suuniste kujul. Euroopa välisteenistus peaks koostama ohuhinnanguid, eelkõige ELi luure- ja situatsioonikeskuse ning ELi hübriidohtude ühisüksuse kaudu, keda toetab ühtse luureandmete analüüsivõime (SIAC) raamistikus tegutsev ELi sõjalise staabi (ELSS) luuredirektoraat. Samuti kutsutakse komisjoni üles edendama koostöös liikmesriikidega liidu rahastatava teadus- ja innovatsiooniprojektide algatamist.

(11)

Kuna füüsiline ja digitaristu on omavahel üha tihedamalt seotud, võib elutähtsa taristu vastu suunatud pahatahtlik kübertegevus füüsilist taristut kahjustada ja selle toimimises häireid põhjustada ning füüsilise taristu saboteerimine võib katkestada juurdepääsu digiteenustele. Liikmesriike kutsutakse üles võimalikult peatselt kiirendama ettevalmistustööd elutähtsa teenuse osutajate suhtes kohaldatava uue õigusraamistiku ja tugevdatud küberturvalisuse õigusraamistiku ülevõtmiseks ja kohaldamiseks, tuginedes direktiiviga (EL) 2016/1148 moodustatud koostöörühmas (võrgu- ja infoturbe koostöörühm) saadud kogemustele, pöörates samal ajal tähelepanu ka ülevõtmise tähtpäevadele ning sellele, et see ettevalmistustöö peaks edenema paralleelselt ja sidusalt.

(12)

Lisaks valmisoleku suurendamisele tuleb parandada ka elutähtsa taristu osutatava elutähtsa teenuse häirele kiiresti ja tulemuslikult reageerimise võimet. Seepärast sisaldab käesolev soovitus nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võetavaid meetmeid ning rõhutab ka toetavat rolli ja lisaväärtust, mida on võimalik saavutada, seades Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (4) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames sisse tugevdatud koostöö ja teabevahetuse ning kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (5) loodud liidu kosmoseprogrammi asjaomaseid vahendeid.

(13)

Komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) ning võrgu- ja infoturbe koostöörühm koostöös asjaomaste tsiviil- ja sõjaliste organite, ametite ja loodud võrgustikega, mille hulka kuulub ka Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustik (EU-CyCLONe), peavad tegema riskihindamise ja koostama riskistsenaariumid. Veelgi enam, Neversi kohtumisel esitatud ministrite ühise üleskutse alusel teeb võrgu- ja infoturbe koostöörühm komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) toetusel ning koostöös elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametiga (BEREC) praegu riskianalüüsi. Need kaks tegevust on kooskõlas ja koordineeritud liidu kodanikukaitse mehhanismi raames toimuva stsenaariumide väljatöötamisega, sealhulgas küberturvalisuse alaste rikkumiste ja nende tegeliku mõju stsenaariumidega, mida praegu töötavad välja komisjon ja liikmesriigid. Tõhususe, tulemuslikkuse ja järjepidevuse huvides ning käesoleva soovituse nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleks nende tegevuste tulemusi arutada liikmesriikide tasandil.

(14)

Selleks et kiiresti parandada valmisolekut ja suutlikkust reageerida ulatuslikele küberturvalisuse intsidentidele, on komisjon loonud lühiajalise liikmesriikide toetusprogrammi ja eraldanud selleks vahendeid ENISA-le. Võimalike osutatavate teenuste hulgas on muu hulgas valmisolekumeetmeid, näiteks teenuseosutajate nõrkuste väljaselgitamiseks tehtavat läbistustestimist. See programm võib suurendada ka võimalusi liikmesriikide abistamiseks elutähtsa teenuse osutajate vastu suunatud ulatuslike küberintsidentide korral. See on tegevuse esimene etapp kooskõlas nõukogu 23. mai 2022. aasta järeldustega Euroopa Liidu kübervaldkonna positsiooni arendamise kohta (nõukogu järeldused ELi kübervaldkonna positsiooni arendamise kohta), milles kutsuti komisjoni üles esitama ettepanek küberturvalisuse kiirreageerimisfondi kohta. Liikmesriigid peaksid neid võimalusi kooskõlas kohaldatavate nõuetega täielikult ära kasutama ning neid julgustatakse jätkama tööd liidu küberkriiside ohjamise valdkonnas, eelkõige jälgides korrapäraselt nõukogus hiljuti välja töötatud küberkriiside ohjamise tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme ja tehes neist kokkuvõtteid. Kõnealune tegevuskava on muutuv dokument ning see tuleks vajaduse korral läbi vaadata ja seda ajakohastada.

(15)

Üleilmsed merealused sidekaablid on üleilmse ja ELi-sisese ühenduvuse jaoks väga olulised. Need kaablid on eriti pikad ja kuna nad paiknevad mere põhjas, on enamiku kaablilõikude visuaalset seiret väga raske korraldada. Nende kaablitega seotud jurisdiktsiooniküsimused, sealhulgas ühisjurisdiktsioon, on taristu kaitse ja taastamise tagamise valdkonnas tehtava Euroopa ja rahvusvahelise koostöö erijuhtum. Seepärast on lisaks digiteenuste osutamiseks kasutatava digi- ja füüsilise taristu käimasolevatele ja kavandatud riskianalüüsidele vaja teha ka spetsiifilisi merealuste kaablitega seotud riskianalüüse ja töötada välja võimalikud neid käsitlevad leevendusmeetmed. Liikmesriigid kutsuvad komisjoni üles viima sel eesmärgil läbi uuringuid ja jagama nende tulemusi liikmesriikidega.

(16)

Energia- ja transpordisektorit võivad mõjutada samuti ohud, mis on seotud digitaristuga, näiteks digitaalseid komponente sisaldava energiatehnikaga. Seonduvate tarneahelate turvalisusest olenevad elutähtsa teenuse osutamise toimepidevus ja energiasektori elutähtsa taristu strateegiline kontroll. Käesoleva soovituse kohasel meetmete võtmisel elutähtsa taristu käitajate toimepidevuse tugevdamiseks tuleks kõike seda arvesse võtta.

(17)

Kuna kosmosetaristu, maapealsed kosmosega seotud varad (sealhulgas tootmisrajatised) ja kosmosepõhised teenused muutuvad julgeolekuga seotud tegevuses üha olulisemaks, on esmatähtis tagada liidu kosmosevarade ja maapealsete varade ning teenuste toimepidevus ja kaitse liidus. Samal põhjusel on seoses käesoleva soovitusega ülitähtis parandada ka kosmosesüsteemide ja -programmide kaudu saadavate kosmoseandmete ja -teenuste struktureeritud kasutamist muude sektorite elutähtsa taristu jälgimise, seire ja kaitse jaoks. Seda silmas pidades esitatakse tulevases ELi julgeoleku ja kaitse valdkonna kosmosestrateegias ettepanek võtta asjakohaseid meetmeid, mida tuleks arvesse võtta ka käesoleva soovituse rakendamisel.

(18)

Vaja on ka koostööd rahvusvahelisel tasandil, et tõhusalt tegeleda riskidega, mis ohustavad elutähtsat taristut, muu hulgas rahvusvahelistes vetes paiknevat taristut. Seetõttu kutsutakse liikmesriike üles tegema koostööd komisjoni ja kõrge esindajaga ning astuda selle koostöö algatamise eesmärgil teatavaid samme, võttes arvesse, et selliseid samme tohib astuda vaid kooskõlas oma ülesannete ja kohustustega, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige aluslepingute välissuhteid käsitlevatest sätetest.

(19)

Kooskõlas oma 15. veebruari 2022. aasta teatisega „Komisjoni panus Euroopa kaitsesse“ ja täites tegevuskava „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, kavatseb komisjon koostöös kõrge esindaja ja liikmesriikidega analüüsida hübriidohtudega seotud toimepidevuse tagamise valdkondlikke lähtealuseid, et selgitada 2023. aastaks välja puudujäägid ja vajadused ning töötada välja nende käsitlemise meetmed. Selle algatuse tulemusi saaks ära kasutada käesoleva soovituse alusel toimuvas tegevuses ning see aitaks tugevdada teabevahetust ja koordineerida tegevust toimepidevuse, sealhulgas elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamisel.

(20)

ELi 2014. aasta merendusjulgeoleku strateegias ja selle muudetud tegevuskavas on esitatud üleskutse tugevdada elutähtsa meretaristu, sealhulgas veealuse taristu kaitset ning eelkõige meretranspordi-, energia- ja sidetaristu kaitset, muu hulgas tõhustades parema koostalitlusvõime ja lihtsustatud kohustusliku ja vabatahtliku teabevahetuse kaudu teadlikkust olukorrast merel. Kõnealune strateegia ja tegevuskava on praegu ajakohastamisel, et tugevdada meetmeid, mille eesmärk on kaitsta elutähtsat meretaristut. Need meetmed peaksid käesoleva soovituse kohast tegevust täiendama.

(21)

Elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamine aitab kaasa laiemate jõupingutuste tegemisele liidu ja selle liikmesriikide vastu suunatud hübriidohtude ja -kampaaniate vastases võitluses. Käesolev soovitus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisteatisele „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik – Euroopa Liidu lahendus“. Ühise raamistiku meede 1, nimelt hübriidohtude uuring, mängib keskset rolli selliste nõrkuste kindlakstegemisel, mis võivad riiklikke ja üleeuroopalisi struktuure ja võrgustikke mõjutada. Lisaks võimaldab nõukogu 21. juuni 2022. aasta järelduste (mis käsitlevad raamistikku ELi koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele) rakendamine tagada tugevama koordineeritud tegevuse ELi hübriidmeetmete kogumi kohaldamise kaudu kõigis mõjutatud valdkondades,

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

(16)

(17)

Nimetatud ekspertide töös tuleks pöörata erilist tähelepanu sektoritevahelisele sõltuvusele ja märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsale taristule ning vajaduse korral tuleks selles osas võtta nõukogus ja komisjonis järelmeetmeid.

(18)

(19)

(20)

(21)

(22)

(23)

(24)

(25)

(26)

(27)

(28)

(29)

(30)

(31)

(32)

(33)

(34)

(35)

(36)

(37)

(38)