32022R2404

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 2022/2404 - EN - EUR-Lex

Document 32022R2404

Help

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2404, 14. september 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031 ja sätestatakse kaitstavates piirkondades toimuvate karantiinsete taimekahjustajate uuringute üksikasjalikud eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ

C/2022/6499

ELT L 317, 9.12.2022, p. 42–53 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/2404/oj

HTML

PDF

Official Journal

9.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 317/42

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2404,

14. september 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031 ja sätestatakse kaitstavates piirkondades toimuvate karantiinsete taimekahjustajate uuringute üksikasjalikud eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 32 lõike 5 teist lõiku ja artikli 34 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2016/2031 nähakse ette peamised liidu taimetervise eeskirjad.

(2)

Kõnealuse määruse artikli 32 lõike 4 punktis b on sätestatud liikmesriikide kohustus lisada uueks kaitstavaks piirkonnaks tunnistamise taotlusele uuringute tulemused, millest nähtub, et vähemalt kolmel aastal enne taotluse esitamist liidu karantiinset taimekahjustajat (edaspidi „taimekahjustaja“) asjaomasel territooriumil ei esinenud.

(3)	Määruse (EL) 2016/2031 artikli 34 lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide kohustus viia igas kaitstavas piirkonnas läbi kahjustajate iga-aastane uuring ning teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele igal aastal nende uuringute tulemused.

(4)

Kõnealuste uuringute ettevalmistamise eeskirjad peaksid sisaldama nõudeid, mis käsitlevad asjaomaste taimekahjustajate ja peremeestaimede bioloogiliste omaduste arvessevõtmist ning seda, et uuring oleks taimekahjustaja avastamiseks asjakohaselt ajastatud. Need elemendid on olulised, et asjaomase uuringu ettevalmistus oleks täielik ja uuringu tüübiga sobiv.

(5)	Uuringu sisu peaks hõlmama andmeid kaartidel, uurimisalase piirkonna kirjeldust, uurimistoiminguid, proovide võtmist ja analüüsi, sihtpopulatsiooni, avastamismeetodeid ja riskitegureid, et tagada nende täielikkus, tulemuslikkus ja tõhusus.

(6)

Uuringuid tuleks teha ka kaitstavat piirkonda ümbritsevas puhvertsoonis ning need peaksid olema intensiivsemad kui kaitstavas piirkonnas tehtavad uuringud, sest taimekahjustaja ei ole puhvertsoonis keelatud ning seal ei võeta selle vastaseid meetmeid. See on vajalik, et kinnitada taimekahjustaja puudumist puhvertsoonis ja säilitada paremini kaitstava piirkonna kahjurivabadust. Samuti on see kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standarditega taimekahjustajast vabade piirkondade kehtestamiseks, (2) mida kasutatakse vastavalt liidu õiguse kohasel kaitstavaks piirkonnaks tunnistamisel. Kõnealuste rahvusvaheliste standarditega nõutakse puhvertsoonide kehtestamist taimekahjustajast vabade piirkondade kehtestamisel ja säilitamisel, kui geograafilist eraldatust ei peeta piisavaks, et takistada taimekahjustaja sellistesse piirkondadesse sissetoomist või nende taaslevimist, või kui puuduvad muud vahendid, et ennetada taimekahjustaja liikumist sellistesse piirkondadesse.

(7)	Samadel põhjustel tuleks intensiivistada piki kaitstava piirkonna piiri kulgevatel siseribadel tehtavaid uuringuid võrreldes nendega, mida tehakse ülejäänud kaitstavas piirkonnas.

(8)

Selleks et uuringute sisu oleks järjepidev, tuleks kehtestada aruandevorm. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1231 (3) on kehtestatud nende uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vorm ja juhised, mida tehakse piirkondades, kus taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine. Selleks, et kogu liidus kasutataks uuringutulemuste esitamisel ühtset lähenemisviisi, tuleks võtta vastu sarnane vorm kaitstavates piirkondades tehtavate uuringute tulemuste esitamiseks, arvestades nende uuringute konkreetseid elemente.

(9)	Komisjoni direktiivis 92/70/EMÜ (4) on samuti sätestatud kaitstavate piirkondade tunnustamiseks läbiviidavate uuringute üksikasjalikud eeskirjad. Kuna see direktiiv võeti vastu varasemate taimetervist käsitlevate liidu õigusaktide alusel, on see nüüdseks aegunud ja tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad järgmise kohta:

a)	uuringud, mis tehakse uue kaitstava piirkonna loomiseks kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 32 lõikega 3 või lõikega 6, ning

b)	määruse (EL) 2016/2031 artikli 34 lõike 1 kohaste iga-aastaste uuringute ettevalmistus ja sisu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„puhvertsoon“ – kaitstavat piirkonda ümbritsev ala, mille eesmärk on vähendada taimekahjustaja kaitstavasse piirkonda sissetoomise ja sinna levimise tõenäosust;

b)	„siseriba“ – kaitstava piirkonna sees paiknev ala, mille laius on võrdne puhvertsooni laiusega ja mis ümbritseb kaitstavat piirkonda, kulgedes piki selle välispiiri;

c)	„uuring“ – taimekahjustaja avastamiseks kaitstavas piirkonnas ja asjakohasel juhul puhvertsoonis tehtav uuring;

d)	„piiritletud ala“ – ala, mis on piiritletud pärast kaitstavas piirkonnas taimekahjustaja leidmist, nagu kirjeldatud määruse (EL) 2016/2031 artiklis 18;

e)	„statistikapõhine uuring“ – uuring, mis viiakse läbi Euroopa Toiduohutusameti üldiste suuniste järgi, mis käsitlevad taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärseid ja riskipõhiseid uuringuid (5).

Artikkel 3

Uuringute ettevalmistamine

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus või muud isikud, kes on pädeva asutuse ametliku järelevalve all, valmistavad artiklis 1 osutatud uuringud ette kooskõlas lõigetega 2 kuni 6.

2. Uuringud:

a)	peavad olema riskipõhised;

b)	peavad põhinema kindlatel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel;

c)	viiakse läbi, võttes arvesse taimekahjustaja bioloogilisi omadusi ja peremeesliikide esinemist kaitstavas piirkonnas, ning

d)	viiakse läbi taimekahjustaja avastamiseks kõige sobivamal ajal.

3. Uuringuid laiendatakse kaitstavat piirkonda ümbritsevasse puhvertsooni.

Puhvertsoonis tehtavad uuringud peavad olema intensiivsemad kui kaitstavas piirkonnas, uurimistoiminguid (vajadust mööda vaatlusi, proove, püüniseid ja analüüse) peab olema rohkem.

Puhvertsooni laius määratakse kindlaks taimekahjustaja bioloogiliste omaduste ja selle võimaliku levimisvõime alusel.

Kui taimekahjustaja bioloogilised omadused, peremeestaimede puudumine, kaitstava ala geograafiline asukoht või selle ruumilise eraldatud iseloom tingivad, et puudub taimekahjustaja sissetoomise risk kaitstavasse piirkonda naaberaladelt loodusliku leviku teel, ei ole puhvertsoonis uuringute tegemine nõutav.

4. Kui kaitstava piirkonnaga külgneval territooriumil ei ole võimalik puhvertsooni luua, luuakse kaitstavas piirkonnas siseriba.

Siseribal tehtavad uuringud peavad olema intensiivsemad kui ülejäänud kaitstavas piirkonnas, uurimistoiminguid (vajadust mööda vaatlusi, proove, püüniseid ja analüüse) peab olema rohkem.

5. Kui pädev asutus otsustab teha statistikapõhise uuringu, peavad uuringu ülesehitus ja kasutatav proovivõtukava sobima asjaomases kaitstavas piirkonnas taimekahjustajaga nakatunud taimede väikese esinemismäära kindlakstegemiseks piisava usaldusnivoo juures.

6. Kui pädev asutus otsustab teha statistikapõhise uuringu puhvertsoonis või siseribal, peavad uuringu ülesehitus ja kasutatav proovivõtukava sobima taimekahjustajaga nakatunud taimede väikese esinemismäära kindlakstegemiseks suurema usaldusnivoo juures kui kaitstava piirkonna enda puhul.

Artikkel 4

Uuringute sisu

Uuringud peavad koosnema järgmistest elementidest:

a)	kaart kaitstava piirkonna ning vajaduse korral puhvertsooni ja siseriba geograafilise piiriga; kaardil näidatakse üksikasjalikult uurimistoimingute tegemise asukoht ja uurimispunktid, leiud või puhangud ning kehtestatud piiritletud alad;

alljärgnev teave:

i)	uuringuala, sealhulgas uuringukohtade kirjeldus;

ii)	taimmaterjali või kauba kirjeldus ja

iii)	vajaduse korral puhvertsooni või siseriba kirjeldus;

c)	peremeestaimede loetelu;

d)	nende riskipiirkondade kirjeldus, kus taimekahjustaja võib esineda;

e)	teave uuringute tegemise kuude kohta aastas;

kui see on asjakohane, siis:

i)	taimekahjustaja esinemise sümptomite või tunnuste avastamiseks tehtud vaatluste arv;

ii)	proovide arv, analüüside ja taimekahjustajat peibutavate püüniste liik ja arv;

iii)	mis tahes muu meede, mis on asjakohane, et tagada taimekahjustaja avastamine;

statistikapõhiste uuringute korral uuringu ülesehitusel aluseks olnud eeldused taimekahjustajate kaupa, sealhulgas järgmiste üksikasjade kirjeldus:

i)	sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

ii)	avastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

iii)	kõik riskitegurid koos riskitasemetega ning vastavad suhtelised riskid ja peremeestaimede populatsiooni osakaal ning

iv)	taimekahjustaja leidmise korral võetud meetmed või viide puhangule EUROPHYTis.

Artikkel 5

Uuringutulemuste esitamine

Liikmesriigid esitavad iga kaitstava piirkonna kohta uuringuid käsitleva üldise teabe ja uuringute tulemused, kasutades selleks I lisas esitatud vormi.

Liikmesriigid kasutavad üht käesoleva määruse II lisas esitatud vormidest, et esitada järgmiste sätete alusel läbi viidud uuringute tulemused:

a)	määruse (EL) 2016/2031 artikli 32 lõike 4 punkt b või

b)	määruse (EL) 2016/2031 artikli 34 lõige 2.

Artikkel 6

Direktiivi 92/70/EMÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 92/70/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. september 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2) ISPM 4 (kahjustajatest vabade piirkondade loomise nõuded) ja ISPM 26 (puuviljakärbestest (Tephritidae) vabade piirkondade loomise nõuded).

(3) Komisjoni 27. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1231 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta (ELT L 280, 28.8.2020, lk 1).

(4) Komisjoni 30. juuli 1992. aasta direktiiv 92/70/EMÜ, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 250, 29.8.1992, lk 37).

(5) EFSA, General guidelines for statistically sound and risk-based surveys of plant pests, 8. september 2020, doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1919.

I LISA

Uuringute tulemustega seotud üldteabe esitamise vorm

Liikmesriik
Pädev asutus
Kontaktisik (nimi, töökoht pädevas asutuses, organisatsiooni nimi, telefoninumber ja toimiv e-posti aadress)
Uuringus osalevad organisatsioonid
Uuringus osalevad laborid
Kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja
Kaitstava piirkonna nimi/kirjeldus, nagu esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisas olevas loetelus
Kaitstava piirkonna loomise aasta
Uuringu tegemise aasta(d) Uue kaitstavaks piirkonnaks tunnistamise taotluse korral märkida uuringuga hõlmatud aastad.
Kaitstava piirkonna pindala (ha)
Puhvertsooni või siseriba loomine (jah/ei) Põhjendada, kui seda tsooni ei ole loodud.
Puhvertsooni või siseriba laius (m), kui see on asjakohane
Kaart, millel on näidatud kaitstava piirkonna, sealhulgas puhvertsooni või siseriba (kui see on asjakohane) piirid. Märkida uuringupunktid, leiud/puhangud ja kui see on asjakohane, siis kehtestatud piiritletud alad.
Statistikapõhine uuring (jah/ei)
Leiud/puhangud viimase uuringu ajal (jah/ei)
Leidude/puhangute ja võetud meetmete kirjeldus (1) või süsteemi EUROPHYT-Outbreak viide

(1) Sealhulgas viide teavitus(t)ele, mis käsitleb või käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määruse (EL) 2016/2031 (mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4)) artikli 33 lõike 3 kohaselt võetud meetmeid.

II LISA

Iga-aastaste uuringute või karantiinse taimekahjustaja jaoks uue kaitstavaks piirkonnaks tunnistamise taotlust toetavate uuringute tulemuste esitamise vorm

A OSA

1. Iga-aastaste uuringute tulemuste esitamise vorm

2. Vormi täitmise juhend

Kui seda vormi täidetakse kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja kohta, ei täideta sama taimekahjustaja kohta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.

1. veerg:

märkida uuringu tegemise aasta. Kui uuringuaruande eesmärk on taotleda kaitstavaks piirkonnaks tunnistamist, lisada vähemalt kolme eelneva aasta andmed, kasutades iga aasta kohta eraldi rida.

2. veerg:

märkida kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja teaduslik nimetus (nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisas või kõige tunnustatum teaduslik nimetus, kui taimekahjustaja ei ole veel lisasse kantud), kasutades iga taimekahjustaja kohta ühte rida.

3. veerg:

märkida kaitstava piirkonna nimi (nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisas), kasutades eraldi ridu, kui liikmesriigi territooriumil on sama taimekahjustaja eest kaitstavaid piirkondi rohkem kui üks.

4. veerg:

märkida piirkond: kaitstav piirkond, puhvertsoon või siseriba, kasutades eri ridu.

5. veerg:

märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest, ning tehtud uuringute arv:

1.	Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaaed; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.	Avamaa (muu): 2.1. eraaiad; 2.2. üldkasutatavad kohad; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne);

3.	Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3. üldkasutatav koht, muu kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

6., 7. ja 8. veerg:

täitmine vabatahtlik.

6. veerg:

märkida, millised on riskipiirkonnad, mis on identifitseeritud taimekahjustaja(te) bioloogiliste omaduste, peremeestaimede olemasolu, ökoklimaatiliste tingimuste ja riskikohtade alusel.

7. veerg:

märkida sihtpopulatsiooniga hõlmatud ala pindala (ha) kaitstavas piirkonnas.

8. veerg:

märkida sihtpopulatsiooni suhtes uuritud ala osakaal (uuritud ala/sihtpopulatsiooni ala) (%).

9. veerg:

märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, siirutaja, vesi, muu, täpsustada konkreetne juhtum, kasutada nii palju ridu kui vaja.

10. veerg:

loetleda uuritud kaasatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.

11. veerg:

märkida uuringute tegemise kuud aastas.

12. veerg:

märkida uuringu üksikasjad, võttes arvesse taimekahjustaja bioloogilisi omadusi. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole asjaomase taimekahjustaja puhul asjakohane. Kasutada eri ridu (nt eri liiki analüüsidest ja nende arvust teatamiseks).

13. veerg:

märkida positiivsete tulemuste arv. See arv võib erineda haiguspuhangute arvust, kui ühe haiguspuhangu teatega on hõlmatud mitut positiivset tulemust.

14. veerg:

märkida uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 15. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

15. veerg:

lisada kogu muu teave ja vajaduse korral teave positiivsete leidudega asümptomaatiliste taimede uuringute tulemuste kohta.

B OSA

1. Statistikapõhiste uuringute tulemustest aru andmise vorm

2. Vormi täitmise juhend

Kui seda vormi täidetakse kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja kohta, ei täideta sama taimekahjustaja kohta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi taimekahjustaja kaupa. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmise kohta:

—	sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

—	avastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

—	riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

1. veerg:

märkida uuringu tegemise aasta. Kui uuringuaruande eesmärk on taotleda kaitstavaks piirkonnaks tunnistamist, lisada vähemalt kolme eelneva aasta andmed, kasutades iga aasta kohta eraldi rida.

2. veerg:

3. veerg:

märkida kaitstava piirkonna nimi (nagu on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisas), kasutades eraldi ridu, kui liikmesriigi territooriumil on sama taimekahjustaja eest kaitstavaid piirkondi rohkem kui üks.

4. veerg:

märkida piirkond: kaitstav piirkond, puhvertsoon või siseriba, kasutades eri ridu.

5. veerg:

märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest, ning tehtud uuringute arv:

1.	Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaaed; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.	Avamaa (muu): 2.1. eraaiad; 2.2. üldkasutatavad kohad; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne);

3.	Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3. üldkasutatav koht, muu kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

6. veerg:

märkida uuringute tegemise kuud aastas.

7. veerg:

märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide loetelu ja hõlmatud ala. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada aluseks olevate eelduste põhjal tehtud valikut. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus: taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, taimekahjustajate siirutajad, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja avastamiseks. Kui sihtpopulatsiooni ala ei ole teada, märkida „ei kohaldata“ ja lisage sihtpopulatsiooni moodustavate kontrolliüksuste arv.

8. veerg:

märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisades nende kirjelduse ja mõõtühiku. Epidemioloogiline üksus: homogeenne ala, kus taimekahjustaja esinemise korral on taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Epidemioloogilise üksuse valikut tuleb põhjendada aluseks olevate eeldustega.

9. veerg:

märkida uuringu käigus kasutatud meetodid, lisades iga üksikjuhtumi korral toimunud toimingute arvu, olenevalt taimekahjustajate uuringuid käsitlevatest konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole kättesaadav.

10. veerg:

märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see taimekahjustajat sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

11. veerg:

meetodi tundlikkus näitab tõenäosust, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud tõenäosusena, millega tõeliselt positiivne peremeesorganism avastatakse ja kinnitatakse positiivsena ning seda ei identifitseerita valesti. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustab tuvastamiseks kasutatavad visuaalsed kontrollid ja/või laborianalüüs) korrutis.

12. veerg:

esitada riskitegurid eraldi ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri jaoks märkida riskitase ja vastav suhteline risk ning peremeestaimede populatsiooni osakaal.

Veerg B:

märkida uuringu üksikasjad, olenevalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustajaga seotud uuringu kohta. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 9. veerus „Avastamismeetodid“ sisalduva teabega.

18. veerg:

märkida püüniste asukohtade arv, kui see arv erineb püüniste arvust (16. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

20. veerg:

märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

21. veerg:

märkida uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 24. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

22. veerg:

märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 („Methodologies for sampling of consignments“ (saadetistest proovide võtmise metoodika)) esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.

23. veerg:

märkida kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks avastamisuuringu puhul 1 %.

24. veerg:

lisada kogu muu teave ja vajaduse korral teave positiivsete leidudega asümptomaatiliste taimede uuringute tulemuste kohta.

Top