32022R1463

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Rakendusmäärus - 2022/1463 - EN - EUR-Lex

Document 32022R1463

Help

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1463, 5. august 2022, millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (EMPs kohaldatav tekst)

C/2022/5628

ELT L 231, 6.9.2022, p. 1–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1463/oj

HTML

PDF

Official Journal

6.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 231/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1463,

5. august 2022,

millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega looma tehnilise süsteemi selliste tõendite vahetamiseks, mis on nõutavad kõnealuse määruse II lisas loetletud veebipõhiste menetluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2005/36/EÜ„ (2) 2006/123/EÜ„ (3) 2014/24/EL (4) ja 2014/25/EL (5) sätestatud menetluste jaoks.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi (edaspidi „OOTS“) tehnilises ja talitluskirjelduses tuleks täpsustada OOTSi arhitektuuri põhikomponendid ning määrata kindlaks komisjoni, liikmesriikide, tõendite taotlejate, tõendite esitajate ja vahendusplatvormide tehnilised ja talitlusülesanded ning -kohustused. Peale sellele tuleks kõnealuses kirjelduses ette näha logisüsteem, et jälgida teabevahetust ning piiritleda vastutus OOTSi hoolduse, talitluse ja turvalisuse eest.

(3)

Selleks et võimaldada OOTSi loomist määruses (EL) 2018/1724 sätestatud kuupäevaks, on kavas täiendada käesolevat määrust üksikasjalikumate mittesiduvate tehniliste projekteerimisdokumentidega, mille komisjon koostab konsensuslikul viisil koostöös liikmesriikidega digivärava koordineerimisrühma raames ja kooskõlas komisjoni suunistega ühtse digivärava määruse 2021.–2022. aasta tööprogrammi rakendamise kohta. Kui seda peetakse tehnika arengu või digivärava koordineerimisrühmas toimuvate arutelude või eriarvamuste tõttu vajalikuks, eelkõige tehniliste projekteerimisdokumentide ja oluliste projekteerimisvalikute lõplikul vormistamisel või kui tekib vajadus muuta tehniliste projekteerimisdokumentide teatavad osad siduvaks, on siiski võimalik käesolevas määruses sätestatud tehnilist ja talitluskirjeldust kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega täiendada/muuta.

(4)

Selleks et vähendada OOTSi loomise kulusid ja selleks vajalikku aega, peaks OOTSi arhitektuur võimalikult suures ulatuses tuginema korduskasutatavatele lahendustele, olema rakendustehnoloogiliselt neutraalne ja võtma arvesse erinevaid riiklikke lahendusi. Näiteks peaks olema OOTSi kaudu võimalik kasutada olemasolevaid riiklikke, sealhulgas keskse, piirkondliku ja kohaliku tasandi menetlusportaale, andmeteenuseid või vahendusplatvorme, mis on loodud riiklikuks kasutamiseks. Komisjoni väljatöötatud komponendid tuleks välja lasta avatud tarkvaralitsentsi alusel, mis soodustab korduskasutust ja koostööd.

(5)

Üks selline liidu tasandil väljatöötatud korduskasutatav lahendus on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1501 (6) sätestatud eIDAS-sõlmede süsteem, mis võimaldab suhtlemist eIDASe võrgu teiste sõlmedega ning mille abil saab töödelda kasutaja piiriülese autentimise taotlust ja kasutajat piiriüleselt autentida. eIDAS-sõlmed peaksid võimaldama tõendite taotlejatel ja vajaduse korral tõendite esitajatel tuvastada kasutajaid, kes taotlevad tõendite vahetamist OOTSi kaudu, et tõendite esitajad saaksid ühitada tuvastusandmeid oma olemasolevate andmetega.

(6)

OOTS peaks tuginema juba tehtud tööle ja kasutama ära sünergiat teiste olemasolevate süsteemidega, mis on ettenähtud ametiasutuste vaheliseks tõendite või teabe vahetamiseks määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 osutatud menetlustes, sealhulgas süsteemidega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse määruse artikli 14 lõikega 10. Näiteks sõidukite ja juhilubade registriandmete puhul peaks OOTS võtma arvesse juba väljatöötatud andmemudeleid ja looma võimaluse korral tehnilised sillad, et hõlbustada teisi olemasolevaid võrke (RESPER (7) või EUCARIS) (8) juba kasutavate pädevate asutuste ühendamist OOTSiga tõendite esitamiseks OOTSiga hõlmatud menetlustes. Sarnast lähenemisviisi tuleks kasutada ka muude süsteemide puhul, nagu (kuid mitte ainult) hariduse valdkonnas Emrexi kasutajarühm (Emrex User Group; EUG), (9) sotsiaalkindlustuse valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 kohane sotsiaalkindlustusteabe elektrooniline vahetamine (EESSI), (10) õigusalaseks koostööks nõukogu otsusega 2009/316/JSK (11) loodud Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) ning riigihankemenetlustes kasutatav elektrooniline tõendite andmebaas e-Certis (12). Nende süsteemide ja OOTSi vaheline koostöö tuleks kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi.

(7)

Kasutaja piiriülese autentimise eesmärgil tuleks OOTSi arhitektuur viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (13). Komisjon võttis 3. juunil 2021 vastu soovituse, mis käsitleb ühiseid liidu tööriistu Euroopa digiidentiteedi raamistiku koordineeritud käsitlusviisi jaoks (14). Selle soovitusega luuakse liikmesriikide, komisjoni ja vajaduse korral erasektori ettevõtjate struktureeritud koostööprotsess, et töötada välja Euroopa digiidentiteedi raamistiku tehnilised aspektid. Selle protsessi ja OOTSi vahel vajaliku kooskõla tagamiseks peaks komisjon eelkõige sünergia ja koostalitlusvõime kontaktrühma kaudu tagama asjakohase kooskõlastamise komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/296 (15) loodud koostöövõrgustiku ja digivärava koordineerimisrühma vahel.

(8)

Selleks et tagada OOTSi kasutamiseks piiriüleste e-andmevahetusteenuste turvalisus, peaksid liikmesriigid tagama, et sellised teenused vastavad e-andmevahetusteenustele esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 44. Seetõttu on asjakohane, et OOTS kasutab eDelivery pääsupunkte, et luua sõlmede võrgustik turvaliseks digitaalseks andmevahetuseks. Lisaks turvalise piiriülese andmeedastuse võimaldamisele pakub eDelivery metaandmeteenuse funktsioone, mis võivad toetada OOTSi tulevasi versioone suurema arvu turvaliste andmevahetussõlmedega. Liikmesriigid peaksid selles raamistikus saama valida oma eDelivery tarkvara pakkujad.

(9)

Käesoleva määruse paindliku kohaldamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, kas neil on OOTSis üks või mitu eDelivery pääsupunkti. Seetõttu peaks liikmesriigil olema võimalik võtta kasutusele üks pääsupunkt, mis haldab kõiki OOTSiga seotud eDelivery sõnumeid tõendite taotlejatele või tõendite esitajatele, vajaduse korral vahendusplatvormi kaudu, või teise võimalusena võtta kasutusele mitut pääsupunkti mis tahes hierarhilisel tasandil või oma avaliku halduse konkreetsetes valdkondades või sektorites või geograafilistel tasanditel.

(10)

Vastavalt liidu õigusele, sealhulgas direktiividele 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning määrusele (EL) 2018/1724, tuleb teatavad haldusmenetlused teha kasutajatele kättesaadavaks internetis. Kuna need menetlused ja nõutavad tõendid ei ole liidu õiguse alusel ühtlustatud, tuleks luua ühisteenused, et võimaldada nende menetluste jaoks vajalike tõendite piiriülest vahetamist OOTSi kaudu.

(11)	Kui puudub kokkulepitud tõendiliik, mis on kogu liidus ühtlustatud ja mida saavad esitada kõik liikmesriigid, peaks tõendite vahendaja aitama kindlaks määrata, milliseid tõendiliike saab konkreetse menetluse puhul aktsepteerida.

(12)

Tõendite vahendaja peaks tuginema liikmesriikide sätestatud eeskirjade sisule ja pakkuma liikmesriikidele veebipõhist mehhanismi, et esitada päringuid nende teabenõuete ja tõendiliikide kogumite kohta. Tõendite vahendaja peaks võimaldama liikmesriikidel hallata ja jagada teavet tõendiliikidega seotud eeskirjade kohta.

(13)	Kui on vaja menetlusportaali, andmeteenuste ja ühisteenuste koostalitlusvõimet, peaksid tehnilised projekteerimisdokumendid seda toetama.

(14)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada, millal loetakse määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 loetletud menetluste jaoks nõutavad struktureeritud ja struktureerimata tõendid seaduslikult väljastatuks elektroonilisel kujul, mis võimaldab automaatset vahetust. Elektroonilisel kujul väljastatud struktureerimata tõendeid saab OOTSi kaudu vahetada, kui neile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud semantilises hoidlas sisalduvad OOTSi üldise metaandmemudeli metaandmeelemendid. Struktureeritud tõendeid saab OOTSi kaudu vahetada, kui neile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud OOTSi üldise metaandmemudeli metaandmeelemendid ja need kas vastavad käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud asjaomase tõendiliigi OOTSi andmemudelile või neile on lisatud inimloetav versioon.

(15)

Liikmesriigid peaksid saama vabalt otsustada, millal nad teisendavad tõendid elektroonilisse vormingusse, mis võimaldab nende automaatset vahetamist OOTSi kaudu. Selleks et muuta OOTS kasutajate jaoks kasulikumaks ning kuna nii struktureerimata kui ka struktureeritud vormingute puhul on üldiselt väga soovitatav kasutada andmemudeleid ja metaandmete skeeme, peaks komisjon siiski toetama liikmesriike selle eesmärgi saavutamiseks tehtavates jõupingutustes.

(16)

Selleks et vältida dubleerimist, tagada sünergia ja pakkuda kasutajatele valikuvõimalusi, peaks struktureeritud tõendiliikide OOTSi andmemudelite väljatöötamine ja volituste esitamise kasutusjuhtumite standardimine vastavalt komisjoni 3. juuni 2021. aasta soovituses (EL) 2021/946 (mis käsitleb ühiseid liidu tööriistu Euroopa digiidentiteedi raamistiku koordineeritud käsitlusviisi jaoks) (16) ette nähtud struktureeritud protsessile toimuma tihedas koostöös ja üksteisega kooskõlastatult, kui tegemist on määruse (EL) 2018/1724 artikliga 14 hõlmatud tõenditega, sealhulgas ühiste kasutusjuhtumite kindlaksmääramise teel. OOTSi andmemudelite ja eespool nimetatud komisjoni soovituse kohaste standarditud kasutusjuhtumite vastavusse viimine peaks võimaldama kasutajatel kasutada määruse (EL) 2018/1724 artikliga 14 hõlmatud tõendite esitamisel alternatiivseid vahendeid kas OOTSist sõltumatult või koos OOTSiga. Kui semantilises hoidlas sisalduvates tõendite andmemudelites ja metaandmete skeemides tehakse muudatusi, tuleks liikmesriikidele anda pärast uuenduste vastuvõtmist 12 kuud aega muudatuste kohaldamiseks asjaomaste tõendite suhtes.

(17)

Struktureeritud tõendite puhul, kui tõendite taotluses küsitakse ainult osa andmetest, võiks tõendite esitaja või vajaduse korral vahendusplatvorm vahetatavate andmete hulga vähendamiseks võimaldada andmete automatiseeritud filtreerimist ja kui see on edastamiseks vajalik, andmete teisendamist vastutava töötleja nimel, nii et vahetatakse ainult nõutud andmeid.

(18)

Kui liikmesriigid haldavad riiklikke registreid ja teenuseid, millel on samasugune või samaväärne roll nagu andmeteenuste kataloogil või tõendite vahendajal, ei tohiks neilt nõuda oma töö dubleerimist asjaomaste ühisteenuste osutamises osalemisega. Sellisel juhul peaksid nad siiski tagama, et nende riiklikud teenused on ühendatud ühisteenustega nii, et teised liikmesriigid saaksid neid kasutada. Teise võimalusena peaksid need liikmesriigid saama kopeerida asjaomased andmed riiklikest registritest või teenustest andmeteenuste kataloogi või tõendite vahendajasse.

(19)

2017. aasta Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis (17) kinnitasid liikmesriigid taas oma kohustust liikuda oma avalike e-teenuste ühendamisel edasi ja rakendada ühekordsuse põhimõtet, et pakkuda tõhusaid ja turvalisi avalikke digiteenuseid, mis lihtsustavad kodanike ja ettevõtjate elu. 2020. aasta Berliini deklaratsioon digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta (18) põhineb kasutajakesksuse ja -sõbralikkuse põhimõtetel ning selles on sätestatud täiendavad peamised põhimõtted, millel avalikud digiteenused peaksid põhinema, sealhulgas usaldus digivalitsuse suhtes ja selle turvalisus ning digitaalne suveräänsus ja koostalitlusvõime. Käesoleva määrusega tuleks need kohustused rakendada, asetades kasutajad süsteemi keskmesse ja nähes ette, et kasutajaid tuleb teavitada OOTSist, selle etappidest ja süsteemi kasutamisega kaasnevatest tagajärgedest.

(20)

Oluline on, et oleks sisse seatud asjakohane süsteem, mis võimaldab kasutajatel end tõendite vahetamise eesmärgil identida. Ainus riiklike e-identimise vahendite vastastikuse tunnustamise raamistik on liidu tasandil sätestatud määruses (EL) nr 910/2014. Seetõttu peaksid tõendite taotlejad kasutama kõnealuse määruse kohaselt teatatud e-identimise süsteemide alusel väljastatud e-identimise vahendeid kasutaja isikusamasuse tõendamiseks enne, kui kasutaja taotleb sõnaselgelt OOTSi kasutamist. Kui asjaomase tõendite esitaja identimiseks on lisaks rakendusmääruse (EL) 2015/1501 lisas loetletud minimaalse andmekogumi kohustuslikele atribuutidele nõutav ka muude atribuutide esitamine, peaks tõendite taotleja nõudma kasutajalt ka selliseid täiendavaid atribuute ja esitama need tõendite esitajale või vajaduse korral vahendusplatvormile tõendite taotluse osana.

(21)

Mõne määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 loetletud menetluse puhul on ette nähtud, et tõendeid võib taotleda juriidilise või füüsilise isiku nimel. Näiteks on teatavad menetlused olulised ettevõtjate jaoks ja seetõttu peaks ettevõtjatel olema võimalik taotleda tõendite vahetamist kas enda nimel või esindaja kaudu. Juriidilistele isikutele või juriidilisi isikuid esindavatele füüsilistele isikutele väljastatud e-identimise vahendite usaldusväärne õigusraamistik on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014. Nende esindamisjuhtumite suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse kohast riiklike e-identimise vahendite vastastikust tunnustamist. Seetõttu peaks käesolev määrus tuginema esindamise korral kasutajate tuvastamisel määrusele (EL) nr 910/2014 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktidele. Digivärava koordineerimisrühm ja selle allrühmad peaksid tegema tihedat koostööd määruse (EL) nr 910/2014 kohaselt loodud juhtimisstruktuuridega, et aidata välja töötada esindusõiguse ja volitustega seotud lahendusi. Võttes arvesse, et mõned OOTSiga hõlmatud menetlused tuginevad määrusega (EL) nr 910/2014 loodud raamistikule, peaks ka esindajate poolt taotletud tõendeid olema pärast kõnealuste lahenduste leidmist ja nende ulatuses võimalik menetleda OOTSi kaudu.

(22)

Selleks et vähendada OOTSi rakendamiseks kuluvat aega ja selle kulu ning kasutada ära üksteise rakenduskogemusi, peaks komisjon toetama liikmesriike ja soodustama nendevahelist koostööd selliste korduskasutatavate tehniliste lahenduste ja komponentide väljatöötamisel, mida saab kasutada riiklike menetlusportaalide, eelneva ülevaatuse ruumide ja andmeteenuste rakendamiseks.

(23)

Selleks et tagada, et kasutajatel säilib OOTSi kasutades alati kontroll oma isikuandmete üle vastavalt määrusele (EL) 2018/1724, peaks OOTS võimaldama kasutajatel väljendada oma otsust seoses nende andmetega kahel juhul. Esiteks tuleks tagada, et kasutajad saavad piisavalt teavet, et nad saaksid esitada oma tõendite taotluse töötlemiseks OOTSi kaudu teadliku ja sõnaselge taotluse kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 3 punktiga a ja artikli 14 lõikega 4. Seejärel tuleks tagada, et nad saavad kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 3 punktiga f tutvuda vahetatavate tõenditega turvalises eelneva ülevaatuse ruumis, enne kui nad otsustavad, kas jätkata tõendite vahetamist, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud juhtudel.

(24)

Vastutus OOTSi loomise eest on liikmesriikide ja komisjoni vahel jagatud ning seetõttu peaks digivärava koordineerimisrühmal olema süsteemi juhtimises keskne roll. Võttes arvesse digivärava koordineerimisrühma töö tehnilist laadi ja selleks, et hõlbustada tehniliste projekteerimisdokumentide rakendamist olemasolevates riiklikes süsteemides, peaksid selle rühma tööd toetama ja ette valmistama eksperdid, kes koonduvad ühte või mitmesse allrühma, mis luuakse vastavalt koordineerimisrühma töökorrale. OOTSi juhtimise toimimist tuleks hinnata aruandes, mille komisjon peab vastavalt määruse (EL) 2018/1724 artiklile 36 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 12. detsembriks 2022.

(25)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid looma tehnilise toe kontaktpunktide võrgustiku, et tagada kiire reageerimine võimalikele intsidentidele ja katkestustele, mis võivad OOTSi toimimist mõjutada. OOTSi nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid neil tehnilise toe kontaktpunktidel olema volitused ning piisavad inimressursid ja rahalised vahendid, mis võimaldavad neil oma ülesandeid täita.

(26)

OOTSi tõhusa toimimise ja hoolduse tagamiseks peaks vastutus selle eri komponentide eest olema selgelt jagatud. Komisjon kui ühisteenuste omanik ja käitaja peaks vastutama nende hoolduse, majutuse ja turvalisuse eest. Iga liikmesriik peaks vastavalt asjakohastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele vastutama nende OOTSi komponentide hoolduse ja turvalisuse tagamise eest, mis kuuluvad talle ja mille eest ta vastutab, näiteks eIDAS-sõlmed, eDelivery pääsupunktid või riiklikud registrid.

(27)

Isikuandmete nõuetekohase kaitse tagamiseks, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, (19) tuleks käesolevas määruses täpsustada liikmesriikide, eelkõige asjaomaste pädevate asutuste kui tõendite taotlejate või tõendite esitajate ning vajaduse korral vahendusplatvormide rolli seoses OOTSi kaudu vahetatavates tõendites sisalduvate isikuandmetega.

(28)	Tagamaks, et ühisteenuseid kaitstakse võimalike ohtude eest, mis kahjustavad komisjoni side- ja infosüsteemide konfidentsiaalsust, terviklust või kättesaadavust, tuleks nende teenuste suhtes kohaldada komisjoni otsust (EL, Euratom) 2017/46 (20).

(29)	Määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikeid 1–8 ja 10 kohaldatakse alates 12. detsembrist 2023. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldada samuti alates kõnealusest kuupäevast.

(30)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (21) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas ametlikud märkused 6. mail 2021 (22).

(31)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse digivärava komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem (OOTS)“ – tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehniline süsteem, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1;

2)	„tõendite esitaja“ – määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 2 osutatud pädev asutus, kes seaduslikult väljastab struktureeritud ja struktureerimata tõendeid;

3)	„tõendite taotleja“ – määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 osutatud ühe või mitme menetluse eest vastutav pädev asutus;

„eDelivery pääsupunkt“ – sidekomponent, mis on osa eDelivery e-andmevahetusteenusest, mis põhineb tehnilistel kirjeldustel ja standarditel, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu programmi raames väljatöötatud ja programmi „Digitaalne Euroopa“ raames jätkatud AS4-sõnumiprotokollil ja lisateenustel, kuivõrd need tehnilised kirjeldused ja standardid kattuvad standardiga ISO 15000-2;

5)	„eIDAS-sõlm“ – rakendusmääruse (EL) 2015/1501 artikli 2 punktis 1 määratletud sõlm, mis vastab kõnealuses määruses ja selle alusel sätestatud tehnilistele ja talitlusnõuetele;

„vahendusplatvorm“ – tehniline lahendus, mis sõltuvalt nende liikmesriikide halduskorraldusest, kus vahendusplatvorm tegutseb, toimib iseseisvalt või teiste üksuste, näiteks tõendite esitajate või tõendite taotlejate nimel ja mille kaudu tõendite esitajad või tõendite taotlejad on ühenduses artikli 4 lõikes 1 osutatud ühisteenustega või teiste liikmesriikide tõendite esitajate või tõendite taotlejatega;

7)	„andmeteenuste kataloog“ – register, mis sisaldab tõendite esitajate ja nende poolt väljastatud tõendiliikide loetelu koos asjakohase lisateabega;

8)	„tõendite vahendaja“ – teenus, mis võimaldab tõendite taotlejal kindlaks teha, millised teise liikmesriigi tõendiliigid vastavad riiklikus menetluses nõutavatele tõenditele;

9)	„e-identimise vahend“ – kehaline ja/või kehatu üksus, mis sisaldab isikutuvastusandmeid ja mida kasutatakse veebipõhiste teenuste puhul autentimiseks;

10)

„semantiline hoidla“ – tõendite vahendaja ja andmeteenuste kataloogiga seotud semantiliste kirjelduste kogum, mis koosneb konkreetsete tõendiliikidega seotud nimede, andmeliikide ja -elementide määratlustest, et tagada tõendite esitajatele, tõendite taotlejatele ja kasutajatele vastastikune arusaam ja keeltevaheline tõlgendamine tõendite vahetamisel OOTSi kaudu;

11)

„tehnilised projekteerimisdokumendid“ – üksikasjalikud ja mittesiduvad tehnilised dokumendid, mille komisjon koostab koostöös liikmesriikidega määruse (EL) 2018/1724 artiklis 29 osutatud digivärava koordineerimisrühma või käesoleva määruse artiklis 19 osutatud mis tahes allrühma raames ning mis hõlmavad muu hulgas kõrgetasemelist arhitektuuri, teabevahetusprotokolle, standardeid ja lisateenuseid, mis toetavad komisjoni, liikmesriike, tõendite esitajaid, tõendite taotlejaid, vahendusplatvorme ja muid asjaomaseid üksusi OOTSi loomisel kooskõlas käesoleva määrusega;

12)	„andmeteenus“ – tehniline teenus, mille abil tõendite esitaja menetleb tõendite taotlusi ja edastab tõendeid;

13)	„andmemudel“ – abstraktsioon, mis korraldab andmeelemente, standardib nende omavahelise seotuse ning määrab kindlaks üksused, nende atribuudid ja nendevahelised seosed;

14)	„eelneva ülevaatuse ruum“ – funktsioon, mis võimaldab kasutajal taotletud tõendid eelnevalt üle vaadata, nagu on osutatud artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis ii;

15)

„struktureeritud tõendid“ – kõik määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 loetletud menetluste jaoks vajalikud elektroonilised tõendid, mis on korraldatud selliste eelnevalt kindlaks määratud elementide või väljade kaupa, millel on konkreetne tähendus ja tarkvarasüsteemides töötlemist võimaldav tehniline vorming, ning mida on täiendatud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud OOTSi üldise metaandmemudeli metaandmeelementidega ja mis on kas kooskõlas asjaomase tõendiliigi OOTSi andmemudeliga, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2, või millele on lisatud inimloetav versioon;

16)

„struktureerimata tõendid“ – määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 loetletud menetluste jaoks vajalikud elektroonilised tõendid, mis ei ole korraldatud eelnevalt kindlaks määratud elementide või väljade kaupa, millel on konkreetne tähendus ja tehniline vorming, kuid mida on täiendatud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud OOTSi üldise metaandmete mudeli metaandmeelementidega;

17)	„tõendiliik“ – struktureeritud või struktureerimata tõendite kategooria, millel on ühine eesmärk või sisu;

18)	„intsident“ – olukord, kus OOTS ei toimi, ei edasta tõendeid või edastab tõendeid, mida ei ole taotletud, või kus tõendid on edastamise ajal muutunud või need on avalikustatud, kaasa arvatud artiklis 29 osutatud mis tahes turvarikkumine;

19)	„menetlusportaal“ – veebileht või mobiilirakendus, mille kaudu kasutaja saab juurdepääsu määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 osutatud veebipõhisele menetlusele ja saab selle menetluse läbi viia.

Artikkel 2

OOTSi ülesehitus

OOTS koosneb järgmisest:

a)	tõendite taotlejate menetlusportaalid ja tõendite esitajate andmeteenused;

b)	vajaduse korral vahendusplatvormid;

c)	artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud eelneva ülevaatuse ruumid;

d)	vajaduse korral artiklis 8 osutatud riiklikud registrid ja teenistused;

e)	eIDAS-sõlmed kasutajate autentimiseks ja identiteedi ühitamiseks;

f)	eDelivery pääsupunktid;

g)	artikli 4 lõikes 1 osutatud ühisteenused;

h)	punktides a–g osutatud komponentide ühendamiseks vajalikud integratsioonielemendid ja liidesed.

2. JAGU

OOTSI TEENUSED

Artikkel 3

eIDAS-sõlmed ja eDelivery pääsupunktid

1. Liikmesriigid tagavad, et tõendite taotlejad on kas otse või vahendusplatvormi kaudu ühendatud eIDAS-sõlmega, mis võimaldab artikli 11 kohast kasutaja autentimist.

2. Liikmesriigid tagavad, et tõendite taotlejate menetlusportaalidesse, tõendite esitajate andmeteenustesse ja vahendusplatvormidesse on paigaldatud, konfigureeritud ja integreeritud eDelivery pääsupunktid.

3. Liikmesriigid võivad valida, mitut eDelivery pääsupunkti nad OOTSi jaoks kasutavad.

Artikkel 4

Ühisteenused

1. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega järgmised OOTSi teenused („ühisteenused“):

a)	artiklis 5 osutatud andmeteenuste kataloog;

b)	artiklis 6 osutatud tõendite vahendaja;

c)	artiklis 7 osutatud semantiline hoidla.

2. Liikmesriigid tagavad tõendite taotlejate menetlusportaalide tehnilise ühendamise ühisteenustega otse või vahendusplatvormide kaudu ja nende andmeteenuste nõuetekohase registreerimise ühisteenustes. Nende ühenduste rakendamisel juhinduvad liikmesriigid tehnilistes projekteerimisdokumentides esitatud kirjeldustest.

3. Liikmesriigid tagavad, et ühisteenustega on otse või vahendusplatvormide kaudu ühendatud ainult tõendite taotlejad ning et OOTSi saavad kasutada ainult tõendite taotlejad ja tõendite esitajad. Liikmesriigid kontrollivad korrapäraste ajavahemike järel ühisteenuste ühenduste toimimist.

Artikkel 5

Andmeteenuste kataloog

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõik tõendite esitajad ja nende väljastatud tõendiliigid, mis on olulised määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 1 osutatud veebipõhiste menetluste jaoks, on registreeritud andmeteenuste kataloogis.

2. Komisjon vastutab selliste liideste arendamise ja hooldamise eest, mis võimaldavad määruse (EL) 2018/1724 artiklis 28 osutatud riiklikel koordinaatoritel, pädevatel asutustel, vajaduse korral vahendusplatvormidel ning komisjonil oma pädevuse piires ja komisjoni sätestatud pääsuõiguste piires

a)	registreerida, registrist kustutada ja muul moel ajakohastada andmeteenuste kataloogis sisalduvat teavet;

b)	hallata nende isikute pääsuõigusi, kellel on õigus andmeid registreerida ja registreeritud andmeid muuta.

Komisjon tagab, et riiklikud koordinaatorid, pädevad asutused ja vahendusplatvormid saavad valida volitatud isikutele ettenähtud graafiliste kasutajaliideste ja automaatse üleslaadimise programmiliideste vahel.

3. Liikmesriigid tagavad, et igale andmeteenuste kataloogis registreeritud tõendiliigile on lisatud

a)	liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EL) nr 910/2014 teatatud e-identimise vahendite usaldusväärsuse tase ning

vajaduse korral täiendavad atribuudid, mis on kindlaks määratud asjaomase tõendite esitaja tuvastamise hõlbustamiseks ja lähevad kaugemale rakendusmääruse (EL) 2015/1501 kohaselt sätestatud andmete miinimumkogumi kohustuslikest atribuutidest, mida vahetatakse määruse (EL) nr 910/2014 kohaselt teatatud e-identimise vahendite abil, ning mis on nõutavad nende täiendavate atribuutide vahetamiseks OOTSi kaudu.

4. Andmeteenuste kataloogis eristatakse selgelt käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud täiendavaid atribuute ja käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktis f osutatud atribuute, mida vahetatakse määruse (EL) nr 910/2014 kohaselt teatatud e-identimise vahendite abil.

5. Lõike 3 punktis a osutatud usaldusväärsuse tase, mida nõutakse piiriülestelt kasutajatelt, ei tohi ületada usaldusväärsuse taset, mida nõutakse kasutajatelt, kes ei ole piiriülesed kasutajad.

6. Liikmesriigid tagavad, et andmeteenuste kataloogis sisalduv teave on ajakohane.

Artikkel 6

Tõendite vahendaja

1. Tõendite vahendaja võimaldab tõendite taotlejatel kindlaks teha, millised teistes liikmesriikides välja antud tõendiliigid vastavad asjaomase tõendite taotleja pädevusse kuuluvate menetluste raames nõutavatele tõendiliikidele.

2. Liikmesriigid täiendavad artikli 5 lõikes 2 osutatud liidest kasutades artikli 5 lõikes 1 osutatud andmeteenuste kataloogis olevate tõendiliikide loetelu faktidega või menetlusnõuete täitmisega, mida nad tõendavad, vajaduse korral koos muude tõendiliikidega. Liikmesriigid tagavad, et see teave on täpne ja ajakohane.

3. Komisjon vastutab selliste liideste arendamise ja hooldamise eest, mis võimaldavad riiklikel koordinaatoritel, pädevatel asutustel, vajaduse korral vahendusplatvormidel ning komisjonil oma pädevuse piires ja komisjoni kindlaksmääratud pääsuõiguste piires

a)	täiendada, muuta ja ajakohastada lõikes 2 osutatud teavet;

b)	hallata nende isikute pääsuõigusi, kellel on õigus registreeritud teavet täiendada ja muuta.

4. Komisjon hõlbustab ühes liikmesriigis väljastatud tõendiliikide seostamist faktidega või menetlusnõuete täitmisega, mida tuleb tõendada teises liikmesriigis toimuvas menetluses, struktureerides artiklis 19 osutatud asjaomases allrühmas toimuvat arutelu ja korraldades selle tööd. Allrühm kehtestab ametliku valdkondliku keele, viidates võimaluse korral asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, ja teeb selle keele kohta ettepaneku digivärava koordineerimisrühmale kooskõlas artikli 18 punktiga f.

Artikkel 7

Semantiline hoidla ja andmemudelid

1. Semantiline hoidla võimaldab juurdepääsu OOTSi üldisele metaandmete mudelile, mille eesmärk on kuvada metaandmeid, mis identifitseerivad üheselt tõendid ja tõendite esitaja, ning mis sisaldab artikli 13 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud metaandmete kuvamiseks ettenähtud täiendavaid välju.

2. Digivärava koordineerimisrühmas kokkulepitud struktureeritud tõendite liikide puhul sisaldab semantiline hoidla OOTSi andmemudelit, mis koosneb vähemalt järgmistest komponentidest:

asjaomase andmemudeli esitus koos järgnevaga:

i)	andmemudeli visuaalne skeem ja

ii)	kõigi andmemudeli üksuste tekstiline kirjeldus, mis koosneb määratlusest ja üksuse atribuutide loetelust, ning iga atribuudi puhul selle eeldatav liik (nt Bool’i atribuut, identifikaator, kuupäev), määratlus, kardinaalsus ja valikuline koodiloendi kasutamine;

b)	XML skeemi definitsioonil (XSD) põhinevas XML-formaadis või samaväärses vormingus distrod, mida võimaluse korral täiendatakse muude laialdaselt kasutatavate jadastusvormingutega;

c)	koodiloendid, et tagada nende tõendite automatiseeritud töötlemine, mis on kättesaadavad struktureeritud kujul;

d)	inimloetavasse vormingusse teisendamise mehhanism, näiteks.XSLT või samaväärne.

3. Iga tõendiliigi puhul peab semantiline hoidla pakkuma versioonikontrolli ja muudatuste logi, et jälgida erinevaid versioone.

4. Semantiline hoidla sisaldab OOTSi kaudu vahetatavate tõendiliikide jaoks uute OOTSi andmemudelite väljatöötamise metoodikat, mis koosneb näidetest ja õppematerjalidest.

5. Liikmesriigid ja komisjon arutavad ühe artiklis 19 osutatud digivärava koordineerimisrühma allrühma raames korrapäraselt OOTSi üldiste metaandmemudelite ja OOTSi andmemudelite uuendamise ja kohandamise ajakava ning digivärava koordineerimisrühm võtab selle vastu. Tõendite esitajad või vajaduse korral vahendusplatvormid rakendavad need uuendused ja kohandused hiljemalt 12 kuud pärast nende avaldamist semantilises hoidlas.

6. Komisjon annab liikmesriikidele IT-vahendi, mis aitab neil kontrollida tõendite vastavust OOTSi üldisele metaandmete mudelile ja OOTSi andmemudelitele.

7. Komisjon teeb semantilise hoidla avalikult kättesaadavaks selleks ettenähtud komisjoni veebisaidil.

Artikkel 8

Riiklikud registrid ja teenistused

1. Liikmesriigid, kellel on andmeteenuste kataloogiga või tõendite vahendajaga samaväärsed riiklikud registrid või teenused, võivad otsustada mitte registreerida tõendite esitajaid, nende väljastatavaid tõendiliike ja nende (võimalik, et koos muude tõendiliikidega) tõendatavaid fakte või menetlusnõuete täitmist ning artiklites 5 ja 6 sätestatud e-identimise vahendite usaldusväärsuse taset, mis on iga tõendiliigi puhul juurdepääsuks nõutav. Sellisel juhul peavad nad selle asemel tegema järgmist:

a)	lubama teistel liikmesriikidel otsida oma riiklikest registritest käesolevas lõikes osutatud teavet või

b)	kopeerima käesolevas lõikes osutatud teabe riiklikest registritest või teenustest andmeteenuste kataloogi või tõendite vahendajasse.

2. Lõike 1 rakendamisel juhinduvad liikmesriigid tehnilistes projekteerimisdokumentides esitatud kirjeldustest.

3. JAGU

TÕENDITE TAOTLEJAD

Artikkel 9

Selgitused kasutajatele

1. Tõendite taotlejad tagavad, et nende menetlusportaalid sisaldavad selgitusi OOTSi ja selle funktsioonide kohta, sealhulgas teavet, et

a)	OOTSi kasutamine on vabatahtlik;

b)	kasutajatel on võimalus artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud eelneva ülevaatuse ruumis tõendid eelnevalt üle vaadata ja otsustada, kas kasutada neid menetluses või mitte;

c)	kasutajad võivad tegutseda enda nimel või lasta teisel juriidilisel või füüsilisel isikul end esindada, juhul kui ja ulatuses, milles on leitud esindamiseks lahendused kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud teavet ei nõuta määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 5 osutatud menetluste puhul.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud selgituste andmise kohustus ei piira kohustust anda andmesubjektidele määruse (EL) 2016/679 artiklites 13 ja 14 osutatud teavet.

Artikkel 10

Tõendiliigi valimine

1. Tõendite taotlejad annavad kasutajatele võimaluse taotleda tõendiliike, mis vastavad tõendite vahendaja registreeritud teabe põhjal sellistele tõendiliikidele, mis oleksid kohaldatava õiguse kohaselt asjaomases menetluses otse esitades vastuvõetavad, tingimusel et tõendite esitajad teevad need tõendiliigid kättesaadavaks OOTSi kaudu kooskõlas artikli 5 lõikega 1.

2. Kui saab taotleda mitut tõendit, peab tõendite taotleja tagama, et kasutajad saavad valida kõik tõendid, osa neist või teatavat liiki tõendid.

Artikkel 11

Kasutajate autentimine

1. Tõendite taotlejad tuginevad määruse (EL) nr 910/2014 kohaselt teatatud e-identimise süsteemi alusel välja antud e-identimise vahenditele, et autentida kasutajaid, kes tegutsevad kas enda nimel või esindaja kaudu, juhul kui ja ulatuses, milles on leitud esindamiseks lahendused kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktidega.

2. Kui kasutaja on valinud OOTSi kaudu vahetatavate tõendite liigi, teavitavad tõendite taotlejad kasutajaid

a)	vajaduse korral käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 punktis b osutatud täiendavatest atribuutidest, mida nad peavad esitama, ning

b)	sellest, et nad suunatakse valitud tõendite eelnevaks ülevaatamiseks asjaomas(t)e tõendite esitaja(te) või vajaduse korral vahendusplatvormi(de) juurde.

3. Käesoleva artikli lõike 2 punkti b ei kohaldata, kui tõendite eelnev ülevaatamine ei ole määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 5 kohaselt nõutav. Sellisel juhul võib tõendite esitaja (võivad tõendite esitajad) või vajaduse korral vahendusplatvorm (või vahendusplatvormid) paluda tõendite taotlejal suunata kasutaja identiteedi ja tõendite ühitamiseks uuesti identima ja autentima. Kasutaja võib ümbersuunamisest keelduda. Sellisel juhul teavitab tõendite taotleja kasutajat sellest, et tõendite esitaja poolt läbiviidud identiteedi ja tõendite ühitamise protsess ei pruugi viia käesoleva määruse artiklis 16 osutatud kokkulangevuseni.

Artikkel 12

Sõnaselge taotlus

Tõendite taotleja esitab kasutajale peale artiklis 9 osutatud teabe ka järgmised andmed:

a)	tõendite esitaja(te) nimi (nimed);

b)	vahetatavate tõendite liik (liigid) või vahetatavad andmeväljad.

Käesolev artikkel ei mõjuta olukordi, kus OOTSi kasutamine on lubatud ilma sõnaselge taotluseta kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikega 4.

Artikkel 13

Tõendite taotlemine

1. Tõendite taotleja tagab, et tõendite taotlus edastatakse tõendite esitajale või vajaduse korral vahendusplatvormile ning see sisaldab järgmist teavet:

a)	taotluse kordumatu tunnus;

b)	taotletav tõendiliik;

c)	sõnaselge taotluse esitamise kuupäev ja kellaaeg;

d)	menetlus, mille jaoks tõendeid taotletakse;

e)	nimi ja metaandmed, mis tuvastavad üheselt tõendite taotleja ja vajaduse korral vahendusplatvormi;

f)	kasutaja või vajaduse korral kasutaja ja tema esindaja atribuudid, mida vahetatakse artikli 11 lõikes 1 osutatud e-identimise vahendite abil;

g)	kasutaja poolt kasutatavate e-identimise vahendite usaldusväärsuse tase, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014;

h)	artikli 5 lõike 3 punktis b osutatud täiendavad atribuudid, mis kasutaja on taotluse jaoks esitanud;

i)	andmeteenuste kataloogis registreeritud tõendite esitaja andmed;

j)	kas määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 4 kohaselt oli kasutaja sõnaselge taotlus nõutav;

k)	kas määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 5 kohaselt on tõendite eelneva ülevaatamise võimalus nõutav.

2. Tõendite taotleja eristab selgelt lõike 1 punktis h osutatud täiendavad atribuudid ja lõike 1 punktis f osutatud atribuudid.

Artikkel 14

Kasutaja ümbersuunamine tõendite esitaja juurde

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 5 osutatud menetluste rakendamist, tagavad tõendite taotlejad, et pärast seda, kui kasutajad on valinud käesoleva määruse artikli 10 kohaselt menetlusportaalis OOTSi kaudu vahetatavad tõendid ja esitanud käesoleva määruse artikli 12 kohaselt sõnaselge taotluse, suunatakse nad tõendite eelneva ülevaatamise võimaluse kasutamiseks tõendite esitaja(te) või vajaduse korral vahendusplatvormi(de) juurde.

2. Määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 5 osutatud menetluste puhul võib kasutajad suunata kooskõlas käesoleva määruse artikli 11 lõikega 3 tõendite esitaja(te) või vajaduse korral vahendusplatvormi(de) juurde.

4. JAGU

TÕENDITE ESITAJAD

Artikkel 15

Roll tõendite vahetamisel

1. Liikmesriigid tagavad, et tõendite esitajad või vajaduse korral vahendusplatvormid kasutavad OOTSi kaudu tõendite vahetamiseks rakendusteenuseid, mis on võimelised tegema järgmist:

a)	võtma vastu ja tõlgendama eDelivery pääsupunkti esitatud tõendite taotlusi, mida käsitatakse andmeteenuste sisendina;

käesoleva määruse artikli 16 kohase eduka identimise ja autentimise korral:

i)	leidma taotlusele vastavad tõendid;

ii)	võimaldama kasutajatel täpsustada, millised tõendid nad soovivad eelnevalt üle vaadata, ning andma neile võimaluse sellised tõendid eelneva ülevaatuse ruumis eelnevalt üle vaadata, välja arvatud määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 5 osutatud menetluste puhul;

iii)	võimaldama kasutajatel märkida, millised kokkulangevad tõendid (kui neid on) tuleks tõendite taotlejale saata, et neid saaks menetluses kasutada;

saatma tõendite taotlejale eDelivery pääsupunkti kaudu tõendeid sisaldava vastuse, tingimusel et kasutaja otsustab kasutada tõendeid menetluses pärast nende eelneva ülevaatamise võimalust (v.a määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 5 osutatud menetluste puhul), veateated, sealhulgas käesoleva määruse artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud olukorras, või teisendatavaid tõendeid käsitlevad aruanded.

2. Kui saadetakse tõendeid sisaldav vastus, sisaldab see taotletud tõendeid ja sellele on lisatud

a)	metaandmed, mis üheselt tuvastavad tõendeid sisaldava vastuse;

b)	metaandmed, mis üheselt tuvastavad tõendite taotluse;

c)	metaandmed, mis näitavad vastuse koostamise kuupäeva ja kellaaega;

d)	metaandmed, mis üheselt tuvastavad tõendid ja tõendite esitaja;

e)	kui struktureeritud tõendid ei vasta asjaomase tõendiliigi puhul asjakohasele OOTSi andmemudelile, siis tõendite inimloetav versioon.

3. Tõendeid sisaldav vastus võib sisaldada ka metaandmeid, mis üheselt tuvastavad taotletud tõendite keele või keeled.

4. Kui saadetakse veateade, peab see sisaldama metaandmeid, mis üheselt tuvastavad tõendite taotluse, veateate koostamise kuupäeva ja kellaaega ning ilmnenud vea kirjeldust.

5. Kui tõendid ei ole veel OOTSi kaudu vahetamiseks kättesaadavad, kuid neid teisendatakse artikli 1 punktides 16 ja 17 määratletud struktureeritud või struktureerimata tõenditeks, saadetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud aruanne. Kõnealune aruanne sisaldab metaandmeid, mis üheselt tuvastavad tõendite taotluse, aruande koostamise kuupäeva ja kellaaega ning teadet selle kohta, et asjaomased tõendid teisendatakse artikli 1 punktides 16 ja 17 määratletud struktureeritud või struktureerimata tõenditeks ning on tulevikus valmis OOTSi kaudu edastamiseks. Tõendite esitaja märgib aruandesse esialgse kuupäeva ja kellaaja, millal tõendid on kättesaadavad.

Artikkel 16

Identiteedi ja tõendite ühitamine

1. Tõendite esitajad või vajaduse korral vahendusplatvormid võivad nõuda kasutajatelt nende identiteedi ja tõendite ühitamiseks uuesti identimist ja autentimist, sealhulgas täiendavate atribuutide esitamisega.

2. Tõendite esitajad või vajaduse korral vahendusplatvormid tagavad, et tõendeid vahetatakse OOTSi kaudu ainult siis, kui kasutaja ja vajaduse korral tema esindaja identiteedi atribuudid, mida vahetatakse artikli 11 lõikes 1 osutatud e-identimise vahendite abil, ning artikli 11 lõike 2 punktis a osutatud ja kasutaja poolt asjaomase tõendite esitaja tuvastamise hõlbustamiseks esitatud täiendavad atribuudid langevad kokku nende valduses olevate atribuutidega.

3. Kui identiteedi ja tõendite ühitamise protsess ei anna tulemuseks kokkulangevust või kui identiteedi ühitamine annab kaks või enam tulemust, ei lubata kasutajal või vajaduse korral esindajal taotletud tõendeid eelnevalt üle vaadata ja tõendeid ei vahetata. Sellise kokkulangevuse puudumisel

a)	saadetakse tõendite taotlejale veateade;

b)	saab kasutaja automaatse teate, milles selgitatakse, et tõendeid ei saa esitada.

5. jagu

OOTSi logisüsteem

Artikkel 17

Logisüsteem

1. Iga OOTSi kaudu edastatud tõendite taotluse puhul registreerivad tõendite taotleja, tõendite esitaja(d) või vajaduse korral vahendusplatvorm(id) järgmised elemendid:

a)	artikli 13 lõikes 1 osutatud tõendite taotlus;

b)	tõendeid sisaldavas vastuses olev teave, välja arvatud tõendid ise, või artikli 15 lõike 1 punktis c ja artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud veateade;

eDelivery sündmuse andmed, mis on seotud järgmisega:

i)	tõendite vahetamise taotlused;

ii)	tõendeid sisaldavad vastused;

iii)	veateated.

2. Iga OOTSi kaudu vahetatud tõendi puhul logib tõendite esitaja või vajaduse korral vahendusplatvorm otsuse, mille kasutaja teeb pärast tõendite eelnevat ülevaatamist – kas ta kiidab tõendi kasutamise menetluses heaks või mitte –, või vajaduse korral asjaolu, et kasutaja lahkus eelneva ülevaatuse ruumist või menetlusportaalist ilma konkreetset otsust tegemata.

3. Komisjon ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel asjaomased liikmesriigid logivad kõik artikli 4 lõikes 1 osutatud ühisteenustega seotud toimingud.

4. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse alusel nõutavate pikemate säilitamisperioodide kohaldamist lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud logide puhul OOTSi või muudel eesmärkidel, säilitavad komisjon ja tõendite taotlejad, tõendite esitajad või vajaduse korral vahendusplatvormid neid logisid 12 kuu jooksul.

5. Intsidentide kahtluse korral ning artiklis 26 osutatud auditite ja pisteliste turvakontrollide läbiviimiseks oma asjaomases vastutusalas teevad tõendite taotlejad, tõendite esitajad ja vajaduse korral vahendusplatvormid taotluse korral käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud asjaomased logid üksteisele artiklis 22 osutatud tehnilise toe töölaua kaudu kättesaadavaks. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon teevad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohased logid asjaomastele tõendite taotlejatele, tõendite esitajatele ja vajaduse korral vahendusplatvormidele samadel eesmärkidel ja samal viisil kättesaadavaks.

6. JAGU

OOTSI JUHTIMINE

Artikkel 18

Digivärava koordineerimisrühm

Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega määruse (EL) 2018/1724 artikliga 29 loodud digivärava koordineerimisrühma raames järgmist:

a)	teostab järelevalvet OOTSi loomise ja käivitamise üle kooskõlas käesoleva määruse artikli 31 lõikega 3;

b)	määrab kindlaks OOTSi edasise arendamise ja täiustamise prioriteedid;

c)	määrab kindlaks tehniliste projekteerimisdokumentide korrapärase ajakohastamise, säilitamise ja kohandamise soovitusliku ajakava;

d)	soovitab muudatusi tehnilistesse projekteerimisdokumentidesse;

e)	korraldab vastastikuseid hindamisi, et soodustada liikmesriikide vahel kogemuste ja heade tavade vahetamist seoses käesoleva määruse kohaldamisega liikmesriikides;

f)	kiidab heaks või lükkab tagasi mis tahes digivärava koordineerimisrühma töökorra kohaselt loodud allrühma esitatud talitlusviisid ning annab vajaduse korral konkreetseid suuniseid ja teostab järelevalvet allrühmade töö üle.

Artikkel 19

Digivärava koordineerimisrühma allrühmad

1. OOTSi koordineeritud arendamise ja talitluse tagamiseks arutavad artikli 18 punktis f osutatud allrühmad talitlusviiside üle ja vajaduse korral koostavad digivärava koordineerimisrühmale esitatavad talitlusviiside ettepanekud eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	OOTSi andmemudelite standardimine;

b)	tõendite kaardistamine;

c)	tehniliste projekteerimisdokumentide läbivaatamine, säilitamine ja tõlgendamine;

d)	tegevuse juhtimine, eelkõige tegevuskord ja teenustaseme kokkulepped;

e)	OOTSi turvalisus, sealhulgas riskijuhtimiskavade koostamine riskide tuvastamiseks, nende võimaliku mõju hindamiseks ning asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete kavandamiseks intsidentide korral;

f)	OOTSi komponentide, sealhulgas artikli 2 punktides a–f ja h osutatud OOTSi riiklike komponentide ning artikli 4 lõikes 1 osutatud ühisteenuste koostalitlusvõime testimine ja kasutuselevõtt.

Talitlusviisid hõlmavad koostalitlusvõime tagamiseks vajalike standardite koostamist ja esitamist allrühmade asjaomastes valdkondades, järgides võimaluse korral rahvusvahelisi standardeid. Pärast seda, kui digivärava koordineerimisrühm on need standardid heaks kiitnud, lisatakse need tehnilistesse projekteerimisdokumentidesse.

2. Allrühmad võtavad võimaluse korral oma ettepanekud talitlusviiside kohta vastu konsensuse alusel. Kui selgub, et konsensust ei ole võimalik saavutada, võib eesistuja otsustada, et allrühma ettepaneku võib esitada digivärava koordineerimisrühmale, kui koosolekul osalenud allrühma liikmed toetavad seda lihthäälteenamusega.

7. JAGU

TEHNILINE TUGI

Artikkel 20

Komisjoni ühtne tehnilise toe kontaktpunkt

1. Komisjon määrab ühtse tehnilise toe kontaktpunkti, mis tagab artikli 4 lõikes 1 osutatud ühisteenuste toimimise ja hoolduse.

2. Ühtne tehnilise toe kontaktpunkt suhtleb teiste asjaomaste komisjoni kontaktpunktidega ja koordineerib eDelivery pääsupunktide või eIDAS-sõlmedega seotud probleemide lahendamist.

3. Komisjon tagab, et tema ühtne tehnilise toe kontaktpunkt on korraldatud viisil, mis võimaldab tal täita oma ülesandeid igas olukorras ja reageerida lühikese etteteatamisega.

Artikkel 21

Riiklik ühtne tehnilise toe kontaktpunkt

1. Iga liikmesriik määrab ühtse tehnilise toe kontaktpunkti, et tagada nende OOTSi asjaomaste komponentide talitlus ja hooldus, mille eest ta vastavalt 9. jaole vastutab.

2. Ühtsed tehnilise toe kontaktpunktid:

a)	pakuvad tõendite esitajatele ja tõendite taotlejatele eksperditeadmisi ja nõuandeid kõigi tehniliste probleemide puhul, mis tekivad seoses OOTSi talitlusega, ning suhtlevad vajaduse korral komisjoni tehnilise toe kontaktpunktiga ja teiste riiklike tehnilise toe kontaktpunktidega;

b)	uurivad ja lahendavad eDelivery pääsupunktide võimalikke seisakuid, võimalikke turvarikkumisi ja muid intsidente;

c)	teavitavad tehnilise toe kontaktpunkte kõigist tegevustest, mis võivad põhjustada elektrooniliste süsteemide turvarikkumisi või turvarikkumise kahtlusi.

3. Kui tõendite esitaja teatab kahtlustest seoses ühe või mitme tõendite taotluse õiguspärasusega, peab ühtne tehnilise toe kontaktpunkt tegema järgmist:

a)	vaatama läbi tõendite taotlused või osa sama tõendite taotleja poolt varem edastatud tõendite taotlustest;

b)	kasutama artiklis 22 osutatud tehnilise toe töölauda, et paluda tõendite taotleja liikmesriigi määratud ühtsel tehnilise toe kontaktpunktil edastada valitud andmevahetuse logid, millele on osutatud artiklis 17;

c)	pöörduma probleemi jätkumise korral riikliku koordinaatori poole.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende asjaomane ühtne tehnilise toe kontaktpunkt on korraldatud viisil, mis võimaldab tal täita oma ülesandeid igas olukorras ja reageerida lühikese etteteatamisega.

Artikkel 22

Tehnilise toe töölaud

1. Komisjon loob töölaua, et hõlbustada teabevahetust kõigi tehnilise toe kontaktpunktide vahel.

2. Liikmesriigid ja komisjon registreerivad töölaual tehnilise toe kontaktpunktide kontaktandmed ja ajakohastavad neid.

3. Kontaktpunktid teevad töölaua kaudu järgmist:

a)	teatavad igast oluliseks peetavast intsidendist;

b)	teatavad kõigist pärast intsidente võetud ajutistest või püsivatest meetmetest;

c)	taotlevad asjaomastelt tehnilise toe kontaktpunktidelt valitud andmevahetuste logisid artikli 17 lõikes 5 osutatud juhtudel ning kui esineb artikli 21 lõikes 3 osutatud kahtlus tõendite taotluse õiguspärasuses;

d)	taotlevad intsidentide korral mis tahes muud vajalikku abi.

4. Töölauale on juurdepääs riiklikel koordinaatoritel ja digivärava koordineerimisrühma eesistujal.

5. Komisjon ja riiklikud koordinaatorid kasutavad töölauda artiklis 27 ja artikli 28 lõikes 2 osutatud teabe esitamiseks.

8. JAGU

KOOSTÖÖ TEISTE JUHTIMISSTRUKTUURIDEGA

Artikkel 23

Koostöö ulatus

Komisjon koos digivärava koordineerimisrühma ja selle allrühmadega teeb koostööd asjaomaste juhtimisstruktuuridega, mis on loodud liidu õigusega või rahvusvaheliste lepingutega OOTSi jaoks olulistes valdkondades, et saavutada sünergia ja korduskasutada võimaluse korral nende teiste foorumite raames välja töötatud lahendusi.

9. JAGU

VASTUTUS OOTSI KOMPONENTIDE HOOLDUSE JA TALITLUSE EEST

Artikkel 24

Komisjoni kohustused

Komisjon on ühisteenuste ja tehnilise toe töölaua omanik ning vastutab nende arendamise, kättesaadavuse, järelevalve, ajakohastamise, hoolduse ja majutuse eest.

Artikkel 25

Liikmesriikide kohustused

Artikli 2 punktides a–f ja h osutatud OOTSi asjaomaste riiklike komponentide puhul käsitatakse omanikuna iga liikmesriiki ja peetakse teda vastutavaks nende loomise ning vajaduse korral nende arendamise, kättesaadavuse, järelevalve, ajakohastamise, hoolduse ja majutuse eest.

Artikkel 26

Muudatused ja uuendused

1. Komisjon teavitab liikmesriike ühisteenuste muudatustest ja uuendustest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile enda vastutusalasse kuuluvate riiklike komponentide muudatustest ja uuendustest, mis võivad mõjutada OOTSi toimimist.

3. Teave kriitiliste uuenduste kohta esitatakse põhjendamatu viivituseta. Muude, mittekriitiliste uuenduste puhul, mis tõenäoliselt mõjutavad teiste liikmesriikide omanduses olevaid OOTSi komponente või ühisteenuseid, otsustab digivärava koordineerimisrühm nende rakendamise aja asjaomase allrühma ettepaneku põhjal.

Artikkel 27

OOTSi kättesaadavus

1. OOTSi tööaeg on 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, kusjuures eDelivery pääsupunktid, eelneva ülevaatuse ruumid ja ühisteenused peavad olema kättesaadavad vähemalt 98 % sellest ajast, välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kavandatud hooldustööde puhul. Ülejäänud OOTSi komponentide teenustaseme eesmärgid täpsustatakse artikli 19 lõike 1 punktis d osutatud teenustaseme kokkulepetes.

2. Liikmesriigid ja komisjon teatavad OOTSi asjaomaste komponentidega seotud plaanilistest hooldustöödest järgmiselt:

a)	5 tööpäeva ette, kui hooldustööd võivad põhjustada kuni 4-tunnise katkestuse;

b)	10 tööpäeva ette, kui hooldustööd võivad põhjustada kuni 12-tunnise katkestuse;

c)	30 tööpäeva ette, kui tegemist on taristu arvutiruumi hooldusega, mis võib põhjustada aastas kuni kuuepäevase katkestuse.

Hooldustööd toimuvad võimaluse korral väljaspool tööaega.

3. Kui liikmesriikidel on iganädalaseks hoolduseks ette nähtud kindlaksmääratud ajavahemikud, teatavad nad komisjonile, millisel päeval ja kellaajal peaks selline hooldus kavakohaselt toimuma. Ilma et see piiraks lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud kohustusi, on liikmesriigid vabastatud kohustusest teavitada komisjoni iga kord, kui liikmesriikide süsteemid ei ole sellise kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kättesaadavad.

4. Liikmesriikide OOTSi komponentide ootamatu tehnilise rikke korral teatab asjaomane liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile, et need komponendid ei ole kättesaadavad, ja kui see on teada, siis ka aja, millal need komponendid eeldatavasti taas toimima hakkavad.

5. Ühisteenuste ootamatu tõrke korral teatab komisjon viivitamata liikmesriikidele, et üks või mitu ühisteenust ei ole kättesaadavad, ja kui see on teada, siis ka teenuse eeldatava taastamise aja.

6. Käesolevas artiklis osutatud teated esitatakse artiklis 22 osutatud tehnilise toe töölaua kaudu.

10. JAGU

TURVALISUS

Artikkel 28

Ühisteenuste ja riiklike komponentide turvalisus

1. Komisjon tagab artikli 4 lõikes 1 osutatud ühisteenuste ning nende artikli 2 punktis h osutatud integratsioonielementide ja liideste turvalisuse, mille eest ta vastutab.

2. Liikmesriigid tagavad OOTSi riiklike komponentide ning nende artikli 2 punktis h osutatud integratsioonielementide ja liideste turvalisuse, mille eest nad vastutavad.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkidel võtavad liikmesriigid ja komisjon vähemalt iga sellise komponendi puhul, mille eest nad vastutavad, vajalikud meetmed, et

a)	tõkestada volitamata isikute juurdepääs komponentidele, mille eest nad vastutavad;

b)	tõkestada volitamata isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine;

c)	avastada punktides a ja b nimetatud tegevused ning

d)	tagada turvasündmuste logimine vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele infotehnoloogia turvastandarditele.

4. Liikmesriigid tagavad eelkõige

eDelivery pääsupunktidesse sisenevate ja väljuvate ühenduste ning kogu riiklike asutuste vahelise sisemise suhtluse vastavuse vähemalt sama taseme turvanõuetele nagu eDelivery e-andmevahetusteenused, et kaitsta teabevahetuse turvalisust ja konfidentsiaalsust ning OOTSi kaudu vahetatavate tõendite terviklust;

b)	tõendite taotleja pääsupunktist edastatud tõendite taotluse ja tõendite esitaja pääsupunktist edastatud tõendeid sisaldava vastuse või veateate allika salgamatuse.

5. Vastavalt lõikele 4 vastutab tõendite vahetamise puhul tõendite esitaja liikmesriik taotletud tõendite kvaliteedi, konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse eest seni, kuni need jõuavad tõendite taotleja eDelivery pääsupunkti või vajaduse korral vahendusplatvormile. Tõendite taotleja liikmesriik vastutab igas tõendite vahetuses taotletud tõendite konfidentsiaalsuse ja tervikluse eest alates hetkest, mil need jõuavad tema eDelivery pääsupunkti.

6. Liikmesriigid ja komisjon tagavad artikli 17 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud logide konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse, rakendades iga salvestatud logi suhtes asjakohaseid ja proportsionaalseid turvameetmeid.

Artikkel 29

Elektrooniliste süsteemide järelevalve

1. Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad korrapäraselt OOTSi komponente, mille eest nad vastutavad.

2. Artiklites 20 ja 21 osutatud ühtsed tehnilise toe kontaktpunktid kasutavad artiklis 22 osutatud tehnilise toe töölauda, et teavitada üksteist kontrollide käigus avastatud probleemidest, mis võivad põhjustada OOTSi turvarikkumisi või turvarikkumise kahtlusi.

Artikkel 30

Haldusjuhtimissüsteem

Komisjon loob autentimis- ja autoriseerimiseeskirjade haldamiseks haldusjuhtimissüsteemi, et valideerida identifitseerimisandmeid, mis võimaldavad juurdepääsu ühisteenustele ja tehnilise toe töölauale.

11. JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

OOTSi testimine

1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad digivärava koordineerimisrühma raames vastu testimise ajakava ja näitajad, mille alusel saab testitulemusi mõõta ja positiivseteks pidada.

2. Komisjon pakub testimisteenuseid, mida liikmesriigid saavad kasutada, et kontrollida tehniliste lahenduste vastavust lõikes 1 osutatud näitajatele.

3. Liikmesriigid ja komisjon testivad iga OOTSi komponendi toimimist ja kontrollivad, kas need toimivad nõuetekohaselt vastavalt lõikes 1 osutatud näitajatele. Kasutajatele tehakse kättesaadavaks ainult need OOTSi komponendid, mille puhul testide tulemus on positiivne.

Artikkel 32

Komisjoni abi

Komisjon moodustab komisjoni tehnilise toe kontaktpunkti raames eksperdirühma, kes abistab riiklikke tehnilise toe kontaktpunkte ja riiklikke koordinaatoreid kõigis OOTSi toimimisega seotud tehnilistes küsimustes ning teeb eelkõige järgmist:

a)	annab suuniseid;

b)	korraldab seminare ja tutvustusi;

c)	vastab üksikutele küsimustele.

Artikkel 33

Isikuandmete töötlemine

Seoses nende isikuandmete töötlemisega, mis sisalduvad OOTSi kaudu vahetatavates tõendites ja esinevad OOTSi komponentides, mis kuuluvad käesoleva määruse artikli 25 kohaselt liikmesriikidele, tegutsevad liikmesriikide asjaomased pädevad asutused kui tõendite taotlejad või tõendite esitajad vastutavate töötlejatena, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 ning täpsemalt sätestatud käesoleva määruse artiklites 34 ja 35.

Artikkel 34

Tõendite taotleja kohustused vastutava töötlejana

1. Iga OOTSi kaudu toimuva tõendite vahetamise puhul vastutab tõendite taotluse täielikkuse ja õiguspärasuse eest ainuisikuliselt asjaomane tõendite taotleja või vajaduse korral vahendusplatvorm. Tõendite taotleja tagab eelkõige, et tõendid on vajalikud konkreetses menetluses, mille jaoks kasutaja neid taotleb.

2. Kui OOTSi kaudu vahetatud tõendid muutuvad tõendite taotlejale või vajaduse korral vahendusplatvormile kättesaadavaks kas pärast kasutaja otsust jätkata tõendite vahetamist kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõike 3 punktiga f või määruse (EL) 2018/1724 artikli 14 lõikes 5 osutatud menetluste puhul, tagab tõendite taotleja või vajaduse korral vahendusplatvorm isikuandmete kaitse vastavalt määrusele (EL) 2016/679 samal tasemel nagu olukorras, kus kasutaja esitab või laadib tõendid üles ilma OOTSi kasutamata.

Artikkel 35

Tõendite esitaja kohustused vastutava töötlejana

1. Ilma et see piiraks tema määruses (EL) 2016/679 sätestatud kohustusi, vastutab iga OOTSi kaudu toimuva tõendite vahetamise puhul asjaomane tõendite esitaja või vajaduse korral vahendusplatvorm ainuisikuliselt selle eest, et kontrollida, kas

a)	tema valduses olevad taotletud tõendid on ühitatavad kasutajaga vastavalt artiklil 16;

b)	kasutajal on õigus taotletud tõendeid kasutada.

2. Kui vahendusplatvorm pakub eelneva ülevaatuse ruumi kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktiga ii, käsitatakse vahendusplatvormi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 8 kohaselt tõendite esitaja nimel tegutseva volitatud töötlejana.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(6) Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1501 koostalitlusvõime raamistiku kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 8 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 1).

(7) Juhilubade võrgustik, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ (juhilubade kohta) (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18) artikli 15 alusel.

(8) Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) käsitlev leping, mis võeti vastu Luxembourgis 29. juunil 2000.

(9) Emrexi kasutajarühm (EUG) on sõltumatu rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab erinevaid osalejaid, kes on huvitatud üliõpilaste andmete ülekantavuse parandamisest; https://emrex.eu/.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(11) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).

(12) https://ec.europa.eu/tools/ecertis/#/homePage.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(14) Soovitus „Usaldusväärne ja turvaline Euroopa e-ID“ | Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu).

(15) Komisjoni 24. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/296, millega kehtestatakse menetluskord liikmesriikidevaheliseks koostööks e-identimise valdkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 7 (ELT L 53, 25.2.2015, lk 14).

(16) ELT L 210, 14.6.2021, lk 51.

(17) Allkirjastatud 6. oktoobril 2017, https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-declaration-egovernment-tallinn-declaration.

(18) Allkirjastatud 8. detsembril 2020; https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/berlin-declaration-digital-society-and-value-based-digital-government.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(20) Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(22) https://edps.europa.eu/data-protection/our-work/publications/formal-comments/draft-commission-implementing-regulation-4_en

Top