32022R2343

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2022/2343 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022R2343

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2343, 23. november 2022, millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

PE/38/2022/REV/1

ELT L 311, 2.12.2022, p. 1–53 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2343/oj

HTML

PDF

Official Journal

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2343,

23. november 2022,

millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine viisil, mis aitaks saavutada pikaajalist keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kestlikkust.

(2)

Liit on kiitnud nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni. Nõukogu otsusega 98/414/EÜ (5) on liit kiitnud heaks nimetatud konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ning kord. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)	Nõukogu otsuse 95/399/EÜ (6) kohaselt on liit India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) moodustamise lepingu osaline.

(4)

IOTC võtab iga-aastased kaitse- ja majandamismeetmed vastu resolutsioonidega, mis on IOTC lepingu osalistele ja koostööd tegevatele konventsiooniga ühinemata riikidele, sealhulgas liidule, siduvad. Käesoleva määrusega rakendatakse aastatel 2000–2021 vastu võetud IOTC resolutsioone, välja arvatud meetmed, mis on juba liidu õiguse osa.

(5)

Määruse (EL) nr 1380/2013 järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, inspektsiooni ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastu. Eelkõige kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (7) liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi reeglite järgimine. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (8) on loodud ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Need määrused sisaldavad juba sätteid, mis hõlmavad mitut IOTC resolutsioonides sätestatud meedet. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/473 (9) artikliga 4 peaks Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) komisjoni taotlusel abistama liitu ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks liit on. Liidu kohustuste täitmiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/473 artikliga 9 peaks EFCA komisjoni taotlusel koordineerima liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele, mis võivad hõlmata IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega rakendatavaid programme. Sel eesmärgil võib EFCA koostöös asjaomaste liikmesriikidega ühiskasutuskavasid koostades luua ühiseid inspekteerimis- ja järelevalveprogramme. Seetõttu on asjakohane võtta vastu sätted, mis hõlmavad (kui komisjon nii määrab) EFCAt kui komisjoni määratud organit, mis võtab liikmesriikidelt vastu ja edastab IOTC sekretariaadile kontrolli ja inspekteerimist käsitlevat teavet, näiteks merel koostatud inspekteerimisaruandeid ja kontrollvaatluskavasid käsitlevaid teateid.

(7)

Võttes arvesse kalavarude olukorda ning vajadust tagada tõhus kontroll ja võrdsed tingimused kõigi IOTC alal tegutsevate käitajate jaoks ning seda, et vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 28 ja 29 peab liidu tegevus rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, mille abil tuleb tagada kalavarude majandamine kooskõlas nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidega, ning seda, et liit peab tagama, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, sealhulgas püügitegevusega seotud kontrollil, edendades liidu ja kolmandate riikide käitajatele võrdseid võimalusi.

(8)

IOTC kodukorra järgi on selle ametlikud keeled inglise ja prantsuse keel. Selleks et võimaldada käitajatel tõhusalt teostada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat tegevust ja vältida takistusi suhtlemisel pädevate sadamavaldajatega, tuleks ümberlaadimisdeklaratsioon esitada ühes IOTC ametlikus keeles.

(9)	Kui liikmesriigid ja komisjon uurivad IOTC alal teatavaid liike, nagu pikkuim-hallhai, harilik rebashai ja sinihai, siis peaksid nad arvesse võtma ka kliimamuutuste mõju nende arvukusele.

(10)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (10) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma ametlikud märkused 23. mail 2022. Käesoleva määruse raames töödeldavaid isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas sätetega, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (11) ning määruse (EL) 2018/1725 alusel. Käesoleva määruse tõhusa täitmise tagamiseks on vaja kõnealuseid andmeid säilitada kümme aastat. Juhul kui kõnealuseid isikuandmeid on vaja rikkumiste puhul võetavate järelmeetmete jaoks, inspekteerimiseks või kohtu- või haldusmenetluseks, peaks olema võimalik kõnealuseid andmeid säilitada kauem kui kümme aastat, kuid mitte üle 20 aasta.

(11)

Selleks et rakendada liidu õiguses kiiresti IOTC resolutsioonid, millega muudetakse või täiendatakse käesolevas määruses kehtestatud resolutsioone, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses nende sätete muutmisega, mis puudutavad takerdumiskindlate ja biolagunevate peibutuspüügivahendite kasutust, IOTC kodukorras määratud sadamaid, teavet iga laeva kohta tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade nimekirja jaoks, väikesemahulise kalapüügi vaatlemise ja kohapealsete proovide võtmise protsenti, prahtimise tingimusi, sadamas lossimisel tehtavate kontrollide protsenti, aruandlustähtaegu ja IOTC püügiaruandluse nõudeid hõlmavaid käesoleva määruse 1.–10. lisa, lindudega seotud leevendusmeetmeid, andmete kogumist ja peibutuspüügivahendeid, prahtimisnõudeid, ümberlaadimisdeklaratsiooni ning teatavaid suursilm-tuuni statistikaprogrammi dokumente, samuti viiteid IOTC kaitse- ja majandamismeetmetele, mis on seotud järgmisega: takerdumise vähendamiseks mõeldud peibutuspüügivahendite konstruktsiooni ja kasutamise põhimõtted, aruandlus peibutuspüügivahenditega püügi kohta, laevade märgistamine ja identifitseerimine, ETR-kalapüügiga seotud aruandlusdokumendid, suursilm-tuuni statistikaprogrammi dokumendid, sadamariiki sisenemise teated, miinimumnormidele vastav sadamaliikmesriigi kontrollimenetlus, rikkumistest teatamise vormid ning saagi ja püügimeetmete aruandluse vormid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)	Kuna käesolev määrus sisaldab uusi ja terviklikke norme, tuleks nõukogu määrustes (EÜ) nr 1936/2001, (13) (EÜ) nr 1984/2003 (14) ja (EÜ) nr 520/2007 (15) sätestatud IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid käsitlevad sätted välja jätta. Nimetatud määrusi tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega rakendatakse liidu õiguses India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) kehtestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mis on liidule siduvad.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)	alal tegutsevad liidu kalalaevad;

b)	liidu kalalaevad IOTC liikide ümberlaadimise ja lossimise korral väljaspool ala ning

c)	kolmanda riigi kalalaevad, kes kasutavad liikmesriikide sadamaid ja mille pardal on IOTC liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„leping“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise leping;

2)	„ala“ – need India ookeani osad, mis on nimetatud lepingu II artiklis ja A lisas;

„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev mis tahes suurusega laev, mis on varustatud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks ette nähtud seadmetega, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

4)	„IOTC liigid“ – lepingu B lisas loetletud tuun, tuunilaadsed liigid ja haid ning nende liikidega koos püütavad muud liigid;

5)	„lepinguosalised ja koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid“ –lepinguosalised või koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid;

6)	„kaitse- ja majandamismeede“ – kohaldatav kaitse- ja majandamismeede, mille on lepingu V artikli lõike 2 punkti c ja IX artikli lõike 1 kohaselt vastu võtnud IOTC;

„inimtoiduks kõlbmatu“ – kala, mis on seinnoodas võrgusilma kinni jäänud või purustatud või mis on kahjustatud rüüstamise tõttu või on surnud ja riknenud võrgus, kui püügivahendite rike on takistanud nii võrgu kui ka saagi tavapärast väljavõtmist ning jõupingutusi kala elusana vabastamiseks, hõlmamata kala, mida peetakse suuruse, turustatavuse või liigilise koosseisu poolest ebasoovitavaks või kala, mis on rikutud või saastunud liidu kalalaeva meeskonna tegevuse või tegevusetuse tagajärjel;

8)	„peibutuspüügivahend“ –tehis- või looduslikust materjalist alalised, poolalalised või ajutised objektid, konstruktsioonid või seadmed, mida kasutatakse ja/või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi tuuni sihtliike;

9)	„triiviv peibutuspüügivahend“ – peibutuspüügivahend, mis ei ole ookeani põhja kinnitatud;

10)	„ankurdatud peibutuspüügivahend“ – peibutuspüügivahend, mis on ookeani põhja kinnitatud;

11)	„mõõtepoid“ – triivivad või ankurdatud ujukid, mida valitsusorganisatsioonid või tunnustatud teadusorganisatsioonid või -üksused kasutavad keskkonnaandmete elektrooniliseks kogumiseks ja mõõtmiseks ning mitte püügitegevuse toetamiseks;

12)	„IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon“ – 7. lisas esitatud dokument;

13)	„IMO number“ – 7-kohaline number, mille määrab laevale Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO);

14)

„prahtimine“ – leping või kokkulepe, mille kohaselt antakse lepinguosalise lipu all sõitev kalalaev kindlaksmääratud ajavahemikuks teise lepinguosalise käitajale ilma lippu vahetamata. „prahtiv lepinguosaline“ on lepinguosaline, kellele on eraldatud kvoodid või kalapüügivõimalused, ja „lepinguosaline lipuriik“ on lepinguosaline, kus prahitud laev on registreeritud;

15)	„transpordilaev“ – abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja IOTC liikide vastuvõtmisega teiselt laevalt;

16)	„sadamariigi meetmete e-rakendus“ või „PSMi e-rakendus“ – veebipõhine rakendus, mis on kavandatud ja arendatud eesmärgiga teha IOTC resolutsioonide rakendamine lepinguosalise jaoks hõlpsamaks ning teda nende rakendamisel abistada;

17)	„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“ või „ETR-kalapüük“ – määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 lõigetes 1–4 määratletud püügitegevus.

II PEATÜKK

MAJANDAMINE JA KAITSE

1. JAGU

Troopikatuunid

Artikkel 4

Lossimiskohustus

1. Liidu seinnoodalaevad peavad hoidma pardal ja lossima kogu troopikatuunide (suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) saagi, välja arvatud juhul, kui laevakapten otsustab, et

a)	kalad on inimtoiduks kõlbmatud või

b)	püügireisi viimase püügikorraga püütud troopikatuuni ja mittesihtliikide mahutamiseks ei ole piisavalt ladustamisruumi.

2. Lõike 1 punktis b osutatud kalad võib vette tagasi lasta ainult siis, kui kapten ja meeskond üritavad troopikatuuni ja mittesihtliigid võimalikult kiiresti elusana vabaks lasta, võttes samal ajal arvesse meeskonna ohutust; pärast tagasiheitmist ei tohi püüdmist jätkata enne, kui laeva pardal olevad troopikatuunid ja mittesihtliigid on lossitud või ümber laaditud.

3. Liidu kalalaeva kapten märgib asjaomasesse püügipäevikusse üles lõike 1 punktides a ja b osutatud erandid, sealhulgas tagasiheidetud kalade hinnangulise kaalu tonnides ja liigilise koosseisu ning sellest püügikorrast pardale jäetud kalade hinnangulise kaalu tonnides ja liigilise koosseisu.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad mittesihtliigid ka tuuniliike, mida ei püüta sihtliigina, samuti ebaseriooli (Elagatis bipinnulata), harilikku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), ogaselglasi (Balistidae sugukond), purikalalasi (Xyphiidae ja Istiophoridae sugukonnad), vahuud (Acanthocybium solandri) ja harilikku noolhaugi (Sphyraenidae sugukond).

Artikkel 5

Mõõtepoide lähedal püüdmise keeld

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult püüda kala ühe meremiili ulatuses mõõtepoist ega mõjutada alal asuvat mõõtepoid, eelkõige järgmise tegevusega:

a)	poi ümbritsemine kalapüügivahenditega;

b)	laeva, kalapüügivahendite või laeva mis tahes osa sidumine või kinnitamine mõõtepoi külge või

c)	poi ankrunööri läbilõikamine.

2. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad tegutseda ühe meremiili ulatuses mõõtepoist, kui nad tegutsevad IOTC-le teada antud liikmesriikide teadusuuringute programmide raames ning nad ei mõjuta kõnealuseid mõõtepoisid.

3. Liidu kalalaevad ei tohi alal asuvat mõõtepoid pardale võtta, välja arvatud juhul, kui selle omanik, kes kõnealuse poi eest vastutab, on andnud neile selleks konkreetselt loa või palunud neil seda teha.

4. Alal tegutsevad liidu kalalaevad peavad olema valvel merel kinnitatud mõõtepoide suhtes ja võtma kõik mõistlikud meetmed, et vältida püügivahendite takerdumist mõõtepoide külge või nende mis tahes viisil otsest mõjutamist. Kui liidu kalalaeva püügivahendid takerduvad mõõtepoi külge, eemaldab ta mõõtepoi külge takerdunud kalapüügivahendid kahjustades mõõtepoid võimalikult vähe.

5. Liidu kalalaevad teatavad lipuliikmesriikidele kõikidest kahjustatud ja muul viisil mittetoimivatest mõõtepoidest, mida nad on märganud, samuti üksikasjalikud andmed vaatluse ja poi asukoha kohta ning seda tuvastada aitava teabe. Liidu kalalaevad saadavad sellised aruanded ja teabe nende mõõtepoide asukoha kohta, mille nad on kogu alal kasutusele võtnud, komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 5.

2. JAGU

Purikalalased

Artikkel 6

Purikalalased

1. Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi vöödilise odanina (Tetrapturus audax), musta marliini (Istiompax indica), sinise marliini (Makaira nigricans) ega purikala (Istiophorus platypterus) isendit, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 60 cm. Kui nad selliseid kalu püüavad, tuleb need kohe merre tagasi heita viisil, mis võimaldab neil vabastamise järel kõige suurema tõenäosusega ellu jääda ja ei kahjusta meeskonna ohutust.

2. Liidu kalalaevad, mis püüavad vöödilist odanina, musta marliini, sinist marliini või purikala, märgivad asjakohased püügiandmed ja püügikoormuse andmed üles vastavalt 1. lisale.

3. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogrammi, et tagada vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ja purikala püügiandmete täpne teatamine vastavalt artikli 51 lõikele 1.

4. Liikmesriigid teatavad kooskõlas artikli 51 lõikega 6 oma riiklikes teadusaruannetes vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ja purikala püügiseire tegemiseks ning säästva kasutamise ja kaitse eesmärgil võetud meetmetest.

3. JAGU

Sinihaid

Artikkel 7

Sinihaid

1. Liidu kalalaevade püütud sinihai (Prionace glauca) saak märgitakse püügipäevikus üles vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14.

2. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, et tagada parem aruandlus sinihai täpse saagi, püügikoormuse, suuruse ja tagasiheite kohta. Liikmesriigid esitavad andmed sinihaide püügi kohta kooskõlas artikli 51 lõikega 1.

3. Liikmesriigid lisavad rakendusaruandesse teabe sinihaide püügi seireks võetud meetmete kohta kooskõlas artikli 51 lõikega 5.

4. Liikmesriike julgustatakse tegema sinihaide kohta teaduslikke uuringuid, mis annaksid teavet peamiste bioloogiliste, ökoloogiliste ja käitumuslike omaduste, elukäigu, rände, vabastamisjärgse ellujäämuse kohta ning suuniseid ohutuks vette tagasi laskmiseks, noorkala kasvualade kindlakstegemiseks ja kalapüügitavade parandamiseks. Selline teave lisatakse aruannetele, mis saadetakse komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 6.

4. JAGU

Kalapüük õhusõiduki, peibutuspüügivahendite ja kunstliku valgustuse abil

Artikkel 8

Keeld kasutada kalapüügiks õhusõidukeid

1. Liidu kalalaevadel, sealhulgas abi- ja varustuslaevadel, on keelatud kasutada kalapüügi abivahendina õhusõidukeid või mehitamata õhusõidukeid. Igast püügitoimingust, mis on alal tehtud õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki abil, tuleb viivitamata teatada lipuliikmesriigile, komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus teavitab sellest viivitamata IOTC sekretariaati.

2. Õhusõidukit ja mehitamata õhusõidukeid võib kasutada teaduslikel, seire-, kontrolli- ja järelevalve eesmärkidel.

Artikkel 9

Peibutuspüügivahendid

1. Liidu kalalaevad märgivad triivivate ja ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud püügitegevuse üles eraldi, kasutades 2. lisas esitatud spetsiifilisi andmeid. Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikliga 51.

2. Komisjonile edastatakse järgmine kõiki aktiivseid peibutuspüügivahendeid käsitlev teave: kuupäev, mõõtepoi identimisandmeid, ning asjaomane laev ja päevane asend, mis kogutakse kord kuus ja esitatakse mitte varem kui 60 päeva, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast peale asjakohase igakuise teabe kogumist. Komisjon saadab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile.

3. Liikmesriigid koostavad igale oma seinnoodalaevale majandamiskavad triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Kõnealused majandamiskavad peavad:

a)	vastama vähemalt kaitse- ja majandamismeetme 19/02 II lisas esitatud juhistele;

b)	hõlmama algatusi või uuringuid, et uurida ja võimaluse korral minimeerida väikese suursilm- ja kulduim-tuuni ning mittesihtliikide peibutuspüügivahenditega seotud püüki, ning

c)	sisaldama suuniseid, mis aitaksid vältida peibutuspüügivahendite kaotamist ja mahajätmist, nii palju kui see on võimalik.

4. Hiljemalt 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut esitavad liikmesriigid kooskõlas artikli 51 lõikega 5 komisjonile aruande peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade edenemise kohta, sealhulgas algselt esitatud majandamiskavade ülevaated ja ülevaated kaitse- ja majandamismeetme 19/02 V lisa põhimõtete kohaldamisest. Komisjon saadab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne IOTC aastakoosolekut.

Artikkel 10

Takerdumiskindlad ja biolagunevad peibutuspüügivahendid

1. Liidu kalalaevad kasutavad peibutuspüügivahendite konstruktsioonis takerdumiskindlaid lahendusi ja materjale, millega tagatakse, et peibutuspüügivahendi veepealne osa on kas katteta või on see kaetud ainult võrgusilmadeta materjaliga. Juhul, kui kasutatakse veealust komponenti, peab see olema valmistatud mitte võrgust, vaid võrgusilmadeta materjalist, nagu köied või purjeriie.

2. Liidu kalalaevad püüavad minna üle biolagunevate peibutuspüügivahendite kasutamisele igas olukorras, välja arvatud mõõtepoide jaoks kasutatavad materjalid.

3. Käitajad püüavad teha katseid biolagunevate materjalidega, et hõlbustada oma laevastiku triivivate peibutuspüügivahendite konstruktsiooni puhul üleminekut üksnes biolaguneva materjali kasutamisele.

Artikkel 11

Keeld kasutada kalade ligimeelitamiseks kunstlikku valgustust

1. Liidu kalalaevad ei tohi tuuni ja tuunilaadsete liikide ligimeelitamiseks väljaspool territoriaalvesi kasutada, paigaldada ega käitada veepealset ega veealust kunstlikku valgustust.

2. Tulede kasutamine triivivatel peibutuspüügivahenditel on keelatud.

3. Kui liidu kalalaevad satuvad alal kunstliku valgustusega varustatud triivivatele peibutuspüügivahenditele, peavad nad need viivitamata eemaldama ja tagasi sadamasse tooma.

4. Liidu kalalaevad ei tohi alal püüda sellise laeva ega selliste triivivate peibutuspüügivahendite juures ega läheduses, mis on tuuni ja tuunilaadsete liikide ligimeelitamiseks varustatud kunstliku valgustusega.

5. Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti käigutulede ja ohutute töötingimuste tagamiseks vajalike tulede kohta.

5. JAGU

Ümberlaadimine sadamas

Artikkel 12

Ümberlaadimine

Kõik IOTC liikide ümberlaadimistoimingud tehakse sadamates, mis on määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5, või sadamates, mis on lepinguosalise poolt selleks määratud ja sellisena avalikustatud ning IOTC sekretariaadile teatavaks tehtud.

Artikkel 13

Ümberlaadimistoimingud

1. Ümberlaadimistoiminguid võib sadamas teha ainult järgmise korra kohaselt:

vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist edastab liidu kalalaeva kapten sadamariigi ametiasutustele järgmise teabe:

—	kalalaeva nimi ja selle number IOTC kalalaevade registris;

—	transpordilaeva nimi ja ümberlaaditav toode;

—	ümberlaaditav kogus tonnides toote kaupa;

—	ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

—	tuuni ja tuunilaadsete liikide ning haide peamised püügikohad;

b)	liidu kalalaeva kapten registreerib ümberlaadimisdeklaratsiooni elektrooniliselt ja edastab selle vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 22.

2. Hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist täidab asjaomase liidu kalalaeva kapten IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni ühes IOTC ametlikus keeles ja edastab selle oma lipuliikmesriigile koos laeva numbriga IOTC kalalaevade registris. Samuti täidab asjaomase liidu transpordilaeva kapten 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimist IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni ühes IOTC ametlikus keeles ja edastab selle pädevatele sadamariigi ametiasutustele.

Artikkel 14

Ümberlaaditud saagi lossimine liidu transpordilaevade poolt

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega.

2. Liikmesriigid, kus ümberlaaditud saak lossitakse, võtavad asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ning teevad koostööd transpordilaeva lipuliikmesriigi, ümberlaadimiskoha sadamariigi ja asjaomaste kalapüügilaevade lipuriikidega, et tagada lossitud saagi vastavus iga kalalaeva kohta teatatud püügikogusele. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häirib transpordilaeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halvene.

3. Kolmandas riigis lossiva liidu transpordilaeva kapten esitab lisaks lõikes 1 osutatud eelteatisele vähemalt 48 tundi enne sadamasse sisenemist eelteatise vastavalt selle kolmanda riigi õigusaktidele, mille territooriumil asuvas sadamas kavatsetakse laevale ümberlaaditud saak lossida. Ka saadab kapten IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni, mis on tehtud ühes IOTC ametlikest keeltest, selle riigi pädevatele asutustele, kus ümberlaaditud saak tuleb lossida, ega lossi enne, kui talle on selleks luba antud.

4. Kui lossimine toimub kolmandas riigis, teeb transpordilaeva kapten sadamariigi ametiasutustega koostööd.

5. Liidu kalalaevade lipuliikmesriigid lisavad andmed oma laevade tehtud ümberlaadimiste kohta oma aruannetesse vastavalt artikli 51 lõikele 5.

III PEATÜKK

TEATAVATE MERELIIKIDE KAITSE

1. JAGU

Varilõpusesed

Artikkel 15

Haide üldised kaitsemeetmed

1. Liidu kalalaevad võtavad kõik mõistlikud meetmed IOTC identifitseerimisjuhendite ja käitlemistavade kohaldamiseks.

2. Liidu kalalaevad vabastavad võimaluse korral viivitamata pardal olevad soovimatud elusana püütud vigastamata hailiigid, välja arvatud sinihaid. Selline püük, sealhulgas looma seisund vabastamisel (surnud või elus), pannakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14 püügipäevikusse kirja.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed kogu püütud haide saagi kohta, sealhulgas kõik olemasolevad varasemad andmed, hinnangud ja looma seisund tagasiheitel või vabastamisel (surnud või elus) ning nende kalalaevade püütud haide suuruselised koosseisud vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 16

Pikkuim-hallhaid

1. Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) osi või rümpasid.

2. Erandina lõikest 1 lubatakse teadusvaatlejatel koguda alal bioloogilisi proove pikkuim-hallhaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et kõnealused proovid on osa IOTC teaduskomitee või IOTC ökosüsteemide ja kaaspüügi töörühma heakskiidetud uurimisprojektist.

3. Võimaluse korral püüavad liikmesriigid ja komisjon korraldada uuringuid alal püütud pikkuim-hallhaide kohta, et teha kindlaks võimalikud noorkala kasvualad.

Artikkel 17

Harilikud rebashaid

1. Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda Alopiidae sugukonna liikide hulka kuuluva hariliku rebashai osi või rümpasid.

2. Erandina lõikest 1 lubatakse teadusvaatlejatel koguda alal bioloogilisi proove harilikelt rebashaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et kõnealused proovid on osa IOTC teaduskomitee või IOTC ökosüsteemide ja kaaspüügi töörühma heakskiidetud uurimisprojektist.

3. Kõik harrastus- ja sportkalapüügil püütud harilikud rebashaid vabastatakse elusana. Neid ei tohi mitte mingil juhul pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda. Liikmesriigid tagavad, et harrastuskalastajad ja kalasportlased, kes tegelevad sellise kalapüügiga, mille puhul on oht püüda harilikke rebashaisid, oleksid varustatud vahenditega, mis sobivad loomade elusana vabastamiseks.

4. Liikmesriigid ja komisjon püüavad korraldada uuringuid alal püütud harilike rebashaide kohta, et teha kindlaks võimalikud noorkala kasvualad.

Artikkel 18

Merisarviklased

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult asetada püügivahendit ümber merisarviklase (Mobula perekonda kuuluvad liigid), kui seda looma on märgatud enne püügivahendi vettelaskmist.

2. Liidu kalalaevad ei tohi merisarviklase osi või rümpasid pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda.

3. Liidu kalalaevad vabastavad tahtmatult püütud merisarviklased võimaluse korral viivitamata ja neid vigastamata kohe, kui neid võrgus, konksu küljes või tekil märgatakse, tehes seda viisil, millega tekitatakse püütud merisarviklastele võimalikult vähe kahju. Nad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kohaldada merisarviklaste käitlemise korda, võttes arvesse laevapere ohutust.

4. Olenemata lõikest 3 loovutab liidu seinnoodalaev, juhul kui ta püüab ja külmutab oma tegevuse käigus tahtmatult merisarviklase, terve merisarviklase vastutavatele valitsusasutustele või mõnele muule pädevale asutusele või viskab selle lossimiskohas ära. Kõnealusel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi müüa ega vahetada, aga need võib riigisiseselt inimtoiduks annetada.

5. Liidu kalalaevad kasutavad nõuetekohaseid leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabastamistehnikaid ning hoiavad pardal kõiki merisarviklaste vabastamiseks vajalikke vahendeid.

Artikkel 19

Vaalhaid

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult asetada alal seinnoota ümber vaalhai (Rhincodon typus), kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2. Kui vaalhai püütakse tahtmatult kalapüügivahendisse või ta takerdub sellesse, teevad liidu kalalaevad järgmist:

a)	võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada vaalhai ohutu vabastamine vastavalt kättesaadavatele IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevatele suunistele vaalhaide ohutu vabastamise ja käitlemise kohta, võttes arvesse laevapere ohutust;

teatama juhtumist laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise teabe:

—	isendite arv;

—	juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

—	noota püüdmise koht;

—	ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

—	hinnang vaalhai seisundile tema vabastamise ajal, sealhulgas kas loom vabastati elusalt, aga suri hiljem.

2. JAGU

Muud liigid

Artikkel 20

Vaalalised

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult asetada alal seinnoota ümber vaalalise, kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2. Kui vaalaline püütakse tahtmatult seinnoota või muud liiki kalapüügivahendiga, millega püütakse tuuni ja tuunilaadseid liike, kes liiguvad koos vaalalistega, teevad liidu kalalaevad järgmist:

a)	võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada vaalalise ohutu vabastamine vastavalt IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevatele suunistele vaalaliste ohutu vabastamise ja käitlemise kohta, võttes arvesse laevapere ohutust;

teatavad juhtumist laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise teabe:

—	liik (kui on teada);

—	isendite arv;

—	juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

—	noota püüdmise koht;

—	ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

—	hinnang looma seisundile tema vabastamise ajal, sealhulgas kas vaalaline vabastati elusalt, aga suri hiljem.

3. Liikmesriigid edastavad käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud teabe, sealhulgas looma seisundi vabastamisel (surnud või elus), vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14 püügipäevikute kaudu või, kui pardal on vaatleja, siis vaatlusprogrammide kaudu, ja saadavad selle komisjonile vastavalt artikli 51 lõigetele 1 ja 5.

Artikkel 21

Merikilpkonnad

1. Liidu kalalaevad kohaldavad järgmisi leevendusmeetmeid:

õngejadalaevade pardal on õngeliinilõikurid ja konksuvabastid, et hõlbustada püütud või püügivahendisse takerdunud merikilpkonnade (Cheloniidae ja Dermochelyidae sugukondadesse kuuluvad liigid) nõuetekohast käitlemist ja viivitamatut vabastamist, ning nad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada ohutu vabastamine ja käitlemine kooskõlas IOTC käitlemissuunistega;

seinnoodalaevad teevad võimaluse korral järgmist:

—	väldivad merikilpkonnade seinnoota sattumist ning kui merikilpkonn on sattunud või takerdunud seinnoota, võtavad mõistlikke meetmeid merikilpkonna ohutuks vabastamiseks kooskõlas IOTC käitlemissuunistega;

—	vabastavad kõik merikilpkonnad, kes on takerdunud peibutuspüügivahenditesse või kalapüügivahenditesse;

—	kui merikilpkonn on võrku takerdunud, lõpetavad võrgu kerimise kohe, kui kilpkonn tõuseb veepinnale; enne võrgu kerimise jätkamist harutab käitleja merikilpkonna teda vigastamata võrgust lahti ja aitab tal enne vette tagasi laskmist toibuda, ning

—	omavad pardal kahvasid, mida kasutavad vajaduse korral merikilpkonnade käitlemiseks.

2. Liidu kalalaevad tõstavad kõik püütud elutud või passiivsed merikilpkonnad võimalikult kiiresti pardale ning aitavad neil, sealhulgas neid elustades, toibuda, enne kui lasevad nad ohutult vette tagasi.

3. Liikmesriigid tagavad, et liidu kalalaevad kasutavad nõuetekohaseid leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja konksust vabastamise tehnikaid ning hoiavad pardal kõiki merikilpkonnade vabastamiseks vajalikke vahendeid, võttes kõik mõistlikud meetmed kooskõlas lõike 1 punktis a nimetatud IOTC käitlemissuunistes esitatud IOTC merikilpkonnade identifitseerimise kaartides sätestatud käitlemissuunistega.

4. Liikmesriigid esitavad aruande selle kohta, kuidas on rakendatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) suuniseid, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust seoses püügitoimingutega.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile kõik andmed oma laevade ja merikilpkonnade kokkupuudete kohta vastavalt artikli 51 lõikele 1. Kõnealused andmed sisaldavad püügipäevikust või pardal olevalt vaatlejalt saadud teavet ning hinnangut kalapüügil juhuslikult püütud merikilpkonnade kogusuremuse kohta.

6. Liidu kalalaevad märgivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14 püügipäevikusse üles kõik püügitoimingute käigus merikilpkonnadega ette tulnud juhtumid, sealhulgas looma seisundi tema vabastamisel (surnud või elus). Nad teatavad sellistest juhtumitest oma lipuliikmesriikidele, esitades võimaluse korral teavet liigi, püügikoha, tingimuste, pardal võetud meetmete ja vabastamise koha kohta. Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 1.

Artikkel 22

Merelinnud

1. Liidu kalalaevad kasutavad leevendusmeetmeid, et vähendada merelindude kaaspüüki kõigis püügipiirkondades, kõigil püügihooaegadel ja kogu püügitegevuses. Kõik õngejadalaevad, mis püüavad kala 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool asuval alal, kasutavad vähemalt kahte 4. lisas esitatud kolmest leevendusmeetmest ja järgivad nende meetmete miinimumnõudeid. Linnutõrjeliinide konstruktsioon ja kasutamine vastavad 5. lisas esitatud täiendavatele tehnilistele kirjeldustele.

2. Liidu kalalaevad märgivad üles andmed merelindude juhusliku kaaspüügi kohta liikide kaupa, eelkõige artiklis 30 osutatud piirkondliku vaatluskava kaudu, ja esitavad need andmed komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 1. Võimaluse korral pildistavad vaatlejad liidu kalalaevade püütud merelinde ja edastavad need fotod identifitseerimise kinnitamiseks riiklikele merelinnuekspertidele või IOTC sekretariaadile.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni või selle määratud asutust artiklis 30 osutatud piirkondliku vaatluskava rakendamisest vastavalt artikli 51 lõikele 5.

IV PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

1. JAGU

Üldtingimused

Artikkel 23

Liidu kalalaeva pardal hoitavad dokumendid

1. Liidu kalalaevad peavad kooskõlas käesoleva määrusega püügipäevikuid. Püügipäevikutes sisalduvaid esialgseid andmeid hoitakse kalalaeva pardal vähemalt 12 kuud.

2. Liidu kalalaevade pardal hoitakse lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kehtivaid dokumente, sealhulgas järgmist:

a)	kalapüügilitsents või kalapüügiluba ning püügilitsentsi või -loa tingimused;

b)	laeva nimi;

c)	sadam, kus laev on registreeritud, ja registreerimisnumber (-numbrid);

d)	rahvusvaheline kutsung;

e)	omaniku (omanike) ning, kui see on asjakohane, prahtija nimi ja aadress;

f)	kogupikkus ning

g)	vajaduse korral mootorivõimsus kilovattides või hobujõududes (kW/hj).

3. Liikmesriigid kontrollivad kalalaevade pardal olevate dokumentide kehtivust korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

4. Liikmesriigid tagavad, et kõik pardal hoitavad dokumendid ja nendes edaspidi tehtavad muudatused väljastab ja kinnitab pädev asutus ning et kalalaevad on märgistatud nii, et neid oleks võimalik hõlpsasti identifitseerida kooskõlas üldtunnustatud rahvusvaheliste standarditega, näiteks FAO kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise standardnõuetega.

2. JAGU

Laevaregister

Artikkel 24

Püügiluba omavate kalalaevade register

1. IOTC kalalaevade registris registreeritakse järgmised liidu kalalaevad:

a)	laevad, mille kogupikkus on vähemalt 24 meetrit;

b)	alla 24-meetrise kogupikkusega laevad, mis püüavad kala väljaspool liikmesriigi majandusvööndit

2. Liidu kalalaevadel, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud IOTC registris, ei ole lubatud IOTC liike püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ega toetada püügitegevust või seada alal üles triivivaid peibutuspüügivahendeid.

Käesolevat lõiget ei kohaldata nende laevade suhtes, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mis tegutsevad liikmesriigi majandusvööndis.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimekirja laevadest, mis vastavad lõike 1 nõuetele ja millel on luba alal tegutseda. Kõnealune nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

a)	laeva(de) nimi (nimed), registreerimisnumber (-numbrid);

b)	IMO number;

c)	varasem(ad) nimi (nimed) (kui see (need) on olemas) või märge selle (nende) puudumise kohta;

d)	varasem(ad) lipp (lipud) (kui see (need) on olemas) või märge selle (nende) puudumise kohta;

e)	üksikasjad varasema kustutamise kohta muudest registritest (kui on olemas) või märge nende puudumise kohta;

f)	rahvusvaheline raadiokutsung (rahvusvahelised raadiokutsungid) (kui see (need) on olemas) või märge selle (nende) puudumise kohta;

g)	registreerimissadam;

h)	laeva(de) tüüp, kogupikkus (m) ja kogumahutavus;

i)	kalatrümmi(de) kogumaht kuupmeetrites;

j)	omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

k)	tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) nimi ja aadress, kui see (need) on teada ja erineb (erinevad) laevaomanikust/käitajast, või märge selle (nende) puudumise kohta;

l)	laeva käitava äriühingu nimi, aadress ja registreerimisnumber (kui need on olemas);

m)	kasutatud püügivahendid;

n)	lubatud püügi- ja/või ümberlaadimisperiood(id);

värvifotod laevast:

—	paremparras ja vasakparras, kummalgi vaatel on näha kogu konstruktsioon;

—

vöör;

p)	vähemalt üks värvifoto, millel on selgelt näha vähemalt üks punktis a nimetatud pardatähistest.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata IOTC registrisse lisamisest, registrist kustutamisest või selles muudatuse tegemisest. Komisjon saadab kõnealuse teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

5. Vajaduse korral esitab komisjon iga aasta jooksul IOTC sekretariaadile ajakohastatud teabe lõikes 1 osutatud IOTC registris registreeritud liidu kalalaevade kohta.

Artikkel 25

Teabe edastamine

Teave, mille liikmesriigid käesoleva määruse artikli 24 kohaselt komisjonile esitavad, edastatakse elektrooniliselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 (16) artikliga 39.

Artikkel 26

Kalalaevadele püügiloa andmine

1. Liikmesriigid väljastavad IOTC liikide püügi loa nende lipu all sõitvatele kalalaevadele kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikliga 21.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni kalapüügi ametliku loa ajakohastatud vormi ja vajaduse korral uuendavad vormil esitatud teavet. Komisjon saadab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile. Vorm sisaldab järgmist teavet:

a)	pädeva asutuse nimi;

b)	pädeva asutuse töötaja nimi ja kontaktandmed;

c)	pädeva asutuse töötaja allkiri ning

d)	pädeva asutuse ametlik tempel.

3. Kuna lõikes 2 osutatud vormi kasutatakse üksnes seire, kontrolli ja järelevalve eesmärgil. Kõnealuse vormi ja laeva pardal hoitava loa vahelist erinevust ei loeta rikkumiseks, kuid kontrolliv riik annab selle küsimuse kohta asjaomasele laeva lipuriigi määratud pädevale asutusele selgitused.

Artikkel 27

Kalapüügilube väljastavate liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid

a)	lubavad oma laevadel tegutseda alal ainult siis, kui laevad suudavad täita IOTC lepingust, käesolevast määrusest ning kaitse- ja majandamismeetmetest tulenevaid nõudeid ja kohustusi;

b)	võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et nende kalalaevad järgivad käesolevat määrust ning kaitse- ja majandamismeetmeid;

c)	võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et nende abikalalaevad hoiavad pardal laeva kehtivat registreerimistunnistust ning kehtivaid kalapüügi- või ümberlaadimislube;

tagavad, et nende püügiloa saanud kalalaevad ei ole varem tegelenud ETR-kalapüügiga või kui laeval on selline ajalugu, on uus omanik esitanud piisavad tõendid selle kohta, et

—	eelmistel omanikel ja käitajatel ei ole selle laeva suhtes õiguslikku, omandiosalusega seotud ega finantshuvi ega kontrolli laeva üle;

—	ETR-kalapüügi juhtumiga seotud osalised on asja ametlikult lahendanud ja sanktsioonid on täidetud ning

—	võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte, ei tegele nende abikalalaevad ETR-kalapüügiga ega ole sellega seotud;

e)	tagama riigisiseste õigusaktide kohaselt nii palju kui võimalik, et nende abikalalaevade omanikud ja käitajad ei tegeleks tuunipüügiga ega oleks seotud sellise tuunipüügiga, millega tegelevad artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris registreerimata laevad, ning

võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks riigisiseste õigusaktide kohaselt võimalikult suures ulatuses, et artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris registreeritud abikalalaevade omanikud oleksid lipuliikmesriigi kodanikud või juriidilised isikud, nii et vajaduse korral saab nende suhtes võtta kontrolli- või karistusmeetmeid.

2. Liikmesriigid teatavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt astutud sammude ja võetud meetmete läbivaatamise tulemustest komisjonile või selle määratud asutusele kooskõlas artikli 51 lõikega 5.

3. Liikmesriigid, kes väljastavad püügilitsentse oma püügiloaga kalalaevadele, esitavad igal aastal komisjonile või selle määratud asutusele aruande kaitse- ja majandamismeetme 05/07 I lisa kohaselt võetud meetmetest, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 05/07 II lisas sätestatud vormi ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 51.

Artikkel 28

Meetmed IOTC laevaregistris registreerimata laevade vastu

1. Liidu kalalaevad, mis ei ole registreeritud artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris, ei tohi alal IOTC liike püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

2. Selleks et tagada käesoleva määruse tõhusus seoses dokumentide programmidega hõlmatud liikidega, teevad liikmesriigid järgmist:

a)	kinnitavad ainult IOTC registris registreeritud liidu laevade statistilisi dokumente;

b)	nõuavad, et lepinguosalise territooriumile importimisel pandaks statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidele, mille liidu kalalaevad on alal püüdnud, kaasa statistilised dokumendid, ning

c)	teevad statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikide importimisel koostööd neid liike püüdvate laevade lipuliikmesriikidega, tagamaks et statistilisi dokumente ei võltsitaks või et need ei sisaldaks väärinformatsiooni.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile või selle määratud asutusele kogu faktilise teabe, mis annab alust kahtlustada, et IOTC registris registreerimata laevad tegelevad alal IOTC liikide püügi või ümberlaadimisega. Komisjon või selle määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

Artikkel 29

Tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade register

1. Liikmesriigid, kellel on alal tuuni ja mõõkkala püüdvaid kalalaevu, esitavad IOTC asjakohast aruandevormi kasutades komisjonile iga aasta 1. veebruariks nimekirja nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mis tegelesid eelmisel aastal alal aktiivselt püügiga ja mis:

a)	on vähemalt 24-meetrise kogupikkusega või

b)	on alla 24-meetrise kogupikkusega, mis tegutsesid väljaspool asjaomase liikmesriigi majandusvööndit.

2. Liikmesriigid, kellel on kalalaevu, mis püüavad alal kulduim-tuuni, esitavad IOTC asjakohast aruandevormi kasutades komisjonile iga aasta 1. veebruariks nimekirja kõigist sellistest nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mis püüdsid eelnenud aastal alal kulduim-tuuni.

3. Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe igal aastal enne 15. veebruari IOTC sekretariaadile.

4. Lõikes 1 osutatud laevade nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

a)	IOTC number;

b)	nimi ja registreerimisnumber;

c)	IMO number, kui see on olemas;

d)	varasem lipuriik (kui neid on);

e)	laeva rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

f)	laeva tüüp, pikkus ja kogumahutavus;

g)	omaniku, prahtija või käitaja nimi ja aadress (kui on asjakohane);

h)	peamised sihtliigid ning

i)	loa kehtivusaeg.

3. JAGU

Piirkondlik vaatluskava

Artikkel 30

Piirkondlik vaatluskava

1. Selleks et täiustada teadusandmete kogumist, tagavad need liidu kalalaevad, mille kogupikkus on vähemalt 24 meetrit, ning need alla 24 meetri pikkused kalalaevad, mis püüavad kala väljaspool mis tahes liikmesriigi majandusvööndit, et siis, kui nad alal kala püüavad, vaatlevad vähemalt 5 % iga püügivahendiga tehtavatest toimingutest või loomustest piirkondliku vaatluskava raames heaks kiidetud vaatlejad.

2. Kui seinnoodalaevade pardal on lõikes 1 osutatud vaatleja, jälgib see vaatleja saaki ka lossimisel, et teha kindlaks suursilm-tuuni püügi koosseisu.

3. Lõiget 2 ei kohaldata nende liikmesriikide suhtes, kellel on juba proovivõtukava, mille ulatus vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 31

Vaatlejate ülesanded

1. Liidu kalalaeva pardal viibivad vaatlejad

a)	märgivad üles laevade püügitegevuse ja koostavad selle kohta aruande ning kontrollivad laeva asukohti;

b)	vaatlevad ja hindavad püüki nii palju kui võimalik, et teha kindlaks püügi koosseis ning jälgida tagasiheidet, kaaspüüki ja suuruselist koosseisu;

c)	märgivad üles kapteni kasutatavate püügivahendite liigi, võrgusilma suuruse ja tarvikud;

d)	koguvad teavet, mis võimaldab ristkontrollida püügipäevikutesse tehtud kandeid (liigiline koosseis ja kogused, eluskaal ja töötlemisjärgne kaal ning asukoht, kui need on olemas), ning

e)	teevad IOTC teaduskomitee soovitud teadustööd.

2. Vaatleja esitab 30 päeva jooksul pärast iga püügireisi lõppu lipuliikmesriigile aruande. Aruanne esitatakse ala kohta, mille suurus on 1 laiuskraad korda 1 pikkuskraad. Liikmesriigid saadavad iga aruande komisjonile või selle määratud asutusele 140 päeva jooksul alates selle kättesaamisest ning tagavad, et õngejadalaeval asuva vaatleja aruandeid saadetakse korrapäraselt kogu aasta vältel. Komisjon või selle määratud asutus edastab aruanded IOTC sekretariaadile kümne päeva jooksul alates nende kättesaamisest.

Artikkel 32

Kohapealsed proovivõtjad

1. Kohapealsed proovivõtjad jälgivad väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu laevade lossimiste arvu lossimiskohas. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevate laevade puhul peaksid proovivõtjad katma vähemalt 5 % selliste laevade püügireiside koguarvust või aktiivsete kalalaevade koguarvust.

2. Kohapealsed proovivõtjad koguvad kalalaevade tühjakslaadimise ajal kaldal teavet. Kohapealse proovivõtu programme saab kasutada püügi ja pardale jäetud kaaspüügi kvantifitseerimiseks ning tagastatud märgiste kogumiseks.

3. Proovivõtjad jälgivad lossimiskohas püüki, et hinnata saagi suurust laeva tüübi, püügivahendi ja liigi järgi või teha IOTC teaduskomitee soovitud teadustööd.

Artikkel 33

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid värbavad oma lipu all sõitvate laevade pardale paigutamiseks kvalifitseeritud vaatlejad.

2. Liikmesriigid teevad järgmist:

a)	võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et vaatlejad saavad täita oma tööülesandeid pädevalt ja ohutult;

b)	tagavad, et vaatlejad on lähetustes erinevatel laevadel;

c)	tagavad, et laev, mille pardal vaatleja on, pakub vaatlejale sobivaid ööbimis- ja toitlustustingimusi, mis on pardal viibiva laeva juhtkonna omadega võimaluse korral samaväärsed;

d)	tagavad, et laevakapten teeb vaatlejatega koostööd, et nad saaksid täita oma tööülesandeid ohutult, sealhulgas tagab vajaduse korral juurdepääsu pardal hoitavale saagile ja saagile, mis kavatsetakse vette tagasi heita, ning

e)	kannavad vaatluskavaga seotud kulud.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 6 jälgitud laevade arvu ja vaatlemisel saavutatud katvuse püügivahendi liigi kaupa.

4. JAGU

Seire ja järelevalve

Artikkel 34

Laevaseiresüsteem

1. Liikmesriigid edastavad laeva geograafilise asukoha IOTC sekretariaadile hiljemalt kaks tööpäeva pärast liidu kalalaeva pardal oleva seireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise avastamist või sellest teatamist või tagavad, et laeva kapten või omanik või nende esindaja edastavad need asukohad IOTC sekretariaadile.

2. Kui liikmesriik kahtlustab, et üks või mitu teise lipuliikmesriigi või muu lepinguosalise laeva pardal olevat seireseadet ei vasta nõutavatele töötingimustele või et seadet on muudetud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab teate IOTC sekretariaadile ja laeva lipuriigile.

Artikkel 35

Prahtimine

1. Prahtimise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)	lepinguosaline lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

b)	prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kuni 12 kuud;

prahitavad kalalaevad registreeritakse vastutavas lepinguosalises riigis, kes on sõnaselgelt nõus järgima kaitse- ja majandamismeetmeid ning rakendama neid oma laevadel. Kõik lepinguosalised lipuriigid täidavad tõhusalt kohustust kontrollida oma kalalaevu, et tagada kaitse- ja majandamismeetmete järgimine;

d)	prahitavad kalalaevad, mis on registreeritud artiklis 24 osutatud IOTC registris ja millel on luba alal kala püüda;

e)	kui prahtiv lepinguosaline lubab prahitud laeval tegutseda avamerel, vastutab lepinguosaline lipuriik prahilepingu kohaselt toimuva avamerepüügi kontrollimise eest;

f)	prahitud laevad esitavad laevaseiresüsteemi ja püügiandmed nii prahtivale lepinguosalisele ja lepinguosalisele lipuriigile kui ka IOTC sekretariaadile, nagu on sätestatud 6. lisas sätestatud prahtimisest teavitamise süsteemis;

g)	kogu prahilepingu kohane püük, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, arvestatakse prahtiva lepinguosalise kvoodist või püügivõimalustest maha. Vaatleja viibimine selliste prahitud laevade pardal arvestatakse prahtiva lepinguosalise prahilepingu alusel toimuva kalapüügi kestel vaatlusmäärast maha;

h)	prahtiv lepinguosaline teatab IOTC-le kogupüügi, sealhulgas kaaspüügi ja tagasiheite ning muud andmed, mida IOTC nõuab;

i)	prahitud laevad on nõuetekohaselt varustatud laevaseiresüsteemiga ja kalapüügivahendid on tõhusaks kalavarude majandamiseks märgistatud;

j)	vaatlemine hõlmab vähemalt 5 % püügikoormusest;

k)	prahitud laeval on prahtiva lepinguosalise väljastatud püügilitsents ja ta ei ole kantud IOTC ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ega ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja;

l)	prahitud laevadel ei ole lubatud kasutada lepinguosalise lipuriigi kvooti ning mingil juhul ei ole laeval lubatud püüda kala korraga rohkem kui ühe prahilepingu alusel;

m)	lossimine toimub lepinguosalise sadamates või lepinguosalise otsese järelevalve all, tagamaks et prahitud laevade tegevus ei kahjusta kaitse- ja majandamismeetmeid.

Artikkel 36

Prahtimisest teavitamise süsteem

1. Prahtiv liikmesriik teatab komisjonile viivitamata 15 päeva jooksul ja hiljemalt 72 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist igast laevast, mis identifitseeritakse vastavalt käesolevale artiklile prahitud laevana, esitades iga prahitud laeva kohta elektrooniliselt järgmise teabe:

a)	prahitud laeva nimi (nii algses registreerimiskeeles kui ka ladina tähestikus), prahitud laeva registreerimisnumber ning IMO number;

b)	laeva tegeliku kasusaava omaniku nimi ja kontaktaadress;

c)	laeva kirjeldus, sealhulgas kogupikkus, laeva tüüp ja prahilepingu alusel kasutatav(ad) püügiviis(id);

d)	koopia prahilepingust ja laevale väljastatud püügiloast või -litsentsist, sealhulgas laevale eraldatud kvoodid või kalapüügivõimalused ning prahilepingu kestus;

e)	prahtiva liikmesriigi nõusolek prahilepingu sõlmimiseks ning

f)	prahilepingu sätete rakendamiseks võetud meetmed.

2. Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata 17 päeva jooksul ja hiljemalt 96 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist igast laevast, mis identifitseeritakse vastavalt käesolevale artiklile prahitud laevana, esitades elektrooniliselt teabe iga lõikes 1 osutatud prahitud laeva kohta.

3. Kui komisjon saab liikmesriikidelt lõikes 1 või 2 sätestatud teabe, edastab ta IOTC sekretariaadile järgmise teabe:

a)	oma nõusolek prahilepingu sõlmimiseks;

b)	prahilepingu sätete rakendamiseks võetud meetmed ning

c)	oma nõusolek täita kaitse- ja majandamismeetmeid.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata prahilepingu kohase püügitoimingu algusest, peatamisest, jätkamisest ja lõpetamisest.

5. Kalalaevu prahtivad liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 10. veebruariks üksikasjad eelmisel kalendriaastal sõlmitud prahilepingute kohta, sealhulgas prahitud laevade püügi- ja püügikoormuse andmed ning vaatleja prahitud laevade pardal viibimise saavutatud määr, kooskõlas artikli 35 lõike 1 punktiga j. Komisjon edastab selle teabe IOTC sekretariaadile iga aasta 28. veebruariks.

Artikkel 37

Riikkondsuseta laevad

Kui liikmesriigi laev või õhusõiduk märkab kalalaevu, mille puhul kahtlustatakse riikkondsuse puudumist või riikkondsuse puudumine on kinnitatud ja mis arvatavalt püüavad kala ala avamere osas, teatab see liikmesriik tähelepanekust komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

Artikkel 38

Mugavuslipu all sõitvad kalalaevad

Mugavuslipu all sõitvate suuremahulise tuunipüügi õngejadalaevade puhul teevad liikmesriigid järgmist:

a)	keelduvad selliste mugavuslipu all sõitvate laevade lossimisest ja ümberlaadimisest, mis tegelevad püügitegevusega, mis vähendab käesolevas määruses sätestatud meetmete või IOTC vastuvõetud meetmete tõhusust;

b)	võtavad kõik võimalikud meetmed, et nõuda oma importijatelt, vedajatelt ja muudelt asjaomastelt käitlejatelt, et nad hoiduksid tehingutest mugavuslipu all kala püüdvate laevade püütud tuuni ja tuunisarnaste liikidega ning nende ümberlaadimisest;

c)	teavitavad oma üldsust mugavuslipu all sõitvate suuremahulise tuunipüügi õngejadalaevade püügitegevusest, mis vähendab IOTC kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust, ning kutsuvad oma üldsust tungivalt üles mitte ostma sellistel laevadel püütud kala;

d)	nõuavad oma tootjatelt ja muudelt asjaomastelt ettevõtjatelt tungivalt, et nad takistaksid oma laevade ja vahendite või seadmete kasutamist õngejadaga püügitoimingutel mugavuslipu all, ning

e)	jälgivad mugavuslipu all sõitvate kalalaevade tegevust ja vahetavad sellekohast teavet, sealhulgas teavet IOTC sekretariaadi korraldatud proovivõtmiste kohta sadamates.

V PEATÜKK

PÜÜGIANDMED

Artikkel 39

Püügiandmete ja püügikoormuse andmete ülesmärkimine

1. Liidu kalalaevad peavad andmete ülesmärkimiseks elektroonilist püügipäevikut, mis sisaldab miinimumnõudena 1. lisas esitatud teavet ja andmeid.

2. Kalalaeva kapten täidab püügipäevikut ning esitab selle lipuliikmesriigile ning rannikuriigile, kelle majandusvööndis on liidu kalalaev kala püüdnud. Rannikuriigile antakse ainult see püügipäeviku osa, mis kajastab rannikuriigi majandusvööndis toimunud tegevust.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma aastaaruannetes kokkuvõtlikult kõik konkreetse aasta andmed vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 40

Suursilm-tuuni püügi sertifikaat

1. Kõigi liikmesriigi territooriumile imporditud suursilm-tuunidega on kaasas IOTC suursilm-tuuni statistiline dokument, nagu on ette nähtud 8. lisas, või IOTC suursilm-tuuni reekspordisertifikaat, mis vastab 9. lisas esitatud nõuetele.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata seda statistilise dokumendi nõuet seinnoodalaevadega või söödaga õngelaevadega püütud suursilm-tuunide suhtes, mis on peamiselt mõeldud edasiseks töötlemiseks ala konservitehastes.

3. Lõikes 1 osutatud dokumendid kinnitatakse kaitse- ja majandamismeetme 03/03 IV lisas sätestatud vormingu kohaselt ja kooskõlas järgmiste reeglitega:

a)	IOTC suursilm-tuuni statistilise dokumendi kinnitab tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriik või kui laev töötab prahilepingu alusel, siis tuuni eksportinud riik,

b)	IOTC suursilm-tuuni reekspordi sertifikaadi kinnitab tuuni reeksportinud riik;

c)	liidu laevade püütud suursilm-tuuni statistilised dokumendid võib kinnitada liikmesriik, kus tooted lossitakse, tingimusel et vastavad suursilm-tuuni kogused eksporditakse lossimisliikmesriikide territooriumilt liidust välja.

4. Iga aasta 15. märtsiks, eelnenud aasta 1. juuli ja 31. detsembri vahelise ajavahemiku kohta ja iga aasta 15. septembriks, jooksva aasta 1. jaanuari ja 30. juuni vahelise ajavahemiku kohta esitavad suursilm-tuuni importivad liikmesriigid komisjonile suursilm-tuuni statistiliste dokumentide programmi raames kogutud andmed, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 03/03 III lisas esitatud vormi. Komisjon vaatab teabe läbi ja edastab selle IOTC sekretariaadile vastavalt 1. aprilliks ja 1. oktoobriks.

5. Suursilm-tuuni eksportivad liikmesriigid uurivad pärast käesoleva artikli lõikes 4 osutatud impordiandmete saamist ekspordiandmeid ja esitavad tulemused igal aastal komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 5.

VI PEATÜKK

SADAMARIIGI MEETMED, INSPEKTEERIMINE, TÄITMISE TAGAMINE NING ETR-KALAPÜÜK

1. JAGU

Sadamariigi meetmed

Artikkel 41

Kontaktpunktid ja määratud sadamad

1. Liikmesriik, kes soovib anda kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on alal püütud IOTC liigid või IOTC liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, juurdepääsu oma sadamatele, teeb järgmist:

a)	määrab sadama, kuhu võidakse taotleda kolmanda riigi kalalaeva sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b)	määrab kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

c)	määrab kontaktpunkti inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3.

2. Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu muudatused komisjonile või selle määratud asutusele vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe IOTC sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist.

Artikkel 42

Eelteatis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumise aega või vahetult pärast püügitoimingu lõppu, kui sadamasse saabumiseni jääv ajavahemik on lühem kui 24 tundi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on kolmandate riikide kalalaevade kaptenite või nende esindajate esitatav teave käesoleva määruse 10. lisa kohaselt nõutav teave, millele lisatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 III peatüki kohaselt kinnitatud püügisertifikaat, kui kõnealuste kolmandate riikide kalalaevade pardal on IOTC liikidest saadud kalandustooteid.

3. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 6 osutatud eelteatise ja käesoleva artikli lõikes 2 nõutud teabe võib edastada elektrooniliselt, PSMi e-rakenduse kaudu.

4. Sadamaliikmesriigid võivad küsida lisateavet, et kindlaks teha, kas lõikes 1 osutatud kalalaevad on tegelenud ETR-kalapüügiga või sellega seotud tegevusega.

Artikkel 43

Sadamasse sisenemise, lossimise ja ümberlaadimise luba

1. Pärast asjakohase teabe saamist artikli 42 kohaselt otsustab sadamaliikmesriik, kas lubada või keelata kolmanda riigi kalalaeval oma sadamatesse siseneda ja oma sadamaid kasutada. Kui kolmanda riigi kalalaeval on keelatud siseneda, teavitab sadamaliikmesriik laeva lipuriiki ja komisjoni või selle määratud asutust. Komisjon või selle määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata IOTC sekretariaadile. Sadamaliikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda kalalaevadel, mis on kantud IOTC või muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja või ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja.

2. Kui eelteatis on saadud PSMi e-rakenduse kaudu, teatab sadamaliikmesriik oma otsuse sadamasse sisenemise lubamise või selle keelamise kohta sama rakenduse kaudu.

3. Transpordilaevade puhul on määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutud IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon ning see esitatakse vähemalt 48 tundi enne kavandatud lossimisaega. Tagamaks, et lossitud saak vastab iga kalapüügilaeva kohta teatatud püügikogusele, võtavad liikmesriigid, kus ümberlaaditud saaki hakatakse lossima, asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ning teevad koostööd transpordilaeva lipuriigi, saagi sadamas ümberlaadimisega seotud sadamariigi ja asjaomaste kalapüügilaevade lipuriikidega. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks transpordilaeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

4. Kui sadamaliikmesriik saab kalapüügilaevalt lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikele 1, võtavad sadamaliikmesriigid asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ja teevad koostööd lepinguosalise lipuriigiga, tagamaks et lossitud ja/või ümberlaaditud saak vastab iga kalapüügilaeva kohta teatatud püügikogusele.

5. Iga sadamaliikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. juuniks nimekirja kalalaevadest, kes ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all ning kes on lossinud tema sadamates eelmisel kalendriaastal alalt püütud tuuni ja tuunilaadseid liike. Kõnealune teave lisatakse asjakohasesse IOTC aruandevormi ja selles esitatakse üksikasjalikud andmed püügi koosseisu kohta lossitud kaalu ja liikide kaupa. Komisjon kontrollib neid aruandeid ja edastab need IOTC sekretariaadile iga aasta 30. juuniks.

2. JAGU

Inspekteerimine

Artikkel 44

Inspekteerimine sadamas

1. Iga sadamaliikmesriik inspekteerib igal aastal oma määratud sadamates vähemalt 5 % kõikidest selliste kalalaevade IOTC liikidega seotud lossimistest või ümberlaadimistest, mis ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all.

2. Inspekteerimine hõlmab kogu lossimise või ümberlaadimise jälgimist ja eelteatises osutatud iga liigi koguste ning tegelikult lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist. Kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollib inspektor pardale jäävaid kalakoguseid liikide kaupa ja märgib need üles.

Artikkel 45

Inspekteerimismenetlus

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

2. Sadamaliikmesriigi inspektorid on selleks volitatud, nõuetekohase kvalifikatsiooniga inspektorid ja neil on kehtiv isikut tõendav dokument, mille nad esitavad inspekteeritava laeva kaptenile.

3. Miinimumnõudena tagavad sadamaliikmesriigid, et nende inspektorid täidavad kaitse- ja majandamismeetme 16/11 II lisas sätestatud ülesandeid. Sadamaliikmesriigid nõuavad oma sadamates inspekteerimisel, et laeva kapten pakuks inspektoritele kogu vajalikku abi ja teavet ning esitaks vajalikud materjalid ja dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad.

4. Iga sadamaliikmesriik lisab iga inspekteerimise tulemuste kirjalikku aruandesse vähemalt kaitse- ja majandamismeetme 16/11 III lisas sätestatud teabe. Sadamaliikmesriik edastab kolme tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu inspekteerimisaruande koopia ja taotluse korral selle originaali või kinnitatud ärakirja inspekteeritud laeva kaptenile, lipuriigile, komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab aruande IOTC sekretariaadile.

5. Iga sadamaliikmesriik esitab iga aasta 15. juuniks komisjonile nimekirja kalalaevadest, mis ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all ning mis on lossinud tema sadamates eelmisel kalendriaastal IOTC alalt püütud tuuni ja tuunilaadseid liike. Kõnealune teave sisaldab üksikasjalikke andmeid püügi koosseisu kohta kaalu ja lossitud liikide kaupa. Komisjon edastab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile iga aasta 1. juuliks.

3. JAGU

Täitmise tagamine

Artikkel 46

Menetlus IOTC meetmete rikkumiste korral sadamas tehtavate inspekteerimiste ajal

1. Kui inspekteerimise käigus kogutud teave sisaldab tõendeid, et kalalaev on rikkunud IOTC meetmeid, kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 11 käesolevat artiklit.

2. Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile või selle määratud asutusele inspekteerimisaruande koopia nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul kolme tööpäeva jooksul. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle aruande viivitamata IOTC sekretariaadile ja lepinguosalise lipuriigi kontaktpunktile.

3. Sadamaliikmesriigid teatavad rikkumiste korral võetud meetmetest viivitamata lepinguosalise lipuriigi pädevale asutusele ja komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe IOTC sekretariaadile.

Artikkel 47

Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

1. Liikmesriigid esitavad vähemalt 80 päeva enne IOTC aastakoosolekut komisjonile kaitse- ja majandamismeetme 18/03 I lisa aruandevormil dokumenteeritud teabe kahe viimase aasta võimalike juhtumite kohta, kus kalalaev ei ole alal täitnud IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon kontrollib seda teavet ja edastab selle asjakohasel juhul IOTC sekretariaadile vähemalt 70 päeva enne vastavuskomitee aastakoosolekut.

2. Lõikes 1 osutatud dokumenteeritud teabele lisatakse teave iga nimekirja kantud laevaga seotud ETR-kalapüügi kohta, sealhulgas järgmine:

a)	väidetav ETR-kalapüük seoses kehtivate kaitse- ja majandamismeetmetega;

b)	kaubandusteave, mis on saadud asjakohase kaubandusstatistika, näiteks statistiliste dokumentide ja muu kontrollitava riikliku või rahvusvahelise statistika põhjal;

teave, mis on saadud muudest allikatest või mis on kogutud püügipiirkondadest, näiteks:

—	sadamas või merel tehtud inspekteerimise käigus kogutud teave;

—	rannikuriikidelt saadud teave, sealhulgas laevaseiresüsteemi transponderi või automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) andmed, satelliitidelt või õhu- või mererajatistelt saadud seireandmed;

—	IOTC programmid, välja arvatud juhul, kui selline programm näeb ette kogutud teabe konfidentsiaalsena hoidmise, või

—	kolmandate isikute kogutud teave ja luureteave.

Artikkel 48

Väidetavad rikkumised, millest on teatanud lepinguosaline ja IOTC sekretariaat

1. Kui komisjon saab lepinguosaliselt või IOTC sekretariaadilt teavet, mille kohaselt on liidu kalalaev väidetavalt tegelenud ETR-kalapüügiga, edastab ta selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile tema lipu all sõitvate kalalaevadega seotud väidetava nõuete rikkumise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed probleemi lahendamiseks vähemalt 45 päeva enne IOTC aastakoosolekut. Komisjon edastab kõnealuse teabe IOTC-le vähemalt 15 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 49

IOTC esialgne ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri

1. Kui komisjon saab IOTC sekretariaadilt ametliku teate liidu kalalaeva lisamise kohta IOTC koostatud esialgsesse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, edastab ta selle teate, sealhulgas IOTC sekretariaadi esitatud kinnitavad tõendid ja muu dokumenteeritud teabe asjaomasele lipuliikmesriigile.

2. Asjaomane liikmesriik esitab märkused hiljemalt 30 päeva enne IOTC vastavuskomitee aastakoosolekut. Komisjon kontrollib seda teavet ja edastab selle IOTC sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne vastavuskomitee aastakoosolekut.

3. Pärast komisjonilt teate saamist teevad asjaomase lipuliikmesriigi ametiasutused järgmist:

a)	teatavad kalalaeva omanikule ja käitajatele laeva lisamisest IOTC koostatud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja ning võimalikest tagajärgedest, mis võivad tuleneda kõnealusesse nimekirja lisamise kinnitamisest, mille IOTC vastu võtab, ning

b)	jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, et määrata kindlaks oma tegevus ja teha kindlaks võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.

Artikkel 50

IOTC ajutine ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri

1. Selleks et vältida artiklis 49 osutatud IOTC esialgsesse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud liidu kalalaeva kandmist IOTC koostatud ajutisse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, esitab lipuliikmesriik komisjonile järgmise teabe, mis tõendab, et:

laev on igal asjaomasel ajal järginud oma loa tingimusi ja

—	laev on püüdnud kala kaitse- ja majandamismeetmetega kooskõlas oleval viisil,

—	laev on püüdnud kala rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes viisil, mis on kooskõlas selle rannikuriigi õigusaktide ja reeglitega, või et

—	laev on püüdnud üksnes neid liike, mida leping ei hõlma, või et

b)	vastuseks kõnealusele ETR-kalapüügile on võetud tõhusaid karistusmeetmeid, sealhulgas süüdistuse esitamine ja piisavalt rangete sanktsioonide kehtestamine, et tagada tõhus täitmine ja hoida ära edasised rikkumised.

2. Komisjon kontrollib lõikes 1 osutatud teavet ja edastab selle viivitamata IOTC sekretariaadile.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Andmete esitamine

1. Kasutades kaitse- ja majandamismeetme 18/07 II lisas esitatud tabelit, esitavad liikmesriigid hiljemalt iga aasta 15. juunil komisjonile eelnenud aastat puudutava teabe järgmise kohta:

hinnangud kogupüügi kohta liikide ja püügivahendite kaupa, võimaluse korral kvartali kaupa ja eraldi, pardale jäetud püügi kohta eluskaalus ja tagasiheite kohta eluskaalus või arvuliselt, kõigi IOTC mandaadi alla kuuluvate liikide, samuti kõige sagedamini püütud varilõpuseste liikide kohta vastavalt püügi- ja juhtumite andmetele;

b)	kogupüügi andmed vaalaliste, merikilpkonnade ja merelindude kohta, millele on osutatud vastavalt artiklites 20, 21 ja 22;

c)	seinnooda ning ridva ja õngenööriga kalapüügi puhul saagi ja püügikoormuse andmed jaotatuna püügiviisi järgi ning ekstrapoleerituna iga püügivahendi riiklikule kuusaagile; samuti esitatakse korrapäraselt ekstrapoleerimismenetlust kirjeldavad dokumendid;

d)	õngejadapüügi puhul püügiandmed liigi kohta arv- või kaalunäitajatena ning püügikoormus kasutatud konksude arvuna 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta; samuti esitatakse korrapäraselt ekstrapoleerimismenetlust kirjeldavad dokumendid;

e)	artikli 39 kohane kokkuvõte kulduim-tuuni viimastest püükidest;

f)	nullpüügist teatatakse, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 18/07 II lisas esitatud tabelit.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitavad liikmesriigid järgmised püügikoormuse andmed varustuslaevu ja peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevade kohta:

a)	nende seinnoodalaevade varustuslaevade arv ja omadused, kes tegutsevad nende lipu all, või nende seinnoodalaevade abilaevade arv ja omadused, kes tegutsevad nende lipu all või kellel on luba tegutseda nende majandusvööndis, ning mida on alal käitatud;

b)	seinnoodalaevade ja nende varustuslaevade arv ja merepäevade arv 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta; need andmed teatab varustuslaeva lipuliikmesriik;

c)	iga peibutuspüügivahendi asukoht, püügile asetamise kuupäev ja kellaaeg, tunnus ja tüüp ning konstruktsiooni omadused.

3. Lõikes 1 osutatud teave laevade tüübi ning esialgsete ja lõplike andmete kohta esitatakse komisjonile järgmistel kuupäevadel:

a)	eelmise aasta esialgsed andmed avamerel tegutsevate õngejadalaevade kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 15. juunil; lõplikud andmed esitatakse hiljemalt iga aasta 15. detsembriks;

b)	lõplikud andmed kõigi teiste laevade, sealhulgas varustuslaevade kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 15. juuniks.

4. Komisjon analüüsib teavet ja saadab selle IOTC sekretariaadile käesolevas määruses sätestatud kindlateks tähtaegadeks.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut eelmise kalendriaasta kohta teabe, mis sisaldab andmeid meetmete kohta, mis on võetud nende aruandekohustuse täitmiseks seoses kogu IOTC hallatava kalapüügiga, sealhulgas selle püügi käigus püütud hailiikidega, eelkõige nende otsese ja juhusliku püügi andmete kogumise parandamiseks võetud meetmete kohta. Komisjon koondab teabe liidu rakendusaruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.

6. Lipuliikmesriigid saadavad komisjoni teatavaks tehtud kuupäeval komisjonile igal aastal hiljemalt 45 päeva enne IOTC teaduskomitee istungit riikliku teadusliku aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	üldine kalandusstatistika;

b)	aruanne komitee soovituste rakendamise kohta;

c)	artikli 15 lõikes 3, artikli 16 lõikes 3, artikli 17 lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 5 sätestatud teadusuuringutega tehtud edusammud ning

d)	muu asjakohane teave, mis on seotud IOTC liikide püügiga, samuti haide, kõrvalsaaduste ja kaaspüügiliikidega.

7. Lõikes 6 osutatud aruanne koostatakse kooskõlas IOTC teaduskomitee ettenähtud vormiga. Komisjon saadab nõutava vormi lipuliikmesriikidele. Komisjon analüüsib aruandes sisalduvat teavet, koondab selle liidu aruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.

Artikkel 52

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas konfidentsiaalsusnormidega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113.

2. Käesoleva määruse kohane andmete kogumine, edastamine, -säilitamine või muu andmete töötlemine tehakse kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

3. Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel ei säilitata neid kauem kui kümme aastat, välja arvatud, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste või teadusuuringute võimaldamiseks. Kõnealustel juhtudel võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

Artikkel 53

Suunised

Komisjon annab liikmesriikidele, kellel on kalapüügivõimalused IOTC hallatavas püügipiirkonnas, kõik IOTC väljatöötatud suunised, eelkõige sellised, mis puudutavad järgmist:

a)	haide identifitseerimise juhendid ja käitlemise tavad;

b)	merisarviklaste käitlemise kord;

c)	IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevad suunised vaalhaide ohutu vabastamise ja käitlemise kohta;

d)	IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevad suunised vaalaliste ohutu vabastamise ja käitlemise kohta ning

e)	merikilpkonnade käitlemise suunised.

Asjaomased liikmesriigid tagavad kõnealuste suuniste edastamise asjaomastes püügipiirkondades kala püüdvate laevade kaptenitele. Kõnealused kaptenid võtavad kasutusele kõik mõistlikud meetmed kõnealuste suuniste kohaldamiseks.

Artikkel 54

Muudatuste tegemise kord

1. Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse IOTC resolutsioonidesse tehtud muudatusi või täiendusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale IOTC resolutsioonidest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta järgmist:

a)	artiklis 10 esitatud peibutuspüügivahendite kirjeldus;

b)	artiklis 12 sätestatud ümberlaadimiseks kasutatavad lepinguosalise sadamad;

c)	artikli 24 lõikes 3 sätestatud laeva käsitlev teave tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade nimekirja kohta;

d)	artikli 30 lõikes 1 sätestatud vaatlemisprotsent;

e)	artikli 32 lõikes 1 sätestatud kohapealsete proovivõtjate pardalolek väikesemahulise kalapüügi puhul;

f)	artikli 35 lõikes 1 sätestatud prahtimistingimused;

g)	artikli 44 lõikes 1 sätestatud sadamas lossimise inspekteerimise protsent;

h)	artikli 29 lõigetes 1 ja 3, artikli 45 lõikes 5 ning artiklis 51 sätestatud aruannete tähtajad;

i)	1.–10. lisa;

j)	viited artikli 9 lõike 3 punktis a, artikli 9 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 40 lõigetes 3 ja 4, artikli 42 lõikes 3, artikli 45 lõigetes 3 ja 4, artikli 47 lõikes 1 ja artikli 51 lõikes 1 osutatud rahvusvahelistele õigusaktidele.

2. Kooskõlas lõikega 1 vastu võetavad muudatused piirduvad rangelt asjaomaste liidu jaoks siduvate IOTC resolutsioonide muudatuste ja täienduste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 55

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 54 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. detsembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 54 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 54 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 56

Määruste (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 muutmine

1. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 2 punkt b ning artiklid 20 – 21a jäetakse välja.

2. Määruse (EÜ) nr 1984/2003 artikli 1 punkt b, artikli 8 punkt b ning VII, XII, XIV ja XVIII lisa jäetakse välja.

3. Määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 4 lõige 2 ning artiklid 18–20 jäetakse välja.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. november 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) ELT C 341, 24.8.2021, lk 106.

(2) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. oktoobri 2022. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5) Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(6) Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(14) Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).

(15) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

1. LISA

Ühekordne märge püügile asetamise/ vettelaskmise/püügitoimingu kohta

NB! Kõikide käesolevas lisas nimetatud püügivahendite puhul tuleb kasutada järgmist kuupäeva ja kellaaja vormingut:

püügile asetamise/vettelaskmise/püügitoimingu kuupäev tuleb märkida üles kujul AAAA/KK/PP;

kellaaeg (0–24 tundi) kohaliku, Greenwichi või riigi aja järgi, täpsustades selgelt, millist aega on kasutatud.

PÜÜGITOIMING

Õngejada

Püügile asetamise kuupäev

Asukoha laius- ja pikkuskraad: kas asukoht keskpäeval või püügivahendi püügile asetamise alguses või püügitoimingu piirkonna kood (nt Seišellide majandusvöönd, avameri jne)

Püügivahendi püügile asetamise alguse ja võimaluse korral väljavõtmise kellaaeg

Konksude arv ujukite vahel: kui ühe püügile asetamise jooksul on ujukite vahel erinev arv konkse, siis märkida üles kõige esinduslikum (keskmine) arv

Püügile asetamisel kasutatud konksude koguarv

Püügile asetamisel kasutatud valguspulkade arv

Püügile asetamisel kasutatud sööda liik (nt kala, kalmaar jne).

Soovi korral merepinna temperatuur keskpäeval ühe kümnendkoha täpsusega (XX,X C)

Seinnoot

Püügile asetamise kuupäev

Tegevuse liik: püügile asetamine või uue peibutuspüügivahendi kasutuselevõtt

Tegevuse asukoha laius- ja pikkuskraad ning kellaaeg, või kui päeva jooksul ühtegi tegevust ei toimu, siis asukoht keskpäeval

Kui tegemist on püügile asetamisega: täpsustada, kas püügile asetamine õnnestus, püügile asetamise kestus, kasutatud lastiruum; kalaparve liik (vabalt ujuv parv või peibutuspüügivahendi abil püütud). Kui kasutati peibutuspüügivahendit, täpsustada liik (nt palk või muu looduslik ese, triiviv peibutuspüügivahend, ankurdatud peibutuspüügivahend jne). Vt kaitse- ja majandamismeede 18/08:

Peibutuspüügivahendite haldamise kavaga seotud menetlused, kaasa arvatud peibutuspüügivahendite arvu piiramine, peibutuspüügivahenditega püütud saagi registreerimise üksikasjalikumad andmed ja peibutuspüügivahendite parandatud mudelite väljatöötamine, et nendesse satuks vähem mittesihtliike (või muu seda asendav hilisem resolutsioon)

Soovi korral merepinna temperatuur keskpäeval ühe kümnendkoha täpsusega (XX,X C)

Nakkevõrk

Püügile asetamise kuupäev: märkida üles iga püügile asetamise kuupäev või merepäevad (päevade kohta, kui püügile asetamist ei toimunud)

Võrgu kogupikkus (meetrites): iga püügile asetamise jaoks kasutatud ujukinööri pikkus meetrites

Püügiaja algus: märkida üles iga püügile asetamise alguse ja võimaluse korral püügivahendite väljavõtmise kellaaeg

Algus- ja lõppasukoha laius- ja pikkuskraad: märkida algus- ja lõppasukoha laius- ja pikkuskraad, mille vahele püügivahendid püügile asetati, või kui püügile asetamist ei toimunud, siis märkida laius- ja pikkuskraad keskpäeval nende päevade kohta, kui püügile asetamist ei toimunud

Võrgu püügile asetamise sügavus (meetrites): nakkevõrgu püügile asetamise ligikaudne sügavus

Ridva ja õngenööriga kalapüük

Püügikoormuse teave tuleb märkida püügipäevikus üles päeva kaupa. Püügiteave tuleb märkida püügipäevikus üles püügireiside või võimaluse korral püügipäeva kaupa.

Püügitoimingu kuupäev: märkida üles päev või kuupäev

Asukoha laius- ja pikkuskraad keskpäeval

Asjaomasel päeval kasutatud ritvade arv

Püügiaja algus (märkida üles kellaaeg, millal söödapüük on just lõppenud ja laev suundub merele kala püüdma; mitme päeva puhul tuleks märkida üles kellaaeg, millal otsimine algab) ja püügiaja lõpp (märkida kellaaeg, millal püük viimasest kalaparvest on lõppenud; mitme päeva puhul tuleks märkida üles kellaaeg, millal lõpetati püük viimasest kalaparvest). Mitme päeva puhul tuleks märkida püügipäevade arv.

Kalaparve liik: peibutuspüügivahendi abil püütud ja/või vabalt ujuv kalaparv

SAAK

Saagi kaal (kg) või arv liikide kaupa püügile asetamise/vettelaskmise/püügitoimingu kohta iga liigi ja töötlemisviisi järgi vastavalt allpool toodud osale „Liigid“.

Õngejadaga kalapüük: arv ja kaal

Seinnoodaga kalapüük: kaal

Nakkevõrguga kalapüük: kaal

Ridva ja õngenööriga kalapüük: kaal või arv

LIIGID

Õngejadaga kalapüük:

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Ringhoovuse tuun (Thunnus maccoyii)	SBF	Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)	SSP
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Sinihai (Prionace glauca)	BSH
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Makohaid (Isurus spp.)	MAK
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Harilik heeringahai (Lamna nasus)	POR
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Vasarhaid (Sphyrna spp.)	SPN
Mõõkkala (Xiphias gladius)	SWO	Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)	FAL
Vöödiline odanina (Tetrapturus audax)	MLS	Muud luukalad	MZZ
Sinine marliin (Makaira nigricans)	BUM	Muud haid	SKH
Must marliin (Istiompax indica)	BLM	Merelinnud (arv) (1)
Purikala (Istiophorus platypterus)	SFA	Mereimetajad (arv)	MAM
		Merikilpkonnad (arv)	TTX
		Harilikud rebashaid (Alopias spp.)	THR
		Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)	OCS
		Liigid, mille ülesmärkimine on vabatahtlik
		Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)	TIG
		Krokodillhai (Pseudocarcharias kamoharai)	PSK
		Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)	WSH
		Merisarviklased (Mobulidae)	MAN
		Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)	PLS
		Muud raid

Seinnoot

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Merikilpkonnad (arv)	TTX
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Mereimetajad (arv)	MAM
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Vaalhaid (Rhincodon typus) (arv)	RHN
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Harilikud rebashaid (Alopias spp.)	THR
Muud IOTC liigid		Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)	OCS
		Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)	FAL
		Liigid, mille ülesmärkimine on vabatahtlik	FAO kood
		Merisarviklased (Mobulidae)	MAN
		Muud haid	SKH
		Muud raid
		Muud luukalad	MZZ

Nakkevõrguga kalapüük:

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)	SSP
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Sinihai (Prionace glauca)	BSH
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Makohaid (Isurus spp.)	MAK
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Harilik heeringahai (Lamna nasus)	POR
Austraalia tuun (Thunnus tonggol)	LOT	Vasarhaid (Sphyrna spp.)	SPN
Fregatt-makrelltuun (Auxis thazard)	FRI	Muud haid	SKH
Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)	BLT	Muud luukalad	MZZ
Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)	KAW	Merikilpkonnad (arv)	TTX
Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)	COM	Mereimetajad (arv)	MAM
India kuningmakrell (Scomberomorus guttatus)	GUT	Vaalhaid (Rhincodon typus) (arv)	RHN
Mõõkkala (Xiphias gladius)	SWO	Merelinnud (arv) (2)
Purikala (Istiophorus platypterus)	SFA	Harilikud rebashaid (Alopias spp.)	THR
Purikalalased (Tetrapturus spp, Makaira spp.)	BIL	Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)	OCS
Ringhoovuse tuun (Thunnus maccoyii)	SBF	Liigid, mille ülesmärkimine on vabatahtlik
		Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)	TIG
		Krokodillhai (Pseudocarcharias kamoharai)	PSK
		Merisarviklased (Mobulidae)	MAN
		Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)	PLS
		Muud raid

Ridva ja õngenööriga kalapüük:

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Muud luukalad	MZZ
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Haid	SKH
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Raid
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Merikilpkonnad (arv)	TTX
Fregatt-makrelltuun ja kuul-makrelltuun (Auxis spp.)	FRZ
Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)	KAW
Austraalia tuun (Thunnus tonggol)	LOT
Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)	COM
Muud IOTC liigid

MÄRKUSED

Märkustes tuleb tuuni, tuunilaadsete liikide ja haide tagasiheide märkida üles liikide kaupa, märkides kaalu (kg) või arvu kõigi püügivahendite kohta.

Märkustes tuleks kirja panna kõik kokkupuuted vaalhaide (Rhincodon typus), mereimetajate ja merelindudega.

Märkustesse tuleks kirjutada ka muu teave.

NB! Püügipäevikutesse kantud liike peetakse miinimumnõudeks. Teise võimalusena tuleks lisada muud sageli püütud hai- ja/või kalaliigid, nagu on nõutud eri püügipiirkondades ja erineva püügi puhul.

(1) Kui lepinguosaline rakendab vaatlusprogrammi täielikult, on merelindude andmete esitamine vabatahtlik.

(2) Kui lepinguosaline rakendab vaatlusprogrammi täielikult, on merelindude andmete esitamine vabatahtlik.

2. LISA

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava koostamise juhised

Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala IOTC pädevusalasse kuuluval alal, peavad esitama komisjonile triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava, mis peaks sellega seotud kohustuste täitmise toetamiseks sisaldama järgmist.

Eesmärk

Kohaldamisala

Majandamiskava kohaldamise kirjeldus seoses järgmisega:

laevaliigid ning abi- ja saatelaevad

kasutusele võetavate triivivate peibutuspüügivahendite ja paakpoide numbrid

triivivate peibutuspüügivahendite kasutuselevõtuga seotud aruandluse kord

juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

vastastikune mõju muude püügivahenditega

kaotatud triivivate peibutuspüügivahendite jälgimise ja leidmise kavad

kinnitus peibutuspüügivahendi omaniku kohta või sellekohased põhimõtted

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade haldamist käsitlevad institutsioonilised korraldused:

institutsioonilised kohustused

triiviva peibutuspüügivahendi ja/või paakpoi kasutuselevõtu loa taotlemise protsess

reederite ja kaptenite kohustused seoses triivivate peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide kasutuselevõtu ja kasutamisega

triivivate peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide asendamise põhimõtted

aruandluskohustused

Triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni kirjeldus ja nõuded:

triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused (kirjeldus)

triiviva peibutuspüügivahendi (sh paakpoi) märgistus ja tunnused

valgustusele esitatavad nõuded

radarpeegeldid

nähtavus

raadiopoid (seerianumbrite nõue)

satelliittransiiverid (seerianumbrite nõue)

Asjaomased alad:

püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne.

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik.

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis.

Triivivate peibutuspüügivahendite päeviku vorm (3. lisas täpsustatud andmete kogumine).

Ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava koostamise juhised

Lepinguosalised, kelle laevad püüavad kala IOTC pädevusalasse kuuluval alal, peavad esitama IOTC sekretariaadile ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava, mis peaks sellega seotud kohustuste täitmise toetamiseks sisaldama järgmist.

Eesmärk

Kohaldamisala

Majandamiskava kohaldamise kirjeldus seoses järgmisega:

a)	laeva tüüp

b)	kasutusele võetavate ankurdatud peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide numbrid (ankurdatud peibutuspüügivahendi tüüpide kaupa)

c)	ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutuselevõtuga seotud aruandluse kord

d)	ankurdatud peibutuspüügivahendite kaugus üksteisest

e)	juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

f)	vastastikune mõju muude püügivahenditega

kasutusele võetud ankurdatud peibutuspüügivahendite nimekirja loomine, milles esitatakse ankurdatud peibutuspüügivahendite tunnuste, omaduste ja varustuse üksikasjad vastavalt käesoleva lisa punktis 4 sätestatule, samuti ankurdatud peibutuspüügivahendite kinnituskohtade koordinaadid ning nende püügile asetamise, kaotamise ja uuesti püügile asetamise kuupäev

h)	kaotatud ankurdatud peibutuspüügivahendite jälgimise ja leidmise kavad

i)	kinnitus ankurdatud peibutuspüügivahendi omaniku kohta või sellekohased põhimõtted

Ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade haldamist käsitlevad institutsioonilised korraldused:

a)	institutsioonilised kohustused

b)	ankurdatud peibutuspüügivahendite püügile asetamise ja kasutamise reeglid

c)	ankurdatud peibutuspüügivahendite parandamine ning nende hooldamise ja asendamise kord

d)	andmete kogumise süsteem

e)	aruandluskohustused

Ankurdatud peibutuspüügivahendi konstruktsiooni kirjeldus ja nõuded:

a)	ankurdatud peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused (nii ujuva kui ka veealuse osa konstruktsiooni kirjeldus, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutatud võrgulinast materjalile)

b)	kinnitamiseks kasutatav ankrukoht

c)	ankurdatud peibutuspüügivahendi (sh paakpoi) märgistus ja tunnused

d)	valgustusele esitatavad nõuded

e)	radarpeegeldid

nähtavus

g)	raadiopoid (kui neid on) (seerianumbrite nõue)

h)	satelliittransiiverid (seerianumbrite nõue)

kajalood

Asjaomased alad:

a)	kinnituskohtade koordinaadid, kui see on asjakohane

b)	püügikeelualade üksikasjad, nt territoriaalveed, merekaitsealad jne.

Ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis.

Ankurdatud peibutuspüügivahendite päeviku vorm (IV lisas täpsustatud andmete kogumine).

3. LISA

Andmete kogumine triivivate ja ankurdatud peibutuspüügivahendite kohta

ANDMETE KOGUMINE TRIIVIVATE PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE KOHTA

Kõik kala-, abi- ja varustuslaevad peavad esitama iga triiviva peibutuspüügivahendiga tehtud toimingu kohta järgmise teabe, olenemata sellest, kas selle järel võetakse loomust või mitte:

i)	laev (kala-, abi- või varustuslaeva nimi ja registreerimisnumber);

ii)	asukoht (tegevuse geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) kraadides ja minutites);

iii)	kuupäev (PP/KK/AAAA, päev/kuu/aasta);

iv)	triiviva peibutuspüügivahendi tunnus (triiviva peibutuspüügivahendi või paakpoi tunnus);

v)	triiviva peibutuspüügivahendi tüüp (triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

vi)	triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused; ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal;

vii)	toimingu liik (külastus, kasutus, haalamine, pardale tõstmine, kaotus, sekkumine elektrooniliste seadmete hooldamiseks).

Kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust, siis püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult tagasi heidetud. Lepinguosalised esitavad need andmed koondatuna laeva kohta 1*1 kraadi täpsusega (asjakohasel juhul) ja igal kuul sekretariaadile.

ANDMETE KOGUMINE ANKURDATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE KOHTA

a)	Mis tahes tegevus ankurdatud peibutuspüügivahendi ümbruses.

Iga ankurdatud peibutuspüügivahendiga tehtud toimingu (parandamine, sekkumine, tugevdamine jne) kohta, olenemata sellest, kas selle järel võetakse loomust või järgneb muu püügitegevus, järgmine teave:

i)	asukoht (tegevuse geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) kraadides ja minutites);

ii)	kuupäev (PP/KK/AAAA, päev/kuu/aasta);

iii)	ankurdatud peibutuspüügivahendi tunnus (st ankurdatud peibutuspüügivahendi või paakpoi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku tuvastada).

c)	Kui peibutuspüügivahendi kasutamise järel võetakse loomust või sellele järgneb muu püügitegevus, siis püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult tagasi heidetud.

4. LISA

Merelindudega seotud leevendusmeetmed õngejadapüügil

Leevendusmeede

Kirjeldus

Tehniline kirjeldus

Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega

Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal.

Tekivalgustus on minimaalne.

Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta.

Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.

Linnutõrjeliinid

Linnutõrjeliine kasutatakse kogu õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde jadaõnge lipsudest eemale.

35 meetriste või pikemate laevade puhul:

—	kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutavad laevad lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samal ajal tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada;

—	linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses;

—	pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, et ulatuda tüüne mere korral veepinnani;

—	pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega.

Alla 35 meetriste laevade puhul:

—	kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini;

—	veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem;

—

tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemaid kui ühemeetriseid) peletuspaelu, mis on asetatud järgmiselt:

—	lühikesed: vähemalt iga kahe meetri tagant;

—	pikad: vähemalt iga viie meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul.

Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid on esitatud käesoleva määruse 5. lisas.

Õngejadade varustamine raskustega

Enne sisselaskmist pannakse jadaõnge lipsudele raskused.

Suurema kui 45 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni ühe meetri kaugusele konksust või

suurema kui 60 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või

suurema kui 98 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 4 meetri kaugusele konksust.

5. LISA

Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid

Sissejuhatus

Linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid on esitatud käesoleva määruse 4. lisas ja siin neid ei korrata. Need täiendavad juhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevu linnutõrjeliinide valmistamisel ja kasutamisel, pidades silmas vastavaid eeskirju. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt käesoleva määruse 4. lisas esitatud nõuetele täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust söötade kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini valmistamise ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvessevõtmiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide ülesehitust jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.

Linnutõrjeliinide ülesehitus (vt joonis 1)

Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.

Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et selle liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võivad linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva pöördtrumli abil, et vältida liini sassiminekut.

Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).

Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.

Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

Linnutõrjeliinide kasutamine

Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ja ei takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast 7 m kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.

Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealttuuleküljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.

Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.

Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamise võimalus. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.

Kui kalurid kasutavad söödaheitemasinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, i) tagades, et söödaheitemasin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, ja ii) kui kasutatakse söödaheitemasinat (või mitut masinat), mis heidab sööta nii vasak- kui ka paremparda suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.

Kui jadaõnge lipsud heidetakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud jadaõnge lipsud heidetakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.

Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

Õngejada (püügivahendite konfiguratsioon). Jadaõnge lipsu keskmine pikkus (meetrites): kaugus meetrites (sirgjoonena) haagi ja konksu vahel.

Tõlge:

Float – ujuk

Sea level – merepind

Sea-surface temperature – merepinna temperatuur

Float line length – ujukinööri pikkus

Main line material – pealiini materjal

Average length between branches – lipsude keskmine vahekaugus

Branch line length – jadaõnge lipsu pikkus

Light sticks – valguspulgad

Leader/trace type – juhiku/raskuse tüüp

Hook type – õngekonksu tüüp

Bait type – sööda liik

Hooks between floats (hooks per basket) – õngekonksud ujukite vahel (konksude arv kasti kohta)

6. LISA

Prahilepingu üldsätted

Prahileping sisaldab järgmisi tingimusi:

lepinguosaline lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kuni 12 kuud.

Prahitavad kalalaevad peavad olema registreeritud riikides, kes on vastutavad lepinguosalised ja koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid ning kes on sõnaselgelt andnud nõusoleku rakendada IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid ning tagada nende täitmine oma laevadel. Kõik asjaomased lepinguosalised lipuriigid või koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid täidavad oma kohustust kontrollida oma kalalaevu, et tagada IOTC kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.

Prahitavad kalalaevad peavad olema IOTC pädevusalasse kuuluval alal tegutsemise luba omavate laevade IOTC registris.

Ilma et see piiraks prahtiva lepinguosalise kohustusi, tagab lepinguosaline lipuriik, et prahitud laev täidab nii prahtiva lepinguosalise kui ka lepinguosalise lipuriigi eeskirju ning et prahitud laevad täidavad IOTC kehtestatud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid kooskõlas lepinguosalise lipuriigi rahvusvahelise õiguse kohaste õiguste, kohustuste ja jurisdiktsiooniga. Kui prahtiv lepinguosaline lubab prahitud laeval sõita ja püüda kala avamerel, vastutab lepinguosaline lipuriik prahilepingu kohaselt toimuva avamerepüügi kontrollimise eest. Prahitud laev edastab laevaseiresüsteemidesse ja püügiandmed nii lepinguosalistele (prahtiv ja lipuriik) kui ka IOTC sekretariaadile.

Kogu prahilepingu alusel saadud (varasem ja praegune/tulevane) püük, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, arvestatakse prahtiva lepinguosalise kvoodist või püügivõimalustest maha. Ka selliste laevade pardal olevate vaatlejate (varasem, praegune/tulevane) tegevus arvestatakse maha prahtiva lepinguosalise vaatlusmäärast selle aja jooksul, millal laev prahilepingu alusel kala püüab.

Prahtiv lepinguosaline teatab IOTC-le kogupüügi, sealhulgas kaaspüügi ja tagasiheite, ning muu IOTC nõutava teabe kaitse- ja majandamismeetme 19/07 IV osas kirjeldatud prahtimisest teavitamise süsteemi kohaselt.

Kalavarude tõhusaks majandamiseks kasutatakse laevaseiresüsteeme ja vajaduse korral püügipiirkondade eristamise vahendeid, näiteks kalamärgiseid või -märke, kooskõlas asjakohaste IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega.

Vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses peavad olema kohal vaatlejad.

Prahitud laeval peab olema prahtiva lepinguosalise väljastatud püügilitsents ja ta ei tohi olla kantud IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Prahilepingute alusel tegutsemisel ei anta – niivõrd kui võimalik – prahitud laevadele luba kasutada lepinguosaliste lipuriikide või koostööd tegevate konventsiooniga ühinemata riikide kvoote (kui need on olemas) ega õigusi. Ühelgi juhul ei ole prahitud laevadel lubatud püüda kala ühel ja samal ajal rohkem kui ühe prahilepingu alusel.

Kooskõlas asjakohaste konkreetse riigi seaduste ja normidega laaditakse prahitud laevade saak maha ainult prahtiva lepinguosalise sadamates või tema otsese järelevalve alla, tagamaks et prahitud laevade tegevus ei lähe vastuollu IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on selle kohta eraldi säte.

Prahitud laeva pardal peavad alati olema prahtimise dokumendid.

7. LISA

IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon

Transpordilaev

Kalalaev

Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipp:

Lipuriigi litsentsi number:

Riikliku registri number, kui see on olemas: IOTC registrinumber, kui see on olemas:

Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipp:

Lipuriigi litsentsi number:

Riikliku registri number, kui see on olemas: IOTC registrinumber, kui see on olemas:

	Päev	Kuu	Kella-aeg	Aasta	Esindaja nimi:	Suuremahulise tuunipüügiga tegeleva laeva kapteni nimi:	Transpordilaeva kapteni nimi:
Lahkumine				kust
Naasmine				kuhu	Allkiri:	Allkiri:	Allkiri:
Ümberlaadimine

Näidata kaal kilogrammides ja kasutatud ühik (nt kast, korv) ja selles ühikus lossitud kaal kilogrammides: ________kilogrammi

ÜMBERLAADIMISKOHT

Liik	Sadam	Meri	Tooteliik
			Terve	Roogitud	Peata	Fileeritud

Merel toimunud ümberlaadimise korral IOTC vaatleja nimi ja allkiri:

8. LISA

Suursilm-tuuni käsitlev IOTC statistiline dokument

DOKUMENDI NUMBER

SUURSILM-TUUNI KÄSITLEV IOTC STATISTILINE DOKUMENT

EKSPORTI KÄSITLEV OSA

1.	LIPURIIK/ÜKSUS/KALANDUSÜKSUS

2.	LAEVA KIRJELDUS JA REGISTREERIMISNUMBER (kui on asjakohane) Laeva nimi … Registreerimisnumber… Kogupikkus (m)… IOTC registreerimisnumber (kui on asjakohane) …

3.	MÕRRAD (kui on asjakohane)

4.	EKSPORDI LÄHTEKOHT (linn, piirkond, riik/üksus/kalandusüksus)

5.	PÜÜGIPIIRKOND (märkida üks järgnevatest)

a)	India ookean;

b)	Vaikne ookean;

c)	Atlandi ookean

*	Kui märkisite b või c, jätke täitmata alltoodud punktid 6 ja 7.

6.	KALA KIRJELDUS

Tooteliik (*1)

Püüdmise aeg (kk/aa)

Püügivahendi kood (*2)

Netomass

(kg)

F/FR

D/GG/DR/FL/OT

*1	= F = värske; FR = külmutatud, RD = terve, GG = roogitud, DR = puhastatud, FL = fileeritud OT = muu (kirjeldage tooteliiki)

*2	= kui püügivahendi kood on OT, kirjeldage püügivahendi liiki.

7.	EKSPORTIJA KINNITUS Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Nimi: … Äriühingu nimi: … Aadress: … Allkiri: … Kuupäev: … Litsentsi number (kui on olemas):…

8.	VALITSUSASUTUSE KINNITUS Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Lasti kogukaal: ....... kg Nimi ja ametikoht: … Allkiri: … Kuupäev: … Valitsusasutuse tempel…

IMPORTI KÄSITLEV OSA:

IMPORTIJA KINNITUS Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige.

Importija (transiidiriik/üksus/kalandusüksus) kinnitus

Nimi: … Aadress: … Allkiri: … Kuupäev: … Litsentsi number (kui on olemas):…

Importija (transiidiriik/üksus/kalandusüksus) kinnitus

Nimi: … Aadress: … Allkiri: … Kuupäev: … Litsentsi number (kui on olemas): …

Impordi lõpp-punkt

Linn: … Piirkond: … Riik/üksus/kalandusüksus):…

NB! Kui käesolev vorm täidetakse muus kui inglise või prantsuse keeles, palun lisage selle dokumendi ingliskeelne tõlge.

JUHISED:

DOKUMENDI NUMBER: sellele väljale peab väljastajariik märkima riigi koodiga dokumendinumbri.

LIPURIIK/ÜKSUSED/KALANDUSÜKSUSED: märkida, mis riik on suursilm-tuuni püüdnud laeva lipuriik ja mis riik on selle dokumendi väljastanud. Soovituse kohaselt võib selle dokumendi väljastada vaid riik, mille lipu all sõidab transporditavat suursilm-tuuni püüdnud laev, või eksportiv riik, kui kõnealune laev töötab prahilepingu alusel.

LAEVA KIRJELDUS (kui on asjakohane): märkida transporditava suursilm-tuuni püüdnud laeva nimi ja registreerimisnumber, laeva kogupikkus ja IOTC registri number.

MÕRRAD (kui on asjakohane): märkida mõrra nimetus, millega transporditav suursilm-tuun püüti.

EKSPORDIKOHT: märkida linn, piirkond ja riik, kust suursilm-tuun on eksporditud.

PÜÜGIPIIRKOND: märkida püügipiirkond. (Kui märkisite b või c, jätke täitmata alltoodud punktid 6 ja 7.)

KALA KIRJELDUS: eksportija peab võimalikult täpselt esitama järgmise teabe.

NB! Palume märkida iga tooteliigi eraldi reale.

Tooteliik: märkida, kas transporditav tooteliik on VÄRSKE või KÜLMUTATUD ning kas ta on TERVEL, ROOGITUD, PUHASTATUD, FILEERITUD või MUUL kujul. Kui märkisite MUU, kirjeldage transporditavat tooteliiki.

Püüdmise aeg: märkida transporditava suursilm-tuuni püüdmise aeg (kuu ja aasta)

Püügivahendi kood: märkida allpool esitatud nimekirja alusel püügivahendi liik, millega suursilm-tuun püüti. Kui märkisite liigiks MUU, kirjeldage püügivahendi liiki, sh kalakasvatuse puhul.

Toote netokaal (kg).

EKSPORTIJA KINNITUS: lastis olevat suursilm-tuuni eksportival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, äriühingu nimi, aadress, allkiri, lastis oleva saadetise eksportimise kuupäev ja edasimüüja litsentsi number (kui on asjakohane).

VALITSUSASUTUSE KINNITUS: märkige dokumendi allkirjastanud ametniku nimi ja täielik ametinimetus. Kõnealuse ametniku tööandja peab olema suursilm-tuuni püüdnud laeva lipuriigi (mis on esitatud dokumendil) pädev valitsusasutus või mõni teine lipuriigi poolt volitatud isik või asutus. Asjakohasel juhul sellest nõudest loobutakse, kui dokumendi kinnitab valitsusametnik või (juhul, kui kõnealune laev töötab prahilepingu alusel) valitsusametnik või mõni teine eksportiva riigi poolt volitatud isik või asutus. Sellel väljal tuleb täpsustada ka lasti kogukaal.

IMPORTIJA KINNITUS: suursilm-tuuni importival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, aadress, allkiri, suursilm-tuuni importimise kuupäev, litsentsi number (kui on asjakohane) ja impordi lõpp-punkt. See hõlmab ka importi transiidiriikidesse/üksustesse/kalandusüksustesse. Värskete ja külmutatud toodete puhul võib importija allkirja asendada tollivormistusasutuse esindaja allkiri, kui importija on andnud nõuetekohaselt sellise allkirjastamise volituse.

PÜÜGIVAHENDI KOOD:

PÜÜGIVAHENDI KOOD	PÜÜGIVAHENDI LIIK,
BB	SÖÖDAGA ÕNGELAEV
GILL	NAKKEVÕRK
HAND	KÄSIÕNGELAEV
HARP	HARPUUN
LL	ÕNGEJADA
MWT	PELAAGILINE TRAAL
PS	SEINNOOT
RR	RIDVAGA KÄSIÕNG
SPHL	RIDVATA SPORDIÕNG
SPOR	KLASSIFITSEERIMATA HARRASTUSKALAPÜÜK
SURF	KLASSIFITSEERIMATA PINNALÄHEDANE PÜÜK
TL	ÕNGELIIN
TRAP	MÕRD
TROL	VEOÕNG
UNCL	TÄPSUSTAMATA MEETODID
OT	MUU LIIK

PALUN ESITAGE TÄIDETUD DOKUMENDI KOOPIA JÄRGMISELE ASUTUSELE: (lipuriigi pädeva asutuse esinduse nimetus)

9. LISA

IOTC tõend suursilm-tuuni reekspordi kohta

DOKUMENDI NUMBER

IOTC TÕEND SUURSILM-TUUNI REEKSPORDI KOHTA

REEKSPORTI KÄSITLEV OSA

1.	REEKSPORTIV RIIK/ÜKSUS/KALANDUSÜKSUS

2.	REEKSPORDI KOHT

3.	IMPORDITUD KALA KIRJELDUS

Tooteliik (*)

Netomass

(kg)

Lipuriik/üksus/kalandusüksus

Importimise kuupäev

F/FR

RD/GG/DR/FL/OT

4.	KALA KIRJELDUS REEKSPORDI JAOKS

Tooteliik (*)

Netomass

(kg)

F/FR

RD/GG/DR/FL/OT

*F	= VÄRSKE; FR = külmutatud, RD = terve, GG = roogitud, DR = puhastatud, FL = fileeritud OT = muu (kirjeldage tooteliiki)

5.	REEKSPORTIJA KINNITUS: Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Nimi/äriühingu nimi … Aadress … Allkiri … Kuupäev … Litsentsi number (kui on asjakohane)…

6.	VALITSUSASUTUSE KINNITUS: Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Nimi ja ametinimetus … Allkiri … Kuupäev … Valitsusasutuse tempel…

IMPORTI KÄSITLEV OSA:

IMPORTIJA KINNITUS: Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige.

Importija (transiidiriik/-üksus/-kalandusüksus) kinnitus

Nimi:… Aadress:… Allkiri:… Kuupäev:… Litsentsi number (kui on olemas)…

Importija (transiidiriik/-üksus/-kalandusüksus) kinnitus

Nimi:… Aadress:… Allkiri:… Kuupäev:… Litsentsi number (kui on olemas)…

Importija (transiidiriik/-üksus/-kalandusüksus) kinnitus

Nimi:… Aadress:… Allkiri:… Kuupäev:… Litsentsi number (kui on olemas)…

Impordi lõpp-punkt

Linn: … Piirkond: … Riik/üksus/kalandusüksus:…

NB! Kui käesolev vorm täidetakse muus kui inglise või prantsuse keeles, palun lisage selle dokumendi ingliskeelne tõlge.

JUHISED

DOKUMENDI NUMBER: Sellele väljale tuleb väljastajariigil/-üksusel/-kalandusüksusel märkida riigi/üksuse/kalandusüksuse koodiga dokumendi number.

REEKSPORTIV RIIK/ÜKSUS/KALANDUSÜKSUS

Märkida, mis riik/üksus/kalandusüksus lastis olevat suursilm-tuuni reekspordib ja mis riik on selle kinnituse väljastanud. Soovituse kohaselt võib selle dokumendi väljastada vaid reeksportiv riik/üksus/kalandusüksus.

REEKSPORDI KOHT

Märkida linn, piirkond ja riik/üksus/kalandusüksus, kust suursilm-tuun reeksporditi.

IMPORDITUD KALA KIRJELDUS

Eksportija peab võimalikult täpselt esitama järgmise teabe. NB! Palume märkida iga tooteliigi eraldi reale. 1) Tooteliik: märkida, kas transporditav tooteliik on VÄRSKE või KÜLMUTATUD ning kas ta on TERVEL, ROOGITUD, PUHASTATUD, FILEERITUD või MUUL kujul. Kui märkisite MUU, kirjeldage transporditavat tooteliiki. 2) Netomass: Toote netokaal (kg). 3) Riik/üksus/kalandusüksus: lastis oleva suursilm-tuuni püüdnud laeva riigi/üksuse/kalandusüksuse nimi 4) Importimise kuupäev: millal importimine toimus.

KALA KIRJELDUS REEKSPORDI JAOKS

REEKSPORTIJA KINNITUS

Lastis olevat suursilm-tuuni reeksportival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, aadress, allkiri, lastis oleva saadetise reeksportimise kuupäev ja reeksportija litsentsi number (kui on asjakohane).

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

Märkige kinnituse allkirjastanud ametniku nimi ja täielik ametinimetus. Kõnealuse ametniku tööandja peab olema reeksportiva riigi/üksuse/kalandusüksuse (mis on esitatud kinnitusel) pädev valitsusasutus või mõni teine pädeva valitsusasutuse poolt volitatud isik või asutus, kellel on selliste dokumentide kinnitamise luba.

IMPORTIJA KINNITUS

Suursilm-tuuni importival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, aadress, allkiri, suursilm-tuuni importimise kuupäev, litsentsi number (kui on asjakohane) ja reeksporditud impordi lõpp-punkt. See hõlmab ka importimist transiidiriikidesse/-üksustesse/-kalandusüksustesse. Värskete ja külmutatud toodete puhul võib importija allkirja asendada tollivormistusasutuse esindaja allkirjaga, kui importija on nõuetekohaselt andnud sellise allkirjastamise volituse.

TÄIDETUD KINNITUSE KOOPIA TULEB TAGASTADA: (reeksportiva riigi/üksuse/kalandusüksuse pädeva asutuse esinduse nimetus)

10. LISA

Teave, mida sadamasse pääsemist taotlevad laevad peavad eelnevalt esitama

1.	Kavandatav sihtsadam

2.	Sadamariik

3.	Eeldatav saabumise kuupäev ja kellaaeg

4.	Eesmärk/eesmärgid

5.	Viimase külastatud sadama nimi ja külastuse kuupäev

6.	Laeva nimi

Lipuriik

8.	Laeva tüüp

9.	Rahvusvaheline raadiokutsung

10.	Laeva kontaktteave

11.	Laeva omanik(ud)

12.	Laevaregistri tunnusnumber

13.	IMO laeva tunnusnumber (kui on olemas)

14.	Pardatähis (kui on olemas)

15.	IOTC tunnusnumber

16.	Laevaseiresüsteem

Jah: riiklik

Jah: piirkondlik(ud) kalandus-organisatsioon(id)

Tüüp:

17.	Laeva mõõdud

Pikkus

Laius

Süvis

18.	Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

19.	Kehtiv kalapüügiluba (kehtivad kalapüügiload)

Tunnus

Väljastaja

Kehtivusaeg

Püügipiirkond (-piirkonnad)

Liik

Püügivahend

20.	Kehtiv ümberlaadimise luba (kehtivad ümberlaadimise load)

Tunnus

Väljastaja

Kehtivusaeg

Tunnus

Väljastaja

Kehtivusaeg

21.	Ümberlaadimist käsitlev teave mahalaadiva laeva kohta

Kuupäev

Koht

Nimi

Lipuriik

Identifitseerimisnumber

Liik

Tooteliik

Püügipiirkond

Kogus

22.	Kogusaak pardal

23.	Mahalaaditav saak

Liik

Tooteliik

Püügipiirkond

Kogus

Top

Choose the experimental features you want to try