—

aidata leevendada piirkondlike massihävitusrelvade leviku suundumusi;

—

toetada piirkondlikke julgeolekukordasid ja relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ning desarmeerimise norme ja protsesse;

—

töötada välja põhjalikum arusaam seostest Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni ning praeguste piirkondlike ja rahvusvaheliste arengute vahel, ning

—

edendada efektiivse, kontrollitava, kaasava ja kestliku massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist Lähis-Idas.

—

Töösuund 1. Süvendada piirkondliku massihävitusrelvade levikuga seotud põhjuste, motiivide ja riskide mõistmist ja hindamist, et leida lahendusi piirkondliku julgeoleku suurendamiseks ja edendada piirkondlikke lahendusi massihävitusrelvade levikule Lähis-Idas. Töösuunaga 1 plaanitakse suurendada teadlikkust ja arusaamist teguritest, mis põhjustavad massihävitusrelvade levikut Lähis-Ida piirkonnas. Eesmärk on teha kindlaks massihävitusrelvade leviku algpõhjused, sealhulgas strateegilised, poliitilised või muud ajendid, samuti nendega seotud riskid ja tagajärjed. Töösuuna lõppeesmärk on leida praktilisi lahendusi piirkondliku julgeoleku suurendamiseks ja massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks Lähis-Idas. See hõlmab käimasolevate ja uute piirkondlike julgeolekuprotsesside edendamist ning Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni algatust, mis keelaks massihävitusrelvade omamise, tootmise ja kasutamise piirkonnas ning edendaks desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist. Süvendades arusaamist probleemidest ja uurides võimalikke lahendusi, on töösuuna 1 eesmärk toetada turvalisema ja stabiilsema Lähis-Ida arengut.

—

Töösuund 2. Suurendada piirkondlikku suutlikkust, et paremini mõista probleeme ja leida lahendusi, mis on seotud Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooniga seotud läbirääkimiste ja rakendamisega. Töösuuna 2 eesmärk on suurendada Lähis-Ida riikide suutlikkust osaleda tõhusalt läbirääkimistel ja piirkondlike julgeolekuprotsesside, eelkõige Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni rakendamisel üldiselt. See hõlmab piirkondlike osalejate suutlikkuse suurendamist, et mõista massihävitusrelvade leviku probleemi keerukust, ning nende suutlikkuse arendamist praktiliste lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Töösuuna meetmed hõlmavad koolitus- ja suutlikkuse suurendamise programmide pakkumist valitsusametnikele, ekspertidele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele ning sihtrühma laiendamise toetamist piirkonnas. Üldine eesmärk on luua teadlikum ja aktiivsem piirkondlik kogukond, kellel on paremad võimalused massihävitusrelvade levikuga seotud probleemide lahendamiseks ja piirkondliku julgeoleku edendamiseks. Piirkondliku suutlikkuse suurendamise ja probleemide parema mõistmise kaudu on töösuuna eesmärk toetada käimasoleva ja uue piirkondliku julgeolekuprotsessi, sealhulgas Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni üle peetavaid tulemuslikke läbirääkimisi ja rakendamist ning seeläbi soodustada muid piirkondlikke julgeolekukokkuleppeid ning relvastuskontrolli ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise protsesse.

—

Töösuund 3. Toetada efektiivse, kontrollitava, kaasava ja kestliku massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist Lähis-Idas. Tagamaks, et Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsoon oleks terviklik, tõhus ja kontrollitav, keskendutakse töösuunas 3 ka läbirääkimiste ja tsooni rakendamisega seotud tehniliste ja õiguslike aspektide toetamisele. Töösuuna lõppeesmärk on edendada Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni, mis on saavutatav ja jätkusuutlik, st seda on võimalik saavutada ja see püsib aja jooksul ning on jätkuvalt peamine vahend piirkondliku julgeoleku suurendamiseks ja massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks Lähis-Idas.

—

korraldatakse kaks või enam ümarlauda, et arutada praeguseid piirkondlikke ja rahvusvahelisi arenguid ning nende mõju piirkondlike ohtude tajumisele. See hõlmab ekspertide, valitsusametnike ja muude asjaomaste sidusrühmade kokkukutsumist, et vahetada arvamusi ja seisukohti piirkondlike julgeolekuprobleemide kohta ning arutada viise piirkondliku koostöö ja stabiilsuse edendamiseks;

—

viiakse läbi uuringuid, et teha kindlaks piirkondlike ohtude tajumine, vaadata läbi vahendid relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ning piirkondliku julgeoleku saavutamiseks ning teha kindlaks, kuidas piirkondlike julgeolekuprotsesside ja Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni abil saab neid probleeme käsitleda. Kirjeldatud uuring hõlmab massihävitusrelvade levikut piirkonnas põhjustavate tegurite põhjalikku analüüsi ning olemasolevate piirkondlike julgeolekuprotsesside ja -mehhanismide tugevate ja nõrkade külgede uurimist;

—

avaldatakse dokument, milles tehakse kokkuvõte uuringu tulemustest ja selgitatakse välja viisid, kuidas leevendada massihävitusrelvade piirkondliku levikuga seotud põhjuseid, ajendeid ja riske. Käesolevas dokumendis esitatakse poliitilised järeldused piirkondlike julgeolekuprotsesside tõhustamiseks ja Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni edendamiseks, mida käsitletakse ühe peamise vahendina massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks Lähis-Idas.

—

luuakse selliste üksikisikute ja institutsioonide võrgustikud, mis töötavad ja edendavad piirkondlikku julgeolekut, sealhulgas seoses Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooniga, et parandada arusaamist küsimustest, eesmärgiga anda teavet oma riikliku poliitika kujundamiseks ning osaleda käimasolevates ja tulevastes aruteludes. See hõlmab partnerluste loomist olemasolevate organisatsioonide ja algatustega ning Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni edendamisele suunatud uute võrgustike ja liitude arendamise toetamist. Eesmärk on luua, tugevdada ja integreerida olemasolevaid jõupingutusi, et edendada Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni ning maksimeerida selle mõju piirkondlikule julgeolekule;

—

korraldatakse vähemalt kaks suutlikkuse suurendamise töötuba piirkondlikele ametnikele ja ekspertidele, et parandada arusaamist küsimustest, mis on seotud piirkondliku julgeoleku, massihävitusrelvade leviku ja nende lahendamiseks tehtavate jõupingutustega, sealhulgas seoses Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni üle peetavate läbirääkimiste ja rakendamisega. Nimetatud töötoad pakuvad osalejatele koolitus- ja haridusvõimalusi, et süvendada oma teadmisi ja oskusi ning töötada välja praktilised läbirääkimis- ja rakenduslahendused;

—

hallatakse ja täiustatakse Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni veebivahendeid UNIDIRi veebisaidil. See hõlmab olemasolevate ressursside ja materjalide ajakohastamist ning uute veebipõhiste vahendite ja ressursside väljatöötamist, et toetada Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni edendamist ja rakendamist;

—

tõlgitakse vähemalt kolm väljaannet piirkondlikesse keeltesse. See aitab arendada terminoloogiat kohalikes keeltes ning laiendades praeguste ja tulevaste piirkondlike ekspertide arusaamist, parandada piirkondlike osalejate juurdepääsu Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooniga seotud teabele ja ressurssidele ning edendada selle nähtavust ja sellest arusaamist piirkonnas.

—

avaldatakse vähemalt kolm poliitikadokumenti, milles käsitletakse Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni üle peetavatel läbirääkimistel ja/või rakendamisel tekkinud väljakutseid. Dokumentides käsitletakse mitmeid piirkondliku julgeoleku, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimusi ning esitatakse mõju ja võimalused nende probleemide lahendamiseks. Nendes esitatakse põhjalik ja teadlik analüüs Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni ees seisvate peamiste probleemide kohta ning need aitavad kaasa nimetatud tsooni üle peetavatele edukatele läbirääkimistele ja rakendamisele;

—

korraldatakse vähemalt kaks avalikku üritust arutamaks küsimusi, mis on seotud Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni üle peetavate läbirääkimiste ja rakendamisega. Üritustel tulevad kokku eksperdid, valitsusametnikud ja muud asjaomased sidusrühmad, et arutada ja vahetada arvamusi Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooniga seotud väljakutsete ja võimaluste üle;

—

antakse ülevaateid ja pakutakse tuge Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni alastele käimasolevatele jõupingutustele, mis on seotud rakendamise ja muude piirkondlike julgeolekuprotsessidega. See hõlmab asjaomaste sidusrühmade toetamist ja nõustamist.

—

piirkonna poliitikakujundajad ja diplomaadid, kes tegelevad relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning piirkondlike julgeolekuküsimustega. See hõlmab ka piirkondlikke ametnikke ja eksperte ning neid, kes töötavad piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel, sealhulgas tuumarelva leviku tõkestamise, keemiarelvade konventsiooni, bioloogiliste relvade konventsiooni läbivaatamiskonverentsid ja Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsooni konverents. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et jõuda vähem esindatud rühmadeni, nagu noored poliitikakujundajad, eksperdid, naised ja piirkonna teadlased, kelle hääl on diskussioonidest sageli puudu;

—

rahvusvahelise julgeoleku poliitika kujundajad, diplomaadid ja teadlased, eelkõige need, kes keskenduvad relvastuskontrollile, desarmeerimisele ning tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide leviku tõkestamisele Lähis-Idas, samuti Lähis-Ida massihävitusrelvadest vaba tsoonile ja piirkondlikule julgeolekule või kujunemisjärgus tehnoloogiatele;

—

Lähis-Ida teadlased ja valdkonna praktikud, kes püüavad jälgida ja saada aru kiiresti muutuvast dünaamikast piirkonnas, selle liikmesriikides ja elanikkonna seas ning liitude ja võimekuse nihkumise tagajärgedest piirkonna julgeolekule ja väljavaadetele ennetada ja leevendada praeguste ja tulevaste pingete põhjuseid, konflikte ja massihävitusrelvade levikut.