Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023D2810

    Nõukogu otsus (EL) 2023/2810, 11. detsember 2023, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/862

    ST/13460/2023/INIT

    ELT L, 2023/2810, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2810/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2810/oj

    European flag

    Teataja
    Euroopa Liidu

    ET

    Seeria L


    2023/2810

    15.12.2023

    NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/2810,

    11. detsember 2023,

    millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/862

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (1) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega liikide varude kaitse ja majandamise konventsiooniga (edaspidi „WCPFi konventsioon“), millega loodi Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC).

    (2)

    WCPFC võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada WCPFi konventsiooniga hõlmatud alas pika rändega liikide varude pikaajaline jätkusuutlikkus ja edendada nende optimaalset kasutamist. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

    (3)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (2) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandataks sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Peale selle on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

    (4)

    Vastavalt komisjoni teatistele Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 „Toome looduse oma ellu tagasi“, „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ ja „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi loomiseks“ on äärmiselt tähtis kaitsta loodust ning panna seisma ökosüsteemide halvenemine ja nende seisundit parandada. Kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine ei tohi seada ohtu selliste kaupade ja teenuste kättesaadavust, mida heas seisundis mereökosüsteemid pakuvad kaluritele, rannikukogukondadele ja inimkonnale üldiselt.

    (5)

    Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ osutatakse konkreetsetele meetmetele, mille abil vähendada plastikoguseid ja merereostust ning kalapüügivahendite kadumist merel või merre jätmist. Lisaks on komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tee tervisliku planeedini kõigi jaoks: ELi tegevuskava: Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ eesmärk vähendada meres leiduva plastprügi kogust 50 % ja keskkonda sattuvat mikroplastikogust 30 %.

    (6)

    Ühisteatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva sinise planeedi rajamine“ rõhutatakse kui oluline on merekeskkonna elurikkuse kaitse ja säilitamine liidu välistegevuse raames. Liit on kõige silmapaistvam osaline piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kogu maailma kalandusorganites. Liit edendab neis kalavarude kestlikkust, soodustab usaldusväärsetel teaduslikel nõuannetel põhinevat läbipaistvat otsuste tegemist, tõhustab teadusuuringuid ja parandab nõuetele vastavust.

    (7)

    On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel WCPFC koosolekutel ajavahemikus 2024–2028, kuna WCPFC kaitse- ja rakendusmeetmed võivad olla liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määrusi (EÜ) nr 1005/2008 (3) ja (EÜ) nr 1224/2009 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/2403 (5) ja (EL) 2022/2056 (6).

    (8)

    Praegu on WCPFC koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht kehtestatud nõukogu otsusega (EL) 2019/862 (7). On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega ajavahemikuks 2024–2028.

    (9)

    Arvestades kalavarude seisundi muutumist WCPFi konventsiooniga hõlmatud alas ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arengutendentse, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne WCPFC koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada menetlus ajavahemikuks 2024–2028 võetava liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) koosolekutel on esitatud I lisas.

    Artikkel 2

    WCPFC koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.

    Artikkel 3

    Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja asjakohasel juhul vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt WCPFC 2029. aasta koosolekuks.

    Artikkel 4

    Otsus (EL) 2019/862 tunnistatakse kehtetuks.

    Artikkel 5

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    Brüssel, 11. detsember 2023

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    L. PLANAS PUCHADES


    (1)  Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

    (3)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

    (4)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2056, millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 276, 26.10.2022, lk 1).

    (7)  Nõukogu 14. mai 2019. aasta otsus (EL) 2019/862, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel WCPFC-s võetava seisukoha kohta (ELT L 140, 28.5.2019, lk 44).


    I LISA

    Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht

    1.   PÕHIMÕTTED

    Liit teeb WCPFC raames järgmist:

    a)

    tagab, et WCPFCs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni, ÜRO 1995. aasta piirialade kalavarude ja pika rändega kalade kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppe, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1993. aasta kokkuleppega edendada avamere kalalaevade vastavust rahvusvahelistele kaitse- ja majandamismeetmetele ning FAO 2009. aasta sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

    b)

    edendab ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaseid eesmärke seoses mere elurikkuse säilitamise ja säästva kasutamisega väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsi eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses merekeskkonna elurikkuse tõhusama kaitsmisega ja maailmamerest 30 % kaitsmisega merekaitsealade kaudu;

    c)

    aitab rakendada Euroopa rohelist kokkulepet kooskõlas nõukogu 23. oktoobri 2020. aasta järeldustega „Järeldused elurikkuse kohta – on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid“, nõukogu 10. juuni 2021. aasta järeldustega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“, eelkõige seoses looduskaitsega, ning nõukogu 19. oktoobri 2020. aasta järeldustega strateegia „Talust taldrikule“ kohta ning suurendab Euroopa osatähtsust maailmas;

    d)

    tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning lõpetada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

    e)

    järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;

    f)

    järgib nõukogu 13. detsembri 2022. aasta järeldustega rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta ohutute, turvaliste, puhaste, tervete ja säästvalt majandatud ookeanide ja merede nimel;

    g)

    töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel WCPFC meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et WCPFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas WCPFC konventsiooni eesmärkidega;

    h)

    toetab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavade kohaste seisukohtadega;

    i)

    taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

    j)

    seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele WCPFC konventsiooniga hõlmatud alas võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

    k)

    edendab asjakohasel juhul WCPFC, olemasolevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide tegevuse kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

    l)

    edendab tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöö mehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

    2.   SUUNISED

    Liit püüab asjakohasel juhul toetada WCPFCs järgmiste meetmete võtmist:

    a)

    meetmed, millega edendatakse mereökosüsteemide ja mere elurikkuse kaitset ja taastamist ning edendatakse kalavarude kestlikkust, võttes arvesse kliimamuutustega seotud kaalutlusi;

    b)

    WCPFC konventsiooniga hõlmatud ala kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teadusnõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja püügikvoodid või püügikoormuse reguleerimine WCPFC reguleeritavate mere bioloogiliste ressursside püügil, ning mille eesmärk on säilitada neid ressursse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude suhtes, et hoida püügikoormus sellisel tasemel, mis on kohane varude taastumisega;

    c)

    meetmed kalandusandmete paremaks kogumiseks, et kalavarusid saaks usaldusväärselt hinnata ning toetada WCPFC teaduskomitee teaduslikku tööd ja teaduspõhiste majandamisotsuste tegemist, ning meetmed, mille eesmärk on tugevdada vastavuskomitee rolli, parandada normide järgimist ja korrapäraselt hinnata sõltumatult tulemuslikkust;

    d)

    tugevdada koostööd WCPFC ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni vahel, et tagada sidus lähenemisviis asjaomaste mereliikide kaitsele, eelkõige seoses andmete kogumisega, et varusid usaldusväärselt hinnata.

    e)

    meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks WCPFC konventsiooniga hõlmatud alas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kandmine sellekohasesse nimekirja ja selle nimekirja kohandamine muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate nimekirjade põhjal, ning kala ja kalandustoodete parema jälgitavuse meetmed, mis põhinevad vabatahtlikel püügi dokumenteerimise suunistel;

    f)

    seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed WCPFC konventsiooniga hõlmatud alas, et tagada WCPFC raames vastu võetud meetmete tõhus kontroll ja järgimine, sealhulgas tugevam kontroll ümberlaadimise üle, lähtuvalt FAO vabatahtlikest ümberlaadimissuunistest;

    g)

    meetmed, mille abil vähendada püügitegevuse negatiivset mõju mere elurikkusele ning mereökosüsteemidele ja -elupaikadele, sealhulgas WCPFC konventsiooni ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitse meetmed WCPFC konventsiooniga hõlmatud alas, meetmed soovimatu püügi vältimiseks ja vähendamiseks nii palju kui võimalik, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks;

    h)

    meetmed, mille eesmärk on vähendada merereostust ja vältida plasti heitmist merre ning vähendada meres leiduva plasti mõju mereelurikkusele ja -ökosüsteemidele, sealhulgas meetmed, millega vähendada hüljatud, kaotatud või muul moel kasutusest kõrvaldatud püügivahendite mõju maailmamerele ning hõlbustada selliste püügivahendite väljaselgitamist ja taastamist, lähtudes FAO vabatahtlikest suunistest püügivahendite märgistamise kohta;

    i)

    meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

    j)

    asjakohasel juhul soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni rakendamist;

    k)

    asjakohasel juhul ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

    l)

    täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad WCPFC allorganite ja töörühmade nõuannetel;

    m)

    meetmed, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.


    II LISA

    Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC ) koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

    Enne WCPFC iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

    Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele piisavalt varakult enne WCPFC iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

    Kui WCPFC koosoleku käigus, sealhulgas kohapeal, ei ole võimalik kokkuleppele jõuda selles, et liidu seisukohas võetaks arvesse uusi asjaolusid, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2810/oj

    ISSN 1977-0650 (electronic edition)


    Top