Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022R1379

    Komisjoni määrus (EL) 2022/1379, 5. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2400 seoses keskmise suurusega ja raskete veoautode ning raskete busside CO2 heite ja kütusekulu määramisega ning elektrisõidukite ja muude uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2022/4520

    ELT L 212, 12.8.2022, p. 1–290 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1379/oj

    12.8.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 212/1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1379,

    5. juuli 2022,

    millega muudetakse määrust (EL) 2017/2400 seoses keskmise suurusega ja raskete veoautode ning raskete busside CO2 heite ja kütusekulu määramisega ning elektrisõidukite ja muude uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3 ja artikli 5 lõike 4 punkti e,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määrusega (EL) 2017/2400 (2) on kehtestatud ühtne meetod liidu turule lastud raskeveokite CO2 heite ja kütusekulu objektiivseks võrdlemiseks. Seal on esitatud õigusnormid raskeveokite CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate komponentide sertifitseerimise kohta, algatatud modelleerimisvahendi kasutuselevõtmine kõnealuste sõidukite CO2 heite ja kütusekulu määramiseks ja teatamiseks ning muu hulgas kehtestatud nõuded, mille alusel liikmesriikide ametiasutused ja tootjad peavad kontrollima osade sertifitseerimise ja modelleerimisvahendi kasutamise nõuetekohasust.

    (2)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (3) on sõidukite pardadiagnostika andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu käsitlevad õigusnormid jäetud määrusest (EÜ) nr 595/2009 välja. Selleks et viia määruse (EL) 2017/2400 sõnastus kooskõlla määruse (EÜ) nr 595/2009 muudetud sõnastusega, tuleks viited pardadiagnostika andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele määrusest (EL) 2017/2400 välja jätta.

    (3)

    Määruse (EL) 2017/2400 alusel määratakse raskete veoautode CO2 heide ja kütusekulu. Kuid CO2 heitest parema ülevaate andmiseks tuleks arvutada rohkemate sõidukite CO2 heited. Seepärast on vaja määrata ka teiste raskeveokite, nimelt keskmise suurusega veoautode ja raskete busside CO2 heited ja kütusekulu.

    (4)

    Tulevaste tehnoloogiate asjakohaseks hõlmamiseks tuleks kindlaks määrata täiendavad nõuded selliste uute tehnoloogiate jaoks nagu hübriid- ja täiselektrisõidukid, segakütuselised sõidukid, heitsoojuse taaskasutamine ja täiustatud sõiduabisüsteemid.

    (5)

    CO2 heite ja kütusekulu arvutuste kontrollimise oluliseks vahendiks on osutunud tegelikes sõiduoludes tehtav katse, mistõttu oleks otstarbekas kasutada seda ka keskmise suurusega veoautode ja uute tehnoloogiate korral. Samas ei ole tegelikes sõiduoludes tehtavat katset praegu võimalik kasutada raskete busside korral, sest nende mitmeastmeline tootmis- ja tüübikinnitussüsteem on liiga keerukas.

    (6)

    Mõnesid määruse (EL) 2017/2400 mõisteid ja nõudeid tuleks täpsemalt selgitada ja korrigeerida, sealhulgas paremini vastavusse viia raskeveokite uute CO2 heite normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1242 (4).

    (7)

    Selleks et anda liikmesriikidele, riikide ametiasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda käesoleva määrusega kehtestatavate õigusnormide rakendamiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata.

    (8)

    Osa tootjatest võib soovida käesoleva määruse nõudeid täita ettenähtust varem, mistõttu peaks neil juba enne määruse kohaldamise kuupäeva olema võimalik saada käesoleva määruse kohaseid modelleerimisvahendi kasutamise lubasid ja komponentide sertifikaate.

    (9)

    Teatavate sõidukirühmade ja teatavate tehnoloogiate puhul saab uute sõidukite CO2 heite ja kütusekulu määramise ja teatamise kohustuse jaoks vajalikku modelleerimisvahendit kasutada alles pärast käesoleva määruse üldise kohaldamise kuupäeva. Sellistel juhtudel tekib nõuete täitmise kohustus alles siis, kui on võimalik kasutada modelleerimisvahendit. Seepärast hakatakse käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldama hilisemast kuupäevast.

    (10)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EL) 2017/2400 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesolev määrus täiendab määrusega (EL) nr 582/2011 sätestatud mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnituse õigusraamistikku seoses heitega, kehtestades nõuded modelleerimisvahendi kasutuslubade väljaandmisele eesmärgiga määrata uute liidus müüdavate, registreeritavate või kasutusele võetavate sõidukite CO2 heide ja kütusekulu ning nõuded kõnealuse modelleerimisvahendi kasutamisele ja seda kasutades määratud CO2 heite ja kütusekulu väärtuste teatamisele.

    Artikkel 2

    Kohaldamisala

    1.   Kui artikli 4 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust keskmise suurusega veoautode, raskete veoautode ja raskete busside suhtes.

    2.   Kui tegemist on keskmise suurusega või raske veoauto mitmeastmelise tüübikinnitusega või üksiksõiduki tüübikinnitusega, siis kehtib käesolev määrus baasveoauto kohta.

    Raskete busside puhul kohaldatakse käesolevat määrust esimese etapi sõidukite, vaheetappide sõidukite ning komplektsete või komplekteeritud sõidukite suhtes.

    3.   Käesolevat määrust ei kohaldata maastikusõidukite, eriotstarbeliste sõidukite ja eriotstarbeliste maastikusõidukite suhtes, mis on määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (*1) I lisa A osa punktides 2.1, 2.2 ja 2.3.

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“"

    2)

    Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

    a)

    esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

    1)

    punktid 10, 11 ja 12 asendatakse järgmisega:

    „10)

    „telg“ – komponent, mis koosneb ülekandeseadme kõigist pöörlevatest osadest, mis kannavad kardaanvõlli pöördemomendi üle ratastele ning fikseeritud ülekandearvuga muudavad pöördemomenti ja pöörlemissagedust, sealhulgas diferentsiaalülekande funktsioone;

    11)

    „õhutakistus“ – sõiduki konfiguratsioonile iseloomulik aerodünaamiline jõud, mis mõjub sõidukile õhuvoolu suunas ning mis määratakse õhutakistusteguri ja ristlõikepindala korrutisena ilma külgtuuleta tingimustes;

    12)

    „abiseadmed“ – sõiduki osad, sealhulgas mootori ventilaator, roolisüsteem, elektrisüsteem, pneumosüsteem ning kliimaseadmesüsteem, mille CO2 heite ja kütusekulu näitajad on kindlaks määratud IX lisas;“

    2)

    punktid 15–18 asendatakse järgmisega:

    „15)

    „heiteta raskeveok“ (Ze-HDV) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveok;

    16)

    „eriotstarbeline veok“ – raskeveok, mis ei ole ette nähtud kaupade veoks ja mille kerekoodi täiendamiseks kasutatakse ühte määruse (EL) 2018/858 I lisa 2. liites loetletud numbritest (09, 10, 15, 16, 18, 19, 20, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 31), või veduk, mille suurim kiirus ei ületa 79 km/h;

    17)

    „jäiga kerega veoauto“ – määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 4.1 määratletud „veoauto“, välja arvatud poolhaagise vedamiseks konstrueeritud või valmistatud veoautod;

    18)

    „veduk“ – sadulveduk, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 4.3“;

    3)

    punkt 20 asendatakse järgmisega:

    „20)

    „hübriidelektriline raskeveok“ (He-HDV) – hübriidsüsteemiga raskeveok, mille mehaaniline veosüsteem tarbib energiat kahest sõidukisse paigaldatud energiasalvestus- või jõuallikast: i) tarbitav kütus ja ii) elektri- või energiasalvesti;“

    4)

    lisatakse punktid 22–39:

    „22)

    „esimese etapi sõiduk“ – virtuaalne raske buss, mis on ette nähtud modelleerimiseks, kasutades III lisas esitatud sisendandmeid ja -teavet;

    23)

    „tootja arvepidamisfail“ – modelleerimisvahendi abil koostatud fail, mis sisaldab tootjaga seotud teavet ja kus dokumenteeritakse modelleerimisvahendi sisendandmed ja -teave ning tulemused CO2 heite ja kütusekulu kohta;

    24)

    „kliendi teabefail“ – modelleerimisvahendi abil koostatud fail, mis sisaldab ettenähtud andmete kogumit sõiduki kohta ning CO2 heite ja kütusekulu tulemusi, nagu on kindlaks määratud IV lisa II osas;

    25)

    „sõiduki andmefail“ (VIF) – raskete busside modelleerimisvahendi abil koostatud fail oluliste sisendandmete, sisendteabe ja modelleerimistulemuste edastamiseks järgmistesse tootmisetappidesse, järgides I lisa punktis 2 kirjeldatud meetodit;

    26)

    „keskmise suurusega veoauto“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii määratletud N2-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 5 000 kg, kuid ei ületa 7 400 kg;

    27)

    „raske veoauto“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii määratletud N2-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 7 400 kg, ja nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis iii määratletud N3-kategooria sõiduk;

    28)

    „raske buss“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii määratletud M3-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 7 500 kg;

    29)

    „esimese etapi sõiduki tootja“ – esimese etapi sõiduki eest vastutav tootja;

    30)

    „vaheetapi sõiduk“ – sõiduk, mis saadakse esimese etapi sõiduki edasisel komplekteerimisel, mille käigus lisatakse andmeid ja/või muudetakse sisendandmete ja -teabe kogumit, mis vastavalt III lisa tabelitele 1 ja 3a on ette nähtud komplektse või komplekteeritud sõiduki jaoks;

    31)

    „vaheetapi tootja“ – tootja, kes vastutab vaheetapi sõiduki eest;

    32)

    „mittekomplektne sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 25 määratletud „mittekomplektne sõiduk“;

    33)

    „komplekteeritud sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 26 määratletud „komplekteeritud sõiduk“;

    34)

    „komplektne sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 27 määratletud „komplektne sõiduk“;

    35)

    „standardväärtus“ – modelleerimisvahendi sisendandmed, mille väärtusi sertifitseeritakse ja mis näitavad konkreetse komponendi halvimat toimivust, kuid seda komponenti ei ole konkreetse väärtuse määramiseks katsetatud;

    36)

    „üldine väärtus“ – andmed, mida kasutatakse modelleerimisvahendis komponentide või sõiduki selliste parameetrite jaoks, mille korral ei ole ette nähtud komponente katsetada või konkreetseid väärtusi teatada ning mille korral lähtutakse keskmise komponendi tehnoloogia toimimisest või sõiduki tüüpilistest andmetest;

    37)

    „kaubik“ – määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 4.2 määratletud kaubik;

    38)

    „rakendusjuhtum“ – sellised stsenaariumid keskmise suurusega veoauto, raske veoauto, esimese etapi raske bussi, vaheetapi raske bussi, komplektse või komplekteeritud raske bussi jaoks, millest igaühe korral kasutatakse modelleerimisvahendis erinevaid nõudeid ja funktsioone, mille tootja on kindlaks määranud;

    39)

    „baasveoauto“ – keskmise suurusega veoauto või raske veoauto, millel on vähemalt

    —

    šassii, mootor, jõuülekanne, teljed ja rehvid (sõidukite puhul, millel on ainult sisepõlemismootor);

    —

    šassii, elektrimasinasüsteem ja/või elektrilise jõuseadme integreeritud osa, akusüsteem(id) ja/või kondensaatorisüsteem(id) ja rehvid (täiselektrisõiduki puhul);

    —

    šassii, mootor, elektrimasinasüsteem ja/või elektrilise jõuseadme integreeritud osa ja/või hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa, akusüsteem(id) ja/või kondensaatorisüsteem(id) ja rehvid (hübriidelektriliste raskeveokite puhul).“;

    b)

    teine lõik jäetakse välja.

    3)

    Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 4

    Sõidukirühmad

    Käesoleva määruse kohaldamiseks on mootorsõidukid jagatud sõidukirühmadesse vastavalt I lisa tabelitele 1–6.

    Artikleid 5–23 ei kohaldata I lisa tabelisse 1 kuuluvate sõidukirühmade 6, 7, 8, 13, 14, 15, 17, 18 ja 19 raskete veoautode suhtes, I lisa tabelisse 2 kuuluvate sõidukirühmade 51, 52, 55 ja 56 keskmise suurusega veoautode suhtes ning I lisa tabelisse 1 kuuluvate sõidukirühmade 11, 12 ja 16 kõigi vedava esiteljega sõidukite suhtes.“

    4)

    Artikli 5 lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Modelleerimisvahendit kasutatakse uute sõidukite CO2 heite ja kütusekulu määramiseks.“

    5)

    Artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Räsivahendeid kasutatakse ühese seose loomiseks komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifitseeritud CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste ja vastava sertifitseerimisdokumendi vahel ning ühese seose loomiseks sõiduki ja selle tootja arvepidamisfaili, sõiduki andmefaili ja kliendi teabefaili vahel, nagu on osutatud IV lisas.“

    6)

    2. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

    „LUBA MODELLEERIMISVAHENDI KASUTAMISEKS TÜÜBIKINNITUSE OTSTARBEL SEOSES HEITEGA“.

    7)

    Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Sõidukitootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse saada luba modelleerimisvahendi kasutamiseks, et määrata konkreetse rakendusjuhtumi korral ühte või mitmesse sõidukirühma kuuluvate uute sõidukite CO2 heide ja kütusekulu (edaspidi „luba“). Ühekordne luba kehtib ainult ühe sellise rakendusjuhtumi jaoks.

    Loataotlusele lisatakse piisav kirjeldus modelleerimisvahendi kasutamise korra kohta, mille sõidukitootja on konkreetse rakendusjuhtumi jaoks kehtestanud, nagu on ette nähtud II lisa punktis 1.“;

    b)

    lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Sõidukitootja esitab tüübikinnitusasutusele loataotluse hiljemalt koos määruse (EL) nr 582/2011 artikli 7 kohase taotlusega ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on seoses heitega saanud tüübikinnituse, koos kõnealuse määruse artikli 9 kohase taotlusega sõiduki ELi tüübikinnituse saamiseks seoses heitega, koos määruse (EL) 2018/858 kohase terviksõiduki tüübikinnituse taotlusega või üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse taotlusega. Täiselektrilise mootorisüsteemi tüübikinnituse jaoks ja täiselektrilise sõiduki ELi tüübikinnituse jaoks seoses eelmises lauses osutatud heitega piisab mootori kasuliku võimsuse mõõtmisest vastavalt määruse (EL) nr 582/2011 XIV lisale.

    Loataotlus tuleb esitada selle rakendusjuhtumi kohta, mille alusel taotletakse konkreetse sõidukitüübi jaoks ELi tüübikinnitust.“

    8)

    Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Tüübikinnitusasutus annab loa juhul, kui sõidukitootja esitab artikli 6 kohase taotluse ja tõendab, et II lisas esitatud nõuded on konkreetse rakendusjuhtumi puhul täidetud.“

    9)

    Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 jäetakse välja;

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Pärast loa saamist teatab sõidukitootja tüübikinnitusasutusele viivitamata kõigist loa saamiseks kehtestatud korra muudatustest, mida ta on loaga hõlmatud rakendusjuhtumi jaoks teinud ja mis võivad mõjutada menetlemise täpsust, usaldusväärsust ja stabiilsust.“

    10)

    Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Sõidukitootja määrab artikli 5 lõikes 3 osutatud modelleerimisvahendi uusima kättesaadava versiooni abil iga liidus müüdava, registreeritava või kasutusele võetava uue sõiduki CO2 heite ja kütusekulu, välja arvatud uute sõidukite puhul, milles on kasutatud III lisa 1. liites loetletud sõidukitehnoloogiad. Raskete busside jaoks kasutab sõidukitootja või vaheetapi tootja I lisa punktis 2 esitatud meetodit.

    Liidus müüdavate, registreeritavate või kasutusele võetavate III lisa 1. liites loetletud sõidukitehnoloogiate kohta määrab sõidukitootja või vaheetapi tootja kindlaks ainult sisendparameetrid, mis on nende sõidukite jaoks III lisa tabelis 5 esitatud näidistes ette nähtud, kasutades artikli 5 lõikes 3 osutatud modelleerimisvahendi uusimat kättesaadavat versiooni.

    Sõidukitootja võib modelleerimisvahendit käesoleva artikli kohaldamisel kasutada üksnes juhul, kui tal on konkreetse rakendusjuhtumi jaoks olemas artikli 7 kohane luba. Vaheetapi tootja kasutab modelleerimisvahendit sõidukitootja loa alusel.“;

    b)

    lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

    „Raskete busside tootjad registreerivad modelleerimise tulemused täiendavalt sõiduki andmefailis. Raskete busside vaheetapi tootjad salvestavad sõiduki andmefaili.“;

    c)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode tootja teeb tootja arvepidamisfailist ja kliendi teabefailist räsid.

    Esimese etapi sõiduki tootja teeb räsid tootja arvepidamisfailist ja sõiduki andmefailist.

    Vaheetapi sõiduki tootja teeb räsi sõiduki andmefailist.

    Raskete busside puhul teeb komplektsete sõidukite või komplekteeritud sõidukite tootja räsi tootja arvepidamisfailist, kliendi teabefailist ja sõiduki andmefailist.“;

    d)

    lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

    1)

    esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Registreeritaval, müüdaval või kasutusele võetaval veoautol ja raskel bussil, mis on komplektne või komplekteeritud sõiduk, peab kaasas olema kliendi teabefail, mille tootja on koostanud IV lisa II osas esitatud näidise järgi.“;

    2)

    lisatakse järgmine lõik:

    „Raskete busside tootjad teevad sõiduki andmefaili kättesaadavaks järgmise etapi tootjale.“;

    e)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Vastavustunnistus peab sisaldama käesoleva artikli lõikes 3 osutatud räsi iga sõiduki puhul, millega on kaasas vastavustunnistus või määruse (EL) 2018/858 artikli 45 kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite puhul üksiksõiduki tüübikinnitustunnistus.“;

    f)

    lisatakse järgmine lõige:

    „6.   Vastavalt III lisa punktile 11 võib tootja modelleerimisvahendi tulemused üle kanda teistele sõidukitele.“

    11)

    Artikli 10 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

    „Kui modelleerimisvahendil tekib raskete busside tootmisahelas enne komplektse või komplekteeritud sõiduki tootmisetappe tõrge, siis lükatakse artikli 9 lõike 1 kohane kohustus kasutada modelleerimisvahendit järgmistes tootmisetappides edasi maksimaalselt 14 kalendripäeva võrra alates kuupäevast, millal eelmise etapi tootja tegi sõiduki andmefaili kättesaadavaks komplektse või komplekteeritud sõiduki tootjale.“

    12)

    Artikli 11 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

    „1.   Sõidukitootja hoiab tootja arvepidamisfaili, sõiduki andmefaili ning sertifikaadid komponentide, süsteemide ja eraldi seadmestike CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste kohta alles vähemalt 20 aastat alates sõiduki tootmisest ning need peavad tüübikinnitusasutuse või komisjoni taotluse korral olema kättesaadavad.

    2.   Liikmesriigi volitatud üksuse või komisjoni taotluse korral esitab sõidukitootja tootja arvepidamisfaili või sõiduki andmefaili 15 tööpäeva jooksul.“

    13)

    Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    1)

    punkt g asendatakse järgmisega:

    „g)

    õhutakistus;“

    2)

    lisatakse punkt j:

    „j)

    elektrilise jõuseadme osad.“;

    b)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktides b–g, i ja j osutatud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite ja kütusekuluga seotud omadused põhinevad kas artikli 14 kohaselt iga komponendi, eraldi seadmestiku, süsteemi või (kui on olemas) nende tüüpkonna jaoks kindlaks määratud ja artikli 17 kohaselt sertifitseeritud väärtustel („sertifitseeritud väärtused“) või sertifitseeritud väärtuste puudumise korral artikli 13 kohaselt kindlaks määratud standardväärtustel.“;

    c)

    lõiked 4–7 asendatakse järgmisega:

    „4.   Abiseadmete CO2 heite ja kütusekuluga seotud omadused põhinevad modelleerimisvahendis kasutatavatel üldistel väärtustel, mis määratakse sõiduki jaoks IX lisa kohaselt kindlaks sisendteabe alusel.

    5.   Kui baasveoauto omadusi, mis on seotud käesoleva artikli lõike 1 punktis g osutatud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite ja kütusekuluga, ei saa määrata, siis põhinevad need standardväärtustel. Lõike 1 punktis h osutatud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide puhul valib sõidukitootja suurima võimsuskaoga tehnoloogia.

    6.   Kui sõiduk on vabastatud artikli 9 lõike 1 kohasest kohustusest määrata CO2 heide ja kütusekulu, siis peavad modelleerimisvahendi sisendandmed sisaldama III lisa tabelis 5 esitatud andmeid.

    7.   Kui sõiduk tuleb registreerida, müüa või kasutusele võtta nii talverehvide kui ka standardrehvide täieliku komplektiga, siis võib sõidukitootja valida, missuguseid rehve CO2 heite määramiseks kasutatakse. Kui raske bussi puhul kasutatakse esimese etapi sõiduki modelleerimisel rehve, mis on sõidukil ka registreerimisel, müümisel või kasutuselevõtmisel, siis ei kaasne sõidukile rehvikomplektide lisamisega kohustust viia läbi uus esimese etapi sõiduki modelleerimine vastavalt I lisa punktile 2.“

    14)

    Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Standardväärtused ja üldised väärtused“;

    b)

    lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

    „7.   Abiseadmete üldised väärtused määrab modelleerimisvahend IX lisa kohaselt valitud tehnoloogia järgi.

    8.   Rehvide standardväärtus määratakse kindlaks vastavalt X lisa punktile 3.2.“;

    c)

    lisatakse järgmine lõige:

    „9.   Elektrilise jõuseadme osade standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt Xb lisa 8., 9. ja 10. liitele.“

    15)

    Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

    „1.   Sõidukitootja võib käesoleva artikli lõigete 2–10 kohaselt kindlaks määratud väärtusi kasutada modelleerimisvahendi sisendandmetena, kui need on artikli 17 kohaselt sertifitseeritud.

    2.   Mootorite sertifitseeritud väärtused määratakse kindlaks vastavalt V lisa punktidele 4, 5 ja 6.“;

    b)

    lisatakse lõige 10:

    „10.   Elektrilise jõuseadme osade sertifitseeritud väärtused määratakse kindlaks vastavalt Xb lisa punktidele 4, 5 ja 6.“

    16)

    Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikele 1 lisatakse järgmised taanded:

    „—

    V lisa 3. liite kohaste mootorite puhul tuletatakse tüüpkonna määratluse kohaselt koostatud mootoritüüpkonna liikmete sertifitseeritud väärtused vastavalt V lisa punktidele 4, 5 ja 6;

    —

    Xb lisa 13. liite kohaste elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonna puhul tuletatakse elektrimasinasüsteemide tüüpkonna määratluse kohaselt koostatud tüüpkonna liikmete sertifitseeritud väärtused vastavalt Xb lisa punktile 4.“;

    b)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Mootorite puhul tuletatakse mootoritüüpkonna liikmete sertifitseeritud väärtused vastavalt V lisa punktidele 4, 5 ja 6.

    Rehvide puhul koosneb tüüpkond ainult ühest rehvitüübist.

    Elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade puhul tuletatakse elektrimasinasüsteemide tüüpkonna liikmete sertifitseeritud väärtused vastavalt Xb lisa punktile 4.“

    17)

    Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Komponentide, eraldi seadmestike või süsteemide või (kui on olemas) vastavate tüüpkondade CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste sertifitseerimise taotlus esitatakse tüübikinnitusasutusele.“;

    b)

    lõikele 2 lisatakse järgmine taane:

    „—

    elektrilise jõuseadme osade puhul Xb lisa 2.–6. liites.“;

    c)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Sertifitseerimise taotlusega peab kaasas olema selgitus asjaomase komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi või (kui on olemas) nende vastavate tüüpkondade kohta, millel on asjaomaste komponentide, eraldi seadmestike või süsteemide CO2 heite ja kütusekuluga seotud omadustele märkimisväärne mõju.

    Taotlusele lisatakse ka tüübikinnitusasutuse väljastatud asjakohased katsearuanded, katsetulemused ja vastavusavaldus, mille tüübikinnitusasutus on väljastanud vastavalt määruse (EL) 2018/858 IV lisa punktile 2.“

    18)

    Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kui kehtestatud nõuded on täidetud, sertifitseerib tüübikinnitusasutus asjaomase komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi või (kui on olemas) nende vastava tüüpkonna CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste väärtused.“;

    b)

    lõikele 2 lisatakse järgmine taane:

    „—

    elektrilise jõuseadme osade puhul Xb lisa 1. liites.“;

    c)

    lõikele 3 lisatakse järgmine taane:

    „—

    elektrilise jõuseadme osade puhul Xb lisa 14. liites.“;

    d)

    lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Tüübikinnitusasutus ei määra sama numbrit teisele komponendile, eraldi seadmestikule või süsteemile ega (kui on olemas) nende vastavale tüüpkonnale. Sertifitseerimisnumbrit kasutatakse katsearuande tunnuskoodina.“

    19)

    Artikli 18 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

    a)

    esimene taane asendatakse järgmisega:

    „—

    seoses mootoritüüpkonna mõistega V lisa 3. liites, võttes arvesse artikli 15 lõike 2 nõudeid;“

    b)

    lisatakse järgmine taane:

    „—

    seoses elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade mõistega Xb lisa 13. liites, võttes arvesse artikli 15 lõike 2 nõudeid.“

    20)

    Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    1)

    esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Sõidukitootja võtab vajalikud meetmed, tagamaks, et kord, mis on kehtestatud selleks, et saada modelleerimisvahendi kasutamise luba artikli 7 kohaselt antud loaga hõlmatud rakendusjuhtumi korral, on selleks otstarbeks endiselt sobiv.“;

    2)

    teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Keskmise suurusega ja raskete veoautode puhul (välja arvatud hübriidelektrilised raskeveokid ja täiselektrisõidukid) teeb sõidukitootja Xa lisas ettenähtud kontrollimenetluse minimaalse arvu sõidukitega vastavalt kõnealuse lisa punktile 3.“;

    b)

    lõike 2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Tüübikinnitusasutus teeb neli korda aastas II lisa punktis 2 osutatud hindamise, et kontrollida, kas tootja kehtestatud kord endiselt sobib CO2 heite ja kütusekulu määramiseks kõigi loaga hõlmatud rakendusjuhtumite ja sõidukirühmade puhul.“

    21)

    Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Parandusmeetmete kava kehtib kõigi rakendusjuhtumite ja sõidukirühmade kohta, mille tüübikinnitusasutus on oma taotluses kindlaks määranud.“;

    b)

    lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

    1)

    teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Tüübikinnitusasutus võib küsida, et sõidukitootja väljastaks CO2 heite ja kütusekulu uue määramise alusel uuesti tootja arvepidamisfaili, sõiduki andmefaili, kliendi teabefaili ja vastavustunnistuse, mis võtab arvesse heakskiidetud parandusmeetmete kava kohaselt tehtud muudatusi.“;

    2)

    lisatakse järgmised lõigud:

    „Sõidukitootja võtab vajalikud meetmed, tagamaks, et kord, mis on kehtestatud selleks, et saada luba kasutada modelleerimisvahendit kõikide artikli 7 kohaselt antud loaga hõlmatud rakendusjuhtumite ja sõidukirühmade korral, on selleks otstarbeks endiselt sobiv.

    Keskmise suurusega ja raskete veoautode puhul teeb sõidukitootja Xa lisas ettenähtud kontrollimenetluse minimaalse arvu sõidukitega vastavalt kõnealuse lisa punktile 3.“

    22)

    Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Tootja võtab määruse (EL) 2018/858 IV lisa järgides kasutusele meetmed, mida on vaja selle tagamiseks, et artikli 12 lõikes 1 loetletud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite ja kütusekuluga seotud omadused, mis on artikli 17 kohaselt sertifitseeritud, vastavad sertifitseeritud väärtustele.“;

    b)

    lõike 1 teisele lõigule lisatakse järgmine taane:

    „—

    elektrilise jõuseadme osade puhul Xb lisa 12. liite punktides 1–4 sätestatud menetlused“;

    c)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Tootja tagab, et lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi või (kui on olemas) nende vastava tüüpkonna jaoks ettenähtud menetlustest teeb vähemalt ühe puhul igast 25 menetlusest või (välja arvatud rehvide jaoks) vähemalt ühe menetluse puhul aastas järelevalvet muu tüübikinnitusasutus kui see, kes osales asjaomase komponendi, eraldi seadmestiku, süsteemi või (kui on olemas) nende vastava tüüpkonna CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste artikli 16 kohasel sertifitseerimisel.“

    23)

    Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Parandusmeetmete kava kehtib kõigi komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide või (kui on olemas) nende vastavate tüüpkondade kohta, mille tüübikinnitusasutus on oma taotluses kindlaks määranud.“;

    b)

    lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Tüübikinnitusasutus võib nõuda, et sõidukitootja väljastaks CO2 heite ja kütusekulu uue määramise alusel uuesti tootja arvepidamisfaili, kliendi teabefaili, sõiduki andmefaili ja vastavustunnistuse, mis võtab arvesse heakskiidetud parandusmeetmete kava kohaselt tehtud muudatusi.“;

    c)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Tootja registreerib andmed iga tagasi nõutud ja remonditud või muudetud komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi ning remondi või muudatuse teinud töökoja kohta. Need andmed peavad tüübikinnitusasutusele olema taotluse korral kättesaadavad parandusmeetmete kava rakendamise vältel ja viie aasta jooksul pärast selle lõpuleviimist.

    Tootja hoiab neid andmeid 10 aastat alles.“;

    d)

    lõige 6 asendatakse järgmisega:

    „6.   Kui tüübikinnitusasutus on parandusmeetmete kava tagasi lükanud või teeb kindlaks, et parandusmeetmeid ei rakendata õigesti, võtab ta vajalikud meetmed, et tagada komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi ning (kui on olemas) nende vastavate tüüpkondade CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetele vastavus, või tühistab CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste sertifikaadi.“

    24)

    Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    1)

    sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

    „Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 3 kohaldamist, loevad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 9 osutatud kohustuste täitmata jätmise korral varem tüübikinnituse saanud sõidukite vastavustunnistused määruse (EL) 2018/858 artikli 48 kohaldamisel kehtetuks ja keelavad järgmiste tüübikinnituse või üksiksõiduki tüübikinnituse saanud sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu:“;

    2)

    lisatakse punktid d, e ja f:

    „d)

    I lisa tabelis 2 määratletud rühmadesse 53 ja 54 kuuluvad sõidukid – alates 1. juulist 2024;

    e)

    I lisa tabelites 4–6 määratletud rühmadesse 31–40 kuuluvad sõidukid alates 1. jaanuarist 2025;

    f)

    I lisa tabelis 1 määratletud 1s rühma sõidukid alates 1. juulist 2024.“;

    b)

    lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „2.   Artiklis 9 osutatud kohustused kehtivad järgmiste sõidukite puhul:

    a)

    I lisa tabelis 2 määratletud rühmade 53 ja 54 sõidukid, mille tootmiskuupäev on 1. jaanuar 2024 või hilisem;

    b)

    I lisa tabelis 3 määratletud rühmadesse P31/32, P33/34, P35/36, P37/38 ja P39/40 kuuluvad sõidukid, mille tootmiskuupäev on 1. jaanuar 2024 või hilisem;

    c)

    rasketest bussidest modelleeritakse I lisa punkti 2.1 alapunktis b osutatud komplektne sõiduk või komplekteeritud sõiduk üksnes siis, kui kasutada saab esimese etapi sõiduki I lisa punkti 2.1 alapunkti a kohast modelleerimist;

    d)

    I lisa tabelis 1 määratletud rühma 1 kuuluvad sõidukid, mille tootmiskuupäev on 1. jaanuar 2024 või hilisem;

    e)

    sõidukid, mis kuuluvad I lisa tabelis 1 määratletud rühmadesse 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 4v, 5v, 9v, 10v, 11, 12 ja 16 (välja arvatud käesoleva lõike punktides f ja g määratletud sõidukid) ja mille tootmiskuupäev on 1. jaanuar 2024 või hilisem;

    f)

    I lisa tabelis 1 määratletud rühmadesse 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 4v, 5v, 9v, 10v, 11, 12 ja 16 kuuluvad sõidukid, mis on varustatud V lisa punkti 2 alapunktis 8 määratletud heitsoojuse taaskasutussüsteemiga ega ole heiteta raskeveokid, hübriidelektrilised raskeveokid ega segakütuselised sõidukid;

    g)

    I lisa tabelis 1 määratletud rühmadesse 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 4v, 5v, 9v, 10v, 11, 12 ja 16 kuuluvad segakütuselised sõidukid, mille tootmiskuupäev on 1. jaanuar 2024 või hilisem; kui nende tootmiskuupäev on enne 1. jaanuari 2024, siis võib tootja valida, kas kohaldada artiklit 9 või mitte.

    Heiteta raskeveokite, hübriidelektriliste raskeveokite ja segakütuseliste sõidukite puhul, mis kuuluvad I lisa tabelis 1 määratletud rühmadesse 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 4v, 5v, 9v, 10v, 11, 12 ja 16 ja mille suhtes vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktidele a–g ei kohaldata artiklit 9, määrab sõidukitootja III lisa tabelis 5 esitatud näidiste järgi kindlaks nende sõidukite jaoks ettenähtud sisendparameetrid, kasutades artikli 5 lõikes 3 osutatud modelleerimisvahendi uusimat kättesaadavat versiooni. Sellisel juhul loetakse artiklis 9 osutatud kohustused käesoleva artikli lõike 1 eesmärgil täidetuks.

    Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab tootmiskuupäev vastavustunnistuse allkirjastamise kuupäeva, ja kui vastavustunnistust ei ole välja antud, siis kuupäeva, millal sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood) esimest korda kinnitati sõiduki asjakohastele osadele.

    3.   Artikli 21 lõike 5 ja artikli 23 lõike 6 kohaseid parandusmeetmeid rakendatakse käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud sõidukite puhul Xa lisas esitatud kontrollimenetluse mitteläbimise uurimise alusel alates 1. juulist 2023 ning käesoleva artikli lõike 2 punktides d ja g osutatud sõidukite puhul alates 1. juulist 2024.“

    25)

    I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga;

    26)

    II lisa muudetakse käesoleva määruse II lisas esitatud viisil;

    27)

    III lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga;

    28)

    IV lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisa tekstiga;

    29)

    V lisa muudetakse käesoleva määruse V lisas esitatud viisil;

    30)

    VI lisa muudetakse käesoleva määruse VI lisas esitatud viisil;

    31)

    VII lisa muudetakse käesoleva määruse VII lisas esitatud viisil;

    32)

    VIII lisa muudetakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud viisil;

    33)

    IX lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisa tekstiga;

    34)

    X lisa muudetakse käesoleva määruse X lisas esitatud viisil;

    35)

    Xa lisa asendatakse käesoleva määruse XI lisa tekstiga;

    36)

    käesoleva määruse XII lisa tekst lisatakse Xb lisana.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 3

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

    Olenemata käesoleva artikli esimesest lõigust kohaldatakse käesolevat määrust I lisa tabelis 1 määratletud rühmadesse 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 4v, 5v, 9v, 10v, 11, 12 ja 16 kuuluvate sõidukite (välja arvatud heiteta raskeveokid, hübriidelektrilised raskeveokid, segakütuselised sõidukid ja sõidukid, mille mootor on määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõike 1 kohaselt sertifitseeritud koos heitsoojuse taaskasutussüsteemiga) CO2 heite ja kütusekulu määramise suhtes alates 1. jaanuarist 2024.

    Olenemata käesoleva artikli esimesest lõigust kohaldatakse artikli 1 punkti 35 alates 1. jaanuarist 2023.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 5. juuli 2022

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN

    (1)  ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

    (2)  Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2 heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).

    LISA

    LISADE LOETELU

    I LISA

    		 Sõidukite klassifitseerimine sõidukirühmadesse ning raskete busside CO2 heite ja kütusekulu kindlaksmääramise meetod

    II LISA

    		 Modelleerimisvahendi kasutamisega seotud nõuded ja menetlused

    1. liide

    		 Modelleerimisvahendi kasutamise teabedokumendi näidis uute sõidukite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramiseks

    2. liide

    		 Modelleerimisvahendi kasutamise loa näidis uute sõidukite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramiseks

    III LISA

    		 Sõiduki omadusega seonduv sisendteave

    1. liide

    		 Sõidukitehnoloogiad, mille suhtes ei kohaldata artikli 9 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud kohustusi, nagu on kindlaks määratud kõnealuses lõigus

    IV LISA

    		 Modelleerimisvahendi väljundfailide näidis

    V LISA

    		 Mootori andmete kontrollimine

    1. liide

    		 Komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadi näidis

    2. liide

    		 Mootori teabedokument

    3. liide

    		 Mootorite CO2-tüüpkond

    4. liide

    		 CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavus

    5. liide

    		 Mootori osade kütusekulu kindlaksmääramine

    6. liide

    		 Märgised

    7. liide

    		 Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    8. liide

    		 Mootori eeltöötlusvahendi olulised hindamisetapid ja võrrandid

    VI LISA

    		 Jõuülekande, pöördemomendi muunduri, muu pöördemomenti ülekandva osa ja ülekandeseadme lisaosade andmete kontrollimine

    1. liide

    		 Komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadi näidis

    2. liide

    		 Jõuülekande teabedokument

    3. liide

    		 Hüdrodünaamilise pöördemomendi muunduri (TC) teabedokument

    4. liide

    		 Muu pöördemomenti ülekandva osa (OTTC) teabedokument

    5. liide

    		 Ülekandeseadme lisaosa (ADC) teabedokument

    6. liide

    		 Tüüpkonna mõiste

    7. liide

    		 Märgistamine ja numeratsioon

    8. liide

    		 Pöördemomendi kao standardväärtused – jõuülekanne

    9. liide

    		 Üldine mudel – pöördemomendi muundur

    10. liide

    		 Pöördemomendi kao standardväärtused – muud pöördemomenti ülekandvad osad

    11. liide

    		 Pöördemomendi kao standardväärtused – käikudega nurkülekanne või jõuülekandesüsteemi ühekiiruseline osa

    12. liide

    		 Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    VII LISA

    		 Teljeandmete kontrollimine

    1. liide

    		 Komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadi näidis

    2. liide

    		 Telje teabedokument

    3. liide

    		 Pöördemomendi standardse kao arvutamine

    4. liide

    		 Tüüpkonna mõiste

    5. liide

    		 Märgistamine ja numeratsioon

    6. liide

    		 Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    VIII LISA

    		 Õhutakistuse andmete kontrollimine

    1. liide

    		 Komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadi näidis

    2. liide

    		 Õhutakistuse teabedokument

    3. liide

    		 Sõiduki kõrguse nõuded jäiga kerega veoautode ja vedukite jaoks

    4. liide

    		 Jäiga kerega veoautode ja vedukite kere ja poolhaagise standardsed konfiguratsioonid

    5. liide

    		 Õhutakistuse tüüpkond

    6. liide

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavus

    7. liide

    		 Standardväärtused

    8. liide

    		 Märgistused

    9. liide

    		 Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    IX LISA

    		 Veoauto ja bussi abiseadmete andmete kontrollimine

    X LISA

    		 Pneumaatiliste rehvide sertifitseerimisprotseduur

    1. liide

    		 Komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadi näidis

    2. liide

    		 Rehvi veeretakistusjõu koefitsiendi teabedokument

    3. liide

    		 Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    4. liide

    		 Numeratsioon

    Xa LISA

    		 Modelleerimisvahendi töö nõuetelevastavus ning komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavus: kontrollimenetlus

    1. liide

    		 Peamised hindamisetapid ja põhivalemid, mida modelleerimisvahend rakendab kontrollimenetluse modelleerimisel

    Xb LISA

    		 Elektrilise jõuseadme osade sertifitseerimine

    1. liide

    		 Komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadi näidis

    2. liide

    		 Elektrimasinasüsteemi teabedokument

    3. liide

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa teabedokument

    4. liide

    		 Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa teabedokument

    5. liide

    		 Akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi tüübi teabedokument

    6. liide

    		 Kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi tüübi teabedokument

    7. liide

    		 –

    8. liide

    		 Elektrimasinasüsteemi standardväärtused

    9. liide

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa standardväärtused

    10. liide

    		 Laetava energiasalvestussüsteemi standardväärtused

    11. liide

    		 –

    12. liide

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavus

    13. liide

    		 Tüüpkonna mõiste

    14. liide

    		 Märgistamine ja numeratsioon

    15. liide

    		 Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    XI LISA

    		 Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

    I LISA

    SÕIDUKITE KLASSIFITSEERIMINE SÕIDUKIRÜHMADESSE NING RASKETE BUSSIDE CO2 HEITE JA KÜTUSEKULU KINDLAKSMÄÄRAMISE MEETOD

    1.   Sõidukite klassifitseerimine käesoleva määruse kohaldamisel

    1.1.

    		 N-kategooria sõidukite klassifitseerimine

    Tabel 1

    Raskete veoautode sõidukirühmad

    Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

    Sõidukirühm

    Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

    Telgede konfiguratsioon

    Raami konfiguratsioon

    Täismass (tonnides)

    Pikamaavedu

    Pikamaavedu EMS (*1)

    Piirkondlik vedu

    Piirkondlik vedu EMS (*1)

    Asulasisene vedu

    Kommunaalteenus

    Ehitus

    4 × 2

    Jäiga kerega veoauto (või veduk) (*2)

    > 7,4–7,5

    1s

     

     

    R

     

    R

     

     

    Jäiga kerega veoauto (või veduk) (*2)

    > 7,5–10

    1

     

     

    R

     

    R

     

     

    Jäiga kerega veoauto (või veduk) (*2)

    > 10–12

    2

    R + T1

     

    R

     

    R

     

     

    Jäiga kerega veoauto (või veduk) (*2)

    > 12–16

    3

     

     

    R

     

    R

     

     

    Jäiga kerega veoauto

    > 16

    4

    R + T2

     

    R

     

    R

    R

     

    Veduk

    > 16

    5

    T + ST

    T + ST + T2

    T + ST

    T + ST + T2

    T + ST

     

     

    Jäiga kerega veoauto

    > 16

    4v (*3)

     

     

     

     

     

    R

    R

    Veduk

    > 16

    5v (*3)

     

     

     

     

     

     

    T + ST

    4 × 4

    Jäiga kerega veoauto

    > 7,5–16

    (6)

     

    Jäiga kerega veoauto

    > 16

    (7)

     

    Veduk

    > 16

    (8)

     

    6 × 2

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    9

    R + T2

    R + D + ST

    R

    R + D + ST

     

    R

     

    Veduk

    sõltumata massist

    10

    T + ST

    T + ST + T2

    T + ST

    T + ST + T2

     

     

     

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    9v (*3)

     

     

     

     

     

    R

    R

    Veduk

    sõltumata massist

    10v (*3)

     

     

     

     

     

     

    T + ST

    6 × 4

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    11

    R + T2

    R + D + ST

    R

    R + D + ST

     

    R

    R

    Veduk

    sõltumata massist

    12

    T + ST

    T + ST + T2

    T + ST

    T + ST + T2

     

     

    T + ST

    6 × 6

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    (13)

     

    Veduk

    sõltumata massist

    (14)

     

    8 × 2

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    (15)

     

    8 × 4

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    16

     

     

     

     

     

     

    R

    8 × 6 8 × 8

    Jäiga kerega veoauto

    sõltumata massist

    (17)

     

    8 × 2 8 × 4 8 × 6 8 × 8

    Veduk

    sõltumata massist

    (18)

     

    5 telge, kõik konfiguratsioonid

    Jäiga kerega veoauto või veduk

    sõltumata massist

    (19)

     


    Tabel 2

    Keskmise suurusega veoautode sõidukirühmad

    Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

    Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

    Telgede konfiguratsioon

    Raami konfiguratsioon

    Sõidukirühm

    Pikamaavedu

    Pikamaavedu EMS (*4)

    Piirkondlik vedu

    Piirkondlik vedu EMS (*4)

    Asulasisene vedu

    Kommunaalteenus

    Ehitus

    FWD/4 × 2F

    Jäiga kerega veoauto (või veduk)

    (51)

     

     

     

     

     

     

     

    Kaubik

    (52)

     

     

     

     

     

     

     

    RWD/4 × 2

    Jäiga kerega veoauto (või veduk)

    53

     

     

    R

     

    R

     

     

    Kaubik

    54

     

     

    I

     

    I

     

     

    AWD/4 × 4

    Jäiga kerega veoauto (või veduk)

    (55)

     

     

     

     

     

     

     

    Kaubik

    (56)

     

     

     

     

     

     

     

    1.2.

    		 M-kategooria sõidukite klassifitseerimine

    1.2.1.

    		 Rasked bussid

    1.2.2.

    		 Esimese etapi sõidukite klassifikatsioon

    Tabel 3

    Esimese etapi sõidukite sõidukirühmad

    Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

    Sõidukirühm (1)

    Kere üldtüübi määramine

    Sõiduki alarühm

    Kasutusotstarbe määramine

    Telgede arv

    Liigendbuss

    Madala põhjaga (LF) / kõrge põhjaga (HF) (2)

    Korruste arv (3)

    Raske linnabuss

    Linnabuss

    Linnalähibuss

    Linnadevaheline buss

    Pikamaabuss

    2

    ei

    P31/32

    LF

    SD

    P31 SD

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    P31 DD

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    P32 SD

     

     

     

    x

    x

    DD

    P32 DD

     

     

     

    x

    x

    3

    ei

    P33/34

    LF

    SD

    P33 SD

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    P33 DD

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    P34 SD

     

     

     

    x

    x

    DD

    P34 DD

     

     

     

    x

    x

    jah

    P35/36

    LF

    SD

    P35 SD

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    P35 DD

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    P36 SD

     

     

     

    x

    x

    DD

    P36 DD

     

     

     

    x

    x

    4

    ei

    P37/38

    LF

    SD

    P37 SD

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    P37 DD

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    P38 SD

     

     

     

    x

    x

    DD

    P38 DD

     

     

     

    x

    x

    jah

    P39/40

    LF

    SD

    P39 SD

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    P39 DD

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    P40 SD

     

     

     

    x

    x

    DD

    P40 DD

     

     

     

    x

    x

    1.2.3.

    		 Komplektsete või komplekteeritud sõidukite klassifitseerimine

    Kui komplektsed või komplekteeritud sõidukid on rasked bussid, lähtutakse klassifitseerimisel kuuest kriteeriumist:

    (a)

    telgede arv;

    (b)

    sõidukikood vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktile 3;

    (c)

    sõidukiklass vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2 (4);

    (d)

    madala sissepääsuga sõiduk (jah/ei, tuleneb sõidukikoodist ja teljetüübist), mis määratakse kindlaks joonisel 1 kujutatud otsustamise vooskeemi järgi;

    (e)

    sõitjate arv alumisel korrusel komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (5) VIII lisas kindlaksmääratud vastavustunnistuse või üksiksõiduki tüübikinnituse puhul samaväärsete dokumentide alusel;

    (f)

    integreeritud kere kõrgus, mis määratakse VIII lisa kohaselt.

    Joonis 1

    Otsustamise vooskeem sõiduki madala sissepääsu kindlakstegemiseks

    Image 1

    Vastav klassifikatsioon, mida kasutada, on esitatud tabelites 4, 5 ja 6.

    Tabel 4

    Komplektsete ja komplekteeritud raskete busside sõidukirühmad, 2 telge

    Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

    Sõidukirühm

    Kasutusotstarbe

    määramine

    Telgede arv

    Raami konfiguratsioon

    (ainult selgitus)

    Sõidukikood (*5)

    Sõidukiklass (*6)

    Madal sissepääs

    (ainult sõidukikood CE või CG)

    Sõitjaistmed alumisel korrusel (ainult sõidukikood CB või CD)

    Integreeritud kere kõrgus [mm] (ainult sõidukiklass II + III)

    I

    I

    + II

    või

    A

    II

    II

    + III

    III

    või

    B

    Raske linnabuss

    Linnabuss

    Linnalähibuss

    Linnadevaheline buss

    Pikamaabuss

    2

    jäiga kerega

    LF

    SD

    CE

    x

    x

    x

     

     

    ei

    —

    —

    31a

    x

    x

    x

     

     

    x

    x

     

     

     

    jah

    —

    —

    31b1

    x

    x

    x

     

     

     

     

    x

     

     

    jah

    —

    —

    31b2

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    CF

    x

    x

    x

     

     

    —

    —

    —

    31c

    x

    x

    x

     

     

    katuseta

    SD

    CI

    x

    x

    x

    x

    x

    —

    —

    —

    31d

    x

    x

    x

     

     

    DD

    CJ

    x

    x

    x

    x

    x

    —

    —

    —

    31e

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    CA

     

     

    x

     

     

    —

    —

    —

    32a

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    ≤ 3 100

    32b

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    > 3 100

    32c

     

     

     

    x

    x

     

     

     

     

    x

    —

    —

    —

    32d

     

     

     

    x

    x

    DD

    CB

     

     

    x

    x

    x

    —

    ≤ 6

    —

    32e

     

     

     

    x

    x

     

     

    x

    x

    x

    —

    > 6

    —

    32f

     

     

     

    x

    x

    Tabel 5

    Komplektsete ja komplekteeritud raskete busside sõidukirühmad, 3 telge

    Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

    Sõidukirühm

    Kasutusotstarbe

    määramine

    Telgede arv

    Raami konfiguratsioon

    (ainult selgitus)

    Sõidukikood (*7)

    Sõidukiklass (*8)

    Madal sissepääs

    (ainult sõidukikood CE või CG)

    Sõitjaistmed alumisel korrusel (ainult sõidukikood CB või CD)

    Integreeritud kere kõrgus [mm] (ainult sõidukiklass II + III)

    I

    I

    + II

    või

    A

    II

    II

    + III

    III

    või

    B

    Raske linnabuss

    Linnabuss

    Linnalähibuss

    Linnadevaheline buss

    Pikamaabuss

    3

    jäiga kerega

    LF

    SD

    CE

    x

    x

    x

     

     

    ei

    —

    —

    33a

    x

    x

    x

     

     

    x

    x

     

     

     

    jah

    —

    —

    33b1

    x

    x

    x

     

     

     

     

    x

     

     

    jah

    —

    —

    33b2

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    CF

    x

    x

    x

     

     

    —

    —

    —

    33c

    x

    x

    x

     

     

    katuseta

    SD

    CI

    x

    x

    x

    x

    x

    —

    —

    —

    33d

    x

    x

    x

     

     

    DD

    CJ

    x

    x

    x

    x

    x

    —

    —

    —

    33e

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    CA

     

     

    x

     

     

    —

    —

    —

    34a

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    ≤ 3 100

    34b

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    > 3 100

    34c

     

     

     

    x

    x

     

     

     

     

    x

    —

    —

    —

    34d

     

     

     

    x

    x

    DD

    CB

     

     

    x

    x

    x

    —

    ≤ 6

    —

    34e

     

     

     

    x

    x

     

     

    x

    x

    x

    —

    > 6

    —

    34f

     

     

     

    x

    x

    liigendbuss

    LF

    SD

    CG

    x

    x

    x

     

     

    ei

    —

    —

    35a

    x

    x

    x

     

     

    x

    x

     

     

     

    jah

    —

    —

    35b1

    x

    x

    x

     

     

     

     

    x

     

     

    jah

    —

    —

    35b2

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    CH

    x

    x

    x

     

     

    —

    —

    —

    35c

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    CC

     

     

    x

     

     

    —

    —

    —

    36a

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    ≤ 3 100

    36b

     

     

     

    x

    x

    SD

     

     

     

    x

     

    —

    —

    > 3 100

    36c

     

     

     

    x

    x

     

     

     

     

    x

    —

    —

    —

    36d

     

     

     

    x

    x

    DD

    CD

     

     

    x

    x

    x

    —

    ≤ 6

    —

    36e

     

     

     

    x

    x

     

     

    x

    x

    x

    —

    > 6

    —

    36f

     

     

     

    x

    x


    Tabel 6

    Komplektsete ja komplekteeritud raskete busside sõidukirühmad, 4 telge

    Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

    Sõidukirühm

    Kasutusotstarbe

    määramine

    Telgede arv

    Raami konfiguratsioon

    (ainult selgitus)

    Sõidukikood (*9)

    Sõidukiklass (*10)

    Madal sissepääs

    (ainult sõidukikood CE või CG)

    Sõitjaistmed alumisel korrusel (ainult sõidukikood CB või CD)

    Integreeritud kere kõrgus [mm] (ainult sõidukiklass II + III)

    I

    I

    + II

    või

    A

    II

    II

    + III

    III

    või

    B

    Raske linnabuss

    Linnabuss

    Linnalähibuss

    Linnadevaheline buss

    Pikamaabuss

    4

    jäiga kerega

    LF

    SD

    CE

    x

    x

    x

     

     

    ei

    —

    —

    37a

    x

    x

    x

     

     

    x

    x

     

     

     

    jah

    —

    —

    37b1

    x

    x

    x

     

     

     

     

    x

     

     

    jah

    —

    —

    37b2

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    CF

    x

    x

    x

     

     

    —

    —

    —

    37c

    x

    x

    x

     

     

    katuseta

    SD

    CI

    x

    x

    x

    x

    x

    —

    —

    —

    37d

    x

    x

    x

     

     

    DD

    CJ

    x

    x

    x

    x

    x

    —

    —

    —

    37e

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    CA

     

     

    x

     

     

    —

    —

    —

    38a

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    ≤ 3 100

    38b

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    > 3 100

    38c

     

     

     

    x

    x

     

     

     

     

    x

    —

    —

    —

    38d

     

     

     

    x

    x

    DD

    CB

     

     

    x

    x

    x

    —

    ≤ 6

    —

    38e

     

     

     

    x

    x

     

     

    x

    x

    x

    —

    > 6

    —

    38f

     

     

     

    x

    x

    liigendbuss

    LF

    SD

    CG

    x

    x

    x

     

     

    ei

    —

    —

    39a

    x

    x

    x

     

     

    x

    x

     

     

     

    jah

    —

    —

    39b1

    x

    x

    x

     

     

     

     

    x

     

     

    jah

    —

    —

    39b2

    x

    x

    x

    x

     

    DD

    CH

    x

    x

    x

     

     

    —

    —

    —

    39c

    x

    x

    x

     

     

    HF

    SD

    CC

     

     

    x

     

     

    —

    —

    —

    40a

     

     

     

    x

    x

     

     

     

    x

     

    —

    —

    ≤ 3 100

    40b

     

     

     

    x

    x

    SD

     

     

     

    x

     

    —

    —

    > 3 100

    40c

     

     

     

    x

    x

     

     

     

     

    x

    —

    —

    —

    40d

     

     

     

    x

    x

    DD

    CD

     

     

    x

    x

    x

    —

    ≤ 6

    —

    40e

     

     

     

    x

    x

     

     

    x

    x

    x

    —

    > 6

    —

    40f

     

     

     

    x

    x

    2.   Raskete busside CO2 heite ja kütusekulu kindlaksmääramise meetod

    2.1.

    		 Raskete busside puhul kajastuvad CO2 heite ja kütusekulu tulemustes komplektse sõiduki või komplekteeritud sõiduki tehnilised omadused, sealhulgas lõpliku kere ja abiseadmete omadused. Etappidena ehitatud raskete busside puhul võib sisendandmete ja sisendteabe koostamisse ning modelleerimisvahendi kasutamisse olla kaasatud rohkem kui üks tootja. Raskete busside puhul põhinevad CO2 heide ja kütusekulu järgmisel kahel erineval modelleerimisel:

    (a)

    esimese etapi sõiduki modelleerimine;

    (b)

    komplektse või komplekteeritud sõiduki modelleerimine.

    2.2.

    		 Kui tootja on raske bussi komplektse sõidukina heaks kiitnud, tuleb modelleerimine teha nii esimese etapi sõiduki kui ka komplektse sõiduki kohta.

    2.3.

    		 Esimese etapi sõiduki puhul hõlmab modelleerimisvahendi sisend mootori, jõuülekande ja rehvide sisendandmeid ning abiseadmete alarühma sisendteavet (6). Sõidukirühmadesse klassifitseerimine toimub vastavalt tabelile 3, võttes aluseks telgede arvu ja selle, kas sõiduk on liigendbuss või mitte. Esimese etapi sõiduki modelleerimisel määrab modelleerimisvahend neli erinevat kere üldtüüpi (kõrge ja madala põhjaga, ühe- ja kahekorruseline) ning modelleerib tabelis 3 loetletud 11 kasutusotstarvet iga sõidukirühma kohta kahel erineval koormustingimusel. Selle tulemuseks on 22 tulemust esimese etapi raske bussi CO2 heite ja kütusekulu kohta. Modelleerimisvahend koostab algetapi jaoks sõiduki andmefaili (VIF1), mis sisaldab kõiki järgmisse tootmisetappi ülekandmiseks vajalikke andmeid. VIF1 sisaldab kõiki mittekonfidentsiaalseid sisendandmeid, energiatarbe tulemusi (7) (MJ/km), teavet esimese etapi tootja kohta ja asjakohaseid räsisid (8).

    2.4.

    		 Esimese etapi sõiduki tootja peab tegema VIF1 kättesaadavaks järgmise tootmisetapi eest vastutavale tootjale. Kui esimese etapi sõiduki tootja esitab andmed, mis on rangemad kui III lisas kindlaks määratud esimese etapi sõiduki nõuded, ei mõjuta need andmed esimese etapi sõiduki modelleerimise tulemusi, vaid need kirjutatakse sõiduki andmefaili VIF1 ja võetakse arvesse hilisemates etappides. Esimese etapi sõiduki jaoks koostab modelleerimisvahend ka tootja arvepidamisfaili.

    2.5.

    		 Vaheetapi sõiduki puhul vastutab vaheetapi tootja lõpliku kere asjakohaste sisendandmete ja -teabe alakogumi eest (9). Vaheetapi tootja ei taotle komplekteeritud sõiduki sertifitseerimist. Vaheetapi tootja lisab või ajakohastab komplekteeritud sõidukiga seotud teavet ning kasutab modelleerimisvahendit, et saada sõiduki andmefaili VIFi ajakohastatud versioon koos räsiga (10). VIFi tuleb teha kättesaadavaks järgmise tootmisetapi eest vastutavale tootjale. Vaheetapi sõidukite puhul hõlmab VIFi ka dokumentide esitamist tüübikinnitusasutustele. Vaheetapi sõidukitele CO2 heite ja/või kütusekulu modelleerimisi ei tehta.

    2.6.

    		 Kui tootja teeb vaheetapi, komplektses või komplekteeritud sõidukis muudatusi, mis nõuaksid esimese etapi sõiduki sisendandmete või -teabe ajakohastamist (näiteks telje või rehvide muutmine), tegutseb muudatusi tegev tootja esimese etapi sõiduki tootjana ja tal on sellekohased kohustused.

    2.7.

    		 Komplektse või komplekteeritud sõiduki puhul täiendab ja vajaduse korral ajakohastab tootja eelmises tootmisetapis VIFi kaudu edastatud lõpliku kere sisendandmeid ja -teavet ning kasutab modelleerimisvahendit CO2 heite ja kütusekulu arvutamiseks. Selles etapis klassifitseeritakse rasked bussid modelleerimise jaoks punktis 1.2.3 kindlaksmääratud kuue kriteeriumi alusel sõidukirühmadesse, mis on loetletud tabelites 4, 5 ja 6. Komplektsete või komplekteeritud raskete busside puhul tehakse CO2 heite ja kütusekulu kindlakstegemiseks modelleerimisvahendiga järgmised arvutusetapid:

    2.7.1.

    1. etapp – komplektse või komplekteeritud sõiduki kerega sobiva esimese etapi sõiduki alarühma valimine (näiteks 34f puhul P34 DD) ja esimese etapi sõiduki modelleerimisel saadud vastavate energiatarbe tulemuste kättesaadavaks tegemine.

    2.7.2.

    2. etapp – modelleerimine, et kvantifitseerida komplektse või komplekteeritud sõiduki kere ja abiseadmete mõju võrreldes üldtüübi kere ja abiseadmetega, nagu on arvesse võetud esimese etapi sõiduki modelleerimistel energiatarbe kohta. Nendel modelleerimistel kasutatakse esimese etapi sõiduki andmekogumi jaoks üldisi andmeid, mis ei kuulu sõiduki andmefailiga eri tootmisetappide vahel edastatavate andmete hulka (11).

    2.7.3.

    3. etapp – esimese etapi sõiduki modelleerimise teel 1. etapis saadud energiatarbe tulemuste kombineerimine 2. etapi tulemustega annab komplektse või komplekteeritud sõiduki energiatarbe andmed. Selle arvutusetapi üksikasjad on dokumenteeritud modelleerimisvahendi kasutusjuhendis.

    2.7.4.

    4. etapp – sõiduki CO2 heite ja kütusekuluga seotud tulemused arvutatakse 3. etapi tulemuste ja modelleerimisvahendis salvestatud kütuse üldiste tehniliste andmete põhjal. 2., 3. ja 4. etapp tuleb teha eraldi iga tabelis 4, 5 ja 6 loetletud sõidukirühmade kasutusotstarvete kombinatsiooni kohta nii väikese kui ka iseloomuliku koormuse tingimustes.

    2.7.5.

    Komplektse sõiduki või komplekteeritud sõiduki puhul koostab modelleerimisvahend tootja arvepidamisfaili, kliendi teabefaili ja sõiduki andmefaili VIFi. Kui sõiduk läbib komplekteerimiseks veel järgmise etapi, tuleb VIFi teha kättesaadavaks järgmisele tootjale.

    Joonisel 2 on esitatud andmevoog, mis põhineb sõiduki näitel, mis on toodetud CO2-ga seotud viie tootmisetapi käigus.

    Joonis 2

    Viie etapina toodetud raske bussi andmevoo näide

    Image 2

    (*1)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

    (*2)  Neis sõidukiklassides käsitletakse vedukeid jäiga kerega veoautodena, kuid spetsiifilise veduki tühimassiga.

    (*3)  Sõidukirühmade 4, 5, 9 ja 10 alarühm v: neid kasutusotstarbeid kohaldatakse ainult eriotstarbeliste sõidukite suhtes.

    T

    =

    veduk,

    R

    =

    jäiga kerega veoauto ja standardne kere,

    T1, T2

    =

    standardne haagis,

    ST

    =

    standardne poolhaagis,

    D

    =

    standardne eelik.

    (*4)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

    R

    =

    standardne kere,

    I

    =

    integreeritud kerega kaubik,

    FWD

    =

    esivedu,

    RWD

    =

    üks veotelg, mis ei ole esitelg,

    AWD

    =

    rohkem kui üks veotelg.

    (1)  „P“ – klassifitseerimise esimene etapp; kaldjoonega eraldatud kaks arvu on nende sõidukirühmade numbrid, kuhu saab liigitada komplektse või komplekteeritud sõiduki.

    (2)  „Madal põhi“ – sõidukikoodid CE, CF, CG, CH, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 3.

    „Kõrge põhi“ – sõidukikoodid CA, CB, CC, CD, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 3.

    (3)  „SD“ – ühekorruseline sõiduk, „DD“ – kahekorruseline sõiduk.

    (4)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 107: ühtsed sätted, mis käsitlevad M2- ja M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses nimetatud sõidukite üldehitusega (ELT L 52, 23.2.2018, lk 1).

    (5)  Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).

    (*5)  Vastavalt määrusele (EL) 2018/858.

    (*6)  Vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.

    (*7)  Vastavalt määrusele (EL) 2018/858.

    (*8)  Vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.

    (*9)  Vastavalt määrusele (EL) 2018/858.

    (*10)  Vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.

    (6)  Esimese etapi sõidukite sisendteave ja -andmed, nagu on määratletud III lisas.

    (7)  CO2 heite ja kütusekulu tulemusi ei ole sõiduki andmefailis vaja esitada, sest selle teabe saab arvutada energiatarbe ja teadaoleva kütusetüübi põhjal.

    (8)  Sõiduki andmefaili sisu on üksikasjalikult kirjeldatud IV lisa III osas.

    (9)  Komplektsete ja komplekteeritud sõidukite sisendteabe ja sisendandmete alakogum, nagu on kindlaks määratud III lisas.

    (10)  i tähistab tootmisprotsessi seni läbitud etappide arvu.

    (11)  Vt IV lisa III osa punkt 1.1

    II LISA

    II lisa muudetakse järgmiselt.

    (1)

    Punkti 1.1.1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    räside võrdluse teel selle kontrollimise, et modelleerimisel kasutatavate komponentide, eraldi seadmestike, süsteemide või vajaduse korral nende vastavate tüüpkondade sisendfailid vastavad selle komponendi, eraldi seadmestiku, süsteemi või vajaduse korral nende vastava tüüpkonna sisendandmetele, mille jaoks on sertifikaat väljastatud;“.

    (2)

    Punkti 2.1 muudetakse järgmiselt:

    (a)

    teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    et tõendamisetapis rakendatud protsesse rakendatakse samamoodi kõigis tootmisrajatistes, kus toodetakse asjaomase rakendusjuhtumi alla kuuluvaid sõidukeid“;

    (b)

    kolmas lõik asendatakse järgmisega:

    „Teise lõike punkti a kohaldamisel hõlmab kontroll vähemalt ühe sõiduki CO2 heite ja kütusekulu kindlaksmääramist igast tootmisrajatisest, mille jaoks luba taotletakse.“

    (3)

    1. liites muudetakse I jagu järgmiselt:

    (a)

    punkt 1 asendatakse järgmisega:

    „1.

    Sõiduki tootja nimi ja aadress:“;

    (b)

    punkt 3 asendatakse järgmisega:

    „3.

    Hõlmatud rakendusjuhtum:“.

    (4)

    2. liite I jao punktid 0.1, 0.2 ja 0.3 asendatakse järgmisega:

    „0.1

    		 Sõiduki tootja nimi ja aadress:

    0.2

    		 Tootmisrajatised ja/või koostetehased, mille jaoks on kehtestatud komisjoni määruse (EL) 2017/2400 (*1) II lisa punktis 1 osutatud protsessid modelleerimisvahendi kasutamiseks.

    0.3

    		 Hõlmatud rakendusjuhtum:

    (*1)  ELT L 349, 29.12.2017, lk 1.“."

    (*1)  ELT L 349, 29.12.2017, lk 1.“.“

    III LISA

    „III LISA

    SÕIDUKI OMADUSEGA SEONDUV SISENDTEAVE

    1.   Sissejuhatus

    Käesolevas lisas kirjeldatakse parameetrite loetelu, mille sõiduki tootja peab esitama modelleerimisvahendi sisendina. Kohaldatav XML-skeem ja näiteandmed on saadaval spetsiaalses elektroonilises jagamisplatvormis.

    2.   Mõisted

    (1)

    „Parameter ID“ – modelleerimisvahendis konkreetse sisendparameetri või sisendandmete kogumi kohta kasutatav kordumatu tunnus;

    (2)

    „type“ – parameetri andmetüüp;

    string…

    tärgijada ISO8859-1 kodeeringus;

    token…

    tärgijada ISO8859-1 kodeeringus ilma tühikuteta alguses või lõpus;

    date…

    kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaajas järgmises vormingus: AAAA-KK-PPTTT:MM:SSZ, kus kaldkirjas tähed tähistavad fikseeritud tärke, näiteks 2002-05-30T09:30:10Z;

    integer…

    täisarvulised andmed ilma eesnullideta, näiteks 1 800;

    double, X…

    murdarv, millel on pärast kümnendkohtade eraldusmärki (.) X kohta ega ole eesnulle, näiteks „double, 2“ puhul: 2 345,67 ja „double, 4“ puhul: 45.6780;

    (3)

    „unit“ … parameetri füüsiline ühik;

    (4)

    „sõiduki korrigeeritud tegelik mass“ – mass, mis on kindlaks määratud mõistega „sõiduki tegelik mass“ komisjoni määruses (EL) 1230/2012 (*), selle erinevusega, et paak peab (paagid peavad) olema täidetud vähemalt 50 % ulatuses selle/nende mahutavusest. Vedelikku sisaldavad süsteemid on täidetud 100 % ulatuses tootja määratud mahust, välja arvatud vedelikku sisaldavad süsteemid reovee jaoks, mis peavad olema tühjad.

    Keskmise suurusega jäiga kerega veoautode, raskete jäiga kerega veoautode ja vedukite mass määratakse ilma pealisehitiseta ja korrigeeritakse punktis 4.3 kindlaks määratud paigaldamata standardvarustuse massiga. Komplektse sõiduki või komplektse autorongi (sõiduki ja (pool)haagise kombinatsiooni) modelleerimiseks lisab modelleerimisvahend automaatselt standardse kere, standardse poolhaagise või standardse haagise massi. Kõik osad, mis on paigaldatud peamisele raamile või selle kohale, loetakse pealisehitise osadeks, kui need on paigaldatud ainult pealisehitise võimaldamiseks, olenemata töökorras seisundi jaoks vajalikest osadest.

    Kui esimese etapi sõiduk on raske buss, ei kohaldata „sõiduki korrigeeritud tegelikku massi“, sest massi üldise väärtuse määrab modelleerimisvahend;

    (5)

    „integreeritud kere kõrgus“ – integreeritud kere kõrgeima võrdluspunkti A ja madalaima punkti B vahekaugus teljel Z (vt joonis 1). Standardjuhtumist erinevate sõidukite puhul rakendatakse järgmisi erijuhtumeid (vt joonis 2).

    Erijuhtum 1, kahel tasandil katus. Integreeritud kere kõrgus on h1 ja h2 keskmine, kus

    h1 on punktide A ja B vahekaugus sõiduki ristlõikel, mille määrab esimese sõitjaukse tagaserv;

    h2 on punktide A ja B vahekaugus.

    Erijuhtum 2, kaldkatus. Integreeritud kere kõrgus on h1 ja h2 keskmine, kus

    h1 on punktide A ja B vahekaugus sõiduki ristlõikel, mille määrab esimese sõitjaukse tagaserv;

    h2 on punktide A ja B vahekaugus.

    Erijuhtum 3, katuseta, katusesektsiooniga.

    Integreeritud kere kõrgus määratakse katusesektsiooni järgi.

    Erijuhtum 4, katuseta, katusesektsioonideta.

    Integreeritud kere kõrgus on punktide A ja B vahekaugus sõiduki ristlõikel, mille määrab esiklaasist (kahekorruselise bussi korral ülemisest esiklaasist) pikisuunas kuni ühe meetri kaugusel paiknev sõiduki kõrgeim punkt.

    Kõigil standardjuhtumist või erijuhtumist 1 kuni 4 erinevatel juhtudel on integreeritud kere kõrgus sõiduki kõrgeima punkti ja punkti B vahekaugus. See parameeter on asjakohane ainult raskete busside puhul;

    Joonis 1

    Integreeritud kere kõrgus – standardjuhtum

    Image 3

    Joonis 2

    Integreeritud kere kõrgus – erijuhud

    Image 4

    (6)

    „võrdluspunkt A“ – kere kõrgeim punkt (joonis 1). Arvesse ei võeta kere- ja/või disainipaneele, paigalduskronsteine, nt kliimaseadme monteerimiseks, luuke jms;

    (7)

    „võrdluspunkt B“ – kere alumise välisserva madalaim punkt (joonis 1). Arvesse ei võeta paigalduskronsteine (näiteks telje paigaldamiseks);

    (8)

    „sõiduki pikkus“ – sõiduki mõõde vastavalt määruse (EL) 1230/2012 I lisa 1. liite tabelile I. Arvesse ei võeta eemaldatavaid kandureid, püsikinnitatud haakeseadiseid ega muid püsikinnitatud välisosi, mis ei mõjuta sõitjateruumi suurust. See parameeter on asjakohane ainult raskete busside puhul;

    (9)

    „sõiduki laius“ – sõiduki mõõde vastavalt määruse (EL) 1230/2012 I lisa 1. liite tabelile II. Arvesse ei võeta eemaldatavaid kandureid, püsikinnitatud haakeseadiseid ega muid püsikinnitatud välisosi, mis ei mõjuta sõitjateruumi suurust;

    (10)

    „sisenemiskõrgus kallutamata asendis“ põranda kõrgus maapinnast esimese ukse avas, mõõdetakse sõiduki kõige eesmise ukse juures, kui sõiduk on kallutamata asendis;

    (11)

    „kütuseelement“ – energiamuundur, mis muudab keemilise energia (sisend) elektrienergiaks (väljund) või vastupidi;

    (12)

    „kütuseelemendiga sõiduk“ – sõiduk mille jõuseade koosneb ainult kütuseelemendist (kütuseelementidest) ja elektrimasinast (elektrimasinatest) veojõuallikana;

    (13)

    „kütuseelemendiga hübriidsõiduk“ – kütuseelemendiga sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mis sisaldab vähemalt üht kütusemahutisüsteemi ja vähemalt üht laetavat elektrienergia salvestussüsteemi veojõuallika energiasalvestussüsteemina;

    (14)

    „ainult sisepõlemismootoriga sõiduk“ – sõiduk, mille kõik veojõuallikad on sisepõlemismootorid;

    (15)

    „elektrimasin“ – energiamuundur, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks või vastupidi;

    (16)

    „energiasalvestussüsteem“ – süsteem, mis salvestab energiat ja vabastab sisendenergiaga sama liiki energiat;

    (17)

    „veojõuallika energiasalvestussüsteem“ – jõuseadme energiasalvestussüsteem, mis ei ole lisaseade ja mille väljundenergiat kasutatakse otseselt või kaudselt sõiduki liikumapanemiseks;

    (18)

    „veojõuallika energiasalvestussüsteemi liik“ – kütusemahutisüsteem, laetav energiasalvestussüsteem või laetav mehaanilise energia salvestussüsteem;

    (19)

    „pärast“ – asukoht sõiduki jõuseadmes, mis on ratastele lähemal kui tegelik võrdluspositsioon;

    (20)

    „jõuülekandesüsteem“ – jõuseadme omavahel ühendatud osad mehaanilise energia ülekandmiseks veojõuallika(te) ja rataste vahel;

    (21)

    „energiamuundur“ – süsteem, milles väljund- ja sisendenergia on eri liiki;

    (22)

    „veojõuallikas“ – jõuseadme energiamuundur, mis ei ole lisaseade ja mille väljundenergiat kasutatakse otseselt või kaudselt sõiduki liikumapanemiseks;

    (23)

    „veojõuallika liik“ – sisepõlemismootor, elektrimasin või kütuseelement;

    (24)

    „energialiik“ – elektrienergia, mehaaniline energia või keemiline energia (sh kütused);

    (25)

    „kütusemahutisüsteem“ – veojõuallika keemilise energia salvestussüsteem, kus mahutites hoitakse vedelat või gaasilist kütust;

    (26)

    „hübriidsõiduk“ – vähemalt kahte liiki veojõuallikaid ja vähemalt kahte liiki veojõuallika energiasalvestussüsteeme sisaldava jõuseadmega varustatud sõiduk;

    (27)

    „hübriidelektrisõiduk“ – hübriidsõiduk, mille üks veojõuallikas on elektrimasin ja teine sisepõlemismootor;

    (28)

    „jadahübriidelektrisõiduk“ – hübriidelektrisõiduk, mille jõuseadmes sisepõlemismootor käitab ühte või mitut elektrienergia muundamise ahelat ja sisepõlemismootoril ei ole sõiduki ratastega mehaanilist ühendust;

    (29)

    „sisepõlemismootor“ – energiamuundur, mis muundab põlevkütuse keemilise energia perioodilise või pideva oksüdatsiooni teel mehaaniliseks energiaks;

    (30)

    „välise laadimisega hübriidelektrisõiduk“ – hübriidelektrisõiduk, mida saab laadida välisest allikast;

    (31)

    „paralleelhübriidelektrisõiduk“ – hübriidelektrisõiduk, mille jõuseadmes sisepõlemismootor käitab ainult üht ahelat, mis mehaaniliselt ühendab mootori sõiduki ratastega;

    (32)

    „lisaseade“ – energiat tarbiv, muundav või salvestav või energiaga varustav seade, mille puhul energiat ei kasutata otseselt ega kaudselt sõiduki liikumapanemiseks, kuid mis on vajalik jõuseadme tööks;

    (33)

    „jõuseade“ – kõik sõiduki veojõuallikad, nende energiasalvestussüsteem(id) ja jõuülekandesüsteem(id), mis annavad ratastele sõiduki liikumapanemiseks vajalikku mehaanilist energiat, ning lisaseadmed;

    (34)

    „täiselektrisõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 lõike 16 kohane mootorsõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mille veojõuallikaks on üksnes elektriseadmed ja veojõuallika energiasalvestussüsteemiks üksnes laetavad elektrienergia salvestussüsteemid ja/või mis tahes muud vahendid elektrienergia otseseks või induktiivseks edastamiseks elektrivõrgust, mis annab mootorsõidukile veojõuenergiat;

    (35)

    „enne“ – asukoht sõiduki jõuseadmes, mis on ratastest kaugemal kui tegelik võrdluspositsioon;

    (36)

    „elektrilise jõuseadme integreeritud osa“ – Xb lisa punkti 2 alapunkti 36 kohane elektrilise jõuseadme integreeritud osa;

    (37)

    „hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa“ – Xb lisa punkti 2 alapunkti 38 kohane hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa.

    3.   Sisendparameetrite kogum

    Tabelites 1 kuni 11 on esitatud sõiduki omadustega seotud sisendparameetrite kogumid. Sõltuvalt rakendusjuhtumist (keskmise suurusega veoautod, rasked veoautod ja rasked bussid) on kindlaks määratud erinevad kogumid.

    Raskete busside puhul eristatakse sisendparameetreid, mis tuleb esitada esimese etapi sõiduki modelleerimisel ja mis tuleb esitada komplektse sõiduki või komplekteeritud sõiduki modelleerimisel. Kehtivad järgmised tingimused:

    —

    Esimese etapi sõiduki tootja peab esitama kõik esimese etapi sõiduki veerus loetletud parameetrid.

    —

    Esimese etapi sõiduki tootja võib täiendavalt esitada komplektse või komplekteeritud sõidukiga seotud sisendparameetreid, mida saab kindlaks määrata juba selles algetapis. Sel juhul tuleb teave tootja (P235), tootja aadressi (P252), VIN-koodi (P238) ja kuupäeva (P239) kohta esitada nii esimese etapi sisendparameetrite kogumi kui ka täiendavate sisendparameetrite kogumi kohta.

    —

    Vaheetapi tootja peab esitama komplektse või komplekteeritud sõiduki sisendparameetrid, mida saab kindlaks määrata selles etapis ja mis on tema vastutusel. Kui ajakohastatakse varasemas tootmisetapis esitatud parameetrit, tuleb täpsustada kogu parameetri seisund (näide: kui sõidukile lisatakse teine soojuspump, tuleb esitada mõlema süsteemi tehnoloogia). Vaheetapi tootja peab kõikidel juhtudel esitama teabe tootja (P235), tootja aadressi (P252), VIN-koodi (P238) ja kuupäeva (P239) kohta.

    —

    Komplekteeritud sõiduki tootja peab esitama sisendparameetrid, mida saab kindlaks määrata selles etapis ja mis on tema vastutusel. Eelmistes tootmisetappides juba esitatud parameetrite ajakohastamise vajaduse korral kehtivad samad nõuded kui vaheetapi tootja kohta. Kõikidel juhtudel tuleb esitada teave tootja (P235), tootja aadressi (P252), VIN-koodi (P238), kuupäeva (P239) ja korrigeeritud tegeliku massi (P038) kohta. Vajalike modelleerimiste tegemiseks peab kõigi tootmisetappide koondandmekogum sisaldama kogu teavet, mis on loetletud komplektse sõiduki või komplekteeritud sõiduki veerus.

    —

    Komplektse sõiduki etapiga seotud tootja peab esitama kõik sisendparameetrid. Teave tootja (P235), tootja aadressi (P252), VIN-koodi (P238) ja kuupäeva (P239) kohta tuleb esitada nii esimese etapi sisendparameetrite kui ka komplektse sõiduki sisendparameetrite kohta.

    —

    Parameeter „VehicleDeclarationType“ (P293) märgitakse kõigis tootmisetappides, mis annavad komplektse või komplekteeritud sõiduki kohta loetletud mis tahes parameetri.

    Tabel 1

    Sisendparameetrid „Vehicle/General“

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked veoautod

    Keskmise suurusega veoautod

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne või komplekteeritud sõiduk)

    Manufacturer

    P235

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    Manufacturer Address

    P252

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    Model_CommercialName

    P236

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    VIN

    P238

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    date

    P239

    date time

    [-]

    Sisendteabe ja sisendandmete loomise kuupäev ja kellaaeg.

    X

    X

    X

    X

    Legislative Category

    P251

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „N2“, „N3“, „M3“.

    X

    X

    X

    X

    ChassisConfiguration

    P036

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Rigid Lorry“, „Tractor“, „Van“, „Bus“.

    X

    X

    X

     

    AxleConfiguration

    P037

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „4 × 2“, „4 × 2F“, „6 × 2“, „6 × 4“, „8 × 2“, „8 × 4“, kus 4 × 2F tähistab esiveolist 4 × 2 sõidukit.

    X

    X

    X

     

    Articulated

    P281

    boolean

     

    Vastavalt artikli 3 punktile 37.

     

     

    X

     

    CorrectedActualMass

    P038

    int

    [kg]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 4 „Sõiduki korrigeeritud tegelik mass“.

    X

    X

     

    X

    TechnicalPermissibleMaximum LadenMass

    P041

    int

    [kg]

    Vastavalt määruse (EL) 1230/2012 artikli 2 punktile 7.

    X

    X

    X

    X

    IdlingSpeed

    P198

    int

    [1/min]

    Vastavalt punktile 7.1.

    Täiselektrisõiduki puhul ei ole sisend nõutav.

    X

    X

    X

     

    RetarderType

    P052

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „None“, „Losses included in Gearbox“, „Engine Retarder“, „Transmission Input Retarder“, „Transmission Output Retarder“, „Axlegear Input Retarder“.

    „Axlegear Input Retarder“ – kohaldatakse ainult jõuseadme skeemi „E3“, „S3“, „S-IEPC“ ja „E-IEPC“ suhtes.

    X

    X

    X

     

    RetarderRatio

    P053

    double, 3

    [-]

    Kiirendussuhe vastavalt VI lisa tabelile 2.

    X

    X

    X

     

    AngledriveType

    P180

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „None“, „Losses included in Gearbox“, „Separate Angledrive“.

    X

    X

    X

     

    PTOShafts Gear Wheels (1)

    P247

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „only the drive shaft of the PTO“, „drive shaft and/or up to 2 gear wheels“, „drive shaft and/or more than 2 gear wheels“, „only one engaged gearwheel above oil level“, „PTO which includes 1 or more additional gearmesh(es), without disconnect clutch“.

    X

     

     

     

    PTOOther Elements (1)

    P248

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „shift claw, synchroniser, sliding gearwheel“, „multi-disc clutch“, „multi-disc clutch, oil pump“.

    X

     

     

     

    CertificationNumberEngine

    P261

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.

    X

    X

    X

     

    CertificationNumberGearbox

    P262

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

    X

     

    CertificationNumberTorqueconverter

    P263

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

    X

     

    CertificationNumberAxlegear

    P264

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

    X

     

    CertificationNumberAngledrive

    P265

    token

    [-]

    Tähendab sertifitseeritud ülekandeseadme lisaosa komponenti, mis on paigaldatud nurkülekande asukohale.

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

    X

     

    CertificationNumberRetarder

    P266

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

    X

     

    Certification NumberAirdrag

    P268

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

     

    X

    AirdragModifiedMultistage

    P334

    boolean

    [-]

    Sisend on nõutav kõikidel tootmisetappidel pärast õhutakistuse komponendi esimest sisestamist.

    Kui parameetri väärtuseks on märgitud „true“ ja sertifitseeritud õhutakistuse komponenti ei ole sisestatud, kohaldatakse modelleerimisvahendis standardväärtusi vastavalt VIII lisale.

     

     

     

    X

    Certification NumberIEPC

    P351

    token

    [-]

    Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas ja sertifitseeritud sisendandmed on esitatud.

    X

    X

    X

     

    ZeroEmissionVehicle

    P269

    boolean

    [-]

    Nagu määratletud artikli 3 punktis 15.

    X

    X

    X

     

    VocationalVehicle

    P270

    boolean

    [-]

    Vastavalt määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktile 9.

    X

     

     

     

    NgTankSystem

    P275

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Compressed“, „Liquefied“.

    Asjakohane ainult sõidukite puhul, mille mootoritüüp on „NG PI“ või „NG CI“ (P193).

    Kui sõidukil on mõlema süsteemi kütusepaagid, märgitakse modelleerimisvahendi sisendina süsteem, mis sisaldab suurema energiaga kütust.

    X

    X

     

    X

    Sleepercab

    P276

    boolean

    [-]

     

    X

     

     

     

    ClassBus

    P282

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „I“, „I+II“, „A“, „II“, „II“, „III“, „B“ vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.

     

     

     

    X

    NumberPassengersSeatsLowerDeck

    P283

    int

    [-]

    Sõitjaistmete arv, välja arvatud juhi ja meeskonnaliikmete istmed.

    Kahekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit alumise korruse sõitjaistmete arvu märkimiseks. Ühekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit sõitjaistmete koguarvu märkimiseks.

     

     

     

    X

    NumberPassengersStandingLowerDeck

    P354

    int

    [-]

    Registreeritud seisvate sõitjate arv.

    Kahekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit alumise korruse registreeritud seisvate sõitjate arvu märkimiseks. Ühekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit registreeritud seisvate sõitjate koguarvu märkimiseks.

     

     

     

    X

    NumberPassengersSeatsUpperDeck

    P284

    int

    [-]

    Sõitjaistmete arv, välja arvatud juhi ja meeskonnaliikmete istmed kahekorruselise sõiduki ülemisel korrusel.

    Ühekorruselise sõiduki puhul märgitakse sisendina „0“.

     

     

     

    X

    NumberPassengersStandingUpperDeck

    P355

    int

    [-]

    Registreeritud seisvate sõitjate arv kahekorruselise sõiduki ülemisel korrusel.

    Ühekorruselise sõiduki puhul märgitakse sisendina „0“.

     

     

     

    X

    BodyworkCode

    P285

    int

    [-]

    Lubatud väärtused: „CA“, „CB“, „CC“, „CD“, „CE“, „CF“, „CH“, „CI“, „CJ“ vastavalt määruse (EL) 2018/585 I lisa C osa punktile 3.

    Sõidukikoodiga CX bussi raami puhul sisendit ei märgita.

     

     

     

    X

    LowEntry

    P286

    boolean

    [-]

    „Madala sissepääsuga“ vastavalt I lisa punktile 1.2.2.3.

     

     

     

    X

    HeightIntegratedBody

    P287

    int

    [mm]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 5.

     

     

     

    X

    VehicleLength

    P288

    int

    [mm]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 8.

     

     

     

    X

    VehicleWidth

    P289

    int

    [mm]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 9.

     

     

     

    X

    EntranceHeight

    P290

    int

    [mm]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 10.

     

     

     

    X

    DoorDriveTechnology

    P291

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „pneumatic“, „electric“, „mixed“.

     

     

     

    X

    Cargo volume

    P292

    double, 3

    [m3]

    Asjakohane ainult raami konfiguratsiooni „van“ puhul.

     

    X

     

     

    VehicleDeclarationType

    P293

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „interim“, „final“.

     

     

     

    X

    VehicleTypeApprovalNumber

    P352

    token

    [-]

    Kogu sõiduki tüübikinnituse number.

    Üksiksõiduki tüübikinnituse korral üksiksõiduki tüübikinnitusnumber.

    X

    X

     

    X


    Tabel 2

    Sisendparameetrid „Vehicle/AxleConfiguration“ rattatelje kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked veoautod

    Keskmise suurusega veoautod

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne või komplekteeritud sõiduk)

    Twin Tyres

    P045

    boolean

    [-]

     

    X

    X

    X

     

    Axle Type

    P154

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „VehicleNonDriven“, „VehicleDriven“.

    X

    X

    X

     

    Steered

    P195

    boolean

     

    Ainult aktiivselt juhitavate telgede kohta märgitakse „steered“.

    X

    X

    X

     

    Certification NumberTyre

    P267

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

     

    Tabelites 3 ja 3a on esitatud sisendparameetrite loetelud abiseadmete kohta. Tehnilised kirjeldused nende parameetrite määramiseks on esitatud IX lisas. „Parameter ID“ abil esitatakse III ja IX lisa parameetrite selge vastavus.

    Tabel 3

    Sisendparameetrid „Vehicle/Auxiliaries“ keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode jaoks

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    EngineCoolingFan/Technology

    P181

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Crankshaft mounted - Electronically controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Bimetallic controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Discrete step clutch“, „Crankshaft mounted - On/off clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Electronically controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Bimetallic controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transm. - Discrete step clutch“, „Belt driven or driven via transm. - On/off clutch“, „Hydraulic driven - Variable displacement pump“, „Hydraulic driven - Constant displacement pump“, „Electrically driven - Electronically controlled“.

    SteeringPump/Technology

    P182

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Fixed displacement“, „Fixed displacement with elec. control“, „Dual displacement“, „Dual displacement with elec. control“, „Variable displacement mech. controlled“, „Variable displacement elec. controlled“, „Electric driven pump“, „Full electric steering gear“.

    Täiselektrisõiduki või hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, on lubatud ainult väärtus „Electric driven pump“ või „Full electric steering gear“.

    Iga aktiivselt juhitava rattatelje kohta on nõutav eraldi kanne.

    ElectricSystem/Technology

    P183

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Standard technology“, „Standard technology - LED headlights, all“.

    PneumaticSystem/Technology

    P184

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Small“, „Small + ESS“, „Small + visco clutch“, „Small + mech. clutch“, „Small + ESS + AMS“, „Small + visco clutch + AMS“, „Small + mech. clutch + AMS“, „Medium Supply 1-stage“, „Medium Supply 1-stage + ESS“, „Medium Supply 1-stage + visco clutch“, „Medium Supply 1-stage + mech. clutch“, „Medium Supply 1-stage + ESS + AMS“, „Medium Supply 1-stage + visco clutch + AMS“, „Medium Supply 1-stage + mech. clutch + AMS“, „Medium Supply 2-stage“, „Medium Supply 2-stage + ESS“, „Medium Supply 2-stage + visco clutch“, „Medium Supply 2-stage + mech. clutch“, „Medium Supply 2-stage + ESS + AMS“, „Medium Supply 2-stage + visco clutch + AMS“, „Medium Supply 2-stage + mech. clutch + AMS“, „Large Supply“, „Large Supply + ESS“, „Large Supply + visco clutch“, „Large Supply + mech. clutch“, „Large Supply + ESS + AMS“, „Large Supply + visco clutch + AMS“, „Large Supply + mech. clutch + AMS“, „Vacuum pump“, „Small + elec. driven“, „Small + ESS + elec. driven“, „Medium Supply 1-stage + elec. driven“, „Medium Supply 1-stage + AMS + elec. driven“, „Medium Supply 2-stage + elec. driven“, „Medium Supply 2-stage + AMS + elec. driven“, „Large Supply + elec. driven“, „Large Supply + AMS + elec. driven“, „Vacuum pump + elec. driven“.

    Täiselektrisõidukite puhul on lubatud ainult väärtus „elec. driven“.

    HVAC/Technology

    P185

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „None“, „Default“.


    Tabel 3a

    Sisendparameetrid „Vehicle/Auxiliaries“ raskete busside jaoks

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne või komplekteeritud sõiduk)

    EngineCoolingFan/Technology

    P181

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Crankshaft mounted - Electronically controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Bimetallic controlled visco clutch“, „Crankshaft mounted - Discrete step clutch 2 stages“, „Crankshaft mounted - Discrete step clutch 3 stages“, „Crankshaft mounted - On/off clutch“, „Belt driven or driven via transmission - Electronically controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transmission - Bimetallic controlled visco clutch“, „Belt driven or driven via transmission - Discrete step clutch 2 stages“, „Belt driven or driven via transmission - Discrete step clutch 3 stages“, „Belt driven or driven via transmission - On/off clutch“, „Hydraulic driven - Variable displacement pump“, „Hydraulic driven - Constant displacement pump“, „Electrically driven - Electronically controlled“

    X

     

    SteeringPump/Technology

    P182

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Fixed displacement“, „Fixed displacement with elec. control“, „Dual displacement“, „Dual displacement with elec. control“, „Variable displacement mech. controlled“, „Variable displacement elec. controlled“, „Electric driven pump“, „Full electric steering gear“.

    Täiselektrisõiduki või hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, on lubatud ainult väärtus „Electric driven pump“ või „Full electric steering gear“.

    Iga aktiivselt juhitava rattatelje kohta on nõutav eraldi kanne.

    X

     

    ElectricSystem/AlternatorTechnology

    P294

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „conventional“, „smart“, „no alternator“.

    Üks kanne sõiduki kohta.

    Sisepõlemismootoriga sõiduki puhul on lubatud ainult väärtus „conventional“ või „smart“.

    Hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, on lubatud ainult väärtus „no alternator“ või „conventional“.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternatorRatedCurrent

    P295

    integer

    [A]

    Eraldi kanne iga nutika generaatori kohta.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternatorRatedVoltage

    P296

    integer

    [V]

    Lubatud väärtused: „12“, „24“, „48“.

    Eraldi kanne iga nutika generaatori kohta.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternator BatteryTechnology

    P297

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „lead-acid battery – conventional“, „lead-acid battery –AGM“, „lead-acid battery – gel“, „li-ion battery - high power“, „li-ion battery - high energy“.

    Eraldi kanne iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternator BatteryNominalVoltage

    P298

    integer

    [V]

    Lubatud väärtused: „12“, „24“, „48“.

    Kui akud on jadakonfiguratsioonis (näiteks kaks 12 V seadet 24 V süsteemi jaoks), tuleb märkida ühe akuüksuse tegelik nimipinge (selles näites 12 V).

    Eraldi kanne iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternator BatteryRatedCapacity

    P299

    integer

    [Ah]

    Eraldi kanne iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternatorCapacitorTechnology

    P300

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „with DCDC converter“.

    Eraldi kanne iga kondensaatori kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternatorCapacitorRatedCapacitance

    P301

    integer

    [F]

    Eraldi kanne iga kondensaatori kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    X

     

    ElectricSystem/SmartAlternatorCapacitorRatedVoltage

    P302

    integer

    [V]

    Eraldi kanne iga kondensaatori kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    X

     

    ElectricSystem/SupplyFromHEVPossible

    P303

    boolean

    [-]

     

    X

     

    ElectricSystem/InteriorlightsLED

    P304

    boolean

    [-]

     

     

    X

    ElectricSystem/DayrunninglightsLED

    P305

    boolean

    [-]

     

     

    X

    ElectricSystem/PositionlightsLED

    P306

    boolean

    [-]

     

     

    X

    ElectricSystem/BrakelightsLED

    P307

    boolean

    [-]

     

     

    X

    ElectricSystem/HeadlightsLED

    P308

    boolean

    [-]

     

     

    X

    PneumaticSystem/SizeOfAirSupply

    P309

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Small“, „Medium Supply 1-stage“, „Medium Supply 2-stage“, „Large Supply 1-stage“, „Large Supply 2-stage“, „not applicable“.

    Elektriliselt käitatava kompressori korral tuleb märkida „not applicable“.

    Täiselektrisõiduki puhul ei ole sisend nõutav.

    X

     

    PneumaticSystem/CompressorDrive

    P310

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „mechanically“, „electrically“.

    Täiselektrisõiduki puhul on lubatud ainult väärtus „electrically“.

    X

     

    PneumaticSystem/Clutch

    P311

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „visco“, „mechanically“.

    Täiselektrisõiduki puhul ei ole sisend nõutav.

    X

     

    PneumaticSystem/SmartRegenerationSystem

    P312

    boolean

    [-]

     

    X

     

    PneumaticSystem/SmartCompressionSystem

    P313

    boolean

    [-]

    Täiselektrisõiduki või hübriidelektrisõiduki puhul, mille jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „S“ või „S-IEPC“, ei ole sisend nõutav.

    X

     

    PneumaticSystem/Ratio Compressor toEngine

    P314

    double, 3

    [-]

    Elektriliselt käitatava kompressori korral tuleb märkida „0,000“.

    Täiselektrisõiduki puhul ei ole sisend nõutav.

    X

     

    PneumaticSystem/Air suspension control

    P315

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „mechanically“, „electronically“.

    X

     

    PneumaticSystem/SCRReagent Dosing

    P316

    boolean

    [-]

     

    X

     

    HVAC/SystemConfiguration

    P317

    int

    [-]

    Lubatud väärtused: „0“ kuni „10“.

    Kui kliimaseadmesüsteem ei ole komplektne, märgitakse „0“. „0“ ei kohaldata komplektsete või komplekteeritud sõidukite puhul.

     

    X

    HVAC/ HeatPumpTypeDriverCompartmentCooling

    P318

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „not applicable“, „R-744“, „non R-744 2-stage“, „non R-744 3-stage“, „non R-744 4-stage“, „non R-744 continuous“.

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioonide 6 ja 10 puhul tuleb toite tõttu sõitjateruumi soojuspumbalt märkida „not applicable“.

     

    X

    HVAC/ HeatPumpTypeDriverCompartmentHeating

    P319

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „not applicable“, „R-744“, „non R-744 2-stage“, „non R-744 3-stage“, „non R-744 4-stage“, „non R-744 continuous“.

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioonide 6 ja 10 puhul tuleb toite tõttu sõitjateruumi soojuspumbalt märkida „not applicable“.

     

    X

    HVAC/ HeatPumpTypePassengerCompartmentCooling

    P320

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „R-744“, „non R-744 2-stage“, „non R-744 3-stage“, „non R-744 4-stage“, „non R-744 continuous“.

    Kui sõitjateruumi jahutamiseks kasutatakse mitut erineva tehnoloogiaga soojuspumpa, tuleb märkida peamine tehnoloogia (näiteks vastavalt olemasolevale võimsusele või eeliskasutusele).

     

    X

    HVAC/ HeatPumpTypePassengerCompartmentHeating

    P321

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „none“, „R-744“, „non R-744 2-stage“, „non R-744 3-stage“, „non R-744 4-stage“, „non R-744 continuous“.

    Kui sõitjateruumi soojendamiseks kasutatakse mitut erineva tehnoloogiaga soojuspumpa, tuleb märkida peamine tehnoloogia (näiteks vastavalt olemasolevale võimsusele või eeliskasutusele).

     

    X

    HVAC/AuxiliaryHeaterPower

    P322

    integer

    [W]

    Kui täiendavat soojendusseadet ei ole paigaldatud, märkida „0“.

     

    X

    HVAC/Double glazing

    P323

    boolean

    [-]

     

     

    X

    HVAC/AdjustableCoolantThermostat

    P324

    boolean

    [-]

     

    X

     

    HVAC/AdjustableAuxiliaryHeater

    P325

    boolean

    [-]

     

     

    X

    HVAC/EngineWasteGasHeatExchanger

    P326

    boolean

    [-]

    Täiselektrisõiduki puhul ei ole sisend nõutav.

    X

     

    HVAC/SeparateAirDistributionDucts

    P327

    boolean

    [-]

     

     

    X

    HVAC/WaterElectricHeater

    P328

    boolean

    [-]

    Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

     

    X

    HVAC/AirElectricHeater

    P329

    boolean

    [-]

    Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

     

    X

    HVAC/OtherHeating Technology

    P330

    boolean

    [-]

    Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

     

    X


    Tabel 4

    Sisendparameetrid „Vehicle/EngineTorqueLimits“ käigu kohta (valikuline)

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked veoautod

    Keskmise suurusega veoautod

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne või komplekteeritud sõiduk)

    Käik

    P196

    integer

    [-]

    Märkida tuleb ainult nende käikude numbrid, mille puhul kohaldatakse sõidukiga seotud mootori pöördemomendi piirnäitajaid punkti 6 kohaselt.

    X

    X

    X

     

    MaxTorque

    P197

    integer

    [Nm]

     

    X

    X

    X

     


    Tabel 5

    Sisendparameetrid sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse vabastust vastavalt artiklile 9

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked veoautod

    Keskmise suurusega veoautod

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne ja komplekteeritud sõiduk)

    Manufacturer

    P235

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    ManufacturerAddress

    P252

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    Model_CommercialName

    P236

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    VIN

    P238

    token

    [-]

     

    X

    X

    X

    X

    date

    P239

    date time

    [-]

    Sisendteabe ja sisendandmete loomise kuupäev ja kellaaeg.

    X

    X

    X

    X

    LegislativeCategory

    P251

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „N2“, „N3“, „M3“.

    X

    X

    X

    X

    ChassisConfiguration

    P036

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Rigid Lorry“, „Tractor“, „Van“, „Bus“.

    X

    X

    X

     

    AxleConfiguration

    P037

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „4 × 2“, „4 × 2F“, „6 × 2“, „6 × 4“, „8 × 2“, „8 × 4“, kus 4 × 2F tähistab esiveolist 4 × 2 sõidukit.

    X

    X

    X

     

    Articulated

    P281

    boolean

     

    vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud määratlusele.

     

     

    X

     

    CorrectedActualMass

    P038

    int

    [kg]

    Vastavalt 2. jao punktile 4 „Sõiduki korrigeeritud tegelik mass“.

    X

    X

     

    X

    TechnicalPermissibleMaximumLadenMass

    P041

    int

    [kg]

    Vastavalt määruse (EL) 1230/2012 artikli 2 punktile 7.

    X

    X

    X

    X

    ZeroEmissionVehicle

    P269

    boolean

    [-]

    Nagu määratletud artikli 3 punktis 15.

    X

    X

    X

     

    Sleepercab

    P276

    boolean

    [-]

     

    X

     

     

     

    ClassBus

    P282

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „I“, „I+II“, „A“, „II“, „II“, „III“, „B“ vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.

     

     

     

    X

    NumberPassengersSeatsLowerDeck

    P283

    int

    [-]

    Sõitjaistmete arv, välja arvatud juhi ja meeskonnaliikmete istmed.

    Kahekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit alumise korruse sõitjaistmete arvu märkimiseks. Ühekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit sõitjaistmete koguarvu märkimiseks.

     

     

     

    X

    NumberPassengersStandingLowerDeck

    P354

    int

    [-]

    Registreeritud seisvate sõitjate arv.

    Kahekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit alumise korruse registreeritud seisvate sõitjate arvu märkimiseks. Ühekorruselise sõiduki puhul kasutatakse seda parameetrit registreeritud seisvate sõitjate koguarvu märkimiseks.

     

     

     

    X

    NumberPassengersSeatsUpperDeck

    P284

    int

    [-]

    Sõitjaistmete arv, välja arvatud juhi ja meeskonnaliikmete istmed kahekorruselise sõiduki ülemisel korrusel.

    Ühekorruselise sõiduki puhul märgitakse sisendina „0“.

     

     

     

    X

    NumberPassengersStandingUpperDeck

    P355

    int

    [-]

    Registreeritud seisvate sõitjate arv kahekorruselise sõiduki ülemisel korrusel.

    Ühekorruselise sõiduki puhul märgitakse sisendina „0“.

     

     

     

    X

    BodyworkCode

    P285

    int

    [-]

    Lubatud väärtused: „CA“, „CB“, „CC“, „CD“, „CE“, „CF“, „CH“, „CI“, „CJ“ vastavalt määruse (EL) 2018/585 I lisa C osa punktile 3.

     

     

     

    X

    LowEntry

    P286

    boolean

    [-]

    „Madala sissepääsuga“ vastavalt I lisa punktile 1.2.2.3.

     

     

     

    X

    HeightIntegratedBody

    P287

    int

    [mm]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 5.

     

     

     

    X

    SumNetPower

    P331

    int

    [W]

    Kõigi sõiduki jõuülekandesüsteemi või ratastega ühendatud energiamuundurite veojõu võimalik maksimaalne summa.

    X

    X

    X

     

    Technology

    P332

    string

    [-]

    Vastavalt 1. liite tabelile 1.

    Lubatud väärtused: „Dual-fuel vehicle Article 9 exempted“, „In-motion charging Article 9 exempted“, „Multiple powertrains Article 9 exempted“, „FCV Article 9 exempted“, „H2 ICE Article 9 exempted“, „HEV Article 9 exempted“, „PEV Article 9 exempted“, „HV Article 9 exempted“.

    X

    X

    X

     


    Tabel 6

    Sisendparameetrid „Advanced driver assistance systems“

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked veoautod

    Keskmise suurusega veoautod

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne ja komplekteeritud sõiduk)

    EngineStopStart

    P271

    boolean

    [-]

    Vastavalt punktile 8.1.1.

    Sisend esitatakse ainult sisepõlemismootoriga sõidukite ja hübriidelektrisõidukite puhul.

    X

    X

    X

    X

    EcoRollWithoutEngineStop

    P272

    boolean

    [-]

    Vastavalt punktile 8.1.2.

    Sisend esitatakse ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.

    X

    X

    X

    X

    EcoRollWith EngineStop

    P273

    boolean

    [-]

    Vastavalt punktile 8.1.3.

    Sisend esitatakse ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.

    X

    X

    X

    X

    PredictiveCruiseControl

    P274

    string

    [-]

    Vastavalt punktile 8.1.4 on lubatud väärtused: „1,2“, „1,2,3“.

    X

    X

    X

    X

    APTEcoRollReleaseLockupClutch

    P333

    boolean

    [-]

    Asjakohane ainult APT-S ja APT-P jõuülekande korral koos mis tahes säästuveeremisfunktsiooniga. Märgitakse „true“, kui punktis 8.1.2 määratletud funktsioon (2) on peamine säästuveeremisrežiim.

    Sisend esitatakse ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.

    X

    X

    X

    X


    Tabel 7

    Hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite üldised sisendparameetrid

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Rasked veoautod

    Keskmise suurusega veoautod

    Rasked bussid (esimese etapi sõiduk)

    Rasked bussid (komplektne või komplekteeritud sõiduk)

    ArchitectureID

    P400

    string

    [-]

    Vastavalt punktile 10.1.3 on lubatud järgmised sisendid:

    „E2“„E3“, „E4“, „E-IEPC“, „P1“, „P2“, „P2.5“, „P3“, „P4“, „S2“, „S3“, „S4“, „S-IEPC“.

    X

    X

    X

     

    OvcHev

    P401

    boolean

    [-]

    Vastavalt punkti 2 alapunktile 31.

    X

    X

    X

     

    MaxChargingPower

    P402

    integer

    [W]

    Modelleerimisvahendi sisendina esitatakse sõiduki jaoks lubatud suurim laadimisvõimsus välise laadimise korral.

    Asjakohane ainult juhul, kui parameetri „OvcHev“ väärtuseks on märgitud „true“.

    X

    X

    X

     


    Tabel 8

    Sisendparameetrid elektrimasina asukoha kohta

    (Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.)

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    PowertrainPosition

    P403

    string

    [-]

    Elektrimasina asukoht sõiduki jõuseadmes vastavalt punktidele 10.1.2 ja 10.1.3.

    Lubatud väärtused: „1“, „2“, „2,5“, „3“, „4“, „GEN“.

    Lubatud on ainult üks elektrimasina asukoht jõuseadme kohta, välja arvatud jõuseadme skeemi „S“ puhul. Jõuseadme skeemi „S“ puhul on nõutav elektrimasina asukoht „GEN“ ja peale selle veel üks elektrimasina asukoht „2“, „3“ või „4“.

    Jõuseadme skeemide „S“ ja „E“ puhul ei ole lubatud asukoht „1“.

    Asukoht „GEN“ on lubatud ainult jõuseadme skeemi „S“ puhul.

    Count

    P404

    integer

    [-]

    Identsete elektrimasinate arv määratud elektrimasina asukohas.

    Kui parameetri „PowertrainPosition“ väärtus on „4“, on arv 2 kordne (nt 2, 4, 6).

    CertificationNumberEM

    P405

    token

    [-]

     

    CertificationNumberADC

    P406

    token

    [-]

    Valikuline sisend, kui elektrimasina võlli ja sõiduki jõuseadme ühenduspunkti vahel on vastavalt punktile 10.1.2 täiendav ühekiiruseline osa (ülekandeseadme lisaosa).

    Ei ole lubatud, kui parameetri „IHPCType“ väärtuseks on märgitud „IHPC Type 1“.

    P2.5GearRatios

    P407

    double, 3

    [-]

    Kohaldatav ainult juhul, kui parameetri „PowertrainPosition“ väärtuseks on märgitud „P2.5“.

    Märgitud jõuülekande iga edasikäigu kohta. Ülekandearvu teatatud väärtus, mis on määratud kas valemiga nGBX_in/ nEM, kui elektrimasin on ilma täiendava ülekandeseadme lisaosata, või nGBX_in / nADC, kui elektrimasin on täiendava ülekandeseadme lisaosaga.

    nGBX_in

    =

    pöörlemissagedus (jõuülekande sisendvõll)

    nEM

    =

    pöörlemissagedus (elektrimasina väljundvõll)

    nADC

    =

    pöörlemissagedus (ülekandeseadme lisaosa väljundvõll)


    Tabel 9

    Pöördemomendi piirnäitajad elektrimasina asukoha kohta (valikuline)

    Iga punktis „CertificationNumberEM“ mõõdetud pingetaseme kohta eraldi andmekogumi esitamine. Ei ole lubatud, kui parameetri „IHPCType“ väärtuseks on märgitud „IHPC Type 1“.

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P408

    double, 2

    [1/min]

    Märkida tuleb täpselt samad pöörlemissageduse väärtused kui Xb lisa 15. liite punktis „CertificationNumberEM“ (parameeter P468).

    MaxTorque

    P409

    double, 2

    [Nm]

    Elektrimasina suurim pöördemoment (väljundvõllil) Xb lisa 15. liite parameetriga „P469“ märgitud pöörlemissageduse punktide funktsioonina.

    Iga märgitud maksimaalse pöördemomendi väärtus peab olema väiksem kui 0,9-kordne algne väärtus vastaval pöörlemissagedusel või vastama täpselt algsele väärtusele vastaval pöörlemissagedusel.

    Märgitud maksimaalse pöördemomendi väärtus ei tohi olla nullist väiksem.

    Kui parameetri „Count“ (P404) väärtus on suurem kui üks, märgitakse maksimaalne pöördemoment üksiku elektrimasina kohta (nagu see on elektrimasina osade katse parameetris „CertificationNumberEM“).

    MinTorque

    P410

    double, 2

    [Nm]

    Elektrimasina minimaalne pöördemoment (väljundvõllil) Xb lisa 15. liite parameetriga „P470“ märgitud pöörlemissageduse punktide funktsioonina.

    Iga märgitud minimaalse pöördemomendi väärtus peab olema suurem kui 0,9-kordne algne väärtus vastaval pöörlemissagedusel või vastama täpselt algsele väärtusele vastaval pöörlemissagedusel.

    Märgitud minimaalse pöördemomendi väärtus ei tohi olla nullist suurem.

    Kui parameetri „Count“ (P404) väärtus on suurem kui üks, teatatakse minimaalne pöördemoment üksiku elektrimasina kohta (nagu see on elektrimasina osade katse parameetris „CertificationNumberEM“).


    Tabel 10

    Sisendparameetrid laetava energiasalvestussüsteemi kohta

    (Kohaldatav üksnes juhul, kui komponent on sõidukis olemas.)

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    StringID

    P411

    integer

    [-]

    Aku tüüpiliste allsüsteemide paigutus teatatakse vastavalt Xb lisale sõiduki tasandil iga aku allsüsteem paigutatakse konkreetsesse stringi, mis on kindlaks määratud selle parameetriga. Kõik stringid on ühendatud paralleelselt, kõik ühes konkreetses paralleelstringis paiknevad aku allsüsteemid on jadaühenduses.

    Lubatud väärtused: „1“, „2“, „3“ …

    CertificationNumberREESS

    P412

    token

    [-]

     

    SOCmin

    P413

    integer

    [%]

    Valikuline sisend.

    Asjakohane üksnes laetava energiasalvestussüsteemi tüübi „battery“ puhul.

    Parameeter on modelleerimisvahendis kasutusel ainult juhul, kui sisendi väärtus on kasutusjuhendis esitatud üldisest väärtusest suurem.

    SOCmax

    P414

    integer

    [%]

    Valikuline sisend.

    Asjakohane üksnes laetava energiasalvestussüsteemi tüübi „battery“ puhul.

    Parameeter on modelleerimisvahendis kasutusel ainult juhul, kui sisendi väärtus on kasutusjuhendis esitatud üldisest väärtusest väiksem.


    Tabel 11

    Paralleelhübriidelektrisõiduki võimsustõste piirnäitajad (valikuline)

    Lubatud ainult juhul, kui punkti 10.1.1 kohane jõuseadme konfiguratsioon on „P“ või „IHPC tüüp 1“.

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    RotationalSpeed

    P415

    double, 2

    [1/min]

    Vastavalt jõuülekande sisendvõlli pöörlemissagedusele.

    BoostingTorque

    P416

    double, 2

    [Nm]

    Vastavalt punktile 10.2.

    4.   Jäiga kerega keskmise suurusega veoautode ja vedukite, jäiga kerega raskete veoautode ja vedukite mass

    4.1.

    		 Modelleerimisvahendi sisendina kasutatav sõiduki mass peab olema sõiduki korrigeeritud tegelik mass.

    4.2.

    		 Kui kogu standardvarustus ei ole paigaldatud, lisab tootja sõiduki korrigeeritud tegelikule massile järgmiste konstruktsioonielementide massi:

    a)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/21442144 (**) kohane eesmine allasõidutõke;

    b)

    määruse (EL) 2019/2144 kohane tagumine allasõidutõke;

    c)

    määruse (EL) 2019/2144 kohane külgmine allasõidutõke;

    d)

    määruse (EL) 2019/2144 kohane sadulseade.

    4.3.

    		 Punktis 4.2 osutatud konstruktsioonielementide massid on järgmised:

    I lisa tabelis 1 esitatud sõidukirühmade 1s, 1, 2 ja 3 ning I lisa tabelis 2 esitatud sõidukirühmade 51 ja 53 puhul:

    a)

    eesmine allasõiduktõke

    45 kg,

    b)

    tagumine allasõidutõke

    40 kg,

    c)

    külgmine allasõidutõke

    8,5 kg/m × teljevahe [m] – 2,5 kg;

    I lisa tabelis 1 esitatud sõidukirühmade 4, 5, 9–12 ja 16 puhul:

    a)

    eesmine allasõidutõke

    50 kg,

    b)

    tagumine allasõidutõke

    45 kg,

    c)

    külgmine allasõidutõke

    14 kg/m × teljevahe [m] – 17 kg,

    d)

    sadulseade

    210 kg.

    5.   Hüdraulilised ja mehaanilised veoteljed

    Sõidukite puhul, mis on varustatud:

    a)

    hüdrauliliste veotelgedega, tuleb telge käsitleda mittevedavana ning tootja ei võta seda arvesse sõiduki telgede konfiguratsiooni määramisel;

    b)

    mehaaniliste veotelgedega, tuleb telge käsitleda vedavana ning tootja võtab seda arvesse sõiduki telgede konfiguratsiooni määramisel.

    6.   Käigust sõltuvad mootori pöördemomendi piirnäitajad ja käigu blokeerimine

    6.1.   Käigust sõltuvad mootori pöördemomendi piirnäitajad

    50 % kõrgemate käikude jaoks (näiteks 12-käigulise jõuülekande puhul käigud 7–12) võib sõiduki tootja teatada käigust sõltuva mootori pöördemomendi maksimaalse piirnäitaja, mis ei ületa 95 % mootori maksimaalsest pöördemomendist.

    6.2.   Käigu blokeerimine

    Kahel kõrgeimal käigul (näiteks käigud 5 ja 6 kuuekäigulise jõuülekande puhul) võib sõiduki tootja teatada käikude täieliku blokeerimise, esitades modelleerimisvahendi sisendis käigukohase pöördemomendi piirnäitajana 0 Nm.

    6.3.   Kontrollinõuded

    Käigust sõltuvaid punkti 6.1 kohaseid mootori pöördemomendi piirnäitajaid ja punkti 6.2 kohast käigu blokeerimist kontrollitakse kontrollimenetlusega vastavalt Xa lisa punkti 6.1.1.1 alapunktile c.

    7.   Sõidukispetsiifiline mootori pöörlemissagedus tühikäigul

    7.1.

    		 Mootori pöörlemissagedus tühikäigul tuleb teatada iga sisepõlemismootoriga sõiduki kohta. Kõnealune teatatud sõiduki mootori pöörlemissagedus tühikäigul peab olema vähemalt sama suur, kui on märgitud mootori sisendandmete kinnituses.

    8.   Sõiduabisüsteemid

    8.1.

    		 Modelleerimisvahendi sisendandmetes esitatakse järgmised sõiduabisüsteemid, mille esmane ülesanne on vähendada kütusekulu ja CO2 heidet.

    8.1.1.

    Mootori seiskumine-käivitumine sõiduki peatumisel: süsteem, mis automaatselt seiskab ja käivitab sisepõlemismootori sõiduki peatumisel, et vähendada mootori tühikäiguaega. Sõiduki peatumisel peab mootor automaatselt seiskuma hiljemalt 3 sekundi jooksul.

    8.1.2.

    Säästuveeremine ilma mootori seiskumise-käivitumiseta: süsteem, mis lahutab automaatselt sisepõlemismootori jõuülekandesüsteemist teataval allamäge liikumisel väikese kalde korral. Süsteem peab olema rakendunud vähemalt igal püsikiirushoidikuga seatud kiirusel, mis on suurem kui 60 km/h. Iga süsteem, mis tuleb esitada modelleerimisvahendi sisendteabes, peab hõlmama üht või mõlemat järgmistest funktsioonidest:

    Funktsioon (1)

    Sisepõlemismootor on jõuülekandesüsteemist lahutatud ja mootor töötab tühikäigul. Automaatse jõulülitusega jõuülekande puhul on pöördemomendi muunduri lukustussidur suletud.

    Funktsioon (2). Pöördemomendi muunduri lukustussidur on avatud

    Pöördemomendi muunduri lukustussidur on säästuveeremisrežiimi ajal avatud. See võimaldab mootoril töötada vabakäigurežiimil väiksemal mootori pöörlemissagedusel ning vähendab kütuse sissepritset või isegi sulgeb selle. Funktsioon (2) on asjakohane üksnes automaatse jõulülitusega jõuülekande puhul.

    8.1.3.

    Säästuveeremine mootori seiskumise-käivitumisega: süsteem, mis lahutab automaatselt sisepõlemismootori jõuülekandesüsteemist teataval allamäge liikumisel väikese kalde korral. Sellisel liikumisel seiskub sisepõlemismootor pärast väikest viivitust ja jääb väljalülitatuks enamuse säästuveeremise ajast. Süsteem peab olema rakendunud vähemalt igal püsikiirushoidikuga valitud kiirusel, mis on üle 60 km/h.

    8.1.4.

    Prognoosiv püsikiirushoidik: süsteem, mis optimeerib sõidutsükli ajal potentsiaalse energia kasutamist teadaolevate teekaldeandmete ja GPS-süsteemi abil. Modelleerimisvahendi sisendandmetes märgitav prognoosiv püsikiirushoidik peab omama andmeid vähemalt 1 000-meetrise teelõigu kohta ja hõlmama kõiki järgmisi funktsioone.

    (1)

    Vabakäigul veeremine mäeharjal

    Harjale lähenemisel vähendatakse sõiduki kiirust püsikiirushoidikul valitud kiirusega võrreldes kuni selle kohani, kust sõiduk hakkab raskusjõu mõjul kiirenema, et saaks vähendada pidurdamist allamäge liikumisel.

    (2)

    Kiirendamine ilma mootorilt saadava energiata

    Kui sõiduk liigub väikesel kiirusel allamäge suure kalde korral, kiireneb sõiduk ilma mootori energiat kasutamata ja allamäge sõidul võib pidurdamist vähendada.

    (3)

    Vabakäigul veeremine nõos

    Allamäge sõitmisel, kui sõiduk ülekiiruse tõttu pidurdab, suurendab prognoosiv püsikiirushoidik lühikeseks ajaks ülekiirust, et allamäge kulgeva teeosa lõpus oleks kiirus suurem. Ülekiirus on sõiduki kiirus, mis on suurem kui püsikiirushoidikuga seatud kiirus.

    Prognoosiva püsikiirushoidiku süsteemi võib märkida modelleerimisvahendi sisendandmetes, kui süsteem hõlmab punktides 1 ja 2 nimetatud funktsioone või punktides 1, 2 ja 3 nimetatud funktsioone.

    8.2.

    		 Tabelis 12 esitatud sõiduabisüsteemi töörežiimide üksteist varianti on modelleerimisvahendi sisendparameetriteks. Sünkroniseeritava käsikäigukastiga jõuülekande puhul ei esitata töörežiime 2 kuni 11. Automaatse jõulülitusega jõuülekande puhul ei esitata töörežiime 3, 6, 9 ja 11.

    Tabel 12

    Sõiduabisüsteemi töörežiimid modelleerimisvahendi sisendparameetritena

    Töörežiimi nr

    Mootori seiskumine-käivitumine Tabel 12sõiduki peatumisel

    Säästuveeremine ilma mootori seiskumise-käivitumiseta

    Säästuveeremine mootori seiskumise-käivitumisega

    Prognoosiv püsikiirushoidik

    1

    jah

    ei

    ei

    ei

    2

    ei

    jah

    ei

    ei

    3

    ei

    ei

    jah

    ei

    4

    ei

    ei

    ei

    jah

    5

    jah

    jah

    ei

    ei

    6

    jah

    ei

    jah

    ei

    7

    jah

    ei

    ei

    jah

    8

    ei

    jah

    ei

    jah

    9

    ei

    ei

    jah

    jah

    10

    jah

    jah

    ei

    jah

    11

    jah

    ei

    jah

    jah

    8.3.

    		 Modelleerimisvahendi sisendina esitatud sõiduabisüsteem peab iga kord pärast süüte välja- ja sisselülitamist vaikimisi rakenduma kütusesäästurežiimil.

    8.4.

    		 Kui modelleerimisvahendi sisendina esitatakse sõiduabisüsteem, peab olema võimalik kontrollida sellise süsteemi olemasolu tegelikes oludes toimuva sõidu ja punktis 8.1 kindlaks määratud süsteemimääratluste alusel. Kui on teatatud süsteemi konkreetse töörežiimi variant (näiteks prognoosiv püsikiirushoidik pluss säästuveeremine mootori seiskumise-käivitumisega), tuleb näidata ka vastavate funktsioonide koostööd. Kontrollkatses tuleb võtta arvesse seda, et süsteemil peavad olema rakendumiseks teatud piirtingimused (näiteks mootori töötemperatuur mootori seiskumise-käivitamise jaoks, sõiduki kiirusvahemik prognoosiva püsikiirushoidiku jaoks, teepinna kalde ja sõiduki massi suhte vahemik säästuveeremise jaoks). Sõiduki tootja peab esitama kirjelduse funktsioonide piirtingimuste kohta, mille puhul teatud režiime ei rakendata või mille puhul nende tõhusus on väike. Tüübikinnitusasutus võib kinnitamise jaoks küsida taotlejalt tehnilisi põhjendusi piirtingimuste kohta ja hinnata nende nõuetekohasust.

    9.   Veoseruumi maht

    9.1.

    		 Sõidukite puhul, mille raami konfiguratsioon on „van“ (kaubik), arvutatakse veoseruumi maht järgmise valemiga:

    Formula

    kus mõõtmed määratakse vastavalt tabelile 13 ja joonisele 3.

    Tabel 13

    Kaubiku tüüpi keskmise suurusega veoautode veoseruumi mahuga seotud mõisted

    Valemi sümbol

    Mõõde

    Määratlus

    LC,floor

    veoseruumi pikkus põrandal

    —

    pikisuunaline kaugus viimase istmerea või vaheseina kõige tagumisest punktist kuni tagumise suletud osa kõige eesmise punktini, mis on projitseeritud nulltasemele Y-tasandil

    —

    mõõdetuna veoseruumi põrandapinna kõrgusel

    LC

    veoseruumi pikkus

    —

    pikisuunaline kaugus seljatoe kõige tagumise punkti (kaasa arvatud viimase istmerea peatoed või vahesein) puutujast X-tasandil kuni tagumise suletud osa, näiteks tagaluugi või tagauste või mis tahes muu piirava pinna kõige eesmise puutujani X-tasandil

    —

    mõõdetuna viimase istmerea või vaheseina kõige tagumise punkti kõrgusel

    WC,max

    veoseruumi suurim laius

    —

    veoseruumi suurim külgsuunaline mõõde

    —

    mõõdetuna kuni 70 mm kõrgusel veoseruumi põrandast

    —

    mõõtmisel ei võeta arvesse üleminekukaart, lokaalseid väljaulatuvaid osi, süvendeid ega taskuid, kui need on olemas

    WC,wheelhouse

    veoseruumi laius rattakoobaste vahel

    —

    rattakoobaste minimaalne külgsuunaline vahekaugus (läbipääsulaius)

    —

    mõõdetuna kuni 70 mm kõrgusel veoseruumi põrandast

    —

    mõõtmisel ei võeta arvesse üleminekukaart, lokaalseid väljaulatuvaid osi, süvendeid ega taskuid, kui need on olemas

    HC,max

    veoseruumi maksimaalne kõrgus

    —

    veoseruumi põranda ja laepolstri või muu piirpinna suurim vertikaalne vahekaugus

    —

    mõõdetuna viimase istmerea või vaheseina taga sõiduki keskteljel

    HC,rearwheel

    veoseruumi kõrgus tagatelje kohal

    —

    veoseruumi põranda pealispinna ja laepolstrini või muu piirpinna vertikaalne vahekaugus

    —

    mõõdetuna tagumise ratta X koordinaadi juures sõiduki keskteljel

    Joonis 3

    Keskmise suurusega veoauto veoseruumi mahu kindlaksmääramine

    Image 5

    10.   Hübriidelektrisõidukid ja täiselektrisõidukid

    Järgmisi nõudeid kohaldatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

    10.1.   Sõiduki jõuseadme skeemi määratlus

    10.1.1.   Jõuseadme konfiguratsiooni määratlus

    Sõiduki jõuseadme konfiguratsioon määratakse kindlaks vastavalt järgmistele määratlustele.

    Hübriidelektrisõiduki puhul:

    (a)

    „P“ – paralleelhübriidelektrisõiduki puhul;

    (b)

    „S“ – jadahübriidelektrisõiduki puhul;

    (c)

    „S-IEPC“ – kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa on sõidukis olemas;

    (d)

    „IHPC Type 1“ – kui elektrimasina osa parameetri „IHPCType“ väärtuseks on märgitud „IHPC Type 1“.

    Täiselektrisõidukite puhul:

    (a)

    „E“ – kui elektrimasina osa on sõidukis olemas;

    (b)

    „E-IEPC“ juhul kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa on sõidukis olemas.

    10.1.2.   Sõiduki jõuseadmes elektrimasina asukoha määratlus

    Kui sõiduki jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „P“, „S“ või „E“, määratakse sõiduki jõuseadmesse paigaldatud elektrimasina asend kindlaks vastavalt tabelis 14 esitatud määratlustele.

    Tabel 14

    Elektrimasina võimalikud asukohad sõiduki jõuseadmes

    Elektrimasina asukoha indeks

    Jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1

    Jõuülekande tüüp vastavalt VI lisa 12. liite tabelile 1

    Määratlus/nõuded (2)

    Täiendavad selgitused

    1

    P

    AMT, APT-S, APT-P

    Ühendatud jõuseadmega enne sidurit (AMT korral) või enne pöördemomendi muunduri sisendvõlli (APT-S või APT-P korral).

    Elektrimasin on ühendatud sisepõlemismootori väntvõlliga otse või mehaanilise ühenduse (näiteks rihma) kaudu.

    Erijuhtum P0: elektrimasinaid, mis põhimõtteliselt ei saa sõiduki liikumapanemisele kaasa aidata (näiteks generaatorid), käsitletakse abisüsteemide sisendis (vt käesoleva lisa tabelit 3 veoautode kohta, tabelit 3a busside kohta ja IX lisa).

    Elektrimasinad, mis võivad põhimõtteliselt kaasa aidata sõiduki liikumapanemisele, kuid mille puhul käesoleva lisa tabeli 9 kohaselt teatatud maksimaalne pöördemoment on null, märgitakse selles asendis väärtusega „P1“.

    2

    P

    AMT

    Elektrimasin on ühendatud jõuseadmega pärast sidurit ja enne jõuülekande sisendvõlli.

     

    2

    E, S

    AMT, APT-N, APT-S, APT-P

    Elektrimasin on ühendatud jõuseadmega enne jõuülekande sisendvõlli (AMT või APT-N korral) või enne pöördemomendi muunduri sisendvõlli (APT-S, APT-P korral).

     

    2,5

    P

    AMT, APT-S, APT-P

    Elektrimasin on ühendatud jõuseadmega pärast sidurit (AMT korral) või pärast pöördemomendi muunduri sisendvõlli (APT-S või APT-P korral) ja enne jõuülekande väljundvõlli.

    Elektrimasin on ühendatud konkreetse võlliga jõuülekande sees (näiteks vahevõlliga). Iga mehaanilise käigu kohta jõuülekandes tuleb esitada konkreetne jõuülekande ülekandearv vastavalt tabelile 8.

    3

    P

    AMT, APT-S, APT-P

    Elektrimasin on ühendatud pärast jõuülekande väljundvõlli ja enne telge.

     

    3

    E, S

    ei kohaldata

    Elektrimasin on ühendatud jõuseadmega enne telge.

     

    4

    P

    AMT, APT-S, APT-P

    Elektrimasin on ühendatud jõuseadmega pärast telge.

     

    4

    E, S

    ei kohaldata

    Elektrimasin on ühendatud rattarummuga ja kaks sama seadet on paigaldatud sümmeetriliselt (st üks sõiduki vasakul ja teine paremal küljel samal rattapositsioonil pikisuunas).

     

    GEN

    S

    ei kohaldata

    Elektrimasin on sisepõlemismootoriga mehaaniliselt ühendatud, kuid ei ole üheski tööolukorras mehaaniliselt ühendatud sõiduki ratastega.

     

    10.1.3.   Jõuseadme skeemi identifitseerimistunnuse määratlus

    Jõuseadme skeemi identifitseerimistunnuse sisendväärtus, mida nõutakse vastavalt tabelile 7, määratakse kindlaks jõuseadme konfiguratsiooni alusel vastavalt punktile 10.1.1 ja elektrimasina asukoha alusel sõiduki jõuseadmes vastavalt punktile 10.1.2 (kui see on asjakohane), juhindudes tabelis 15 loetletud modelleerimisvahendi kehtivatest sisenditest.

    Kui jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „IHPC Type 1“, kohaldatakse järgmisi nõudeid.

    (a)

    Jõuseadme skeemi identifitseerimistunnus „P2“ tuleb teatada vastavalt tabelile 7 ja jõuseadme komponendi andmed, mis on esitatud tabelis 15 „P2“ kohta, peavad olema modelleerimisvahendi sisendiks koos eraldi komponentide andmetega elektrimasina ja jõuülekande jaoks, mis määratakse kindlaks vastavalt Xb lisa punktile 4.4.3.

    (b)

    Elektrimasina komponentide andmed vastavalt alapunktile a märgitakse modelleerimisvahendi jaoks parameetriga „PowertrainPosition“ vastavalt tabelile 8, seades väärtuseks „2“.

    Tabel 15

    Jõuseadme skeemi kehtivad sisendid modelleerimisvahendi jaoks

    Jõuseadme tüüp

    Jõuseadme konfiguratsioon

    Jõuseadme skeemi identifitseerimistunnus VECTO sisendi jaoks

    Jõuseadme osa sõidukis

    Märkused

    Sisepõlemismootor

    Elektrimasina asukoht GEN

    Elektrimasina asukoht 1

    Elektrimasina asukoht 2

    Jõuülekanne

    Elektrimasina asukoht 3

    Telg

    Elektrimasina asukoht 4

    PEV

    E

    E2

    ei

    ei

    ei

    jah

    jah

    ei

    jah

    ei

     

    E3

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

    jah

    jah

    ei

     

    E4

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

    jah

     

    IEPC

    E-IEPC

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

     (3)

    ei

     

    HEV

    P

    P1

    jah

    ei

    jah

    ei

    jah

    ei

    jah

    ei

     

    P2

    jah

    ei

    ei

    jah

    jah

    ei

    jah

    ei

     (4)

    P2.5

    jah

    ei

    ei

    jah

    jah

    ei

    jah

    ei

     (5)

    P3

    jah

    ei

    ei

    ei

    jah

    jah

    jah

    ei

     (6)

    P4

    jah

    ei

    ei

    ei

    jah

    ei

    jah

    jah

     

    S

    S2

    jah

    jah

    ei

    jah

    jah

    ei

    jah

    ei

     

    S3

    jah

    jah

    ei

    ei

    ei

    jah

    jah

    ei

     

    S4

    jah

    jah

    ei

    ei

    ei

    ei

    ei

    jah

     

    S-IEPC

    jah

    jah

    ei

    ei

    ei

    ei

     (3)

    ei

     

    10.2.   Paralleelhübriidelektrisõiduki võimsustõste piirnäitaja määratlus

    Sõiduki tootja võib sõiduki võimsustõste piiramiseks esitada paralleelhübriidelektrisõiduki jõuülekande sisendvõllile vastava jõuseadme veojõumomendi koguväärtuse piirnäitaja.

    Selliste piirnäitajate esitamine on lubatud ainult juhul, kui jõuseadme konfiguratsioon vastavalt punktile 10.1.1 on „P“ või „IHPC Type 1“.

    Piirnäitaja esitatakse täiendava pöördemomendina, mis on lubatud sisepõlemismootori täiskoormuse kõvera tipul, sõltuvalt jõuülekande sisendvõlli pöörlemissagedusest. Modelleerimisvahendis tehakse lineaarne interpolatsioon, et määrata kindlaks kohaldatava täiendava pöördemomendi väärtus teatatud kahe konkreetse pöörlemissageduse vahel. Pöörlemissageduste vahemikus nullist kuni mootori tühikäigupööreteni (vastavalt punktile 7.1) võrdub sisepõlemismootorist saadav täiskoormuse pöördemoment ainult sisepõlemismootori täiskoormuse pöördemomendiga mootori tühikäigupööretel, mis on tingitud siduri käitumise modelleerimisest sõiduki käivitumise ajal.

    Kui selline piirnäitaja on teatatud, tuleb täiendava pöördemomendi väärtused märkida vähemalt pöörlemissagedusel null ja sisepõlemismootori täiskoormuse kõvera suurimal pöörlemissagedusel. Sisepõlemismootori täiskoormuse kõvera pöörlemissageduse null- ja maksimaalväärtuse vahemikus võib esitada mis tahes arvu väärtusi. Nullist väiksema väärtuse esitamine ei ole täiendava pöördemomendi puhul lubatud.

    Sõiduki tootja võib teatada sellised piirnäitajad, mis vastavad täpselt sisepõlemismootori täiskoormuse kõverale, märkides täiendava pöördemomendi väärtuseks 0 Nm.

    10.3.   Hübriidelektrisõidukite mootori seiskumise-käivitamise funktsioon

    Kui sõidukil on punkti 8.1.1 kohane ja punktis 8.4 kindlaks määratud piirtingimusi järgiv mootori seiskumise-käivitamise funktsioon, peab vastavalt tabelile 6 sisendparameetri P271 väärtus olema „true“.

    11.   Modelleerimisvahendi tulemuste ülekandmine muudele sõidukitele

    11.1.

    		 Modelleerimisvahendi tulemusi võib artikli 9 lõike 6 kohaselt muudele sõidukitele üle kanda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

    (a)

    sisendandmed ja sisendteave on täiesti identsed, välja arvatud VIN-koodikirje (P238) ja kuupäevakirje (P239). Esimese etapi raskeid busse käsitlevate modelleerimiste puhul võivad vaheetapi sõiduki jaoks olulised ja juba algetapis kättesaadavad täiendavad sisendandmed ja sisendteave erineda, kuid sellisel juhul tuleb kasutada erimeetmeid;

    (b)

    modelleerimisvahendi versioon on identne.

    11.2.

    		 Tulemuste edastamisel võetakse arvesse järgmisi tulemuste faile:

    (a)

    keskmise suurusega veoautod ja rasked veoautod: tootja arvepidamisfail ja kliendi teabefail;

    (b)

    esimese etapi rasked bussid: tootja arvepidamisfail ja sõiduki andmefail;

    (c)

    komplektsed või komplekteeritud rasked bussid: tootja arvepidamisfailfail, kliendi teabefail ja sõiduki andmefail.

    11.3.

    		 Tulemuste edastamiseks muudetakse punktis 10.2. nimetatud faile, asendades alapunktides esitatud andmekirjed ajakohastatud teabega. Muudatused on lubatud ainult käesoleva komplekteerimisetapiga seotud andmekirjete puhul.

    11.3.1.   Tootja arvepidamisfail

    (a)

    VIN-kood (IV lisa I osa punkt 1.1.3);

    (b)

    väljundfaili koostamise kuupäev (IV lisa I osa punkt 3.2).

    11.3.2.   Kliendi teabefail

    (a)

    VIN-kood (IV lisa II osa punkt 1.1.1);

    (b)

    väljundfaili koostamise kuupäev (IV lisa II osa punkt 3.2).

    11.3.3.   Sõiduki andmefail

    11.3.3.1.

    		 Esimese etapi rasked bussid:

    (a)

    VIN-kood (IV lisa III osa punkt 1.1);

    (b)

    väljundfaili koostamise kuupäev (IV lisa III osa punkt 1.3.2).

    11.3.3.2.

    		 Kui esimese etapi raske bussi tootja esitab andmed, mis on esimese etapi sõiduki nõuetest rangemad ning on üleantud sõidukil erinevad võrreldes originaalsõidukiga, ajakohastatakse vastavalt sõiduki andmefailis olevaid asjaomaseid andmekirjeid.

    11.3.3.3.

    		 Komplektsed või komplekteeritud rasked bussid:

    (a)

    VIN-kood (IV lisa III osa punkt 2.1);

    (b)

    väljundfaili koostamise kuupäev (IV lisa III osa punkt 2.2.2).

    11.3.4.   Pärast eespool kirjeldatud muudatusi ajakohastatakse järgmised tunnuskirjed.

    11.3.4.1.

    		 Veoautod:

    (a)

    tootja arvepidamisfail: IV lisa I osa punktid 3.6 ja 3.7;

    (b)

    kliendi teabefail: IV lisa II osa punktid 3.3 ja 3.4.

    11.3.4.2.

    		 Esimese etapi rasked bussid:

    (a)

    tootja arvepidamisfail: IV lisa I osa punktid 3.3 ja 3.4;

    (b)

    sõiduki andmefail: IV lisa III osa punktid 1.4.1 ja 1.4.2.

    11.3.4.3.

    		 Esimese etapi rasked bussid, mille kohta on esitatud täiendavad andmed vaheetapi sõiduki kohta:

    (a)

    tootja arvepidamisfail: IV lisa I osa punktid 3.3 ja 3.4;

    (b)

    sõiduki andmefail: IV lisa III osa punktid 1.4.1, 1.4.2 ja 2.3.1.

    11.3.4.4.

    		 Komplektsed või komplekteeritud rasked bussid:

    (a)

    tootja arvepidamisfail: IV lisa I osa punktid 3.6 ja 3.7;

    (b)

    sõiduki andmefail: IV lisa III osa punkt 2.3.1.

    11.4.

    		 Kui modelleerimisvahendi rikke tõttu ei ole võimalik algse sõiduki CO2 heidet ja kütusekulu kindlaks määrata, kohaldatakse ülekantud tulemustega sõidukite suhtes samu meetmeid.

    11.5.

    		 Kui tootja kasutab käesolevas lõikes kindlaks määratud lähenemisviisi tulemuste ülekandmiseks muudele sõidukitele, esitatakse tüübikinnitusasutusele sellega seotud protsessi osana protsessiloa andmisest.

    „1. liide

    Sõidukitehnoloogiad, mille suhtes ei kohaldata artikli 9 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud kohustusi, nagu on kindlaks määratud kõnealuses lõigus

    Tabel 1

    Sõidukitehnoloogia kategooria

    Erandi tegemise kriteeriumid

    Sisendparameetri väärtus vastavalt käesoleva lisa tabelile 5

    Kütuseelemendiga sõiduk

    Sõiduk on kas kütuseelemendiga sõiduk või kütuseelemendiga hübriidsõiduk vastavalt käesoleva lisa punkti 2 alapunktile 12 või 13.

    „FCV Article 9 exempted“

    Vesinikkütusega sisepõlemismootor

    Sõiduk on varustatud sisepõlemismootoriga, mis suudab töötada vesinikkütusel.

    „H2 ICE Article 9 exempted“

    Segakütus

    Määruse (EL) 582/2011 artikli 2 lõigetes 53, 55 ja 56 määratletud 1B, 2B ja 3B tüüpi segakütuselised sõidukid

    „Dual-fuel vehicle Article 9 exempted“

    Hübriidelektrisõiduk

    Sõidukite suhtes tehakse erand, kui kehtib vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

    —

    sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mida ei paigaldata jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2;

    —

    sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paigutatakse jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2, kuid millel ei ole täpselt samasugused tehnilised omadused (st sama osa sertifikaat). Seda kriteeriumi ei kohaldata, kui sõiduk on varustatud hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osaga;

    —

    sõidukil on muu jõuseadme skeem kui P1–P4, S2–S4, S-IEPC vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.3 või muu kui hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa.

    „HEV Article 9 exempted“

    Täiselektrisõiduk

    Sõidukite suhtes tehakse erand, kui kehtib vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

    —

    sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mida ei paigaldata jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2;

    —

    sõiduk on varustatud mitme elektrimasinaga, mis paigutatakse jõuülekandesüsteemi samasse ühenduspunkti vastavalt käesoleva lisa punktile 10.1.2, kuid millel ei ole täpselt samasugused tehnilised omadused (st sama osa sertifikaat). Seda kriteeriumi ei kohaldata, kui sõiduk on varustatud elektrilise jõuseadme integreeritud osaga;

    —

    sõidukil on käesoleva lisa punkti 10.1.3 kohane jõuseadme skeem, mis ei ole E2-E4 ega E-IEPC.

    „PEV Article 9 exempted“

    Mitu püsivalt mehaaniliselt iseseisvat jõuseadet

    Sõiduk on varustatud rohkem kui ühe jõuseadmega, kus iga jõuseade käitab sõiduki eri rattatelge (rattatelgi) ja kus erinevaid jõuseadmeid ei saa mingil juhul mehaaniliselt ühendada.

    Sellega seoses käsitletakse hüdraulilisi veotelgi käesoleva lisa punkti 5 alapunkti a kohaselt mittevedavate telgedena ja seega ei loeta neid sõltumatuks jõuseadmeks.

    „Multiple powertrains Article 9 exempted“

    Liikuva sõiduki laadimine

    Sõiduk on varustatud elektrit juhtivate või induktiivsete vahenditega, mis tarnivad liikuvale sõidukile elektrienergiat ja mida vähemalt osaliselt kasutatakse otseselt sõiduki liikumapanemiseks ja valikuliselt kasutatakse laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks.

    „In-motion charging Article 9 exempted“

    Mitteelektrilised hübriidsõidukid

    Sõiduk on hübriidsõiduk, kuid mitte hübriidelektrisõiduk vastavalt käesoleva lisa punkti 2 alapunktidele 26 ja 27.

    „HV Article 9 exempted“

    (*)

    		 Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1230/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).

    (**)

    		 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).
    “

    (1)  Kui jõuülekandega on ühendatud mitu jõuvõtuvõlli, teatatakse ainult selle komponent, mille puhul tekivad kriteeriumide „PTOShaftsGearWheels“ ja „PTOShaftsOtherElements“ korral suurimad kaod IX lisa punkti 3.6 kohaselt.

    (2)  Siin kasutatav termin elektrimasin sisaldab täiendavat ülekandeseadme lisaosa komponenti, kui see on olemas.

    (3)  „Jah“ (st telje komponent on olemas) ainult juhul, kui mõlema parameetri „DiferentialIncluded“ ja „DesignTypeWheelMotor“ väärtuseks on märgitud „false“.

    (4)  Ei kohaldata jõuülekande tüüpide APT-S ja APT-P puhul.

    (5)  Kui elektrimasin on ühendatud jõuülekande sees oleva konkreetse võlliga (näiteks vahevõlliga) vastavalt tabelis 8 esitatud määratlusele.

    (6)  Ei kohaldata esirattaveoga sõidukite puhul.

    IV LISA

    „IV LISA

    MODELLEERIMISVAHENDI VÄLJUNDFAILIDE NÄIDIS

    1.   Sissejuhatus

    Käesolevas lisas kirjeldatakse tootja arvepidamisfaili, kliendi teabefaili ja sõiduki andmefaili näidiseid.

    2.   Mõisted

    (1)

    		 „Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimil“ – laetava energiasalvestussüsteemi kasutatava energiahulga juures akutoiterežiimil ilma vahelaadimiseta läbitav vahemaa;

    (2)

    		 „üksnes elektrirežiimil sõiduulatuse ekvivalent“ – see osa tegelikust sõiduulatusest akutoiterežiimil, mida saab seostada laetavast energiasalvestussüsteemist saadava elektrienergia kasutamisega, st ilma mitteelektrilisest veojõuallika energiasalvestussüsteemist saadava energiata;

    (3)

    		 „CO2 heiteta sõiduulatus“ – vahemaa, mille läbimist saab seostada veojõuallika energiasalvestussüsteemidest saadava CO2 heiteta energiaga.

    3.   Väljundfaili näidis

    I OSA

    Sõiduki CO2 heide ja kütusekulu – tootja arvepidamisfail

    Tootja arvepidamisfaili koostab modelleerimisvahend ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet, kui see teave on kohandatav konkreetsele sõidukile või tootmisetapile.

    1.

    		 Andmed sõiduki, komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi kohta

    1.1.

    		 Andmed sõiduki kohta

    1.1.1.

    		 Tootja(te) nimi (nimed) ja aadress (aadressid)…

    1.1.2.

    		 Sõiduki mudel / kaubanduslik nimetus…

    1.1.3.

    		 VIN-kood…

    1.1.4.

    		 Sõidukikategooria (N2, N3, M3)…

    1.1.5.

    		 Telgede konfiguratsioon…

    1.1.6.

    		 Täismass (t)…

    1.1.7.

    		 Sõidukirühm vastavalt I lisale…

    1.1.7a.

    		 Sõidukite (ala)rühm CO2 heite normide jaoks…

    1.1.8.

    		 Korrigeeritud tegelik mass (kg)…

    1.1.9.

    		 Eriotstarbeline sõiduk (jah/ei)…

    1.1.10.

    		 Heiteta raskeveok (jah/ei)…

    1.1.11.

    		 Hübriidelektriline raskeveok (jah/ei)…

    1.1.12.

    		 Segakütuseline sõiduk (jah/ei)…

    1.1.13.

    		 Magamiskabiin (jah/ei)…

    1.1.14.

    		 Hübriidelektrisõiduki jõuseadme skeem (nt P1, P2)…

    1.1.15.

    		 Täiselektrisõiduki jõuseadme skeem (nt E2, E3)…

    1.1.16.

    		 Välise laadimise võimalus (jah/ei)…

    1.1.17.

    		 –

    1.1.18.

    		 Välise laadimise suurim võimsus (kW)…

    1.1.19.

    		 Sõidukitehnoloogia, mille suhtes on tehtud erand vastavalt artiklile 9…

    1.1.20.

    		 Bussiklass (nt I, I+II jne)…

    1.1.21.

    		 Sõitjate arv ülemisel korrusel…

    1.1.22.

    		 Sõitjate arv alumisel korrusel…

    1.1.23.

    		 Kerekood (nt CA, CB)…

    1.1.24.

    		 Madala sissepääsuga (jah/ei)…

    1.1.25.

    		 Integreeritud kere kõrgus (mm)…

    1.1.26.

    		 Sõiduki pikkus (mm)…

    1.1.27.

    		 Sõiduki laius (mm)…

    1.1.28.

    		 Ukseajami tehnoloogia (pneumaatiline, elektriline, kombineeritud)…

    1.1.29.

    		 Paagisüsteem maagaasi puhul (surugaas, veeldatud gaas)…

    1.1.30.

    		 Kasuliku võimsuse summa (ainult artiklile 9 vastava erandi korral) (kW)…

    1.2.

    		 Mootori peamised näitajad

    1.2.1.

    		 Mootori mudel…

    1.2.2.

    		 Mootori sertifitseerimisnumber…

    1.2.3.

    		 Mootori nimivõimsus (kW)…

    1.2.4.

    		 Mootori pöörlemissagedus tühikäigul (1/min)…

    1.2.5.

    		 Mootori nimipöörlemissagedus (1/min)…

    1.2.6.

    		 Mootori töömaht (l)…

    1.2.7.

    		 Kütusetüüp (diislikütus, survesüüde; surugaas, survesüüde; veeldatud maagaas, survesüüde)…

    1.2.8.

    		 Mootori sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.2.9.

    		 Heitsoojuse taaskasutussüsteem (jah/ei)…

    1.2.10.

    		 Heitsoojuse taaskasutamise tüüp (tüübid) (mehaaniline/elektriline)…

    1.3.

    		 Jõuülekande peamised näitajad

    1.3.1.

    		 Jõuülekande mudel…

    1.3.2.

    		 Jõuülekande sertifitseerimisnumber…

    1.3.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud põhivariant (variant 1 / variant 2 / variant 3 / standardväärtused)…

    1.3.4.

    		 Jõuülekande tüüp (SMT, AMT, APT-S, APT-P, APT-N)…

    1.3.5.

    		 Käikude arv…

    1.3.6.

    		 Peaülekande ülekandearv…

    1.3.7.

    		 Aeglusti tüüp…

    1.3.8.

    		 Jõuvõtuvõll (jah/ei)…

    1.3.9.

    		 Jõuülekande sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.4.

    		 Aeglusti näitajad

    1.4.1.

    		 Aeglusti mudel…

    1.4.2.

    		 Aeglusti sertifitseerimisnumber…

    1.4.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)…

    1.4.4.

    		 Muude pöördemomenti ülekandvate osade sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.5.

    		 Pöördemomendi muunduri näitajad

    1.5.1.

    		 Pöördemomendi muunduri mudel…

    1.5.2.

    		 Pöördemomendi muunduri sertifitseerimisnumber…

    1.5.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)…

    1.5.4.

    		 Pöördemomendi muunduri sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.6.

    		 Nurkülekande näitajad

    1.6.1.

    		 Nurkülekande mudel…

    1.6.2.

    		 Nurkülekande sertifitseerimisnumber…

    1.6.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)…

    1.6.4.

    		 Nurkülekande ülekandearv…

    1.6.5.

    		 Jõuülekandesüsteemi lisaosade sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.7.

    		 Telje näitajad

    1.7.1.

    		 Telje mudel…

    1.7.2.

    		 Telje sertifitseerimisnumber…

    1.7.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)…

    1.7.4.

    		 Telje tüüp (nt üheastmelise reduktoriga telg)…

    1.7.5.

    		 Telje ülekandearv…

    1.7.6.

    		 Telje sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.8.

    		 Aerodünaamika

    1.8.1.

    		 Mudel…

    1.8.2.

    		 CdxA koostamisel kasutatav sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)…

    1.8.3.

    		 CdxA sertifitseerimisnumber (vajaduse korral)…

    1.8.4.

    		 CdxA väärtus…

    1.8.5.

    		 Õhutakistuse sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.9.

    		 Rehvi peamised näitajad

    1.9.1.

    		 Rehvimõõt teljel 1…

    1.9.2.

    		 Rehvi sertifitseerimisnumber teljel 1…

    1.9.3.

    		 Kõigi 1. telje rehvide spetsiifiline veeretakistuskoefitsient…

    1.9.3a.

    		 Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi teljel 1…

    1.9.4.

    		 Rehvimõõt teljel 2…

    1.9.5.

    		 Paaristelg (jah/ei), telg 2…

    1.9.6.

    		 Rehvi sertifitseerimisnumber teljel 2…

    1.9.7.

    		 Kõigi 2. telje rehvide spetsiifiline veeretakistuskoefitsient…

    1.9.7a.

    		 Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi teljel 2…

    1.9.8.

    		 Rehvimõõt teljel 3…

    1.9.9.

    		 Paaristelg (jah/ei), telg 3…

    1.9.10.

    		 Rehvi sertifitseerimisnumber teljel 3…

    1.9.11.

    		 Kõigi 3. telje rehvide spetsiifiline veeretakistuskoefitsient…

    1.9.11a.

    		 Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi teljel 3…

    1.9.12.

    		 Rehvimõõt teljel 4…

    1.9.13.

    		 Paaristelg (jah/ei), telg 4…

    1.9.14.

    		 Rehvi sertifitseerimisnumber teljel 4…

    1.9.15.

    		 Kõigi 4. telje rehvide spetsiifiline veeretakistuskoefitsient…

    1.9.16.

    		 Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi teljel 4…

    1.10.

    		 Abiseadmete näitajad

    1.10.1.

    		 Mootori jahutusventilaatori tehnoloogia…

    1.10.2.

    		 Roolipumba tehnoloogia…

    1.10.3.

    		 Elektrisüsteem

    1.10.3.1.

    		 Generaatori tehnoloogia (tava-, nutikas, ei ole generaatorit)…

    1.10.3.2.

    		 Generaatori maksimaalne võimsus (nutikas generaator) (kW)…

    1.10.3.3.

    		 Elektrienergia mahtuvus (nutikas generaator) (kWh)…

    1.10.3.4.

    		 Leed-päevatuled (jah/ei)…

    1.10.3.5.

    		 Leed-esituled (jah/ei)…

    1.10.3.6.

    		 Leed-ääretuled (jah/ei)…

    1.10.3.7.

    		 Leed-pidurituled (jah/ei)…

    1.10.3.8.

    		 Leed-sisevalgustus (jah/ei)…

    1.10.4.

    		 Pneumosüsteem

    1.10.4.1.

    		 Tehnoloogia…

    1.10.4.2.

    		 Surveaste…

    1.10.4.3.

    		 Nutikas survesüsteem…

    1.10.4.4.

    		 Nutikas regenereerimissüsteem…

    1.10.4.5.

    		 Õhkvedrustuse juhtimine…

    1.10.4.6.

    		 Reagendi annustamine (heitgaasi järeltöötlus)…

    1.10.5.

    		 Kliimaseadmesüsteem

    1.10.5.1.

    		 Süsteemi konfiguratsiooni number…

    1.10.5.2.

    		 Juhiruumi jahutava soojuspumba tüüp…

    1.10.5.3.

    		 Juhiruumi soojendava soojuspumba režiim…

    1.10.5.4.

    		 Sõitjateruumi jahutava soojuspumba tüüp…

    1.10.5.5.

    		 Sõitjateruumi soojendava soojuspumba režiim…

    1.10.5.6.

    		 Täiendava soojendusseadme võimsus (kW)…

    1.10.5.7.

    		 Topeltklaasid (jah/ei)…

    1.10.5.8.

    		 Reguleeritav jahutusvedeliku termostaat (jah/ei)…

    1.10.5.9.

    		 Reguleeritav täiendav soojendusseade…

    1.10.5.10.

    		 Mootori heitgaasi soojusvaheti (jah/ei)…

    1.10.5.11.

    		 Eraldi õhujaotuskanalid (jah/ei)…

    1.10.5.12.

    		 Elektriline veesoojendi

    1.10.5.13.

    		 Elektriline õhusoojendi

    1.10.5.14.

    		 Muu soojendusseade

    1.11.

    		 Mootori pöördemomendi piirnäitajad

    1.11.1.

    		 Mootori pöördemomendi piirnäitaja käigul 1 (% mootori maksimaalsest pöördemomendist)…

    1.11.2.

    		 Mootori pöördemomendi piirnäitaja käigul 2 (% mootori maksimaalsest pöördemomendist)…

    1.11.3.

    		 Mootori pöördemomendi piirnäitaja käigul 3 (% mootori maksimaalsest pöördemomendist)…

    1.11.4.

    		 Mootori pöördemomendi piirnäitaja käigul … (% mootori maksimaalsest pöördemomendist)

    1.12.

    		 Sõiduabisüsteemid

    1.12.1.

    		 Mootori seiskumine-käivitumine sõiduki peatumisel (jah/ei)…

    1.12.2.

    		 Säästuveeremine ilma mootori seiskumise-käivitumiseta (jah/ei)…

    1.12.3.

    		 Säästuveeremine mootori seiskumise-käivitumisega (jah/ei)…

    1.12.4.

    		 Prognoosiv püsikiirushoidik (jah/ei)…

    1.13.

    		 Elektrimasinasüsteemi(de) näitajad

    1.13.1

    		 Mudel…

    1.13.2.

    		 Sertifitseerimisnumber

    1.13.3

    		 Tüüp (PSM, ESM, IM, SRM)…

    1.13.4.

    		 Asukoht (GEN 1, 2, 3, 4)…

    1.13.5.

    		 –

    1.13.6.

    		 Arv asukohas…

    1.13.7.

    		 Nimivõimsus (kW)…

    1.13.8.

    		 Maksimaalne pidevvõimsus (kW)…

    1.13.9.

    		 Sertifitseerimisvariant elektrivõimsustarbe skeemi koostamiseks…

    1.13.10.

    		 Sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.13.11.

    		 Ülekandeseadme lisaosa mudel…

    1.13.12.

    		 Ülekandeseadme lisaosa sertifitseerimisnumber…

    1.13.13.

    		 Ülekandeseadme lisaosa kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)…

    1.13.14.

    		 Ülekandeseadme lisaosa ülekandearv…

    1.13.15.

    		 Ülekandeseadme lisaosa sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.14.

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa näitajad

    1.14.1

    		 Mudel…

    1.14.2.

    		 Sertifitseerimisnumber…

    1.14.3.

    		 Nimivõimsus (kW)…

    1.14.4.

    		 Maksimaalne pidevvõimsus (kW)…

    1.14.5.

    		 Käikude arv…

    1.14.6.

    		 Väikseim summaarne ülekandearv (kõrgeim käik korrutatuna telje ülekandearvuga, kui see on kohaldatav)…

    1.14.7.

    		 Sisaldab diferentsiaali (jah/ei)…

    1.14.8.

    		 Sertifitseerimisvariant elektrivõimsustarbe skeemi koostamiseks…

    1.14.9.

    		 Sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.15.

    		 Laetavate energiasalvestussüsteemide näitajad

    1.15.1

    		 Mudel…

    1.15.2.

    		 Sertifitseerimisnumber…

    1.15.3.

    		 Nimipinge (V)…

    1.15.4.

    		 Kogumahtuvus (kWh)…

    1.15.5.

    		 Modelleerimisel kasutatav kogu kasulik mahtuvus (kWh)…

    1.15.6.

    		 Sertifitseerimisvariant elektrisüsteemi kao korral…

    1.15.7.

    		 Sisendandmete ja -teabe räsi…

    1.15.8.

    		 StringID (-)…

    2.

    		 Kasutusotstarbest ja koormusest sõltuvad väärtused

    2.1.

    		 Modelleerimisparameetrid (iga kasutusotstarbe ja koormuse kombinatsiooni puhul, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul lisaks ka akutoiterežiimil, laetust säilitaval režiimil ja kaalutuna)

    2.1.1.

    		 Kasutusotstarve…

    2.1.2.

    		 Koormus (vastavalt modelleerimisvahendile) (kg)…

    2.1.2a.

    		 Sõitjate arv…

    2.1.3.

    		 Modelleerimisel kasutatav sõiduki kogumass (kg)…

    2.1.4.

    		 Välise laadimise režiim (akutoide, laetust säilitav, kaalutud)…

    2.2.

    		 Sõiduki sõiduomadused ja teave modelleerimiskvaliteedi kontrolliks

    2.2.1.

    		 Keskmine kiirus (km/h)…

    2.2.2.

    		 Minimaalne hetkkiirus (km/h)…

    2.2.3.

    		 Suurim hetkkiirus (km/h)…

    2.2.4.

    		 Maksimaalne aeglustus (m/s2)…

    2.2.5.

    		 Maksimaalne kiirendus (m/s2)…

    2.2.6.

    		 Täiskoormusel sõiduaja osakaal (%)…

    2.2.7.

    		 Käikude koguarv…

    2.2.8.

    		 Läbitud vahemaa kokku (km)…

    2.3.

    		 Kütusekulu ja energiatarve (kütusetüübi ja elektrienergia kohta) ning CO2 tulemused (kokku)

    2.3.1.

    		 Kütusekulu (g/km)…

    2.3.2.

    		 Kütusekulu (g/t-km)…

    2.3.3.

    		 Kütusekulu (g/p-km)…

    2.3.4.

    		 Kütusekulu (g/m3-km)…

    2.3.5.

    		 Kütusekulu (l/100 km)…

    2.3.6.

    		 Kütusekulu (l/t-km)…

    2.3.7.

    		 Kütusekulu (l/p-km)…

    2.3.8.

    		 Kütusekulu (l/m3-km)…

    2.3.9.

    		 Energiatarve (MJ/km, kWh/km)…

    2.3.10.

    		 Energiatarve (MJ/t-km, kWh/t-km)…

    2.3.11.

    		 Energiatarve (MJ/p-km, kWh/p-km)…

    2.3.12.

    		 Energiatarve (MJ/m3-km, kWh/m3-km)…

    2.3.13.

    		 CO2 (g/km)…

    2.3.14.

    		 CO2 (g/t-km)…

    2.3.15.

    		 CO2 (g/p-km)…

    2.3.16.

    		 CO2 (g/m3-km)…

    2.4.

    		 Elektrirežiimil ja nullheitega sõiduulatused

    2.4.1.

    		 Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimil (km)…

    2.4.2.

    		 Üksnes elektrirežiimil sõiduulatuse ekvivalent (km)…

    2.4.3.

    		 CO2 nullheitega sõiduulatus (km)…

    3.

    		 Tarkvarateave

    3.1.

    		 Modelleerimisvahendi versioon (X.X.X)…

    3.2.

    		 Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg…

    3.3.

    		 Esimese etapi sõiduki modelleerimisvahendi sisendteabe ja sisendandmete räsi (vajaduse korral)…

    3.4.

    		 Esimese etapi sõiduki tootja arvepidamisfaili räsi (vajaduse korral)…

    3.5.

    		 Modelleerimisvahendiga toodetud sõiduki andmefaili räsi (vajaduse korral)…

    3.6.

    		 Modelleerimisvahendi sisendteabe ja sisendandmete räsi…

    3.7.

    		 Tootja arvepidamisfaili räsi…

    II OSA

    Sõiduki CO2 heide ja kütusekulu – kliendi teabefail

    Kliendi teabefail koostatakse modelleerimisvahendi abil ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet, kui see teave on kohaldatav konkreetsele sõidukile või sertifitseerimisetapile.

    1.

    		 Andmed sõiduki, komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi kohta

    1.1.

    		 Andmed sõiduki kohta

    1.1.1.

    		 VIN-kood…

    1.1.2.

    		 Sõidukikategooria (N2, N3, M3)…

    1.1.3.

    		 Telgede konfiguratsioon…

    1.1.4.

    		 Täismass (t)…

    1.1.5.

    		 Sõidukirühm vastavalt I lisale…

    1.1.5a.

    		 Sõidukite (ala)rühm CO2 heite normide jaoks…

    1.1.6.

    		 Tootja(te) nimi (nimed) ja aadress (aadressid)…

    1.1.7.

    		 Mudel…

    1.1.8.

    		 Korrigeeritud tegelik mass (kg)…

    1.1.9.

    		 Eriotstarbeline sõiduk (jah/ei)…

    1.1.10.

    		 Heiteta raskeveok (jah/ei)…

    1.1.11.

    		 Hübriidelektriline raskeveok (jah/ei)…

    1.1.12.

    		 Segakütuseline sõiduk (jah/ei)…

    1.1.12a.

    		 Heitsoojuse taaskasutamine (jah/ei)…

    1.1.13.

    		 Magamiskabiin (jah/ei)…

    1.1.14.

    		 Hübriidelektrisõiduki jõuseadme skeem (nt P1, P2)…

    1.1.15.

    		 Täiselektrisõiduki jõuseadme skeem (nt E2, E3)…

    1.1.16.

    		 Välise laadimise võimalus (jah/ei)…

    1.1.17.

    		 –

    1.1.18.

    		 Välise laadimise suurim võimsus (kW)…

    1.1.19.

    		 Sõidukitehnoloogia, mille suhtes on tehtud erand vastavalt artiklile 9…

    1.1.20.

    		 Bussiklass (nt I, I+II jne)…

    1.1.21.

    		 Märgitud sõitjate koguarv…

    1.2.

    		 Andmed komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi kohta

    1.2.1.

    		 Mootori nimivõimsus (kW)…

    1.2.2.

    		 Mootori töömaht (l)…

    1.2.3.

    		 Kütusetüüp (diislikütus, survesüüde; surugaas, survesüüde; veeldatud maagaas, survesüüde)…

    1.2.4.

    		 Jõuülekande väärtused (mõõdetud/standardväärtused)…

    1.2.5.

    		 Jõuülekande tüüp (SMT, AMT, APT, puudub)…

    1.2.6.

    		 Käikude arv…

    1.2.7.

    		 Aeglusti (jah/ei)…

    1.2.8.

    		 Telje ülekandearv…

    1.2.9.

    		 Mootorsõiduki kõigi rehvide keskmine veeretakistustegur:…

    1.2.10a.

    		 Rehvmõõt sõiduki igal teljel…

    1.2.10b.

    		 Rehvide energiatõhususe klass(id) vastavalt määrusele (EÜ) 2020/740 sõiduki iga telje kohta…

    1.2.10c.

    		 Rehvi sertifitseerimisnumber sõiduki iga telje kohta…

    1.2.11.

    		 Mootori seiskumine-käivitumine sõiduki peatumisel (jah/ei)…

    1.2.12.

    		 Säästuveeremine ilma mootori seiskumise-käivitumiseta (jah/ei)…

    1.2.13.

    		 Säästuveeremine mootori seiskumise-käivitumisega (jah/ei)…

    1.2.14.

    		 Prognoosiv püsikiirushoidik (jah/ei)…

    1.2.15.

    		 Elektrimasinasüsteemi(de) nimiveojõud (kW)…

    1.2.16.

    		 Elektrimasinasüsteemi maksimaalne pidev koguveojõud (kW)…

    1.2.17.

    		 Laetava energiasalvestussüsteemi kogumahtuvus (kWh)…

    1.2.18.

    		 Modelleerimisel kasutatav laetava energiasalvestussüsteemi mahtuvus (kWh)…

    1.3.

    		 Abiseadmete konfiguratsioon

    1.3.1.

    		 Roolipumba tehnoloogia…

    1.3.2.

    		 Elektrisüsteem

    1.3.2.1.

    		 Generaatori tehnoloogia (tava-, nutikas, ei ole generaatorit)…

    1.3.2.2.

    		 Generaatori maksimaalne võimsus (nutikas generaator) (kW)…

    1.3.2.3.

    		 Elektrienergia mahtuvus (nutikas generaator) (kWh)…

    1.3.3.

    		 Pneumosüsteem

    1.3.3.1.

    		 Nutikas survesüsteem…

    1.3.3.2.

    		 Nutikas regenereerimissüsteem…

    1.3.4.

    		 Kliimaseadmesüsteem

    1.3.4.1.

    		 Süsteemi konfiguratsioon…

    1.3.4.2.

    		 Täiendava soojendusseadme võimsus (kW)…

    1.3.4.3.

    		 Topeltklaasid (jah/ei)…

    2.

    		 Sõiduki CO2 heide ja kütusekulu (iga kasutusotstarbe ja laadimise kombinatsiooni puhul, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul lisaks ka akutoiterežiimil, laetust säilitaval režiimil ja kaalutuna)

    2.1.

    		 Modelleerimisparameetrid

    2.1.1.

    		 Kasutusotstarve…

    2.1.2.

    		 Kandevõime (kg)…

    2.1.3.

    		 Sõitjatega seotud teave

    2.1.3.1.

    		 Modelleerimisel kasutatav sõitjate arv… (-)

    2.1.3.2.

    		 Modelleerimisel kasutatav sõitjate mass… (kg)

    2.1.4.

    		 Modelleerimisel kasutatav sõiduki kogumass (kg)…

    2.1.5.

    		 Välise laadimise režiim (akutoide, laetust säilitav, kaalutud)…

    2.2.

    		 Keskmine kiirus (km/h)…

    2.3.

    		 Kütusekulu ja energiatarbe tulemused (kütusetüübi ja elektrienergia kohta)

    2.3.1.

    		 Kütusekulu (g/km)…

    2.3.2.

    		 Kütusekulu (g/t-km)…

    2.3.3.

    		 Kütusekulu (g/p-km)…

    2.3.4.

    		 Kütusekulu (g/m3-km)…

    2.3.5.

    		 Kütusekulu (l/100 km)…

    2.3.6.

    		 Kütusekulu (l/t-km)…

    2.3.7.

    		 Kütusekulu (l/p-km)…

    2.3.8.

    		 Kütusekulu (l/m3-km)…

    2.3.9.

    		 Energiatarve (MJ/km, kWh/km)…

    2.3.10.

    		 Energiatarve (MJ/t-km, kWh/t-km)…

    2.3.11.

    		 Energiatarve (MJ/p-km, kWh/p-km)…

    2.3.12.

    		 Energiatarve (MJ/m3-km, kWh/m3-km)…

    2.4.

    		 CO2 tulemused (iga kasutusotstarbe ja laadimise kombinatsiooni kohta)

    2.4.1.

    		 CO2 (g/km)…

    2.4.2.

    		 CO2 (g/t-km)…

    2.4.3.

    		 CO2 (g/p-km)…

    2.4.5.

    		 CO2 (g/m3-km)…

    2.5.

    		 Sõiduulatus elektrirežiimil

    2.5.1.

    		 Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimil (km)…

    2.5.2.

    		 Üksnes elektrirežiimil sõiduulatuse ekvivalent (km)…

    2.5.3.

    		 CO2 nullheitega sõiduulatus (km)…

    2.6.

    		 Kaalutud tulemused

    2.6.1.

    		 CO2 eriheide (gCO2/t-km)…

    2.6.2.

    		 Elektri eritarve (kWh/t-km)…

    2.6.3.

    		 Keskmine kandevõime (t)…

    2.6.4.

    		 CO2 eriheide (gCO2/p-km)…

    2.6.5.

    		 Elektri eritarve (kWh/p-km)…

    2.6.6.

    		 Keskmine sõitjate arv (p)…

    2.6.7.

    		 Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimil (km)…

    2.6.8.

    		 Üksnes elektrirežiimil sõiduulatuse ekvivalent (km)…

    2.6.9.

    		 CO2 nullheitega sõiduulatus (km)…

    3.

    		 Tarkvarateave

    3.1.

    		 Modelleerimisvahendi versioon…

    3.2.

    		 Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg…

    3.3.

    		 Esimese etapi sõiduki modelleerimisvahendi sisendteabe ja sisendandmete räsi (vajaduse korral)…

    3.4.

    		 Esimese etapi sõiduki tootja arvepidamisfaili räsi (vajaduse korral)…

    3.5.

    		 Sõiduki modelleerimisvahendi sisendteabe ja sisendandmete räsi…

    3.6.

    		 Tootja arvepidamisfaili räsi…

    3.7.

    		 Kliendi teabefaili räsi…

    III OSA

    Sõiduki CO2 heide ja kütusekulu – sõiduki andmefail raskete busside jaoks

    Raskete busside puhul koostatakse sõiduki andmefail asjakohaste sisendandmete, sisendteabe ja modelleerimistulemuste edastamiseks järgmistesse sertifitseerimisetappidesse, järgides I lisa punktis 2 kirjeldatud meetodit.

    Sõiduki andmefail sisaldab vähemalt järgmist.

    1.

    		 Esimese etapi sõiduki kohta:

    1.1.

    		 Esimese etapi sõiduki sisendandmed ja -teave, nagu on kindlaks määratud III lisas, välja arvatud: mootori kütusekulu skeem; mootori parandustegurid WHTC_Urban, WHTC_Rural, WHTC_Motorway, BFColdHot, CFRegPer; pöördemomendi muunduri karakteristikud; jõuülekande, aeglusti, nurkülekande ja telje kaoskeemid; elektrimootorisüsteemide ja elektrilise jõuseadme integreeritud osa elektrivõimsustarbe skeem(id); laetava energiasalvestussüsteemi elektrilise kao parameetrid.

    1.2.

    		 Iga kasutusotstarbe ja koormustingimuse kohta:

    1.2.1.

    		 Modelleerimisel kasutatav sõiduki kogumass (kg)…

    1.2.2.

    		 Modelleerimisel kasutatav sõitjate arv (-)…

    1.2.3.

    		 Energiatarve (MJ/km)…

    1.3.

    		 Tarkvarateave

    1.3.1.

    		 Modelleerimisvahendi versioon…

    1.3.2.

    		 Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg…

    1.4.

    		 Räsid

    1.4.1.

    		 Esimese etapi sõiduki tootja arvepidamisfaili räsi…

    1.4.2.

    		 Sõiduki andmefaili räsi…

    2.

    		 Iga vaheetapi sõiduki, komplektse või komplekteeritud sõiduki kohta:

    2.1.

    		 Komplektse või komplekteeritud sõiduki kohta III lisas kindlaks määratud sisendandmed ja sisendteave, mille on esitanud konkreetne tootja.

    2.2.

    		 Tarkvarateave

    2.2.1.

    		 Modelleerimisvahendi versioon…

    2.2.2.

    		 Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg…

    2.3.

    		 Räsid

    2.3.1.

    		 Sõiduki andmefaili räsi…“

    V LISA

    V lisa muudetakse järgmiselt:

    (1)

    punkti 2 pealkiri ja esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „2.   Mõisted

    Käesolevas lisas kasutatakse ÜRO eeskirjas nr 49 (*1) määratletud mõisteid ning lisaks nendele järgmisi mõisteid:

    (*1)  ÜRO Majanduskomisjoni eeskiri nr 49 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse meetmeid, mis tuleb võtta sõidukite diisel- ja ottomootoritest pärinevate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite vastu“ (ELT L 171, 24.6.2013, lk 1).“;"

    (2)

    punkti 2 esimesele lõigule lisatakse järgmised punktid:

    „8)

    „heitsoojuse taaskasutussüsteem“ ehk „WHR-süsteem“ – kõik seadmed, mis muundavad heitgaasist või mootori jahutussüsteemide töövedelikest saadava energia elektrienergiaks või mehaaniliseks energiaks;

    9)

    „välisväljundita WHR-süsteem“ ehk „WHR_no_ext“ – WHR-süsteem, mis toodab mehaanilist energiat ja on mehaaniliselt ühendatud mootori väntvõlliga, et suunata toodetud energia vahetult tagasi mootori väntvõllile;

    10)

    „mehaanilise välisväljundiga WHR-süsteem“ ehk „WHR_mech“ – WHR-süsteem, mis toodab mehaanilist energiat ja edastab seda sõiduki jõuülekandesüsteemi osadele (v.a mootor) või laetavasse energiasalvestussüsteemi;

    11)

    „elektrilise välisväljundiga WHR-süsteem“ ehk „WHR_elec“ – WHR-süsteem, mis toodab elektrienergiat ja edastab seda sõiduki vooluahelasse või laetavasse energiasalvestussüsteemi;

    12)

    „P_WHR_net“ – WHR-süsteemi toodetud kasulik võimsus vastavalt punktile 3.1.6;

    13)

    „E_WHR_net“ – WHR-süsteemi toodetud kasulik energia teatava aja jooksul, mis on kindlaks määratud P_WHR_neti integreerimisega;“

    (3)

    punkti 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktides 3.1.5 ja 3.1.6 sätestatud mõisteid ei kohaldata.“;

    (4)

    punkti 3 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Kalibreerimislabori ruumid peavad vastama kas standardi IATF 16949, ISO 9000 seeria või ISO/IEC 17025 nõuetele.“;

    (5)

    punkti 3.1.1 esimese lõigu punktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „(1)

    Laborikatse tingimusi kirjeldav parameeter fa, mis määratakse kindlaks vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.1, peab olema järgmises vahemikus: 0,96 ≤ fa ≤ 1,04.

    (2)

    Mootorisse siseneva õhu absoluutne temperatuur (Ta) kelvinites, mis määratakse kindlalt vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.1, peab olema järgmises vahemikus: 283 K ≤ Ta ≤ 303 K.

    (3)

    Õhurõhk väljendatuna kilopaskalites, mis määratakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.1, peab olema järgmises vahemikus: 90 kPa ≤ ps ≤ 102 kPa.“;

    (6)

    punkt 3.1.2 asendatakse järgmisega:

    „3.1.2.

    		 Mootori paigaldamine

    Katsemootor paigaldatakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 6.3–6.6.

    Kui abiseadmed / mootori käitamiseks vajalikud seadmed ei ole paigaldatud vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punkti 6.3 nõuetele, korrigeeritakse kõiki mootori pöördemomendi mõõdetud väärtusi vastavalt võimsusele, mis on vajalik nende osade käitamiseks käesoleva lisa tähenduses vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.3.

    Selline mootori pöördemomendi ja võimsuse väärtuste korrektsioon tehakse, kui nende mootori osade konkreetse tööpunkti saavutamiseks vajaliku täiendava või puuduva pöördemomendi absoluutväärtuste summa ületab punkti 4.3.5.5 alapunkti 1 ala-alapunkti b kohaselt kindlaks määratud pöördemomendi lubatud hälbeid. Kui sellist mootoriosa käitatakse perioodilisel režiimil, määratakse vastava osa käitamiseks vajaliku mootori pöördemomendi väärtused kindlaks asjakohase ajavahemiku keskmise väärtusena, mis kajastab tegelikku töörežiimi insenertehnilise hinnangu alusel ja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega.

    Sellise korrigeerimisvajaduse ning korrigeerimiseks vajalike tegelike väärtuste saamiseks määratakse käesoleva lisa 5. liite kohaselt kindlaks järgmiste mootoriosade võimsustarve, mille tulemusena saadakse kõnealuste mootoriosade käitamiseks vajalik mootori pöördemoment:

    1)

    ventilaator;

    2)

    elektritoitega abiseadmed / mootorisüsteemi käitamiseks vajalikud seadmed.“;

    (7)

    punkti 3.1.3 teine lause asendatakse järgmisega:

    „Kui tegemist on avatud karteriga, siis heitkogused mõõdetakse ja lisatakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.10 summutitoru heitkogustele.“;

    (8)

    punkti 3.1.4 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Käesoleva määruse kohasteks katseteks laboris kasutatav vahejahuti peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 6.2 sätetele.“;

    (9)

    punkti 3.1.5 alapunkti 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „6)

    		 Punkti 4.3.3 kohase WHTC külmkäivituskatse jaoks on konkreetsed algtingimused kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktides 7.6.1 ja 7.6.2.“;

    (10)

    lisatakse järgmine punkt:

    „3.1.6.

    		 WHR-süsteemi katsepaigaldis

    Kui mootoril on WHR-süsteem, kehtivad järgmised nõuded.

    3.1.6.1.

    		 Katsestendil olev paigaldis ei tohi punktis 3.1.6.2 loetletud parameetrite kohaselt anda süsteemi tekitatud võimsusega seoses paremat WHR-süsteemi tõhusust võrreldes sõidukis kasutusel oleva paigaldise tehniliste andmetega. Kõik muud WHRiga seotud süsteemid, mida katsestendil kasutatakse, peavad töötama tingimustes, mis on sõidukisse paigaldatud süsteemile iseloomulikud ümbritseva keskkonna võrdlustingimustes. WHRiga seotud ümbritseva keskkonna võrdlustingimused on õhutemperatuur 293 K ja rõhk 101,3 kPa.

    3.1.6.2.

    		 Mootori katsepaigaldis peab peegeldama halvimat olukorda seoses temperatuuri ja energiasisaldusega, mis energiaülejäägist WHR-süsteemi üle kantakse. Halvima olukorra kajastamiseks tuleb määrata järgmised parameetrid ja registreerida need vastavalt joonisele 1a ning märkida käesoleva lisa 2. liites esitatud näidise kohaselt koostatud teabedokumenti:

    (a)

    Viimase järeltöötlussüsteemi ja WHR-süsteemide (kuumutite) töövedelike aurustamise soojusvahetite vahekaugus, mõõdetuna pärast mootorit (LEW), peab olema võrdne sõidukis kasutusel oleva WHR-süsteemi tootja kindlaksmääratud maksimaalse vahekaugusega (LmaxEW) või sellest suurem.

    (b)

    WHR-süsteemide puhul, mille heitgaasivoos on turbiin(id), peab mootori väljavooluava ja turbiini sissevooluava vahekaugus (LET olema võrdne sõidukis kasutusel oleva WHR-süsteemi tootja kindlaksmääratud maksimaalse vahekaugusega (LmaxET) või sellest suurem.

    (c)

    Töövedeliku abil tsüklilises protsessis kasutatavate WHR-süsteemide puhul:

    (i)

    aurusti ja detandri vahelise toru kogupikkus (LHE) peab olema võrdne tootja kindlaksmääratud maksimaalse vahekaugusega (LmaxHE) sõidukis kasutusel olevas paigaldises või sellest väärtusest suurem;

    (ii)

    detandri ja kondensaatori vahelise toru kogupikkus (LEC) peab olema võrdne tootja kindlaksmääratud maksimaalse vahekaugusega (LmaxEC) sõidukis kasutusel olevas paigaldises või sellest väärtusest väiksem;

    (iii)

    kondensaatori ja aurusti vahelise toru kogupikkus (LCE) peab olema võrdne tootja kindlaksmääratud maksimaalse vahekaugusega (LmaxCE) sõidukis kasutusel olevas paigaldises või sellest väärtusest väiksem;

    (iv)

    töövedeliku rõhk pcond enne kondensaatorisse sisenemist peab olema vastav rõhule sõidukis kasutusel olevas paigaldises ümbritseva keskkonna võrdlustingimuste korral, kuid ei tohi ühelgi juhul olla väiksem katsekambris olevast õhurõhust miinus 5 kPa, välja arvatud siis, kui tootja tõendab, et sõiduki kogu kasutuskestuse vältel on võimalik hoida väiksemat rõhku;

    (v)

    heitsoojuse taaskasutussüsteemi kondensaatori jahutamiseks kasutatava katsestendi jahutusvõimsus ei tohi ületada väärtust Pcool< = k × (Tcond – 20 °C).

    Pcool mõõdetakse kas töövedeliku poolel või katsestendi jahutusvedeliku poolel ja tcond on vedeliku kondenseerumistemperatuur (°C) rõhul pcond.

    k = f0 + f1 × Vc,

    kus: Vc on mootori töömaht liitrites (ümardatud 2 kümnendkohani),

    f0 = 0,6 kW/K,

    f1 = 0,05 kW/(K*l);

    (vi)

    heitsoojuse taaskasutussüsteemi kondensaatori jahutamiseks katsestendil on lubatud nii vedelikjahutus kui ka õhkjahutus. Õhkjahutusega kondensaatori puhul jahutatakse süsteemi sama ventilaatoriga (kui on olemas), mis on sõidukile paigaldatud, ning punktis 3.1.6.1 kindlaks määratud ümbritseva keskkonna võrdlustingimustes. Õhkjahutusega kondensaatori puhul kohaldatakse eespool alapunktis v kindlaks määratud jahutusvõimsuse piirnäitajat, kui tegelikku jahutusvõimsust mõõdetakse soojuskondensaatori töövedeliku poolel. Kui sellise ventilaatori käitamiseks vajalik võimsus saadakse välisest energiaallikast, käsitatakse ventilaatori vastavat tegelikku tarbitud võimsust WHR-süsteemile antava võimsusena, kui määratakse kasulik võimsus vastavalt allpool olevale alapunktile f.

    Joonis 1a

    Heitsoojuse taaskasutussüsteemi osade minimaalse ja maksimaalse vahekauguse nõuded mootori katsetes

    Image 6

    (d)

    Muud WHR-süsteemid, mis võtavad soojust heitgaasi- või jahutussüsteemist, tuleb paigaldada vastavalt alapunkti c nõuetele. Alapunktis c osutatud „aurusti“ viitab soojusvahetile, mille abil kantakse liigne soojus üle heitsoojuse taaskasutussüsteemi seadmele. „Detander“ punktis c viitab energiat muundavale seadmele.

    (e)

    WHR-süsteemide torude kõik diameetrid peavad olema võrdsed sõidukis kasutusel olevate torude ettenähtud diameetritega või väiksemad.

    (f)

    WHR_mech-süsteemide puhul mõõdetakse mehaanilist kasulikku võimsust mootori pöörlemissagedusel, mida eeldatakse kiirusel 60 km/h. Kui eeldatakse erinevate ülekandearvude kasutamist, arvutatakse pöörlemissagedus nende ülekandearvude keskmise põhjal. WHR-süsteemi tekitatud mehaanilist või elektrilist võimsust mõõdetakse mõõteseadmetega, mis vastavad tabelis 2 kindlaks määratud nõuetele.

    (i)

    Elektriline kasulik võimsus on välisele energianeeldurile või laetavale energiasalvestussüsteemile WHR-süsteemi antav elektriline koguvõimsus, millest on lahutatud välisest energiaallikast või laetavast energiasalvestussüsteemist WHR-süsteemile antav elektriline võimsus. Elektrilist kasulikku võimsust mõõdetakse alalisvooluvõimsusena, st pärast muundamist vahelduvvoolust alalisvooluks.

    (ii)

    Mehaaniline kasulik võimsus on välisele energianeeldurile või laetavale energiasalvestussüsteemile (kui on olemas) WHR-süsteemi antav kogu mehaaniline võimsus, millest on lahutatud välisest energiaallikast või laetavast energiasalvestussüsteemist WHR-süsteemile antav mehaaniline võimsus.

    (iii)

    Kõik vajalikud sõidukis kasutusel olevad elektrilise ja mehaanilise võimsuse ülekandesüsteemid paigaldatakse mootori katse ajaks mõõtmise jaoks (näiteks kardaanivõllid või rihmajamid mehaaniliseks ühendamiseks, vahelduv-/alalisvoolumuundurid ja alalispingetrafod). Kui sõidukis kasutatav jõuülekandesüsteem ei ole katsepaigaldise osa, tuleb mõõdetud elektrilist või mehaanilist võimsust vastavalt vähendada, korrutades selle iga eraldi jõuülekandesüsteemi üldise kasuteguriga. Ülekandesüsteemi puhul, mis ei ole katsepaigaldise osa, kohaldatakse järgmisi üldisi kasutegureid:

    Tabel 1

    Ülekandesüsteemi üldine kasutegur heitsoojuse taaskasutussüsteemi võimsuse jaoks

    Jõuülekande tüüp

    Heitsoojuse taaskasutussüsteemi võimsuse kasutegur

    Hammasülekanne

    0,96

    Rihmülekanne

    0,92

    Kettülekanne

    0,94

    Alalisvoolumuundur

    0,95“;

    (11)

    punkti 3.2 tabeli 1 esimese veeru viimase rea tekst „Maagaas/ottomootor“ asendatakse järgmisega: „Maagaas/ottomootor või maagaas/survesüüde“;

    (12)

    lisatakse järgmine punkt:

    „3.2.1.

    		 Segakütuseliste mootorite puhul valitakse katsetatavate mootorisüsteemide vastavad etalonkütused tabelis 1 loetletud kütusetüüpide hulgast. Üks kahest etalonkütusest peab alati olema B7 ja teine etalonkütus peab olema G25, GR või vedelgaaskütus B.

    Punktis 3.2 kindlaks määratud põhisätteid kohaldatakse mõlema valitud kütuse suhtes eraldi.“;

    (13)

    punkti 3.3 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Kõigil käesoleva lisa kohaselt tehtavatel katsetel kasutatav määrdeõli peab olema kaubandusvõrgus kättesaadav õli, millel on tootja piiramatu heakskiit ÜRO eeskirja nr 49 8. lisa punktis 4.2 kindlaks määratud tavapärastes kasutustingimustes.“;

    (14)

    lisatakse järgmine punkt:

    „3.4.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuseliste mootorite puhul mõõdetakse punkti 3.4 kohast kütusevoolu kummagi valitud kütuse puhul eraldi.“;

    (15)

    punkti 3.5 esimene ja teine lause asendatakse järgmisega:

    „Mõõteseadmed peavad vastama ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9 nõuetele.

    Olenemata ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9 nõuetest peavad tabelis 2 loetletud mõõtesüsteemid vastama tabelis 2 sätestatud piirmääradele.“;

    (16)

    punkti 3.5 tabelisse 2 lisatakse järgmised read:

    Mõõtesüsteem

    Lineaarsus

    Täpsus (1)

    Tõusuaeg(2)

    Telglõik

    | xmin × (a1 – 1) + a0 |

    Tõus

    a1

    Hinnangu standardviga SEE

    Determinatsiooni- kordaja

    r2

    „WHR-süsteemi puhul asjakohane temperatuur

    ≤ 1,5 % max

    kalibreerimisväärtusest(3)

    0,98–1,02

    ≤ 2 % max kalibreerimisväärtusest(3)

    ≥ 0,980

    ei kohaldata

    ≤ 10 s

    WHR-süsteemi puhul asjakohane rõhk

    ≤ 1,5 % max

    kalibreerimisväärtusest(3)

    0,98–1,02

    ≤ 2 % max kalibreerimisväärtusest(3)

    ≥ 0,980

    ei kohaldata

    ≤ 3 s

    WHR-süsteemi puhul asjakohane elektrivõimsus

    ≤ 2 % max

    kalibreerimisväärtusest(3)

    0,97–1,03

    ≤ 4 % max kalibreerimisväärtusest(3)

    ≥ 0,980

    ei kohaldata

    ≤ 1 s

    WHR-süsteemi puhul asjakohane mehaaniline võimsus

    ≤ 1 % max

    kalibreerimisväärtusest(3)

    0,995–1,005

    ≤ 1,0 % max kalibreerimisväärtusest(3)

    ≥ 0,99

    1,0 % näidust või 0,5 % võimsuse maksimaalsest kalibreerimisväärtusest(3), olenevalt sellest, kumb on suurem

    ≤ 1 s“;

    (17)

    punkti 3.5 tabeli 2 all asendatakse esimene ja teine lõik järgmisega:

    „Segakütuseliste mootorite puhul määratakse kütuse massivooluhulga mõõtesüsteemile kohaldatav „maksimaalne kalibreerimisväärtus“ nii vedel- kui ka gaaskütuse puhul kindlaks vastavalt järgmistele sätetele.

    (1)

    Kütusetüüp, mille massivooluhulk määratakse kindlaks mõõtesüsteemiga, mille puhul kontrollitakse tabelis 2 kindlaksmääratud nõuete täitmist, on primaarkütus. Teine kütusetüüp on sekundaarkütus.

    (2)

    Sekundaarkütuse kõigi katsete ajal eeldatav maksimaalne väärtus teisendatakse primaarkütuse kõigi katsete ajal eeldatavaks maksimaalseks väärtuseks järgmise valemiga:

    mf* mp,seco = mfmp,seco × NCVseco / NCVprim

    kus:

    mf* mp,seco

    =

    eeldatav massivooluhulga maksimumväärtus primaarkütuseks teisendatud sekundaarkütuse puhul,

    mfmp,seco

    =

    eeldatav massivooluhulga maksimumväärtus sekundaarkütuse puhul,

    NCVprim

    =

    primaarkütuse alumine kütteväärtus, mis on määratud vastavalt punktile 3.2 [MJ/kg],

    NCVseco

    =

    sekundaarkütuse alumine kütteväärtus, mis on määratud vastavalt punktile 3.2 [MJ/kg].

    (3)

    Kõigi katsete ajal eeldatav maksimaalne üldväärtus mfmp,overall määratakse järgmise valemiga:

    mfmp,overall = mfmp,prim + mf* mp,seco

    kus:

    mfmp,prim

    =

    eeldatav massivooluhulga maksimumväärtus primaarkütuse puhul,

    mf* mp,seco

    =

    eeldatav massivooluhulga maksimumväärtus

    (4)

    „Maksimaalne kalibreerimisväärtus“ peab olema 1,1 korda suurem suurimast prognoositavast üldväärtusest mfmp,overall, mis on kindlaks määratud vastavalt alapunktile 3.

    „xmin“, mida kasutatakse tabeli 2 kohase telglõigu arvutamisel, on 0,9 korda eeldatav miinimumväärtus vastava mõõtesüsteemi kõigil katsetel.

    Tabelis 2 loetletud mõõtesüsteemide, välja arvatud kütuse massivooluhulga mõõtesüsteemi signaali esitamise sagedus peab olema vähemalt 5 Hz (soovitatav on ≥ 10 Hz). Kütuse massivooluhulga mõõtesüsteemi signaali esitamise sagedus peab olema vähemalt 2 Hz.“;

    (18)

    punktis 3.5.1 ja 4 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (19)

    lisatakse järgmine punkt:

    „4.2.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuselisi mootoreid käitatakse segakütuserežiimil kõikide punkti 4.3 kohaste katsete ajal. Kui katse ajal lülitutakse hooldusrežiimile, on kõik selle katse jooksul salvestatud andmed kehtetud.“;

    (20)

    punktis 4.3.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (21)

    punktis 4.3.2 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“ kolmes kohas;

    (22)

    lisatakse järgmine punkt:

    „4.3.2.1.

    		 Erinõuded WHR-süsteemide jaoks

    Süsteemide WHR_mech ja WHR_elec puhul ei tohi mootori töökõvera andmete salvestamine alata enne, kui WHR-süsteemi tekitatud mehaanilise või elektrilise võimsuse näit on stabiliseerunud ± 10 % piires selle keskmisest väärtusest vähemalt 10 sekundi jooksul.“;

    (23)

    punkt 4.3.3 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.

    		 WHTC katse

    WHTC katse tehakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisale. Heitmekatsete kaalutud tulemused peavad vastama määruses (EÜ) 595/2009 kindlaks määratud kohaldatavatele piirmääradele.

    Segakütuselised mootorid peavad vastama määruse (EL) 582/2011 XVIII lisa punkti 5 kohaselt kohaldatavatele piirnormidele.

    Punkti 4.3.1 kohaselt registreeritud mootori täiskoormuse kõverat kasutatakse etalontsükli denormaliseerimiseks ning kõik etalonväärtuste arvutused tehakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 7.4.6, 7.4.7 ja 7.4.8.“;

    (24)

    punktis 4.3.3.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (25)

    lisatakse järgmine punkt:

    „4.3.3.2.

    		 Erinõuded WHR-süsteemide jaoks

    Süsteemi WHR_mech puhul registreeritakse mehaaniline P_WHR_net ning süsteemi WHR_elec puhul registreeritakse elektriline P_WHR_net vastavalt punktile 3.1.6.“;

    (26)

    punkt 4.3.4 asendatakse järgmisega:

    „4.3.4.

    		 WHSC katse

    WHSC katse tehakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisale. Heitmekatsete tulemused peavad vastama määruses (EÜ) 595/2009 kindlaks määratud kohaldatavatele piirmääradele.

    Segakütuselised mootorid peavad vastama määruse (EL) 582/2011 XVIII lisa punkti 5 kohaselt kohaldatavatele piirnormidele.

    Punkti 4.3.1 kohaselt registreeritud mootori täiskoormuse kõverat kasutatakse etalontsükli denormaliseerimiseks ning kõik etalonväärtuste arvutused tehakse vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 7.4.6, 7.4.7 ja 7.4.8.“;

    (27)

    punktis 4.3.4.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (28)

    lisatakse järgmine punkt:

    „4.3.4.2.

    		 Erinõuded WHR-süsteemide jaoks

    Süsteemi WHR_mech puhul registreeritakse mehaaniline P_WHR_net ning süsteemi WHR_elec puhul registreeritakse elektriline P_WHR_net vastavalt punktile 3.1.6.“;

    (29)

    punktis 4.3.5.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (30)

    punktides 4.3.5.1.1 ja 4.3.5.2.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“ neljas kohas;

    (31)

    punkti 4.3.5.2.2 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Kõik pöördemomendi ettenähtud seadeväärtused konkreetse mootori pöörlemissageduse ettenähtud seadeväärtusel, mis ületavad piirnäitajat, mis on määratud täiskoormuse pöördemomendi väärtusega (mis on arvutatud punkti 4.3.1 kohaselt registreeritud mootori täiskoormuse kõvera alusel) selle konkreetse mootori pöörlemissageduse ettenähtud seadeväärtusel, millest on lahutatud 5 % Tmax_overall-st, asendatakse üheainsa pöördemomendi ettenähtud seadeväärtusega täiskoormuse pöördemomendil selle konkreetse mootori pöörlemissageduse ettenähtud seadeväärtusel.“;

    (32)

    punktis 4.3.5.3 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“ kolmes kohas;

    (33)

    punkti 4.3.5.3 alapunkti 4 teine lause asendatakse järgmisega: „Heitgaasiosakesi, metaani ja ammoniaagiheitmeid ei pea kütusekulu kaardistamise tsükli katsel jälgima.“;

    (34)

    lisatakse järgmine punkt:

    „4.3.5.3.1.

    		 Erinõuded WHR-süsteemide jaoks

    Süsteemi WHR_mech puhul registreeritakse mehaaniline P_WHR_net ning süsteemi WHR_elec puhul registreeritakse elektriline P_WHR_net vastavalt punktile 3.1.6.“;

    (35)

    punkti 4.3.5.4 esimeses ja teises lõigus asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (36)

    punkti 4.3.5.4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

    „Punkti 4.3.1 kohaselt registreeritud mootorite CO2-tüüpkonna CO2-algmootori täiskoormuse kõverat kasutatakse ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktide 7.4.6, 7.4.7 ja 7.4.8 kohaselt rakendatud režiimi 9 etalonväärtuste denormaliseerimiseks.“;

    (37)

    punkti 4.3.5.5 neljanda lõigu alapunkti 1 teine lause asendatakse järgmisega:

    „Järgmise 30 ±1 sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul juhitakse mootorit järgmiselt:“;

    (38)

    punkti 4.3.5.5 neljanda lõigu alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

    „3)

    		 Pärast nullpöördemomendi seadeväärtuse mõõtmist alapunktis 1 vähendatakse mootori ettenähtud pöörlemissagedust lineaarselt järgmise väiksema pöörlemissageduse ettenähtud seadeväärtuseni ning samal ajal suurendatakse käitaja nõudlust lineaarselt maksimaalse väärtuseni 20–46 sekundi jooksul. Kui järgmine ettenähtud seadeväärtus saavutatakse vähem kui 46 sekundiga, kasutatakse 46. sekundini jäänud aega stabiliseerimiseks. Seejärel tehakse mõõtmine, alustades stabiliseerimismenetlust vastavalt alapunktile 1, ning seejärel kohandatakse pöördemomendi ettenähtud seadeväärtusi mootori püsival ettenähtud pöörlemissagedusel vastavalt alapunktile 2.“;

    (39)

    punktis 4.3.5.6 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (40)

    punkti 4.3.5.6.2 teise lõigu alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „2)

    9 lahtriga ruudustiku korral paiknevad 2 vertikaaljoont võrdsetel kaugustel mootori pöörlemissageduste vahemikus n30 kuni nhi ning 12 lahtriga ruudustiku korral paiknevad kolm vertikaaljoont võrdsetel kaugustel mootori pöörlemissageduste vahemikus n30 kuni nhi.

    3)

    kaks joont paiknevad võrdsetel kaugustel mootori pöördemomendist (näiteks 1/3) igal punkti 4.3.5.6.1 kohaselt kindlaks määratud kontrollala vertikaaljoonel.“;

    (41)

    punkti 4.3.5.6.3 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Kütusekulu kaardistamise tsükli vältel mõõdetud ühe mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi punkti eriheitkogused määratakse 30 ±1 sekundi pikkuse mõõteperioodi keskmise väärtusena vastavalt punkti 4.3.5.5 alapunktile 1“;

    (42)

    punktides 4.3.5.6.3 ja 4.3.5.7.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“ viies kohas;

    (43)

    punkt 4.3.5.7.2 asendatakse järgmisega:

    „4.3.5.7.2.

    		 Heitkoguste jälgimisele esitatavad nõuded

    Kütusekulu kaardistamise tsükli katsetel saadud andmed on kehtivad, kui iga ruudustiku lahtri kohta punkti 4.3.5.6.3 kohaselt kindlaks määratud reguleeritud gaasiliste saasteainete eriheitkogused vastavad järgmistele gaasiliste saasteainete piirmääradele.

    (a)

    Muud kui segakütuselised mootorid peavad vastama kohaldatavatele piirnormidele vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 10. lisa punktile 5.2.2.

    (b)

    Segakütuselised mootorid peavad vastama määruse (EL) 582/2011 XVIII lisas kindlaks määratud kohaldatavatele piirnormidele, kusjuures viide määruse (EL) 595/2009 I lisas kindlaks määratud saasteainete heite piirnormile asendatakse viitega sama saasteaine piirnormile vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktile 5.2.2.

    Kui mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi punktide arv samas ruudustiku lahtris on alla kolme, siis käesolevat punkti selle lahtri suhtes ei kohaldata.“;

    (44)

    punktis 5.1 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (45)

    lisatakse järgmine punkt:

    „5.3.1.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuseliste mootorite puhul arvutatakse kummagi kütuse erikulu WHTC parandusteguri jaoks vastavalt punktile 5.3.1 eraldi.“;

    (46)

    lisatakse järgmine punkt:

    „5.3.2.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuseliste mootorite puhul arvutatakse kummagi kütuse erikulu eraldi vastavalt punktile 5.3.2 külm-/kuumkäivituse heite tasakaaluteguri kohta.“;

    (47)

    punkt 5.3.3 asendatakse järgmisega:

    „5.3.3.

    		 Kütuse erikulu näitajad WHSC katsel

    Kütuse erikulu näitajad WHSC katsel arvutatakse WHSC kohta punkti 4.3.4 kohaselt registreeritud tegelike mõõteväärtuste alusel järgmiselt:

    SFCWHSC = (Σ FCWHSC) / (WWHSC + Σ E_WHRWHSC)

    kus:

    SFCWHSC

    =

    kütuse erikulu WHSC katsel [g/kWh],

    Σ FCWHSC

    =

    kogukütusekulu WHSC katsel [g]

    määratakse vastavalt käesoleva lisa punktile 5.2,

    WWHSC

    =

    kogu mootori töö WHSC katsel [kWh]

    määratakse vastavalt käesoleva lisa punktile 5.1.

    Mootorite puhul, millele on paigaldatud rohkem kui üks WHR-süsteem, arvutatakse E_WHRWHSC eraldi iga erineva WHR-süsteemi kohta. Mootorite puhul, millele ei ole paigaldatud WHR-süsteemi, määratakse E_WHRWHSC väärtuseks null.

    E_WHRWHSC = kogu integreeritud E_WHR_net WHSC katsel [kWh]

    määratud kindlaks punkti 5.3 kohaselt.

    Σ E_WHRWHSC = kõigi paigaldatud erinevate WHR-süsteemide üksikute E_WHRWHSC väärtuste summa [kWh].“;

    (48)

    punkti 5.3.3.1. tabeli 4 esimese veeru viimase rea tekst „Maagaas/ottomootor“ asendatakse järgmisega: „Maagaas/ottomootor või maagaas/survesüüde“;

    (49)

    lisatakse järgmine punkt:

    „5.3.3.3.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuseliste mootorite kütuse korrigeeritud erikulu WHSC katsel vastavalt punktile 5.3.3.1 arvutatakse kummagi kütuse kohta eraldi vastavatest kütuse erikulu näitajatest WHSC katsel, mis on kindlaks määratud kummagi kütuse kohta eraldi vastavalt punktile 5.3.3.

    Diislikütuse B7 puhul kohaldatakse punkti 5.3.3.2 nõudeid.“;

    (50)

    punktis 5.4 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“ kuues kohas;

    (51)

    lisatakse järgmised punktid:

    „5.4.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuseliste mootorite puhul arvutatakse punkti 5.4 kohaselt perioodiliselt regenereeritavate heitgaasi järeltöötlussüsteemidega varustatud mootorite parandustegur kummagi kütuse kohta eraldi.

    5.5.

    		 Erinõuded WHR-süsteemide jaoks

    Alapunktide 5.5.1, 5.5.2 ja 5.5.3 väärtused arvutatakse ainult siis, kui süsteem WHR_mech või WHR_elec on katsepaigaldises olemas. Vastavad väärtused arvutatakse mehaanilise ja elektrilise kasuliku võimsuse kohta eraldi.

    5.5.1.

    		 Integreeritud E_WHR_neti arvutamine

    Käesolevat punkti kohaldatakse ainult WHR-süsteemidega mootorite suhtes.

    Mehaanilise või elektrilise P_WHR_neti registreeritud negatiivseid väärtusi kasutatakse otse ja neid ei tohi integreeritud väärtuse arvutamisel määrata nulliks.

    Integreeritud E_WHR_net kokku kogu katsetsükli jooksul või iga WHTC alatsükli jooksul määratakse mehaanilise või elektrilise P_WHR_neti salvestatud väärtuste integreerimise teel järgmise valemiga:

    Formula

    kus:

    E_WHRmeas, i

    =

    kogu integreeritud E_WHR_net ajavahemikul t0 kuni t1,

    t0

    =

    aeg ajavahemiku alguses,

    t1

    =

    aeg ajavahemiku lõpus,

    n

    =

    registreeritud väärtuste arv perioodil t0 kuni t1,

    P_WHRmeas,k [0 … n]

    =

    registreeritud mehaanilise või elektrilise P_WHR_neti väärtus hetkel t0 + k×h, üle ajavahemiku t0 kuni t1 kronoloogilises järjekorras, kus k kulgeb 0-st hetkel t0-ni kuni n-ni hetkel t1,

    Formula

    h

    =

    intervalli laius kahe kõrvuti registreeritud väärtuse vahel,

    5.5.2

    		 E_WHR_neti eriväärtuste arvutamine

    Parandus- ja tasakaalutegurid, mis tuleb esitada modelleerimisvahendi sisenditena, arvutatakse mootori eeltöötlusvahendi mõõdetud E_WHR_neti eriväärtuste alusel, mis määratakse vastavalt punktidele 5.5.2.1 ja 5.5.2.2.

    5.5.2.1.

    		 E_WHR_neti eriväärtused WHTC parandusteguri jaoks

    WHTC parandusteguri jaoks vajalikud konkreetsed E_WHR_neti näitajad arvutatakse WHTC kuumkäivituse tegelike mõõdetud väärtuste põhjal, mis on registreeritud vastavalt punktile 4.3.3, järgmiselt:

    S_E_WHRmeas, Urban = E_WHRmeas, WHTC-Urban / Wact, WHTC-Urban

    S_E_WHRmeas, Rural = E_WHRmeas, WHTC- Rural / Wact, WHTC- Rural

    S_E_WHRmeas, MW = E_WHRmeas, WHTC-MW / Wact, WHTC-MW

    kus:

    S_E_WHR meas, i

    =

    E_WHR_neti eriväärtus

    WHTC alatsükli i jooksul [kJ/kWh],

    E_WHR meas, i

    =

    kogu integreeritud E_WHR_net

    WHTC alatsükli i jooksul [kJ], mis on määratud

    punkti 5.5.1 kohaselt,

    Wact, i

    =

    kogu mootori töö WHTC alatsükli i vältel [kWh],

    määratud punkti 5.1 kohaselt.

    WHTC kolm erinevat alatsüklit (asulasisene, asulaväline ja kiirtee), nagu on kindlaks määratud punktis 5.3.1.

    5.5.2.2.

    		 E_WHR_neti erinäitajad külm-/kuumkäivituse heite tasakaaluteguri jaoks

    Külm-/kuumkäivituse heite tasakaaluteguri jaoks vajalikud E_WHR_neti erinäitajad arvutatakse punkti 4.3.3 kohaselt WHTC katse kuum- ja külmkäivituse registreeritud tegelike mõõteväärtuste alusel. Nii kuum- kui ka külmkäivitustsükli WHTC arvutused tehakse eraldi järgmiselt:

    S_E_WHRmeas, hot = E_WHRmeas, hot / Wact, hot

    S_E_WHRmeas, cold = E_WHRmeas, cold / Wact, cold

    kus:

    S_E_WHR meas, j

    =

    E_WHR_neti eriväärtus WHTC vältel [kJ/kWh],

    E_WHR meas, j

    =

    kogu integreeritud E_WHR_net WHTC vältel [kJ],

    määratud punkti 5.5.1 kohaselt,

    Wact, j

    =

    kogu mootori töö WHTC vältel [kWh],

    määratud punkti 5.1 kohaselt.

    5.5.3.

    		 WHRi parandustegur perioodilise regenereerimisega heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootorite puhul

    Parandusteguriks määratakse 1.“;

    (52)

    punkt 6.1.4 asendatakse järgmisega:

    „6.1.4.

    		 CO2-tüüpkonna algmootori kütusekulu skeem

    Sisendandmeteks on mootorite CO2-tüüpkonna CO2-algmootori väärtused, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa 3. liite kohaselt ja registreeritud punkti 4.3.5 kohaselt.

    Juhul, kui tootja taotlusel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõike 5 sätteid, kasutatakse sisendandmetena konkreetse mootori kohta määratud ja punkti 4.3.5 kohaselt registreeritud väärtusi.

    Sisendandmed koosnevad ainult keskmistest mõõteväärtustest 30 ± 1 sekundi pikkuse mõõteperioodi vältel, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti 4.3.5.5 alapunktile 1.

    Sisendandmed esitatakse vormingus „komaeraldusega väärtused“, kus eraldusmärgiks on Unicode märk „COMMA“ (U+002C) (,). Faili esimest rida kasutatakse päisena ning see ei sisalda registreeritud andmeid. Registreeritud andmed algavad faili teisest reast.

    Faili päises iga veeru esimeses reas määratakse kindlaks vastava veeru eeldatav sisu.

    Mootori pöörlemissageduse veeru esimese rea päises peab olema kirje „mootori pöörlemissagedus“. Andmeväärtused algavad faili teisest reast (min-1), ümardatuna kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06.

    Pöördemomendi veeru esimese rea päises peab olema kirje „pöördemoment“. Andmeväärtused algavad faili teisest reast (Nm), ümardatuna kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06.

    Kütuse massivooluhulga veeru esimese rea päises peab olema kirje „kütuse massivooluhulk 1“. Andmeväärtused algavad faili teisest reast (g/h), ümardatuna kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06.“;

    (53)

    lisatakse järgmised punktid:

    „6.1.4.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Teise kütuse mõõdetud massivooluhulga veeru päises peab olema kirje „kütuse massivooluhulk 2“. Andmeväärtused algavad faili teisest reast (g/h), ümardatuna kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06.

    6.1.4.2.

    		 Erinõuded WHR-süsteemiga varustatud mootorite jaoks

    Kui WHR-süsteemi tüüp on „WHR_mech“ või „WHR_elec“, laiendatakse sisendandmeid süsteemide WHR_mech puhul mehaanilise P_WHR_neti väärtustele ja süsteemi WHR_elec puhul elektrilise P_WHR_neti väärtustele, mis on registreeritud vastavalt punktile 4.3.5.3.1.

    Mehaanilise P_WHR_neti veeru päises on faili esimese reas kirje „WHRi mehaaniline võimsus“ ja elektrilise P_WHR_neti veeru päises faili esimeses reas kirje „WHRi elektriline võimsus“. Andmeväärtused algavad faili teisest reast (W), ümardatuna lähima täisarvuni vastavalt standardile ASTM E 29-06.“;

    (54)

    lisatakse järgmine punkt:

    „6.1.5.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Punkti 6.1.5 kohaselt kindlaks määratud kolm väärtust, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 1“ vastavalt punktile 6.1.4, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 1“ sisendandmed.

    Punkti 6.1.5 kohaselt kindlaks määratud kolm väärtust, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 2“ vastavalt punktile 6.1.4.1, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 2“ sisendandmed.“

    (55)

    lisatakse järgmine punkt:

    „6.1.6.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Punkti 6.1.6 kohaselt kindlaks määratud väärtused, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 1“ vastavalt punktile 6.1.4, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 1“ sisendandmed.

    Punkti 6.1.6 kohaselt määratud väärtused, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 2“ vastavalt punktile 6.1.4.1, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 2“ sisendandmed.“

    (56)

    lisatakse järgmine punkt:

    „6.1.7.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Punkti 6.1.7 kohaselt määratud väärtused, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 1“ vastavalt punktile 6.1.4, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 1“ sisendandmed.

    Punkti 6.1.7 kohaselt määratud väärtused, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 2“ vastavalt punktile 6.1.4.1, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 2“ sisendandmed.“

    (57)

    lisatakse järgmine punkt:

    „6.1.8.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Punkti 6.1.8 kohaselt määratud väärtused, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 1“ vastavalt punktile 6.1.4, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 1“ sisendandmed.

    Punkti 6.1.8 kohaselt määratud väärtused, mis vastavad asjakohasele kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivooluhulk 2“ vastavalt punktile 6.1.4.1, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 2“ sisendandmed.“

    (58)

    lisatakse järgmine punkt:

    „6.1.9.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Katsekütuse tüüp, mis vastab kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivoog 1“ vastavalt punktile 6.1.4, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 1“ sisendandmeteks.

    Katsekütuse tüüp, mis vastab kütusetüübile, mida kasutatakse sisendina veerus „kütuse massivoog 2“ 6.1.4.1, on graafilise kasutajaliidese vahekaardi „Fuel 2“ sisendandmeteks.“

    (59)

    punkt 6.1.17 asendatakse järgmisega:

    „6.1.17.

    		 Sertifitseerimisnumber

    Sisendteabeks on mootori sertifitseerimisnumber ISO8859-1 kodeeringus olevate tärkide jadana.“;

    (60)

    lisatakse järgmised punktid:

    „6.1.18.

    		 Segakütus

    Segakütuselise mootori puhul märgistatakse graafilises kasutajaliideses märkeruut „Dual-fuel“.

    6.1.19.

    		 WHR_no_ext

    Süsteemiga WHR_no_ext mootori puhul märgistatakse graafilises kasutajaliideses märkeruut „MechanicalOutputICE“.

    6.1.20.

    		 WHR_mech

    Süsteemiga WHR_mech mootori puhul märgistatakse graafilises kasutajaliideses märkeruut „MechanicalOutputDrivetrain“.

    6.1.21.

    		 WHR_elec

    Süsteemiga WHR_elec mootori puhul märgistatakse graafilises kasutajaliideses märkeruut „ElectricalOutput.

    6.1.22.

    		 E_WHR_neti konkreetsed eriväärtused WHTC parandusteguri jaoks süsteemi WHR_mech puhul

    Süsteemiga WHR_mech mootori puhul on sisendandmeteks E_WHR_neti kolm eriväärtust [kJ/kWh] WHTC erinevate alatsüklite (asulasisene, asulaväline, kiirtee) kohta, mis määratakse vastavalt punktile 5.5.2.1.

    Väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06 ja need on sisendiks graafilise kasutajaliidese vahekaardi „WHR Mechanical“ vastavatel väljadel.

    6.1.23.

    		 E_WHR_neti eriväärtused süsteemi WHR_mech külm-/kuumkäivituse heite tasakaaluteguri jaoks

    Süsteemiga WHR_mech mootori puhul on sisendandmeteks E_WHR_neti kaks eriväärtust [kJ/kWh] WHTC külmkäivituse ja kuumkäivituse vältel, mis määratakse vastavalt punktile 5.5.2.2.

    Väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06 ja need on sisendiks graafilise kasutajaliidese vahekaardi „WHR Mechanical“ vastavatel väljadel.

    6.1.24.

    		 E_WHR_neti konkreetsed eriväärtused WHTC parandusteguri jaoks süsteemi WHR_elec puhul

    Süsteemiga WHR_elec mootori puhul on sisendandmeteks E_WHR_neti kolm eriväärtust [kJ/kWh] WHTC erinevate alatsüklite (asulasisene, asulaväline, kiirtee) kohta, mis määratakse vastavalt punktile 5.5.2.1.

    Väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06 ja need on sisendiks graafilise kasutajaliidese vahekaardi „WHR Electrical“ vastavatel väljadel.

    6.1.25.

    		 E_WHR_neti eriväärtused süsteemi WHR_elec külm-/kuumkäivituse heite tasakaaluteguri jaoks

    Süsteemiga WHR_elec mootori puhul on sisendandmeteks E_WHR_neti kaks eriväärtust [kJ/kWh] WHTC külmkäivituse ja kuumkäivituse vältel, mis määratakse vastavalt punktile 5.5.2.2.

    Väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06 ja need on sisendiks graafilise kasutajaliidese vahekaardi „WHR Electrical“ vastavatel väljadel.

    6.1.26.

    		 WHRi parandustegur perioodilise regenereerimisega heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootorite puhul

    Sisendteabeks on punkt 5.5.3 kohaselt määratud parandustegur.

    Väärtus ümardatakse kahe kümnendkohani vastavalt standardile ASTM E 29-06 ning see on graafilises kasutajaliideses sisendiks vahekaardi „WHR Electrical“ vastaval väljal süsteemiga WHR_ elec mootori puhul ja vahekaardi „WHR Mechanical“ vastaval väljal süsteemiga WHR_mech mootori puhul.“;

    (61)

    2. liite 1. osasse lisatakse järgmised punktid:

    „3.2.1.1.1.

    Segakütuselise mootori tüüp:

    tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B1

     

     

     

     

     

     

    3.2.1.1.2.

    Gaasi energiategur WHTC kuumkäivitusosa kohta: %“;

     

     

     

     

     

     

    (62)

    2. liite 1. osasse lisatakse järgmine punkt:

    „3.2.1.6.2.

    Tühikäik diisli korral: jah/ei1’“;

     

     

     

     

     

     

    (63)

    2. liite 1. osa punkt 3.2.1.11 asendatakse järgmisega:

    „3.2.1.11.

    ÜRO eeskirja nr 49 punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nõutud dokumendipakett, mis võimaldab tüübikinnitusasutusel hinnata heitekontrollistrateegiaid ja pardadiagnostikasüsteeme NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks“;

     

     

     

     

     

     

    (64)

    2. liite 1. osa punkt 3.2.2.2.1 asendatakse järgmisega:

    „3.2.2.2.1.

    Tootja teate kohaselt mootori puhul kasutamiseks sobivad kütused vastavalt ÜRO eeskirja nr 49 punktile 4.6.2 (kui seda kohaldatakse)“;

     

     

     

     

     

     

    (65)

    2. liite 1. osa punkt 3.2.4.2 asendatakse järgmisega:

    „3.2.4.2.

    Sissepritse (ainult survesüüde või segakütus): jah/ei (1)“;

     

     

     

     

     

     

    (66)

    2. liite 1. osa punkt 3.2.12.1.1 asendatakse järgmisega:

    „3.2.12.1.1.

    Karterigaaside tagasijuhtimisseade: jah/ei1

    Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

    Kui ei, siis tuleb täita ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punkti 6.10 nõudeid“;

     

     

     

     

     

     

    (67)

    2. liite 1. osa punkt 3.2.12.2.7 asendatakse järgmisega:

    „3.2.12.2.7.

    Vajaduse korral tootja viide dokumentidele sõidukile segakütuselise mootori paigaldamise kohta“;

     

     

     

     

     

     

    (68)

    2. liite 1. osa punktid 3.2.12.2.7.0.1–3.2.12.2.8.7 jäetakse välja;

    (69)

    2. liite 1. osa punkt 3.2.17 asendatakse järgmisega:

    „3.2.17.

    Eriteave raskeveokite gaasimootorite ja segakütuseliste mootorite kohta (muu konstruktsiooniga süsteemi korral esitada vastav teave)“;

     

     

     

     

     

     

    (70)

    2. liite 1. osa punkt 3.5.5 asendatakse järgmisega:

    „3.5.5.

    Kütuse erikulu, CO2 eriheide ja parandustegurid“;

     

     

     

     

     

     

    (71)

    2. liite 1. osa punktides 3.5.5.1–3.5.5.8 lisatakse teise veergu teksti lõppu tabeli märkus „(9)“;

    (72)

    2. liite 1. osasse lisatakse järgmine punkt:

    „3.5.5.2.1.

    Segakütuseliste mootorite puhul: CO2 eriheide WHSC katsel vastavalt 4. liite punktile 6.1, g/kWh (9)“;

     

     

     

     

     

     

    (73)

    2. liite 1. osasse lisatakse järgmised punktid:

    „3.9.

    WHR-süsteem

     

     

     

     

     

     

    3.9.1.

    WHR-süsteemi tüüp: WHR_no_ext, WHR_mech, WHR_elec

     

     

     

     

     

     

    3.9.2.

    Tööpõhimõte:

     

     

     

     

     

     

    3.9.3.

    Süsteemi kirjeldus

     

     

     

     

     

     

    3.9.4.

    Aurusti tüüp (10)

     

     

     

     

     

     

    3.9.5.

    LEW vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunktile a

     

     

     

     

     

     

    3.9.6.

    LmaxEW vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunktile a

     

     

     

     

     

     

    3.9.7.

    Turbiini tüüp

     

     

     

     

     

     

    3.9.8.

    LET vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunktile b

     

     

     

     

     

     

    3.9.9.

    LmaxET vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunktile b

     

     

     

     

     

     

    3.9.10.

    Detandri tüüp

     

     

     

     

     

     

    3.9.11.

    LHE vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele i

     

     

     

     

     

     

    3.9.12.

    LmaxHE vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele i

     

     

     

     

     

     

    3.9.13.

    Kondensaatori tüüp

     

     

     

     

     

     

    3.9.14.

    LEC vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele ii

     

     

     

     

     

     

    3.9.15.

    LmaxEC vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele ii

     

     

     

     

     

     

    3.9.16.

    LCE vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele iii

     

     

     

     

     

     

    3.9.17.

    LmaxCE vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele iii

     

     

     

     

     

     

    3.9.18.

    Pöörlemissagedus, mille juures mõõdetakse süsteemide WHR_mech mehaanilist kasulikku võimsust vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunktile f“;

     

     

     

     

     

     

    (74)

    2. liite 1. osasse lisatakse järgmised tabeli märkused:

    „(9)

    		 Segakütuseliste mootorite puhul märkida eraldi iga kütusetüübi ja iga töörežiimi väärtused.

    (10)

    		 Muude WHR-süsteemide puhul peab see kajastama soojusvaheti tüüpi vastavalt punkti 3.1.6.2 alapunktile d. “;

    (75)

    2. liite teabedokumendi liite punkt 4 asendatakse järgmisega:

    „4.

    		 Kasutatud katsekütus (*2)

    (*2)  Segakütuseliste mootorite puhul märkida eraldi iga kütusetüübi ja iga töörežiimi väärtused.“;"

    (76)

    2. liite teabedokumendi liite tabeli 1 mõlemas reas asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (77)

    2. liite teabedokumendi liite punkti 6.1 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Mootori katsepöörlemissagedused heitekatsel (segakütuselise mootori puhul segakütuserežiimil) vastavalt ÜRO eeskirja nr 49(1) 4. lisale“;

    (78)

    2. liite teabedokumendi liite punkt 6.2 asendatakse järgmisega:

    „6.2.

    		 Võimsuskatse teatatud väärtused (segakütuseliste mootorite puhul tehakse segakütuserežiimil) vastavalt ÜRO eeskirjale nr 85 (*3)“;

    (*3)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega (ELT L 323, 7.11.2014, lk 52"

    (79)

    3. liite punkt 1 asendatakse järgmisega:

    „1.

    		 Mootorite CO2-tüüpkonda määravad parameetrid

    Tootja määratud mootorite CO2-tüüpkond peab vastama ÜRO eeskirja nr 49 4. lisa punktis 5.2.3 kindlaks määratud kuuluvuse kriteeriumidele. Mootorite CO2-tüüpkond võib koosneda ainult ühest mootorist.

    Segakütuselise mootori puhul peab mootorite CO2-tüüpkond vastama ka ÜRO eeskirja nr 49 15. lisa punkti 3.1.1 lisanõuetele.

    Peale nende kuuluvuse kriteeriumide peab mootorite CO2-tüüpkond, nagu tootja on kindlaks määranud, vastama punktides 1.1–1.10 loetletud kuuluvuse kriteeriumidele.

    Peale punktides 1.1–1.10 loetletud parameetrite võib tootja kehtestada täiendavaid kriteeriume, mis võimaldavad määrata piiratuma suurusega tüüpkondi. Need parameetrid ei ole tingimata parameetrid, mis mõjutavad kütusekulu taset.“;

    (80)

    3. liite punkt 1.5 asendatakse järgmisega:

    „1.5.

    		 Heitsoojuse taaskasutussüsteem(id)“;

    (81)

    3. liitesse lisatakse järgmised punktid:

    „1.5.1.

    		 WHR-süsteemi(de) tüüp (kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile 2)

    1.5.2.

    		 WHR-süsteemi katsepaigaldis katsetamiseks vastavalt käesoleva lisa punktile 3.1.6

    1.5.3.

    		 WHR-süsteemi(de) turbiini tüüp

    1.5.4.

    		 WHR-süsteemi(de) aurusti tüüp

    1.5.5.

    		 WHR-süsteemi(de) detandri tüüp

    1.5.6.

    		 WHR-süsteemi(de) kondensaatori tüüp

    1.5.7.

    		 WHR-süsteemi(de) pumba tüüp

    1.5.8.

    		 LEW vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunktile a peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või suurem

    1.5.9.

    		 LET vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunktile b peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või suurem

    1.5.10.

    		 LHE vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele i peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või suurem

    1.5.11.

    		 LEC vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele ii peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või väiksem

    1.5.12.

    		 LCE vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele iii peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või väiksem

    1.5.13.

    		 pcond vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele iv peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või suurem

    1.5.14.

    		 Pcool vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1.6.2 alapunkti c alajaotusele v peab kõigi muude samasse CO2-tüüpkonda kuuluvate mootorite puhul olema võrdne CO2-algmootori vastava väärtusega või suurem“;

    (82)

    3. liite punkt 1.7.3 asendatakse järgmisega:

    „1.7.3.

    		 Pöördemomendi väärtused loetakse võrdseks, kui need paiknevad punktides 1.7.1 ja 1.7.2 kirjeldatud viitele vastavas kõrvalekalde lubatud vahemikus. Kõrvalekalde lubatud vahemikuks loetakse kas + 40 Nm või + 4 % CO2 algmootori pöördemomendist antud mootori pöörlemissagedusel, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.“;

    (83)

    3. liite punktis 1.8.2 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (84)

    3. liitesse lisatakse järgmised punktid:

    „1.10.

    		 GERWHTC hälve

    1.10.1.

    		 Segakütuseliste mootorite puhul suurima ja väikseima GERWHTC vahe

    (st suurim GERWHTC miinus väikseim GERWHTC) samas CO2-tüüpkonnas ei tohi ületada 10 %.“;

    (85)

    4. liite punkti 5.3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    uue mootori ja määrata heitetaseme muutumisteguri järgmiselt:

    A.

    WHSC katsel mõõdetakse kütusekulu vastavalt käesoleva liite punktile 4 esimest korda uuel mootoril, mida on sisse töötatud vastavalt käesoleva liite punktile 5.1 maksimaalselt 15 tundi, ning teist korda enne sellel mootoril käesoleva liite punkti 5.2 kohase maksimaalse 125 tunni möödumist.

    B.

    WHSC, SFCWHSC katsel määratakse kütuse erikulu käesoleva lisa punkti 5.3.3 kohaselt käesoleva punkti alapunkti A kohaselt mõõdetud väärtuste põhjal.

    C.

    Mõlema katse kütuse erikulu väärtusi kohandatakse mõlemale katses kasutatud kütusele vastava korrigeeritud väärtusega vastavalt käesoleva liite punktidele 7.2, 7.3 ja 7.4.

    D.

    Heitetaseme muutumistegur arvutatakse, jagades teise katse korrigeeritud kütuse-erikulu esimese katse korrigeeritud kütuse-erikuluga. Heitetaseme muutumisteguri väärtus võib olla väiksem kui üks.

    E.

    Segakütuseliste mootorite puhul ei kohaldata punkti D. Selle asemel arvutatakse heitetaseme muutumistegur, jagades teise katse CO2 eriheite esimese katse CO2 eriheitega. CO2 eriheite kaks väärtust määratakse käesoleva liite punkti 6.1 sätete kohaselt, kasutades SFCWHSC,corri kahte väärtust, mis on määratud vastavalt eelpool esitatud alapunkti alapunktile C. Heitetaseme muutumisteguri väärtus võib olla väiksem kui üks.“;

    (86)

    4. liite punktid 5.4, 5.5 ja 5.6 asendatakse järgmisega:

    „5.4.

    		 Kui kohaldatakse käesoleva liite punkti 5.3 alapunkti b, siis CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetele vastavuse katsetamiseks valitud mootoritel ei rakendata sissetöötamismenetlust, vaid käesoleva liite punktile 5.1 vastava maksimaalselt 15 tunnise sissetöötamisajaga uue mootori WHSC katsel määratud kütuse erikulu või CO2 eriheide (segakütuselise mootori puhul) korrutatakse heitetaseme muutumisteguriga.

    5.5.

    		 Käesoleva liite punktis 5.4 kirjeldatud juhul on segakütuseliste mootorite WHSC katsel kindlaks määratud kütuse erikulu või CO2 eriheite väärtused järgmised:

    (a)

    käesoleva liite punkti 5.3 alapunkti b kohaseks heitetaseme muutumisteguri kindlaksmääramiseks kasutatud mootori puhul teise katse väärtus;

    (b)

    muude mootorite puhul käesoleva liite punktile 5.1 vastava maksimaalselt 15 tunnise sissetöötamisajaga uuel mootoril määratud väärtused korrutatuna käesoleva liite punkti 5.3 alapunkti b alapunkti D kohaselt määratud heitetaseme muutumisteguriga või segakütuseliste mootorite puhul käesoleva liite punkti 5.3 alapunkti b alapunkti E kohaselt määratud muutumisteguriga.

    5.6.

    		 Käesoleva liite punktide 5.2–5.5 kohase sissetöötamismenetluse kasutamise asemel võib tootja taotlusel kasutada üldist heitetaseme muutumistegurit 0,99. Sellisel juhul korrutatakse käesoleva liite punktile 5.1 vastava maksimaalselt 15 tunnise sissetöötamisajaga uue mootori WHSC katsel määratud kütuse erikulu või CO2 erikulu (segakütuselise mootori puhul), üldise heitetaseme muutumisteguriga 0,99.“;

    (87)

    4. liite punktis 5.7 asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“ kahes kohas;

    (88)

    4. liitesse lisatakse järgmine punkt:

    „6.1.

    		 Erinõuded segakütuseliste mootorite jaoks

    Segakütuseliste mootorite puhul arvutatakse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamise ettenähtud väärtus iga kütuse korrigeeritud erikulu kahe eraldi väärtuse põhjal WHSC katsel, SFCWHSC,corr (g/kWh), mis määratakse vastavalt punktile 5.3.3. Iga kütuse puhul korrutatakse kumbki neist kahest eraldi väärtusest iga kütuse CO2 heitekoefitsiendiga vastavalt käesoleva liite tabelile 1. Kahe saadud CO2 eriheite väärtuse summa WHSC katsel määrab kindlaks kohaldatava ettenähtud väärtuse, et hinnata segakütuseliste mootorite sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust.

    Tabel 1

    Kütusetüüpide CO2 heitekoefitsiendid

    Kütusetüüp/mootoritüüp

    Etalonkütuse tüüp

    CO2 heitekoefitsiendid [g CO2/g kütust]

    Diisel/survesüüde

    B7

    3,13

    Vedelgaas/ottomootor

    Vedelgaaskütus B

    3,02

    Maagaas/ottomootor

    või

    Maagaas/survesüüde

    G25 või GR

    2,73“

    (89)

    4. liite punkt 7.3 asendatakse järgmisega:

    „7.3.

    		 Kui käesoleva liite punkti 1.4 kohase katsetamise käigus kasutati etalonkütust, kohaldatakse käesoleva liite punkti 7.1 kohaselt määratud väärtuse suhtes SFCWHSC,corr korrigeeritud väärtuse arvutamiseks käesoleva lisa punkti 5.3.3.2 erisätteid.“;

    (90)

    4. liitesse lisatakse järgmine punkt:

    „7.3.a

    		 Segakütuseliste mootorite puhul tuleb korrigeeritud väärtuse SFCWHSC,corr arvutamiseks kohaldada käesoleva liite punktis 7.1 määratud väärtuse suhtes lisaks punktidele 7.2 ja 7.3 ka käesoleva lisa punkti 5.3.3.3 erisätteid.“;

    (91)

    4. liitesse lisatakse järgmised punktid:

    „7.5.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste vastavushindamise tegelik väärtus on kütuse korrigeeritud erikulu WHSC katsel, SFCWHSC,corr, mis on määratud punktide 7.2 ja 7.3 kohaselt.

    7.6.

    		 Segakütuseliste mootorite puhul ei kohaldata punkti 7.5. Selle asemel on sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamise tegelik väärtus käesoleva liite punkti 7.4 kohaselt määratud kahe SFCWHSC,corr väärtuse abil käesoleva liite punkti 6.1 kohaselt WHSC katsel määratud kahe CO2 eriheite väärtuse summa.“;

    (92)

    4. liite punkti 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Gaasimootorite ja segakütuseliste mootorite puhul on ühe üksiku katsetatud mootori vastavuse hindamise piirnäitajaks punkti 6 kohaselt määratud ettenähtud väärtus + 5 %.“;

    (93)

    4. liite punkt 9.1 asendatakse järgmisega:

    „9.1.

    		 Käesoleva liite punkti 7.4 kohaselt kindlaks määratud heitekatse tulemused WHSC katsel peavad vastama järgmistele piirnäitajatele kõigi gaasiliste saasteainete puhul peale ammoniaagi, vastasel juhul loetakse katse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamisel kehtetuks:

    (a)

    määruse (EÜ) 595/2009 I lisas sätestatud kohaldatavad piirnormid;

    (b)

    segakütuselised mootorid peavad vastama määruse (EL) 582/2011 XVIII lisa punktis 5 sätestatud kohaldatavatele piirnormidele.“;

    (94)

    4. liite punkti 9.3. alapunktides a ja b asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (95)

    5. liite punkti 1 esimese lõigu alapunktis ii asendatakse tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 Rev.06“ tekstiga „ÜRO eeskirja nr 49“;

    (96)

    6. liites asendatakse punktid 1.4 ja 1.4.1 järgmistega:

    „1.4.

    		 Sertifitseerimismärk sisaldab ristküliku lähedal ka rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisa 4. osas kindlaks määratud tüübikinnitusnumbrile vastavat „tüübikinnituse baasnumbrit“, mille ees on kaks numbrit, tähistamaks käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, ning „E“, mis näitab, et kinnitus on antud mootori kohta.

    Käesoleva määruse puhul on järjekorranumber 02.

    1.4.1.

    		 Sertifitseerimismärgi näidis ja mõõtmed (eraldi märgis)

    Image 7

    Eespool kujutatud sertifitseerimismärk, mis on kinnitatud mootorile, näitab, et tüübikinnitus on antud Poolas (e20) käesoleva määruse kohaselt. Esimesed kaks numbrit (02) näitavad käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit. Järgmine täht näitab, et sertifikaat on antud mootori (E) kohta. Viimased viis numbrit (00005) moodustavad mootorile tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumbri.“;

    (97)

    6. liite punkt 1.5.1 asendatakse järgmisega:

    „1.5.1.

    		 Sertifitseerimismärgi näidis (ühine märgis)

    Image 8

    Eespool kujutatud sertifitseerimismärk, mis on kinnitatud mootorile, näitab, et tüübikinnitus on antud Poolas (e20) määruse (EL) 582/2011 kohaselt. D tähistab diislit, millele järgneb E heitenormide etapi kohta, sellele järgnevad viis numbrit (00005) moodustavad mootorile tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumbri vastavalt määrusele (EL) 582/2011. Pärast kaldkriipsu näitavad kaks esimest kohta käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, millele järgnevad täht E mootori korral ning viiekohaline number, mille tüübikinnitusasutus annab käesoleva määruse kohasel vastavuskinnitamisel (käesoleva määruse kohane „tüübikinnituse baasnumber“).“;

    (98)

    6. liite punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

    „2.1.

    		 Mootori sertifitseerimisnumber koosneb järgmistest elementidest:

    eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*E*00000*00

    1. osa

    2. osa

    3. osa

    3. osa lisatäht

    4. osa

    5. osa

    Sertifikaadi väljastanud riigi tunnus

    Raskeveokite CO2 vastavuskinnituse määrus „2017/2400“

    Uusim muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

    E – mootor

    Baassertifitseerimisnumber 00000

    Laiendus 00“;

    (99)

    7. liite punkti 3 tabel 1 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 1

    Sisendparameetrid „Engine/General“ “

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Manufacturer

    P200

    token

    [-]

     

    Model

    P201

    token

    [-]

     

    CertificationNumber

    P202

    token

    [-]

     

    date

    P203

    date time

    [-]

    Komponendi räsi loomise kuupäev ja kellaaeg.

    AppVersion

    P204

    token

    [-]

    Mootori eeltöötlusvahendi versiooninumber.

    Displacement

    P061

    int

    [cm3]

     

    IdlingSpeed

    P063

    int

    [1/min]

     

    RatedSpeed

    P249

    int

    [1/min]

     

    RatedPower

    P250

    int

    [W]

     

    MaxEngineTorque

    P259

    int

    [Nm]

     

    WHRTypeMechanicalOutputICE

    P335

    boolean

    [-]

     

    WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain

    P336

    boolean

    [-]

     

    WHRTypeElectricalOutput

    P337

    boolean

    [-]

     

    WHRElectricalCFUrban

    P338

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeElectricalOutput = true

    WHRElectricalCFRural

    P339

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeElectricalOutput = true

    WHRElectricalCFMotorway

    P340

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeElectricalOutput = true

    WHRElectricalBFColdHot

    P341

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeElectricalOutput = true

    WHRElectricalCFRegPer

    P342

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeElectricalOutput = true

    WHRMechanicalCFUrban

    P343

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain = true

    WHRMechanicalCFRural

    P344

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain = true

    WHRMechanicalCFMotorway

    P345

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain = true

    WHRMechanicalBFColdHot

    P346

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain = true

    WHRMechanicalCFRegPer

    P347

    double, 4

    [-]

    Nõutav, kui WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain = true“;

    (100)

    7.liite punkti 3 lisatakse järgmine tabel:

    „Tabel 1a

    Sisendparameetrid „Engine“ kütusetüübi kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    WHTCUrban

    P109

    double, 4

    [-]

     

    WHTCRural

    P110

    double, 4

    [-]

     

    WHTCMotorway

    P111

    double, 4

    [-]

     

    BFColdHot

    P159

    double, 4

    [-]

     

    CFRegPer

    P192

    double, 4

    [-]

     

    CFNCV

    P260

    double, 4

    [-]

     

    FuelType

    P193

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Diesel CI“, „Ethanol CI“, „Petrol PI“, „Ethanol PI“, „LPG PI“, „NG PI“, „NG CI““;

    (101)

    7. liite punkti 3 tabel 3 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 3

    Sisendparameetrid „Engine/FuelMap“ kütusekulu skeemi iga võrgupunkti jaoks

    (Iga kütusetüübi puhul on nõutav üks skeem)

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    EngineSpeed

    P072

    double, 2

    [1/min]

     

    Torque

    P073

    double, 2

    [Nm]

     

    FuelConsumption

    P074

    double, 2

    [g/h]

     

    WHRElectricPower

    P348

    int

    [W]

    Nõutav, kui WHRTypeElectricalOutput = true

    WHRMechanicalPower

    P349

    int

    [W]

    Nõutav, kui WHRTypeMechanicalOutputDrivetrain = true“;

    (102)

    8. liite punkti 3.3 lisatakse järgmine lause:

    „Kütusekulu ekstrapoleeritud väärtused, mis on väiksemad kui vastaval mootori pöörlemissagedusel täiskoormusel mõõdetud väärtus, seatakse täiskoormusel mõõdetud väärtusele.“;

    (103)

    8. liitesse lisatakse järgmine punkt:

    „3.6

    		 Heitsoojuse taaskasutussüsteemi võimsus = 0 lisamine kõikides punktides, millele on osutatud punktides 3.4 ja 3.5.“;

    (104)

    8. liitesse lisatakse järgmised punktid:

    „5.6.

    		 Segakütuseliste mootorite puhul võib parandusteguri arvutuslik väärtus konkreetse kütusetüübi puhul olla väiksem kui 1.

    5.7.

    		 Olenemata punktist 5.6, kui segakütuseliste mootorite puhul on mõõdetud kütuse erienergia koguväärtuste ja mõlema kütuse modelleeritud erienergia koguväärtuste suhe väiksem kui 1, kohandatakse kütuse erikulu väärtusi vastavalt mootori eeltöötlusvahendiga nii, et eespool nimetatud suhe oleks 1.“

    (*1)  ÜRO Majanduskomisjoni eeskiri nr 49 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse meetmeid, mis tuleb võtta sõidukite diisel- ja ottomootoritest pärinevate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite vastu“ (ELT L 171, 24.6.2013, lk 1).“;

    (*2)  Segakütuseliste mootorite puhul märkida eraldi iga kütusetüübi ja iga töörežiimi väärtused.“;

    (*3)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega (ELT L 323, 7.11.2014, lk 52“

    VI LISA

    VI lisa muudetakse järgmiselt:

    (1)

    punkti 2 alapunkti 16 lisatakse järgmine lause:

    „Mõnel juhul on fikseeritud käikude püsilibisemine ette nähtud, näiteks vibratsiooni vältimiseks;“

    (2)

    punkti 2 alapunkti 17 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „„paigaltvõtusidur“ – sidur, mis kohandab pöörlemissagedust mootori ja veorataste vahel sõiduki kohaltvõtul.“;

    (3)

    punkti 2 alapunkti 20 lisatakse järgmine lause:

    „Mõnel juhul on fikseeritud käikude püsilibisemine ette nähtud, näiteks vibratsiooni vältimiseks;“

    (4)

    punkti 2 alapunktid 22 ja 23 asendatakse järgmisega:

    „22)

    „juhtum S“ – automaatse jõulülitusega jõuülekanne, mis on jadaühenduses pöördemomendi muunduri ja ühendatud jõuülekande mehaaniliste osadega;

    23)

    „juhtum P“ – automaatse jõulülitusega jõuülekanne, mis on paralleelühenduses pöördemomendi muunduri ja ühendatud jõuülekande mehaaniliste osadega (näiteks võimsusjaotusega seadistes);“

    (5)

    punkti 2 lisatakse järgmised punktid:

    „32)

    „diferentsiaal“ – seadis, mis jaotab pöördemomendi kaheks, näiteks vasak- ja parempoolsete rataste jaoks, võimaldades kummalgi pöörelda erineval pöörete arvul. Pöördemomendi jaotamise funktsiooni saab nihutada või välja lülitada diferentsiaalipiduri või diferentsiaalilukustuse abil (kui on olemas).

    33)

    „juhtum N“ – automaatse jõulülitusega jõuülekanne ilma pöördemomendi muundurita.“;

    (6)

    punkti 3.1 esimeses lõigus asendatakse valem järgmisega:

    „T l,in (n in ,T in ,gear) = T l,in,min_loss + f T × T in + f loss_corr × T in + T l,in,min_el + f el_corr × T in + f loss tcc × T in “;

    (7)

    punkti 3.1 neljandas lõigus lisatakse viimase valemi järele järgmine tekst:

    „Punkti 2 alapunktis 16 määratletud pöördemomendi muunduri libisevas lukustussiduris või punkti 2 alapunktis 20 määratletud sisendpoole libisevas siduris tekkivate kadude parandustegur arvutatakse järgmiselt:

    Formula

    (8)

    punktile 3.1 lisatakse järgmised selgitavad märkused:

    „floss_tcc

    =

    pöördemomendi muunduri (või sisendpoole) libiseva siduri kao parandustegur

    ntcc

    =

    pöörlemissageduse erinevus enne ja pärast pöördemomendi muunduri libisevat lukustussidurit, nagu on määratletud punkti 2 alapunktis 16, või sisendpoole libisevat sidurit, nagu on määratletud punkti 2 alapunktis 20 [p/min], (pöörlemissagedus pärast libisevat sidurit on pöörlemissagedus nin jõuülekande sisendvõllil)“;

    (9)

    punkti 3.1.2.2 teine lause asendatakse järgmisega:

    „Mõõtmised tehakse samades pöörlemissageduse punktides ja sama(de)l katsestendi laagrite temperatuuri(de)l ±3 K, mida kasutatakse katsetamisel.“;

    (10)

    punkt 3.1.2.4.2 asendatakse järgmisega:

    „3.1.2.4.2.

    		 Ettevalmistamine tehakse mittevedavale võllile pöördemomenti rakendamata.“;

    (11)

    punkti 3.1.2.4.4 viimases lauses asendatakse arv „60“ arvuga „100“;

    (12)

    punkti 3.1.2.5.5 kolmanda lõigu alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2)

    sisendpöörlemissagedus = minimaalselt 60 %, kuid mitte üle 80 % maksimaalsest sisendpöörlemissagedusest,“;

    (13)

    punkt 3.1.3.1 asendatakse järgmisega:

    „3.1.3.1.

    		 Elektrimasin ja pöördemomendi andur paigaldatakse jõuülekande sisendpoolele. Väljundvõll (väljundvõllid) peab (peavad) pöörlema vabalt. Integreeritud diferentsiaaliga jõuülekande puhul, nt esirattaveo puhul, peab olema võimalik väljundotsad pöörlevalt üksteise külge lukustada (näiteks rakendatud diferentsiaalilukuga või mis tahes muu mehaanilise diferentsiaalilukustusega, mida kasutatakse ainult mõõtmiseks).“;

    (14)

    punkti 3.1.3.5 teises lauses asendatakse viide „VII lisa“ viitega „IX lisa“;

    (15)

    punkti 3.1.4 esimeses lauses asendatakse tekst „ISO/TS“ tekstiga „IATF“;

    (16)

    punkt 3.1.6.2 asendatakse järgmisega:

    „3.1.6.2.

    		 Pöördemomendi kadu mõõdetakse järgmistes pöörlemissageduse punktides (sisendvõlli pöörlemissagedus): 600, 900, 1 200, 1 600, 2 000, 2 500, 3 000, 4 000 p/min ja nende väärtuste korrutised 10ga kuni maksimaalse pöörlemissageduseni käigu kohta vastavalt jõuülekande tehnilistele andmetele või viimasele pöörlemissageduse punktile enne kindlaksmääratud suurimat pöörlemissagedust. Täiendavate vahepealsete pöörlemissageduse punktide mõõtmine on lubatud.

    Pöörlemissageduse üleminek (pöörlemissageduse kahe punkti vahel vahetumise aeg) ei tohi ületada 20 sekundit.“;

    (17)

    punkti 3.1.6.3.3 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Igas pöörlemissageduse punktis on nõutav vähemalt 5 sekundit stabiliseerumisaega punktis 3.1.2.5 kindlaksmääratud temperatuuripiirides.“;

    (18)

    punkt 3.1.6.3.4 asendatakse järgmisega:

    „3.1.6.3.4.

    		 Pärast stabiliseerumisaega peab tegelikult mõõdetud pöörlemissageduse punktis pöördemomendi kadu olema ajas konstantne. Sellisel juhul salvestatakse punktis 3.1.5 loetletud mõõtesignaale vähemalt 5 sekundit, kuid mitte kauem kui 15 sekundit. Kui tegelikult mõõdetud pöörlemissageduse punktis ei ole pöördemomendi kadu ajas konstantne, nt aktiivsete või passiivsete juhtimisvahendite põhjustatud pöördemomendi kao perioodilise muutmise tõttu, kasutab tootja sellist katsetamisaega, mis on vajalik reprodutseeritava ja representatiivse tulemuse saamiseks.“;

    (19)

    punkt 3.1.7.1 asendatakse järgmisega:

    „3.1.7.1.

    		 Iga pöördemomendi, pöörlemissageduse, (vajaduse korral) pinge ja voolutugevuse mõõtmise kohta arvutatakse aritmeetiline keskmine väärtus. Mõõtmised peavad kestma vähemalt 5 sekundit, kuid mitte kauem kui 15 sekundit. Kui tegelikult mõõdetud pöörlemissageduse punktis ei ole pöördemomendi kadu ajas konstantne, nt aktiivsete või passiivsete juhtimisvahendite põhjustatud pöördemomendi kao perioodilise muutmise tõttu, kasutab tootja sellist katsetamisaega, mis on vajalik reprodutseeritava ja representatiivse tulemuse saamiseks.“;

    (20)

    punkti 3.1.7.3 esimeses lõigus asendatakse esimene valem järgmisega:

    „Tloss = T1,in(nin, Tin,gear)“;

    (21)

    punkti 3.1.8 joonise 1 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Katsepaigaldise A näide variandi 1 puhul“;

    (22)

    punkti 3.1.8 joonise 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Katsepaigaldise B näide variandi 1 puhul“;

    (23)

    punkti 3.1.8 lisatakse järgmine tekst:

    „Jõuülekande katsepaigaldis koos integreeritud diferentsiaaliga esirattaveo puhul koosneb dünamomeetrist jõuülekande sisendpoolel ja vähemalt ühest dünamomeetrist jõuülekande väljundpool(t)el. Momendimõõturid paigaldatakse jõuülekande sisend- ja väljundpool(t)ele. Kui katsepaigaldise väljundpoolel on ainult üks dünamomeeter, peab jõuülekande vaba pöörlev ots koos integreeritud diferentsiaaliga olema pöörlevalt lukustatud väljundpoole teise otsa külge (näiteks rakendatud diferentsiaalilukuga või mis tahes muu mehaanilise diferentsiaalilukustusega, mida kasutatakse ainult mõõtmiseks).

    Teguri ipara gradueerimine konkreetse pöördemomendi anduri parasiitkoormuste maksimaalse mõju puhul on võrdne eespool kirjeldatud juhtudega (A/B/C).

    Joonis 2A

    Integreeritud diferentsiaaliga jõuülekande katsepaigaldise A näide variandi 1 puhul (näiteks esirattaveo puhul)

    Image 9

    Joonis 2B

    Integreeritud diferentsiaaliga jõuülekande katsepaigaldise B näide variandi 1 puhul (näiteks esirattaveo puhul)

    Image 10

    Tootja võib katsepaigaldisi A ja B insenertehnilise hinnangu alusel ja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kohandada, näiteks katsepaigaldise konstruktsiooni põhjustel. Sellise kõrvalekalde korral tuleb katsearuandes selgelt esitada põhjus ja alternatiivne katsepaigaldis.

    Katse on lubatud teha ilma eraldi laagrita katsestendil jõuülekande sisend-/väljundpoolel, kui jõuülekandevõll, mille pöördemomenti mõõdetakse, toetub jõuülekande korpuses kahele laagrile, mis suudavad vastu pidada jõuülekande tekitatud radiaal- ja telgjõule.

    Joonis 2C

    Näide, kus jõuülekande jõud on sisendist eraldatud ja ei ole eraldatud

    Image 11
    “;

    (24)

    punkti 3.2 esimeses lõigus asendatakse valem järgmisega:

    „T l,in (n in ,T in ,gear) = T l,in,min_loss + f Tlino × T in + T l,in,min_el + f el_corr × T in + f loss tcc × T in “;

    (25)

    punkti 3.2 viies lõik asendatakse järgmisega:

    „Parandustegur pöördemomendist sõltuvate elektriliste pöördemomendi kadude fel_corr jaoks, jõuülekande elektrilise abiseadme võimsustarbest tingitud pöördemomendi kadu sisendvõllile Tl,in,el ja punkti 2 alapunktis 16 määratletud pöördemomendi muunduri libiseva lukustussiduri või punkti 2 alapunktis 20 määratletud sisendpoole libiseva siduri kaoparandustegur floss_tcc arvutatakse punktis 3.1 kirjeldatud viisil.“;

    (26)

    punkti 3.3.3.4 teise lõigu alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2)

    sisendpöörlemissagedus = minimaalselt 60 %, kuid mitte üle 80 % maksimaalsest sisendpöörlemissagedusest,“;

    (27)

    punkti 3.3.4 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Pöördemomendi andurid paigaldatakse jõuülekande sisend- ja väljundpool(t)ele.“;

    (28)

    punktid 3.3.6.2 ja 3.3.6.3 asendatakse järgmisega:

    „3.3.6.2.

    		 Pöörlemissageduste vahemik

    Pöördemomendi kadu mõõdetakse järgmistes pöörlemissageduse punktides (sisendvõlli pöörlemissagedus): 600, 900, 1 200, 1 600, 2 000, 2 500, 3 000, 4 000 p/min ja nende väärtuste korrutised 10ga kuni maksimaalse pöörlemissageduseni käigu kohta vastavalt jõuülekande tehnilistele andmetele või viimasele pöörlemissageduse punktile enne kindlaksmääratud suurimat pöörlemissagedust. Täiendavate vahepealsete pöörlemissageduse punktide mõõtmine on lubatud.

    Pöörlemissageduse üleminek (pöörlemissageduse kahe punkti vahel vahetumise aeg) ei tohi ületada 20 sekundit.

    3.3.6.3.

    		 Pöördemomentide vahemik

    Igas pöörlemissageduse punktis mõõdetakse pöördemomendi kadu järgmiste sisendmomentide puhul: 0 (vaba pöörlev väljundvõll), 200, 400, 600, 900, 1 200, 1 600, 2 000, 2 500, 3 000, 3 500, 4 000, […] Nm kuni maksimaalse sisendmomendini käigu kohta vastavalt jõuülekande tehnilistele andmetele või viimase pöördemomendi punktini enne kindlaksmääratud maksimaalset pöördemomenti ja/või viimase pöördemomendi punktini enne väljundmomenti 10 kNm. Täiendavate vahepealsete pöördemomendi punktide mõõtmine on lubatud. Kui pöördemomendi vahemik on liiga väike, on vaja täiendavaid pöördemomendi punkte, et mõõta vähemalt 5 võrdsete vahemikega pöördemomendi punkti. Vahepealsed pöördemomendi punktid võib seada lähima 50 Nm kordseni.

    Kui väljundmoment ületab 10 kNm (teoreetilise kadudeta jõuülekande puhul) või kui sisendvõimsus ületab ettenähtud maksimaalset sisendvõimsust, kohaldatakse punkti 3.4.4.

    Pöördemomendi üleminek (pöördemomendi kahe punkti vahel vahetumise aeg) ei tohi ületada 15 sekundit (variandi 2 puhul 180 sekundit).

    Jõuülekande pöördemomentide täieliku vahemiku katmiseks eespool kirjeldatud skeemi kohaselt võib sisend-/väljundpoolel kasutada erinevaid piiratud mõõtevahemikuga pöördemomendi andureid. Seega võib jagada mõõtmise erinevatesse lõikudesse, kasutades sama pöördemomendi andurite komplekti. Pöördemomendi kao üldskeem koosneb kõnealustest mõõtelõikudest.“;

    (29)

    punkt 3.3.6.4.2 asendatakse järgmisega:

    „3.3.6.4.2.

    		 Sisendmomenti muudetakse vastavalt eespool määratud pöördemomendi punktidele alates väikseimast kuni suurima pöördemomendini, mis on igas pöörlemissageduse punktis pöördemomendi anduritega kaetud.“;

    (30)

    punkti 3.3.6.4.3 esimene lause asendatakse järgmisega: „Igas pöörlemissageduse ja pöördemomendi punktis on nõutav stabiliseerumisaeg vähemalt 5 sekundit punktis 3.3.3 sätestatud temperatuuripiirides.“;

    (31)

    lisatakse järgmine punkt:

    „3.3.6.4.3.1.

    		 Pärast stabiliseerumisaega peab tegelikult mõõdetud pöörlemissageduse punktis pöördemomendi kadu olema ajas konstantne. Sellisel juhul salvestatakse punktis 3.3.7 loetletud mõõtesignaale vähemalt 5 sekundit, kuid mitte kauem kui 15 sekundit. Kui tegelikult mõõdetud pöörlemissageduse punktis ei ole pöördemomendi kadu ajas konstantne, nt aktiivsete või passiivsete juhtimisvahendite põhjustatud pöördemomendi kao perioodilise muutmise tõttu, kasutab tootja sellist katsetamisaega, mis on vajalik reprodutseeritava ja representatiivse tulemuse saamiseks.“;

    (32)

    punkt 3.3.8.1 asendatakse järgmisega:

    „3.3.8.1.

    		 Kummagi mõõtmise puhul arvutatakse pöördemomendi, pöörlemissageduse, vajaduse korral pinge ja voolutugevuse mõõtmise aritmeetiline keskmine väärtus vähemalt 5 sekundi, kuid mitte kauem kui 15 sekundi jooksul. Kui tegelikult mõõdetud pöörlemissageduse punktis ei ole pöördemomendi kadu ajas konstantne, nt aktiivsete või passiivsete juhtimisvahendite põhjustatud pöördemomendi kao perioodilise muutmise tõttu, kasutab tootja sellist katsetamisaega, mis on vajalik reprodutseeritava ja representatiivse tulemuse saamiseks.“;

    (33)

    punkti 3.3.8.2 teises lauses asendatakse väärtus „0,5 %“ väärtusega „1,0 %“;

    (34)

    punkt 3.3.8.3 asendatakse järgmisega:

    „3.3.8.3.

    		 Pöördemomendi mehaanilised kaod ja (vajaduse korral) elektrivõimsustarve arvutatakse igal mõõtmisel järgmiselt:

    Formula

    Integreeritud diferentsiaaliga jõuülekande korral, millel on dünamomeeter igal väljundvõllil, arvutatakse pöördemomendi mehaaniline kogukadu (Tloss) järgmiselt:

    Formula

    Kaoparandustegur floss_tcc, mis kajastab kadusid pöördemomendi muunduri libisevas lukustussiduris või sisendpoole libisevas siduris vastavalt punktis 16 ja 20 esitatud määratlustele, arvutatakse vastavalt punktile 3.1.

    Pöördemomendi kadudest on lubatud lahutada katsepaigaldisest põhjustatud mõjud (vastavalt punktile 3.1.2.2).“;

    (35)

    punkti 3.3.9 joonise 3 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Katsepaigaldise A näide variandi 3 puhul“;

    (36)

    punkti 3.3.9 joonise 4 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Katsepaigaldise B näide variandi 3 puhul“;

    (37)

    punkti 3.3.9 lisatakse järgmine tekst:

    „Jõuülekande katsepaigaldis koos integreeritud diferentsiaaliga esirattaveo puhul koosneb dünamomeetrist jõuülekande sisendpoolel ja vähemalt ühest dünamomeetrist jõuülekande väljundpool(t)el. Momendimõõturid paigaldatakse jõuülekande sisend- ja väljundpool(t)ele. Kui katsepaigaldise väljundpoolel on ainult üks dünamomeeter, peab jõuülekande vaba pöörlev ots koos integreeritud diferentsiaaliga olema pöörlevalt lukustatud väljundpoole teise otsa külge (näiteks rakendatud diferentsiaalilukuga või mis tahes muu mehaanilise diferentsiaalilukustusega, mida kasutatakse ainult mõõtmiseks).

    Teguri ipara gradueerimine konkreetse pöördemomendi anduri parasiitkoormuste maksimaalse mõju puhul on võrdne eespool kirjeldatud juhtudega (A/B/C).

    Joonis 5

    Katsepaigaldise A näide integreeritud diferentsiaaliga jõuülekande puhul (näiteks esirattaveo puhul)

    Image 12

    Joonis 6

    Katsepaigaldise B näide integreeritud diferentsiaaliga jõuülekande 1 puhul (näiteks esirattaveo puhul)

    Image 13

    Kui dünamomeeter on igal väljundvõllil, arvutatakse pöördemomendi kao summaarne mõõtemääramatus (UT,loss järgmise valemiga:

    Formula

    Tootja võib katsepaigaldisi A ja B insenertehnilise hinnangu alusel ja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kohandada, näiteks katsepaigaldise konstruktsiooni põhjustel. Sellise kõrvalekalde korral tuleb katsearuandes selgelt esitada põhjus ja alternatiivne katsepaigaldis.

    Katse on lubatud teha ilma eraldi laagrita katsestendil jõuülekande sisend-/väljundpoolel, kui jõuülekandevõll, mille pöördemomenti mõõdetakse, toetub jõuülekande korpuses kahele laagrile, mis suudavad vastu pidada jõuülekande tekitatud radiaal- ja telgjõule (vt joonis 2C punktis 3.1.8). “;

    (38)

    punkti 3.4 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Iga käigu jaoks määratakse kindlaksmääratud sisendpöörlemissageduse ja sisendmomendi punkte hõlmav pöördemomendi kaoskeem, kasutades üht ettenähtud katsetamisvariantidest või pöördemomendi kao standardväärtusi.“;

    (39)

    punkt 3.4.1 asendatakse järgmisega:

    „Kui suurim katsetatud sisendpöörlemissagedus oli viimane pöörlemissageduse punkt enne kindlaksmääratud maksimaalset lubatud jõuülekande pöörlemissagedust, tuleb pöördemomendi kadu ekstrapoleerida kuni maksimaalse pöörlemissageduseni lineaarse regressiooni teel, võttes aluseks kaks viimast mõõdetud pöörlemissageduse punkti.“;

    (40)

    punkti 3.4.2 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Kui suurim katsetatud sisendmoment oli viimane pöördemomendi punkt, mis on väiksem kindlaksmääratud suurimast lubatud jõuülekande pöördemomendist, tuleb pöördemomendi kadu ekstrapoleerida kuni maksimaalse pöördemomendini lineaarse regressiooni teel, võttes aluseks vastavate pöörlemissageduse punktide kaks viimast mõõdetud pöördemomendi punkti.“;

    (41)

    punkt 3.4.5 asendatakse järgmisega:

    „3.4.5.

    		 Ettenähtud minimaalsest pöörlemissagedusest väiksematel pöörlemissagedustel ning täiendava sisendpöörlemissageduse punkti 0 p/min puhul kopeeritakse minimaalse pöörlemissageduse punkti kohta kindlaks määratud teatatud pöördemomendi kaod.“;

    (42)

    punkt 3.4.8 asendatakse järgmisega:

    „3.4.8.

    		 Kui pöörlemissageduse punktide mõõtmine ei ole (näiteks loomuliku sageduse tõttu) tehniliselt võimalik, võib tootja tüübikinnitusasutuse nõusolekul arvutada pöördemomendi kaod interpoleerimise või ekstrapoleerimise teel (maksimaalselt 1 pöörlemissageduse punktis käigu kohta).“;

    (43)

    punkt 4 asendatakse järgmisega:

    „4.

    		 Pöördemomendi muunduri katse käik

    Pöördemomendi muunduri karakteristikud, mis tuleb modelleerimisvahendi sisendi jaoks kindlaks määrata, on T pum1000 (etalonpöördemoment sisendpöörlemissagedusel 1 000 p/min) ja μ (pöördemomendi muunduri pöördemomendi suhtarv). Mõlemad sõltuvad pöördemomendi muunduri pöörlemissageduse suhtarvust v (= pöördemomendi muunduri väljundi (turbiini) pöörlemissagedus / sisendi (pumba) pöörlemissagedus).

    Pöördemomendi muunduri karakteristikute kindlaksmääramiseks rakendab sertifikaadi taotleja järgmist meetodit olenemata jõuülekande pöördemomendi kadude hindamiseks valitud variandist.

    Pöördemomendi muunduri ja jõuülekande mehaaniliste osade kahe võimaliku paigutuse arvessevõtmiseks rakendatakse juhtumite S ja P puhul järgmist eristust:

    juhtum S

    :

    pöördemomendi muundur ja jõuülekande mehaanilised osad jadapaigutuses;

    juhtum P

    :

    pöördemomendi muundur ja ajami mehaanilised osad paralleelpaigutuses (võimsusjaotusega paigaldis).

    Juhtumi S paigutuste puhul võib pöördemomendi muunduri karakteristikuid hinnata kas mehaanilisest jõuülekandest eraldi või kombinatsioonis mehaanilise jõuülekandega. Juhtumi P paigutuste puhul on pöördemomendi muunduri karakteristiku hindamine võimalik ainult kombinatsioonis mehaanilise jõuülekandega. Sel juhul ning mõõdetavate hüdromehaaniliste käikude puhul käsitletakse siiski kogu paigaldist (pöördemomendi muundurit ja mehaanilist jõuülekannet) pöördemomendi muundurina, millel on üksiku pöördemomendi muunduriga sarnased karakteristikud. Koos mehaanilise jõuülekandega mõõtmiste puhul tuleb pöörlemissageduse suhtarvu v ja kõiki vastavate sammu laiuse väärtusi ning piirnäitajaid reguleerida, võttes arvesse mehaanilise jõuülekande ülekandearvu.

    Pöördemomendi muunduri karakteristikute kindlaksmääramiseks võib kasutada kaht mõõtmisvarianti:

    i)

    variant A: mõõtmine konstantsel sisendpöörlemissagedusel;

    ii)

    variant B: mõõtmine konstantsel sisendmomendil vastavalt standardile SAE J643.

    Tootja võib valida juhtumi S ja juhtumi P paigutuste puhul variandi A või B.

    Modelleerimisvahendi sisendi jaoks mõõdetakse pöördemomendi muunduri pöördemomendi suhtarv μ ja etalonpöördemoment Tpum vahemikus v ≤ 0,95 (sõiduki liikumapanemise režiim).

    Standardväärtuste kasutamise korral peavad modelleerimisvahendile antavad pöördemomendi muunduri karakteristikud katma ainult vahemikku v ≤ 0,95 (või kohandatud pöörlemissageduse suhtarvu). Modelleerimisvahend lisab sundtühikäigu tingimuste üldised väärtused automaatselt.“;

    (44)

    punktis 4.1.6 asendatakse tekst „ISO/TS“ tekstiga „IATF“;

    (45)

    punkti 4.1.7.2.5 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Iga punkti puhul on nõutav stabiliseerumisaeg vähemalt 3 sekundit punktis 4.1.2 kindlaks määratud temperatuuripiirides.“;

    (46)

    punkt 4.1.7.2.6 asendatakse järgmisega:

    „4.1.7.2.6.

    		 Iga punkti kohta salvestatakse punktis 4.1.8 määratud signaale katsepunktis vähemalt 3 sekundit, kuid mitte kauem kui 15 sekundit.“;

    (47)

    punkti 4.2.7.2.5 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Iga punkti puhul on nõutav stabiliseerumisaeg vähemalt 5 sekundit punktis 4.2.2 kindlaks määratud temperatuuripiirides.“;

    (48)

    punkt 4.2.7.2.6 asendatakse järgmisega:

    „4.2.7.2.6.

    		 Iga punkti kohta salvestatakse punktis 4.2.8 määratud väärtusi katsepunktis vähemalt 5 sekundit, kuid mitte kauem kui 15 sekundit.“;

    (49)

    punkti 5 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Muude pöördemomenti ülekandvate osade katse käik“;

    (50)

    punkti 5.1 tabeli 2 kolmas rida asendatakse järgmisega:

    „C.

    Jõuülekande väljundi aeglusti või telgülekande sisendi aeglusti

    Jõuülekanne Väljundvõlli pöörlemissagedus või telgülekande sisendvõlli pöörlemissagedus

    nretarder = ntransm.output × istep-up “;

    (51)

    punkt 6 asendatakse järgmisega:

    „6.   Jõuülekandesüsteemi lisaosade / ühe ülekandearvuga jõuülekandesüsteemi osade (näiteks nurkülekande) katse käik

    6.1.

    		 Jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa kadude kindlaksmääramise meetodid

    Jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa kaod määratakse kindlaks, kasutades üht järgmistest juhtumitest:

    6.1.1.

    		 Juhtum A: Mõõtmine jõuülekandesüsteemi eraldi ühekiiruselisel osal

    Jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa pöördemomendi kao mõõtmiseks kasutatakse kolme varianti, mis on ette nähtud jõuülekande kao kindlaksmääramiseks:

    variant 1

    :

    mõõdetud pöördemomendist sõltumatud kaod ja arvutatud pöördemomendist sõltuvad kaod (jõuülekande katsevariant 1);

    variant 2

    :

    mõõdetud pöördemomendist sõltumatud kaod ja mõõdetud pöördemomendist sõltuvad kaod täiskoormusel (jõuülekande katsevariant 2);

    variant 3

    :

    mõõtmine täiskoormuse punktidel (jõuülekande katsevariant 3).

    Jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa kadude mõõtmisel, kinnitamisel ja mõõtemääramatuse arvutamisel järgitakse punktis 3 vastava ülekande katsevariandi jaoks kirjeldatud katse käiku, mis erineb järgmistest nõuetest:

    Mõõtmised tehakse pöörlemissagedusel 200 p/min ja 400 p/min (jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa sisendvõllil) ning järgmistes pöörlemissageduse punktides: 600, 900, 1 200, 1 600, 2 000, 2 500, 3 000, 4 000 p/min ja nende väärtuste korrutised 10ga kuni jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa maksimaalse pöörlemissageduseni vastavalt jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa tehnilistele andmetele või viimasele pöörlemissageduse punktile enne kindlaksmääratud suurimat pöörlemissagedust. Täiendavate vahepealsete pöörlemissageduse punktide mõõtmine on lubatud.

    6.1.1.1.

    		 Rakendatav pöörlemissageduste vahemik:

    6.1.2.

    		 Juhtum B: Jõuülekandega ühendatud jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa eraldi mõõtmine

    Kui jõuülekandesüsteemi ühekiiruselist osa katsetatakse kombinatsioonis jõuülekandega, peab katsetamisel järgima üht jõuülekande katsetamiseks ettenähtud variantidest:

    variant 1

    :

    mõõdetud pöördemomendist sõltumatud kaod ja arvutatud pöördemomendist sõltuvad kaod (jõuülekande katsevariant 1);

    variant 2

    :

    mõõdetud pöördemomendist sõltumatud kaod ja mõõdetud pöördemomendist sõltuvad kaod täiskoormusel (jõuülekande katsevariant 2);

    variant 3

    :

    mõõtmine täiskoormuse punktidel (jõuülekande katsevariant 3).

    6.1.2.1.

    		 Tootja võib lahutada jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa kaod kogu jõuülekande kadudest, katsetades allpool kirjeldatud korras:

    (1)

    Kogu jõuülekande, sealhulgas jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa pöördemomendi kadu mõõdetakse nii, nagu on kindlaks määratud kohaldatavas jõuülekande katsetamise variandis.

    = Tl,in,withad

    (2)

    Jõuülekandesüsteemi ühekiiruseline osa ja sellega seotud osad asendatakse osadega, mis on vajalikud võrdväärse jõuülekande variandi jaoks, millel puudub jõuülekandesüsteemi ühekiiruseline osa. Punkti 1 mõõtmist korratakse.

    = Tl,in,withoutad

    (3)

    Jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osaga süsteemi pöördemomendi kadu määratakse, arvutades kahe katse andmekogumite erinevused.

    = Tl,in,adsys = max(0, Tl,in,withad – Tl,in,withoutad)

    6.2.

    		 Sisendfailide täiend modelleerimisvahendi jaoks

    6.2.1.

    		 Pöördemomendi kaod pöörlemissagedustel, mis on eespool määratud minimaalsest pöörlemissagedusest väiksemad ja lisaks sisendpöörlemissageduse punktis 0 p/min, tuleb seada võrdseks pöördemomendi kaoga minimaalsel pöörlemissagedusel.

    6.2.2.

    		 Kui jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa suurim katsetatud sisendpöörlemissagedus oli viimane pöörlemissageduse punkt, mis on väiksem jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa kindlaksmääratud suurimast lubatud pöörlemissagedusest, tuleb pöördemomendi kadu ekstrapoleerida kuni maksimaalse pöörlemissageduseni lineaarse regressiooni teel, võttes aluseks kaks viimast mõõdetud pöördemomendi punkti.

    6.2.3.

    		 Pöördemomendi kao andmete arvutamiseks selle jõuülekande sisendvõllil, millega jõuülekandesüsteemi ühekiiruselist osa kavatsetakse kombineerida, tuleb kasutada lineaarset interpoleerimist ja ekstrapoleerimist.“;

    (52)

    punkti 7.1 teine lause asendatakse järgmisega:

    „Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artiklis 31 sätestatud toodangu vastavuse kontrollimise korraga.“;

    (53)

    punkt 8.1.2.2.1 asendatakse järgmisega:

    „8.1.2.2.1.

    		 Kui sertifitseerimiskatse tehti variandi 1 kohaselt, siis mõõdetakse kahe punkti 8.1.2.2.2 alapunktis 3 kindlaks määratud pöörlemissageduse pöördemomendist sõltumatud kaod ning neid kasutatakse pöördemomendi kadude arvutamisel kolmes pöördemomendi punktis, mis on kindlaks määratud punkti 8.1.2.2.2 alapunktis 2.

    Kui sertifitseerimiskatse tehti variandi 2 kohaselt, siis mõõdetakse kahe punkti 8.1.2.2.2 alapunktis 3 kindlaks määratud pöörlemissageduse pöördemomendist sõltumatud kaod. Pöördemomendist sõltuvad kaod maksimaalse pöördemomendi korral mõõdetakse samal kahel pöörlemissagedusel. Pöördemomendi kaod punkti 8.1.2.2.2 alapunktis 2 kindlaks määratud kolmes pöördemomendi punktis interpoleeritakse sertifitseerimismenetluse kirjelduse kohaselt.

    Kui sertifitseerimiskatsetes kasutati varianti 3, mõõdetakse punktis 8.1.2.2.2 kindlaks määratud 18 tööpunktis pöördemomendi kaod.“;

    (54)

    punkti 8.1.2.2.2 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2)

    Pöördemomentide vahemik

    Kui sertifitseerimiskatse tehti variandi 1 või 2 kohaselt, kasutatakse järgmist kolme pöördemomenti: 0,6 × max(Tin,rep(inputspeed, gear)), 0,8 × max(Tin,rep(inputspeed, gear)) ja max(Tin,rep(inputspeed, gear)), kus max(Tin,rep(inputspeed, gear)) on suurim sisendmomendi väärtus, mis on teatatud kõnealuse sisendpöörlemissageduse ja käigu kombinatsiooni jaoks.

    Kui sertifitseerimiskatse tehti variandi 3 kohaselt, kasutatakse kolme kõige suuremat pöördemomendi punkti, mida mõõdeti kõnealuse sisendpöörlemissageduse ja käigu kombinatsiooni sertifitseerimiskatsetel.“;

    (55)

    punkt 8.1.2.3 asendatakse järgmisega:

    „8.1.2.3.

    		 Iga 18 tööpunkti jaoks arvutatakse jõuülekande kasutegur järgmiselt:

    Formula

    kus:

    η i

    =

    kasutegur igas tööpunktis 1–18;

    T in,set

    =

    sisendmomendi seadepunkti väärtus [Nm];

    T loss,rep

    =

    teatatud pöördemomendi kadu (pärast määramatusega korrigeerimist) [Nm]. “;

    (56)

    punkti 8.1.3 lisatakse järgmine tekst:

    „Heakskiidetud jõuülekande kasutegur ηA,TA arvutatakse 18 tööpunkti kasutegurite aritmeetilise keskmisena sertifitseerimise ajal, kasutades punktides 8.1.2.3 ja 8.1.2.4 esitatud valemeid, vastavalt punkti 8.1.2.2.2 nõuetele.“

    (57)

    2. liite 1. osa punkti 1.18 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

    „Ülekandearvud [-], maksimaalne sisendmoment [Nm], maksimaalne sisendvõimsus [kW] ja maksimaalne sisendpöörlemissagedus [p/min] suurima nimiväärtusega versiooni puhul tüüpkonna liikme kohta (kui sama tüüpkonna liiget müüakse teistsuguse ärinimega).“;

    (58)

    2. liite 1. osasse lisatakse järgmine punkt:

    „1.19.

    		 Pöördemomendi muunduri lukustussiduri libisemine fikseeritud käigul (jah/ei)

    Kui jah, siis kinnitus püsiva libisemise kohta pöördemomendi muunduri lukustussiduris või sisendpoole siduris eraldi skeemidel iga käigu kohta, sõltuvalt mõõdetud sisendpöörlemissagedusest/pöördemomendipunktidest (vt allpool esitatud 1. käigu andmete näidet):

    Pöördemomendi muunduri libisemine [p/min], käik 1

    Sisendmomendi viide

    (Nm)

    Sisendpöörlemissageduse viide (p/min)

    600

    900

    1 200

    1 600

    2 000

    2 500

    0

    20

    50

    60

    60

    60

    60

    200

    30

    40

    10

    10

    10

    10

    400

    30

    40

    20

    20

    20

    20

    600

    30

    40

    20

    20

    20

    20

    900

    30

    40

    20

    20

    20

    20

    1 200

    30

    40

    20

    20

    20

    20“;

    (59)

    7. liite punkti 1.4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Sertifitseerimismärk sisaldab ristküliku lähedal ka rakendusmääruse (EL) 2020/683 IV lisa 4. osas kindlaks määratud tüübikinnitusnumbrile vastavat „tüübikinnituse baasnumbrit“, mille ees on kaks numbrit, tähistamaks käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, ning täht, mis näitab osa, millele kinnitus on antud.“;

    (60)

    7. liite punkti 1.4 teises lõigus asendatakse arv „00“ arvuga „02“;

    (61)

    7. liite punkt 1.5 asendatakse järgmisega:

    „1.5.

    		 Sertifitseerimismärgi näidis

    Image 14

    Eespool kujutatud sertifitseerimismärk, mis on kinnitatud jõuülekandele, pöördemomendi muundurile, muule pöördemomenti ülekandvale osale või jõuülekandesüsteemi lisaosale, näitab, et tüübikinnitus on antud Poolas (e20) käesoleva määruse kohaselt. Esimesed kaks numbrit (02) näitavad käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit. Järgmine koht näitab, et sertifikaat on antud jõuülekandele (G). Viimased viis numbrit (00005) moodustavad jõuülekandele tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumbri.“;

    (62)

    7. liite punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

    „2.1.

    		 Jõuülekannete, pöördemomendi muundurite, muude pöördemomenti ülekandvate osade ja jõuülekandesüsteemi lisaosade sertifitseerimisnumber koosneb järgmistest elementidest:

    eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*X*00000*00

    1. osa

    2. osa

    3. osa

    3. osa lisatäht

    4. osa

    5. osa

    Sertifikaadi väljastanud riigi tunnus

    Raskeveokite CO2 vastavuskinnituse määrus „2017/2400“

    Uusim muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

    Vt käesoleva liite tabel 1

    Baassertifitseerimisnumber 00000

    Laiendus 00“;

    (63)

    8. liitesse lisatakse järgmine tekst:

    „Integreeritud diferentsiaaliga jõuülekannete puhul käsitatakse integreeritud diferentsiaali nurkülekandena. Seega kasutatakse avaldisi Tadd0 , Tadd1000 ja fTadd et arvutada T l,in “;

    (64)

    10. liide asendatakse järgmisega:

    „10. liide

    Pöördemomendi kao standardväärtused – muud pöördemomenti ülekandvad osad

    Pöördemomendi kao arvutatud standardväärtused muudel pöördemomenti ülekandvatel osadel

    Hüdrodünaamiliste primaaraeglustite (õli või vesi) puhul, millel on ka sõiduki käivitamise funktsioon, arvutatakse aeglusti takistusmoment järgmiselt:

    Formula

    Muude hüdrodünaamiliste aeglustite (õli või vesi) puhul arvutatakse aeglusti takistusmoment järgmiselt:

    Formula

    Magnetiliste aeglustite puhul (püsi- või elektromagnet) arvutatakse aeglusti takistusmoment järgmiselt:

    Formula

    kus:

    Tretarder

    =

    aeglusti takistuskadu [Nm];

    nretarder

    =

    aeglusti rootori pöörlemissagedus [p/min] (vt käesoleva lisa punkt 5.1);

    istep-up

    =

    kiirendussuhe = aeglusti rootori pöörlemissagedus / ülekandeseadme osa pöörlemissagedus (vt käesoleva lisa punkt 5.1).“;

    (65)

    11. liite pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Pöördemomendi kao standardväärtused – käikudega nurkülekanne või jõuülekandesüsteemi ühekiiruseline osa“;

    (66)

    11. liite esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

    „Samal viisil, nagu arvutatakse 8. liite kohaselt nurkülekandega jõuülekande pöördemomendi kao standardväärtused, arvutatakse ilma jõuülekandeta käikudega nurkülekande või jõuülekandesüsteemi ühekiiruselise osa standardsed pöördemomendi kaod järgmiselt:“;

    (67)

    12. liite tabeli 1 viienda veeru seitsmenda rea tekst asendatakse järgmisega:

    „Lubatud väärtused(1): „SMT“, „AMT“, „APT-S“, „APT-P“, „APT-N“, „IHPC Type 1““;

    (68)

    12. liite tabelisse 1 lisatakse järgmised read:

    „DifferentialIncluded

    P353

    boolean

    [-]

     

    AxlegearRatio

    P150

    double, 3

    [-]

    Valikuline, nõutav ainult juhul, kui parameetri „DifferentialIncluded“ väärtuseks on märgitud „true“. “;

    (69)

    12. liite tabeli 2 viienda veeru kolmandasse ritta lisatakse järgmine kirjeldus:

    „Jõuülekande puhul, mille hulka on arvatud ka diferentsiaal, tuleb näidata ainult jõuülekande ülekandearv, arvestamata telje ülekandearvu“;

    (70)

    12. liite tabeli 6 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Sisendparameetrid „ADC/General“ (nõutav ainult komponendi olemasolu korral)“;

    (71)

    12. liite tabeli 7 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Sisendparameetrid „ADC/LossMap“ kaoskeemi iga võrgupunkti kohta (nõutav ainult komponendi olemasolu korral)“.

    VII LISA

    VII lisa muudetakse järgmiselt:

    (1)

    punkti 2 alapunkti 2 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Tavaliselt on esimene reduktor koonushammasratastega, teine silinderhammasratastega (või kaldhammasratastega) vertikaalse nihkega rataste lähedal.“;

    (2)

    punkti 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Teljekadude kontrollimisel peavad telgülekanded ja kõik laagrid olema uued, rattalaagrid võivad olla juba kasutatud ja neid võib kasutada mitmel mõõtmisel.“;

    (3)

    punkti 4.1.3 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Kui ühe teljekorpusega katsetatakse erinevaid ülekandearvu variante, täidetakse kogu teljesüsteem iga üksiku mõõtmise jaoks uue õliga.“;

    (4)

    punkti 4.2.3 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

    „A-tüüpi katsepaigaldise puhul, mille väljundpoolel on ainult üks dünamomeeter, peab telje vaba pöörlev ots olema pöörlevalt lukustatud väljundpoole teise otsa külge (näiteks rakendatud diferentsiaalilukuga või mis tahes muu mehaanilise diferentsiaalilukustusega, mida kasutatakse ainult mõõtmiseks).“

    (5)

    punkti 4.2.3 kolmanda lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Joonisel 1 on kujutatud näide A-tüüpi katsepaigaldisest kahe dünamomeetriga.“;

    (6)

    punkti 4.3.1 esimeses lauses asendatakse tekst „ISO/TS“ tekstiga „IATF“;

    (7)

    punkti 4.3.2 alapunkti v lisatakse järgmine tekst:

    „[°C] (valikuline)“;

    (8)

    punkt 4.3.3 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.

    		 Pöördemomentide vahemik:

    Mõõdetava pöördemomendi kao kaardistamise ulatus on piiratud järgmisega:

    —

    kas väljundmoment 10 kNm raskete veoautode ja raskete busside puhul või 2 kNm keskmise suurusega veoautode puhul;

    —

    või sisendmoment 5 kNm raskete veoautode ja raskete busside puhul või 1 kNm keskmise suurusega veoautode puhul;

    —

    või tootja määratud maksimaalne mootorivõimsus konkreetse telje suhtes või mitme veotelje puhul vastavalt nimivõimsusjaotusele.“;

    (9)

    punkt 4.3.3.2 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.2.

    		 Väljundmomendi mõõtmise samm raskete veoautode ja raskete busside puhul:

    250 Nm < Tout < 1 000 Nm: samm 250 Nm,

    1 000 Nm ≤ Tout ≤ 2 000 Nm: samm 500 Nm,

    2 000 Nm ≤ Tout ≤ 10 000 Nm: samm 1 000 Nm,

    Tout > 10 000 Nm: samm 2 000 Nm.

    Väljundmomendi mõõtmise samm keskmise suurusega veoautode puhul:

    50 Nm < Tout < 200 Nm: samm 50 Nm,

    200 Nm ≤ Tout ≤ 400 Nm: samm 100 Nm,

    400 Nm ≤ Tout ≤ 2 000 Nm: samm 200 Nm,

    Tout > 2 000 Nm: samm 400 Nm.“;

    (10)

    punkti 4.3.4.2 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Ratta suurima pöörlemissageduse mõõtmisel võetakse arvesse väikseimat kohaldatavat rehvi läbimõõtu ja sõiduki kiirust 90 km/h keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul ning 110 km/h raskete busside puhul.“;

    (11)

    punkt 4.3.5 asendatakse järgmisega:

    „4.3.5.

    		 Ratta pöörlemissageduse mõõtmise samm

    Katsetamisel peab ratta pöörlemissageduse mõõtmise samm olema 50 p/min raskete veoautode ja raskete busside puhul ning 100 p/min keskmise suurusega veoautode puhul. Täiendavate vahepealsete pöörlemissageduse punktide mõõtmine on lubatud.“;

    (12)

    punkti 4.4.1 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Iga pöörlemissageduse punkti puhul mõõdetakse pöördemomendi kadu iga väljundmomendi punkti kohta alates väikseimast pöördemomendi väärtusest ülespoole maksimumini ja allapoole miinimumini.“;

    (13)

    punkt 4.4.2 asendatakse järgmisega:

    „4.4.2.

    		 Mõõtmise kestus

    Iga üksiku võrgupunkti mõõtmise kestus peab olema vähemalt 5 sekundit, kuid mitte pikem kui 20 sekundit.“;

    (14)

    punkti 4.4.6 teisest lõigust jäetakse välja esimene valem;

    (15)

    punkti 4.4.6 selgitavas märkuses „ΔK“ kohta asendatakse tekst „ΔK = 15K“ tekstiga „ΔK = 15“;

    (16)

    punkt 4.4.7 asendatakse järgmisega:

    „4.4.7.

    		 Pöördemomendi kao summaarse mõõtemääramatuse hindamine

    Kui arvutatud mõõtemääramatused UT,in/out on väiksemad järgmistest piirnäitajatest, loetakse teatatud pöördemomendi kadu Tloss,rep võrdseks mõõdetud pöördemomendi kaoga Tloss .

    UT,in : 7,5 Nm või 0,25 % mõõdetud pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb lubatud mõõtemääramatuse väärtus on suurem.

    Katsepaigaldiste puhul, mille väljundpoolel on üks dünamomeeter:

    UT,out : 15 Nm või 0,25 % mõõdetud pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb lubatud mõõtemääramatuse väärtus on suurem.

    Katsepaigaldiste puhul, kus väljundpoolel on kaks dünamomeetrit:

    UT,out : 7,5 Nm või 0,25 % mõõdetud pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb lubatud mõõtemääramatuse väärtus on suurem.

    Suuremate arvutuslike mõõtemääramatuste korral sisestatakse eespool nimetatud piirnäitajaid ületav arvutuslik mõõtemääramatus Tloss pöördemomendi kao Tloss,rep jaoks järgmiselt:

    Kui UT,in piirnäitajad on ületatud:

    Tloss,rep = Tloss + ΔUTin

    ΔUT,in = MIN((UT,in – 0,25 % × Tc) või (UT,in – 7,5 Nm))

    Kui UT,out piirnäitajad on ületatud:

    Tloss,rep = Tloss + ΔUT,out / igear

    Katsepaigaldiste puhul, mille väljundpoolel on üks dünamomeeter:

    ΔUT,out = MIN((UT,out – 0,25 % × Tc) või (UT,out – 15 Nm))

    Katsepaigaldiste puhul, kus väljundpoolel on kaks dünamomeetrit:

    Formula

    ΔUT,out_1 = MIN((UT,out_1 – 0,25 % × Tc) või (UT,out_1 – 7,5 Nm))

    ΔUT,out_2 = MIN((UT,out_1 – 0,25% × Tc) või (UT,out_1 – 7,5 Nm))

    kus:

    UT,in/out

    =

    sisend-/väljundmomendi kao mõõtemääramatus eraldi sisend- ja väljundmomendi puhul [Nm];

    igear

    =

    telje ülekandearv [-];

    ΔUT

    =

    arvutatud mõõtemääramatuse osa, mis ületab kindlaksmääratud piirnäitajaid.“;

    (17)

    punkt 4.4.8.2 asendatakse järgmisega:

    „4.4.8.2.

    		 Väljundmomendi vahemiku väärtuste puhul, mis on allpool väikseimat mõõdetud võrgupunkti, nagu on kindlaks määratud punktis 4.3.3.2, rakendatakse väikseima mõõdetud võrgupunkti pöördemomendi kao väärtusi.“;

    (18)

    punkti 5.1 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 31.“;

    (19)

    punkti 6.2.2 alapunkti iii lisatakse järgmine lause:

    „Kui valitud punkt on kahe heakskiidetud punkti vahel, kasutatakse kõrgemat punkti.“;

    (20)

    punkti 6.2.5 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Seda saab teha enne või pärast punkti 3.1 kohast sissetöötamist või kõigi pöördemomendi skeemi väärtuste ekstrapoleerimisega iga pöörlemissageduse astme puhul allapoole väärtuseni 0 Nm. Ekstrapoleerida tuleb lineaarselt või teise astme polünoomi kohaselt, sõltuvalt sellest, kumb standardhälve on väiksem.“;

    (21)

    punkti 6.3.1 lisatakse järgmine tekst:

    „Üksiku portaaltelje puhul, mille kahe väljundvõlli pikkus on erinev, on lubatud ka katsepaigaldis kahe elektrimasina ja kahe pöördemomendi anduriga mõlemal väljundil. Sellega seoses käitatakse mõlemat väljundvõlli sünkroonselt sõidusuunas. Lõplik takistusmoment on mõlema väljundmomendi summa.“;

    (22)

    punkti 6.4.1 tabel 2 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 2

    Teljerühm

    Telgede tolerantsid mõõdetuna toodangu vastavuse katsel pärast sissetöötamist

    Võrdlus Td0 väärtusega

    Telgede tolerantsid mõõdetuna toodangu vastavuse katsel (sissetöötamiseta)

    Võrdlus Td0 väärtusega

    kui

    i

    tolerants, Td0_sisend [Nm]

    kui

    i

    tolerants, Td0_sisend [Nm]

    kui

    i

    tolerants, Td0_sisend [Nm]

    kui

    i

    tolerants, Td0_sisend [Nm]

    SR

    ≤ 3

    10

    > 3

    9

    > 3

    16

    > 3

    15

    SRT

    ≤ 3

    11

    > 3

    10

    > 3

    18

    > 3

    16

    SP

    ≤ 6

    11

    > 6

    10

    > 6

    18

    > 6

    16

    HR

    ≤ 7

    15

    > 7

    12

    > 7

    25

    > 7

    20

    HRT

    ≤ 7

    16

    > 7

    13

    > 7

    27

    > 7

    21

    i = ülekandearv.“;

    (23)

    2. liite 1. osa punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

    „1.3.

    		 Teljekorpus (joonis)“;

    (24)

    2. liite 1. osa punkt 1.5 asendatakse järgmisega:

    „1.5.

    		 Õlimaht (-mahud) [cm3]“;

    (25)

    2. liite 1. osa punkt 1.6 asendatakse järgmisega:

    „1.6.

    		 Õlitase (-tasemed) [mm]“;

    (26)

    2. liite 1. osa punkt 1.8 asendatakse järgmisega:

    „1.8.

    		 Laagri tüüp (tüüp, arv, siseläbimõõt, välisläbimõõt, laius, joonis)“;

    (27)

    2. liite 1. osa punkt 1.9 asendatakse järgmisega:

    „1.9.

    		 Tihendi tüüp (peamine läbimõõt, servade arv) [mm]“;

    (28)

    2. liite 1. osa punkt 1.10 asendatakse järgmisega:

    „1.10.

    		 Rattaotsad (joonis)“;

    (29)

    2. liite 1. osa punkt 1.10.1 asendatakse järgmisega:

    „1.10.1.

    		 Laagri tüüp (tüüp, arv, siseläbimõõt, välisläbimõõt, laius, joonis)“;

    (30)

    2. liite 1. osa punkt 1.10.2 asendatakse järgmisega:

    „1.10.2.

    		 Tihendi tüüp (peamine läbimõõt, servade arv) [mm]“;

    (31)

    2. liite 1. osa punkt 1.11 asendatakse järgmisega:

    „1.11.

    		 Satelliit-/silinderhammasrataste arv diferentsiaali jaoks“;

    (32)

    2. liite 1. osa punkt 1.12 asendatakse järgmisega:

    „1.12.

    		 Satelliit-/silinderhammasrataste väikseim laius diferentsiaali jaoks [mm]“;

    (33)

    3. liide asendatakse järgmisega:

    „3. liide

    Pöördemomendi standardse kao arvutamine

    Pöördemomendi standardne kadu telgede kohta on esitatud tabelis 1. Tabelis esitatud standardväärtused koosnevad koormusest sõltuvaid kadusid väljendava üldise konstantse tõhususe väärtuse ja üldise takistusmomendi kao summast, et hõlmata väikesest koormusest tingitud takistuskadusid.

    Paaristelgede väärtuste arvutamiseks kasutatakse telje, kaasa arvatud jõumomenti edasikandev telg (SRT, HRT) ja vastav üksiktelg (SR, HR), kombineeritud kasutegurit.

    Tabel 1

    Üldine kasutegur ja takistuskadu

    Peafunktsioon

    Üldine kasutegur

    η

    Takistusmoment

    (ratta poolel)

    Td0 = T0 + T1 × igear

    Üheastmelise reduktoriga telg (SR)

    0,98

    T0 = 70 Nm

    T1 = 20 Nm

    Üheastmelise reduktoriga paaristelg (SRT) / üksik portaaltelg (SP)

    0,96

    T0 = 80 Nm

    T1 = 20 Nm

    Rummureduktoriga telg (HR)

    0,97

    T0 = 70 Nm

    T1 = 20 Nm

    Rummureduktoriga paaristelg (HRT)

    0,95

    T0 = 90 Nm

    T1 = 20 Nm

    Kõik muud teljetehnoloogiad

    0,90

    T0 = 150 Nm

    T1 = 50 Nm

    Peamine takistusmoment (ratta poolel) Td0 arvutatakse valemiga:

    Td0 = T0 + T1 × igear

    kasutades tabelis 1 esitatud väärtusi.

    Telje sisendpoolel arvutatakse pöördemomendi standardne kadu Tloss,std valemiga:

    Formula

    kus:

    Tloss,std

    =

    pöördemomendi standardne kadu sisendpoolel [Nm];

    Td0

    =

    peamine takistusmoment kogu pöörlemissageduse ulatuses [Nm];

    igear

    =

    telje ülekandearv [-];

    η

    =

    üldine kasutegur koormusest sõltuvate kadude korral [-];

    Tout

    =

    väljundmoment [Nm].

    Telje vastav pöördemoment (sisendipoolel) arvutatakse valemiga:

    Formula

    kus:

    Tin

    =

    sisendmoment [Nm]“;

    (34)

    4. liite punkti 3.1 alapunkt o asendatakse järgmisega:

    „o)

    Laagri tüüp (sisediameeter, välisdiameeter ja laius) vastavas asukohas (kui on paigaldatud) täpsusega ± 1 mm joonise viiteväärtusest“;

    (35)

    4. liite punkti 3.1 lisatakse järgmine tekst:

    „p)

    tihendi tüüp.“;

    (36)

    5. liite punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

    „Sertifitseerimismärk sisaldab ristküliku lähedal ka rakendusmääruse (EL) 2020/683 IV lisa 4. osas kindlaks määratud tüübikinnitusnumbrile vastavat „tüübikinnituse baasnumbrit“, mille ees on kaks numbrit, tähistamaks käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, ja täht „L“, mis näitab, et kinnitus on antud telje kohta.

    Käesoleva määruse puhul on järjekorranumber 02.“;

    (37)

    5. liite punkt 1.4.1 asendatakse järgmisega:

    „1.4.1.

    		 Sertifitseerimismärgi näidis ja mõõtmed

    Image 15

    Eespool kujutatud sertifitseerimismärk, mis on kinnitatud teljele, näitab, et tüübikinnitus on antud Poolas (e20) käesoleva määruse kohaselt. Esimesed kaks numbrit (02) näitavad käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit. Järgmine täht näitab, et sertifikaat on antud telje (L) kohta. Viimased viis numbrit (00005) moodustavad teljele tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumbri.“;

    (38)

    5. liite punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

    „2.1.

    		 Telje sertifitseerimisnumber koosneb järgmistest elementidest:

    eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*L*00000*00

    1. osa

    2. osa

    3. osa

    3. osa lisatäht

    4. osa

    5. osa

    Sertifikaadi väljastanud riigi tunnus

    Raskeveokite CO2 vastavuskinnituse määrus „2017/2400“

    Uusim muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

    L = telg

    Baassertifitseerimisnumber 00000

    Laiendus 00“.

    VIII LISA

    VIII lisa muudetakse järgmiselt:

    (1)

    punkt 1 asendatakse järgmisega:

    „1.

    Sissejuhatus

    Käesolevas lisas määratakse kindlaks nõuded õhutakistuse andmete määramise katsetele.“;

    (2)

    punkti 3 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Väärtus Cd·Adeclared on modelleerimisvahendi sisend ja sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste katsetamise kontrollväärtus.“;

    (3)

    punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

    „3.3.

    		 Sõiduki paigaldamine

    3.3.1.

    		 Üldised paigaldusnõuded

    3.3.1.1.

    		 Katsetatav sõiduk peab esindama turule lastavat sõidukit vastavalt määruse (EL) 2018/858 kohastele sõiduki tüübikinnituse nõuetele. See säte ei hõlma püsikiirusega katse tegemiseks vajalikke seadmeid (näiteks sõiduki kogukõrgus koos anemomeetriga).

    3.3.1.2.

    		 Sõiduk peab olema varustatud rehvidega, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

    —

    parima või paremuselt järgmise energiatõhususe märgisega rehv, mis on kättesaadav katse tegemise ajal;

    —

    komplektse sõiduki kõigi rehvide, sealhulgas haagise rehvide (kui on olemas) turvisemustri maksimaalne sügavus on 10 mm;

    —

    rehvirõhk on rehvi küljele vastavalt ÜRO eeskirja nr 54 artiklile 3 märgitud rõhk tolerantsiga ± 20 kPa (*1).

    3.3.1.3.

    		 Telgede paigutus peab vastama tootja tehnilistele andmetele.

    3.3.1.4.

    		 Väikese kiirusega – suure kiirusega – väikese kiirusega katsetel mõõtmisel ei tohi kasutada aktiivseid rehvirõhu kontrollimise süsteeme.

    3.3.1.5.

    		 Kui sõiduk on varustatud aktiivse aerodünaamikaseadmega, võib seade püsikiirusega katse ajal olla rakendunud järgmistel tingimustel:

    —

    tüübikinnitusasutusele on demonstreeritud, et seade on alati rakendatud ja vähendab tõhusalt õhutakistust sõiduki kiirusel üle 60 km/h keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul ning üle 80 km/h raskete busside puhul;

    —

    seade on paigaldatud kõigile sellesse sõidukitüüpkonda kuuluvatele sõidukitele ja sellel on neile sarnane tõhusus.

    Kõigil muudel juhtudel tuleb aktiivne aerodünaamikaseade püsikiirusega katse ajal täielikult välja lülitada.

    3.3.1.6.

    		 Sõiduk ei tohi olla varustatud ühegi ajutise funktsiooni, muudatuse või seadmega, mis ei ole kasutuses olevale sõidukile iseloomulik ja mille eesmärk on vähendada katse ajal õhutakistust (näiteks kere tihendatud tühimikud). Lubatud on muudatused, mille eesmärk on viia katsetatava sõiduki aerodünaamilised omadused vastavusse algsõiduki ettenähtud tingimustega.

    3.3.1.7.

    		 Järelturu osi, st osi, mis ei ole hõlmatud sõiduki tüübikinnitusega vastavalt määrusele 2018/858 (näiteks päikesesirmid, pasunad, täiendavad esilaternad, signaaltuled, põrkerauad või suusakastid), ei võeta käesoleva lisa kohaselt õhutakistuse suhtes arvesse.

    3.3.1.8.

    		 Sõidukit mõõdetakse ilma koormata.

    3.3.2.

    		 Keskmise suurusega ja raskete jäiga kerega veoautode suhtes kohaldatavad paigaldusnõuded

    3.3.2.1.

    		 Sõiduki raam peab vastama käesoleva lisa 4. liites määratletud standardse kere või poolhaagise mõõtmetele.

    3.3.2.2.

    		 Punkti 3.5.3.1 alapunkti vii kohaselt määratud sõiduki kõrgus peab jääma käesoleva lisa 3. liites ettenähtud piiridesse.

    3.3.2.3.

    		 Kabiini ja furgooni või poolhaagise minimaalne vahekaugus peab vastama tootja nõuetele ja pealisehitise tootja juhistele.

    3.3.2.4.

    		 Kabiin ja aerodünaamilised tarvikud tuleb kohandada standardsele kere või poolhaagisega kõige paremini kokkusobivaks. Aerodünaamilised tarvikud (näiteks spoiler) peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele.

    3.3.2.5.

    		 Poolhaagise katsepaigaldis peab vastama käesoleva lisa 4. liites esitatud nõuetele.“;

    (*1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 — kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted (ELT L 183, 11.7.2008, lk 41)."

    (4)

    punkti 3.4 esimeses lõigus asendatakse tekst „ISO/TS“ tekstiga „IATF“;

    (5)

    punkt 3.4.1.2 asendatakse järgmisega:

    „3.4.1.2

    Iga momendimõõturi kalibreerimisel peab järgima järgmisi süsteeminõudeid:

    i)

    mittelineaarsus

    :

    < ± 6 Nm raskete veoautode ja raskete busside puhul;

    < ± 5 Nm keskmise suurusega veoautode puhul;

    ii)

    korratavus

    :

    < ± 6 Nm raskete veoautode ja raskete busside puhul;

    < ± 5 Nm keskmise suurusega veoautode puhul;

    iii)

    läbikoste

    :

    < ± 10 Nm raskete veoautode ja raskete busside puhul;

    < ± 8 Nm keskmise suurusega veoautode puhul

    (rakendatav ainult velje momendimõõturite suhtes);

    iv)

    mõõtesagedus

    :

    ≥ 20 Hz;

    kus:

    „mittelineaarsus“ – maksimaalne erinevus väljundsignaali ideaalsete ja tegelike karakteristikute vahel mõõtesuuruse suhtes konkreetse mõõteulatuse piires,

    „korratavus“ – samades mõõtmistingimustes tehtud sama mõõtesuuruse järjestikuste mõõtmiste tulemuste kokkulangevuse määr;

    „läbikoste“ – signaal anduri (My) peaväljundis, mille tekitab andurit mõjutav mõõtesuurus (Fz), mis erineb sellele väljundile omistatud mõõtesuurusest. Koordinaatsüsteem määratakse kindlaks vastavalt standardile ISO 4130.

    Salvestatud pöördemomendi andmeid korrigeeritakse mõõteriista vea ulatuses, mille määrab kindlaks tarnija.“;

    (6)

    punkt 3.4.3 asendatakse järgmisega:

    „3.4.3.

    		 Võrdlussignaal veotelje ratta pöörlemissageduse arvutamiseks

    Valida tuleb üks kolmest variandist.

     

    Variant 1: mootori pöörlemissagedusel põhinev

    Kättesaadavaks tehakse mootori pöörlemissageduse juhtsignaal koos ülekandearvudega (käikude ülekandearvud väikese ja suure kiirusega katse jaoks, telje ülekandearv). Mootori pöörlemissageduse juhtsignaali jaoks tuleb näidata, et õhutakistuse eeltöötlusvahendisse edastatud signaal on identne tööolukorras katsetamisel kasutatava signaaliga, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 582/2011 I lisas.

    Pöördemomendi muunduriga sõidukite puhul, mis ei suuda tagada vedu väikese kiirusega katsel suletud lukustussiduriga variandi 1 kohaselt, tuleb õhutakistuse eeltöötlusvahendisse edastada kardaanvõlli pöörlemissageduse signaal ja telje ülekandearv või vedava telje keskmise rataste pöörlemissageduse signaal. Tuleb näidata, et selle täiendava signaali põhjal arvutatud mootori pöörlemissagedus ei erine juhtsignaaliga saadud mootori pöörlemissagedusest üle 1 %. Seda tõendatakse pöördemomendi muunduri lukustatud režiimil väikseimal võimalikul sõidukiirusel sõidetud ja kiire kiirusega katsel kohaldatava sõidukiirusega sõidetud mõõtelõigu keskmise väärtusega.

     

    Variant 2: ratta pöörlemissagedusel põhinev

    Kättesaadavaks tehakse veotelje vasaku ja parema ratta pöörlemissageduse juhtsignaalide keskmine. Alternatiivina võib kasutada väliseid andureid. Iga meetod peab vastama Xa lisa tabelis 2 kindlaks määratud nõuetele.

    Variandi 2 kohaselt määratakse käigu ülekandearvu ja telje ülekandearvu sisendparameetri väärtuseks 1, sõltumatult jõuülekande konfiguratsioonist.

     

    Variant 3: elektrimootori pöörlemissagedusel põhinev

    Hübriid- ja täiselektriliste sõidukite puhul tuleb kättesaadavaks teha mootori pöörlemissageduse juhtsignaal koos ülekandearvudega (käigud väikese kiirusega katsel ja suure kiirusega katsel ning vajaduse korral telje ülekandearv). Tuleb tõendada, et veotelje ratta pöörlemissagedus väikese ja suure kiirusega katsel on kindlaks määratud üksnes nimetatud jõuülekande konfiguratsiooni näitajatega.“;

    (7)

    punkt 3.4.7.2 asendatakse järgmisega:

    „3.4.7.2.

    		 Paigaldamise koht

    Teisaldatav anemomeeter paigaldatakse sõidukisse ettenähtud kohta:

    i)

    asukoht X-telje suunal:

     

    keskmise suurusega ja rasked jäiga kerega veoautod ja vedukid – poolhaagise või furgooni esikülg ± 0,3 m;

     

    rasked bussid – sõiduki esimese veerandi lõpu ja sõiduki tagumise otsa vahel;

     

    keskmise suurusega kaubikud – B-posti ja sõiduki tagumise otsa vahel;

    ii)

    asukoht Y-telje suunal: sümmeetriatasand lubatud hälbega ± 0,1 m;

    iii)

    asukoht Z-telje suunal:

    Paigaldamise kõrgus sõiduki kohal on üks kolmandik sõiduki kogukõrgusest, mõõdetuna maapinnast lubatud hälbega 0,0 m kuni + 0,2 m. Sõidukite puhul, mille kogukõrgus ületab 4 m, võib tootja taotluse korral olla paigaldamise kõrgus sõiduki kohal kuni 1,3 m, lubatud hälbega 0,0 m kuni + 0,2 m.

    Mõõteseadmed peavad olema võimalikult täpsed, kasutada tuleb geomeetrilisi või optilisi abivahendeid. Mis tahes allesjäänud ebakõlad kõrvaldatakse kõrvalekalde kalibreerimise teel käesoleva lisa punkti 3.6 kohaselt.“;

    (8)

    punkti 3.4.9 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Infrapuna-andur tuleb kalibreerida vastavalt standardile ASTM E2847 või VDI/VDE 3511.“;

    (9)

    punkti 3.5.2 teine lause asendatakse järgmisega:

    „maksimaalne kiirus: 95 km/h keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul ning 103 km/h raskete busside puhul;“

    (10)

    punkti 3.5.3.1 alapunkti vi viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Kõrvalekalde kalibreerimise katse tuleb teha iga kord, kui anemomeeter on esmakordselt sõidukile paigaldatud või seda on kohandatud.“;

    (11)

    punkti 3.5.3.1 alapunkt vii asendatakse järgmisega:

    „vii)

    Sõiduki katsepaigaldise kõrguse ja geomeetria kontrollimine, standardne sõidukõrgus: asukoht:

    —

    keskmise suurusega ja rasked jäiga kerega veoautod ja vedukid – sõiduki maksimumkõrguse kindlaksmääramiseks tehakse mõõtmised furgooni/poolhaagise neljas nurgas;

    —

    rasked bussid ja keskmise suurusega kaubikud – sõiduki maksimumkõrgust mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 1230/2012 I lisa tehnilistele nõuetele, võtmata arvesse kõnealuse lisa 1. liites osutatud seadmeid ja varustust.“;

    (12)

    punkti 3.5.3.3 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Seisakufaas ei tohi kesta kauem kui 15 minutit.“;

    (13)

    punkti 3.5.3.4 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Käesoleva punkti kohane soojendamisfaas ei tohi olla lühem kui seisakufaas ega pikem kui 30 minutit.“;

    (14)

    punktile 3.5.3.5 lisatakse järgmine alapunkt:

    „viii)

    Mis tahes aeglustus enne väikese kiirusega katse algust tuleb teha nii, et mehaanilise sõidupiduri kasutamine oleks minimaalne, st vabakäigul veeremise või aeglusti abil.“;

    (15)

    punkti 3.6.3 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Hindamisel ei kasutata ratta pöördemomendi ja mootori, kardaani ega ratta keskmise pöörlemissageduse signaale.“;

    (16)

    punkti 3.6.5 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    kasutatakse teistsugust vedukit või jäiga kerega veoautot“;

    (17)

    punkti 3.9 tabel 2 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 1

    Õhutakistuse eeltöötlusvahendi sisendandmed – sõiduki andmefail

    Sisendandmed

    Ühik

    Märkused

    Sõidukirühma kood

    [-]

    1–19 raskete veoautode puhul vastavalt I lisa tabelile 1

    31a–40f raskete busside puhul vastavalt I lisa tabelitele 4–6

    51–56 keskmise suurusega veoautode puhul vastavalt I lisa tabelile 2

    Sõiduki konfiguratsioon haagisega

    [-]

    kui sõidukit mõõdeti ilma haagiseta (sisend „No“) või haagisega, st veduki ja poolhaagise kombinatsioonina (sisend „Yes“)

    Sõiduki katsemass

    [kg]

    Sõiduki tegelik mass mõõtmisel

    Täismass

    [kg]

    Rasked veoautod: jäiga kerega veoauto või veduki täismass (ilma haagise või poolhaagiseta)

    Kõik muud sõidukiklassid: kanne puudub

    Telje ülekandearv

    [-]

    Telje ülekandearv (1)  (2)

    Käigu ülekandearv suurel kiirusel

    [-]

    Suure kiirusega katsel kasutatud käigu ülekandearv (1)  (3)

    Käigu ülekandearv väikesel kiirusel

    [-]

    Väikese kiirusega katsel kasutatud käigu ülekandearv (1)  (3)

    Anemomeetri kõrgus

    [m]

    Paigaldatud anemomeetri mõõtepunkti kõrgus maapinnast

    Sõiduki kõrgus

    [m]

    Keskmise suurusega ja rasked jäiga kerega veoautod ja vedukid: sõiduki maksimaalne kõrgus vastavalt punkti 3.5.3.1 alapunktile vii.

    Kõik muud sõidukiklassid: kanne puudub

    Fikseeritud ülekandearv väikese kiirusega katsel

    [-]

    „Jah“/„ei“ (sõidukite puhul, mis ei saa väikese kiirusega katsel sõita lukustatud pöördemomendi muunduriga)

    Sõiduki maksimumkiirus

    [km/h]

    Sõiduki suurim kiirus, mida saab katserajal praktiliselt kasutada (2)

    Vasakpoolse ratta momendimõõturi triiv

    [Nm]

    Keskmised momendimõõturi näidud vastavalt punktile 3.5.3.9.

    Parempoolse ratta momendimõõturi triiv

    [Nm]

    Momendimõõturite ajatempli nullimine

    [s] alates päeva algusest (esimesel päeval)

     

    Momendimõõturite triivi kontrollimise ajatempel“

    (18)

    punkti 3.9 tabeli 5 kümnes rida asendatakse järgmisega:

    „Mootori pöörlemissagedus, kardaani pöörlemissagedus, ratta keskmine pöörlemissagedus või elektrimootori pöörlemissagedus

    <n_eng>,<n_card>, <n_wheel_ave> või <n_EM>

    [p/min]

    ≥ 20 Hz

    Vt punkti 3.4.3 nõudeid.“;

    (19)

    punkti 3.10.1.1 alapunkti viii väikese kiirusega katse lõik asendatakse järgmisega:

    „Väikese kiirusega katse:

    (T lms,avrg – T grd ) × (1 – tol) ≤ (T lms,avrg – T grd ) ≤ (T lms,avrg – T grd ) × (1 + tol)

    T grd = F grd,avrg × r dyn,avrg

    kus:

    Tlms,avrg

    =

    Tsumi keskmine väärtus mõõtelõigu kohta;

    Tgrd

    =

    gradientjõu keskmine moment;

    Fgrd,avrg

    =

    keskmine gradientjõud mõõtelõigu kohta;

    rdyn,avrg

    =

    keskmine tegelik veereraadius kogu mõõtelõigul (valem on esitatud alapunktis xi [m];

    Tsum

    =

    TL + TR , vasaku ja parema ratta korrigeeritud pöördemomentide summa [Nm];

    T lm,avrg

    =

    Tsum i keskne libisev keskmine ajakoordinaadiga Xms sekundit;

    Xms

    =

    aeg, mis kulub sõidukil 25 m läbimiseks tegeliku sõidukiirusega [s];

    tol

    =

    momendi suhteline tolerants: 0,5 rühmade 1s, 1 ja 2 keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul; 0,3 muudesse rühmadesse kuuluvate raskete veoautode ja raskete busside puhul“;

    (20)

    punkti 3.10.1.1 alapunkti xi esimene lause asendatakse järgmisega:

    „läbitud on mootori, kardaani või ratta keskmise pöörlemissageduse usaldusväärsuse kontroll, olenevalt sellest, milline on asjakohane:“;

    (21)

    punkti 3.10.1.1 alapunktis xi asendatakse pärast esimest lauset kuues kohas sõna „mootori pöörlemiskiirus“ sõnadega „mootori pöörlemissagedus või keskmine ratta pöörlemissagedus“;

    (22)

    punkti 3.11 viimane lõik asendatakse järgmisega:

    „Ühe mõõdetud Cd·Acr (0) põhjal võib luua mitu teatatud väärtust Cd·Adeclared , kui on täidetud 5. liite punkti 3.1 kohased tüüpkonna nõuded keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul ning 5. liite punkti 4.1 kohased nõuded raskete busside puhul.“;

    (23)

    2. liite 1. osa punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

    „1.2.0.

    		 Sõiduki mudel / kaubanduslik nimetus ..........

    1.2.1.

    		 Telgede konfiguratsioon

    1.2.2.

    		 Täismass

    1.2.3.

    		 Kabiini või mudeli kuju

    1.2.4.

    		 Kabiini laius (maksimaalne Y-suunaline väärtus kabiiniga sõidukite puhul)

    1.2.5.

    		 Kabiini pikkus (maksimaalne X-suunaline väärtus kabiiniga sõidukite puhul)

    1.2.6.

    		 Katuse kõrgus (kabiiniga sõidukite puhul)

    1.2.7.

    		 Teljevahe

    1.2.8.

    		 Kabiini kõrgus raami kohal (raamiga sõidukite puhul)

    1.2.9.

    		 Raami kõrgus (raamiga sõidukite puhul)

    1.2.10.

    		 Aerodünaamilised lisaseadmed või -manused (näiteks katusespoiler, küljepikendused, külgspoilerid, nurgaspoilerid)

    1.2.11.

    		 Rehvimõõdud esiteljel

    1.2.12.

    		 Rehvimõõdud veoteljel (-telgedel)

    1.2.13.

    		 Sõiduki laius vastavalt III lisa punkti 2 alapunktile 8 (kabiinita sõidukid)

    1.2.14.

    		 Sõiduki pikkus vastavalt III lisa punkti 2 alapunktile 7 (kabiinita sõidukid)

    1.2.15.

    		 Integreeritud kere kõrgus vastavalt III lisa punkti 2 alapunktile 5 (kabiinita sõidukid)“;

    (24)

    3. liide asendatakse järgmisega:

    „3. liide

    Sõiduki kõrguse nõuded jäiga kerega veoautode ja vedukite jaoks

    1.

    		 Keskmise suurusega jäiga kerega veoautod, rasked jäiga kerega veoautod ja vedukid, mida mõõdetakse käesoleva lisa punkti 3 kohasel püsikiirusega katsel, peavad vastama sõiduki kõrguse nõuetele tabeli 2 kohaselt.

    2.

    		 Sõiduki kõrgus tuleb kindlaks määrata punkti 3.5.3.1 alapunktis vii kirjeldatud viisil.

    3.

    		 Jäiga kerega veoautosid ja vedukeid sõidukirühmades, mida ei ole tabelis 2 näidatud, ei ole vaja püsikiirusega katsetada.

    Tabel 2

    Sõiduki kõrguse nõuded keskmise suurusega jäiga kerega veoautode, raskete jäiga kerega veoautode ja vedukite jaoks

    Sõidukirühm

    Sõiduki minimaalne kõrgus [m]

    Sõiduki maksimaalne kõrgus [m]

    51, 53, 55

    3,20

    3,50

    1s, 1

    3,40

    3,60

    2

    3,50

    3,75

    3

    3,70

    3,90

    4

    3,85

    4,00

    5

    3,90

    4,00

    9

    sarnased väärtused kui sama täismassiga jäiga kerega veoautode puhul (1., 2., 3. või 4. rühm)

    10

    3,90

    4,00 “;

    (25)

    4. liite pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Jäiga kerega veoautode ja vedukite kere ja poolhaagise standardsed konfiguratsioonid“;

    (26)

    4. liite punkt 1 asendatakse järgmisega:

    „Keskmise suurusega jäiga kerega veoautod ja rasked jäiga kerega veoautod, mille õhutakistus tuleb määrata, peavad vastama käesolevas liites esitatud standardse kere nõuetele. Vedukid peavad vastama käesolevas liites esitatud standardse poolhaagise nõuetele.“;

    (27)

    4. liite punkti 2 tabel 8 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 3

    Standardsete kerede ja poolhaagiste määramine püsikiirusega katseteks

    Sõidukirühm

    Standardne kere või haagis

    51, 53, 55

    B-II

    1s, 1

    B1

    2

    B2

    3

    B3

    4

    B4

    5

    ST1

    9

    sõltuvalt täismassist:

    7,5–10 t: B1

    > 10–12 t: B2

    > 12–16 t: B3

    > 16 t: B5

    10

    ST1“;

    (28)

    4. liite punkt 3 asendatakse järgmisega:

    „Standardsete kerede B-II, B1, B2, B3, B4 ja B5 konstruktsioon peab olema kõva korpusega kuivfurgoon. See peab olema kahe tagauksega ja ilma külgusteta. Standardsele kerele ei tohi aerodünaamilise takistuse vähendamiseks lisada tagaluuktõstukit, esispoilerit ega külgvoolundeid. Standardse kere tehnilised andmed on esitatud:

     

    tabelis 9a standardse kere B-II kohta,

     

    tabelis 9 standardse kere B1 kohta,

     

    tabelis 10 standardse kere B2 kohta,

     

    tabelis 11 standardse kere B3 kohta,

     

    tabelis 12 standardse kere B4 kohta,

     

    tabelis 13 standardse kere B5 kohta.

     

    Tabelites 9a kuni 15 esitatud massi väärtust ei arvestata õhutakistuse katsetel.“;

    (29)

    4. liite punkti 5 lisatakse järgmine tabel:

    „Tabel 9a

    Standardse kere B-II tehnilised andmed

    Parameeter

    Ühik

    Välismõõde

    (tolerants)

    Märkused

    Pikkus

    [mm]

    4 500 (± 10)

     

    Laius

    [mm]

    2 300 (± 10)

     

    Kõrgus

    [mm]

    2 500 (± 10)

    Kast:

    väliskõrgus: 2 380

    pikikandur: 120

    Külje ja esipaneeliga katuse nurgaraadius

    [mm]

    30–80

     

    Katusepaneeliga külje nurgaraadius

    [mm]

    30–80

     

    Muud nurgad

    [mm]

    murtud joon raadiusega ≤ 10

     

    Mass

    [kg]

    800

    Massi kasutatakse modelleerimisvahendis üldise väärtusena ja seda ei ole vaja õhutakistuse katsetamiseks kontrollida.“

    (30)

    4. liite punkti 5 tabelite 9, 10, 11, 12 ja 13 neljanda veeru seitsmenda rea tekst asendatakse järgmisega:

    „Massi kasutatakse modelleerimisvahendis üldise väärtusena ja seda ei ole vaja õhutakistuse katsetamiseks kontrollida.“;

    (31)

    5. liite pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Õhutakistuse tüüpkond“;

    (32)

    5. liite punkti 1 kolmas lause asendatakse järgmisega:

    „Tootja võib otsustada, millised sõidukid kuuluvad õhutakistuse tüüpkonda, kui on täidetud keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul punktis 3 ning raskete busside puhul punktis 6 loetletud kuuluvuse kriteeriumid.“;

    (33)

    5. liite punkti 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Peale parameetrite, mis on loetletud käesoleva liite punktis 4 keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul ning punktis 6.1 raskete busside puhul, võib tootja kehtestada lisakriteeriumid, mis võimaldavad määrata kitsamaid tüüpkondi.“;

    (34)

    5. liite punkt 4 asendatakse järgmisega:

    „4.

    Keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode õhutakistuse tüüpkonda määrav parameeter“;

    (35)

    5. liite punkti 4.1 esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Keskmise suurusega veoautosid ja raskeid veoautosid on lubatud tüüpkonnas rühmitada, kui need kuuluvad samasse sõidukirühma vastavalt I lisa tabelile 1 või 2 ja täidetud on järgmised kriteeriumid:“;

    (36)

    5. liite punkti 4.1 alapunkti c esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Raamiga sõidukite puhul: kabiini sama kõrgus raami kohal.“;

    (37)

    5. liite punkt 5 asendatakse järgmisega:

    „5.

    Keskmise suurusega veoauto ja raske veoauto õhutakistuse algsõiduki valik“;

    (38)

    5. liite punkt 5.2 asendatakse järgmisega:

    „5.2.

    Keskmise suurusega jäiga kerega veoautode, raskete jäiga kerega veoautode ja vedukite puhul peab sõiduki raam mahtuma käesoleva lisa 4. liites kindlaks määratud standardse kere või poolhaagise mõõtmetesse.“;

    (39)

    5. liite punkt 5.4 asendatakse järgmisega:

    „5.4.

    Sertifikaadi taotleja peab suutma tõendada, et algsõiduki valik vastab punkti 5.3 nõuetele, kasutades teaduslikke meetodeid, nt arvutuslik hüdrodünaamika, tuuletunneli tulemused või hea inseneritava. Käesolevat sätet kohaldatakse kõigi sõidukivariantide suhtes, mida saab katsetada käesoleva lisa punktis 3 kirjeldatud püsikiirusega katsel. Muud sõidukikonfiguratsioonid (näiteks sõiduki kõrgus, mis ei vasta 4. liite nõuetele, teljevahe, mis ei vasta 5. liite standardsete keremõõtmete nõuetele) peavad olema sama õhutakistuse väärtusega kui tüüpkonna katsetatav algsõiduk ilma täiendava tõendamiseta. Rehvid loetakse mõõteseadmete osaks, mistõttu välistatakse nende mõju halvima stsenaariumi koostamisel.“

    (40)

    5. liite punkt 5.5 asendatakse järgmisega:

    „5.5.

    Raskete veoautode korral saab teatatud õhutakistust Cd·Adeclared kasutada muude sõidukirühmade tüüpkondade loomiseks, kui käesoleva liite punkti 5 kohased tüüpkonna kriteeriumid on tabelis 16 esitatud nõuete kohaselt täidetud.

    Tabel 16

    Nõuded raskete veoautode õhutakistuse väärtuste ülekandmiseks muudele sõidukirühmadele

    Sõidukirühm

    Ülekandevalem

    Märkused

    1, 1 s

    Sõidukirühm 2 – 0,2 m2

    Lubatud on ainult juhul, kui mõõdetakse väärtus seotud tüüpkonna kohta rühmas 2.

    2

    Sõidukirühm 3 – 0,2 m2

    Lubatud on ainult juhul, kui mõõdetakse väärtus seotud tüüpkonna kohta rühmas 3.

    3

    Sõidukirühm 4 – 0,2 m2

     

    4

    Ülekandmine ei ole lubatud.

     

    5

    Ülekandmine ei ole lubatud.

     

    9

    Sõidukirühm 1, 2, 3, 4 + 0,1 m2

    Ülekandmisel kasutatava rühma täismass peab olema sama.

    Kui täismass on > 16 tonni:

    —

    rühm 4 on rühma 9 ülekandmise aluseks,

    —

    rühm 5 on rühma 10 ülekandmise aluseks.

    Juba ülekantud väärtuste ülekandmine on lubatud.

    10

    Sõidukigrupp 1, 2, 3, 5 + 0,1 m2

    11

    Sõidukirühm 9

    Juba ülekantud väärtuste ülekandmine on lubatud.

    12

    Sõidukirühm 10

    Juba ülekantud väärtuste ülekandmine on lubatud.

    16

    Sõidukirühm 9 + 0,3 m2

    Juba ülekantud väärtuste ülekandmine on lubatud.“;

    (41)

    5. liitesse lisatakse järgmised punktid:

    „5.6.

    		 Keskmise suurusega veoautode korral saab teatatud õhutakistust Cd·Adeclared kasutada muude sõidukirühmade tüüpkondade loomiseks, kui käesoleva liite punkti 5 kohased tüüpkonna kriteeriumid on täidetud ja tabelis 16a esitatud nõuded on täidetud. Ülekandmiseks võetakse väärtus muutumatult üle algsest rühmast Cd·Adeclared .

    Tabel 16a

    Nõuded keskmise suurusega veoautode õhutakistuse väärtuste ülekandmiseks muudele sõidukirühmadele

    Sõidukirühm

    Ülekandmine on lubatud sõidukirühma(de)st

    51

    53

    52

    54

    53

    51

    54

    52

    6.

    		 Raskete busside õhutakistuse tüüpkonda määrav parameeter

    6.1.

    		 Raskeid busse on lubatud tüüpkonnas rühmitada, kui need kuuluvad samasse sõidukirühma vastavalt I lisa tabelitele 4, 5 ja 6 ning täidetud on järgmised kriteeriumid:

    (a)

    sõiduki laius: kõik tüüpkonna liikmed on algsõiduki väärtusest ± 50 mm. Kere laius määratakse vastavalt käesoleva määruse III lisa määratlustele;

    (b)

    integreeritud kere kõrgus: kõik tüüpkonna liikmed on vahemikus kokku 250 mm. Integreeritud kere kõrgus määratakse vastavalt käesoleva määruse III lisa määratlustele;

    (c)

    sõiduki pikkus: kõik tüüpkonna liikmed on vahemikus kokku 5 m. Kogupikkus määratakse vastavalt III lisa määratlustele.

    Tüüpkonna kontseptsiooni nõuete täitmist tõendatakse arvutipõhiste projekteerimisandmete või joonistega. Tõendamismeetodi valib tootja.

    7.

    		 Raskete busside õhutakistuse algsõiduki valik

    Iga tüüpkonna algsõiduk valitakse järgmiste kriteeriumide alusel:

    7.1.

    		 Kõigil katsetatavatel tüüpkonna liikmetel peab olema sama või väiksem õhutakistuse väärtus kui algsõiduki Cd·Adeclared .

    7.2.

    		 Sertifikaadi taotleja peab suutma tõendada, et algsõiduki valimine vastab punkti 7.1 nõuetele, kasutades teaduslikke meetodeid, nt arvutuslik hüdrodünaamika, tuuletunneli tulemused või hea inseneritava. See tõendamine peab hõlmama katusele paigaldatud süsteemide mõju. Rehvid loetakse mõõteseadmete osaks, mistõttu välistatakse nende mõju halvima stsenaariumi koostamisel.

    7.3.

    		 Teatatud väärtust Cd·Adeclared võib kasutada tüüpkondade loomiseks muudes alarühmades, kui käesoleva liite punktis 1 esitatud tüüpkonna kriteeriumid on täidetud, tuginedes ülekande funktsioonidele või tabeli 16b nõuetele. Kopeerimise ja ülekandmise funktsioonide mitu kombinatsiooni on lubatud.

    Alarühmade sõidukite puhul, millele on tabeli 16b teises veerus märgitud „ei“, määratakse õhutakistuse üldised väärtused automaatselt modelleerimisvahendiga.

    Tabel 16b

    Nõuded õhutakistuse väärtuste ülekandmiseks muude sõidukirühmade vahel

    Sõiduki parameetrite alarühm

    Õhutakistuse mõõtmine on lubatud

    Sõidukirühm(ad), millest on ülekanne lubatud ja Cd·Adeclared ülekandevalem

    Sõidukirühm(ad), millest on ülekanne lubatud, võttes päritolurühmast muutmata kujul üle Cd·Adeclared

    31a

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    31b1

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    31b2

    ainult linnadevahelise tsükli puhul

    ei kohaldata

    32a, 32b, 32c, 32d, 33b2, 34a, 34b, 34c, 34d

    31c

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    31d

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    31e

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    32a

    jah

    ei kohaldata

    31b2, 32b, 32c, 32d, 34a, 34b, 34c, 34d

    32b

    jah

    ei kohaldata

    31b2, 32a, 32c, 32d, 34a, 34b, 34c, 34d

    32c

    jah

    ei kohaldata

    31b2, 32a, 32b, 32d, 34a, 34b, 34c, 34d

    32d

    jah

    ei kohaldata

    31b2, 32a, 32b, 32c, 34a, 34b, 34c, 34d

    32e

    jah

    ei kohaldata

    32f, 34e, 34f

    32f

    jah

    ei kohaldata

    32e, 34e, 34f

    33a

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    33b1

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    33b2

    ainult linnadevahelise tsükli puhul

    sõidukirühm 31b2 + 0,1 m2

    34a, 34b, 34c, 34d, 35b2, 36a, 36b, 36c, 36d

    33c

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    33d

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    33e

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    34a

    jah

    sõidukirühm 32a + 0,1 m2

    33b2, 34b, 34c, 34d, 35b2, 36a, 36b, 36c, 36d

    34b

    jah

    sõidukirühm 32b + 0,1 m2

    33b2, 34a, 34c, 34d, 35b2, 36a, 36b, 36c, 36d

    34c

    jah

    sõidukirühm 32c + 0,1 m2

    33b2, 34a, 34b, 34d, 35b2, 36a, 36b, 36c, 36d

    34d

    jah

    sõidukirühm 32d + 0,1 m2

    33b2, 34a, 34b, 34c, 35b2, 36a, 36b, 36c, 36d

    34e

    jah

    sõidukirühm 32e + 0,1 m2

    34f, 36e, 36f

    34f

    jah

    sõidukirühm 32f + 0,1 m2

    34e, 36e, 36f

    35a

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    35b1

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    35b2

    ainult linnadevahelise tsükli puhul

    sõidukirühm 33b2 + 0,1 m2

    36a, 36b, 36c, 36d, 37b2, 38a, 38b, 38c, 38d

    35c

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    36a

    jah

    sõidukirühm 34a + 0,1 m2

    35b2, 36b, 36c, 36d, 37b2, 38a, 38b, 38c, 38d

    36b

    jah

    sõidukirühm 34b + 0,1 m2

    35b2, 36a, 36c, 36d, 37b2, 38a, 38b, 38c, 38d

    36c

    jah

    sõidukirühm 34c + 0,1 m2

    35b2, 36a, 36b, 36d, 37b2, 38a, 38b, 38c, 38d

    36d

    jah

    sõidukirühm 34d + 0,1 m2

    35b2, 36a, 36b, 36c, 37b2, 38a, 38b, 38c, 38d

    36e

    jah

    sõidukirühm 34e + 0,1 m2

    36f, 38e, 38f

    36f

    jah

    sõidukirühm 34f + 0,1 m2

    36e, 38e, 38f

    37a

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    37b1

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    37b2

    ainult linnadevahelise tsükli puhul

    sõidukirühm 33b2 + 0,1 m2

    38a, 38b, 38c, 38d, 39b2, 40a, 40b, 40c, 40d

    37c

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    37d

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    37e

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    38a

    jah

    sõidukirühm 34a + 0,1 m2

    37b2, 38b, 38c, 38d, 39b2, 40a, 40b, 40c, 40d

    38b

    jah

    sõidukirühm 34b + 0,1 m2

    37b2, 38a, 38c, 38d, 39b2, 40a, 40b, 40c, 40d

    38c

    jah

    sõidukirühm 34c + 0,1 m2

    37b2, 38a, 38b, 38d, 39b2, 40a, 40b, 40c, 40d

    38d

    jah

    sõidukirühm 34d + 0,1 m2

    37b2, 38a, 38b, 38c, 39b2, 40a, 40b, 40c, 40d

    38e

    jah

    sõidukirühm 34e + 0,1 m2

    38f, 40e, 40f

    38f

    jah

    sõidukirühm 34f + 0,1 m2

    38e, 40e, 40f

    39a

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    39b1

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    39b2

    ainult linnadevahelise tsükli puhul

    sõidukirühm 35b2 + 0,1 m2

    40a, 40b, 40c, 40d

    39c

    ei

    ei kohaldata

    ei kohaldata

    40a

    jah

    sõidukirühm 36a + 0,1 m2

    39b2, 40b, 40c, 40d

    40b

    jah

    sõidukirühm 36b + 0,1 m2

    39b2, 40a, 40c, 40d

    40c

    jah

    sõidukirühm 36c + 0,1 m2

    39b2, 40a, 40b, 40d

    40d

    jah

    sõidukirühm 36d + 0,1 m2

    39b2, 40a, 40b, 40c

    40e

    jah

    sõidukirühm 36e + 0,1 m2

    40f

    40f

    jah

    sõidukirühm 36f + 0,1 m2

    40e“;

    (42)

    6. liite punkt 3 asendatakse järgmisega:

    „3.

    Sõidukite arv, mida katsetatakse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse kontrollimiseks tootmisaasta kohta, määratakse kindlaks tabeli 17 alusel. Tabelit kohaldatakse eraldi keskmise suurusega veoautode, raskete veoautode ja raskete busside suhtes.

    Tabel 17

    Sõidukite arv, mida katsetatakse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse kontrollimiseks tootmisaasta kohta

    (kohaldatakse eraldi keskmise suurusega veoautode, raskete veoautode ja raskete busside puhul)

    Toodangu vastavuse suhtes katsetatud sõidukite arv

    Ajakava

    Eelneval aastal toodetud sõidukite arv, mida toodangu vastavuse katsed hõlmavad

    0

    —

    ≤ 25

    1

    igal 3. aastal (*2)

    25 < X ≤ 500

    1

    igal 2. aastal

    500 < X ≤ 5 000

    1

    igal aastal

    5 000 < X ≤ 15 000

    2

    igal aastal

    ≤ 25 000

    3

    igal aastal

    ≤ 50 000

    4

    igal aastal

    ≤ 75 000

    5

    igal aastal

    ≤ 100 000

    6

    igal aastal

    100 001  ja rohkem

    Tootmismahu kindlaksmääramisel võetakse arvesse üksnes õhutakistuse andmeid, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele ja mille kohta ei ole saadud standardseid õhutakistuse väärtusi vastavalt käesoleva lisa 7. liitele.“;

    (43)

    6. liite punkt 4.6 asendatakse järgmisega:

    „4.6.

    Esimene sõiduk, mille vastavust sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste suhtes katsetatakse, valitakse õhutakistuse tüübist või õhutakistuse tüüpkonnast, mis esindab vastava aasta suurimat tootmismahtu. Kõik täiendavad sõidukid valitakse kõikidest õhutakistuse tüüpkondadest ning tootja ja tüübikinnitusasutus lepivad selles kokku juba katsetatud õhutakistuse tüüpkondade ja sõidukirühmade alusel. Kui aastas tuleb teha ainult üks katse või vähem, tuleb sõiduk alati valida kõikidest õhutakistuse tüüpkondadest ning tootja ja tüübikinnitusasutus lepivad selles kokku.“;

    (44)

    7. liide asendatakse järgmisega:

    „7. liide

    Standardväärtused

    Käesolevas liites kirjeldatakse teatatud õhutakistuse parameetri Cd·Adeclared standardväärtusi. Kui kohaldatakse standardväärtusi, ei tohi modelleerimisvahendile anda õhutakistuse sisendandmeid. Sellisel juhul määrab modelleerimisvahend standardväärtused automaatselt.

    1.

    		 Raskete veoautode standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt tabelile 18.

    Tabel 18

    Raskete veoautode parameetri Cd·Adeclared standardväärtused

    Sõidukirühm

    Standardväärtus, Cd·Adeclared [m2]

    1, 1 s

    7,1

    2

    7,2

    3

    7,4

    4

    8,4

    5

    8,7

    9

    8,5

    10

    8,8

    11

    8,5

    12

    8,8

    16

    9,0

    2.

    		 –

    3.

    		 –

    4.

    		 Raskete busside standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt tabelile 21. Sõidukirühmade puhul, mille õhutakistuse mõõtmine ei ole lubatud (vastavalt käesoleva lisa 5. liite punktile 7.3), ei ole standardväärtused asjakohased.

    Tabel 21

    Raskete busside parameetri Cd·Adeclared standardväärtused

    Sõiduki parameetri alarühm

    Standardväärtus, Cd·Adeclared [m2]

    31a

    ei ole asjakohane

    31b1

    ei ole asjakohane

    31b2

    4,9

    31c

    ei ole asjakohane

    31d

    ei ole asjakohane

    31e

    ei ole asjakohane

    32a

    4,6

    32b

    4,6

    32c

    4,6

    32d

    4,6

    32e

    5,2

    32f

    5,2

    33a

    ei ole asjakohane

    33b1

    ei ole asjakohane

    33b2

    5,0

    33c

    ei ole asjakohane

    33d

    ei ole asjakohane

    33e

    ei ole asjakohane

    34a

    4,7

    34b

    4,7

    34c

    4,7

    34d

    4,7

    34e

    5,3

    34f

    5,3

    35a

    ei ole asjakohane

    35b1

    ei ole asjakohane

    35b2

    5,1

    35c

    ei ole asjakohane

    36a

    4,8

    36b

    4,8

    36c

    4,8

    36d

    4,8

    36e

    5,4

    36f

    5,4

    37a

    ei ole asjakohane

    37b1

    ei ole asjakohane

    37b2

    5,1

    37c

    ei ole asjakohane

    37d

    ei ole asjakohane

    37e

    ei ole asjakohane

    38a

    4,8

    38b

    4,8

    38c

    4,8

    38d

    4,8

    38e

    5,4

    38f

    5,4

    39a

    ei ole asjakohane

    39b1

    ei ole asjakohane

    39b2

    5,2

    39c

    ei ole asjakohane

    40a

    4,9

    40b

    4,9

    40c

    4,9

    40d

    4,9

    40e

    5,5

    40f

    5,5

    5.

    		 Keskmise suurusega veoautode standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt tabelile 22.

    Tabel 22

    Keskmise suurusega veoautode parameetri Cd·Adeclared standardväärtused

    Sõidukirühm

    Standardväärtus, Cd·Adeclared [m2]

    53

    5,8

    54

    2,5“;

    (45)

    8. liite pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Märgistused

    Kui sõiduk sertifitseeritakse vastavalt käesolevale lisale, peab kabiinil või kerel olema:“;

    (46)

    8. liite punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

    „Sertifitseerimismärk sisaldab ristküliku lähedal ka rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisa 4. osas kindlaks määratud tüübikinnitusnumbrile vastavat „tüübikinnituse baasnumbrit“, mille ees on kaks numbrit, tähistamaks käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, ja täht „P“, mis näitab, et kinnitus on antud õhutakistuse kohta.

    Käesoleva määruse puhul on järjekorranumber 02.“;

    (47)

    8. liite punkt 1.4.1 asendatakse järgmisega:

    „Sertifitseerimismärgi näidis ja mõõtmed

    Image 16

    Eespool kujutatud sertifitseerimismärk, mis on kinnitatud kabiinile, näitab, et tüübikinnitus on antud Poolas (e20) käesoleva määruse kohaselt. Esimesed kaks numbrit (02) näitavad käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit. Järgmine täht näitab, et sertifikaat on antud õhutakistuse (P) kohta. Viimased viis numbrit (00005) moodustavad õhutakistusele tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumbri.“;

    (48)

    8. liite punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

    „Õhutakistuse sertifitseerimisnumber koosneb järgmistest elementidest:

    eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*P*00000*00

    1. osa

    2. osa

    3. osa

    3. osa lisatäht

    4. osa

    5. osa

    Sertifikaadi väljastanud riigi tunnus

    Raskeveokite CO2 vastavuskinnituse määrus „2017/2400“

    Uusim muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

    P = õhutakistus

    Baassertifitseerimisnumber 00000

    Laiendus 00“;

    (49)

    9. liite tabeli 1 seitsmes rida asendatakse järgmisega:

    „TransferredCdxA

    P246

    double, 2

    [m2]

    CdxA_0, mis on üle kantud muude sõidukirühmade seotud tüüpkondadele vastavalt 5. liite tabelile 16 raskete veoautode puhul, 5. liite tabelile 16a keskmise suurusega veoautode puhul ja 5. liite tabelile 16b raskete busside puhul. Juhul kui ülekandevalemit ei kohaldata, tuleb esitada CdxA_0.“.

    (*1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 — kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted (ELT L 183, 11.7.2008, lk 41).“

    (1)  Ülekandearvu täpsus vähemalt kolm kümnendkohta.

    (2)  Kui kas kardaani pöörlemissageduse signaal või ratta keskmine pöörlemissageduse signaal on antud õhutakistuse eeltöötlusvahendile, vt punkt 3.4.3. Variant 1 pöördemomendi muunduritega sõidukite puhul või variant 2, telje ülekandearvu sisendparameetri väärtuseks seatakse „1 000“.

    (1)  Sisend on nõutav ainult juhul, kui väärtus on väiksem, kui 88 km/h.

    (3)  Kui õhutakistuse eeltöötlusvahendile on antud ratta keskmine pöörlemissagedus (vt punkti 3.4.3 variant 2), seatakse ülekandearvude sisendparameetrite väärtuseks „1 000“;

    (*2)  Toodangu vastavuse katse tehakse esimese kahe aasta jooksul.

    IX LISA

    „IX LISA

    VEOAUTO JA BUSSI ABISEADMETE ANDMETE KONTROLLIMINE

    1.   Sissejuhatus

    Käesolevas lisas kirjeldatakse nõudeid, mis käsitlevad tehnoloogiate teatamist ja muud asjakohast sisendteavet raskete veoautode abisüsteemide kohta, et määrata kindlaks sõiduki CO2 eriheide.

    Järgmiste abiseadmete võimsustarbe arvestamiseks modelleerimisvahendis kasutatakse tehnilisele lahendusele vastavaid võimsustarbe keskmisi üldmudeleid:

    a)

    mootori jahutusventilaator,

    b)

    roolisüsteem,

    c)

    elektrisüsteem,

    d)

    pneumosüsteem,

    e)

    kliimaseadmesüsteem,

    f)

    jõuvõtuvõll.

    Üldised väärtused integreeritakse modelleerimisvahendisse ja neid kasutatakse automaatselt asjakohase sisendteabe põhjal käesoleva lisa kohaselt. Modelleerimisvahendi sisendandmete vorminguid on kirjeldatud käesoleva määruse III lisas. Selgeks viitamiseks on käesolevas lisas loetletud ka III lisas kasutatud kolmekohalised parameetrite tunnused „Parameter ID“.

    2.   Mõisted

    Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid. Vastav abiseadme tüüp on esitatud sulgudes.

    (1)

    „Väntvõlli külge kinnitatud“ ventilaator – ventilaator, mis on paigaldatud nii, et ventilaatorit käitab väntvõlli pikendus, sageli ääriku abil (mootori jahutusventilaator);

    (2)

    „rihm- või hammasülekandega käitatav“ ventilaator – ventilaator, mis on paigaldatud nii, et selle käitamiseks on vaja täiendavat veorihma, pingutussüsteemi või hammasülekannet (mootori jahutusventilaator);

    (3)

    „hüdraulilise ajamiga“ ventilaator – ventilaator, mida käitatakse hüdroõli abil, sageli paigaldatud mootorist eemale. Õlikontuuri, pumba ja ventiilidega hüdrosüsteem mõjutab süsteemi kadusid ja kasutegurit (mootori jahutusventilaator);

    (4)

    „elektrilise ajamiga“ ventilaator – elektrimootoriga käitatav ventilaator. Võetakse arvesse kogu energia muundamise kasutegurit, mis sisaldub akusse salvestamist ja sealt energia võtmist (mootori jahutusventilaator);

    (5)

    „elektrooniliselt juhitav viskoossidur“ – sidur, milles kasutatakse viskoossiduris vedeliku voolamise elektrooniliseks käivitamiseks mitut andurisisendit ja SW-loogikat (mootori jahutusventilaator);

    (6)

    „bimetalliga juhitav viskoossidur“ – sidur, milles kasutatakse bimetallühendust temperatuurimuutuse muundamiseks mehaaniliseks nihkeks. Seejärel töötab mehaaniline nihe viskoossiduri ajamina (mootori jahutusventilaator);

    (7)

    „samm-sidur“ – mehaaniline seade, mis saab rakenduda ainult konkreetsete astmete kaupa (mitte astmeteta muutuvalt) (mootori jahutusventilaator);

    (8)

    „sisse-välja-sidur“ – mehaaniline sidur, mis on kas täielikult sisse lülitatud või täielikult välja lülitatud (mootori jahutusventilaator);

    (9)

    „muutuva töömahuga pump“ – seade, mis muundab mehaanilise energia hüdrovedeliku energiaks. Pumbatava vedeliku kogust pumba ühe pöörde kohta saab pumba töötamise ajal muuta (mootori jahutusventilaator);

    (10)

    „muutumatu töömahuga pump“ – seade, mis muundab mehaanilise energia hüdrovedeliku energiaks. Pumbatava vedeliku kogust pumba ühe pöörde kohta ei saa pumba töötamise ajal muuta (mootori jahutusventilaator);

    (11)

    „elektrimootoriga käitamine“ – ventilaatori ajamina kasutatakse elektrimootorit. Elektrimasin muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Võimsust ja pöörlemissagedust juhitakse elektrimootori tavatehnoloogiaga (mootori jahutusventilaator);

    (12)

    „fikseeritud töömahuga pump (vaiketehnoloogia)“ – pump, millel on sisemine vooluhulga piirang (roolisüsteem);

    (13)

    „elektrooniliselt juhitav fikseeritud töömahuga pump“ – pump, mille vooluhulka reguleeritakse elektroonilise juhtimisega (roolisüsteem);

    (14)

    „kaksik-mahtpump“ – kahe töökambriga (sama või erineva töömahuga) pump, millel on sisemine mehaaniline vooluhulga piirang (roolisüsteem);

    (14a)

    „elektrooniliselt juhitav kaksik-mahtpump“ – kahe töökambriga (sama või erineva töömahuga) pump, mida saab kombineerida või millest eritingimuste korral kasutatakse ainult ühte. Vooluhulka reguleeritakse elektrooniliselt ventiiliga (roolisüsteem);

    (15)

    „mehaaniliselt juhitav muutuva töömahuga pump“ – pump, mille töömaht on sisemiselt mehaaniliselt muudetav (siserõhu skaala) (roolisüsteem);

    (16)

    „elektrooniliselt juhitav muutuva töömahuga pump“ – pump, mille töömaht on elektrooniliselt muudetav (roolisüsteem);

    (17)

    „elektrilise ajamiga pump“ – roolisüsteem, mis töötab elektrimootori jõul pidevalt ringleva hüdrovedelikuga (roolisüsteem);

    (17a)

    „täiselektriline rooliseade“ – roolisüsteem, mis töötab elektrimootori jõul ilma pidevalt ringleva hüdrovedelikuta (roolisüsteem);

    (18)

    –

    (19)

    „energiasäästusüsteemiga õhukompressor“ – kompressor, mis vähendab võimsustarvet väljapuhke ajal, näiteks sisselaskepoole sulgemisega, energiasäästusüsteemiga õhukompressorit juhitakse süsteemi õhurõhuga (pneumosüsteem);

    (20)

    „kompressori sidur (viskoossidur)“ – lahutatav kompressor, kus sidurit juhitakse süsteemi õhurõhuga (ilma nutika tehnoloogiata), ja mille korral esineb lahutatud olekus viskoossiduri põhjustatud vähene kadu (pneumosüsteem);

    (21)

    „kompressori sidur (mehaaniline)“ – lahutatav kompressor, kus sidurit juhitakse süsteemi õhurõhuga (ilma nutika tehnoloogiata) (pneumosüsteem);

    (22)

    „optimaalse regenereerimisega õhujuhtimissüsteem“ – elektrooniline õhutöötlusseade, milles elektrooniliselt juhitav õhukuivati õhu optimeeritud regenereerimiseks on ühendatud sundtühikäigu tingimustes eelistähtsustatava õhuvarustusega (vajab sidurit või energiasäästusüsteemiga õhukompressorit) (pneumosüsteem);

    (23)

    „valgusdiood“ ehk „leed“ – pooljuhtseadis, mis elektrivoolu mõjul kiirgab nähtavat valgust (elektrisüsteem);

    (24)

    –

    (25)

    „jõuvõtuvõll“ – jõuülekande või mootori osa, millega on võimalik ühendada valikuline energiat tarbiv seade (tarbija), nt hüdropump. Jõuvõtuvõll on tavaliselt valikuline;

    (26)

    „jõuvõtumehhanism“ – jõuülekande osa, mis võimaldab paigaldada jõuvõtuvõlli;

    (26a)

    „rakendunud hammasratas“ – hammasratas, mis on ühendatud mootori või jõuülekande pöörleva võlliga, kui jõuvõtuvõlli sidur (kui on olemas) on lahutatud (jõuvõtuvõll);

    (27)

    „hammassidur“ – (liigutatav) sidur, kus pöördemoment kantakse üle peamiselt haakuvate hammaste vaheliste tavapäraste jõudude kaudu. Hammassidur võib olla ühendatud või lahutatud. Seda rakendatakse ainult koormusvabades tingimustes (näiteks käsilülitusega käiguvahetusel) (jõuvõtuvõll);

    (28)

    „sünkronisaator“ – hammassiduri tüüp, milles hõõrdeseadist kasutatakse pöörlevate osade pöörlemissageduse võrdsustamiseks (jõuvõtuvõll);

    (29)

    „lamellsidur“ – sidur, kus on mitu hõõrdkatet paigutatud paralleelselt, kusjuures kõigile hõõrdkatete paaridele rakendub sama survejõud. Lamellsidurid on kompaktsed ning neid saab ühendada ja lahutada koormatuna. Need võivad olla konstruktsioonilt kuiv- või märgsidurid (jõuvõtuvõll);

    (30)

    „libisev hammasratas“ – käiguvahetuselemendina kasutatav hammasratas, mille korral käiguvahetus rakendub, kui hammasratas libiseb oma võllil paarduva hammasrattaga hambumisse või sealt välja (jõuvõtuvõll);

    (31)

    „samm-sidur (väljalülitatud + 2 astet)“ – mehaaniline seade, mis saab rakenduda ainult kahes konkreetses astmes pluss väljalülitatud asend (mitte astmeteta muutuvalt) (mootori jahutusventilaator);

    (32)

    „samm-sidur (väljalülitatud + 3 astet)“ – mehaaniline seade, mis saab rakenduda ainult kolmes konkreetses astmes pluss väljalülitatud asend (mitte astmeteta muutuvalt) (mootori jahutusventilaator);

    (33)

    „kompressori-mootori ülekandearv“ – mootori pöörlemissageduse ja õhukompressori pöörlemissageduse libistuseta suhe, edasisuunas (i = nin/nout) (pneumosüsteem);

    (34)

    „õhkvedrustuse mehhaaniline juhtimine“ – õhkvedrustussüsteem, milles õhkvedrustuse juhtventiile käitatakse mehaaniliselt ilma elektroonika ja tarkvarata (pneumosüsteem);

    (35)

    „õhkvedrustuse elektrooniline juhtimine“ – õhkvedrustussüsteem, milles õhkvedrustuse juhtventiile käitatakse elektrooniliselt mitme andurisisendi ja tarkvara abil (pneumosüsteem);

    (36)

    „selektiivse katalüütilise taandamise reagendi pneumaatiline annustamine“ – suruõhu kasutamine heitgaasisüsteemi reagendi annustamiseks (pneumosüsteem);

    (37)

    „ukseajami pneumaatiline tehnoloogia“ – sõiduki sõitjauksi käitatakse suruõhuga (pneumosüsteem);

    (38)

    „ukseajami elektriline tehnoloogia“ – sõiduki sõitjauksi käitatakse elektrimootori või elektrohüdraulilise süsteemiga (pneumosüsteem);

    (39)

    „ukseajami kombineeritud tehnoloogia“ – sõidukis on kasutusel nii „ukseajami pneumaatiline tehnoloogia “ kui ka „ukseajami elektriline tehnoloogia “ (pneumosüsteem);

    (40)

    „nutikas regenereerimissüsteem“ – pneumosüsteem, milles regenereerimise õhuvajadus optimeeritakse vastavalt kuivatatud õhu kogusele (pneumosüsteem);

    (41)

    „nutikas survesüsteem“ – pneumosüsteem, milles õhuvarustust juhitakse elektrooniliselt ja milles sundtühikäigu tingimustes eelistähtsustatakse õhuvarustust (pneumosüsteem);

    (42)

    „sisetuled“ – sõitjateruumis asuvad tuled, mis on paigaldatud ÜRO eeskirja nr 107 (*1) 3. lisa punkti 7.8 (kunstlik sisevalgustus) nõuete täitmiseks (elektrisüsteem);

    (43)

    „päevatuled“ – päevatulelatern vastavalt ÜRO eeskirja nr 48 (*2) punktile 2.7.25 (elektrisüsteem);

    (44)

    „ääretuled“ – küljeääretulelatern vastavalt ÜRO eeskirja nr 48 punktile 2.7.24 (elektrisüsteem);

    (45)

    „pidurituled“ – piduritulelatern vastavalt ÜRO eeskirja nr 48 punktile 2.7.12 (elektrisüsteem);

    (46)

    „esituled“ – lähitulelatern vastavalt ÜRO eeskirja nr 48 punktile 2.7.10 ja kaugtulelatern vastavalt ÜRO eeskirja nr 48 punktile 2.7.9 (elektrisüsteem);

    (47)

    „generaator“ – elektrimasin, mis laeb akut ja tarnib elektrilisele abisüsteemile elektrit sel ajal, kui sõiduki sisepõlemismootor töötab. Generaator ei saa sõiduki liikumapanemisele kaasa aidata (elektrisüsteem);

    (48)

    „nutikas generaatorisüsteem“ – süsteem, mis koosneb ühest või mitmest generaatorist ja ühest või mitmest spetsiaalsest laetavast energiasalvestussüsteemist, mida juhitakse elektrooniliselt ja milles sundtühikäigu tingimustes eelistähtsustatakse elektrienergia genereerimist (elektrisüsteem);

    (49)

    „kliimaseadmesüsteem“ – süsteem, mis suudab aktiivselt soojendada ja/või aktiivselt jahutada ning vahetada või tagastada õhku, et tagada parem õhukvaliteet sõitjate- ja/või juhiruumis (kliimaseadmesüsteem);

    (50)

    „kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioon“ – kliimaseadmesüsteemi komponentide kombinatsioon vastavalt käesoleva lisa tabelile 13 (kliimaseadmesüsteem);

    (51)

    „sõitjateruumi soojusmugavussüsteem“ – süsteem, mis kasutab ventilaatoreid õhu liigutamiseks sõidukis või puhub värsket õhku sõidukisse ning mille õhuvoolu saab vähemalt aktiivselt jahutada või soojendada. Õhku jaotatakse sõiduki laest ja kahekorruselise sõiduki puhul mõlemal korrusel. Katuseta kahekorruselise sõiduki puhul alumisel korrusel (kliimaseadmesüsteem);

    (52)

    „sõitjateruumi soojuspumpade arv“ – sõitjateruumi õhu soojendamiseks ja/või jahutamiseks või sõitjateruumi värske õhuga varustamiseks sõidukile paigaldatud soojuspumpade arv. Kui sõitjate- ja juhiruumi jaoks kasutatakse sama soojuspumpa, arvestatakse seda ainult sõitjateruumi soojuspumbana (kliimaseadmesüsteem). Kui on paigaldatud erinevad soojuspumbad soojendamiseks ja jahutamiseks, määratakse soojuspumpade arv kindlaks selle järgi, kummal nendest kahest eraldi juhtumist on nende arv väiksem, st jahutamiseks kasutatavate soojuspumpade arvu ja soojendamiseks kasutatavate soojuspumpade arvu vaadeldakse eraldi (näiteks kui jahutamiseks kasutatakse kaht soojuspumpa ja soojendamiseks üht soojuspumpa, võetakse arvesse ainult üks soojuspump);

    (53)

    „juhiruumi jahutussüsteem“ – sõidukile paigaldatud süsteem, mis suudab jahutada juhiruumi õhku või juhiruumi sisenevat välisõhku (kliimaseadmesüsteem);

    (54)

    „sõitjateruumi jahutussüsteem“ – sõidukile paigaldatud süsteem, mis suudab jahutada sõitjateruumi õhku või sõitjateruumi sisenevat välisõhku (kliimaseadmesüsteem);

    (55)

    „juhiruumi sõltumatu soojuspump“ – sõidukile on paigaldatud soojuspump, mida kasutatakse ainult juhiruumi jaoks (kliimaseadmesüsteem);

    (56)

    „kaheastmeline soojuspump“ – soojuspump, mis saab rakenduda ainult kahes astmes, mitte astmeteta muutuvalt (kliimaseadmesüsteem);

    (57)

    „kolmeastmeline soojuspump“ – soojuspump, mis saab rakenduda ainult kolmes astmes, mitte astmeteta muutuvalt (kliimaseadmesüsteem);

    (58)

    „neljaastmeline soojuspump“ – soojuspump, mis saab rakenduda ainult neljas astmes, mitte astmeteta muutuvalt (kliimaseadmesüsteem);

    (59)

    „astmeteta soojuspump“ – soojuspump, mille tõhusus on astmeteta muutuv või mille jahutuskompressorit käitab astmeteta muutuva pöörlemissagedusega elektrimootor (kliimaseadmesüsteem);

    (60)

    „täiendava soojendusseadme võimsus“ – vastavalt ÜRO eeskirja nr 122 (*3) 7. lisa punktis 4 kindlaks määratud märgisele (kliimaseadmesüsteem);

    (61)

    „topeltklaasid“ – sõitjateruumi aken, mis koosneb kahest aknaklaasist, mille vahel on gaasiga täidetud või vaakumiga ruum. Kui sõitjateruumis on mitut tüüpi aknaid, tuleb valida suurima pinnaga aknatüüp. Peamise aknatüübi hindamisel ei võeta arvesse esiklaasi, tagaklaasi, juhi külgakent (külgaknaid), ukseklaase, esitelje kohal ja sellest eespool olevaid aknaid (vt näited joonisel 1) ega kaldaknaid (kliimaseadmesüsteem);

    Joonis 1

    Aknad, mida ei võeta arvesse domineeriva aknatüübi kindlaksmääramisel

    Image 17

    (62)

    „soojuspump“ – süsteem, milles soojusenergia ülekandmiseks ümbritsevast keskkonnast sõitjateruumi ja/või juhiruumi ja/või soojusenergia ülekandmiseks vastassuunas (jahutus- ja/või soojendusfunktsioon) on kasutusel külmaaine ringprotsess, mille soojustegur on suurem kui 1 (kliimaseadmesüsteem);

    (63)

    „R-744-soojuspump“ – soojuspump, milles on kasutusel külmaaine R-744 (kliimaseadmesüsteem);

    (64)

    „mitte-R-744-soojuspump“ – soojuspump, milles on kasutusel muu külmaaine kui R-744. Võimaliku töörežiimi jaoks (kahe-, kolme-, neljaastmeline, astmeteta) kasutatakse punktides 56–59 esitatud mõistete määratlusi (kliimaseadmesüsteem);

    (65)

    „reguleeritav jahutusvedeliku termostaat“ – jahutusvedeliku termostaat, mille tööomadusi mõjutab peale jahutusvedeliku temperatuuri vähemalt üks täiendav sisend, nt termostaadi rakendunud elektriline soojendus (kliimaseadmesüsteem);

    (66)

    „reguleeritav täiendav soojendusseade“ – sõiduki kütusega käitatav soojendusseade, millel on peale väljalülitatud seisundi vähemalt kaks soojendusvõimsust, mida saab juhtida sõltuvalt bussi soojendussüsteemi võimsusnõudlusest (kliimaseadmesüsteem);

    (67)

    „mootori heitgaasi soojusvaheti“ – soojusvaheti, milles jahutuskontuuri soojendamiseks on kasutusel mootori heitgaasi soojusenergiat (kliimaseadmesüsteem);

    (68)

    „eraldi õhujaotuskanalid“ – üks või mitu õhukanalit, mis on ühendatud soojusmugavussüsteemiga konditsioneeritud õhu ühtlaseks jaotamiseks sõitjateruumi. Õhukanalites võivad olla valjuhääldid või kliimaseadme veevarustus ja elektrijuhtmestik. Sellesse kanalisse (nendesse kanalitesse) ei tohi paigaldada suruõhupaake. Selle mudeli parameetri puhul võetakse modelleerimisvahendis arvesse vähendatud soojusülekandekadusid ümbritsevasse keskkonda või kanali komponentidesse. Sõidukirühmadesse 31, 33, 35, 37 ja 39 kuuluvate sõidukite kliimaseadmekonfiguratsioonide 8, 9 ja 10 sisendväärtuseks peab olema märgitud „true“, sest nende konfiguratsioonide puhul vähenevad kaod, sest jahutatud õhk suunatakse sõiduki sisemusse vahetult ilma õhukanaliteta. Kõigi sõidukirühmadesse 32, 34, 36, 38 ja 40 kuuluvate sõidukite kliimaseadmekonfiguratsioonide puhul peab see parameetri väärtuseks peab olema märgitud „true“, sest see on nüüdisaegsel tehnika tasemel (kliimaseadmesüsteem);

    (69)

    „elektrilise ajamiga kompressor“ – elektrimootoriga käitatav kompressor (pneumosüsteem);

    (70)

    „elektriline veesoojendi“ – seade, mis elektrienergia abil soojendab sõiduki jahutusvedelikku, ja mille soojustegur on väiksem kui 1, ning mida aktiivselt kasutatakse soojendamiseks sõiduki maanteel liikumise ajal (kliimaseadmesüsteem);

    (71)

    „elektriline õhusoojendi“ – seade, mis elektrienergia abil soojendab sõitjate- ja/või juhiruumi õhku, ja mille soojustegur on väiksem kui 1 (kliimaseadmesüsteem);

    (72)

    „muu soojendusseade“ – sõitjate- ja/või juhiruumi soojendamise täielikult elektriline seade, mida ei hõlma definitsioonides 62, 70 või 71 nimetatud seadmed (kliimaseadmesüsteem);

    (73)

    „tavaline pliiaku“ – pliiaku, mille suhtes ei kohaldata mõistet 74 ega 75 (elektrisüsteem);

    (74)

    „AGM-aku“ – pliiakud, milles negatiivsete ja positiivsete plaatide eraldamiseks kasutatakse elektrolüüdis immutatud klaaskiumatte (elektrisüsteem);

    (75)

    „geelaku“ – pliiakud, mille elektrolüüdi sisse on segatud silikageeli (elektrisüsteem);

    (76)

    „suure võimsusega liitiumioonaku“ – liitiumioonaku, mille maksimaalse nimivoolu [A] ja maksimaalse nimimahtuvuse [Ah] vaheline suhe on 10 või suurem (elektrisüsteem);

    (77)

    „suure energiaga liitiumioonaku“ – liitiumioonaku, mille maksimaalse nimivoolu [A] ja maksimaalse nimimahtuvuse [Ah] vaheline suhe on väiksem kui 10 (elektrisüsteem);

    (78)

    „alalisvoolumuunduriga kondensaator“ – (super)kondensaatoriga elektrisalvesti, mis on ühendatud alalis-alalisvooluseadmega, mis kohandab pinget ja reguleerib voolutugevust elektritarbija pardavõrgu ja seadme vahel (elektrisüsteem);

    (79)

    „liigendbuss“ – raske buss, mis on mittekomplektne sõiduk, komplektne sõiduk või komplekteeritud sõiduk, mis koosneb vähemalt kahest jäigast sektsioonist, mis on omavahel ühendatud liigendsektsiooniga. Sektsioonide ühendamine ja lahtiühendamine on võimalik ainult töökojas. Seda tüüpi komplektsete või komplekteeritud raskete busside puhul peab liigendsektsioon võimaldama sõitjate vaba liikumist jäikade sektsioonide vahel.

    3.   Modelleerimisvahendi asjakohase täiendava sisendteabe kirjeldus

    3.1.   Mootori jahutusventilaator

    Mootori jahutusventilaatori tehnoloogia kohta tuleb esitada teave, mis põhineb allpool tabelis 4 kirjeldatud ventilaatori ajami ja ventilaatori juhtimistehnoloogia kombinatsioonidel.

    Kui ventilaatoriajami tehnoloogiarühma uut tehnoloogiat (näiteks väntvõlli külge kinnitatud) loetelus ei ole, tuleb esitada „ventilaatoriajami tehnoloogiarühma vaiketehnoloogia“.

    Kui uut tehnoloogiat ei ole üheski ventilaatoriajami tehnoloogiarühmas, tuleb esitada „üldine vaiketehnoloogia“.

    Tabel 4

    Mootori jahutusventilaatori tehnoloogiad (P181)

    Ventilaatoriajami tehnoloogiarühm

    Ventilaatori juhtimine

    Keskmise suurusega veoautod ja rasked veoautod

    Rasked bussid

    Väntvõlli külge kinnitatud

    Elektrooniliselt juhitav viskoossidur

    X

    X

    Bimetalliga juhitav viskoossidur

    X (DC)

    X

    Samm-sidur

    X

     

    Samm-sidur (väljalülitatud + 2 astet)

     

    X

    Samm-sidur (väljalülitatud + 3 astet)

     

    X

    Sisse-/väljalülitusega sidur

    X

    X (DC, DO)

    Rihmajamiga või ülekandelt käitatav

    Elektrooniliselt juhitav viskoossidur

    X

    X

    Bimetalliga juhitav viskoossidur

    X (DC)

    X

    Samm-sidur

    X

     

    Samm-sidur (väljalülitatud + 2 astet)

     

    X

    Samm-sidur (väljalülitatud + 3 astet)

     

    X

    Sisse-/väljalülitusega sidur

    X

    X (DC)

    Hüdrauliliselt juhitav

    Muutuva töömahuga pump

    X

    X

    Muutumatu töömahuga pump

    X (DC, DO)

    X (DC)

    Elektrilise ajamiga

    Elektrimootoriga käitatav

    X (DC)

    X (DC)

    X: kohaldatav, DC: ventilaatoriajami tehnoloogiarühma vaiketehnoloogia, DO: üldine vaiketehnoloogia

    3.2.   Roolisüsteem

    Roolisüsteemi tehnoloogia esitatakse vastavalt tabelile 5 iga sõiduki aktiivselt juhitava telje kohta.

    Kui roolisüsteemi tehnoloogiarühma uut tehnoloogiat (näiteks mehaaniliselt käitatav) loetelus ei ole, tuleb esitada „roolisüsteemi tehnoloogiarühma vaiketehnoloogia“. Kui uut tehnoloogiat ei ole üheski roolisüsteemi tehnoloogiarühmas, tuleb esitada „üldine vaiketehnoloogia“.

    Tabel 5

    Roolisüsteemi tehnoloogiad (P182)

    Roolisüsteemi tehnoloogiarühm

    Tehnoloogia

    Keskmise suurusega veoautod ja rasked veoautod

    Rasked bussid

    Mehaaniliselt käitatav

    Fikseeritud töömahuga

    X (DC, DO)

    X (DC, DO)

    Fikseeritud töömahuga, elektrooniliselt juhitav

    X

    X

    Kaksik-mahtpump

    X

    X

    Kaksik-mahtpump, elektrooniliselt juhitav

    X

    X

    Muutuva töömahuga, mehaaniliselt juhitav

    X

    X

    Muutuva töömahuga, elektrooniliselt juhitav

    X

    X

    Elektriline

    Elektrilise ajamiga pump

    X (DC)

    X (DC)

    Täiselektriline rooliseade

    X

    X

    X: kohaldatav, DC: roolisüsteemi tehnoloogiarühma vaiketehnoloogia, DO: üldine vaiketehnoloogia

    3.3.   Elektrisüsteem

    3.3.1.   Keskmise suurusega veoautod ja rasked veoautod

    Elektrisüsteemi tehnoloogia tuleb esitada vastavalt

    tabelile 6.

    Kui sõidukis kasutatud tehnoloogiat loetelus ei ole, tuleb modelleerimisvahendile esitada „standardtehnoloogia“.

    Tabel 6

    Elektrisüsteemide tehnoloogiad keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode puhul (P183)

    Tehnoloogia

    Standardtehnoloogia

    Standardtehnoloogia – leed-esituled

    3.3.2.   Rasked bussid

    Elektrisüsteemi tehnoloogia tuleb esitada vastavalt tabelile 7.

    Tabel 7

    Elektrisüsteemi tehnoloogia raskete busside puhul

    Elektrisüsteemi tehnoloogiarühm

    Parameeter

    Parameeter (ID)

    Modelleerimisvahendi sisend

    Selgitused

    Generaator

    Generaatori tehnoloogia

    P294

    conventional / smart / no alternator (tavaline / nutikas / ei ole generaatorit)

    „smart“ (nutikas) märgitakse süsteemide puhul, mis vastavad punkti 2 alapunktis 48 esitatud nõuetele;

    „no alternator“ (ei ole generaatorit) ei ole generaatorit hübriidelektrisõidukite puhul, millel ei ole elektrilises abisüsteemis generaatorit. Täiselektrisõiduki puhul ei ole sisend nõutav.

    Nutikas generaator – maksimaalne nimivool

    P295

    väärtus [A]

    Maksimaalne nimivool nimipöörlemissagedusel vastavalt tootja märgistusele või andmelehele või mõõdetuna vastavalt standardile ISO 8854:2012.

    Sisend iga nutika generaatori kohta.

    Nutikas generaator – nimipinge

    P296

    väärtus [V]

    Lubatud väärtused: „12“, „24“, „48“.

    Sisend iga nutika generaatori kohta.

    Akud nutika generaatorisüsteemi jaoks

    Tehnoloogia

    P297

    lead-acid battery – conventional / lead-acid battery –AGM / lead-acid battery – gel / li-ion battery - high power / li-ion battery - high energy (tavaline pliiaku / AGM-aku / geelaku / suure võimsusega liitiumioonaku / suure energiaga liitiumioonaku)

    Sisend iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    Kui akutehnoloogiat loetelus ei ole, märgitakse sisendina tehnoloogia „Lead-acid battery – Conventional“.

    Nimipinge

    P298

    väärtus [V]

    Lubatud väärtused: „12“, „24“, „48“.

    Sisend iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    Kui akud on jadakonfiguratsioonis (näiteks kaks 12 V seadet 24V süsteemi jaoks), tuleb märkida ühe akuüksuse tegelik nimipinge (selles näites 12V).

    Nimimahutavus

    P299

    väärtus [Ah]

    Mahtuvus ampertundides vastavalt tootja märgistusele või andmelehele.

    Sisend iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    Kondensaatorid nutika generaatorisüsteemi jaoks

    Tehnoloogia

    P300

    alalisvoolumuunduriga

    Sisend iga aku kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    Nimimahtuvus

    P301

    väärtus [F]

    Mahtuvus faradites vastavalt tootja märgistusele või andmelehele

    Sisend iga kondensaatori kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    Nimipinge

    P302

    väärtus [V]

    Nimitööpinge vastavalt tootja märgistusele või andmelehele.

    Sisend iga kondensaatori kohta, mida laetakse nutika generaatorisüsteemiga.

    Täiendav elektritoide

    Elektriliste abiseadmete toide hübriidelektrisõiduki laetavast energiasalvestussüsteemist on võimalik

    P303

    true/false

    „True“, kui sõiduk on varustatud juhitava jõuühendusega, mis võimaldab elektrienergia ülekandmist hübriidelektrisõiduki veojõuallika energiasalvestussüsteemist elektritarbija pardavõrku.

    Sisend on nõutav ainult hübriidelektrisõidukite puhul.

    Sisevalgustus

    Leed-sisevalgustus

    P304

    true/false

    Parameetrite väärtuseks peab olema märgitud „true“ ainult siis, kui kõik kategooria valgustid vastavad punkti 2 alapunktides 42 kuni 46 esitatud nõuetele.

    Välisvalgustus

    Leed-päevatuled

    P305

    true/false

    Leed-ääretuled

    P306

    true/false

    Leed-pidurituled

    P307

    true/false

    Leed-esituled

    P308

    true/false

    3.4.   Pneumosüsteem

    3.4.1.   Ülerõhuga töötavad pneumosüsteemid

    3.4.1.1.   Õhuvarustusseadme suurus

    Ülerõhuga töötavate pneumosüsteemide puhul peab õhuvarustusseadme suurus vastama tabelile 8.

    Tabel 8

    Ülerõhuga pneumosüsteemid – õhuvarustusseadme suurus

    Õhuvarustusseadme suurus

    Keskmise suurusega veoautod ja rasked veoautod (P184 osa)

    Rasked bussid (P309)

    Väike töömaht: ≤ 250 cm3, 1 silinder / 2 silindrit

    X

    X

    Keskmine töömaht: 250 cm3 kuni ≤ 500 cm3, 1 silinder / 2 silindrit, 1 aste

    X

    X

    Keskmine töömaht: 250cm3 kuni ≤ 500 cm3, 1 silinder / 2 silindrit, 2 astet

    X

    X

    Suur töömaht: > 500 cm3, 1 silinder / 2 silindrit, 1 aste / 2 astet

    X, DO

     

    Suur töömaht: > 500 cm3, 1 aste

     

    X, DO

    Suur töömaht: > 500 cm3, 2 astet

     

    X

    Kaheastmelise kompressori puhul kasutatakse esimese astme mahtu õhukompressorisüsteemi suuruse kirjeldamiseks. Kompressorite puhul, mis ei ole kolbkompressorid, märgitakse „üldine vaiketehnoloogia“ (DO) tehnoloogia.

    Elektrilise ajamiga kompressoritega raskete busside puhul esitatakse õhuvarustuse suuruse sisendi väärtust „ei kohaldata“, sest modelleerimisvahend seda parameetrit arvesse ei võta.

    3.4.1.2.   Kütusesäästutehnoloogiad

    Kütusesäästutehnoloogiad esitatakse keskmise suurusega ja raskete veoautode puhul vastavalt tabeli 9 variantidele ja raskete busside puhul vastavalt tabeli 10 variantidele.

    Tabel 9

    Ülerõhuga pneumosüsteemid – kütusesäästutehnoloogiad keskmise suurusega ja raskete veoautode jaoks (P184 osa)

    Variandi nr

    Kompressori ajam

    Kompressori sidur

    Energiasäästusüsteemiga õhukompressor

    Optimaalse regenereerimisega õhujuhtimissüsteem

    1

    mehaaniline

    ei

    ei

    ei

    2

    mehaaniline

    ei

    jah

    ei

    3

    mehaaniline

    viskoossidur

    ei

    ei

    4

    mehaaniline

    mehaaniline

    ei

    ei

    5

    mehaaniline

    ei

    jah

    jah

    6

    mehaaniline

    viskoossidur

    ei

    jah

    7

    mehaaniline

    mehaaniline

    ei

    jah

    8

    elektriline

    ei

    ei

    ei

    9

    elektriline

    ei

    ei

    jah


    Tabel 10

    Ülerõhuga pneumosüsteemid – kütusesäästutehnoloogiad raskete busside jaoks

    Variandi nr

    Kompressori ajam (P310)

    Kompressori sidur (P311)

    Nutikas regenereerimissüsteem (P312)

    Nutikas survesüsteem (P313)

    1

    mehaaniline

    ei

    ei

    ei

    2

    mehaaniline

    ei

    jah

    ei

    3

    mehaaniline

    ei

    ei

    jah

    4

    mehaaniline

    ei

    jah

    jah

    5

    mehaaniline

    viskoossidur

    ei

    ei

    6

    mehaaniline

    viskoossidur

    jah

    ei

    7

    mehaaniline

    viskoossidur

    ei

    jah

    8

    mehaaniline

    viskoossidur

    jah

    jah

    9

    mehaaniline

    mehaaniline

    ei

    ei

    10

    mehaaniline

    mehaaniline

    jah

    ei

    11

    mehaaniline

    mehaaniline

    ei

    jah

    12

    mehaaniline

    mehaaniline

    jah

    jah

    13

    elektriline

    ei

    ei

    ei

    14

    elektriline

    ei

    jah

    ei

    3.4.1.3.   Raskete busside pneumosüsteemi täiendavad omadused

    Raskete busside puhul esitatakse teave pneumosüsteemi täiendavate omaduste kohta vastavalt tabelile 11.

    Tabel 11

    Raskete busside pneumosüsteemi täiendavad omadused

    Parameeter

    Parameter ID

    Modelleerimisvahendi sisend

    Selgitused

    Kompressori-mootori ülekandearv

    P314

    väärtus [-]

    Ülekandearv = kompressori pöörlemissagedus jagatud mootori pöörlemissagedusega. Kohaldatav üksnes mehaanilise ajamiga kompressorite puhul.

    Sisenemiskõrgus kallutamata asendis

    P290

    väärtus [mm]

    Vastavalt III lisa punkti 2 alapunktis 10 esitatud nõuetele.

    Selle väärtuse dokumenteerimiseks tuleb esitada sõiduki õhkvedrustuse juhtseadme parameetrite määramisel kasutatud katsepaigaldise joonised. Väärtus väljendab kliendile tarnitud sõiduki tavalise sõidukõrguse seisundit. See parameeter on asjakohane ainult raskete busside puhul.

    Õhkvedrustuse juhtimine

    P315

    mechanically/electronically (mehaaniline/elektriline)

     

    Selektiivse katalüütilise taandamise reagendi pneumaatiline annustamine

    P316

    true/false

    Vt punkti 2 alapunkt 36.

    Ukseajami tehnoloogia

    P291

    pneumatic/mixed/electric (pneumaatiline/kombineeritud/elektriline)

     

    3.4.2.   Vaakumiga töötavad pneumosüsteemid

    Vaakumiga (negatiivne suhteline rõhk) töötavate pneumosüsteemidega sõidukite puhul esitatakse modelleerimisvahendi (P184) sisendina kas „Vacuum pump“ (vaakumpump) või „Vacuum pump + elec. driven“ (vaakumpump + elektriliselt käitatav). Seda tehnoloogiat ei kohaldata raskete busside puhul.

    3.5.   Kliimaseadmesüsteem

    3.5.1.   Keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode kliimaseadmesüsteem

    Kliimaseadmesüsteemi tehnoloogia tuleb esitada vastavalt tabelile 12.

    Tabel 12

    Kliimaseadmesüsteemi tehnoloogia keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode jaoks (P185)

    Tehnoloogia

    Puudub (juhiruumis puudub jahutusseade)

    Vaikimisi

    3.5.2.   Raskete busside kliimaseadmesüsteem

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioon tuleb esitada vastavalt tabelile 13. Eri konfiguratsioonide graafilised kujutised on esitatud joonisel 2.

    Tabel 13

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioon raskete busside jaoks (P317)

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioon

    Sõitjateruumi soojusmugavussüsteem

    Sõitjateruumi soojuspumpade arv vastavalt punkti 2 alapunktile 52

    Juhiruumi jaoks kasutatakse sõitjateruumi soojuspumpa(sid)

    Sõltumatu soojuspump (sõltumatud soojuspumbad) juhiruumi jaoks

    Jäiga kerega

    Liigendbuss

    1

    Ei

    0

    0

    Ei

    Ei

    2

    Ei

    0

    0

    Ei

    Jah

    3

    Jah

    0

    0

    Ei

    Ei

    4

    Jah

    0

    0

    Ei

    Jah

    5

    Jah

    1

    1 või 2

    Ei

    Ei

    6

    Jah

    1

    1 või 2

    Jah

    Ei

    7

    Jah

    1

    1 või 2

    Ei

    Jah

    8

    Jah

    > 1

    > 2

    Ei

    Ei

    9

    Jah

    > 1

    > 2

    Ei

    Jah

    10

    Jah

    > 1

    > 2

    Jah

    Ei

    Joonis 2

    Raskete busside kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioon (jäiga kerega ja liigendbussid)

    Image 18

    Kliimaseadmesüsteemi näitajad teatatakse vastavalt tabelile 14.

    Tabel 14

    Kliimaseadmesüsteemi parameetrid (rasked bussid)

    Parameeter

    Parameter ID

    Modelleerimisvahendi sisend

    Selgitused

    Juhiruumi jahutava soojuspumba tüüp

    P318

    none / not applicable / R-744 / non R-744 2-stage / non R-744 3-stage / non R-744 4-stage / non R-744 continuous

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioonide 6 ja 10 puhul tuleb toite tõttu sõitjateruumi soojuspumbalt märkida „not applicable“.

    Juhiruumi soojendava soojuspumba tüüp

    P319

    none / not applicable / R-744 / non R-744 2-stage / non R-744 3-stage / non R-744 4-stage / non R-744 continuous

    Kliimaseadmesüsteemi konfiguratsioonide 6 ja 10 puhul tuleb toite tõttu sõitjateruumi soojuspumbalt märkida „not applicable“.

    Sõitjateruumi jahutava soojuspumba tüüp

    P320

    none / R-744 / non R-744 2-stage / non R-744 3-stage / non R-744 4-stage / non R-744 continuous

    Kui sõitjateruumi jahutamiseks kasutatakse mitut erineva tehnoloogiaga soojuspumpa, tuleb märkida peamine tehnoloogia (näiteks vastavalt olemasolevale võimsusele või eeliskasutusele).

    Sõitjateruumi soojendava soojuspumba tüüp

    P321

    none / R-744 / non R-744 2-stage / non R-744 3-stage / non R-744 4-stage / non R-744 continuous

    Kui sõitjateruumi soojendamiseks kasutatakse mitut erineva tehnoloogiaga soojuspumpa, tuleb märkida peamine tehnoloogia (näiteks vastavalt olemasolevale võimsusele või eeliskasutusele).

    Täiendava soojendusseadme võimsus

    P322

    väärtus [W]

    Nimivõimsus, nagu seadme tehnilistes andmetes märgitud.

    Kui täiendavat soojendusseadet ei ole paigaldatud, märkida „0“.

    Topeltklaasid

    P323

    true/false

     

    Reguleeritav jahutusvedeliku termostaat

    P324

    true/false

     

    Reguleeritav täiendav soojendusseade

    P325

    true/false

     

    Mootori heitgaasi soojusvaheti

    P326

    true/false

     

    Eraldi õhujaotuskanalid

    P327

    true/false

     

    Elektriline veesoojendi

    P328

    true/false

    Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

    Elektriline õhusoojendi

    P329

    true/false

    Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

    Muu soojendusseade

    P330

    true/false

    Sisend esitatakse ainult hübriidelektrisõidukite ja täiselektrisõidukite puhul.

    3.6.   Jõuvõtuvõll

    Jõuülekandele paigaldatud jõuvõtuvõlli ja/või jõuvõtumehhanismiga raskete veoautode puhul arvestatakse võimsustarvet kindlaksmääratud üldiste väärtuste järgi. Need tähistavad võimsuskadusid tavalisel sõidurežiimil, kui jõuvõtuvõlliga ühendatud tarbija, nt hüdropump, on välja lülitatud lahutatud. Kui seadisega on ühendatud tarbija, siis võimsustarbe väärtuse lisab modelleerimisvahend ja seda ei ole kirjeldatud allpool.

    Tabel 12

    Väljalülitatud tarbijaga jõuvõtuvõlli mehaaniline võimsustarve raskete veoautode puhul

    Eri konstruktsioonivariantide võimsuskadu (jõuvõtuvõlli ja/või jõuvõtumehhanismiga ning ilma)

    Võimsuskadu

    Täiendava takistuskaoga seotud osad

    Võllid/hammasrattad (P247)

    Muud osad (P248)

    [W]

    ainult üks rakendunud hammasratas, mis paikneb kindlaksmääratud õlitasemest kõrgemal (täiendavaid hammasülekandeid ei ole)

    —

    0

    ainult jõuvõtuvõlli veovõll

    hammassidur (sh sünkronisaator) või libisev hammasratas

    50

    ainult jõuvõtuvõlli veovõll

    lamellsidur

    350

    ainult jõuvõtuvõlli veovõll

    lamellsidur koos spetsiaalse pumbaga jõuvõtuvõlli siduri jaoks

    3 000

    veovõll ja/või kuni kaks rakendunud hammasratast

    hammassidur (sh sünkronisaator) või libisev hammasratas

    150

    veovõll ja/või kuni kaks rakendunud hammasratast

    lamellsidur

    400

    veovõll ja/või kuni kaks rakendunud hammasratast

    lamellsidur koos spetsiaalse pumbaga jõuvõtuvõlli siduri jaoks

    3 050

    veovõll ja/või rohkem kui kaks rakendunud hammasratast

    hammassidur (sh sünkronisaator) või libisev hammasratas

    200

    veovõll ja/või rohkem kui kaks rakendunud hammasratast

    lamellsidur

    450

    veovõll ja/või rohkem kui kaks rakendunud hammasratast

    lamellsidur koos spetsiaalse pumbaga jõuvõtuvõlli siduri jaoks

    3 100

    jõuvõtuvõll, millel on üks või rohkem täiendavat hammasülekannet, ilma lahtiühendussidurita

    —

    1 500

    Kui jõuülekandele on paigaldatud mitu jõuvõtuvõlli, teatatakse ainult tabeli 12 kohane suurima kaoga komponent kriteeriumide „PTOShaftsGearWheels“ ja „PTOShaftsOtherElements“ kombinatsiooni puhul. Keskmise suurusega veoautode ja raskete busside puhul ei ole jõuvõtuvõllide deklareerimist ette nähtud.

    (*1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 107: ühtsed sätted, mis käsitlevad M2- ja M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses nimetatud sõidukite üldehitusega (ELT L 52, 23.2.2018, lk 1).

    (*2)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 48: sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega (ELT L 14, 16.1.2019, lk 42).

    (*3)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 122 – ühtsed tehnonõuded, mis käsitlevad M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses nende sõidukite küttesüsteemidega (ELT L 19, 24.1.2020, lk 42).“

    X LISA

    X lisa muudetakse järgmiselt:

    (1)

    punkti 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Mõisted

    Käesolevas lisas kasutatakse peale ÜRO eeskirjades nr 54 (1) ja nr 117 (2) määratletud mõistete järgmisi mõisteid:

    (1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 — kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted (ELT L 183, 11.7.2008, lk 41)."

    (2)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 117: ühtsed sätted, milles käsitletakse rehvide tüübikinnitust seoses veeremismüra ja märghaarduvusega ja/või veeretakistusega [2016/1350] (ELT L 218, 12.8.2016, lk 1).“;"

    (2)

    punkti 2 alapunkti 3 alapunkti b lause lõppu lisatakse semikoolon;

    (3)

    punkti 2 alapunkti 3 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    rehviklass (vastavalt ÜRO eeskirjale nr 117);“

    (4)

    punkti 2 alapunkti 3 alapunkti f tekst „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni“ asendatakse tekstiga „ÜRO“;

    (5)

    punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt:

    „4)

    „FuelEfficiencyClass“ – parameeter, mis vastab rehvi energiatõhususe klassile, nagu on määratletud määruse (EL) 2020/740 (3) I lisa A osas. Rehvide puhul, mis ei kuulu määruse (EL) 2020/740 kohaldamisalasse, ei kohaldata rehvi kütusesäästlikkuse klassi ning parameetri FuelEfficiencyClass väärtuseks märgitakse 3. liites kui „N/A“.

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1).“;"

    (6)

    punktis 3.1 asendatakse tekst „ISO/TS“ tekstiga „IATF“;

    (7)

    punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

    „3.2

    		 Rehvi veeretakistusteguri mõõtmine

    Rehvi veeretakistustegur tuleb mõõta ja korrigeerida vastavalt määruse (EL) 2020/740 I lisa A osale, väljendatuna N/kN ja ümardatuna ühe kümnendkohani vastavalt standardi ISO 80000-1 B liite jaotise B.3 reeglile B (näide 1).

    C2- ja C3-klassi rehvide standardse veeretakistusteguri väärtus vastab rasketes lumeoludes kasutatavatele talverehvidele, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 117 punktis 6.3.2. Rehvide puhul, mis ei kuulu määruse (EÜ) 661/2009 (4) või määruse (EL) 2019/2144 (5) kohaldamisalasse, on standardväärtus 13,0 N/kN ja parameetri FuelEfficiencyClass väärtuseks märgitakse „N/A“.

    FzISO standardväärtus on väärtus, mis saadakse protsendina rehvi koormusindeksi kohasest vertikaaljõust, mida rakendatakse rehvi nimirõhul (ja üksikrehvi kasutamisel). C2- ja C3-klassi rehvide puhul on see 85 %, muude rehvide puhul 80 %.

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1)."

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (EL) 2018/858 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).“;"

    (8)

    punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

    „3.3.

    		 Mõõtmiste nõuded

    Rehvitootja teeb punktis 3.2 osutatud katse kas määruse (EL) 2018/858 artiklis 68 kindlaks määratud tehnilise teenistuse laboris või oma ruumides, kui:

    i)

    katset kontrollib vastutava tüübikinnitusasutuse määratud tehnilise teenistuse esindaja või

    ii)

    rehvitootja on määratud A-kategooria tehniliseks teenistuseks vastavalt määruse (EL) 2018/858 artiklile 68.“;

    (9)

    punkt 3.4.1 asendatakse järgmisega:

    „3.4.1.

    		 Rehv peab olema kohaldatava sertifikaadi ja vastava veeretakistusteguri põhjal selgelt identifitseeritav.“;

    (10)

    punkt 3.4.4 asendatakse järgmisega:

    „Vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 38 lõikele 2 ei nõuta käesoleva määruse kohaselt sertifitseeritud rehvidel tüübikinnitusmärki.“;

    (11)

    punkti 4.2 lõppu lisatakse järgmine lause:

    „Katsed tuleb teha uute katserehvidega ÜRO eeskirja nr 117 punktis 2 kindlaks määratud määratluse tähenduses.“;

    (12)

    punkti 4.4.1 viimane lause jäetakse välja;

    (13)

    punkt 4.4.2 asendatakse järgmisega:

    „4.4.2.

    		 Kui mõõdetud ja korrigeeritud väärtus võrdub teatatud väärtusega pluss 0,3 N/kN või on väiksem, loetakse rehvi veeretakistuse väärtus nõuetele vastavaks.“;

    (14)

    punkt 4.4.3 asendatakse järgmisega:

    „4.4.3.

    		 Kui mõõdetud ja korrigeeritud väärtus ületab teatatud väärtust rohkem kui 0,3 N/kN, võib sertifitseerimiskatse ajal kehtivat korrigeerimisvõrrandit kasutada rehvitootja taotlusel ja kokkuleppel vastavustõendamise üle järelevalvet tegeva asutusega.“;

    (15)

    punkti 4.4.3 lisatakse järgmised alapunktid:

    „4.4.3.1.

    		 Kui mõõdetud ja korrigeeritud väärtus võrdub teatatud väärtusega pluss 0,3 N/kN või on väiksem, loetakse rehvi veeretakistuse väärtus nõuetele vastavaks.

    4.4.3.2.

    		 Kui punktide 4.4.3 ja 4.4.3.1 kohaselt korrigeeritud mõõdetud väärtus ületab teatatud väärtust rohkem kui 0,3 N/kN võrra, katsetatakse veel kolme rehvi. Kui vähemalt ühe rehvi mõõdetud väärtus, mis on punktide 4.4.3 ja 4.4.3.1 kohaselt korrigeeritud, ületab teatatud väärtust rohkem kui 0,4 N/kN, kohaldatakse artiklit 23.“;

    (16)

    1. liite punkti 4 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    Rehviklass (vastavalt määrusele (EÜ) 661/2009 või määrusele (EL) 2019/2144)“;

    (17)

    1. liite punkt 7.2 asendatakse järgmisega:

    „7.2.

    		 rehvi katsekoormus vastavalt määruse (EL) 2020/740 I lisa A osale

    FZTYRE… [N]“;

    (18)

    2. liite I peatüki punkt 0.2 asendatakse järgmisega:

    „0.2

    		 Mark (margid) / kaubamärk (kaubamärgid);“

    (19)

    2. liite I peatüki punkt 0.4 asendatakse järgmisega:

    „0.4

    		 Kaubanduslik nimetus (kaubanduslikud nimetused) / müüginimetus(ed)“;

    (20)

    2. liite I peatüki punkt 0.5 asendatakse järgmisega:

    „0.5

    		 Rehviklass (vastavalt ÜRO eeskirjale nr 117);“

    (21)

    2. liite I peatüki punkt 0.11 asendatakse järgmisega:

    „0.11

    		 –“

    (22)

    2. liite I peatükki lisatakse järgmised punktid:

    „0.16

    		 Rehvi tüübikinnitusmärk (vastavalt ÜRO eeskirjale nr 117), kui see on asjakohane;

    0.17

    		 Rehvi tüübikinnitusmärk (vastavalt ÜRO eeskirjale nr 54 või 30 (6)).

    (6)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 30 – ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta (ELT L 201, 30.7.2008, lk 70).“;"

    (23)

    2. liite II peatüki punkt 6.3 asendatakse järgmisega:

    „6.3.

    		 Rehvi võrdlusrõhk katse ajal: kPa“;

    (24)

    2. liite II peatüki punkt 8.1 asendatakse järgmisega:

    „8.1.

    		 Algväärtus (või keskmine, kui neid on rohkem kui üks): N/kN“;

    (25)

    3. liite tabeli 1 esimese veeru üheksanda rea tekst asendatakse järgmisega: „Tyre Size Designation“;

    (26)

    3. liite tabelisse 1 lisatakse järgmised kaks rida:

    „TyreClass

    P370

    string

    [-]

    „C2“, „C3“ või „N/A“

    FuelEfficiencyClass

    P371

    string

     

    „A“, „B“, „C“, „D“, „E“ või „N/A““

    (27)

    4. liite punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

    „1.1.

    		 Rehvide sertifitseerimisnumber koosneb järgmistest elementidest:

    eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*T*00000*00

    1. osa

    2. osa

    3. osa

    3. osa lisatäht

    4. osa

    5. osa

    Sertifikaadi väljastanud riigi tunnus

    Raskeveokite CO2 vastavuskinnituse määrus „2017/2400“

    Uusim muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

    T = rehv

    Baassertifitseerimisnumber 00000

    Laiendus 00“.

    (1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 — kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted (ELT L 183, 11.7.2008, lk 41).

    (2)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 117: ühtsed sätted, milles käsitletakse rehvide tüübikinnitust seoses veeremismüra ja märghaarduvusega ja/või veeretakistusega [2016/1350] (ELT L 218, 12.8.2016, lk 1).“;

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1).“;

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (EL) 2018/858 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).“;

    (6)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 30 – ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta (ELT L 201, 30.7.2008, lk 70).“;“

    XI LISA

    „Xa LISA

    MODELLEERIMISVAHENDI TÖÖ NÕUETELEVASTAVUS NING KOMPONENTIDE, ERALDI SEADMESTIKE JA SÜSTEEMIDE CO2 HEITKOGUSTE JA KÜTUSEKULUGA SEOTUD OMADUSTE NÕUETELEVASTAVUS: KONTROLLIMENETLUS

    1.   Sissejuhatus

    Käesolevas lisas on kindlaks määratud nõuded kontrollimenetlusele, millega kontrollitakse uute keskmise suurusega veoautode ja raskete veoautode CO2 heidet.

    Kontrollimenetlus hõlmab tegelikes sõiduoludes toimuvat katset, millega pärast tootmist kontrollitakse uute sõidukite CO2 heidet. Seda teeb sõiduki tootja ja järelevalvet teeb tüübikinnitusasutus, kes on andnud modelleerimisvahendi kasutamise loa.

    Kontrollimenetlusel mõõdetakse veorataste pöördemomenti ja pöörlemissagedust, mootori pöörlemissagedust, kütusekulu, sisselülitatud käiku ja muid näitajaid, mis on loetletud punktis 6.1.6. Mõõdetud näitajaid kasutatakse sisendina modelleerimisvahendi jaoks, kuhu sisestatakse sõidukiga seotud sisendandmed ja sisendteave sõiduki kindlaks määratud CO2 heite ja kütusekulu kohta. Kontrollimenetluse modelleerimisel kasutatakse sisendina rataste hetkelist mõõdetud pöördemomenti ja pöörlemissagedust ning mootori pöörlemissagedust. Kontrollimenetluse läbimiseks peab mõõdetud kütusekulu põhjal arvutatud CO2 heide jääma punktis 7 kindlaks määratud tolerantsi piiresse võrreldes kontrollimenetluse modelleerimisel saadud CO2 heitega. Joonisel 1 on esitatud kontrollimenetlust selgitav skeem. Kontrollimenetluse modelleerimisel modelleerimisvahendiga tehtud hindamisetappe on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

    Kontrollimenetluse käigus tuleb kontrollida komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste sertifitseerimisega saadud sõidukit iseloomustavate sisendandmete kogumi õigsust, selleks et kontrollida andmeid ja andmehaldust. Sõiduki komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide õhutakistust ja veeretakistust iseloomustavate sisendandmete õigsust tuleb kontrollida vastavalt punktile 6.1.1.

    Joonis 1

    Kontrollimenetlust selgitav skeem

    Image 19

    2.   Mõisted

    Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    (1)

    „kontrollkatse seisukohast asjakohane andmekogum“ – komponente, eraldi seadmestikke ja süsteeme iseloomustavate sisendandmete kogum, mille põhjal määratakse kindlaks kontrollimenetluse seisukohast asjakohase sõiduki CO2 heide;

    (2)

    „kontrollimenetluse seisukohast asjakohane sõiduk“ – uus sõiduk, mille CO2 heide ja kütusekulu on kindlaks määratud ja teatatud artikli 9 kohaselt;

    (3)

    „sõiduki korrigeeritud tegelik mass“ – III lisa punkti 2 alapunktis 4 kindlaks määratud „sõiduki korrigeeritud tegelik mass“;

    (4)

    „sõiduki tegelik mass kontrollimenetluse jaoks“ – sõiduki tegelik mass, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 1230/2012 artikli 2 punktis 6, kuid täispaagiga, plusspunktis 5 kindlaks määratud lisamõõteseadmega, pluss haagise või poolhaagise tegelik mass, kui seda nõutakse punktis 6.1.4.1;

    (5)

    „sõiduki tegelik mass kontrollimenetluse jaoks koos kasuliku koormusega“ – sõiduki tegelik mass kontrollimenetluse jaoks koos punktis 6.1.4.2 kindlaks määratud kontrollimenetluse käigus rakendatud kasuliku koormusega;

    (6)

    „rattavõimsus“ – sõiduki veoratastele rakendatav koguvõimsus, millega ületatakse kogu ratastele mõjuv sõidutakistus ja mis on arvutatud modelleerimisvahendiga veorataste mõõdetud pöördemomendi ja pöörlemissageduse alusel;

    (7)

    „juhtsignaal“ – signaal, mille abil peetakse ühendust määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punkti 2.1.5 kohase sõiduki elektroonilise juhtseadmega;

    (8)

    „asulasisene teepikkus“ – kütusekulu mõõtmisel kiirusega alla 50 km/h läbitud koguteepikkus;

    (9)

    „asulaväline teepikkus“ – kütusekulu mõõtmisel kiirusega 50–70 km/h läbitud koguteepikkus;

    (10)

    „kiirtee teepikkus“ – kütusekulu mõõtmisel kiirusega üle 70 km/h läbitud koguteepikkus;

    (11)

    „läbikoste“ – signaal anduri (My) peaväljundis, mille tekitab andurit mõjutav mõõtesuurus (Fz), mis erineb sellele väljundile omistatud mõõtesuurusest. Koordinaadisüsteem määratakse kindlaks standardi ISO 4130 järgi.

    3.   Sõiduki valimine

    Igal tootmisaastal valitakse katsetatavate sõidukite arv nii, et kasutatud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide asjakohased variatsioonid oleksid kontrollimenetlusega hõlmatud. Kontrollkatse jaoks sõidukite valimisel järgitakse järgmisi nõudeid.

    (a)

    Kontrollkatseks valitakse tootmisliinilt pärit sõiduk, mille CO2 heide ja kütusekulu on kindlaks määratud ja teatatud artikli 9 kohaselt. Sõidukile paigaldatud komponendid, eraldi seadmestikud ja süsteemid peavad pärinema seeriatoodangust ja peavad vastama neile komponentidele, sõlmedele ja süsteemidele, mis olid sõidukile paigaldatud selle tootmiskuupäeval.

    (b)

    Sõiduki valiku teeb tootja ettepanekute alusel tüübikinnitusasutus, kes on andnud modelleerimisvahendi kasutamise loa.

    (c)

    Kontrollkatseks valitakse ainult ühe veoteljega sõidukid.

    (d)

    Igasse kontrollkatsesse soovitatakse lisada asjakohased andmekogumid huvipakkuvate komponentide kohta, mille müügikogused tootja kohta on kõige suuremad. Komponente, eraldi tehnilisi üksusi või süsteeme võib kontrollida ühes sõidukis või eri sõidukites. Peale suurima müügikoguse kriteeriumi otsustab punktis b nimetatud tüübikinnitusasutus, kas kontrollkatse tuleb teha muude sõidukitega, millel on asjakohased andmekogumid mootori, telje ja jõuülekande kohta.

    (e)

    Sõidukeid, mille komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite sertifitseerimisel on ülekannet ja teljekadu iseloomustavate suuruste mõõtmise asemel kasutatud standardväärtusi, ei valita kontrollkatse jaoks, kui tootmises on sõidukeid, mis vastavad punktide a–c nõuetele ning mille komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite sertifitseerimisel on kasutatud asjaomaste komponentide kohta mõõtmise teel saadud pöördemomendi kaoskeeme.

    (f)

    Selliste eri sõidukite minimaalne arv, millel on erinevad kontrollkatsetega seotud andmekogumid ja mida tuleb aasta jooksul kontrollkatse käigus katsetada, põhineb sõiduki tootja müügikogusel, nagu on kindlaks määratud tabelis 1.

    Tabel 1

    Vähima sõidukite arvu kindlaksmääramine, mida sõiduki tootja peab katsetama

    Katsetatavate sõidukite arv

    Ajakava

    Kontrollimenetluse seisukohast asjakohaste sõidukite aastatoodang (*2)

    0

    —

    ≤ 25

    1

    igal kolme aastal järel (*1)

    26–250

    1

    igal kahe aastal järel

    251–5 000

    1

    igal aastal

    5 001 –25 000

    2

    igal aastal

    25 001 –50 000

    3

    igal aastal

    50 001 –75 000

    4

    igal aastal

    75 001 –100 000

    5

    igal aastal

    rohkem kui 100 000

    (g)

    Sõiduki tootja peab kontrollkatse tegema kümne kuu jooksul pärast kontrollitavate sõidukite väljavalimist.

    4.   Sõiduki seisukord

    Iga kontrollkatses osalev sõiduk peab olema samasuguses seisundis nagu kavandatud turulelaskmise ajal. Muudatusi ei tohi teha ei seadmetes (näiteks määrde osas) ega tarkvaras (näiteks lisakontrollerid). Rehvid võib asendada sarnase suurusega katserehvidega (± 10 %).

    Kohaldatakse määruse (EL) 582/2011 II lisa punktide 3.3–3.6 nõudeid.

    4.1.   Sõiduki sissetöötamine

    Sõiduki sissetöötamine ei ole kohustuslik. Kui katsesõiduki koguläbisõit on väiksem kui 15 000 km, rakendab modelleerimisvahend katsetulemuste heitetaseme muutumistegurit, nagu see on määratletud 1. liites. Kontrollitava sõiduki koguläbisõit on läbisõidumõõdiku lugem kütusekulu mõõtmise alguses. Maksimaalne läbisõit soojendamise alguses tohib olla 20 000 km.

    4.2.   Kütused ja määrded

    Kõik määrdeained peavad olema samad kui sõiduki turulelaskmisel.

    Punktis 6.1.5 kirjeldatud kütusekulu mõõtmisel kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) 582/2011 IX lisas määratletud vastavat etalonkütust.

    Sõiduki soojendamise alguses peab kütusepaak olema täis. Sõiduki tankimine ei ole lubatud ajal soojendamise algusest kuni kütusekulu mõõtmise lõpuni.

    Kontrollkatses kasutatava kütuse alumine kütteväärtus määratakse vastavalt V lisa punktile 3.2. Kütuseproov võetakse kütusepaagist pärast sõiduki soojendamist. Segakütuseliste mootorite puhul kohaldatakse seda menetlust mõlema kütuse suhtes.

    5.   Mõõteseadmed

    Kalibreerimislabori ruumid peavad vastama kas standardi IATF 16949, ISO 9000 seeria või ISO/IEC 17025 nõuetele. Kõik kalibreerimisel ja kontrollimisel kasutatavad laboratoorsed etalonmõõteseadmed peavad vastama siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele.

    5.1.   Ratta pöördemoment

    Kõigi veotelgede vahetut pöördemomenti tuleb mõõta ühega järgmistest mõõtesüsteemidest, mis vastab tabelis 2 esitatud nõuetele:

    a)

    rummu momendimõõtur;

    b)

    velje momendimõõtur;

    c)

    pooltelje momendimõõtur.

    Triiv mõõdetakse kontrollkatse ajal, nullides pöördemomendi mõõtmise süsteemi vastavalt punktile 6.1.5.4 pärast sõiduki soojendamist vastavalt punktile 6.1.5.3, tõstes telge ja mõõtes tõstetud teljele mõjuvat pöördemomenti vahetult pärast kontrollkatset vastavalt punktile 6.1.5.6.

    Kehtiva katsetulemuse puhul tuleb tõendada, et pöördemomendi mõõtesüsteemi maksimaalne triiv (mõlema ratta absoluutväärtuste summa) kontrollimenetluse käigus on 1,5 % üksiku momendimõõturi kalibreeritud vahemikust.

    5.2.   Sõiduki kiirus

    Sõiduki registreeritud kiirus peab põhinema juhtsignaalil.

    5.3.   Rakendatud käik

    SMT- ja AMT-käigukastiga sõidukite puhul arvutatakse sisselülitatud käik modelleerimisvahendi abil, võttes aluseks sõiduki mootori mõõdetud pöörlemissageduse, sõiduki kiiruse, rehvimõõdu ja ülekandearvud vastavalt 1. liitele. Mootori pöörlemissageduse võtab modelleerimisvahend sisendandmetest vastavalt punktile 5.4.

    Automaatse jõulülitusega jõuülekandega sõidukite puhul esitatakse juhtsignaalide abil nii rakendatud käik kui ka pöördemomendi muunduri seisund (rakendunud või ei ole rakendunud).

    5.4.   Mootori pöörlemissagedus

    Mootori pöörlemissagedus registreeritakse CAN-, OBD- või alternatiivse mõõtesüsteemi abil, mis vastab tabelis 2 kindlaks määratud nõuetele.

    5.5.   Veotelje rataste pöörlemissagedus

    Veotelje vasaku ja parema ratta pöörlemissagedus registreeritakse CAN- või alternatiivse mõõtesüsteemi abil, mis vastab tabelis 2 kindlaks määratud nõuetele.

    5.6.   Ventilaatori pöörlemissagedus

    Mootori jahutusventilaatorite puhul, mis ei ole elektrilise ajamiga, registreeritakse ventilaatori pöörlemissagedus. Selleks kasutatakse kas juhtsignaali või alternatiivina välisandurit, mis vastab tabelis 2 kindlaks määratud nõuetele.

    Mootori jahutusventilaatorite puhul, mis on elektrilise ajamiga, registreeritakse alalisvoolu sisendis voolutugevus ja pinge elektrimootori või vaheldi klemmidel. Nendest kahest signaalist arvutatakse elektrivõimsus kontaktidel korrutamise teel ja see peab olema kättesaadav modelleerimisvahendi sisendina diskreeditud signaalina. Mitme elektrilise ajamiga jahutusventilaatori puhul tehakse kättesaadavaks elektrivõimsuse summa klemmidel.

    5.7.   Kütuse mõõtesüsteem

    Kütusekulu mõõdetakse pardamõõteseadmega, mis põhineb ühel järgmistest mõõtmismeetoditest.

    —

    Kütuse massi mõõtmine. Kütuse massi mõõteseade peab vastama kütuse mõõtesüsteemi kohta tabelis 2 esitatud täpsusnõuetele.

    —

    Kütuse mahu mõõtmine koos kütuse soojuspaisumise arvessevõtmisega. Kütuse mahu mõõteseade ja kütuse temperatuuri mõõteseade peavad vastama kütuse mahu mõõtesüsteemi kohta tabelis 2 esitatud täpsusnõuetele. Kütuse mahuvooluhulga mõõdetud väärtused teisendatakse kütuse massivooluhulgaks järgmiste valemitega:

    m fuel,i = V fuel,i ·ρi

    Formula

    kus:

    mfuel, i

    =

    kütuse massivooluhulk proovis i [g/h];

    ρ0

    =

    kontrollkatses kasutatud kütuse tihedus (g/dm3). Tihedus määratakse vastavalt määruse (EL) 582/2011 IX lisale. Kui kontrollkatses kasutatakse diislikütust, võib kasutada ka määruse (EL) 582/2011 IX lisa kohaste etalonkütuste B7 tiheduste vahemiku keskmist väärtust.

    t0

    =

    etalonkütuse tihedusele ρ0 vastav kütuse temperatuur [°C];

    ρi

    =

    katsekütuse tihedus proovis i [g/dm3];

    Vfuel, i

    =

    kütuse mahuvooluhulk proovis i [dm3/h];

    ti

    =

    mõõdetud kütusetemperatuur proovis i [°C];

    β

    =

    temperatuuri parandustegur (0,001 K–1).

    Segakütuseliste sõidukite puhul mõõdetakse kütuse vooluhulka mõlema kütuse puhul eraldi.

    5.8.   Sõiduki mass

    Tabelis 2 kindlaks määratud nõuetele vastava seadmega mõõdetakse sõiduki järgmised massid:

    (a)

    sõiduki tegelik mass kontrollkatse jaoks;

    (b)

    sõiduki tegelik mass kontrollkatse jaoks koos kasuliku koormusega.

    5.9.   Üldnõuded sõidukis tehtavatele mõõtmistele vastavalt punktidele 5.1–5.8

    Sisendandmed, nagu on kindlaks määratud punktis 6.1.6. Mõõtmiste põhjal esitatakse tabel 4. Kõik mõõtmised tehakse kas sagedusega 2 Hz või sõiduki tootja soovitusliku sagedusega, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

    Modelleerimisvahendi sisendina võib kasutada mitmest andmesalvestist saadud andmeid. Rataste pöördemomenti ja pöörlemissagedust tuleb mõõta ühe ja sama andmesalvestussüsteemiga. Kui teisi mõõtmisi tehakse muu andmesalvestussüsteemiga, tuleb lisaks salvestada üks ühine signaal, näiteks sõidukiiruse signaal, mille järgi mõõtmised ajalisse vastavusse seada. Signaalide ajalisse vastavusse seadmisel saadakse erinevate andmesalvestitega salvestatud ühise signaali suurim korrelatsioonikordaja.

    Iga kasutatav mõõteseade peab vastama tabelis 2 kindlaks määratud täpsuse nõuetele. Ka tabelis 2 märkimata seadmed peavad vastama V lisa tabelis 2 kindlaks määratud täpsuse nõuetele.

    Tabel 2

    Nõuded mõõtesüsteemide kohta

    Mõõtesüsteem

    Täpsus

    Tõusuaeg (1)

    Sõiduki kaalumise kaal

    50 kg või

    < 0,5 % suurimast kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem

    —

    Rataste pöörlemissagedus

    < 0,5 % näidust kiirusel 80 km/h

    ≤ 1 s

    Vedelkütuse massivooluhulk (2)

    < 1,0 % näidust või

    < 0,2 % suurimast kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

    —

    Gaaskütuse massivooluhulk (2)

    < 1,0 % näidust või

    < 0,5 % suurimast kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

    —

    Kütuse mahu mõõtesüsteem (2)

    < 1,0 % näidust või

    < 0,5 % suurimast kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

    —

    Kütuse temperatuur

    ± 1 °C

    ≤ 2 s

    Jahutusventilaatori pöörlemissageduse mõõteandur

    < 0,4 % näidust või

    < 0,2 % kiiruse maksimaalsest kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

    ≤ 1 s

    Pinge

    < 2 % näidust või

    < 1 % kiiruse maksimaalsest kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

    ≤ 1 s

    Voolutugevus

    < 2 % näidust või

    < 1 % kiiruse maksimaalsest kalibreerimisväärtusest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

    ≤ 1 s

    Mootori pöörlemissagedus

    Nagu on kindlaks määratud V. lisas.

    Mootori seiskumise-käivitumisega sõidukite puhul tuleb kontrollida, kas mootori pöörlemissagedus registreeritakse nõuetekohaselt ka pöörlemissageduste puhul, mis on väiksemad tühikäigu pöörlemissagedusest.

    Ratta pöördemoment

    10 kNm kalibreerimisel (kogu kalibreerimisvahemikus):

    i)

    mittelineaarsus (3):

    < ± 40 Nm raskete veoautode puhul;

    < ± 30 Nm keskmise suurusega veoautode puhul;

    ii)

    korratavus (4):

    < ± 20 Nm raskete veoautode puhul;

    < ± 15 Nm keskmise suurusega veoautode puhul;

    iii)

    läbikoste:

    < ± 20 Nm raskete veoautode puhul;

    < ± 15 Nm keskmise suurusega veoautode puhul

    (rakendatav ainult velje momendimõõturite suhtes);

    iv)

    mõõtesagedus: ≥ 20 Hz.

    < 0,1 s

    Maksimaalsed kalibreerimisväärtused on vastava mõõtesüsteemi kõigi katsete maksimaalsed eeldatavad väärtused, mis on korrutatud mis tahes teguriga, mis on suurem kui 1 ja väiksem kui 2, või sellega võrdne. Pöördemomendi mõõtmise süsteemi puhul võib maksimaalse kalibreerimisväärtuse piirata väärtusega 10 kNm.

    Segakütuseliste mootorite puhul määratakse kütuse massivooluhulga või kütusemahu mõõtesüsteemi maksimaalne kalibreerimisväärtus kindlaks V lisa punkti 3.5 kohaselt. Kütusemahu puhul määratakse maksimaalne kalibreerimisväärtus, jagades kütuse massivooluhulga suurimad kalibreerimisväärtused punkti 5.7 kohase tiheduse väärtusega ρ0.

    Kui kasutatakse rohkem kui ühte skaalat, tuleb etteantud täpsus saavutada üksikmõõtmiste täpsuste summa puhul.

    5.10.   Mootori pöördemoment

    Saasteainete heite hindamiseks registreeritakse mootori pöördemoment kontrollimenetluse käigus. Signaal peab vastama määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punkti 2.2 tabelis 1 esitatud mootori pöördemomendi signaali nõuetele.

    5.11.   Saasteainete heitkogused

    Saasteainete heitkoguste mõõtmiseks kasutatakse seadmeid ja menetlusi, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 582/2011 II lisa 1.–4. liites. Andmete hindamisel saadakse modelleerimisvahendi sisendina heite hetke-massivooluhulgad, nagu on kindlaks määratud punkti 6.1.6 tabelis 4.

    Nende sisendsignaalide põhjal arvutab modelleerimisvahend automaatselt kontrollkatses mõõdetud pidurdamisega seotud saasteainete heite, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa 1. liite B osas. Seejärel registreeritakse need tulemused automaatselt modelleerimisvahendi väljundis vastavalt punktile 8.13.14. Määruses (EL) 582/2011 nimetatud täiendavaid nõudeid andmete hindamise (näiteks tööpõhised aknad, libisevad keskmised aknad), katse alustamise ja teekonna kohta ei kohaldata.

    Kontrollkatses ei kohaldata saasteainete heitega seotud nõuetele vastavuse/mittevastamise kriteeriume.

    6.   Katse käik

    6.1.   Sõiduki ettevalmistamine

    Sõiduk peab pärinema seeriatoodangust ja see valitakse nii, nagu on kindlaks määratud punktis 3.

    6.1.1.   Sisendteabe ja sisendandmete ning andmekäitluse kontrollimine

    Sisendandmete kontrollimiseks kasutatakse valitud sõiduki kohast tootja arvepidamisfaili ja kliendi teabefaili. Valitud sõiduki VIN-kood peab langema kokku sõiduki VIN-koodiga tootja arvepidamisfailis ja kliendi teabefailis.

    Selle tüübikinnitusasutuse taotlusel, kes andis modelleerimisvahendi kasutamise loa, esitab sõiduki tootja 15 tööpäeva jooksul tootja arvepidamisfaili, sisendteabe ja sisendandmed, mida on modelleerimisvahendi tööks vaja, ning kõigi asjaomaste komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste sertifikaadi.

    6.1.1.1.   Komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide ning sisendteabe ja sisendandmete kontrollimine

    Sõidukile paigaldatud komponente, eraldi seadmestikke ja süsteeme tuleb kontrollida järgmiselt:

    (a)

    modelleerimisvahendi andmete terviklus: kontrollitakse artikli 9 lõikes 3 kindlaks määratud tootja arvepidamisfaili räsi kontrollimenetluses räsivahendiga ümberarvutatud räsi vastavust vastavustunnistuses esitatud räsile;

    (b)

    sõiduki andmed: sõiduki VIN-kood, teljekonfiguratsioon, valitud abiseadmed ja jõuvõtutehnoloogia, III lisa punkti 6.2 kohased väljalülitatud käigud ja VIII lisa punkti 3.3.1.5 kohased nõuded aktiivsetele aerodünaamikaseadmetele peavad vastama valitud sõidukile;

    (c)

    modelleerimisvahendi sisendis märgitud mootori pöördemomendi piirnäitajaid kontrollitakse kontrollkatses, kui need on teatatud käikude kõrgema 50 % hulka kuuluva käigu kohta (näiteks 12-käigulise käigu mis tahes käigu 7–12 kohta), ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    i)

    sõiduki tasandil on teatatud pöördemomendi piirnäitaja vastavalt III lisa punktile 6.1,

    ii)

    jõuülekande osa sisendis on teatatud pöördemomendi piirnäitaja vastavalt VI lisa 12. liite tabelis 2 esitatud parameetrile P157 ja teatatud väärtus ei ületa 90 % mootori maksimaalsest pöördemomendist.

    Kontrollitava pöördemomendi iga piirnäitaja puhul tuleb näidata, et asjaomase käigu puhul kütusekulu mõõtmisel registreeritud mootori pöördemomendi 99 % protsentiil ei ületa teatatud pöördemomendi piirnäitajat rohkem kui 5 %. Sel eesmärgil hõlmab kontrollkatse vastavate käikude täisgaasi faase. Kontrollimine toimub mootori registreeritud pöördemomendi alusel, nagu kindlaks määratud punktis 5.10.

    Mootori pöördemomendi piirnäitaja kontrolli võib teha ka eraldi katsena, mis koosneb spetsiaalsetest täiskoormusega kiirendustest ja mille puhul ei ole muid katse hindamisega seotud kohustusi;

    (d)

    andmed komponendi, eraldi seadmestiku ja süsteemi kohta: CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste sertifikaati kantud number ja mudeli tüüp peavad vastama valitud sõidukile paigaldatud komponendile, eraldi seadmestikule või süsteemile;

    (e)

    modelleerimisvahendi sisendteabe ja sisendandmete räsi peab vastama CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste sertifikaati kantud räsile järgmiste sõidukile paigaldatud komponentide, eraldi seadmestike ja süsteemide osas:

    (i)

    mootorid;

    (ii)

    jõuülekanded;

    (iii)

    pöördemomendi muundurid;

    (iv)

    muud pöördemomenti muundavad osad;

    (v)

    jõuülekandesüsteemi lisaosad;

    (vi)

    teljed;

    (vii)

    kere või haagise õhutakistus;

    (viii)

    rehvid.

    6.1.1.2.   Sõiduki massi kontrollimine

    Modelleerimisvahendi kasutamise loa andnud tüübikinnitusasutuse nõudmisel tõendab tootja masside kindlaksmääramist vastavalt määruse (EL) 1230/2012 I lisa 2. liite punktile 2. Kui see tõendamine ebaõnnestub, määratakse III lisa punkti 2 alapunktis 4 määratletud korrigeeritud tegelik mass.

    6.1.1.3.   Võetavad meetmed

    Kui esineb lahknevusi punkti 6.1.1.1 alapunkti e alapunktides 1– 8 nimetatud komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi sertifikaadinumbris või ühe või mitme faili räsis, asendatakse vale andmefail kõikide järgmiste sammude puhul punktide 6.1.1.1. ja 6.1.1.2 kohaselt kontrollitud õige sisendandmete failiga. Sama kehtib punkti 6.1.1.1 alapunktides b ja c esitatud teabe suhtes mis tahes muu tuvastatud ebatäpsuse korral.

    Kui tootja arvepidamisfaili ja kliendi teabefaili tulemuste tõendamine ebaõnnestub või kui punkti 6.1.1.1 alapunkti e alapunktides 1–8 loetletud komponentide, eraldi seadmestike või süsteemide kohta ei ole saadaval CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste õigete sertifikaatidega täielikku sisendandmete kogumit, lõpetatakse kontrollkatse ja sõiduk ei läbinud kontrollimenetlust.

    6.1.2.   Sissetöötamisfaas

    Lubatud on sissetöötamisfaas kuni läbisõidumõõdiku näiduni 15 000 km. Kui tekib mingi punktis 6.1.1.1 loetletud komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi rike, võib vastava komponendi, eraldi seadmestiku või süsteemi asendada võrdväärse osa, eraldi seadmestiku või süsteemiga, millel on sama sertifitseerimisnumber. Asendus dokumenteeritakse katsearuandes.

    Kõik asjaomased komponendid, eraldi seadmestikud või süsteemid tuleb enne mõõtmist kontrollida, et ära hoida eriolukordi, nagu näiteks vale õlitase, ummistunud õhufilter või pardadiagnostikasüsteemi hoiatus.

    6.1.3.   Mõõteseadmestik

    Kõik mõõteseadmed kalibreeritakse seadmetootja juhiste järgi. Kui seadmetootja ei ole juhiseid andud, järgitakse kalibreerimisel seadmetootja soovitusi.

    Pärast sissetöötamist varustatakse sõiduk punkti 5 kohaste mõõtesüsteemidega.

    6.1.4.   Sõiduki kütusekulu mõõtmise katsepaigaldis

    6.1.4.1.   Sõiduki konfiguratsioon

    I lisa tabelites 1 ja 2 esitatud sõidukirühmadesse kuuluvaid vedukeid katsetatakse koos mis tahes tüüpi poolhaagisega, millega saab täita allpool kindlaks määratud kasuliku koormuse nõudeid.

    I lisa tabelis 1 ja 2 esitatud sõidukirühmade jäiga kerega veoautosid katsetatakse koos haagisega, kui veoautol on olemas haakeseadis. Kasutada võib mis tahes keretüüpi või muud seadet, mis kannab punktis 6.1.4.2 kindlaks määratud kasulikku koormust. Jäiga kerega veoautode kered võivad erineda VIII lisa 4. liite punktis 2 kindlaks määratud standardsest kerest.

    I lisa tabelis 2 esitatud sõidukirühmade kaubikuid katsetatakse komplektse või komplekteeritud sõiduki lõpliku kerega.

    6.1.4.2.   Sõiduki koormus

    Raskete veoautode puhul, mis kuuluvad sõidukirühma, mille number on neli või suurem, määratakse sõiduki kasulikuks koormuseks vähemalt mass, mille puhul katse kogumass on 90 % konkreetse sõiduki või autorongi lubatud täismassist vastavalt direktiivile 96/53/EÜ (*).

    Rühmadesse 1s, 1, 2 ja 3 kuuluvate raskete veoautode ja keskmise suurusega veoautode puhul on kasulik koormus 55–75 % konkreetse sõiduki või autorongi lubatud täismassist vastavalt direktiivile 96/53/EÜ.

    6.1.4.3.   Rehvirõhk

    Rehvirõhk tuleb seada vastavalt tootja soovitusele nii, et maksimaalne kõrvalekalle on alla 10 %. Rehvide CO2 heitega seotud sertifitseerimiseks ette nähtud poolhaagise rehvid võivad erineda määruse (EÜ) 661/2009 II lisa B osa tabelis 2 kindlaks määratud standardsetest rehvidest.

    6.1.4.4.   Abiseadmete seaded

    Kõik seaded, mis mõjutavad abiseadmete põhjustatud energiatarvet, tuleb mõistlikkuse piires teha nii, et energiatarve on minimaalne. Jahutusseade tuleb välja lülitada ja kabiini tuulutuse jõudlus seada keskmisest massivooluhulgast väiksemaks. Välja lülitatakse kõik täiendavad energiatarbijad, mida ei ole vaja sõiduki liikumapanemiseks. Välisseadmed, mis annavad sõidukile energiat, näiteks välised akud, on lubatud vaid tabelis 2 loetletud kontrollimenetlusega seotud lisamõõteseadmete käitamiseks, kuid neid ei tohi kasutada turule lastavat sõidukit esindavas sõidukis oleva seadmestiku käitamiseks.

    6.1.4.5.   Tahkete osakeste filtri regenereerimine

    Tahkete osakeste filtri regenereerimist alustatakse enne kontrollkatset (vajaduse korral). Kohaldatakse määruse (EL) 582/2011 II lisa punkti 4.6.10 nõudeid.

    6.1.5.   Kontrollkatse

    6.1.5.1.   Marsruudi valik

    Kontrollkatse marsruudi valikul järgitakse tabelis 3 kindlaks määratud nõudeid. Marsruut võib hõlmata nii avalike kui ka erateid.

    6.1.5.2.   Sõiduki ettevalmistamine

    Muu kui punkti 6.1.5.3 kohane katseks ettevalmistamine ei ole lubatud.

    6.1.5.3.   Sõiduki soojendamine

    Enne kütusekulu mõõtmist tuleb sõidukit soojendada, nagu on kindlaks määratud tabelis 3. Soojendamisfaasi ei loeta kontrollkatse hulka.

    Enne soojendamist tuleb PEMS-analüsaatoreid kontrollida ja kalibreerida vastavalt määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liites kindlaks määratud korrale.

    6.1.5.4.   Momendimõõturi nullimine

    Momendimõõturi nullimine toimub järgmiselt:

    —

    sõiduk peab seisma paigal;

    —

    tõsta mõõteriistaga varustatud rattad maapinnalt lahti nii, et rattad saavad takistuseta pöörelda ja pöördemomendi andurile ei mõju väline pöördemoment;

    —

    nullida momendimõõturi võimendi näit. Nullimine tuleb teha vähem kui 20 minutiga.

    6.1.5.5.   Kütusekulu mõõtmine ja saasteainete heite signaalide registreerimine

    Kütusekulu hakatakse mõõtma kohe pärast paigalseisval sõidukil rataste pöördemomendi mõõteseadme nullimist. Sõidukiga sõidetakse mõõtmise ajal nii, et välditakse ebavajalikku pidurdamist ja kiirendamist ning järsku pööramist. Kasutatakse sõiduabisüsteemide seadeid, mis käivituvad automaatselt süüte sisselülitamisel, käiguvahetusi teeb automaatsüsteem (ATMi või automaatse jõulülitusega jõuülekande korral) ja kasutatakse püsikiirushoidikut (kui on olemas). Kütusekulu mõõtmise kestus peab olema tabelis 3 kindlaks määratud tolerantsivahemikus. Kütusekulu mõõtmise lõpetamisel peab sõiduk peatuma ning vahetult pärast seda mõõdetakse momendimõõturi triiv.

    Saasteainete heitkoguste hindamiseks vajalike signaalide salvestamine algab hiljemalt siis, kui kütusekulu mõõtmine on alanud, ja lõpeb koos kütusekulu mõõtmisega.

    Modelleerimisvahendi sisendina esitatakse kogu katseseeria, alustades paigalseismisfaasi viimasest 0,5-sekundilisest ajaetapist pärast momendimõõturite nullimist ja lõpetades lõpliku paigalseismisfaasi esimese 0,5-sekundiga.

    6.1.5.6.   Momendimõõturi triivi mõõtmine

    Vahetult pärast kütusekulu mõõtmist registreeritakse momendimõõturi triiv, mõõtes pöördemomenti sõiduki samades tingimustes, mis olid nullimise ajal. Kui kütusekulu mõõtmine lõpeb enne triivi mõõtmise lõpetamist, peatatakse triivi mõõtmiseks sõiduk 5 minuti jooksul. Iga momendimõõturi triiv arvutatakse vähemalt 10 sekundi pikkuse järjestuse keskmise põhjal.

    Vahetult pärast seda kontrollitakse heite mõõtmisi vastavalt määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punktis 2.7 kindlaks määratud korrale.

    6.1.5.7.   Kontrollkatse piirtingimused

    Kehtiva kontrollkatse piirtingimused on esitatud tabelites 3–3b.

    Kui sõiduk läbib punkti 7.3 kohase kontrollkatse, loetakse katse kehtivaks ka siis, kui ei ole täidetud järgmised tingimused:

    —

    parameetrite nr 1, 2, 6 ja 9 miinimumväärtusi ei saavutata;

    —

    ületatakse parameetrite nr 3, 4, 5, 7, 8, 10 ja 12 maksimumväärtusi;

    —

    ületatakse parameetri nr 7 maksimumväärtusi, kui kogu katseaeg, mis ei ole paigalseismine, ületab 80 minutit.

    Tabel 3

    Kõigi sõidukirühmade kehtiva kontrollkatse parameetrid

    Nr

    Parameeter

    Minimaalne

    Maksimaalne

    1

    Soojendamise kestus [min]

    60

     

    2

    Keskmine kiirus soojendamise ajal [km/h]

    70 (5)

    100

    3

    Kütusekulu mõõtmise kestus [min]

    80

    120

    8

    Ümbritseva keskkonna keskmine temperatuur

    5 °C

    30 °C

    9

    Kuiv teepind

    100 %

     

    10

    Lumine või jäine teepind

     

    0 %

    11

    Teepinna kõrgus merepinnast [m]

     

    800

    12

    Pideva tühikäigu kestus paigalseismisel [min]

     

    3


    Tabel 3a

    Sõidukirühmade 4, 5, 9, 10 kehtiva kontrollkatse parameetrid

    Nr

    Parameeter

    Minimaalne

    Maksimaalne

    4

    Asulasisese teepikkuse osa läbitud teepikkusest

    2 %

    8 %

    5

    Asulavälise teepikkuse osa läbitud teepikkusest

    7 %

    13 %

    6

    Kiirtee teepikkuse osa läbitud teepikkusest

    79 %

    —

    7

    Tühikäigul paigalseismise kestuse osakaal

     

    5 %


    Tabel 3b

    Muude raskete veoautode ja keskmise suurusega veoautode kehtiva kontrollkatse parameetrid

    Nr

    Parameeter

    Minimaalne

    Maksimaalne

    4

    Asulasisese teepikkuse osa läbitud teepikkusest

    10 %

    50 %

    5

    Asulavälise teepikkuse osa läbitud teepikkusest

    15 %

    25 %

    6

    Kiirtee teepikkuse osa läbitud teepikkusest

    25 %

    —

    7

    Tühikäigul paigalseismise kestuse osakaal

     

    10 %

    Erakorraliste liiklusolude korral tuleb kontrollkatset korrata.

    6.1.6.   Andmete esitamine

    Tüübikinnitusasutusele, kes andis loa modelleerimisvahendi kasutamiseks, esitatakse kontrollimenetluses salvestatud andmed järgmiselt.

    Andmed esitatakse ühtlase salvestussagedusega 2 Hz salvestatud signaalidena, nagu on kindlaks määratud tabelis 4. Kui andmete salvestussagedus on suurem kui 2 Hz, teisendatakse andmesignaalid salvestussagedusega 2 Hz signaalideks, keskmistades ajavahemikud 2 Hz sõlmede ümber. Kui sagedus on näiteks 10 Hz, võetakse esimeseks 2 Hz sõlmeks ajavahemiku 0,1–0,5 s keskmine ja teiseks sõlmeks ajavahemiku 0,6–1,0 s keskmine. Iga sõlme ajatempliks võetakse vastava ajavahemiku lõpp, seega nt 0,5, 1,0, 1,5 jne.

    Tabel 4

    Kontrollkatse jaoks modelleerimisvahendisse edastatavate mõõdetud andmete vorming

    Nimetus

    Ühik

    Sisendandmete tähis

    Märkus

    Ajasõlm

    [s]

    <t>

     

    Sõiduki kiirus

    [km/h]

    <v>

     

    Mootori pöörlemissagedus

    [p/min]

    <n_eng>

     

    Mootori jahutusventilaatori pöörlemissagedus

    [p/min]

    <n_fan>

    Mootori jahutusventilaatorite puhul, mis ei ole elektrilise ajamiga.

    Mootori jahutusventilaatori elektriline võimsus

    [W]

    <Pel_fan>

    Mootori jahutusventilaatorite puhul, mis on elektrilise ajamiga.

    Vasaku ratta pöördemoment

    [Nm]

    <tq_wh_left>

     

    Parema ratta pöördemoment

    [Nm]

    <tq_wh_right>

     

    Vasaku ratta pöörlemissagedus

    [p/min]

    <n_wh_left>

     

    Parema ratta pöörlemissagedus

    [p/min]

    <n_wh_right>

     

    Käik

    [-]

    <gear>

    Kohustuslik automaatse jõulülitusega jõuülekande korral.

    Pöördemomendi muundur on rakendunud

    [-]

    <TC_active>

    0 = ei ole rakendunud (lukustatud); 1 = rakendunud (lukustamata). Kohustuslik AT-jõuülekannete puhul, ei ole asjakohane muude jõuülekannete puhul.

    Kütuse massivooluhulk

    [g/h]

    <fc_X>

    Kütuse massivooluhulk vastavalt punktile 5.7 (6).

    Päises tähistab „X“ kütusetüüpi vastavalt käesoleva määruse V lisa 7. liite tabelile 2, nt <fc_Diesel CI>.

    Segakütuseliste mootorite puhul tuleb iga kütuse kohta esitada eraldi veerg.

    Mootori pöördemoment

    [Nm]

    <tq_eng>

    Mootori pöördemoment vastavalt punktile 5.10

    CH4 massivooluhulk

    [g/s]

    <CH4>

    Ainult juhul, kui seda komponenti on vaja mõõta vastavalt määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punktile 1.

    CO massivooluhulk

    [g/s]

    <CO>

     

    NMHC massivooluhulk

    [g/s]

    <NMHC>

    Ainult juhul, kui seda komponenti on vaja mõõta vastavalt määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punktile 1.

    NOx massivooluhulk

    [g/s]

    <NOx>

     

    THC massivooluhulk

    [g/s]

    <THC>

    Ainult juhul, kui seda komponenti on vaja mõõta vastavalt määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punktile 1.

    PM-numbri määr

    [#/s]

    <PN>

     

    CO2 massivooluhulk

    [g/s]

     

     

    Peale selle tuleb esitada tabelis 4a kindlaks määratud andmed. Need andmed sisestatakse kontrollkatse hindamisel otse modelleerimisvahendi graafilisse kasutajaliidesesse.

    Tabel 4a

    Kontrollkatses modelleerimisvahendi kohta lisateabe esitamise vorming

    Nimetus

    Ühik

    Märkus

    Mõõdetud alumine kütteväärtus

    [MJ/kg]

    Kontrollkatses kasutatud kütuse alumine kütteväärtus, mis on määratud vastavalt V lisa punktile 3.2.

    See sisend esitatakse kõigi kütusetüüpide kohta, st ka diislikütusel töötavate survesüütemootorite korral (7).

    Segakütuseliste mootorite puhul esitatakse mõlema kütuse väärtused.

    Sissetöötamise teepikkus

    [km]

    Vastavalt punktile 6.1.2.

    Selle sisendi põhjal korrigeerib modelleerimisvahend mõõdetud kütusekulu vastavalt 1. liitele.

    Ventilaatori läbimõõt

    [mm]

    Mootori jahutusventilaatori läbimõõt.

    See sisend ei ole asjakohane elektrilise ajamiga jahutusventilaatorite puhul.

    Vasakpoolse ratta momendimõõturi triiv

    [Nm]

    Keskmised momendimõõturi näidud vastavalt punktile 6.1.5.6.

    Parempoolse ratta momendimõõturi triiv

    [Nm]

    7.   Katse hindamine

    7.1.   Modelleerimisvahendi sisend

    (1)

    Modelleerimisvahendile tehakse kättesaadavaks järgmised sisendid: sisendandmed ja sisendteave;

    (2)

    tootja arvepidamisfail;

    (3)

    kliendi teabefail;

    (4)

    töödeldud mõõtmisandmed vastavalt tabelile 4;

    (5)

    lisateave vastavalt tabelile 4a.

    7.2.   Modelleerimisvahendiga tehtud hindamisetapid

    7.2.1.   Andmete käitlemise kontrollimine

    Modelleerimisvahendiga modelleeritakse uuesti CO2 heide ja kütusekulu punktis 7.1 määratletud sisendteabe ja sisendandmete põhjal ning kontrollitakse tulemusi tootja arvepidamisfaili ja tootja esitatud kliendi teabefaili vastavate andmete järgi.

    Kõrvalekallete korral kohaldatakse artikli 23 kohaseid parandusmeetmeid.

    7.2.2.   CVTP suhte kindlaksmääramine

    Katse hindamisel võrreldakse mõõtmisel tekkinud CO2 heidet modelleeritud CO2 heitega. Selle võrdluse jaoks arvutab modelleerimisvahend mõõdetud ja modelleeritud pidurdamisega seotud CO2 heite suhte kogu kontrollkatse asjakohase teekonna vältel (CVTP) järgmise valemiga:

    Formula

    kus:

    CVTP

    =

    kontrollimenetluses mõõdetud ja modelleeritud CO2 heite suhtarv („CVTP suhe“);

    n

    =

    kütuste arv (segakütuselise mootori puhul 2, muul juhul 1);

    CO2i

    =

    üldine CO2 heite koefitsient (grammi CO2 kütusegrammi kohta) konkreetse kütusetüübi puhul, nagu on rakendatud modelleerimisvahendis;

    BSFCm-c

    =

    pidurdamisega seotud kütusekulu, mis on mõõdetud ja korrigeeritud 1. liite A osa punkti 2 kohaselt arvutatud sissetöötamisfaasi jaoks [g/kWh];

    BSFCsim

    =

    pidurdamisega seotud kütusekulu, mis on kindlaks määratud modelleerimisvahendiga 1. liite A osa punkti 3 kohaselt [g/kWh].

    7.3.   Katse läbimine/mitteläbimine

    Sõiduk peab läbima kontrollkatse, kui vastavalt punktile 7.2.2 määratud CVTP suhtarv on võrdne tabelis 5 esitatud tolerantsiga või sellest väiksem.

    Sõiduki artikli 9 kohaselt teatatud CO2 heite võrdluseks arvutatakse sõiduki kontrollitud CO2 heide järgmiselt:

    CO2verified = CVTP × CO2declared

    kus:

    CO2verified

    =

    sõiduki kontrollitud CO2 heide [g/t·km];

    CO2declared

    =

    sõiduki teatatud CO2 heide [g/t·km].

    Kui esimese sõiduki korral ei ole suhtarvu CVTP lubatud kõrvalekalde nõue täidetud, võib sõiduki tootja taotlusel teha veel kaks katset kas sama või kahe sarnase sõidukiga. Tabelis 5 esitatud katse läbimise kriteeriumi hindamiseks võib kasutada kuni kolme kontrollkatse CVTP suhte keskmist väärtust. Kui läbimise kriteeriumi ei täideta, ei läbinud sõiduk kontrollimenetlust.

    Tabel 5

    Kontrollkatse läbimise/mitteläbimise kriteerium

    Kontrollimenetluse läbimise kriteerium

    CVTP suhe ≤ 1,075

    Kui CVTP on väiksem kui 0,925, tuleb tulemused esitada komisjonile täiendavaks analüüsiks, et teha kindlaks põhjus.

    8.   Aruandluse kord

    Sõiduki tootja koostab katsearuande iga katsetatud sõiduki kohta ja kannab aruandesse vähemalt järgmised kontrollkatse andmed.

    8.1.

    		 Üldandmed

    8.1.1.

    		 Sõiduki tootja nimi ja aadress

    8.1.2.

    		 Koostetehas(t)e aadress(id)

    8.1.3.

    		 Sõiduki tootja esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress

    8.1.4.

    		 Tüüp ja kaubanduslik nimetus

    8.1.5.

    		 Sõiduki ja CO2 heite seisukohast asjakohaste osade valimise kriteeriumid (tekst)

    8.1.6.

    		 Sõiduki omanik

    8.1.7.

    		 Läbisõidumõõdiku näit kütusekulu mõõtmise alustamisel (km)

    8.2.

    		 Sõiduki näitajad

    8.2.1.

    		 Sõiduki mudel / kaubanduslik nimetus

    8.2.2.

    		 VIN-kood

    8.2.2.1.

    		 Esimesena katsetatud sõiduki VIN-kood, kui katse on tehtud pärast seda, kui esimesena katsetatud sõiduk ei vastanud punkti 7.3 kohastele tolerantsidele.

    8.2.3.

    		 Sõiduki kategooria (N2, N3)

    8.2.4.

    		 Telgede konfiguratsioon

    8.2.5.

    		 Täismass (t)

    8.2.6.

    		 Sõidukirühm

    8.2.7.

    		 Sõiduki korrigeeritud tegelik mass (kg)

    8.2.8.

    		 Tootja arvepidamisfaili räsi

    8.2.9.

    		 Autorongi kogumass kontrollkatses (kg)

    8.2.10.

    		 Töökorras sõiduki mass

    8.3.

    		 Mootori peamised näitajad

    8.3.1.

    		 Mootori mudel

    8.3.2.

    		 Mootori sertifitseerimisnumber

    8.3.3.

    		 Mootori nimivõimsus (kW)

    8.3.4.

    		 Mootori töömaht (l)

    8.3.5.

    		 Mootori etalonkütuse tüüp (diisel/vedelgaas/surugaas…)

    8.3.6.

    		 Kütusekulu skeemi faili/dokumendi räsi

    8.4.

    		 Jõuülekande peamised näitajad

    8.4.1.

    		 Jõuülekande mudel

    8.4.2.

    		 Jõuülekande sertifitseerimisnumber

    8.4.3.

    		 Kaoskeemide koostamisel kasutatud põhivariant (variant 1 / variant 2 / variant 3 / standardväärtused)

    8.4.4.

    		 Jõuülekande tüüp

    8.4.5.

    		 Käikude arv

    8.4.6.

    		 Peaülekande ülekandearv

    8.4.7.

    		 Aeglusti tüüp

    8.4.8.

    		 Jõuvõtuvõll (jah/ei)

    8.4.9.

    		 Tõhususskeemi faili/dokumendi räsi

    8.5.

    		 Aeglusti peamised näitajad

    8.5.1.

    		 Aeglusti mudel

    8.5.2.

    		 Aeglusti sertifitseerimisnumber

    8.5.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)

    8.5.4.

    		 Aeglusti tõhususskeemi faili/dokumendi räsi

    8.6.

    		 Pöördemomendi muunduri näitajad

    8.6.1.

    		 Pöördemomendi muunduri mudel

    8.6.2.

    		 Pöördemomendi muunduri sertifitseerimisnumber

    8.6.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)

    8.6.4.

    		 Tõhususskeemi faili/dokumendi räsi

    8.7.

    		 Nurkülekande näitajad

    8.7.1.

    		 Nurkülekande mudel

    8.7.2.

    		 Telje sertifitseerimisnumber

    8.7.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)

    8.7.4.

    		 Nurkülekande ülekandearv

    8.7.5.

    		 Tõhususskeemi faili/dokumendi räsi

    8.8.

    		 Telje näitajad

    8.8.1.

    		 Telje mudel

    8.8.2.

    		 Telje sertifitseerimisnumber

    8.8.3.

    		 Kaoskeemi koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)

    8.8.4.

    		 Telje tüüp (nt standardne üksik veotelg)

    8.8.5.

    		 Telje ülekandearv

    8.8.6.

    		 Tõhususskeemi faili/dokumendi räsi

    8.9.

    		 Aerodünaamika

    8.9.1.

    		 Mudel

    8.9.2.

    		 CdxA koostamisel kasutatud sertifitseerimisvariant (standardväärtused/mõõtmine)

    8.9.3.

    		 CdxA sertifitseerimisnumber (vajaduse korral)

    8.9.4.

    		 CdxA väärtus

    8.9.5.

    		 Tõhususskeemi faili/dokumendi räsi

    8.10.

    		 Rehvi peamised näitajad

    8.10.1.

    		 Kõikide telgede rehvide sertifitseerimisnumbrid

    8.10.2.

    		 Kõikide telgede kõikide rehvide eriveeretakistustegurid

    8.11.

    		 Abiseadmete peamised näitajad

    8.11.1.

    		 Mootori jahutusventilaatori tehnoloogia

    8.11.1.1.

    		 Mootori jahutusventilaatori läbimõõt

    8.11.2.

    		 Roolipumba tehnoloogia

    8.11.3.

    		 Elektrisüsteemi tehnoloogia

    8.11.4.

    		 Pneumosüsteemi tehnoloogia

    8.12.

    		 Katsetingimused

    8.12.1.

    		 Sõiduki tegelik mass kontrollkatse jaoks (kg)

    8.12.2.

    		 Sõiduki tegelik mass kontrollkatse jaoks koos kasuliku koormusega (kg)

    8.12.3.

    		 Soojendamise kestus (min)

    8.12.4.

    		 Keskmine kiirus soojendamise ajal (km/h)

    8.12.5.

    		 Kütusekulu mõõtmise kestus (min)

    8.12.6.

    		 Asulasisese teepikkuse osa läbitud teepikkusest (%)

    8.12.7.

    		 Asulavälise teepikkuse osa läbitud teepikkusest (%)

    8.12.8.

    		 Kiirtee osa läbitud teepikkusest (%)

    8.12.9.

    		 Tühikäigul paigalseismise kestuse osakaal (%)

    8.12.10.

    		 Ümbritseva keskkonna keskmine temperatuur (°C)

    8.12.11.

    		 Tee seisukord (kuiv, märg, lumine, jäine, muu – palun täpsustada)

    8.12.12.

    		 Teepinna maksimaalne kõrgus merepinnast (m)

    8.12.13.

    		 Pideva tühikäigu kestus paigalseismisel (min)

    8.13.

    		 Kontrollkatse tulemused

    8.13.1.

    		 Kontrollkatse jaoks modelleerimisvahendiga arvutatud keskmine ventilaatori võimsus (kW)

    8.13.2.

    		 Modelleerimisvahendi abil arvutatud ratta töö edasisuunas kontrollkatse jooksul (kWh)

    8.13.3.

    		 Mõõdetud ratta töö edasisuunas kontrollkatse jooksul (kWh)

    8.13.4.

    		 Kontrollkatses kasutatud kütuse (kütuste) alumine kütteväärtus (MJ/kg)

    8.13.5.

    		 Kontrollkatses mõõdetud kütusekulu(d) (g/kWh)

    8.13.5.1.

    		 Kontrollkatses mõõdetud CO2 heite väärtus(ed) (g/kWh)

    8.13.6.

    		 Kontrollkatses mõõdetud kütusekulu(d), korrigeeritud (g/kWh)

    8.13.6.1.

    		 Kontrollkatses mõõdetud CO2 heite väärtus(ed), korrigeeritud (g/kWh)

    8.13.7.

    		 Kontrollkatse modelleeritud kütusekulu väärtus(ed) (g/kWh)

    8.13.7.1.

    		 Kontrollkatses modelleeritud CO2 heite väärtus(ed) (g/kWh)

    8.13.8.

    		 Kontrollkatse modelleeritud kütusekulu (g/kWh)

    8.13.8.1.

    		 Kontrollkatses modelleeritud CO2 heide (g/kWh)

    8.13.9.

    		 Kasutusotstarve (pikamaavedu / pikamaavedu (EMS) / piirkondlik vedu / piirkondlik vedu (EMS) / asulasisene vedu / kommunaalteenus / ehitusvedu)

    8.13.10.

    		 Sõiduki kontrollitud CO2 heide [g/(t·km)]

    8.13.11.

    		 Sõiduki teatatud CO2 heide [g/(t·km)]

    8.13.12.

    		 Kontrollimenetluses mõõdetud ja modelleeritud kütusekulu suhe (CVPT) (-)

    8.13.13.

    		 Kontrollkatse läbimine (jah/ei)

    8.13.14.

    		 Saasteainete heitkogused kontrollkatses

    8.13.14.1.

    		 CO (mg/kWh)

    8.13.14.2.

    		 THC (**) (mg/kWh)

    8.13.14.3.

    		 NMHC (***) (mg/kWh)

    8.13.14.4.

    		 CH4 (***) (mg/kWh)

    8.13.14.5.

    		 NOx (mg/kWh)

    8.13.14.6.

    		 PM-umber (#/kWh)

    8.13.14.7.

    		 Mootori töö edasisuunas (kWh)

    8.14.

    		 Tarkvara ja kasutajateave

    8.14.1.

    		 Modelleerimisvahendi versioon (X.X.X)

    8.14.2.

    		 Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg

    8.15.

    		 Modelleerimisvahendi sisendandmed punkti 7.1 kohaselt.

    8.16.

    		 Modelleerimise väljundandmed

    8.16.1.

    		 Modelleerimise koondtulemused

    Komaeraldusega väärtuste fail, mis on sama nimega kui tööfail ja mille nimelaiend on „.vsum“. See fail sisaldab modelleerimisvahendi graafilise kasutajaliidese versioonis loodud modelleeritud kontrollkatse koondtulemusi („sum exec data file“).

    8.16.2.

    		 Modelleerimise diskreeditud tulemused

    Komaeraldusega väärtuste fail, mille nimi koosneb VIN-koodist ja mõõteandmete faili nimest, nimelaiendiga „.vmod“. See fail sisaldab modelleerimisvahendi graafilise kasutajaliidese versioonis loodud modelleeritud kontrollkatse diskreeditud tulemusi („mod data file“).

    1. liide

    Peamised hindamisetapid ja põhivalemid, mida modelleerimisvahend rakendab kontrollimenetluse modelleerimisel

    Käesolevas liites kirjeldatakse peamisi hindamisetappe ja nende aluseks olevaid põhivalemeid, mida modelleerimisvahend rakendab kontrollimenetluse modelleerimisel.

    A OSA. CVTP teguri kindlaksmääramine

    Punktis 7.2.2 kirjeldatud CVTP tegur määratakse järgmiste arvutustega.

    1.

    Rattavõimsuse arvutamine

    Pöördemomendi andmeid, mis on saadud töödeldud mõõtmisandmetest vastavalt tabelile 4, korrigeeritakse momendimõõturi triivi suhtes järgmiselt:

    Formula

    kus:

    i

    =

    veotelje vasaku ja parema ratta indeks;

    Tcorr

    =

    triivi suhtes korrigeeritud pöördemomendi signaal [Nm];

    T

    =

    pöördemomendi signaal enne triivi korrigeerimist [Nm];

    Tdrift

    =

    momendimõõturi triiv, nagu on registreeritud triivi kontrollimisel kontrollkatse lõpus [Nm];

    t

    =

    ajasõlm [s];

    tstart

    =

    töödeldud mõõtmisandmete esimene ajatempel vastavalt tabelile 4 [s];

    tend

    =

    töödeldud mõõtmisandmete viimane ajatempel vastavalt tabelile 4 [s].

    Rattavõimsus arvutatakse ratta korrigeeritud pöördemomendi ja pöörlemissageduse alusel järgmiselt:

    Formula

    kus:

    i

    =

    veotelje vasaku ja parema ratta indeks;

    t

    =

    ajasõlm [s];

    Pwheel

    =

    rattavõimsus [kW];

    nwheel

    =

    ratta pöörlemissagedus [p/min];

    Tcorr

    =

    triivi suhtes korrigeeritud pöördemomendi signaal [Nm].

    Seejärel arvutatakse kogu rattavõimsus vasaku ja parema rattavõimsuse summana:

    Formula

    2.

    Pidurdamisega seotud kütusekulu (FCm-c) mõõdetud väärtuse kindlaksmääramine

    Punktis 7.2.2 esitatud „sissetöötamisfaasis mõõdetud ja korrigeeritud kütusekulu seoses pidurdamisega“ (BSFCm-c) tulemus arvutatakse modelleerimisvahendi abil allpool kirjeldatud viisil.

    Esimesel etapil arvutatakse kontrollkatses mõõdetud kütusekulu seoses pidurdamisega BSFCm toorväärtus järgmiselt:

    Formula

    kus:

    BSFCm

    =

    kontrollkatses mõõdetud kütusekulu seoses pidurdamisega toorväärtus [g/kWh];

    FCm (t)

    =

    kontrollkatse ajal mõõdetud kütuse massivooluhulga hetkväärtus [g/s];

    Δt

    =

    aja juurdekasvu kestus = 0,5 [s];

    Wwheel,pos,m

    =

    kontrollkatses mõõdetud ratta töö edasisuunas [kWh].
    Formula

    Teises etapis korrigeeritakse BSFCm kontrollkatses kasutatud kütuse alumise kütteväärtuse suhtes, mille tulemuseks on BSFCm,corr:

    Formula

    kus:

    BSFCm,corr

    =

    kontrollkatses mõõdetud kütusekulu seoses pidurdamisega korrigeeritud väärtus alumise kütteväärtuse mõju suhtes [g/kWh];

    NCVmeas

    =

    kontrollkatses kasutatud kütuse alumine kütteväärtus [MJ/kg] V lisa punkti 3.2 kohaselt;

    NCVstd

    =

    standardne alumine kütteväärtus vastavalt V lisa punkti 5.4.3.1 tabelile 5 [MJ/kg].

    Seda korrektsiooni kohaldatakse kõigi kütusetüüpide suhtes, st ka survesüütega diiselmootorite suhtes (vt joonealune märkus 2 tabelis 4a).

    Kolmandas etapis tehakse sissetöötamisfaasi korrektsioon:

    Formula

    kus:

    BSFCm-c

    =

    pidurdamisega seotud kütusekulu, mis on mõõdetud ja korrigeeritud sissetöötamisfaasi suhtes;

    ef

    =

    heitetaseme muutumistegur 0,98;

    mileage

    =

    sissetöötamise teepikkus (km).

    Segakütuseliste sõidukite puhul tehakse kõik kolm hindamisetappi eraldi mõlema kütuse jaoks.

    3.

    Modelleerimisvahendiga modelleeritud kütusekulu seoses pidurdamisega (BSFCsim) kindlaksmääramine

    Modelleerimisvahendi kontrollkatserežiimil rakendatakse mõõdetud rattavõimsust sisendina tagurpidi modelleerimise algoritmis. Kontrollkatse ajal rakendatavad käigud määratakse kindlaks, arvutades mootori pöörlemissagedused käigu kohta sõiduki mõõdetud kiirusel ja valides käigu, mis tagab mootori pöörlemissageduse, mis on kõige lähemal mootori mõõdetud pöörlemissagedusele. Automaatse jõulülitusega jõuülekannete puhul kasutatakse aktiivse pöördemomendi muunduriga faasides mõõtmisel saadud tegelikku käigusignaali.

    Telgülekande, nurkülekande, aeglustite, jõuülekannete ja jõuvõtuvõllide kadude mudeleid rakendatakse samamoodi nagu modelleerimisvahendi deklareerimisrežiimil.

    Roolipumba, pneumosüsteemi, elektrisüsteemi ja kliimaseadmesüsteemiga seotud abiseadmete võimsustarbe puhul kasutatakse modelleerimisvahendis konkreetse tehnoloogia kohta rakendatud üldisi väärtusi. Mootori jahutusventilaatori võimsustarbe arvutamiseks kasutatakse järgmisi valemeid:

    juhtum a) mootori jahutusventilaator, mis ei ole elektrilise ajamiga:

    Formula

    kus:

    Pfan

    =

    mootori jahutusventilaatori võimsustarve [kW];

    t

    =

    ajasõlm [s];

    nfan

    =

    ventilaatori mõõdetud pöörlemissagedus [p/min];

    Dfan

    =

    ventilaatori läbimõõt [mm];

    C1

    =

    7,32 kW;

    C2

    =

    1 200 p/min;

    C3

    =

    810 mm;

    juhtum b) elektrilise ajamiga jahutusventilaator:

    Pfan(t) = P el(t)  . 1,05

    Pfan

    =

    mootori jahutusventilaatori võimsustarve [kW];

    t

    =

    ajasõlm [s];

    Pel

    =

    punkti 5.6.1 kohaselt mõõdetud elektrivõimsus mootori jahutusventilaatori(te) klemmidel.

    Kui sõidukil toimuvad kontrollkatse ajal mootori seiskumise ja käivitumise sündmused, tehakse samasugune korrektsioon abiseadmete võimsustarbe ja mootori taaskäivitamise energia arvestamiseks, nagu modelleerimisvahendi deklareerimisrežiimil.

    Mootori kütuse hetkekulu FCsim(t) modelleeritakse iga 0,5-sekundilise ajavahemiku kohta järgmiselt:

    —

    interpoleerimine mootori kütusekulu skeemilt, kasutades mootori mõõdetud pöörlemissagedust ja tagasiarvutusest tulenevat mootori pöördemomenti, sealhulgas mootori mõõdetud pöörlemissagedusest arvutatud pöörlemisinertsi;

    —

    eespool kindlaks määratud mootori pöördemomendi vajadus piirdub sertifitseeritud mootori täiskoormuse suutlikkusega. Nende ajavahemike jooksul vähendatakse tagurpidi modelleerimisel vastavalt rattavõimsust. Näitaja BSFCsim arvutamisel võetakse arvesse allpool esitatud modelleeritud ratta võimsuskõverat (Pwheel,sim(t));

    —

    Punkti 2 alapunktides 8–10 esitatud määratlustele ja sõiduki mõõdetud kiirusele põhinedes rakendatakse asulasisese, asulavälise ja kiirteesõidu jaoks WHTC parandustegurit.

    Pidurdamisega seotud kütusekulu BSFCm-c, mis on modelleerimisvahendiga arvutatud ja mida kasutatakse punktis 7.2.2 CVTP teguri arvutamiseks, arvutatakse järgmiselt:

    Formula

    kus:

    BSFCsim

    =

    pidurdamisega seotud kütusekulu, mis on kontrollkatse jaoks kindlaks määratud modelleerimisvahendiga [g/kWh];

    t

    =

    ajasõlm [s];

    FCsim

    =

    mootorite kütuse hetkekulu [g/s];

    Δt

    =

    aja juurdekasvu kestus = 0,5 [s];

    FCESS,corr

    =

    kütusekulu korrigeerimine seoses lisavõimsuse vajadusega, mis tuleneb mootori seiskumisest ja käivitumisest (energiasäästusüsteemiga õhukompressor), nagu seda kohaldatakse modelleerimisvahendi deklareerimisrežiimil [g];

    Wwheel,pos,sim

    =

    modelleerimisvahendi abil kindlaks määratud ratta töö edasisuunas kontrollkatse jooksul (kWh);
    Formula

    fs

    =

    modelleerimissagedus = 2 [Hz];

    Pwheel,sim

    =

    modelleeritud rattavõimsus kontrollkatses [kW].

    Segakütuseliste mootorite puhul määratakse BSFCsim kindlaks mõlema kütuse puhul eraldi.

    B OSA. Pidurdamisega seotud saasteainete heite kindlaksmääramine

    Mootori võimsus arvutatakse mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi mõõdetud signaalidest järgmiselt:

    Formula

    kus:

    Peng,m

    =

    kontrollkatses mõõdetud mootori võimsus [kW];

    t

    =

    ajasõlm [s];

    neng

    =

    mootori mõõdetud pöörlemissagedus [p/min];

    Teng

    =

    mootori mõõdetud pöördemoment [Nm].

    Kontrollkatses mõõdetud mootori töö edasisuunas arvutatakse järgmiselt:

    Formula

    Weng,pos,m

    =

    kontrollkatses mõõdetud mootori töö edasisuunas [kWh];

    fs

    =

    mõõtesagedus = 2 [Hz];

    tstart

    =

    töödeldud mõõtmisandmete esimene ajatempel vastavalt tabelile 4 [s];

    tend

    =

    töödeldud mõõtmisandmete viimane ajatempel vastavalt tabelile 4 [s].

    Kontrollkatses mõõdetud pidurdamisega seotud saasteainete heide arvutatakse järgmiselt:

    Formula

    kus:

    BSEM

    =

    pidurdamisega seotud saasteainete heide, mis on mõõdetud kontrollkatses [g/kWh];

    EM

    =

    kontrollkatse ajal mõõdetud saasteainete massivooluhulga hetkeväärtus [g/s].

    (*)

    		 Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.96, lk 59).

    (**)

    		 Ainult juhul, kui seda komponenti on vaja mõõta vastavalt määruse (EL) 582/2011 II lisa 1. liite punktile 1.

    (***)

    		 Ottomootorite puhul..
    “

    (*1)  Arvesse tuleb võtta kõiki käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tootja sõidukeid ning nii keskmise suurusega veoautode kui ka raskete veoautode kontrollkatse tuleb teha vähemalt üks kord kuue aasta jooksul.

    (*2)  Kontrollkatse tehakse esimese kahe aasta jooksul.

    (1)  Tõusuaeg on aeg, mis kulub analüsaatori näidu jõudmiseks väärtusest 10 % väärtuseni 90 % lõppnäidust (t90–t10).

    (2)  Täpsus tuleb saavutada 100 minutile vastava kütuse kogu vooluhulga kohta.

    (3)  Mittelineaarsus on maksimaalne erinevus väljundsignaali ideaalsete ja tegelike karakteristikute vahel mõõtesuuruse suhtes konkreetse mõõteulatuse piires.

    (4)  Korratavus on samades mõõtmistingimustes tehtud sama mõõtesuuruse järjestikuste mõõtmiste tulemuste kokkulangevuse määr.

    (5)  Kui sõiduki suurim kiirus on väiksem kui 80 km/h, peab soojenduse ajal keskmine kiirus olema suurem kui sõiduki suurim kiirus miinus 10 km/h.

    (6)  Modelleerimisvahend korrigeerib kütusevoolu automaatselt vastavalt standardsele alumisele kütteväärtusele, võttes aluseks kontrollkatses kasutatud kütuse alumise kütteväärtuse vastavalt tabelile 4a.

    (7)  Kontrollkatses võib sõidukit käitada turul saadaoleva diislikütusega. Vastupidiselt etalondiislikütuse (B7) olukorrale hinnatakse turul saadaoleva kütuse alumise kütteväärtuse hälve suuremaks kui alumise kütteväärtuse määramisel saadud mõõtetäpsus.

    XII LISA

    „Xb LISA

    ELEKTRILISE JÕUSEADME OSADE SERTIFITSEERIMINE

    1.   Sissejuhatus

    Käesolevas lisas kirjeldatud osade katsemenetlused peavad modelleerimisvahendi jaoks andma elektrimasinasüsteemide, elektrilise jõuseadme integreeritud osade, hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osade, akusüsteemide ja kondensaatorisüsteemide sisendandmeid.

    2.   Mõisted ja lühendid

    Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    (1)

    „aku juhtplokk“ – elektrooniline seadis, mis juhib, kontrollib, tuvastab või arvutab akusüsteemi elektri- ja temperatuurifunktsioone ning tagab side akusüsteemi või aku või aku osa ja sõiduki muude juhtseadiste vahel;

    (2)

    „akuüksus“ – laetav energiasalvestussüsteem, kuhu kuuluvad sekundaarelemendid või sekundaarelementide komplektid, mis on tavaliselt ühendatud elemendi elektroonika, elektritoiteahelate ja liigvoolukaitsmega, sealhulgas elektriühendused ja välissüsteemide liidesed (välissüsteemid on näiteks sellised süsteemid, mis on ette nähtud temperatuuri reguleerimiseks, kõrgepinge ja madalpinge abi- ja sideseadmete jaoks);

    (3)

    „akusüsteem“ – laetav energiasalvestussüsteem, kuhu kuuluvad sekundaarelementide komplektid või akuüksus(ed) ja elektriahelad, elektroonika, välissüsteemide liidesed (näiteks temperatuurireguleerimissüsteem), aku juhtplokid ja kontaktorid;

    (4)

    „aku tüüpiline allsüsteem“ – akusüsteemi allsüsteem, kuhu kuuluvad kas jadamisi või paralleelselt ühendatud sekundaarelemendikomplektid või akuüksus(ed) ning elektriahelad, temperatuurireguleerimissüsteemi liidesed, juhtplokid ja elementide elektroonika;

    (5)

    „element“ – aku funktsionaalne põhimoodul, mis koosneb elektroodide, elektrolüüdi, mahuti, klemmide ja tavaliselt ka separaatorite komplektist ning mis on keemilise energia otsesel muundamisel saadava elektrienergia allikas;

    (6)

    „elemendi elektroonika“ – elektrooniline seadis, mis kogub ja võib jälgida elementide või elemendikomplektide või kondensaatorite või kondensaatorikomplektide temperatuuri- või elektriandmeid ning vajaduse korral sisaldab elektroonikat elementide või kondensaatorite tasakaalustamiseks;

    (7)

    „sekundaarelement“ – element, mida saab elektrienergiaga korduvalt laadida, kasutades pöörduvat keemilist reaktsiooni;

    (8)

    „kondensaator“ – seadis elektrienergia salvestamiseks, kasutades elektrokeemilises elemendis kahekihilist elektrostaatilist mahtuvust või elektrokeemilist pseudomahtuvust;

    (9)

    „kondensaatorielement“ – kondensaatori funktsionaalne põhimoodul, mis koosneb elektroodide, elektrolüüdi, kesta, klemmide ja tavaliselt ka separaatorite komplektist;

    (10)

    „kondensaatori juhtplokk“ – elektrooniline seadis, mis juhib, kontrollib, tuvastab või arvutab kondensaatorisüsteemi elektri- ja temperatuurifunktsioone ning tagab side kondensaatorisüsteemi või kondensaatoriüksuse või kondensaatoriüksuse osa ja sõiduki muude juhtseadiste vahel;

    (11)

    „kondensaatoriüksus“ – laetav energiasalvestussüsteem, kuhu kuuluvad kondensaatorielemendid või kondensaatorikomplektid, mis on tavaliselt ühendatud kondensaatorielementide elektroonika, elektritoiteahelate ja liigvoolukaitsmega, sealhulgas elektriühendused, välissüsteemide liidesed ja kondensaatori juhtplokk. Välissüsteemid on näiteks temperatuuri reguleerimise, kõrgepinge ning madalpinge abi- ja sidesüsteemid;

    (12)

    „kondensaatorisüsteem“ – laetav energiasalvestussüsteem, kuhu kuuluvad kondensaatorielemendid või kondensaatorikomplekt(id) või kondensaatoriüksus(ed) ja elektriahelad, elektroonika, välissüsteemide liidesed (näiteks temperatuurireguleerimissüsteem), kondensaatori juhtplokk ja kontaktorid;

    (13)

    „kondensaatori tüüpiline allsüsteem“ – kondensaatorisüsteemi allsüsteem, kuhu kuuluvad kas jadamisi või paralleelselt ühendatud kondensaatorikomplektid või kondensaatoriüksus(ed) ning elektriahelad, temperatuurireguleerimissüsteemi liidesed, juhtplokid ja kondensaatorielementide elektroonika;

    (14)

    „nC“ – voolutugevuse määr, mis võrdub n korda ühe tunni tühjakslaadimisvooluga väljendatuna amprites (st voolutugevus, mis nimimahtuvuse alusel kulub 1/n tundi katsetatava seadise täielikuks laadimiseks või tühjakslaadimiseks);

    (15)

    „astmeteta jõuülekanne“ – automaatne jõuülekanne, milles ülekandearv võib pidevas vahemikus sujuvalt muutuda;

    (16)

    „diferentsiaal“ – seadis, mis jaotab pöördemomendi kaheks, näiteks vasak- ja parempoolsete rataste jaoks, võimaldades kummalgi pöörelda erineval pöörete arvul. Diferentsiaalipidur või diferentsiaalilukustus (kui on olemas) võimaldavad pöördemomendi jaotamist nihutada või välja lülitada;

    (17)

    „diferentsiaali ülekandearv“ – diferentsiaali sisendpöörete (esmase veojõuallika poolel) ja diferentsiaali väljundpöörete (veorataste poolel) suhe, kui diferentsiaali mõlemad väljundvõllid pöörlevad samal pöörete arvul;

    (18)

    „jõuülekandesüsteem“ – jõuseadme omavahel ühendatud osad mehaanilise energia ülekandmiseks veojõuallika(te) ja rataste vahel;

    (19)

    „elektrimasin“ – energiamuundur, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks või vastupidi;

    (20)

    „elektrimasinasüsteem“ – sõidukile paigaldatud elektrilise jõuseadme osade kombinatsioon, mis koosneb elektrimasinast, vaheldist ja elektroonilis(t)est juhtseadis(t)est, sealhulgas välissüsteemide ühendused ja liidesed;

    (21)

    „elektrimasina tüüp“ – a) asünkroonmasin (ASM), b) ergutusega sünkroonmasin (ESM), c) püsimagnetitega sünkroonmasin (PSM) või d) reaktiivne sünkroonmasin (RM);

    (22)

    „asünkroonmasin“ – elektrimasina tüüp, milles rootori pöördemomendi tekitamiseks vajalik elektrivool saadakse staatori mähise magnetvälja elektromagnetilise induktsiooni teel;

    (23)

    „ergutusega sünkroonmasin“ – elektrimasina tüüp, mille staatori mitmefaasilised vahelduvvoolu-elektromagnetid tekitavad magnetvälja, mis pöördub samal ajal voolu suuna muutumisega elektrijuhtmes. Rootor vajab ergutuseks alalisvoolu;

    (24)

    „püsimagnetitega sünkroonmasin“ – elektrimasina tüüp, mille staatori mitmefaasilised vahelduvvoolu-elektromagnetid tekitavad magnetvälja, mis pöördub samal ajal voolu suuna muutumisega elektrijuhtmes. Terasrootorisse sisseehitatud püsimagnetid tekitavad püsiva magnetvälja;

    (25)

    „reaktiivne sünkroonmasin“ – elektrimasina tüüp, mille staatori mitmefaasilised vahelduvvoolu-elektromagnetid tekitavad magnetvälja, mis pöördub samal ajal voolu suuna muutumisega elektrijuhtmes. See tekitab mittepüsivaid magnetpooluseid ferromagnetilisel rootoril, millel ei ole mähiseid. Pöördemoment tekitatakse magnetilise takistusega;

    (26)

    „kaitsekest“ – komponendi integreeritud konstruktsiooniosa, mis ümbritseb siseosi ja kaitseb mis tahes suunast otsepuute eest;

    (27)

    „energiamuundur“ – süsteem, milles väljund- ja sisendenergia on eri liiki;

    (28)

    „veojõuallikas“ – jõuseadme energiamuundur, mis ei ole lisaseade ja mille väljundenergiat kasutatakse otseselt või kaudselt sõiduki liikumapanemiseks;

    (29)

    „veojõuallika liik“ – i) sisepõlemismootor, ii) elektrimasin või iii) kütuseelement;

    (30)

    „energiasalvestussüsteem“ – süsteem, mis salvestab energiat ja vabastab sisendenergiaga sama liiki energiat;

    (31)

    „veojõuallika energiasalvestussüsteem“ – jõuseadme energiasalvestussüsteem, mis ei ole lisaseade ja mille väljundenergiat kasutatakse otseselt või kaudselt sõiduki liikumapanemiseks;

    (32)

    „veojõuallika energiasalvestussüsteemi liik“ – i) kütusemahutisüsteem, ii) laetav energiasalvestussüsteem või iii) laetav mehaanilise energia salvestamise süsteem;

    (33)

    „energialiik“ – i) elektrienergia, ii) mehaaniline energia või iii) keemiline energia (sh kütused);

    (34)

    „kütusemahutisüsteem“ – veojõuallika keemilise energia salvestussüsteem, kus mahutites hoitakse vedelat või gaasilist kütust;

    (35)

    „käigukast“ – seade, mis muudab iga käigu jaoks kindlaksmääratud ülekandearvu alusel pöördemomenti ja pöörlemissagedust ning võib täita ka käiguvahetuse funktsiooni;

    (36)

    „käigu number“ – jõuülekandes edasisuunas liikumiseks vahetatavate kindla ülekandearvuga käikude identifikaator: suurima ülekandearvuga käigu number on 1; identifitseerimisnumber on ülekandearvu kahanemise järjekorras iga käigu korral 1 võrra suurem;

    (37)

    „ülekandearv“ – edasikäigu korral sisendvõlli pöörete arvu (esmase veojõuallika poolel) ja väljundvõlli pöörete arvu (veorataste poolel) suhe ilma libistuseta;

    (38)

    „suure mahtuvusega akusüsteem“ (HEBS) – akusüsteem või aku tüüpiline allsüsteem, mille maksimaalse tühjakslaadimisvoolu (ühik A, osade tootja poolt punkti 5.4.2.3.2 kohaselt esitatud 50 % laetustaseme korral) ja nimimahtuvuse (ühik Ah, 1 C tühjakslaadimisvoolu korral, ruumitemperatuuril) suhe on väiksem kui 10;

    (39)

    „suure võimsusega akusüsteem“ (HPBS) – akusüsteem või aku tüüpiline allsüsteem, mille maksimaalse tühjakslaadimisvoolu (ühik A, osade tootja poolt punkti 5.4.2.3.2 kohaselt esitatud 50 % laetustaseme korral) ja nimimahtuvuse (ühik Ah, 1 C tühjakslaadimisvoolu korral, ruumitemperatuuril) suhe on 10 või suurem;

    (40)

    „elektrilise jõuseadme integreeritud osa“ – elektrimasinasüsteemi ühendatud ühe- või mitmekiiruselise käigukastiga või diferentsiaaliga või mõlema funktsiooniga süsteem, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine kaitsekest,

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine õlituskontuur,

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine jahutuskontuur,

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine elektriühendus.

    Peale selle peab elektrilise jõuseadme integreeritud osa vastama järgmistele kriteeriumidele:

    —

    sellel võib sõiduki veorataste jaoks olla ainult väljundvõll (üks või mitu) ja sellel ei tohi süsteemile veojõumomendi andmiseks olla ühtegi sisendvõlli;

    —

    kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub rohkem kui üks elektrimasin, siis tuleb iga käesoleva lisa kohaselt tehtava katse jaoks kõik elektrimasinad ühendada ühe alalisvoolutoiteallikaga;

    —

    kui süsteemi kuulub mitmekiiruseline käigukast, siis võivad käigukastil olla ainult eraldi käiguastmed;

    (41)

    „elektrilise jõuseadme integreeritud osa konstruktsioonitüüpi rattaajam“ – elektrilise jõuseadme integreeritud osa, millel on kas üks väljundvõll või kaks väljundvõlli, mis on ühendatud otse rattarummu(de)ga. Käesolevas lisas tehakse vahet kahel konfiguratsioonil:

    —

    konfiguratsioon L – ühe väljundvõlli korral paigaldatakse sama komponent kaks korda sümmeetriliselt (st üks sõiduki vasakule küljele ja teine pikisuunas samale rattapositsioonile sõiduki paremale küljele);

    —

    konfiguratsioon T – kahe väljundvõlli korral paigaldatakse ainult üks komponent, nii et üks väljundvõll on ühendatud vasakule küljele ja teine väljundvõll pikisuunas samale rattapositsioonile sõiduki paremale küljele;

    (42)

    „hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa“ (IHPC Type 1) – mitme elektrimasinasüsteemi ühendatud mitmekiiruselise käigukastiga süsteem, millel on kõigi osade ühine kaitsekest ja vähemalt üks järgmistest omadustest:

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine õlituskontuur,

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine jahutuskontuur,

    —

    vähemalt kahel komponendil on ühine elektriühendus.

    Peale selle peab hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa vastama järgmistele kriteeriumidele:

    —

    sellel võib süsteemile veojõumomendi andmiseks olla ainult üks sisendvõll ja ainult üks väljundvõll sõiduki veorataste jaoks;

    —

    kõigis käesoleva lisa kohaselt tehtavates katsetes võib kasutada ainult eraldi käiguastmeid;

    —

    see peab jõuseadet võimaldama kasutada paralleel-hübriidseadmena (vähemalt ühel režiimil, mida kasutatakse kõigis käesoleva lisa kohaselt tehtud katsetes);

    —

    seda peab jõuülekande katses saama VI lisa kohaselt katsetada, kui elektritoiteallikas on vastavalt punkti 4.4.1.2 alapunktile b lahti ühendatud;

    —

    kõigi käesoleva lisa kohaselt tehtavate katsete jaoks ühendatakse kõik elektrimasinad ühe alalisvoolutoiteallikaga;

    —

    üheski käesoleva lisa kohaselt tehtavas katses ei tohi hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osas kasutatav käigukast töötada astmeteta käigukastina;

    —

    hüdrodünaamiline pöördemomendi muundur ei tohi olla hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa;

    (43)

    „sisepõlemismootor“ – energiamuundur, mis muundab põlevkütuse keemilise energia perioodilise või pideva oksüdatsiooni teel mehaaniliseks energiaks;

    (44)

    „vaheldi“ – elektrienergia muundur, mis muundab alalisvoolu ühe- või mitmefaasiliseks vahelduvvooluks;

    (45)

    „lisaseade“ – energiat tarbiv, muundav või salvestav või energiaga varustav seade, mille puhul energiat ei kasutata otseselt ega kaudselt sõiduki liikumapanemiseks, kuid mis on vajalik jõuseadme tööks ja mida seetõttu peetakse jõuseadme osaks;

    (46)

    „jõuseade“ – kõik sõiduki veojõuallikad, nende energiasalvestussüsteem(id) ja jõuülekandesüsteem(id), mis annavad ratastele sõiduki liikumapanemiseks vajalikku mehaanilist energiat, ning lisaseadmed;

    (47)

    „nimimahtuvus“ – nende ampertundide koguarv, mida on võimalik saada täielikult laetud akust ja mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 5.4.1.3;

    (48)

    „nimipöörlemissagedus“ – elektrimasinasüsteemi suurim pöörlemissagedus, mille korral üldine pöördemoment on maksimaalne;

    (49)

    „toatemperatuur“ – ümbritseva õhu temperatuur peab katsekambris olema 25 ±10 °C;

    (50)

    „laetustase“ – akusüsteemis salvestatud elektrilaeng, mida saab kasutada ja mida väljendatakse protsendina punkti 5.4.1.3 kohasest akusüsteemi nimimahtuvusest (0 % on tähendab tühja ja 100 % täis akut);

    (51)

    „katsetatav seade“ – elektrimasinasüsteem, elektrilise jõuseadme integreeritud osa või hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa, mida tegelikult katsetatakse;

    (52)

    „katsetatav aku“ – akusüsteem või aku tüüpiline allsüsteem, mida tegelikult katsetatakse;

    (53)

    „katsetatav kondensaator“ – kondensaatorisüsteem või kondensaatori tüüpiline allsüsteem, mida tegelikult katsetatakse.

    Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi lühendeid:

    AC

    vahelduvvool,

    DC

    alalisvool,

    DCIR

    sisetakistus alalisvoolu korral,

    EMS

    elektrimasinasüsteem,

    OCV

    avatud ahela pinge,

    SC

    standardtsükkel.

    3.   Üldnõuded

    Kalibreerimislabori ruumid peavad vastama kas standardi IATF 16949, ISO 9000 seeria või ISO/IEC 17025 nõuetele. Kõik kalibreerimisel ja/või kontrollimisel laboris kasutatavad etalonmõõteseadmed peavad vastama riiklikele või rahvusvahelistele standarditele.

    3.1.   Mõõteseadmete tehnilised nõuded

    Mõõteseadmete täpsus peab vastama järgmistele nõuetele:

    Tabel 1

    Nõuded mõõtesüsteemide kohta

    Mõõtesüsteem

    Täpsus (1)

    Pöörete arv

    0,5 % pöörlemissageduse analüsaatori näidust või 0,1 % maksimaalsest kalibreerimisväärtusest (2) (olenevalt sellest, kumb on suurem)

    Pöördemoment

    0,6 % pöördemomendi analüsaatori näidust või 0,3 % maksimaalsest kalibreerimisväärtusest (2) või 0,5 Nm (olenevalt sellest, kumb on suurem)

    Voolutugevus

    0,5 % voolutugevuse analüsaatori näidust või 0,25 % maksimaalsest kalibreerimisväärtusest (2) või 0,5 A (olenevalt sellest, kumb on suurem)

    Pinge

    0,5 % pinge analüsaatori näidust või 0,25 % maksimaalsest kalibreerimisväärtusest (2) (olenevalt sellest, kumb on suurem)

    Temperatuur

    1,5 K

    Mitmepunktikalibreerimine on lubatud, mis tähendab, et mõõtesüsteemi võib kalibreerida nimiväärtuseni, mis on väiksem kui mõõtesüsteemi ulatus.

    3.2.   Andmete registreerimine

    Kõiki mõõteandmeid (välja arvatud temperatuur) mõõdetakse ja registreeritakse sagedusega vähemalt 100 Hz. Temperatuuri mõõtmise sageduseks on piisav vähemalt 10 Hz.

    Signaalide filtreerimine on lubatud kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. Igasugust andmete moonutamist tuleb vältida.

    4.   Elektrimasinasüsteemide, elektrilise jõuseadme integreeritud osade ja hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osade katsetamine

    4.1.   Katsetingimused

    Katsetatava seadme paigaldamisel ning parameetrite (voolutugevus, pinge, vaheldi võimsus, pöörlemissagedus ja pöördemoment) kindlaksmääramisel tuleb järgida joonist 1 ja punkti 4.1.1.

    Joonis 1

    Elektrimasinasüsteemi või elektrilise jõuseadme integreeritud osa mõõtmise tingimused

    Image 20

    4.1.1.   Võimsusnäitajate valemid

    Võimsuse arvnäitajate arvutamiseks kasutatakse järgmisi valemeid.

    4.1.1.1.   Vaheldi võimsus

    Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitav või antav elektrivõimsus arvutatakse järgmise valemiga:

    PINV_in = VINV_in × IINV_in

    kus:

    PINV_in

    on vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitav või antav elektrivõimsus vaheldi alalisvoolupoolel (või alalisvoolumuunduri alalisvooluallika poolel) [W];

    VINV_in

    on vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) sisendpinge vaheldi alalisvoolupoolel (või alalisvoolumuunduri alalisvooluallika poolel) [V];

    IINV_in

    on vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) sisendvoolutugevus vaheldi alalisvoolupoolel (või alalisvoolumuunduri alalisvooluallika poolel) [A].

    Vaheldi(te) (või alalisvoolumuunduri(te), kui see on asjakohane) mitme ühenduse korral alalisvoolu-toiteallikaga, nagu on määratletud punktis 4.1.3, mõõdetakse vaheldi kõigi võimsuste kogusumma.

    4.1.1.2.   Mehaaniline võimsus

    Katsetatava seadme mehaaniline väljundvõimsus arvutatakse järgmise valemiga:

    Formula

    kus

    PUUT_out

    on katsetatava seadme väljundvõimsus [W];

    TUUT

    on katsetatava seadme pöördemoment [Nm];

    n

    on katsetatava seadme pöörlemissagedus [min–1].

    Elektrimasinasüsteemi pöördemomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse pöörleval võllil. Elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul pöördemomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse käigukasti väljundpoolel või diferentsiaali väljundpool(t)el, kui süsteemi kuulub ka diferentsiaal.

    Integreeritud diferentsiaaliga elektrilise jõuseadme integreeritud osa väljundmomendi mõõteseadme(d) võib paigaldada kas mõlemale väljundpoolele või ainult ühele neist. Kui katsepaigaldise väljundpoolel on ainult üks dünamomeeter, peab integreeritud diferentsiaaliga elektrilise jõuseadme integreeritud osa vaba pöörlev ots olema pöörlevalt lukustatud väljundpoole teise otsa külge (näiteks rakendatud diferentsiaalilukuga või mis tahes muu mehaanilise diferentsiaalilukustusega, mida kasutatakse ainult mõõtmiseks).

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa konstruktsioonitüüpi rattaajami korral võib mõõta kas ühte või kahte sellist osa. Kahe osa mõõtmisel peavad konfiguratsioonist sõltuvalt olema täidetud järgmised nõuded.

    —

    Konfiguratsiooni L pöördemomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse käigukasti väljundpoolel. Sel juhul võetakse sisendparameetri „NrOfDesignTypeWheelMotorMeasured“ väärtuseks 1.

    —

    Konfiguratsiooni T puhul võib väljundmomendi mõõteseadme(d) paigaldada kas mõlemale väljundvõllile või ainult ühele neist.

    (a)

    Kui mõlemale väljundvõllile on paigaldatud väljundmomendi mõõteseadmed, siis peavad olema täidetud järgmised nõuded.

    —

    Kahe väljundvõlli pöördemomendi väärtused liidetakse katsestendi andmete töötlemisel või andmete järeltöötlemisel.

    —

    Väljundvõllide pöörlemissageduste keskmine väärtus arvutatakse katsestendi andmete töötlemisel või järeltöötlemisel.

    —

    Sel juhul võetakse sisendparameetri „NrOfDesignTypeWheelMotorMeasured“ väärtuseks 2.

    (b)

    Kui ainult ühele väljundvõllile on paigaldatud väljundmomendi mõõteseade, siis peavad olema täidetud järgmised nõuded.

    —

    Pöördemomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse käigukasti väljundpoolel.

    —

    Sel juhul võetakse sisendparameetri „NrOfDesignTypeWheelMotorMeasured“ väärtuseks 1.

    4.1.2.   Sissetöötamine

    Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, võib katsetataval seadmel teha sissetöötamismenetluse. Sissetöötamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid.

    —

    Katsetatava seadme (välja arvatud rattaotsad) mõõtmise aeg koos valikulise sissetöötamisega ei tohi kokku ületada 120 tundi.

    —

    Sissetöötamisel on lubatud kasutada ainult tehaseõli. Sissetöötamiseks kasutatud õli võib kasutada ka punkti 4.2 kohasel katsetamisel.

    —

    Pöörlemissageduse ja pöördemomendi profiili määrab sissetöötamise jaoks kindlaks komponendi tootja.

    —

    Komponendi tootja peab sissetöötamismenetluse kestuse, pöörlemissageduse, pöördemomendi ja õli temperatuuri dokumenteerima ning esitama tüübikinnitusasutusele.

    —

    Õli temperatuuri (punkt 4.1.8.1), mõõtetäpsuse (punkt 3.1) ja katsepaigaldise (punktid 4.1.3-4.1.7) nõuded ei kehti sissetöötamise kohta.

    4.1.3.   Vaheldi toiteallikas

    Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) jaoks tuleb kasutada konstantse pingega alalisvoolu-toiteallikat, mis võimaldab tarbitavat või antavat elektrivõimsust käesolevas lisas ettenähtud katsete vältel katsetatava seadme maksimaalsel (mehaanilisel või elektrilisel) võimsusel vaheldile anda või vaheldist vastu võtta (või alalisvoolumuundurile/-muundurist, kui see on asjakohane).

    Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) alalisvoolu-sisendpinge peab kõigil ajavahemikel, millal modelleerimisvahendi sisendandmete määramisel aluseks võetavaid tegelikke mõõteandmeid registreeritakse, jääma ±2 % piiresse katsetatava seadme alalisvoolu-sisendpinge ettenähtud väärtusest.

    Punkti 4.2 tabelis 2 on kindlaks määratud, missugus(t)el pingetaseme(te)l katsed tehakse. Mõõta tuleb kahel pingetasemel:

    —

    Vmin,Test on katsetatava seadme alalisvoolu-sisendpinge ettenähtud väärtus, mis vastab miinimumpingele piiramata tunnussuuruse korral;

    —

    Vmax,Test on katsetatava seadme alalisvoolu-sisendpinge ettenähtud väärtus, mis vastab maksimumpingele piiramata tunnussuuruse korral.

    4.1.4.   Paigaldis ja juhtmestik

    Kogu juhtmestik ja varjestus, kõik kronsteinid jne peavad vastama tingimustele, mille on kindlaks määranud katsetatava seadme eri osade tootja(d).

    4.1.5.   Jahutussüsteem

    Elektrimasinasüsteemi kõigi osade temperatuur peab iga käesoleva lisa kohaselt tehtava katse ajal kogu aeg jääma komponendi tootja poolt lubatud vahemikku. Elektrilise jõuseadme integreeritud osa ja hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa korral kehtib see ka kõigi kõnealuse osa komponentide kohta (näiteks käigukastid ja võllid).

    4.1.5.1.   Jahutusvõimsus katsete ajal

    4.1.5.1.1.   Jahutusvõimsus pöördemomendi piirnäitajate mõõtmisel

    Kõigi punkti 4.2 kohaselt tehtavate katsete jaoks (välja arvatud punkti 4.2.6 kohane elektrivõimsuse kaardistamise tsükli katse) peab komponendi tootja teatama, kui mitut jahutuskontuuri kasutatakse välise soojusvahetiga ühendamiseks. Iga välise soojusvahetiga ühendatava kontuuri kohta esitatakse järgmised näitajad (mis tuleb tagada katsetatava seadme jahutuskontuuri sissevooluava juures):

    —

    jahutusvedeliku maksimaalne massivooluhulk või maksimaalne sissevoolurõhk, mille on esitanud komponendi tootja;

    —

    jahutusvedeliku lubatud maksimumtemperatuur, mille on esitanud komponendi tootja;

    —

    maksimaalne võimalik jahutusvõimsus katsestendil.

    Need teatatud väärtused dokumenteeritakse konkreetse komponendi teabedokumendis.

    Järgmised tegelikud väärtused peavad teatatud maksimumväärtustest olema väiksemad ja need tuleb registreerida iga välise soojusvahetiga ühendatud jahutuskontuuri kohta iga punkti 4.2 kohaselt tehtava katse (välja arvatud punkti 4.2.6 kohane elektrivõimsuse kaardistamise tsükli katse) katseandmete juures:

    —

    jahutusvedeliku mahuvooluhulk või massivooluhulk;

    —

    jahutusvedeliku temperatuur katsetatava seadme jahutuskontuuri sissevooluava juures;

    —

    jahutusvedeliku temperatuur katsetatava seadme poolel katsestendi soojusvaheti sisse- ja väljavooluava juures.

    Kõigis punkti 4.2 kohaselt tehtavates katsetes peab vedelikjahutuse korral jahutusvedeliku miinimumtemperatuur katsetatava seadme jahutuskontuuri sissevooluava juures olema 25 °C.

    Kui käesoleva lisa kohasel katsetamisel kasutatakse muid jahutusvedelikke kui tavaliselt, siis tuleb jälgida, et need ei ületa komponendi tootja ettenähtud piirtemperatuure.

    Vedelikjahutuse korral määratakse katsestendi suurim võimalik jahutusvõimsus jahutusvedeliku massivooluhulga, katsetatava seadme poolel oleva katsestendi-soojusvaheti temperatuuride erinevuse ja jahutusvedeliku erisoojuse järgi.

    Katsepaigaldisel ei tohi katsetatava seadme komponentide sundjahutuseks olla lisaventilaatorit.

    4.1.6.   Vaheldi

    Vaheldi peab töötama samas režiimis ja samas seadistuses, nagu komponendi tootja on sõiduki tegelikes kasutustingimustes ette näinud.

    4.1.7.   Keskkonnatingimused katsekambris

    Kõik katsed tehakse katsekambris õhutemperatuuril 25 ±10 °C. Õhutemperatuuri mõõdetakse katsetatavast seadmest 1 m kaugusel.

    4.1.8.   Määrdeõli elektrilise jõuseadme integreeritud osade või hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa jaoks

    Määrdeõli peab vastama punktides 4.1.8.1–4.1.8.4 esitatud tingimustele. Neid nõuded ei kehti elektrimasinasüsteemide kohta.

    4.1.8.1.   Õli temperatuur

    Õli temperatuuri mõõdetakse õlivanni keskel või muus sobivas kohas, järgides head inseneritava.

    Komponendi tootja võib temperatuuri hoidmiseks ettenähtud piirides vajaduse korral kasutada punkti 4.1.8.4 kohast täiendavat reguleerimissüsteemi.

    Õli välise konditsioneerimise korral (sellist õli lisatakse üksnes katsetamiseks) saab õli temperatuuri mõõta katsetatava seadme korpusest konditsioneerimissüsteemi minevas väljavoolutorus kuni 5 cm kaugusel väljavooluavast. Kummalgi juhul ei tohi õli temperatuur ületada komponendi tootja ettenähtud piirtemperatuuri. Tüübikinnitusasutusele tuleb esitada kindel tehniline põhjendus, milles näidatakse, et välist õlikonditsioneerimissüsteemi ei kasutata katsetatava seadme kasuteguri suurendamiseks. Nendes õlikontuurides, mis ei kuulu elektrimasinasüsteemi ühegi osa jahutuskontuuri ega ole sellega ühendatud, ei tohi temperatuur ületada 70 °C.

    4.1.8.2.   Õli kvaliteet

    Mõõtmiseks kasutatakse üksnes katsetatava seadise komponentide tootja ettenähtud tehaseõlisid.

    4.1.8.3.   Õli viskoossus

    Kui tehases on täitmiseks lubatud kasutada erinevaid õlisid, siis peab komponendi tootja katsetatava seadme sertifitseerimisega seotud mõõtmisteks valima õli, mille kinemaatiline viskoossus samal temperatuuril on ±10 % piires suurima viskoossusega õli kinemaatilisest viskoossusest (KV100 jaoks lubatud hälbe piires).

    4.1.8.4.   Õlitase ja konditsioneerimine

    Õlitase või täitemaht peab jääma komponendi tootja hooldusjuhistes näidatud maksimum- ja miinimumtaseme vahele.

    Lubatud on kasutada välist õlikonditsioneerimis- ja -filtreerimissüsteemi. Katsetatava seadme korpust võib õlikonditsioneerimissüsteemi lisamiseks muuta.

    Hea inseneritava kohaselt ei tohi õlikonditsioneerimissüsteem olla paigaldatud viisil, mis võimaldab muuta katsetatava seadme õlitaset eesmärgiga suurendada kasutegurit või tekitada veojõumomenti.

    4.1.9.   Märkide tähendused

    4.1.9.1.   Pöördemoment ja võimsus

    Pöördemomendi ja võimsuse mõõdetud väärtused on plussmärgiga, kui katsetatav seade on veojõustendis vedav üksus, ja miinusmärgiga, kui katsetatav seade on pidurdav üksus (st veojõustendi üksus veab katsetatavat seadet).

    4.1.9.2.   Voolutugevus

    Voolutugevuse mõõdetud väärtused on plussmärgiga, kui katsetatav seade saab elektrienergiat vaheldi toiteallikast (või alalisvoolumuundurist, kui see on asjakohane), ning miinusmärgiga, kui katsetatav seade annab elektrienergiat vaheldisse (või alalisvoolumuundurisse, kui see on asjakohane) ja toiteallikasse.

    4.2.   Katsed, mida tuleb teha

    Tabelis 2 on esitatud kõik katsed, mida on vaja teha iga 13. liite kohaselt määratud konkreetse elektrimasinasüsteemi tüüpkonna või elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüpkonna sertifitseerimiseks.

    Punkti 4.2.6 kohane elektrivõimsuse kaardistamise tsükkel ja punkti 4.2.3 kohane õhutakistuse kõver jäetakse välja kõigi teiste tüüpkonna liikmete korral peale algseadme.

    Kui tootja taotluse korral kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõiget 5, siis tuleb konkreetse elektrimasina või elektrilise jõuseadme integreeritud osa korral teha ka punkti 4.2.6 kohane elektrivõimsuse kaardistamise tsükkel ja registreerida punkti 4.2.3 kohane õhutakistuse kõver.

    Tabel 2

    Elektrimasinasüsteemidega või elektrilise jõuseadme integreeritud osadega tehtavate katsete ülevaade

    Katsetamine

    Viide punktile

    Ettenähtud pingetase(med) (vastavalt punktile 4.1.3)

    Algseadme puhul kohustuslik

    Tüüpkonna muude liikmete puhul kohustuslik

    Maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi piirnäitajad

    4.2.2

    Vmin,Test ja Vmax,Test

    jah

    jah

    Õhutakistuse kõver

    4.2.3

    Vmin,Test või Vmax,Test

    jah

    ei

    30 minuti pidev maksimaalne pöördemoment

    4.2.4

    Vmin,Test ja Vmax,Test

    jah

    jah

    Ülekoormuse näitajad

    4.2.5

    Vmin,Test ja Vmax,Test

    jah

    jah

    Elektrivõimsuse kaardistamise tsükkel

    4.2.6

    Vmin,Test ja Vmax,Test

    jah

    ei

    4.2.1.   Üldnõuded

    Katse jooksul tuleb mõõtmisel kasutada kõiki katsetatava seadme temperatuure, mis on komponendi tootja kindlaksmääratud piires.

    Kõigi katsete korral tuleb kasutada võimsuse vähendamise funktsiooni, lähtudes elektrimasinasüsteemi täisvõimsuse piirtemperatuurist. Kui elektrimasinasüsteemi mittekuuluvate muude süsteemide täiendavad parameetrid avaldavad mõju võimsuse vähendamise omadustele sõidukisisestes rakendustes, siis ei võeta neid täiendavaid parameetreid ühegi käesoleva lisa kohaselt tehtava katse korral arvesse.

    Elektrimasinasüsteemi puhul tuleb kõik pöördemomendi ja pöörlemissageduse väärtused esitada elektrimasina pöörleva võlli kohta, kui ei ole öeldud teisiti.

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul tuleb kõik pöördemomendi ja pöörlemissageduse väärtused esitada käigukasti väljundpoole kohta või diferentsiaali väljundpoole kohta (kui süsteemi kuulub ka diferentsiaal), kui ei ole öeldud teisiti.

    4.2.2.   Maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi piirnäitajate katse

    Selles katses mõõdetakse katsetatava seadme maksimaalseid ja minimaalseid pöördemomendi näitajaid, et kontrollida süsteemi jaoks esitatud piirnäitajaid.

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa katse tehakse ainult selle käiguga, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1. Juhul kui kahe käigu ülekandearv on väärtusest 1 sama kaugel, tehakse katse ainult suurema ülekandearvuga käiguga.

    4.2.2.1.   Väärtuste teatamine komponendi tootja poolt

    Enne katsetamist peab komponendi tootja teatama katsetatava seadme maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi katsetatava seadme pöörlemissageduse funktsioonina vahemikus pöörete arvust 0 p/min kuni suurima pöörete arvuni katsetatava seadme töös. See teatatakse kummagi pingetaseme (Vmin,Test and Vmax,Test) kohta eraldi.

    4.2.2.2.   Maksimaalse pöördemomendi piirnäitajate kontrollimine

    Enne katse algust hoitakse katsetatavat seadet (ilma et süsteem töötaks) vähemalt kahe tunni vältel ümbritseva õhu temperatuuril 25 ±10 °C. Kui see katse tehakse kohe pärast mis tahes muud käesoleva lisa kohast katset, siis võib vähemalt kahe tunni jooksul ettevalmistamise ära jätta või selle aega lühendada, kui katsetatav seade jääb katsekambrisse ja ümbritseva õhu temperatuur katsekambris püsib 25 ±10 °C piires.

    Vahetult enne katse alustamist lastakse katsetataval seadmel tootja soovitatud pöörlemissagedusel 3 minutit katsestendil töötada võimsusega, mis moodustab 80 % maksimumvõimsusest.

    Katsetatava seadme väljundmomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse vähemalt kümnel erineval pöörete arvul, et määrata õigesti maksimaalse pöördemomendi kõver kõige väiksema ja kõige suurema pöörlemissageduse vahel.

    Kõige väiksema pöörlemissageduse jaoks ettenähtud väärtuse määrab komponendi tootja sellise pöörete arvu korral, mis on 2 % komponendi tootja poolt punkti 4.2.2.1 kohaselt teatatud suurimast pöörete arvust katsetatava seadme töös või väiksem. Kui katsepaigaldis ei võimalda süsteemil töötada nii madalate pöörete seadepunktis, määrab komponendi tootja väikseima pöörete arvu ettenähtud väärtuseks kõige väiksema pöörete arvu, mida on konkreetse katsepaigaldisega on võimalik saavutada.

    Kõige suurema pöörlemissageduse jaoks ettenähtud väärtuse määrab suurim pöörete arv katsetatava seadme töös, mille komponendi tootja on teatanud vastavalt punktile 4.2.2.1.

    Ülejäänud 8 või enam erinevat pöörlemissageduse seadeväärtust peavad jääma pöörlemissageduse kõige väiksema ja kõige suurema seadeväärtuse vahele ning need määrab kindlaks komponendi tootja. Pöörlemissageduse kahe kõrvutise seadeväärtuse vahe ei tohi olla suurem kui 15 % komponendi tootja teatatud suurimast pöörete arvust katsetatava seadme töös.

    Igat tööpunkti tuleb katsetada vähemalt 3 sekundit. Katsetatava seadme väljundmomendi ja pöörlemissageduse kohta registreeritakse mõõtmise viimase sekundi keskmine väärtus. Kogu katse ei tohi kesta kauem kui 5 minutit.

    4.2.2.3.   Minimaalse pöördemomendi piirnäitajate kontrollimine

    Enne katse algust hoitakse katsetatavat seadet (ilma et süsteem töötaks) vähemalt kahe tunni vältel ümbritseva õhu temperatuuril 25 ±10 °C. Kui see katse tehakse kohe pärast mis tahes muud käesoleva lisa kohast katset, siis võib vähemalt kahe tunni jooksul ettevalmistamise ära jätta või selle aega lühendada, kui katsetatav seade jääb katsekambrisse ja ümbritseva õhu temperatuur katsekambris püsib 25 ±10 °C piires.

    Vahetult enne katse alustamist lastakse katsetataval seadmel tootja soovitatud pöörlemissagedusel 3 minutit katsestendil töötada võimsusega, mis moodustab 80 % maksimumvõimsusest.

    Katsetatava seadme väljundmomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse samadel pöörlemissagedustel, mis on valitud punktis 4.2.2.2.

    Igat tööpunkti tuleb katsetada vähemalt 3 sekundit. Katsetatava seadme väljundmomendi ja pöörlemissageduse kohta registreeritakse mõõtmise viimase sekundi keskmine väärtus. Kogu katse ei tohi kesta kauem kui 5 minutit.

    4.2.2.4.   Tulemuste tõlgendamine

    Komponendi tootja poolt punkti 4.2.2.1 kohaselt teatatud katsetatava seadme maksimaalne pöördemoment loetakse lõppväärtuseks, kui see ei ole suurem kui +2 % üldisest maksimaalsest pöördemomendist ega suurem kui +4 % muudes mõõtekohtades punkti 4.2.2.2 kohaselt mõõdetud väärtustest, mille korral pöörlemissageduse lubatud hälve on ±2 %.

    Kui komponendi tootja teatatud maksimaalse pöördemomendi väärtused ületavad eespool kindlaks määratud piirnäitajaid, siis kasutatakse lõppväärtustena tegelikke mõõdetud väärtusi.

    Kui katsetatava seadme maksimaalse pöördemomendi väärtused, mille komponendi tootja on esitanud vastavalt punktile 4.2.2.1, on väiksemad kui punkti 4.2.2.2 kohaselt mõõdetud väärtused, siis kasutatakse lõppväärtustena komponendi tootja teatatud väärtusi.

    Komponendi tootja poolt punkti 4.2.2.1 kohaselt teatatud katsetatava seadme minimaalne pöördemoment loetakse lõppväärtuseks, kui see ei ole väiksem kui –2 % üldisest minimaalsest pöördemomendist ega väiksem kui –4 % muudes mõõtekohtades punkti 4.2.2.3 kohaselt mõõdetud väärtustest, mille korral pöörlemissageduse lubatud hälve on ±2 %.

    Kui komponendi tootja teatatud minimaalse pöördemomendi väärtused ületavad eespool kindlaks määratud piirnäitajaid, siis kasutatakse lõppväärtustena tegelikke mõõdetud väärtusi.

    Kui katsetatava seadme minimaalse pöördemomendi väärtused, mille komponendi tootja on esitanud vastavalt punktile 4.2.2.1, on suuremad kui punkti 4.2.2.3 kohaselt mõõdetud väärtused, siis kasutatakse lõppväärtustena komponendi tootja teatatud väärtusi.

    4.2.3.   Õhutakistuse kõvera katse

    Selle katsega mõõdetakse katsetatavas seadmes takistuskadusid, st mehaanilist ja/või elektrivõimsust, mida on vaja süsteemi teatava pöörlemissagedusega pöörlema panemiseks väliseid energiaallikaid kasutades.

    Katsetatavat seadet hoitakse (ilma et süsteem töötaks) vähemalt kahe tunni vältel ümbritseva õhu temperatuuril 25 ±10 °C. Kui see katse tehakse kohe pärast mis tahes muud käesoleva lisa kohast katset, siis võib vähemalt kahe tunni jooksul ettevalmistamise ära jätta või selle aega lühendada, kui katsetatav seade jääb katsekambrisse ja ümbritseva õhu temperatuur katsekambris püsib 25 ±10 °C piires.

    Vahetult enne tegeliku katse alustamist võib katsetataval seadmel lasta tootja soovitatud pöörlemissagedusel 3 minutit katsestendil töötada võimsusega, mis moodustab 80 % maksimumvõimsusest.

    Tegelik katse tegemiseks valitakse üks järgmistest variantidest.

    —

    Variant A. Katsetatava seadme väljundvõll ühendatakse koormusseadmega (st veojõustendiga) ja koormusseade (st veojõustend) on katsetatava seadme jaoks ettenähtud pöörlemissagedusel vedav üksus. Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) toiteallikas või elektrimasina ja vaheldi vahelduvvoolujuhtmed võivad olla välja lülitatud või lahti ühendatud.

    —

    Variant B. Katsetatava seadme väljundvõlli ei ühendata koormusseadmega (st veojõustendiga) ja katsetatav seade töötab ettenähtud pöörlemissagedusel vaheldile (või alalisvoolumuundurile, kui see on asjakohane) antava elektritoitega.

    —

    Variant C. Katsetatava seadme väljundvõll ühendatakse koormusseadmega (st veojõustendiga) ja katsetatav seade töötab ettenähtud pöörlemissagedusel kas koormusseadme (st veojõustendi) abil või vaheldile (või alalisvoolumuundurile, kui see on asjakohane) antava elektritoitega või mõlema kombinatsiooniga.

    Katse tuleb teha vähemalt nendel pöörlemissagedustel, mis on valitud punktis 4.2.2.2, kuid lisada võib ka muudel pöörlemissagedustel tööpunkte. Igat tööpunkti tuleb katsetada vähemalt 10 sekundit, mille vältel peab katsetatava seadme tegelik pöörlemissagedus olema pöörlemissageduse ettenähtud väärtusest ±2 % piires.

    Sõltuvalt valitud katsetamisvariandist registreeritakse mõõtmise viimase 5 sekundi keskmise väärtusena järgmised väärtused:

    —

    variantide B ja C korral vaheldile (või alalisvoolu/alalisvoolu muundurile, kui see on asjakohane) antav elektrivõimsus;

    —

    variantide A ja C korral katsetatava seadme väljundvõlli(de)le koormusseadme (st veojõustendi) antav pöördemoment;

    —

    kõigi variantide korral katsetatava seadme pöörlemissagedus.

    Kui katsetatav seade on mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa, siis tehakse katse selle käiguga, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1. Juhul kui kahe käigu ülekandearv on väärtusest 1 sama kaugel, tehakse katse ainult suurema ülekandearvuga käiguga.

    Peale selle võib katse teha ka kõigi elektrilise jõuseadme integreeritud osa ülejäänud edasikäikudega, et määrata elektrilise jõuseadme integreeritud osa iga edasikäigu jaoks oma andmekogum.

    4.2.4.   Katse 30-minutilise pideva maksimaalse pöördemomendiga

    Selles katses mõõdetakse 30 minuti pidevat maksimaalset pöördemomenti, mille katsetatav seade suudab 1 800 sekundi jooksul keskmiselt saavutada.

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa katse tehakse ainult selle käiguga, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1. Juhul kui kahe käigu ülekandearv on väärtusest 1 sama kaugel, tehakse katse ainult suurema ülekandearvuga käiguga.

    4.2.4.1.   Väärtuste teatamine komponendi tootja poolt

    Enne katsetamist peab komponendi tootja teatama katsetatava seadme 30 minuti maksimaalse pideva pöördemomendi väärtused ja vastava pöörlemissageduse. Pöörlemissagedus peab olema vahemikus, mille korral mehaaniline võimsus on suurem kui 90 % üldisest maksimaalsest võimsusest, mis vastava pingetaseme jaoks määratakse kindlaks punkti 4.2.2 kohaselt registreeritud maksimaalse pöördemomendi piirnäitaja andmete põhjal. See teatatakse kummagi pingetaseme (Vmin,Test and Vmax,Test) kohta eraldi.

    4.2.4.2.   30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi kontrollimine

    Katsetatavat seadet hoitakse (ilma et süsteem töötaks) vähemalt nelja tunni vältel ümbritseva õhu temperatuuril 25 ±10 °C. Kui see katse tehakse kohe pärast mis tahes muud käesoleva lisa kohast katset, siis võib vähemalt nelja tunni jooksul ettevalmistamise ära jätta või selle aega lühendada, kui katsetatav seade jääb katsekambrisse ja ümbritseva õhu temperatuur katsekambris püsib 25 ±10 °C piires.

    Katsetataval seadmel lastakse kogu 1 800-sekundilise ajavahemiku jooksul töötada sellisel pöördemomendi ja pöörlemissageduse väärtusel, mis vastab komponendi tootja poolt punkti 4.2.4.1 kohaselt teatatud 30 minuti pidevale maksimaalsele pöördemomendile.

    Selle 1 800 sekundit kestva ajavahemiku jooksul mõõdetakse katsetatava seadme väljundmomenti ja pöörlemissagedust ning vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitavat või antavat elektrivõimsust. Selle aja jooksul mõõdetud mehaanilise võimsuse väärtus peab jääma ±5 % piiresse mehaanilise võimsuse väärtusest, mille komponendi tootja on punkti 4.2.4.1 kohaselt teatanud, ja pöörlemissagedus peab jääma ±2 % piiresse väärtusest, mille komponendi tootja on punkti 4.2.4.1 kohaselt teatanud. 30 minuti pidev maksimaalne pöördemoment on 1 800-sekundilise mõõteperioodi väljundmomendi keskmine väärtus. Vastav pöörlemissagedus on 1 800-sekundilise mõõteperioodi jooksul mõõdetud pöörlemissageduse keskmine.

    4.2.4.3.   Tulemuste tõlgendamine

    Komponendi tootja poolt punkti 4.2.4.1 kohaselt teatatud väärtused loetakse lõppväärtusteks, kui need ei erine punkti 4.2.4.2 kohaselt määratud keskmistest väärtustest rohkem kui +4 % pöördemomendi korral, mille pöörlemissageduse lubatud hälve on ±2 %.

    Kui komponendi tootja teatatud väärtused ületavad punktides 4.2.4.1–4.2.4.3 esitatud piirnäitajaid, siis korratakse 30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi ja/või vastava pöörlemissageduse katseid, kasutades erinevaid väärtusi.

    Kui komponendi tootja poolt punkti 4.2.4.1 kohaselt teatatud pöördemomendi väärtus on väiksem kui punkti 4.2.4.2 kohaselt määratud pöördemomendi keskmine väärtus, mille korral pöörlemissageduse lubatud hälve on ±2 %, siis kasutatakse lõppväärtustena komponendi tootja teatatud väärtusi.

    Peale selle arvutatakse 1 800-sekundilise mõõteperioodi jooksul mõõdetud vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitava või antava elektrivõimsuse keskmine. Ka 30 minuti keskmine pidevvõimsus arvutatakse 30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi ja vastava keskmise pöörlemissageduse lõppväärtuste põhjal.

    4.2.5.   Ülekoormuse näitajate katse

    Selles katses mõõdetakse, kui kaua suudab katsetatav seade anda maksimaalset väljundmomenti, et selle põhjal tuletada süsteemi ülekoormuse näitajad.

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa katse tehakse ainult selle käiguga, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1. Juhul kui kahe käigu ülekandearv on väärtusest 1 sama kaugel, tehakse katse ainult suurema ülekandearvuga käiguga.

    4.2.5.1.   Väärtuste teatamine komponendi tootja poolt

    Enne katsetamist peab komponendi tootja teatama katsetatava seadme maksimaalse väljundmomendi väärtuse konkreetse katseks valitud pöörlemissageduse korral ja vastava pöörlemissageduse. Vastava pöörlemissageduse väärtus peab olema see, mida sama pingetaseme korral kasutatakse punkti 4.2.4.2 kohasel mõõtmisel. Katsetatava seadme maksimaalse väljundmomendi kohta teatatud väärtus peab olema võrdne vastava pingetaseme jaoks punkti 4.2.4.3 kohaselt määratud 30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi väärtusega või sellest suurem.

    Peale selle peab komponendi tootja teatama ajavahemiku t0_maxP, mille jooksul on võimalik punktis 4.2.5.2 esitatud tingimustel pidevalt saavutada katsetatava seadme maksimaalne väljundmoment. See teatatakse kummagi pingetaseme (Vmin,Test and Vmax,Test) kohta eraldi.

    4.2.5.2.   Maksimaalse väljundmomendi kontrollimine

    Katsetatavat seadet hoitakse (ilma et süsteem töötaks) vähemalt kahe tunni vältel ümbritseva õhu temperatuuril 25 °C ±10 °C. Kui see katse tehakse kohe pärast mis tahes muud käesoleva lisa kohast katset, siis võib vähemalt kahe tunni jooksul ettevalmistamise ära jätta või selle aega lühendada, kui katsetatav seade jääb katsekambrisse ja ümbritseva õhu temperatuur katsekambris püsib 25 ±10 °C piires.

    Vahetult enne katse alustamist lastakse katsetataval seadmel katsestendil 30 minutit töötada 50 % maksimaalsele 30 minuti pidevale pöördemomendile vastaval pöörlemissageduse väärtusel, mis on määratud punkti 4.2.4.3 kohaselt.

    Seejärel lastakse katsetataval seadmel töötada sellisel pöördemomendi ja pöörlemissageduse väärtusel, mis vastab komponendi tootja poolt punkti 4.2.5.1 kohaselt teatatud maksimaalsele väljundmomendile.

    Katsetatava seadme väljundmomenti ja pöörlemissagedust ning vaheldi (või alalisvoolumuundurile, kui see on asjakohane) alalisvoolu-sisendpinget ja vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitavat või antavat elektrivõimsust mõõdetakse komponendi tootja poolt punkti 4.2.5.1 kohaselt teatatud ajavahemiku t0_maxP jooksul.

    4.2.5.3.   Tulemuste tõlgendamine

    Punkti 4.2.5.2 kohaselt mõõdetud pöördemomendi ja pöörlemissageduse registreeritud väärtused loetakse sobivaks, kui need kogu ajavahemiku t0_maxP vältel ei erine rohkem kui ±2 % pöördemomendi ja ±2 % pöörlemissageduse kohta komponendi tootja poolt punkti 4.2.5.1 kohaselt teatatud väärtustest.

    Kui komponendi tootja teatatud väärtused ei mahu käesoleva punkti esimeses lõigus näidatud hälbe piiridesse, siis korratakse punktides 4.2.5.1, 4.2.5.2 ja käesolevas punktis kindlaksmääratud katseid, kasutades katsetatava seadme maksimaalse väljundmomendi ja/või ajavahemiku t0_maxP erinevaid väärtusi.

    Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) erinevate pöörlemissageduse, pöördemomendi ja alalisvoolu-sisendpinge signaalide korral ajavahemiku t0_maxP jooksul arvutatud tegelike mõõdetud väärtuste keskmist kasutatakse lõppväärtustena ülekoormuspunkti iseloomustamisel. Peale selle tuleb arvutada vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitava või antava tegeliku mõõdetud elektrivõimsuse keskmine väärtus ajavahemiku t0_maxP jooksul.

    4.2.6.   Elektrivõimsuse kaardistamise tsükli katse

    Elektrivõimsuse kaardistamise tsükli katsega mõõdetakse vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitavat või antavat elektrivõimsust katsetatava seadme erinevates tööpunktides.

    4.2.6.1.   Katseks ettevalmistamine

    Katsetatavat seadet hoitakse (ilma et süsteem töötaks) vähemalt kahe tunni vältel ümbritseva õhu temperatuuril 25 ±10 °C. Kui see katse tehakse kohe pärast mis tahes muud käesoleva lisa kohast katset, siis võib vähemalt kahe tunni jooksul ettevalmistamise ära jätta või selle aega lühendada, kui katsetatav seade jääb katsekambrisse ja ümbritseva õhu temperatuur katsekambris püsib 25 ±10 °C piires.

    4.2.6.2.   Mõõdetavad tööpunktid

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul määratakse iga edasikäigu jaoks pöörlemissageduse seadeväärtused vastavalt punktile 4.2.6.2.1 ja pöördemomendi seadeväärtused vastavalt punktile 4.2.6.2.2.

    4.2.6.2.1.   Pöörlemissageduse seadepunktid

    Eraldiseisva elektrimasinasüsteemi või vahetatavate käikudeta elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul määratakse seadeväärtused kindlaks järgmisi nõudeid silmas pidades.

    (a)

    Katsetatava seadme pöörlemissageduse seadeväärtusteks võetakse need väärtused, mida sama pingetaseme korral kasutatakse punkti 4.2.2.2 kohasel mõõtmisel.

    (b)

    Peale alapunktis a ettenähtud seadeväärtuste kasutatakse pöörlemissagedust, millega sama pingetaseme jaoks tehti punkti 4.2.4.2 kohane 30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi kontrollimine.

    (c)

    Lisaks alapunktides a ja b ettenähtud seadeväärtustele võib pöörlemissageduse jaoks kindlaks määrata täiendavaid seadeväärtusi.

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul määratakse järgmisi nõudeid silmas pidades iga edasikäigu korral katsetatava seadme pöörlemissageduse jaoks kindlaks eraldi seadeväärtuste andmekogum.

    (d)

    Kasutatakse pöörlemissageduse seadeväärtusi selle käigu jaoks, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1 (kui kahe käigu ülekandearv on väärtusest 1 sama kaugel, tehakse katse ainult suurema ülekandearvuga käiguga), mis määratakse kindlaks vastavalt alapunktidele a–c, järgmises etapis võetakse aluseks alapunkti e kohaselt leitav nk,gear_iCT1.

    (e)

    Need pöörlemissageduse seadeväärtused teisendatakse kõigi ülejäänud käikude vastavateks seadeväärtusteks järgmise valemi järgi:

    nk,gear = nk,gear_iCT1 × igear_iCT1 / igear,

    kus:

    nk,gear

    =

    konkreetse käigu pöörlemissageduse seadeväärtus k

    (kus k = 1, 2, 3,…, pöörlemissageduse suurim seadeväärtus)

    (kus gear = 1,…, suurima numbriga käik);

    nk,gear_iCT1

    =

    pöörlemissageduse seadeväärtus k selle käigu korral, mille ülekandearv on vastavalt alapunktile d kõige lähemal väärtusele 1

    (kus k = 1, 2, 3,…, pöörlemissageduse suurim seadeväärtus);

    igear

    =

    konkreetse käigu ülekandearv [–]

    (kus gear = 1,…, suurima numbriga käik);

    igear_iCT1

    =

    selle käigu ülekandearv, mille ülekandearv on vastavalt alapunktile d

    kõige lähemal väärtusele 1 [–].

    4.2.6.2.2.   Pöördemomendi seadepunktid

    Eraldiseisva elektrimasinasüsteemi või vahetatavate käikudeta elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul määratakse seadeväärtused kindlaks järgmisi nõudeid silmas pidades.

    (a)

    Mõõtmiseks määratakse kindlaks vähemalt 10 katsetatava seadme pöördemomendi seadeväärtust, nii et neid oleks nii positiivse (st vedava) kui ka negatiivse (st pidurdava) väärtusega. Kõige väiksema ja kõige suurema pöördemomendi seadeväärtus määratakse kindlaks minimaalse ja maksimaalse pöördemomendi piirnäitajate alusel, mis vastava pingetaseme jaoks on määratud vastavalt punktile 4.2.2.4, kus pöördemomendi kõige väiksem seadeväärtus on üldine minimaalne pöördemoment Tmin_overal ja pöördemomendi kõige suurem seadeväärtus on nende väärtuste põhjal määratud üldine maksimaalne pöördemoment Tmax_overall.

    (b)

    Pöördemomendi ülejäänud 8 või enam erinevat seadeväärtust peavad jääma pöördemomendi kõige väiksema ja kõige suurema seadeväärtuse vahele. Pöördemomendi kahe kõrvutise seadeväärtuse vahe ei tohi olla suurem kui 22,5 % katsetatava seadme üldisest maksimaalsest pöördemomendist, mis on vastava pingetaseme jaoks määratud vastavalt punktile 4.2.2.4.

    (c)

    Positiivse väärtusega pöördemomendi piirnäitaja on pöördemomendi maksimaalne piirnäitaja konkreetsel pöörlemissageduse seadeväärtusel, mis on vastava pingetaseme jaoks määratud punkti 4.2.2.4 kohaselt, miinus 5 % Tmax_overall väärtusest. Kõik konkreetse pöörlemissageduse seadeväärtusele vastavad pöördemomendi seadeväärtused, mis on suuremad kui positiivse väärtusega pöördemomendi piirnäitaja sellel pöörlemissagedusel, asendatakse pöördemomendi jaoks ettenähtud üheainsa väärtusega, mis vastab selle pöörlemissageduse seadepunkti maksimaalse pöördemomendi piirnäitajale.

    (d)

    Negatiivse väärtusega pöördemomendi piirnäitaja on pöördemomendi minimaalne piirnäitaja konkreetsel pöörlemissageduse seadeväärtusel, mis on vastava pingetaseme jaoks määratud punkti 4.2.2.4 kohaselt, miinus 5 % Tmin_overall väärtusest. Kõik konkreetse pöörlemissageduse seadeväärtusele vastavad pöördemomendi seadeväärtused, mis on väiksemad kui negatiivse väärtusega pöördemomendi piirnäitaja sellel pöörlemissagedusel, asendatakse pöördemomendi jaoks ettenähtud üheainsa väärtusega, mis vastab selle pöörlemissageduse seadepunkti minimaalse pöördemomendi piirnäitajale.

    (e)

    Konkreetse pöörlemissageduse seadeväärtuse minimaalse ja maksimaalse pöördemomendi piirnäitajad määratakse vastava pingetaseme jaoks punkti 4.2.2.4 kohaselt saadud andmete alusel, kasutades lineaarset interpoleerimist.

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul määratakse järgmisi nõudeid silmas pidades iga käigu korral katsetatava seadme pöördemomendi jaoks kindlaks eraldi seadeväärtuste andmekogum.

    (f)

    Kasutatakse pöördemomendi seadeväärtusi selle käigu jaoks, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1 (kui kahe käigu ülekandearv on väärtusest 1 sama kaugel, tehakse katse ainult suurema ülekandearvuga käiguga), mis määratakse kindlaks vastavalt alapunktidele a–e, järgmises etapis võetakse aluseks alapunktide g ja h kohaselt leitav nk,gear_iCT1.

    (g)

    Need pöördemomendi seadeväärtused teisendatakse kõigi ülejäänud käikude vastavateks seadeväärtusteks järgmise valemi järgi:

    Tj,gear = Tj,gear_iCT1 / igear_iCT1 × igear,

    kus:

    Tj,gear

    =

    konkreetse käigu pöördemomendi seadeväärtus j

    (kus j = 1, 2, 3,…, pöördemomendi suurim seadeväärtus)

    (kus gear = 1,…, suurima numbriga käik);

    Tj,gear_iCT1

    =

    pöördemomendi seadeväärtus j selle käigu korral, mille ülekandearv on vastavalt alapunktile f

    kõige lähemal väärtusele 1

    (kus j = 1, 2, 3,…, pöördemomendi suurim seadeväärtus);

    igear

    =

    konkreetse käigu ülekandearv [–]

    (kus gear = 1,…, suurima numbriga käik);

    igear_iCT1

    =

    selle käigu ülekandearv, mille ülekandearv on vastavalt alapunktile f

    kõige lähemal väärtusele 1 [–].

    (h)

    Kõiki pöördemomendi seadeväärtusi Tj,gear, mille absoluutväärtus on suurem kui 10 kNm, ei ole punkti 4.2.6.4 kohaselt tehtava tegeliku katse ajal vaja mõõta.

    4.2.6.3.   Mõõdetavad signaalid

    Punkti 4.2.6.2 alusel kindlaks määratud tööpunktides mõõdetakse vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitavat või antavat elektrivõimsust ning katsetatava seadme väljundmomenti ja pöörlemissagedust.

    4.2.6.4.   Katse käik

    Katseseeria koosneb püsiseisundi seadepunktidest, millest igaühe pöörlemissagedus ja pöördemoment on kindlaks määratud vastavalt punktile 4.2.6.2.

    Ettenägematute katkestuste korral võib katset jätkata, kui järgitakse järgmisi nõudeid:

    —

    katsetatav seade jääb katsekambrisse, kus ümbritseva õhu temperatuur püsib 25 ±10 °C piires;

    —

    enne katse jätkamist tuleb katsetataval seadmel lasta soojenemiseks katsestendil töötada, järgides komponendi tootja soovitusi;

    —

    pärast soojendamist tuleb katset jätkata eelmises seadepunktis, mille seadeväärtus on väiksem sellest pöörlemissageduse seadeväärtusest, mille korral katkestus tekkis;

    —

    eelmises seadepunktis katsetamisel järgitakse allpool alapunktides a–m kirjeldatud katse käiku ainult ettevalmistamise eesmärgil ja mõõteandmeid registreerita;

    —

    mõõteandmed registreeritakse alates esimesest tööpunktist selles pöörlemissageduse seadepunktis, kus katkestus tekkis.

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:

    —

    katseseeria tehakse läbi iga käigu korral, alustades suurima ülekandearvuga käigust ja jätkates muude käikudega ülekandearvu kahanevas järjestuses;

    —

    iga käigu korral tuleb ära teha andmekogumisse kuuluvate seadepunktide katsed, mis on ette nähtud punktis 4.2.6.2, ja alles siis jätkata järgmise käigu katsetamisega;

    —

    katse võib katkestada pärast konkreetse käigu mõõtmise lõpetamist;

    —

    kasutada on lubatud erinevaid momendimõõtureid.

    Vahetult enne esimeses seadepunktis katse alustamist tuleb katsetataval seadmel lasta soojenemiseks katsestendil töötada, järgides komponendi tootja soovitusi. Elektrivõimsuse kaardistamise tsükli katse alustamiseks määratakse mõõdetava käigu pöörlemissageduse esimeseks seadepunktiks pöörlemissageduse kõige väiksem seadeväärtus.

    Konkreetse käigu mõõtmise ülejäänud seadepunkte katsetatakse järgmises järjestuses:

    (a)

    konkreetse pöörlemissageduse esimese tööpunkti seadepunktiks määratakse selle pöörlemissageduse kõige suurem pöördemoment;

    (b)

    järgmiseks tööpunktiks seatakse sama pöörlemissagedus ja pöördemomendi kõige väiksem positiivne seadeväärtus (st vedamine);

    (c)

    seejärel seatakse tööpunktiks sama pöörlemissagedus ja pöördemomendi suuruselt teine positiivne seadeväärtus (st vedamine);

    (d)

    siis seatakse tööpunktiks sama pöörlemissagedus ja pöördemomendi väiksematest positiivsetest seadeväärtustest järgmine (st vedamine);

    (e)

    sellises järjestuses (valides kordamööda kõige suurema järelejäänud pöördemomendi ja kõige väiksema järelejäänud pöördemomendi seadepunkti) jätkatakse katsetamist, kuni kõik positiivsed (st vedava) pöördemomendi seadeväärtused selle pöörlemissageduse seadepunktis on mõõdetud;

    (f)

    enne punktiga g jätkamist võib katsetatavat seadet komponendi tootja soovitusi järgides jahutada, lastes sellel komponendi tootja ettenähtud seadeväärtusel töötada;

    (g)

    seejärel mõõdetakse endisel pöörlemissagedusel pöördemomendi negatiivsed (pidurdamise) seadeväärtused, alustades selle pöörlemissageduse kõige väiksema pöördemomendi seadepunktist;

    (h)

    järgmiseks tööpunktiks seatakse sama pöörlemissagedus ja pöördemomendi kõige suurem negatiivne seadepunkt (st pidurdamine);

    (i)

    seejärel seatakse tööpunktiks sama pöörlemissagedus ja pöördemomendi väiksematest negatiivsetest seadeväärtustest järgmine (st pidurdamine);

    (j)

    siis seatakse tööpunktiks sama pöörlemissagedus ja pöördemomendi suurematest negatiivsetest seadeväärtustest järgmine (st pidurdamine);

    (k)

    sellises järjestuses (valides kordamööda kõige väiksema järelejäänud pöördemomendi ja kõige suurema järelejäänud pöördemomendi seadepunkti) jätkatakse katsetamist, kuni kõik negatiivsed (st pidurdava) pöördemomendi seadeväärtused selles pöörlemissageduse seadepunktis on mõõdetud;

    (l)

    enne punktiga m jätkamist võib katsetatavat seadet komponendi tootja soovitusi järgides jahutada, lastes sellel komponendi tootja ettenähtud seadeväärtusel töötada;

    (m)

    katset jätkatakse pöörlemissageduse suuruselt järgmise seadepunktiga, korrates katseseeria punkte a–m, kuni kõik järgmisena mõõdetava käigu pöörlemissageduse seadeväärtused on katsetatud.

    Igat tööpunkti tuleb katsetada vähemalt 5 sekundit. Selle aja vältel peab katsetatava seadme pöörlemissagedus olema pöörlemissageduse ettenähtud väärtusest ±1 % või ±20 p/min piires (nendest suurema järgi). Samuti tuleb selle aja vältel hoida pöördemomenti igast pöörlemissageduse seadepunktist ±1 % või ±5 Nm piires (nendest suurema väärtuse järgi), välja arvatud pöördemomendi kõige suurema ja kõige väiksema seadepunkti korral.

    Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitav või antav elektrivõimsus, katsetatava seadme väljundmoment ja pöörlemissagedus registreeritakse keskmiste väärtustena katsetamise ajavahemiku viimase kahe sekundi vältel.

    4.3.   Katsetatava seadme mõõteandmete järeltöötlemine

    4.3.1.   Üldnõuded järeltöötlemise kohta

    Kõigil punktidega 4.3.2–4.3.6 ettenähtud järeltöötlemisetappidel kasutatakse andmekogumeid, mida punkti 4.1.3 kohaselt mõõdetakse eraldi kahel pingetasemel.

    4.3.2.   Maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi piirnäitajad

    Punkti 4.2.2.4 kohaselt määratud maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi piirnäitaja andmeid laiendatakse lineaarse ekstrapoleerimise teel (kasutades kahte lähimat punkti) nullpöörlemissagedusele ja suurimale pöörete arvule katsetatava seadme töös (mille komponendi tootja on teatanud selleks juhuks, kui registreeritud mõõteandmed ei kata neid mõõtepiirkondi).

    4.3.3.   Õhutakistuse kõver

    Punkti 4.2.3 kohaselt määratud õhutakistuse kõvera andmeid muudetakse vastavalt järgmistele nõuetele.

    (1)

    Kui vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) elektritoiteallikas oli välja lülitatud või lahti ühendatud, siis tuleb vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitava elektrivõimsuse väärtuseks võtta 0.

    (2)

    Kui katsetatava seadme väljundvõll ei olnud ühendatud koormusseadmega (st veojõustendiga), siis tuleb vastavaks pöördemomendi väärtuseks võtta 0.

    (3)

    Punktide 1 ja 2 kohaselt muudetud andmeid laiendatakse lineaarse ekstrapoleerimise teel suurimale pöörete arvule katsetatava seadme töös (mille komponendi tootja on teatanud selleks juhuks, kui registreeritud mõõteandmed ei kata neid mõõtepiirkondi).

    (4)

    Vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitava elektrivõimsuse väärtusi, mida on muudetud vastavalt punktidele 1–3, käsitletakse virtuaalse mehaanilise kao võimsusena. Need virtuaalse mehaanilise kao võimsuse väärtused teisendatakse virtuaalseks takistusmomendiks katsetatava seadme väljundvõlli vastaval pöörlemissagedusel.

    (5)

    Katsetatava seadme väljundvõlli pöörlemissageduse seadepunkti andmetes, mida on eelnenud punktide 1 kuni 3 kohaselt muudetud, liidetakse punkti 4 kohaselt määratud virtuaalse takistusmomendi väärtus koormusseadme (st veojõustendi) tegelikule pöördemomendile, et määrata katsetatava seadme kogu takistusmoment pöörlemissageduse funktsioonina.

    (6)

    Katsetatava seadme kõige väiksema pöörlemissageduse seadepunkti kogu takistusmomendi väärtused, mis on määratud punkti 5 kohaselt muudetud andmete alusel, kopeeritakse pöörlemissageduse 0 p/min jaoks uude kirjesse ja lisatakse punkti 5 kohaselt muudetud andmetele.

    4.3.4.   Elektrivõimsuse kaardistamise tsükkel

    Punkti 4.2.6.4 kohaselt määratud elektrivõimsuse kaardistamise tsükli andmeid laiendatakse vastavalt järgmistele nõuetele iga eraldi mõõdetava edasikäigu korral.

    (1)

    Väljundmomendi ja elektrilise vaheldi võimsuse kõigi andmepaaride väärtused, mis on määratud kõige väiksema pöörlemissageduse seadepunktis, kopeeritakse nullpöörlemissageduse jaoks uude kirjesse.

    (2)

    Väljundmomendi ja elektrilise vaheldi võimsuse kõigi andmepaaride väärtused, mis on määratud kõige suurema pöörlemissageduse seadepunktis, kopeeritakse uude kirjesse, kus suurima pöörlemissageduse seadeväärtus on korrutatud teguriga 1,05.

    (3)

    Kui mingi pöörlemissageduse seadepunkti korral jäetakse (sealhulgas punktides 1 ja 2 esitatud uued andmed) punkti 4.2.6.2.2 alapunktide a–g kohaselt määratud pöördemomendi seadeväärtus tegelikust mõõtmisest vastavalt punkti 4.2.6.2.2 alapunktile h välja, siis lähtutakse uue andmepunkti arvutamisel järgmistest nõuetest:

    (a)

    pöörlemissageduse jaoks kasutatakse pöörlemissageduse väljajäetud seadepunkti väärtust;

    (b)

    pöördemomendi jaoks kasutatakse pöördemomendi väljajäetud seadepunkti väärtust;

    (c)

    vaheldi võimsuse jaoks arvutatakse lineaarse ekstrapoleerimise teel uus väärtus, kasutades vastava pöörlemissageduse seadeväärtuse vähimruutude lineaarregressioonisirge kallet, mis määratakse kolme tegelikult mõõdetud pöördemomendi punkti järgi, mis on alapunktis b osutatud pöördemomendi väärtusele kõige lähemal;

    (d)

    pöördemomendi positiivsete väärtuste korral võetakse vaheldi võimsuse ekstrapoleeritud väärtused, mis on väiksemad alapunktis b nimetatud pöördemomendi väärtusele lähimas punktis tegelikult mõõdetud väärtustest, vaheldi tegelikult mõõdetud võimsuseks pöördemomendi punktis, mis on lähim pöördemomendi väärtusele alapunktist b;

    (e)

    pöördemomendi negatiivsete väärtuste korral võetakse vaheldi võimsuse ekstrapoleeritud väärtused, mis on suuremad alapunktis b nimetatud pöördemomendi väärtusele lähimas punktis tegelikult mõõdetud väärtustest, vaheldi tegelikult mõõdetud võimsuseks pöördemomendi punktis, mis on lähim pöördemomendi väärtusele alapunktist b.

    (4)

    Pöörlemissageduse iga seadepunkti korral (sealhulgas punktides 1–3 esitatud uued andmed) lähtutakse pöördemomendi suurima seadeväärtuse alusel uue andmepunkti arvutamisel järgmistest nõuetest:

    (a)

    pöörlemissageduse jaoks kasutatakse sama pöörlemissageduse väärtust;

    (b)

    pöördemomendi jaoks kasutatakse pöördemomendi väärtust, mis on korrutatud teguriga 1,05;

    (c)

    vaheldi võimsuse jaoks arvutatakse uus väärtus nii, et mehaanilise võimsuse ja vaheldi võimsuse suhtena määratletud kasutegur jääb samaks.

    (5)

    Pöörlemissageduse iga seadepunkti korral (sealhulgas punktides 1–3 esitatud uued andmed) lähtutakse pöördemomendi kõige väiksema seadeväärtuse alusel uue andmepunkti arvutamisel järgmistest nõuetest:

    (a)

    pöörlemissageduse jaoks kasutatakse sama pöörlemissageduse väärtust;

    (b)

    pöördemomendi jaoks kasutatakse pöördemomendi väärtust, mis on korrutatud teguriga 1,05;

    (c)

    vaheldi võimsuse jaoks arvutatakse uus väärtus nii, et vaheldi võimsuse ja mehaanilise võimsuse suhtena määratletud kasutegur jääb samaks.

    4.3.5.   Ülekoormuse näitajad

    Punkti 4.2.5.3 kohaselt kindlaks määratud ülekoormuse näitajate andmete põhjal määratakse kasutegur, jagades ajavahemiku t0_maxP keskmise mehaanilise väljundvõimsuse vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitava või antava keskmise elektrivõimsusega ajavahemiku t0_maxP vältel.

    4.3.6.   30 minuti pidev maksimaalne pöördemoment

    Punkti 4.2.4.3 kohaselt kindlaks määratud andmete põhjal määratakse kasutegur, jagades 30 minuti keskmise pidevvõimsuse vaheldi (või alalisvoolumuunduri, kui see on asjakohane) tarbitava või antava keskmise elektrivõimsusega.

    Punkti 4.2.4.2 kohaselt kindlaks määratud 30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi mõõteandmete põhjal määratakse eraldi iga välise soojusvahetiga ühendatud jahutuskontuuri järgmised keskmised väärtused diskreedituna 1 800 sekundit kestva mõõteperioodi vältel:

    —

    jahutusvõimsus,

    —

    jahutusvedeliku temperatuur katsetatava seadme jahutuskontuuri sissevooluava juures.

    Jahutusvõimsus määratakse jahutusvedeliku erisoojuse, jahutusvedeliku massivooluhulga ja katsetatava seadme poolel oleva katsestendi-soojusvaheti temperatuuride erinevuse alusel.

    4.4.   Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa katsetamise erinõuded

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa jagatakse modelleerimisvahendis töötlemiseks virtuaalselt kaheks komponendiks, st elektrimasinasüsteemiks ja jõuülekandeks. Seepärast määratakse käesolevas punktis kirjeldatud tingimuste järgi kindlaks kaks eraldi komponendi andmekogumit.

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osade katsetamise kohta kehtivad käesoleva lisa punktid 4.1 ja 4.2.

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa pöördemomenti ja pöörlemissagedust mõõdetakse süsteemi väljundvõllil (st käigukasti väljundpoolel sõiduki rataste pool).

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa puhul ei ole lubatud 13. liite kohaseid tüüpkondi määrata. Seetõttu ei ole katseid lubatud ära jätta ja konkreetse hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa korral punktis 4.2 ettenähtud katsed tuleb kõik läbi teha. Sellegipoolest jäetakse hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa puhul tegemata punkti 4.2.3 kohane õhutakistuse kõvera katse.

    Standardväärtustel põhinevaid sisendandmeid ei ole hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa korral lubatud kasutada.

    4.4.1.   Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa katsetamine

    4.4.1.1.   Katsed kogu süsteemi näitajate määramiseks

    Käesolevas alapunktis kirjeldatakse täpsemalt kogu hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa näitajate kindlaksmääramist, sealhulgas käigukastiosa kadusid süsteemis.

    Alljärgnevate katsete tegemisel tuleb järgida mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa jaoks asjakohastes punktides ettenähtud nõudeid. Kõigis nendes katsetes peab süsteemile veojõumomendi andmise sisendvõll olema kas lahti ühendatud ja vabalt pöörlev või kinnitatud, nii et see ei pöörle.

    Tabel 2a

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa katsete ülevaade

    Katsetamine

    Viide punktile

    Maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi piirnäitajad

    4.2.2.

    30 minuti pidev maksimaalne pöördemoment

    4.2.4.

    Ülekoormuse näitajad

    4.2.5.

    Elektrivõimsuse kaardistamise tsükkel

    4.2.6.

    Mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa nõuded kehtivad ka hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa korral, mistõttu elektrivõimsuse kaardistamise tsükli kõiki edasikäike saab mõõta punkti 4.2.6.2 järgi.

    4.4.1.2.   Katsed käigukastiosa kadude määramiseks süsteemis

    Käesolevas alapunktis kirjeldatakse täpsemalt, kuidas süsteemis määrata käigukastiosa kadusid.

    Selleks katsetatakse süsteemi vastavalt VI lisa punktile 3.3. Sellest olenemata peavad olema täidetud järgmised nõuded:

    —

    süsteemile veojõumomendi andmise sisendvõll peab olema veojõustendiga ühendatud ja selle vedavaks üksuseks on veojõustend vastavalt VI lisa punktile 3.3;

    —

    elektritoide alalisvoolu-toiteallikast vaheldi(te)le (või alalisvoolumuunduri(te)le, kui see on asjakohane) ühendatakse lahti. Et lahti saaks ühendada süsteemi ühtegi osa kahjustumata, võib süsteemi muuta nii, et elektrimasina(te)s kasutatakse mõõtmisel magnetite või rootorite mulaaže;

    —

    VI lisa punktis 3.3.6.3 ettenähtud pöördemomendivahemikku laiendatakse, et hõlmata ka pöördemomendi negatiivsed väärtused, st pöördemomendi samu plusspoole seadeväärtusi mõõdetakse ka miinusmärgiga.

    4.4.2.   Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa mõõteandmete järeltöötlemine

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa mõõteandmete järeltöötlemisel järgitakse kõiki punkti 4.3 nõudeid, kui ei ole öeldud teisiti.

    4.4.2.1.   Kogu süsteemi näitajatega seotud andmete järeltöötlemine

    Kõigi punkti 4.4.1.1 kohaselt määratud mõõteandmete töötlemisel tuleb järgida punkte 4.3.1–4.3.6. Punkti 4.3.3 nõuded jäetakse välja, sest punkti 4.2.3 kohast õhutakistuse kõvera mõõtmist hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa korral ei tehta. Kehtivad ka erinõuded, kui asjakohastes punktides neid mitmekiiruselise käigukastiga elektrilise jõuseadme integreeritud osa jaoks on.

    4.4.2.2.   Süsteemis käigukastiosa kadudega seotud andmete järeltöötlemine

    Kõigi punkti 4.4.1.2 kohaselt määratud mõõteandmete töötlemisel tuleb järgida VI lisa punkti 3.4. Sellest olenemata peavad olema täidetud järgmised nõuded:

    —

    VI lisa punktide 3.4.2–3.4.5 nõudeid rakendatakse analoogia põhjal ka pöördemomendi negatiivsete väärtuste kohta;

    —

    VI lisa punkti 3.4.6 nõuded jäetakse välja.

    4.4.2.3.   Andmete järeltöötlemine virtuaalse elektrimasinasüsteemi andmete tuletamiseks

    Virtuaalse elektrimasinasüsteemi osade andmete kindlaksmääramise etapid on esitatud alljärgnevates alapunktides. Punktide 4.3.5 ja 4.3.6 kohaselt määratava kahe kasuteguri puhul jäetakse välja järgmised järeltöötlemisetapid, sest neid näitajaid kasutatakse üksnes sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamiseks.

    (a)

    Kõik punkti 4.4.2.1 kohaselt töödeldavad mõõteandmete pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtused teisendatakse väljundvõlli andmetest hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli andmeteks alljärgnevate valemite järgi. Kui sama katse tehti mitme käiguga, siis teisendatakse iga käigu andmed eraldi.

    Formula
    Formula

    kus:

    nEM,virt

    =

    virtuaalse elektrimasinasüsteemi pöörlemissagedus hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli jaoks [p/min];

    noutput

    =

    hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa väljundvõllil mõõdetud pöörlemissagedus [p/min];

    igbx

    =

    hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli ja väljundvõlli pöörlemissageduste suhe konkreetse mõõtmise ajal kasutatud käigu puhul [–];

    TEM,virt

    =

    virtuaalse elektrimasinasüsteemi pöördemoment hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli jaoks [Nm];

    Toutput

    =

    hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa väljundvõllil mõõdetud pöördemoment [Nm];

    Tloss,gbx

    =

    pöördemomendi kadu sõltuvalt pöörlemissagedusest ja pöördemomendist hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa tüübi sisendvõllil [Nm]. See arvutatakse kahemõõtmelise lineaarse interpoleerimise teel käigukasti kaoskeemi järgi, mis määratakse vastava käigu jaoks punkti 4.4.2.2 alusel;

    gear

    =

    mõõtmise ajal kasutatav käik [–].

    (b)

    Järgmiste arvutuste aluseks võetakse iga edasikäigu jaoks punkti 4.4.2.1 kohaselt määratud ja punkti 4.4.2.3 alapunkti a kohaselt sisendvõlli jaoks teisendatud elektrivõimsuse skeemid. Kõik nende elektrivõimsuse skeemide elektrilise vaheldi võimsuse väärtused teisendatakse virtuaalse elektrimasinasüsteemi vastavateks skeemideks vastavalt järgmisele valemile, lahutades käigukastiosa kaod.

    Formula

    kus:

    Pel,virt

    virtuaalse elektrimasinasüsteemi elektrilise vaheldi võimsus [W];

    nEM,virt

    virtuaalse elektrimasinasüsteemi pöörlemissagedus hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli jaoks (määratakse punkti 4.4.2.3 alapunkti a alusel) [p/min];

    TEM,virt

    virtuaalse elektrimasinasüsteemi pöördemoment hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli jaoks (määratakse punkti 4.4.2.3 alapunkti a alusel) [Nm];

    Pel,meas

    elektrilise vaheldi mõõdetud võimsus [W];

    Tloss,gbx

    pöördemomendi kadu sõltuvalt pöörlemissagedusest ja pöördemomendist hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa tüübi sisendvõllil [Nm]. See arvutatakse kahemõõtmelise lineaarse interpoleerimise teel käigukasti kaoskeemi järgi, mis määratakse vastava käigu jaoks punkti 4.4.2.2 alusel;

    gear

    mõõtmise ajal kasutatav käik [–].

    (c)

    Virtuaalse elektrimasinasüsteemi takistusmomendi väärtused määratakse hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli jaoks samades pöörlemissageduse seadepunktides (nEM,virt), mida kasutatakse virtuaalse elektrimasinasüsteemi maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi kõvera kindlaksmääramiseks. Takistusmomendi igaks üksikväärtuseks (Nm), mis on näidatud pöörlemissageduse erinevatel seadeväärtustel, tuleb võtta null.

    (d)

    Virtuaalse elektrimasinasüsteemi pöördinertsi arvutamiseks teisendatakse käesoleva lisa 8. liite punkti 8 kohaselt määratud elektrimasina(te) inertsi väärtus(ed) vastavaks hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa sisendvõlli pöördinertsi väärtuseks.

    4.4.3.   Modelleerimisvahendi sisendandmete koostamine

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osad jagatakse modelleerimisvahendis töötlemiseks virtuaalselt kaheks komponendiks, mistõttu on elektrimasinasüsteemi ja jõuülekande jaoks vaja eraldi määrata nende komponentide sisendandmed. Sisendandmetes märgitud sertifitseerimisnumber peab mõlema komponendi (nii elektrimasinasüsteemi kui ka jõuülekande) puhul olema sama.

    4.4.3.1.   Virtuaalse elektrimasinasüsteemi sisendandmed

    Virtuaalse elektrimasinasüsteemi sisendandmed koostatakse vastavalt 15. liites esitatud elektrimasinasüsteemi määratlustele lõplike andmete põhjal, mis saadakse punkti 4.4.2.3 alusel.

    4.4.3.2.   Virtuaalse jõuülekande sisendandmed

    Virtuaalse jõuülekande sisendandmed koostatakse VI lisa 12. liite tabelites 1–3 esitatud jõuülekande määratlustele lõplike andmete põhjal, mis saadakse punkti 4.4.2.2 alusel. Tabelis 1 esitatud parameetri „TransmissionType“ väärtuseks võetakse „IHPC Type 1“.

    5.   Akusüsteemide või aku tüüpiliste allsüsteemide katsetamine

    Katsetatava aku temperatuurireguleerimisseade ja vastav temperatuuri reguleerimise ahel katsestendi varustuses peavad vastama katsetatava aku temperatuuri reguleerimise vajadustele samuti kui sõidukis kasutades ja võimaldama katsestendi varustusel katsetatava aku kasutuspiirides teha ettenähtud katseid.

    5.1.   Üldnõuded

    Katsetatava aku komponente võidakse sõidukis jaotada eri seadmetesse.

    Katsetatavat akut juhib aku juhtplokk, katsestendi varustus peab järgima kasutuspiire, mida aku juhtplokk siini kaudu edastab. Katsetatava aku temperatuurireguleerimisseade ja vastav temperatuuri reguleerimise ahel katsestendi varustuses peavad töötama aku juhtploki juhtimise järgi, kui konkreetses katses ei ole ette nähtud teisiti. Aku juhtplokk peab katsestendi varustusel võimaldama katsetatava aku kasutuspiirides teha ettenähtud katseid. Vajaduse korral peab komponendi tootja aku juhtploki programmi vajaliku katsemenetluse jaoks kohandama, kuid katsetatava aku kasutus- ja ohutuspiirides.

    5.1.1.   Temperatuuri tasakaalustamise tingimused

    Temperatuur on tasakaalustatud, kui ühe tunni jooksul on komponendi tootja poolt akuelemendi jaoks määratud temperatuuri ja kõigi elementide temperatuuri mõõtepunktide temperatuurierinevused väiksemad kui ±7 K.

    5.1.2.   Märkide tähendused

    5.1.2.1.   Voolutugevus

    Voolutugevuse mõõdetavad väärtused peavad tühjakslaadimisel olema plussmärgiga ja laadimisel miinusmärgiga.

    5.1.3.   Õhutemperatuuri mõõtekoht

    Õhutemperatuuri mõõdetakse 1 m kaugusel katsetatavast akust sellises kohas, mille on ette näinud komponendi tootja.

    5.1.4.   Temperatuuritingimused

    Aku katsetamistemperatuuri ehk katsetatava aku ettenähtud töötemperatuuri määrab kindlaks komponendi tootja. Kõigi akuelementide temperatuuri mõõtepunktides peab temperatuur kõigi tehtavate katsete ajal jääma komponendi tootja ettenähtud piiridesse.

    Vedelikreguleerimise (st soojenduse või jahutusega) korral tuleb registreerida kasutatava vedeliku temperatuur katsetatava aku sissevooluava juures ning seda temperatuuri tuleb hoida komponendi tootja ettenähtud väärtusest ±2 K piires.

    Õhkjahutuse korral tuleb katsetatava aku temperatuuri komponendi tootja kindlaksmääratud kohas hoida +0/–20 K piires komponendi tootja ettenähtud maksimumväärtusest.

    Kõigi katsete korral peab katsestendi olemasolev jahutus- ja/või soojendusvõimsus olema piiratud komponendi tootja teatatud väärtusega. See väärtus tuleb registreerida koos katseandmetega.

    Katsestendi olemasolev jahutus- ja/või soojendusvõimsus määratakse kindlaks järgmiste menetluste alusel ja registreeritakse koos komponendi katseandmetega:

    (1)

    vedelikreguleerimise korral kasutatava vedeliku massivooluhulga ja soojusvaheti temperatuuride erinevuse järgi katsetatava aku kõrval;

    (2)

    elekterreguleerimise korral pinge ja voolutugevuse järgi. Komponendi tootja võib katsetatava aku sertifitseerimiseks muuta selle temperatuurireguleerimisseadme elektriühendust, et oleks võimalik mõõta katsetatava aku näitajaid, ilma et arvesse võetaks reguleerimiseks vajalikku elektrivõimsust (näiteks kui reguleerimisfunktsioon on otse katsetavasse akusse sisse ehitatud ja ühendatud). Igal juhul registreeritakse elektriline jahutus- ja/või soojendusvõimsus, mida temperatuurireguleerimisseadmel on katsetatavale akule vaja väljastpoolt anda;

    (3)

    muud tüüpi reguleerimise korral lähtutakse insenertehnilisest hinnangust ja tüübikinnitusasutusega konsulteerimisest.

    5.2.   Ettevalmistustsüklid

    Katsetatava aku ettevalmistamiseks kasutatakse maksimaalselt viit täieliku tühjakslaadimise tsüklit, millele järgneb täielik laadimine, et tagada süsteemi tööomaduste stabiliseerumine enne tegeliku katsetamise algust.

    Järjestikuseid täieliku tühjakslaadimise tsükleid koos järgneva täieliku laadimisega tehakse komponendi tootja poolt kindlaksmääratud töötemperatuuril, kuni saavutatakse ettevalmistatud seis. Katsetatav aku loetakse ettevalmistatuks, kui kahe järjestikuse tühjakslaadimise ajal tühjendusmaht ei muutu rohkem kui 3 % ulatuses nimimahtuvusest või kui on tehtud viis tsüklit.

    Katsetatava aku pinge ei tohi tühjakslaadimise lõpuks langeda madalamale komponendi tootja soovitatud miinimumpingest (miinimumpinge on aku väiksem pinge, mille korral katsetatavat akut tühjakslaadimisel pöördumatult ei kahjustata). Täieliku tühjakslaadimise ja täieliku laadimise tsüklite lõpetamise kriteeriumid määrab kindlaks komponendi tootja.

    5.2.1.   Suure võimsusega akusüsteemi ettevalmistustsüklite voolutasemed

    Tühjakslaadimine tehakse voolutugevusel 2 C, laadimine toimub vastavalt komponendi tootja soovitustele.

    5.2.2.   Suure mahtuvusega akusüsteemi ettevalmistustsüklite voolutasemed

    Tühjakslaadimine tehakse voolutugevusel 1/3 C, laadimine toimub vastavalt komponendi tootja soovitustele.

    5.3.   Standardtsükkel

    Standardtsükli eesmärk on tagada samad algtingimused katsetatava aku iga ettenähtud katse korral ja sama laadimisenergia tootmise nõuetele vastavuse eesmärgil vastavalt 12. liitele. See viiakse läbi kindlal töötemperatuuril, mille on määranud komponendi tootja.

    5.3.1.   Suure võimsusega akusüsteemi standardtsükkel

    Suure võimsusega akusüsteemi standardtsükkel koosneb järgmistest järjestikustest tegevustest: standardne tühjakslaadimine, vahe, standardne laadimine ja teine vahe.

    Standardne tühjakslaadimine tehakse voolutugevusel 1 C kuni minimaalse laetustasemeni vastavalt komponendi tootja nõuetele.

    Vahe algab kohe pärast tühjakslaadimise lõppu ja peab kestma 30 minutit.

    Standardsel laadimisel järgitakse komponendi tootja nõudeid laadimise lõpetamise kriteeriumide ja laadimise üldiste ajapiiride kohta.

    Teine vahe algab kohe pärast laadimise lõppu ja peab kestma 30 minutit.

    5.3.2.   Suure mahtuvusega akusüsteemi standardtsükkel

    Suure mahtuvusega akusüsteemi standardtsükkel koosneb järgmistest järjestikustest tegevustest: standardne tühjakslaadimine, vahe, standardne laadimine ja teine vahe.

    Standardne tühjakslaadimine tehakse voolutugevusel 1/3 C kuni minimaalse laetustasemeni vastavalt komponendi tootja nõuetele.

    Vahe algab kohe pärast tühjakslaadimise lõppu ja peab kestma 30 minutit.

    Standardsel laadimisel järgitakse komponendi tootja nõudeid laadimise lõpetamise kriteeriumide ja laadimise üldiste ajapiiride kohta.

    Teine vahe algab kohe pärast laadimise lõppu ja peab kestma 30 minutit.

    5.4.   Katsed, mida tuleb teha

    Enne käesoleva punkti kohast katsete tegemist tuleb katsetatava akuga läbi teha punktis 5.2 sätestatud menetlus.

    5.4.1.   Nimimahtuvuse katse

    Selle katsega mõõdetakse konstantse tühjakslaadimisvooluga katsetatava aku nimimahtuvust (Ah).

    5.4.1.1.   Mõõdetavad signaalid

    Ettevalmistamise, standardtsüklite ja tegeliku katse käigus registreeritakse järgmised signaalid:

    —

    laadimis-/tühjakslaadimisvool katsetatava aku klemmidel,

    —

    pinge katsetatava aku klemmidel,

    —

    katsetatava aku kõigi mõõtepunktide temperatuurid,

    —

    ümbritseva õhu temperatuur katsestendil,

    —

    soojendus- või jahutusvõimsus katsetatava aku jaoks.

    5.4.1.2.   Katsetamine

    Kui katsetatav aku on komponendi tootja nõudeid järgides täielikult laetud ja temperatuur on punkti 5.1.1 kohaselt tasakaalustatud, siis tehakse punkti 5.3 kohane standardtsükkel.

    Tegeliku katsega tuleb alustada kolme tunni jooksul pärast standardtsükli lõppu, muidu on standardtsüklit vaja korrata.

    Tegelik katse tehakse toatemperatuuril ja katse seisneb konstantse voolutugevusega tühjakslaadimises järgmiste tühjakslaadimise määradega:

    —

    suure võimsusega akusüsteemi korral komponendi tootja ettenähtud määrale 1 C vastaval voolutugevusel (Ah),

    —

    suure mahtuvusega akusüsteemi korral komponendi tootja ettenähtud määrale 1/3 C vastaval voolutugevusel (Ah).

    Kõik tühjakslaadimiskatsed lõpetatakse, kui saavutatakse komponendi tootja määratud miinimumtingimused.

    5.4.1.3.   Tulemuste tõlgendamine

    Punkti 5.4.1.2 kohasest tegelikust katsest aku voolutugevuse ajas integreerimisega saadud mahtuvust (Ah) kasutatakse nimimahtuvuse väärtusena.

    5.4.1.4.   Esitatavad andmed

    Esitada tuleb järgmised andmed:

    —

    nimimahtuvus, mis määratakse vastavalt punktile 5.4.1.3;

    —

    kõigi punkti 5.4.1.1 kohaselt tegeliku katse ajal registreeritud signaalide keskmised väärtused.

    Toodangu nõuetele vastavuse katsetamise eesmärgil arvutatakse ka järgmised väärtused:

    —

    kogu laetud energia (Echa, 20–80 % laetustasemest), mis standardtsükli vältel enne tegelikku katset saadakse;

    —

    kogu tühjakslaetud energia (Edis, 80–20 % laetustasemest), mis tegeliku katse ajal ära antakse.

    Kõik kasutatavad laetustaseme väärtused arvutatakse mõõdetud nimimahtuvuse alusel, mis on määratud vastavalt punktile 5.4.1.3.

    Täistsükli kasutegur ηBAT arvutatakse, jagades kogu tühjakslaetud energia Edis kogu laetud energiaga Echa, ja esitatakse 5. liite kohases teabedokumendis.

    5.4.2.   Avatud ahela pinge, sisetakistuse ja voolutugevuse piirnäitajate katse

    Selle katsega määratakse tühjakslaadimise ja laadimise tingimuste jaoks katsetatava aku oomiline takistus ja avatud ahela pinge laetustaseme funktsioonina. Lisaks sellele kontrollitakse maksimaalset voolutugevust, mille komponendi tootja esitanud tühjakslaadimise ja laadimise jaoks.

    5.4.2.1.   Katsetamise üldnõuded

    Kõik kasutatavad laetustaseme väärtused arvutatakse mõõdetud nimimahtuvuse alusel, mis on määratud vastavalt punktile 5.4.1.3.

    Üksnes juhul, kui katsetatav aku saavutab tühjakslaadimise ajal tühjakslaadimise piirpinge, tuleb voolutugevust vähendada, nii et katsetatava aku klemmipinget hoitakse kogu tühjakslaadimistsükli vältel tühjakslaadimise piirpingel.

    Üksnes juhul, kui katsetatav aku saavutab laadimise ajal laadimise piirpinge, tuleb voolutugevust vähendada, nii et katsetatava aku klemmipinget hoitakse kogu laadimistsükli vältel laadimise piirpingel.

    Kui katsevarustus ei suuda vooluprofiili muutumise korral 100 ms vältel tagada vajaliku täpsusega (±1 % ettenähtud väärtusest) voolutugevust, siis jäetakse asjakohased registreeritud andmed kõrvale ning nende põhjal ei arvutata vastavaid avatud ahela pinge ja sisetakistuse väärtusi.

    Kui aku juhtploki poolt ühendussiini kaudu edastatavate kasutuspiiride tõttu on voolutugevust vaja vähendada selleks, et jääda katsetatava aku kasutuspiiridesse, siis peab katsestendi varustus vähendama vastavat voolutugevust, nii et see on aku juhtploki poolt ettenähtuga vastavuses.

    5.4.2.2.   Mõõdetavad signaalid

    Ettevalmistamise ja tegeliku katse käigus registreeritakse järgmised signaalid:

    —

    tühjakslaadimisvool katsetatava aku klemmidel,

    —

    pinge katsetatava aku klemmidel,

    —

    katsetatava aku kõigi mõõtepunktide temperatuurid,

    —

    ümbritseva õhu temperatuur katsestendil,

    —

    soojendus- või jahutusvõimsus katsetatava aku jaoks.

    5.4.2.3.   Katsetamine

    5.4.2.3.1.   Katseks ettevalmistamine

    Kui katsetatav aku on komponendi tootja nõudeid järgides täielikult laetud ja temperatuur on punkti 5.1.1 kohaselt tasakaalustatud, siis tehakse punkti 5.3 kohane standardtsükkel.

    Tegeliku katsega tuleb alustada 1–3 tunni jooksul pärast standardtsükli lõppu. Muidu on eelmises lõigus kirjeldatud menetlust vaja korrata.

    5.4.2.3.2.   Katse käik

    Suure võimsusega akusüsteemi korral tehakse katse järgmisel viiel laetustasemel: 80, 65, 50, 35 ja 20 %.

    Suure mahtuvusega akusüsteemi korral tehakse katse järgmisel viiel laetustasemel: 90, 70, 50, 35 ja 20 %.

    Viimase etapi (20% laetustaseme) jaoks võib komponendi tootja vähendada katsetatava aku maksimaalset tühjakslaadimisvoolu, et tagada komponendi tootja ettenähtud minimaalsest laetustasemest kõrgema laetustaseme püsimine ja vältida täielikku tühjenemist.

    Enne tegeliku katse algust tuleb katsetatavat akut iga laetustaseme jaoks punkti 5.4.2.3.1 kohaselt ette valmistada.

    Selleks et saavutada katsetamiseks vajalikud laetustasemed alates katsetatava aku algtingimustest, tuleb suure võimsusega akusüsteem tühjaks laadida konstantsel voolutugevusel 1 C ja suure mahtuvusega akusüsteem konstantsel voolutugevusel 1/3 C, millele järgneb 30-minutiline vahe enne järgmise mõõtmise algust.

    Komponendi tootja peab enne katsetamist iga laetustaseme jaoks teatama laadimise ja tühjakslaadimise maksimaalse voolutugevuse, mida saab rakendada vooluimpulsi kogu kasvamise aja vältel, mis suure võimsusega akusüsteemi kohta on näidatud tabelis 3 ja suure mahtuvusega akusüsteemi kohta tabelis 4.

    Tegelik katse tehakse toatemperatuuril ja selle vooluprofiil peab suure võimsusega akusüsteemi puhul vastama tabelile 3 ja suure mahtuvusega akusüsteemi puhul tabelile 4.

    Tabel 3

    Suure võimsusega akusüsteemi vooluprofiil

    Aja muut [s]

    Kumulatiivne aeg [s]

    Ettenähtud voolutugevus

    0

    0

    0

    20

    20

    Idischg_max/33

    40

    60

    0

    20

    80

    Ichg_max/33

    40

    120

    0

    20

    140

    Idischg_max/32

    40

    180

    0

    20

    200

    Ichg_max/32

    40

    240

    0

    20

    260

    Idischg_max/3

    40

    300

    0

    20

    320

    Ichg_max/3

    40

    360

    0

    20

    380

    Idischg_max

    40

    420

    0

    20

    440

    Ichg_max

    40

    480

    0


    Tabel 4

    Suure mahtuvusega akusüsteemi vooluprofiil

    Aja muut [s]

    Kumulatiivne aeg [s]

    Ettenähtud voolutugevus

    0

    0

    0

    120

    120

    Idischg_max/33

    40

    160

    0

    120

    280

    Ichg_max/33

    40

    320

    0

    120

    440

    Idischg_max/32

    40

    480

    0

    120

    600

    Ichg_max/32

    40

    640

    0

    120

    760

    Idischg_max/3

    40

    800

    0

    120

    920

    Ichg_max/3

    40

    960

    0

    120

    1080

    Idischg_max

    40

    1120

    0

    120

    1240

    Ichg_max

    40

    1280

    0

    Kus

    Idischg_max

    on maksimaalse tühjakslaadimisvoolu absoluutväärtus, mille komponendi tootja on kindlaks määranud konkreetse laetustaseme jaoks ja mida saab rakendada vooluimpulsi kogu kasvamise aja vältel;

    Ichg_max

    on maksimaalse laadimisvoolu absoluutväärtus, mille komponendi tootja on kindlaks määranud konkreetse laetustaseme jaoks ja mida saab rakendada vooluimpulsi kogu kasvamise aja vältel.

    Nullaja (enne kui toimub ettenähtud voolutugevuse esimene muutus, st V0) pinget mõõdetakse keskmise väärtusena 100 ms vältel.

    Suure võimsusega akusüsteemi puhul mõõdetakse järgmised pinged ja voolutugevused:

    (1)

    iga tabelis 3 esitatud tühjakslaadimise ja laadimise vooluimpulsi taseme korral mõõdetakse nullvoolule vastav pinge keskmise väärtusena viimase sekundi vältel enne ettenähtud voolutugevuse muutumist, st Vdstart tühjakslaadimise ja Vcstart laadimise korral;

    (2)

    iga tabelis 3 esitatud tühjakslaadimise vooluimpulsi taseme korral mõõdetakse pinge 2, 10 ja 20 sekundit pärast ettenähtud voolutugevuse muutumist (Vd2, Vd10, Vd20) ja vastav voolutugevus (Id2, Id10, and Id20) keskmise väärtusena 100 ms vältel;

    (3)

    iga tabelis 3 esitatud laadimise vooluimpulsi taseme korral mõõdetakse pinge 2, 10 ja 20 sekundit pärast ettenähtud voolutugevuse muutumist (Vc2, Vc10, Vc20) ja vastav voolutugevus (Ic2, Ic10 ja Ic20) keskmise väärtusena 100 ms vältel.

    Tabelis 5 on esitatud ülevaade pinge ja voolutugevuse väärtustest, mida pärast ettenähtud voolutugevuse muutust on suure võimsusega akusüsteemi puhul vaja mingi aja vältel mõõta.

    Tabel 5

    Pinge mõõtepunktid vooluimpulsi iga taseme jaoks suure võimsusega akusüsteemi tühjakslaadimisel ja laadimisel

    Aeg pärast ettenähtud voolutugevuse muutumist [s]

    Tühjakslaadimine (D) või laadimine (C)

    Pinge

    Voolutugevus

    2

    D

    Vd2

    Id2

    10

    D

    Vd10

    Id10

    20

    D

    Vd20

    Id20

    2

    C

    Vc2

    Ic2

    10

    C

    Vc10

    Ic10

    20

    C

    Vc20

    Ic20

    Suure mahtuvusega akusüsteemi puhul mõõdetakse järgmised pinged ja voolutugevused:

    (1)

    iga tabelis 4 esitatud tühjakslaadimise ja laadimise vooluimpulsi taseme korral mõõdetakse pinge nullvoolu korral keskmise väärtusena viimase sekundi vältel enne ettenähtud voolutugevuse muutumist, st tühjakslaadimisel mõõdetakse Vdstart ja laadimisel Vcstart ;

    (2)

    iga tabelis 4 esitatud tühjakslaadimise vooluimpulsi taseme korral mõõdetakse pinge 2, 10, 20 ja 120 sekundit pärast ettenähtud voolutugevuse muutumist (Vd2, Vd10, Vd20 ja Vd120) ning vastav voolutugevus (Id2, Id10, Id20 ja Id120) keskmise väärtusena 100 ms vältel;

    (3)

    iga tabelis 4 esitatud laadimise vooluimpulsi taseme korral mõõdetakse pinge 2, 10, 20 ja 120 sekundit pärast ettenähtud voolutugevuse muutumist (Vc2, Vc10, Vc20 and Vc120) ning vastav voolutugevus (Ic2, Ic10, Ic20 ja Ic120) keskmise väärtusena 100 ms vältel.

    Tabelis 6 on esitatud ülevaade pinge ja voolutugevuse väärtustest, mida pärast ettenähtud voolutugevuse muutust on suure mahtuvusega akusüsteemi puhul vaja mingi aja vältel mõõta.

    Tabel 6

    Pinge mõõtepunktid vooluimpulsi iga taseme jaoks suure mahtuvusega akusüsteemi tühjakslaadimisel ja laadimisel

    Aeg pärast ettenähtud voolutugevuse muutumist [s]

    Tühjakslaadimine (D) või laadimine (C)

    Pinge

    Voolutugevus

    2

    D

    Vd2

    Id2

    10

    D

    Vd10

    Id10

    20

    D

    Vd20

    Id20

    120

    D

    Vd120

    Id120

    2

    C

    Vc2

    Ic2

    10

    C

    Vc10

    Ic10

    20

    C

    Vc20

    Ic20

    120

    C

    Vc120

    Ic120

    5.4.2.4.   Tulemuste tõlgendamine

    Järgmised arvutused tehakse iga punkti 5.4.2.3 kohaselt mõõdetud laetustaseme kohta eraldi.

    5.4.2.4.1   Suure võimsusega akusüsteemi arvutused

    (1)

    Iga tabelis 3 esitatud tühjakslaadimise vooluimpulsi taseme kohta arvutatakse punkti 5.4.2.3 kohaselt mõõdetud pinge ja voolutugevuse väärtuste põhjal sisetakistuse väärtused järgmiste valemite järgi:

    —

    RId2 = (Vdstart – Vd2) / Id2;

    —

    RId10 = (Vdstart – Vd10) / Id10;

    —

    RId20 = (Vdstart – Vd20) / Id20.

    (2)

    Tühjakslaadimise sisetakistused RId2_avg, RId10_avg, RId20_avg tuleb arvutada kõigi tabelis 3 esitatud vooluimpulsi tasemete keskmisena punkti 1 kohaselt arvutatud üksikväärtuste alusel.

    (3)

    Iga tabelis 3 esitatud laadimise vooluimpulsi taseme kohta arvutatakse punkti 5.4.2.3 kohaselt mõõdetud pinge ja voolutugevuse väärtuste põhjal sisetakistuse väärtused järgmiste valemite järgi:

    —

    RIc2 = (Vcstart – Vc2) / Ic2;

    —

    RIc10 = (Vcstart – Vc10) / Ic10;

    —

    RIc20 = (Vcstart – Vc20) / Ic20.

    (4)

    Laadimise sisetakistused RIc2_avg, RIc10_avg, RIc20_avg tuleb arvutada kõigi tabelis 3 esitatud vooluimpulsi tasemete keskmisena punkti 3 kohaselt arvutatud üksikväärtuste alusel.

    (5)

    Üldised sisetakistused RI2, RI10 ja RI20 arvutatakse punktide 2 ja 4 kohaselt leitud vastavate tühjakslaadimis- ja laadimisväärtuste keskmisena.

    (6)

    Avatud ahela pinge on V0 väärtus, mis on punkti 5.4.2.3 kohaselt mõõdetud vastava laetustaseme korral.

    (7)

    Tühjakslaadimise maksimaalne piirvoolutugevus arvutatakse 20 sekundi keskmise väärtusena iga laetustaseme jaoks ettenähtud voolutugevusel Idischg_max, mis on mõõdetud vastavalt punktile 5.4.2.3.

    (8)

    Laadimise maksimaalne piirvoolutugevus arvutatakse 20 sekundi keskmise väärtusena iga laetustaseme jaoks ettenähtud voolutugevusel Ichg_max, mis on mõõdetud vastavalt punktile 5.4.2.3. Tulemuste absoluutväärtused esitatakse lõppväärtustena.

    5.4.2.4.2.   Suure mahtuvusega akusüsteemi arvutused

    (1)

    Iga tabelis 4 esitatud tühjakslaadimise vooluimpulsi taseme korral arvutatakse sisetakistuse väärtused pinge ja voolutugevuse väärtuste alusel, mis on mõõdetud vastavalt punktile 5.4.2.3, kasutades järgmisi valemeid:

    —

    RId2 = (Vdstart – Vd2) / Id2;

    —

    RId10 = (Vdstart – Vd10) / Id10;

    —

    RId20 = (Vdstart – Vd20) / Id20;

    —

    RId120 = (Vdstart – Vd120) / Id120.

    (2)

    Tühjakslaadimise sisetakistused RId2_avg, RId10_avg, RId20_avg ja RId120_avg tuleb arvutada kõigi tabelis 4 esitatud vooluimpulsi tasemete keskmisena punkti 1 kohaselt arvutatud üksikväärtuste alusel.

    (3)

    Iga tabelis 4 esitatud laadimise vooluimpulsi taseme korral arvutatakse sisetakistuse väärtused pinge ja voolutugevuse väärtuste alusel, mis on mõõdetud vastavalt punktile 5.4.2.3, kasutades järgmisi valemeid:

    —

    RIc2 = (Vcstart – Vc2) / Ic2;

    —

    RIc10 = (Vcstart – Vc10) / Ic10;

    —

    RIc20 = (Vcstart – Vc20) / Ic20;

    —

    RIc120 = (Vcstart – Vc120) / Ic120.

    (4)

    Laadimise sisetakistused RIc2_avg, RIc10_avg, RIc20_avg ja RIc120_avg tuleb arvutada kõigi tabelis 4 esitatud vooluimpulsi tasemete keskmisena punkti 3 kohaselt arvutatud üksikväärtuste alusel.

    (5)

    Üldised sisetakistused RI2, RI10, RI20 ja RI120 arvutatakse punktide 2 ja 4 kohaselt leitud vastavate tühjakslaadimis- ja laadimisväärtuste keskmisena.

    (6)

    Avatud ahela pinge on V0 väärtus, mis on punkti 5.4.2.3 kohaselt mõõdetud vastava laetustaseme korral.

    (7)

    Tühjakslaadimise maksimaalne piirvoolutugevus arvutatakse 120 sekundi keskmise väärtusena iga laetustaseme jaoks ettenähtud voolutugevusel Idischg_max, mis on mõõdetud vastavalt punktile 5.4.2.3.

    (8)

    Laadimise maksimaalne piirvoolutugevus arvutatakse 120 sekundi keskmise väärtusena iga laetustaseme jaoks ettenähtud voolutugevusel Ichg_max, mis on mõõdetud vastavalt punktile 5.4.2.3. Tulemuste absoluutväärtused esitatakse lõppväärtustena.

    5.5.   Katsetatava aku mõõteandmete järeltöötlemine

    Avatud ahela pinge väärtused, mis sõltuvad laetustasemest, määratakse nende väärtuste alusel, mis suure võimsusega akusüsteemi eri laetustasemete jaoks on leitud vastavalt punkti 5.4.2.4.1 ja suure mahtuvusega akusüsteemi jaoks vastavalt punkti 5.4.2.4.2 alapunktile 6.

    Sisetakistuse erinevad väärtused, mis sõltuvad laetustasemest, määratakse nende väärtuste alusel, mis suure võimsusega akusüsteemi eri laetustasemete jaoks on leitud vastavalt punkti 5.4.2.4.1 ja suure mahtuvusega akusüsteemi jaoks vastavalt punkti 5.4.2.4.2 alapunktile 5.

    Tühjakslaadimise maksimaalne piirvoolutugevus ja laadimise maksimaalne piirvoolutugevus määratakse nende väärtuste alusel, mille komponentide tootja on esitanud enne katset. Kui tühjakslaadimise maksimaalse voolutugevuse või laadimise maksimaalse voolutugevuse konkreetne väärtus, mis on suure võimsusega akusüsteemi puhul leitud vastavalt punkti 5.4.2.4.1 alapunktidele 7 ja 8 ning suure mahtuvusega akusüsteemi puhul vastavalt punktile 5.4.2.4.2, erineb komponendi tootja poolt enne katset esitatud väärtusest rohkem kui ±2 %, siis tuleb esitada väärtus, mis on suure võimsusega akusüsteemi puhul leitud vastavalt punkti 5.4.2.4.1 alapunktidele 7 ja 8 ning suure mahtuvusega akusüsteemi puhul vastavalt punktile 5.4.2.4.2.

    6.   Kondensaatorisüsteemide või kondensaatori tüüpiliste allsüsteemide katsetamine

    6.1.   Üldnõuded

    Katsetatava kondensaatori kondensaatorisüsteemi komponente võidakse sõidukis jaotada ka eri seadmetesse.

    Kondensaatori näitajad ei sõltu kuigivõrd selle laetustasemest või voolutugevusest. Seepärast on mudeli sisendparameetrite arvutamiseks ette nähtud ainult üks katse.

    6.1.1.   Voolutugevuse märkide tähendused

    Voolutugevuse mõõdetavad väärtused peavad tühjakslaadimisel olema plussmärgiga ja laadimisel miinusmärgiga.

    6.1.2.   Õhutemperatuuri mõõtekoht

    Õhutemperatuuri mõõdetakse 1 m kaugusel katsetatavast kondensaatorist sellises kohas, mille on ette näinud kondensaatori tootja.

    6.1.3.   Temperatuuritingimused

    Kondensaatori katsetamistemperatuuri ehk katsetatava kondensaatori ettenähtud töötemperatuuri määrab kindlaks komponendi tootja. Kõigi kondensaatorielementide temperatuuri mõõtepunktides peab temperatuur kõigi tehtavate katsete ajal jääma komponendi tootja ettenähtud piiridesse.

    Vedelikreguleerimise (st soojenduse või jahutusega) korral tuleb registreerida kasutatava vedeliku temperatuur katsetatava kondensaatori sissevooluava juures ning seda temperatuuri tuleb hoida komponendi tootja ettenähtud väärtusest ±2 K piires.

    Õhkjahutuse korral tuleb katsetatava kondensaatori temperatuuri komponendi tootja kindlaksmääratud kohas hoida +0/–20 K piires komponendi tootja ettenähtud maksimumväärtusest.

    Kõigi katsete korral peab katsestendi olemasolev jahutus- ja/või soojendusvõimsus olema piiratud komponendi tootja teatatud väärtusega. See väärtus tuleb registreerida koos katseandmetega.

    Katsestendi olemasolev jahutus- ja/või soojendusvõimsus määratakse kindlaks järgmiste menetluste alusel ja registreeritakse koos komponendi katseandmetega:

    (1)

    vedelikreguleerimise korral kasutatava vedeliku massivooluhulga ja soojusvaheti temperatuuride erinevuse järgi katsetatava kondensaatori kõrval;

    (2)

    elekterreguleerimise korral pinge ja voolutugevuse järgi. Komponendi tootja võib katsetatava kondensaatori sertifitseerimiseks muuta selle temperatuurireguleerimisseadme elektriühendust, et oleks võimalik mõõta katsetatava kondensaatori näitajaid, ilma et arvesse võetaks reguleerimiseks vajalikku elektrivõimsust (näiteks kui reguleerimisfunktsioon on otse katsetavasse kondensaatorisse sisse ehitatud ja ühendatud). Igal juhul registreeritakse elektriline jahutus- ja/või soojendusvõimsus, mida temperatuurireguleerimisseadmel on katsetatavale kondensaatorile vaja väljastpoolt anda;

    (3)

    muud tüüpi reguleerimise korral lähtutakse insenertehnilisest hinnangust ja tüübikinnitusasutusega konsulteerimisest.

    6.2.   Katsetingimused

    a)

    Katsetatav kondensaator pannakse reguleeritava temperatuuriga katsekambrisse. Ümbritsevas keskkonnas hoitakse temperatuuri 25 ±10 °C.

    b)

    Pinget mõõdetakse kondensaatori klemmidel.

    c)

    Katsetatava kondensaatori temperatuurireguleerimissüsteem ja vastav temperatuuri reguleerimise ahel katsestendi varustuses peavad täielikult töötama asjakohase juhtploki juhtimisel.

    d)

    Juhtplokk peab katsestendi varustusel võimaldama katsetatava kondensaatori kasutuspiirides teha ettenähtud katseid. Vajaduse korral peab katsetatava kondensaatori komponentide tootja juhtploki programmi vajaliku katsemenetluse jaoks kohandama.

    6.3.   Katsetatava kondensaatori näitajate katse

    a)

    Pärast kondensaatori täielikku laadimist ja seejärel selle täielikku tühjakslaadimist kõige väiksema tööpingeni, järgides komponentide tootja ettenähtud laadimismeetodit, lastakse sellel seista vähemalt 2 tundi, kuid mitte rohkem kui 6 tundi.

    b)

    Katsetatava kondensaatori temperatuur peab katse alguses olema 25 ±2 °C. Valida võib ka temperatuuri 45 ±2 °C, kui d siis tuleb tüübikinnitus- või sertifitseerimisasutusele teatada, et see temperatuuritase esindab tüüpilisi kasutustingimusi paremini.

    c)

    Pärast seisuaega viiakse joonise 2 kohaselt läbi täielik laadimis- ja tühjakslaadimistsükkel konstantse vooluga Itest. Itest on katsetatava kondensaatori maksimaalne lubatud pidevvool, mille komponendi tootja on ette näinud.

    d)

    Pärast vähemalt 30-sekundilist ooteaega (t0 kuni t1) laaditakse kondensaatorit konstantse vooluga Itest, kuni saavutatakse maksimaalne tööpinge V max. Seejärel laadimine peatatakse ja lastakse katsetataval kondensaatoril 30 sekundit (t2 kuni t3) seista, et pinge jõuaks enne tühjakslaadimise alustamist stabiliseeruda lõppväärtuseni V b. Pärast seda tühjendatakse katsetatav kondensaator konstantse vooluga Itest, kuni saavutatakse minimaalne tööpinge V min. Pärast seda (alates ajast t4) tuleb jätta veel üks vähemalt 30 sekundi pikkune ooteaeg pinge stabiliseerumiseks lõppväärtuseni Vc.

    e)

    Voolutugevus ja pinge ajas (vastavalt Imeas ja Vmeas) registreeritakse diskreetimissagedusega vähemalt 10 Hz.

    f)

    Mõõtmise alusel määratakse järgmised näitajad (näidatud joonisel 2):

    V a on koormuseta pinge vahetult enne laadimistsükli algust;

    V b on koormuseta pinge vahetult enne tühjakslaadimistsükli algust;

    V c on koormuseta pinge pärast tühjakslaadimistsükli lõppu;

    ΔV(t 1), ΔV(t 3) on pingemuutused vahetult pärast konstantse laadimis- või tühjakslaadimisvoolu I test rakendamist vastavalt ajahetkedel t 1 ja t 3. Nende pingemuutuste määramiseks rakendatakse vähimruutude meetodil lineaarlähendust pingekarakteristikule, mis on näidatud joonise 2 detailvaatel A. Andmete võtmine lineaarlähendamiseks algab siis, kui kahe külgneva andmepunkti alusel arvutatud gradiendi muutus ajasignaali suurenemise suunas liikudes on väiksem kui 0,5 %.

    Joonis 2

    Näide pingekõvera kohta katsetatava kondensaatori mõõtmisel

    Image 21

    ΔV(t 1) on pingete V a ja lineaarlähenduse väärtuse erinevus absoluutarvuna ajahetkel t 1;

    ΔV(t 3) on pingete V a ja lineaarlähenduse väärtuse erinevus absoluutarvuna ajahetkel t 3;

    ΔV(t 2) on pingete V max ja V b erinevus absoluutarvuna;

    ΔV(t 4) on pingete V min ja V c erinevus absoluutarvuna.

    6.4.   Katsetatava kondensaatori mõõteandmete järeltöötlemine

    6.4.1.   Sisetakistuse ja mahtuvuse arvutamine

    Punkti 6.3 kohaselt saadud mõõteandmeid kasutatakse sisetakistuse (R) ja mahtuvuse (C) väärtuste arvutamiseks järgmiste valemite järgi.

    a)

    Laadimise ja tühjakslaadimise mahtuvus arvutatakse järgmiselt.

    Laadimine:

    Formula

    Tühjakslaadimine:

    Formula

    b)

    Laadimise ja tühjakslaadimise maksimaalne voolutugevus arvutatakse järgmiselt.

    Laadimine:

    Formula

    Tühjakslaadimine:

    Formula

    c)

    Laadimise ja tühjakslaadimise sisetakistus arvutatakse järgmiselt.

    Laadimine:

    Formula

    Tühjakslaadimine:

    Formula

    d)

    Mudeli jaoks on vaja ainult ühte mahtuvust ja takistust ning need arvutatakse järgmiselt.

    Mahtuvus C:

    Formula

    Takistus R:

    Formula

    e)

    Maksimumpinge määratakse kindlaks Vb registreeritud väärtusena ja miinimumpinge määratakse kindlaks Vc registreeritud väärtusena, nagu on määratletud punkti 6.3 alapunktis f.

    „1. liide

    KOMPONENDI, ERALDI SEADMESTIKU VÕI SÜSTEEMI SERTIFIKAADI NÄIDIS

    Suurim formaat: A4 (210 x 297 mm)

    ELEKTRIMASINASÜSTEEMI / ELEKTRILISE JÕUSEADME INTEGREERITUD OSA / HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKI INTEGREERITUD JÕUSEADME 1. TÜÜBI OSA / AKUSÜSTEEMI / KONDENSAATORI SÜSTEEMI CO2 HEITKOGUSTE JA KÜTUSEKULUGA SEOTUD OMADUSTE SERTIFIKAAT

    Asutuse tempel

    Teatis, milles käsitletakse

    —

    sertifikaadi andmist(1)

    —

    sertifikaadi laiendamist(1)

    —

    sertifikaadi andmata jätmist(1)

    —

    sertifikaadi tühistamist(1)

    seoses elektrimasinasüsteemi / elektrilise jõuseadme integreeritud osa / hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa / akusüsteemi / kondensaatorisüsteemi CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omadustega vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2017/2400

    Komisjoni määrus (EL) 2017/2400, mida on viimati muudetud ……………..

    Sertifikaadi number:

    Räsi:

    Laiendamise põhjus:

    I OSA

    0.1.

    		 Mark (tootja kaubanimi):

    0.2.

    		 Tüüp:

    0.3.

    		 Tüübi identifitseerimisvahend

    0.3.1.

    		 Sertifitseerimismärgi asukoht:

    0.3.2.

    		 Sertifitseerimismärgi kinnitamise meetod:

    0.5.

    		 Tootja nimi ja aadress:

    0.6.

    		 Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

    0.7.

    		 Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress:

    II OSA

    1.

    		 Lisateave (vajaduse korral): vt lisa

    2.

    		 Katsete tegemise eest vastutav tüübikinnitusasutus:

    3.

    		 Katsearuande kuupäev:

    4.

    		 Katsearuande number

    5.

    		 Märkused (kui on): vt lisa

    6.

    		 Koht:

    7.

    		 Kuupäev:

    8.

    		 Allkiri:

    Lisatud dokumendid:

    Infopakett. Katsearuanne.

    „2. liide

    Elektrimasinasüsteemi teabedokument

    Teabedokument nr:

    Välja antud:

    Väljaandmise kuupäev:

    Muudatuse kuupäev:

    vastavalt …

    Elektrimasinasüsteemi tüüp / Elektrimasinasüsteemi tüüpkond (kui on):

    …

    0.

    		 ÜLDANDMED

    0.1.

    		 Tootja nimi ja aadress

    0.2.

    		 Mark (tootja kaubanimi):

    0.3.

    		 Elektrimasinasüsteemi tüüp:

    0.4.

    		 Elektrimasinasüsteemi tüüpkond:

    0.5.

    		 Elektrimasinasüsteemi tüüp eraldi seadmestikuna / Elektrimasinasüsteemi tüüpkond eraldi seadmestikuna

    0.6.

    		 Kaubanimi (-nimed) (kui on):

    0.7.

    		 Mudeli identifitseerimisandmed, kui need on märgitud elektrimasinasüsteemile:

    0.8.

    		 Komponentide ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

    0.9.

    		 Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

    0.10.

    		 Tootja esindaja nimi ja aadress:

    1. OSA

    ELEKTRIMASINASÜSTEEMI (ALGSÜSTEEMI) JA ELEKTRIMASINASÜSTEEMI TÜÜPKONDA KUULUVATE ELEKTRIMASINASÜSTEEMI TÜÜPIDE PÕHIANDMED

     

    |Alg-elektrimasinasüsteem

    |Tüüpkonna liikmed

     

    |või elektrimasinasüsteemi tüüp

    |

     

    |

    | #1

    | #2

    | #3

    |

    1.

    		 Üldandmed

    1.1.

    		 Katsepinge(d): V

    1.2.

    		 Põhimootori põhipöörlemissagedus: p/min

    1.3.

    		 Mootori väljundvõlli maksimaalne pöörlemissagedus: p/min

    1.4.

    		 (või vaikimisi) reduktori/käigukasti väljundvõlli pöörlemissagedus: p/min

    1.5.

    		 Maksimumvõimsusele vastav pöörlemissagedus: p/min

    1.6.

    		 Maksimumvõimsus: kW

    1.7.

    		 Maksimaalsele pöördemomendile vastav pöörlemissagedus: p/min

    1.8.

    		 Maksimaalne pöördemoment: Nm

    1.9.

    		 30 minuti maksimumvõimsus: kW

    2.

    		 Elektrimasin

    2.1.

    		 Tööpõhimõte

    2.1.1.

    		 Alalisvool/vahelduvvool:

    2.1.2.

    		 Faaside arv:

    2.1.3.

    		 Ergutusvool / eraldi / jada- / liitergutus:

    2.1.4.

    		 Sünkroonne/asünkroonne:

    2.1.5.

    		 Rootor mähisega / püsimagnetitega / korpusega:

    2.1.6.

    		 Mootori pooluste arv:

    2.2.

    		 Pöördinerts: kgm2

    3.

    		 Võimsusregulaator

    3.1.

    		 Mark:

    3.2.

    		 Tüüp:

    3.3.

    		 Tööpõhimõte:

    3.4.

    		 Reguleerimispõhimõte: vektorjuhtimine / avatud ahel / suletud ahel / muu (täpsustada):

    3.5.

    		 Mootorile antav maksimaalne efektiivvool: A

    3.6.

    		 Maksimumkestus: s

    3.7.

    		 Kasutatav alalisvoolu pingevahemik (alates/kuni): V

    3.8.

    		 Alalisvoolumuundur on elektrimasinasüsteemi osa vastavalt käesoleva lisa punktile 4.1 (jah/ei):

    4.

    		 Jahutussüsteem

    4.1.

    		 Mootor (vedelik / õhk / muu, täpsustada):

    4.2.

    		 Regulaator (vedelik / õhk / muu, täpsustada):

    4.3.

    		 Süsteemi kirjeldus:

    4.4.

    		 Põhimõtteskeem(id):

    4.5.

    		 Piirtemperatuurid (min/max): K

    4.6.

    		 Võrdluspositsioonil:

    4.7.

    		 Vooluhulgad (min/max): l/min

    5.

    		 Komponentide katsetamise dokumenteeritud väärtused

    5.1.

    		 Kasutegurid toodangu nõuetele vastavuse jaoks (3):

    5.2.

    		 Jahutussüsteem (näidata iga jahutuskontuuri kohta):

    5.2.1.

    		 jahutusvedeliku maksimaalne massivooluhulk või mahuvooluhulk või maksimaalne sissevoolurõhk:

    5.2.2.

    		 jahutusvedeliku maksimumtemperatuurid:

    5.2.3.

    		 suurim võimalik jahutusvõimsus:

    5.2.4.

    		 Registreeritud keskmised väärtused iga katse kohta

    5.2.4.1.

    		 jahutusvedeliku mahuvooluhulk või massivooluhulk:

    5.2.4.2.

    		 jahutusvedeliku temperatuur jahutuskontuuri sissevooluava juures:

    5.2.4.3.

    		 jahutusvedeliku temperatuur elektrimasinasüsteemi poolel katsestendi soojusvaheti sisse- ja väljavooluava juures:

    LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU

    Nr:

    Kirjeldus:

    Väljaandmise kuupäev:

    1

    Teave elektrimasinasüsteemi katsetingimuste kohta …

     

    2

    …

     

    Elektrimasinasüsteemi teabedokumendi 1. lisa

     

    Teave katsetingimuste kohta (vajaduse korral)

    1.1.

    …

    „3. liide

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa teabedokument

    Teabedokument nr:

    Välja antud:

    Väljaandmise kuupäev:

    Muudatuse kuupäev:

    vastavalt …

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüp / Elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüpkond (kui on):

    …

    0.

    		 ÜLDANDMED

    0.1.

    		 Tootja nimi ja aadress

    0.2.

    		 Mark (tootja kaubanimi):

    0.3.

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüp:

    0.4.

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüpkond:

    0.5.

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüp eraldi seadmestikuna / Elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüpkond eraldi seadmestikuna

    0.6.

    		 Kaubanimi (-nimed) (kui on):

    0.7.

    		 Mudeli identifitseerimisandmed, kui need on märgitud elektrilise jõuseadme integreeritud osale:

    0.8.

    		 Komponentide ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

    0.9.

    		 Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

    0.10.

    		 Tootja esindaja nimi ja aadress:

    1. OSA

    ELEKTRILISE JÕUSEADME INTEGREERITUD (ALG)OSA JA ELEKTRILISE JÕUSEADME INTEGREERITUD OSA TÜÜPKONDA KUULUVATE ELEKTRILISE JÕUSEADME INTEGREERITUD OSA TÜÜPIDE PÕHIANDMED

     

    |Elektrilise jõuseadme integreeritud algosa

    |Tüüpkonna liikmed

     

    |või elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüp

    |

     

    |

    | #1

    | #2

    | #3

    |

    1.

    		 Üldandmed

    1.1.

    		 Katsepinge(d): V

    1.2.

    		 Põhimootori põhipöörlemissagedus: p/min

    1.3.

    		 Mootori väljundvõlli maksimaalne pöörlemissagedus: p/min

    1.4.

    		 (või vaikimisi) reduktori/käigukasti väljundvõlli pöörlemissagedus: p/min

    1.5.

    		 Maksimumvõimsusele vastav pöörlemissagedus: p/min

    1.6.

    		 Maksimumvõimsus: kW

    1.7.

    		 Maksimaalsele pöördemomendile vastav pöörlemissagedus: p/min

    1.8.

    		 Maksimaalne pöördemoment: Nm

    1.9.

    		 30 minuti maksimumvõimsus: kW

    1.10.

    		 Elektrimasinate arv:

    2.

    		 Elektrimasin (iga elektrimasina kohta)

    2.1.

    		 Elektrimasina identifitseerimistunnus:

    2.2.

    		 Tööpõhimõte

    2.2.1.

    		 Alalisvool/vahelduvvool:

    2.2.2.

    		 Faaside arv:

    2.2.3.

    		 Ergutusvool / eraldi / jada- / liitergutus:

    2.2.4.

    		 Sünkroonne/asünkroonne:

    2.2.5.

    		 Rootor mähisega / püsimagnetitega / korpusega:

    2.2.6.

    		 Mootori pooluste arv:

    2.3.

    		 Pöördinerts: kgm2

    3.

    		 Võimsusregulaator (iga võimsusregulaatori kohta)

    3.1.

    		 Vastava elektrimasina identifitseerimistunnus:

    3.2.

    		 Mark:

    3.3.

    		 Tüüp:

    3.4.

    		 Tööpõhimõte:

    3.5.

    		 Reguleerimispõhimõte: vektorjuhtimine / avatud ahel / suletud ahel / muu (täpsustada):

    3.6.

    		 Mootorile antav maksimaalne efektiivvool: A

    3.7.

    		 Maksimumkestus: s

    3.8.

    		 Kasutatav alalisvoolu pingevahemik (alates/kuni): V

    3.9.

    		 Alalisvoolumuundur on elektrimasinasüsteemi osa vastavalt käesoleva lisa punktile 4.1 (jah/ei):

    4.

    		 Jahutussüsteem

    4.1.

    		 Mootor (vedelik / õhk / muu, täpsustada):

    4.2.

    		 Regulaator (vedelik / õhk / muu, täpsustada):

    4.3.

    		 Süsteemi kirjeldus:

    4.4.

    		 Põhimõtteskeem(id):

    4.5.

    		 Piirtemperatuurid (min/max): K

    4.6.

    		 Võrdluspositsioonil:

    4.7.

    		 Vooluhulgad (min/max): g/min või l/min

    5.

    		 Käigukast

    5.1.

    		 Ülekandearv, ülekande skeem ja jõuvoog:

    5.2.

    		 Ristvõlliga jõuülekannete puhul keskvahemaa:

    5.3.

    		 Laagrite tüüp vastavatel positsioonidel (kui on paigaldatud):

    5.4.

    		 Käiguvahetuselementide tüüp (hammassidurid, sealhulgas sünkronisaatorid või hõõrdesidurid) vastavatel positsioonidel (kui on paigaldatud):

    5.5.

    		 Edasikäikude koguarv:

    5.6.

    		 Hammassidurite arv:

    5.7.

    		 Sünkronisaatorite arv:

    5.8.

    		 Hõõrdesiduri ketaste arv (välja arvatud üksiku 1 või 2 kettaga kuivsiduri puhul):

    5.9.

    		 Hõõrdesiduri ketaste välisdiameeter (välja arvatud üksiku 1 või 2 kettaga kuivsiduri puhul):

    5.10.

    		 Hammaste pinna karedus (sh joonised):

    5.11.

    		 Dünaamiliste võllitihendite arv:

    5.12.

    		 Õlihulk määrimiseks ja jahutuseks jõuülekande sisendvõlli pöörde kohta

    5.13.

    		 Õli viskoossus temperatuuril 100 °C (±10 %):

    5.14.

    		 Süsteemi rõhk hüdrauliliselt juhitavate käigukastide puhul:

    5.15.

    		 Ettenähtud õlitase kesktelje suhtes ning vastavalt joonise spetsifikatsioonile (alam- ja ülempiiri hälbe keskmise alusel) seisu- ja töötingimustes. Õlitase loetakse ühtlaseks, kui jõuülekande kõik pöörlevad osad (välja arvatud õlipump ja selle ajam) asuvad ettenähtud õlitasemest kõrgemal:

    5.16.

    		 Ettenähtud õlitase (±1 mm):

    5.17.

    		 Ülekandearvud [–] ning maksimaalne sisendpöördemoment [Nm], maksimaalne sisendvõimsus [kW] ja maksimaalne sisendpöörlemissagedus [p/min] (iga edasikäigu kohta):

    6.

    		 Diferentsiaal:

    6.1.

    		 Ülekandearv:

    6.2.

    		 Peamised tehnilised andmed:

    6.3.

    		 Põhimõtteskeemid:

    6.4.

    		 Õlimaht:

    6.5.

    		 Õlitase:

    6.6.

    		 Õli spetsifikatsioon:

    6.7.

    		 Laagri tüüp (tüüp, arv, siseläbimõõt, välisläbimõõt, laius ja joonis):

    6.8.

    		 Tihendi tüüp (peamine läbimõõt, servade arv):

    6.9.

    		 Rattaotsad (joonis):

    6.9.1.

    		 Laagri tüüp (tüüp, arv, siseläbimõõt, välisläbimõõt, laius ja joonis):

    6.9.2.

    		 Tihendi tüüp (peamine läbimõõt, servade arv):

    6.9.3.

    		 Määrde tüüp:

    6.10.

    		 Satelliit-/silinderhammasrataste arv diferentsiaali jaoks:

    6.11.

    		 Satelliit-/silinderhammasrataste väikseim laius diferentsiaali jaoks:

    7.

    		 Komponentide katsetamise dokumenteeritud väärtused

    7.1.

    		 Kasutegurid toodangu nõuetele vastavuse jaoks (*):

    7.2.

    		 Jahutussüsteem (näidata iga jahutuskontuuri kohta):

    7.2.1.

    		 jahutusvedeliku maksimaalne massivooluhulk või mahuvooluhulk või maksimaalne sissevoolurõhk:

    7.2.2.

    		 jahutusvedeliku maksimumtemperatuurid:

    7.2.3.

    		 suurim võimalik jahutusvõimsus:

    7.2.4.

    		 Registreeritud keskmised väärtused iga katse kohta

    7.2.4.1.

    		 jahutusvedeliku mahuvooluhulk või massivooluhulk:

    7.2.4.2.

    		 jahutusvedeliku temperatuur jahutuskontuuri sissevooluava juures:

    7.2.4.3.

    		 jahutusvedeliku temperatuur elektrilise jõuseadme integreeritud osa poolel katsestendi soojusvaheti sisse- ja väljavooluava juures:

    LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU

    Nr:

    Kirjeldus:

    Väljaandmise kuupäev:

    1

    Teave elektrilise jõuseadme integreeritud osa katsetingimuste kohta …

     

    2

    …

     

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa teabedokumendi 1. lisa

    8.

    		 Teave katsetingimuste kohta (vajaduse korral)

    8.1.

    		 Maksimaalne katsetatud sisendpöörlemissagedus [p/min]

    8.2.

    		 Maksimaalne katsetatud sisendpöördemoment [p/min]

    „4. liide

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa teabedokument

    Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa teabedokument koosneb käesoleva lisa 2. liite kohase elektrimasinasüsteemide teabedokumendi kohaldatavatest osadest ja VI lisa 2. liite kohasest jõuülekande teabedokumendist.

    „5. liide

    Akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi tüübi teabedokument

    Teabedokument nr:

    Välja antud:

    Väljaandmise kuupäev:

    Muudatuse kuupäev:

    vastavalt …

    Akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi tüüp:

    …

    0.

    		 ÜLDANDMED

    0.1.

    		 Tootja nimi ja aadress

    0.2.

    		 Mark (tootja kaubanimi):

    0.3.

    		 Akusüsteemi tüüp:

    0.4.

    		 –

    0.5.

    		 Akusüsteemi tüüp eraldi seadmestikuna:

    0.6.

    		 Kaubanimi (-nimed) (kui on):

    0.7.

    		 Mudeli identifitseerimisandmed, kui need on märgitud akusüsteemile:

    0.8.

    		 Komponentide ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

    0.9.

    		 Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

    0.10.

    		 Tootja esindaja nimi ja aadress:

    1. OSA

    AKUSÜSTEEMI VÕI AKU TÜÜPILISE ALLSÜSTEEMI TÜÜBI PÕHIANDMED

    Akusüsteemi (aku allsüsteemi) tüüp

    1.

    		 Üldandmed

    1.1.

    		 Terviksüsteem või tüüpiline allsüsteem:

    1.2.

    		 Suure võimsusega akusüsteem / suure mahtuvusega akusüsteem:

    1.3.

    		 Peamised tehnilised andmed:

    1.4.

    		 Akuelemendi tehnoloogia:

    1.5.

    		 Järjestikku ühendatud elementide arv:

    1.6.

    		 Paralleelselt ühendatud elementide arv:

    1.7.

    		 Tüüpiline ühenduskarp sulavkaitsmete ja kaitselülititega on katsetatud süsteemi osa (jah/ei):

    1.8.

    		 Katsetatud süsteemi kuuluvad tüüpilised jadaühendused (jah/ei):

    2.

    		 Reguleerimissüsteem

    2.1.

    		 Vedelik / õhk / muu, täpsustada:

    2.2.

    		 Süsteemi kirjeldus:

    2.3.

    		 Põhimõtteskeem(id):

    2.4.

    		 Piirtemperatuurid (min/max): K

    2.5.

    		 Võrdluspositsioonil:

    2.6.

    		 Vooluhulgad (min/max): l/min

    3.

    		 Komponentide katsetamise dokumenteeritud väärtused

    3.1.

    		 Täistsükli kasutegur toodangu nõuetele vastavuse jaoks (**):

    3.2.

    		 Maksimaalne tühjakslaadimisvool toodangu nõuetele vastavuse jaoks:

    3.3.

    		 Maksimaalne laadimisvool toodangu nõuetele vastavuse jaoks:

    3.4.

    		 Katsetamistemperatuur (ettenähtud töötemperatuur, mis on teatatud):

    3.5.

    		 Reguleerimissüsteem (iga tehtud katse kohta)

    3.5.1.

    		 Vajalik jahutamine või soojendamine:

    3.5.2.

    		 Suurim võimalik jahutus- või soojendusvõimsus:

    LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU

    Nr:

    Kirjeldus:

    Väljaandmise kuupäev:

    1

    Teave akusüsteemi katsetingimuste kohta …

     

    2

    …

     

    Akusüsteemi teabedokumendi 1. lisa

     

    Teave katsetingimuste kohta (vajaduse korral)

    1.1.

    …

    „6. liide

    Kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi tüübi teabedokument

    Teabedokument nr:

    Välja antud:

    Väljaandmise kuupäev:

    Muudatuse kuupäev:

    vastavalt …

    Kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi tüüp:

    …

    0.

    		 ÜLDANDMED

    0.1.

    		 Tootja nimi ja aadress

    0.2.

    		 Mark (tootja kaubanimi):

    0.3.

    		 Kondensaatorisüsteemi tüüp:

    0.4.

    		 Kondensaatorisüsteemi tüüpkond:

    0.5.

    		 Kondensaatorisüsteemi tüüp eraldi seadmestikuna / Kondensaatorisüsteemi tüüpkond eraldi seadmestikuna

    0.6.

    		 Kaubanimi (-nimed) (kui on):

    0.7.

    		 Mudeli identifitseerimisandmed, kui need on märgitud kondensaatorisüsteemile:

    0.8.

    		 Komponentide ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

    0.9.

    		 Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

    0.10.

    		 Tootja esindaja nimi ja aadress:

    1. OSA

    KONDENSAATORISÜSTEEMI VÕI KONDENSAATORI TÜÜPILISE ALLSÜSTEEMI TÜÜBI PÕHIANDMED

    Kondensaatorisüsteemi (kondensaatori allsüsteemi) tüüp

    1.

    		 Üldandmed

    1.1.

    		 Terviksüsteem või tüüpiline allsüsteem:

    1.2.

    		 Peamised tehnilised andmed:

    1.3.

    		 Elemendi tehnoloogia ja spetsifikatsioon:

    1.4.

    		 Järjestikku ühendatud elementide arv:

    1.5.

    		 Paralleelselt ühendatud elementide arv:

    1.6.

    		 Tüüpiline ühenduskarp sulavkaitsmete ja kaitselülititega on katsetatud süsteemi osa (jah/ei):

    1.7.

    		 Katsetatud süsteemi kuuluvad tüüpilised jadaühendused (jah/ei):

    2.

    		 Reguleerimissüsteem

    2.1.

    		 Vedelik / õhk / muu, täpsustada:

    2.2.

    		 Süsteemi kirjeldus:

    2.3.

    		 Põhimõtteskeem(id):

    2.4.

    		 Piirtemperatuurid (min/max): K

    2.5.

    		 Võrdluspositsioonil:

    2.6.

    		 Vooluhulgad (min/max): l/min

    3.

    		 Komponentide katsetamise dokumenteeritud väärtused

    3.1.

    		 Katsetamistemperatuur (ettenähtud töötemperatuur, mis on teatatud):

    3.2.

    		 Reguleerimissüsteem (iga tehtud katse kohta)

    3.2.1.

    		 Vajalik jahutamine või soojendamine:

    3.2.2.

    		 Suurim võimalik jahutus- või soojendusvõimsus:

    LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU

    Nr:

    Kirjeldus:

    Väljaandmise kuupäev:

    1

    Teave kondensaatorisüsteemi katsetingimuste kohta …

     

    2

    …

     

    Kondensaatorisüsteemi teabedokumendi 1. lisa

     

    Teave katsetingimuste kohta (vajaduse korral)

    1.1.

    …

    „7. liide

    (reserveeritud)

    „8. liide

    Elektrimasinasüsteemi standardväärtused

    Standardväärtustel põhinevate elektrimasinasüsteemi sisendandmete koostamiseks tuleb teha järgmist.

    —

    1. etapp. Käesoleva liite suhtes kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 85, kui ei ole ette nähtud teisiti.

    —

    2. etapp. ÜRO eeskirja nr 85 punkti 5.3.1.4 kohaselt saadud andmete alusel leitakse pöördemomendi maksimumväärtused pöörlemissageduse funktsioonina. Andmeid laiendatakse vastavalt käesoleva lisa punktile 4.3.2.

    —

    3. etapp. Pöördemomendi miinimumväärtuste määramiseks pöörlemissageduse funktsioonina korrutatakse 2. etapil saadud pöördemomendi väärtused miinus ühega.

    —

    4. etapp. ÜRO eeskirja nr 85 punkti 5.3.2.3 kohaselt saadud andmete alusel leitakse 30 minutiline pidev maksimaalne pöördemoment ja sellele vastav pöörlemissagedus 30-minutise ajavahemiku keskmise väärtusena. Kui eeskirja nr 85 kohast 30 minuti pideva maksimaalse pöördemomendi väärtust ei ole võimalik määrata või kui määratud väärtus on 0 Nm, siis tuleb sisendandmeteks valida 0 Nm ja sellele vastavaks pöörlemissageduseks nimipöörlemissagedus, mis leitakse 2. etapis saadud andmete alusel.

    —

    5. etapp. Ülekoormuse näitajad saadakse 2. etapil leitud andmete alusel. Ülekoormusmoment ja sellele vastav pöörlemissagedus arvutatakse keskmiste väärtustena pöörlemissageduste vahemikus, kus võimsus on vähemalt 90 % maksimumvõimsusest. Ülekoormuse kestuse t0_maxP määramiseks korrutatakse 2. etapi kohaselt tehtud katse kogukestus teguriga 0,25.

    —

    6. etapp. Elektrivõimsustarbe skeem määratakse kindlaks järgmiste nõuete järgi.

    (a)

    Normaliseeritud võimsuskao skeem arvutatakse normaliseeritud pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtuste funktsioonina järgmise valemi järgi:

    Formula

    kus:

    Ploss,norm

    =

    normaliseeritud kaovõimsus [–];

    Tnorm,i

    =

    normaliseeritud pöördemoment kõigi võrgupunktide jaoks, mis on määratud vastavalt alljärgneva punkti b alapunktile ii [–];

    ωnorm,j

    =

    normaliseeritud pöörlemissagedus kõigi võrgupunktide jaoks, mis on määratud vastavalt alapunkti b alapunktile i [–];

    k

    =

    kaotegur [–];

    m

    =

    nende kadude indeks, mis pöördemomendist sõltudes muutub vahemikus 0–3 [–];

    n

    =

    nende kadude indeks, mis pöörlemissagedusest sõltudes muutub vahemikus 0–3 [–].

    (b)

    Punktis a esitatud valemis kasutatakse järgmisi normaliseeritud pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtusi, millega määratakse kindlaks normaliseeritud kaoskeemi võrgupunktid.

    (i)

    Normaliseeritud pöörlemissagedus: 0,02; 0,20; 0,40; 0,60; 0,80; 1,00; 1,20; 1,40; 1,60; 1,80; 2,00; 2,20; 2,40; 2,60; 2,80; 3,00; 3,20; 3,40; 3,60; 3,80; 4,00. Kui vastavalt 2. etapile saadud andmete alusel määratud suurim pöörlemissagedus on suurem kui normaliseeritud pöörlemissageduse väärtus 4,00, siis lisatakse pöörlemissageduse jaoks vajaliku vahemiku hõlmamaiseks sellesse loetelusse normaliseeritud pöörlemissageduse väärtusi, millest igaüks eelmisest 0,2 võrra suurem.

    (ii)

    Normaliseeritud pöördemoment: – 1,00; – 0,95; – 0,90; – 0,85; – 0,80; – 0,75; – 0,70; – 0,65; – 0,60; – 0,55; – 0,50; –0,45; – 0,40; – 0,35; – 0,30; – 0,25; – 0,20; – 0,15; – 0,10; –0,05; – 0,01; 0,01; 0,05; 0,10; 0,15; 0,20; 0,25; 0,30; 0,35; 0,40; 0,45; 0,50; 0,55; 0,60; 0,65; 0,70; 0,75; 0,80; 0,85; 0,90; 0,95; 1,00.

    (c)

    Punktis a esitatud valemis kasutatav kaotegur k määratakse indeksite m ja n järgi vastavalt järgmistele tabelitele.

    (i)

    PSM-tüüpi elektrimasin

     

    n

    0

    1

    2

    3

    m

    3

    0

    0

    0

    0

    2

    0,018

    0,001

    0,03

    0

    1

    0,0067

    0

    0

    0

    0

    0

    0,005

    0,0025

    0,003

    (ii)

    Muud tüüpi elektrimasin (v.a PSM)

     

    n

    0

    1

    2

    3

    m

    3

    0

    0

    0

    0

    2

    0,1

    0,03

    0,03

    0

    1

    0,01

    0

    0,001

    0

    0

    0,003

    0

    0,001

    0,001

    (d)

    Punktide a–c kohaselt kindlaks määratud normaliseeritud võimsuskao skeemi järgi arvutatakse kasutegur järgmiselt.

    (i)

    Normaliseeritud pöörlemissageduse võrgupunktid on järgmised: 0,02; 0,20; 0,40; 0,60; 0,80; 1,00; 1,20; 1,40; 1,60; 1,80; 2,00; 2,20; 2,40; 2,60; 2,80; 3,00; 3,20; 3,40; 3,60; 3,80; 4,00.

    Kui vastavalt 2. etapile saadud andmete alusel määratud suurim pöörlemissagedus on suurem kui normaliseeritud pöörlemissageduse väärtus 4,00, siis lisatakse pöörlemissageduse jaoks vajaliku vahemiku hõlmamaiseks sellesse loetelusse normaliseeritud pöörlemissageduse väärtusi, millest igaüks eelmisest 0,2 võrra suurem.

    (ii)

    Normaliseeritud pöördemomendi võrgupunktid on järgmised: – 1,00; – 0,95; – 0,90; – 0,85; – 0,80; – 0,75; – 0,70; – 0,65; – 0,60; – 0,55; – 0,50; – 0,45; – 0,40; – 0,35; – 0,30; – 0,25; – 0,20; – 0,15; – 0,10; – 0,05; – 0,01; 0,01; 0,05; 0,10; 0,15; 0,20; 0,25; 0,30; 0,35; 0,40; 0,45; 0,50; 0,55; 0,60; 0,65; 0,70; 0,75; 0,80; 0,85; 0,90; 0,95; 1,00.

    (iii)

    Iga punkti d alapunktis i ja punkti d alapunktis ii kindlaks määratud võrgupunkti kohta arvutatakse kasutegur η järgmiste valemite järgi.

    —

    Kui normaliseeritud pöördemomendi korral on võrgupunkti tegelik väärtus väiksem kui null:

    Formula

    Kui saadud väärtus η on nullist väiksem, võetakse see võrdseks nulliga.

    —

    Kui normaliseeritud pöördemomendi korral on võrgupunkti tegelik väärtus suurem kui null:

    Formula

    kus:

    η

    =

    kasutegur [–];

    Tnorm,i

    =

    normaliseeritud pöördemoment kõigi võrgupunktide jaoks, mis on määratud vastavalt punkti d alapunktile ii [–];

    ωnorm,j

    =

    normaliseeritud pöörlemissagedus kõigi võrgupunktide jaoks, mis on määratud vastavalt punkti d alapunktile i [–];

    Ploss,norm

    =

    normaliseeritud kaovõimsus, mis määratakse vastavalt punktidele a–c [–].

    (e)

    Punkti d kohaselt kindlaks määratud kasuteguri skeemi järgi arvutatakse elektrimasinasüsteemi tegeliku võimsuskao skeem järgmiselt.

    (i)

    Iga punkti d alapunktis i kindlaks määratud normaliseeritud pöörlemissageduse võrgupunkti kohta arvutatakse tegeliku pöörlemissageduse väärtus nj järgmise valemi järgi.

    nj = ωnorm,j × nrated

    kus:

    nj

    =

    tegelik pöörlemissagedus [p/min];

    ωnorm,j

    =

    normaliseeritud pöörlemissagedus kõigi võrgupunktide jaoks, mis on määratud vastavalt punkti d alapunktile i [–];

    nrated

    =

    elektrimasinasüsteemi nimipöörlemissagedus, mis on saadud 2. etapil leitud andmete alusel [p/min].

    (ii)

    Iga punkti d alapunktis ii kindlaks määratud normaliseeritud pöördemomendi võrgupunkti kohta arvutatakse tegeliku pöördemomendi väärtus Ti järgmise valemi järgi.

    Ti = Tnorm,i × Tmax

    kus:

    Ti

    =

    tegelik pöördemoment [Nm];

    Tnorm,i

    =

    normaliseeritud pöördemoment kõigi võrgupunktide jaoks, mis on määratud vastavalt punkti d alapunktile ii [–];

    Tmax

    =

    elektrimasinasüsteemi üldine maksimaalne pöördemoment, mis on saadud 2. etapil leitud andmete alusel [Nm];

    (iii)

    Iga punkti e alapunktis i ja punkti e alapunktis ii kindlaks määratud võrgupunkti kohta arvutatakse tegelik võimsuskadu järgmise valemi järgi.

    Formula

    kus:

    Ploss

    =

    tegelik kaovõimsus [W];

    Ti

    =

    tegelik pöördemoment [Nm];

    nj

    =

    tegelik pöörlemissagedus [p/min];

    η

    =

    kasutegur, mis sõltub normaliseeritud pöörlemissagedusest ja pöördemomendist, mis on määratud vastavalt alapunktile d [–];

    Tmax

    =

    elektrimasinasüsteemi üldine maksimaalne pöördemoment, mis on saadud 2. etapil leitud andmete alusel [Nm];

    nrated

    =

    elektrimasinasüsteemi nimipöörlemissagedus, mis on saadud 2. etapil leitud andmete alusel [p/min].

    (iv)

    Iga punkti e alapunktis i ja punkti e alapunktis ii kindlaks määratud võrgupunkti kohta arvutatakse vaheldi tegelik võimsus järgmise valemi järgi.

    Formula

    kus:

    Pel

    =

    elektrilise vaheldi tegelik võimsus [W];

    Ploss

    =

    tegelik kaovõimsus [W];

    Ti

    =

    tegelik pöördemoment [Nm];

    nj

    =

    tegelik pöörlemissagedus [p/min].

    (f)

    Punkti e kohaselt kindlaks määratud tegeliku elektrivõimsuse skeemi andmete laiendamisel tuleb järgida käesoleva lisa punkti 4.3.4 alapunkte 1, 2, 4 ja 5.

    —

    7. etapp. Punkti e kohaselt kindlaks määratud tegeliku võimsuskao skeemi järgi arvutatakse õhutakistuse kõver järgmiselt.

    (a)

    		 Normaliseeritud pöördemomendiga

    Formula

    kindlaks määratud kahe võrgupunkti võimsuskao väärtuste ja normaliseeritud pöörlemissageduse

    Formula

    väärtuste 1,00 ja 4,00 alusel arvutatakse tegelikust pöörlemissagedusest ja pöördemomendist sõltuv takistusmoment järgmise valemi järgi.
    Formula

    kus:

    Tdrag

    =

    tegelik takistusmoment [Nm];

    Ti

    =

    tegelik pöördemoment [Nm];

    Tmax

    =

    elektrimasinasüsteemi üldine maksimaalne pöördemoment, mis on saadud 2. etapil leitud andmete alusel [Nm].

    nj

    =

    tegelik pöörlemissagedus [p/min];

    nrated

    =

    elektrimasinasüsteemi nimipöörlemissagedus, mis on saadud 2. etapil leitud andmete alusel [p/min];

    Ploss

    =

    tegelik kaovõimsus [W].

    (b)

    Punkti a kohaselt määratud takistusmomendi kahe väärtuse järgi arvutatakse lineaarse ekstrapoleerimise teel takistusmomendi kolmas väärtus (nullpöörlemissageduse korral).

    (c)

    Punkti a kohaselt määratud takistusmomendi kahe väärtuse järgi arvutatakse lineaarse ekstrapoleerimise teel takistusmomendi neljas väärtus (maksimaalse normaliseeritud pöörlemissageduse korral, mis on määratud 6. etapi punkti b alapunkti i järgi).

    —

    8. etapp. Pöördinerts määratakse kindlaks ühega järgmistest variantidest.

    (a)

    Variant 1: tegeliku pöördinertsi alusel, mille määrab elektrimasina rootori kuju ja vastavate materjalide tihedus. Elektrimasina rootori tegeliku pöördinertsi arvutamiseks võib kasutada CAD-tarkvara andmeid ja meetodeid. Pöördinertsi määramise täpne meetod lepitakse kokku tüübikinnitusasutusega.

    (b)

    Variant 2: elektrimasina rootori välismõõtmete alusel. Määrata tuleb õõnes silinder, mis sobib elektrimasina rootori mõõtmetega, nii et:

    (i)

    silindri välisdiameeter vastab rootori punktile, mis on rootori pöörlevast teljest kõige kaugemal, vaadates piki sirgjoont risti rootori pöörleva teljega;

    (ii)

    silindri sisediameeter vastab rootori punktile, mis on rootori pöörlevale teljele kõige lähemal, vaadates piki sirgjoont risti rootori pöörleva teljega;

    (iii)

    silindri pikkus vastab kaugusele rootori pöörleva teljega paralleelsel sirgjoonel teineteisest kõige kaugema kahe punkti vahel.

    Alapunktide i–iii kohaselt määratava õõnsa silindri pöördinertsi arvutamisel võetakse materjali tiheduseks 7 850 kg/m3.

    „9. liide

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa standardväärtused

    Selleks et käesoleva liite punkte saaks elektrilise jõuseadme integreeritud osa puhul kasutada täielikult või osaliselt standardväärtustel põhinevate sisendandmete koostamisel, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

    Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub rohkem kui üks elektrimasinasüsteem, peab kõigi elektrimasinate spetsifikatsioon olema täpselt sama. Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub rohkem kui üks elektrimasinasüsteem, siis tuleb kõik need elektrimasinad ühendada elektrilise jõuseadme integreeritud osa pöördemomendi ülekandumistee suhtes samale võrdluspositsioonile (st enne või pärast käigukasti), kus kõik need elektrimasinad töötavad samal pöörlemissagedusel ning nende individuaalsed pöördemomendid (jõud) liituvad mis tahes tüüpi liitkäigukastis.

    (1)

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa osaliselt või täielikult standardväärtustel põhinevate sisendandmete koostamiseks kasutatakse ühte järgmistest variantidest.

    —

    Variant 1: ainult standardväärtused kõigi elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluvate komponentide jaoks

    (a)

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluva elektrimasinasüsteemi standardväärtused määratakse kindlaks 8. liite järgi. Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub mitu elektrimasinat, siis määratakse 8. liite kohased standardväärtused kindlaks ühe elektrimasina kohta ning kõik pöördemomendi ja võimsuse (mehaanilised ja elektrilised) näitajad korrutatakse elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluvate elektrimasinate koguarvuga. Sellest korrutisest saadud väärtusi kasutatakse kõigis käesolevas liites esitatud edasistes etappides.

    Käesoleva lisa 8. liite 8. etapis määratav pöördinertsi väärtus korrutatakse elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluvate elektrimasinate koguarvuga.

    (b)

    Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub käigukast, siis määratakse elektrivõimsustarbe skeemi jaoks eraldi elektrilise jõuseadme integreeritud osa iga edasikäigu standardväärtused, kõik muud sisendandmed aga ainult selle käigu kohta, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1. Menetlus on sel juhul järgmine:

    (i)

    käigukastikadude standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva liite punktile 2;

    (ii)

    eelmises etapis i kasutatakse käigukasti sisendvõlli pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtustena punkti a kohaselt kindlaks määratud elektrimasinasüsteemi võlli pöörlemissageduse ja pöördemomendi punkte;

    (iii)

    käigukasti väljundvõlli kohta elektrilise jõuseadme integreeritud osa 15. liite kohaste sisendandmete koostamiseks tuleb kõik elektrimasina väljundvõlli pöördemomendi väärtused, mis on kindlaks määratud punkti a kohaselt, käigukasti väljundvõlli jaoks teisendada järgmist valemit kasutades:

    Ti,GBX = (Ti,EM – Ti,l,in (nj,EM, Ti,EM, gear)) × igear,

    kus:

    Ti,GBX

    =

    käigukasti väljundvõlli pöördemoment;

    Ti,EM

    =

    elektrimasinasüsteemi väljundvõlli pöördemoment;

    Ti,l,in

    =

    pöördemomendi kadu iga vahetatava edasikäigu kohta, mis on seotud elektrilise jõuseadme integreeritud osa käigukastiosade sisendvõlliga, määratuna vastavalt punkti b alapunktile i;

    nj,EM

    =

    elektrimasinasüsteemi väljundvõlli pöörlemissagedus, mille juures mõõdeti Ti,EM [p/min];

    igear

    =

    konkreetse käigu ülekandearv [–]

    (kus gear = 1,…, suurima numbriga käik).

    (iv)

    käigukasti väljundvõlli kohta elektrilise jõuseadme integreeritud osa 15. liite kohaste sisendandmete koostamiseks tuleb kõik elektrimasina väljundvõlli pöörlemissageduse väärtused, mis on kindlaks määratud punkti a kohaselt, käigukasti väljundvõlli jaoks teisendada järgmist valemit kasutades:

    nj,GBX = nj,EM / igear

    kus:

    nj,EM

    =

    elektrimasinasüsteemi väljundvõlli pöörlemissagedus [p/min];

    igear

    =

    konkreetse käigu ülekandearv [–]

    (kus gear = 1,…, suurima numbriga käik).

    (c)

    Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub diferentsiaal, siis määratakse elektrivõimsustarbe skeemi jaoks eraldi elektrilise jõuseadme integreeritud osa iga edasikäigu standardväärtused, kõik muud sisendandmed aga ainult selle käigu kohta, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1. Menetlus on sel juhul järgmine:

    (i)

    diferentsiaalikadude standardväärtused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva liite punktile 3;

    (ii)

    diferentsiaali sisendi jaoks kasutatakse pöördemomendi väärtustena punkti b kohase elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluva käigukasti väljundvõlli pöördemomendi punkte. Kui käigukast ei kuulu elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka, siis kasutatakse etapis i punkti a kohase elektrimasinasüsteemi väljundvõlli jaoks kindlaks määratud pöördemomendipunkte pöördemomendi väärtustena diferentsiaali sisendi jaoks;

    (iii)

    diferentsiaali väljundvõlli kohta elektrilise jõuseadme integreeritud osa 15. liite kohaste sisendandmete koostamiseks tuleb kas kõik käigukasti väljundvõlli pöördemomendi väärtused (juhul kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub käigukast), mis on kindlaks määratud punkti b etapile iii kohaselt, või kõik elektrimasinasüsteemi väljundvõlli pöördemomendi väärtused (kui elektrilise jõuseadme integreeritud osas ei ole käigukasti), mis on kindlaks määratud punkti a kohaselt, diferentsiaali väljundi jaoks teisendada järgmist valemit kasutades:

    Ti,diff,out = (Ti,diff,in – Ti,diff,l,in (Ti,diff,in)) × idiff,

    kus:

    Ti,diff,out

    =

    diferentsiaali väljundi pöördemoment;

    Ti,diff,in

    =

    diferentsiaali sisendi pöördemoment;

    Ti,diff,l,in

    =

    pöördemomendi kadu, mis on seotud punkti c alapunkti i kohaselt määratud sisendpöördemomendist sõltuva diferentsiaali sisendiga;

    idiff

    =

    diferentsiaali ülekandearv [–];

    (iv)

    diferentsiaali väljundvõlli kohta elektrilise jõuseadme integreeritud osa 15. liite kohaste sisendandmete koostamiseks tuleb kas kõik käigukasti väljundvõlli pöörlemissageduse väärtused (juhul kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub käigukast), mis on kindlaks määratud punkti b etapile iv kohaselt, või kõik elektrimasinasüsteemi väljundvõlli pöörlemissageduse väärtused (kui elektrilise jõuseadme integreeritud osas ei ole käigukasti), mis on kindlaks määratud punkti a kohaselt, diferentsiaali väljundi jaoks teisendada järgmist valemit kasutades:

    nj,diff,out = nj,diff,in / idiff,

    kus:

    nj,diff,in

    =

    diferentsiaali sisendi pöörlemissagedus [p/min];

    idiff

    =

    diferentsiaali ülekandearv [–].

    —

    Variant 2: elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluva elektrimasinasüsteemi mõõtmine ja elektrilise jõuseadme integreeritud osa muude komponentide standardväärtused

    (a)

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluva elektrimasinasüsteemi mõõdetavate komponentide andmed määratakse kindlaks käesoleva lisa punkti 4 järgi. Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub mitu elektrimasinat, siis määratakse komponentide andmed kindlaks ühe elektrimasina kohta ning kõik pöördemomendi ja võimsuse (mehaanilised ja elektrilised) näitajad korrutatakse elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluvate elektrimasinate koguarvuga. Sellest korrutisest saadud väärtusi kasutatakse kõigis käesolevas liites esitatud edasistes etappides.

    Käesoleva lisa 8. liite 8. etapis määratav pöördinertsi väärtus korrutatakse elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuuluvate elektrimasinate koguarvuga.

    (b)

    Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub käigukast, siis määratakse elektrivõimsustarbe skeemi jaoks eraldi elektrilise jõuseadme integreeritud osa iga edasikäigu standardväärtused, kõik muud sisendandmed aga ainult selle käigu kohta, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1, nagu on ette nähtud eespool esitatud variandi 1 punktis b. Sellega seoses tuleb kõiki variandi 1 punktis b esitatud viiteid punktile a tõlgendada viidetena variandi 2 punktile a.

    (c)

    Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub diferentsiaal, siis määratakse elektrivõimsustarbe skeemi jaoks eraldi diferentsiaali iga edasikäigu standardväärtused, kõik muud sisendandmed aga ainult selle käigu kohta, mille ülekandearv on kõige lähemal väärtusele 1, nagu on ette nähtud eespool esitatud variandi 1 punktis c. Sellega seoses tuleb kõiki variandi 1 punktis c esitatud viiteid punktile b tõlgendada viidetena variandi 2 punktile b.

    (2)

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa käigukast sisemise komponendina

    Pöördemomendi kadu Tgbx,l ,in iga vahetatava edasikäigu kohta, mis on seotud elektrilise jõuseadme integreeritud osa käigukastiosade sisendvõlliga, arvutatakse järgmise valemi järgi:

    (a)

    Tgbx,l,in (nin, Tin, gear) = Td0 + Td1000 × nin / 1000 rpm + fT,gear × Tin,

    kus:

    Tgbx,l,in

    =

    sisendvõlliga seotud pöördemomendi kadu [Nm];

    Tdx

    =

    takistusmoment pöörlemissagedusel x p/min [Nm];

    nin

    =

    pöörlemissagedus sisendvõllil [p/min];

    fT,gear

    =

    käigust sõltuva pöördemomendi kaotegur [–];

    määratuna allpool esitatud punktide b–f järgi;

    Tin

    =

    sisendvõlli pöördemoment [Nm];

    gear

    =

    1,…, suurima numbriga käik [–].

    (b)

    Valemi väärtused määratakse kõigi pärast elektrimasina väljundvõlli asuvate jõuülekande hammasrataste kohta.

    (c)

    Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub diferentsiaal, siis määratakse valemi väärtused jõuülekande kõigi hammasrataste kohta (mis asuvad nii pärast elektrimasina väljundvõlli kui ka enne seda), välja arvatud diferentsiaali sisendi hammasülekanded. Diferentsiaali sisendi hammasülekanne võib olla väline-väline hammasülekanne (silinder- või koonushammasratastega) või eraldi satelliithammasrataste komplekt.

    (d)

    Rummumootorite puhul määratakse valemi väärtused kõigi pärast elektrimasina väljundvõlli ja enne rattarummu asuvate jõuülekande hammasrataste kohta.

    (e)

    Väärtus fT määratakse VI lisa punkti 3.1.1 alusel.

    (f)

    Otsekäigu puhul on fT väärtus 0,007.

    (g)

    Rohkem kui kahe hõõrdesiduri korral on käigukastide puhul Td0 ja Td1000 väärtuseks 0,0075 × Tmax,in.

    (h)

    Kõigi muude käigukastide puhul on Td0 ja Td1000 väärtuseks 0,0025 × Tmax,in.

    (i)

    Tmax,in on käigukasti iga edasikäigu suurima lubatud sisendpöördemomendi üldine maksimumväärtus [Nm].

    (3)

    		 Elektrilise jõuseadme integreeritud osa diferentsiaal sisemise komponendina

    Pöördemomendi kadu Tdiff,l ,in, mis on seotud elektrilise jõuseadme integreeritud osa diferentsiaaliosade sisendvõlliga, arvutatakse järgmise valemi järgi:

    (a)

    Tdiff,l,in (Tin) = ηdiff × Tdiff,d0 / idiff + (1- ηdiff) × Tin,

    kus:

    Tdiff,l,in

    =

    diferentsiaali sisendiga seotud pöördemomendi kadu [Nm];

    Tdiff,d0

    =

    takistusmoment [Nm];

    määratuna allpool esitatud punktide e–f järgi;

    ηdiff

    =

    pöördemomendist sõltuv kasutegur [–];

    määratuna allpool esitatud punktide b–d järgi;

    Tin

    =

    diferentsiaali sisendi pöördemoment [Nm];

    idiff

    =

    diferentsiaali ülekandearv [–].

    (b)

    Valemi väärtused määratakse kindlaks kõigi diferentsiaali hammasülekannete kohta, sealhulgas diferentsiaali sisendi hammasülekanne.

    (c)

    Väärtus ηdiff määratakse kindlaks vastavalt VI lisa punktile 3.1.1, kus vastavates valemites võetakse koonushammasratastega ülekandemehhanismi puhul ηm väärtuseks 0,98.

    (d)

    Punktide b ja c kohastes arvutustes ei võeta arvesse diferentsiaali sisemiste hammasrataste kadusid.

    (e)

    Kui diferentsiaali osaks on diferentsiaali koonushammasratastega hambuv peaülekandemehhanism, siis määratakse Tdiff,d0 väärtus järgmise valemi alusel: Tdiff,d0 = 25 Nm + 15 Nm × idiff,

    (f)

    Kui diferentsiaali osaks on diferentsiaali sisendis silinderhammasratastega ülekandemehhanism või eraldi satelliithammasrataste komplekt, siis määratakse Tdiff,d0 väärtus järgmise valemi järgi: Tdiff,d0 = 25 Nm + 5 Nm × idiff.

    „10. liide

    Laetava energiasalvestussüsteemi standardväärtused

    (1)

    		 Akusüsteem või aku tüüpiline allsüsteem

    Standardväärtustel põhinevate akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi sisendandmete koostamiseks tuleb teha järgmist.

    (a)

    Akutüübi määramiseks arvutatakse maksimaalse voolutugevuse (A) (nagu on märgitud ÜRO eeskirja nr 100 6. lisa 2. liite punktis 1.4.4 (***) ja mahtuvuse (Ah) (nagu on märgitud ÜRO eeskirja nr 100 6. lisa 2. liite punktis 1.4.3) suhe. Kui see suhe on väiksem kui 10, siis on aku tüübiks „suure mahtuvusega akusüsteem (HEBS)“; kui see suhe on 10 või suurem, siis on aku tüübiks „suure võimsusega akusüsteem (HPBS)“.

    (b)

    Nimimahtuvus näitab seda väärtust ampertundides (Ah), nagu on märgitud ÜRO eeskirja nr 100 6. lisa 2. liite punktis 1.4.3.

    (c)

    Avatud ahela pinge määratakse laetustaseme funktsioonina nimipinge Vnom (V) alusel, nagu on märgitud ÜRO eeskirja nr 100 6. lisa 2. liite punktis 1.4.1. Avatud ahela pinge väärtused arvutatakse erinevate laetustasemete korral vastavalt järgmisele tabelile.

    Laetustase [%]

    Avatud ahela pinge [V]

    0

    0,88 × Vnom

    10

    0,94 × Vnom

    50

    1,00 × Vnom

    90

    1,06 × Vnom

    100

    1,12 × Vnom

    (d)

    Alalisvoolu korral määratakse sisetakistus järgmiste nõuete kohaselt:

    (i)

    eespool esitatud punkti a kohaselt arvutatakse suure võimsusega akusüsteemi sisetakistus, jagades eritakistuse 25 (mOhm × Ah) nimimahtuvusega (Ah), nagu on kindlaks määratud punktis b;

    (ii)

    suure mahtuvusega akusüsteemi sisetakistus arvutatakse punkti a kohaselt, jagades eritakistuse 140 (mOhm × Ah) nimimahtuvusega (Ah), nagu on kindlaks määratud punktis b.

    (e)

    Maksimaalse laadimisvoolu ja maksimaalse tühjakslaadimisvoolu väärtused määratakse kindlaks järgmiste nõuete kohaselt:

    (i)

    punktist a lähtudes tuleb suure võimsusega akusüsteemi korral nii maksimaalseks laadimisvooluks kui maksimaalseks tühjakslaadimisvooluks võtta voolutugevus (A), mis vastab väärtusele 10 C;

    (ii)

    punktist a lähtudes tuleb suure mahtuvusega akusüsteemi korral nii maksimaalseks laadimisvooluks kui maksimaalseks tühjakslaadimisvooluks võtta voolutugevus (A), mis vastab väärtusele 1 C.

    Lõppväärtustena kasutatakse nii maksimaalse laadimisvoolu kui ka maksimaalse tühjakslaadimisvoolu absoluutväärtusi.

    (2)

    		 Kondensaatorisüsteem või kondensaatori tüüpiline allsüsteem

    Standardväärtustel põhinevate kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi sisendandmete koostamiseks tuleb teha järgmist.

    (a)

    Mahtuvuseks võetakse kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi andmelehel märgitud nimimahtuvus. Kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi tegeliku elektrimahtuvuse kindlaksmääramiseks võib suurendada ühe kondensaatorielemendi nimimahtuvust vastavalt kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi üksikelementide paigutusele (st järjestikku ja/või paralleelselt).

    (b)

    Maksimumpingeks Vmax,Cap võetakse kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi andmelehel märgitud nimipinge. Kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi tegeliku maksimumpinge kindlaksmääramiseks võib suurendada ühe kondensaatorielemendi nimipingest vastavalt kondensaatorisüsteemi või kondensaatori tüüpilise allsüsteemi üksikelementide paigutusele (st järjestikku ja/või paralleelselt).

    (c)

    Miinimumpingeks Vmin,Cap võetakse punkti b kohaselt määratud väärtus Vmax,Cap korrutatuna arvuga 0,45.

    (d)

    Sisetakistus määratakse järgmise valemi järgi:

    Formula

    kus:

    RI,Cap

    =

    sisetakistus [Ω];

    RI,ref

    =

    sisetakistuse võrdlusarv 0,015 [Ω];

    Vmax,Cap

    =

    maksimumpinge, nagu on määratletud punktis b [V];

    Vmin,Cap

    =

    miinimumpinge, nagu on määratletud punktis c [V];

    Vref

    =

    maksimumpinge võrdlusarv 2,7 [V];

    Cref

    =

    elektrimahtuvuse võrdlusarv 3 000 [F];

    CCap

    =

    elektrimahtuvus, nagu on määratletud punktis a [F].

    (e)

    Nii maksimaalse laadimisvoolu kui ka maksimaalse tühjakslaadimisvoolu väärtuste arvutamiseks korrutatakse punktis a määratletud elektrimahtuvuse väärtus faradites teguriga 5,0 [A/F]. Lõppväärtustena kasutatakse nii maksimaalse laadimisvoolu kui ka maksimaalse tühjakslaadimisvoolu absoluutväärtusi.

    „11. liide

    (reserveeritud)

    „12. liide

    Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavus

    1.   Elektrimasinasüsteemid või elektrilise jõuseadme integreeritud osad

    1.1.

    		 Iga elektrimasinasüsteem või elektrilise jõuseadme integreeritud osa peab olema valmistatud nii, et see vastaks kinnitatud tüübile, mida on kirjeldatud sertifikaadil ja selle lisades. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 31.

    1.2.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust kontrollitakse käesoleva lisa 2. ja 3. liites esitatud sertifikaatide ja infopakettide kirjelduste alusel.

    1.3.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamisel lähtutakse käesolevas punktis esitatud asjakohastest tingimustest.

    1.4.

    		 Komponentide tootja katsetab igal aastal vähemalt nii palju seadmeid, kui on tabeli 1 põhjal elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tootja aastatoodangu koguarvu järgi ette nähtud. Aastatoodangu kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult nende elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade arvu, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele ja mille korral ei ole kasutatud standardväärtusi.

    1.5.

    		 Kui aastase kogutoodangu maht on kuni 4,000 komponenti, siis lepivad tootja ja tüübikinnitusasutus kokku tüüpkonna, mis valitakse katsete tegemiseks.

    1.6.

    		 Kui aastane kogutoodang on üle 4,000, siis katsetatakse alati suurima tootmismahuga tüüpkonda. Komponendi tootja peab tüübikinnitusasutusele põhjendama, miks on valitud konkreetne katsete arv ja tüüpkond. Ülejäänud katsetamist vajavad tüüpkonnad lepivad omavahel kokku tootja ja tüübikinnitusasutus.

    Tabel 1

    Valimi suurus nõuetelevastavuse katsetel

    Elektrimasinate või elektrilise jõuseadme integreeritud osade aastane kogutoodang

    Katsete arv aastas

    Teine võimalik valik

    0 – 1 000

    ei tehta

    1 katse iga 3 aasta järel (*1)

    1 001 – 2 000

    ei tehta

    1 katse iga 2 aasta järel (*1)

    2 001 – 4 000

    1

    ei tehta

    4 001 – 10 000

    2

    ei tehta

    10 001 – 20 000

    3

    ei tehta

    20 001 – 30 000

    4

    ei tehta

    30 001 – 40 000

    5

    ei tehta

    40 001 – 50 000

    6

    ei tehta

    > 50 000

    7

    ei tehta

    1.7.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katsetamiseks peab tüübikinnitusasutus koos komponendi tootjaga kindlaks määrama katsetatava elektrimasinasüsteemi või elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüübi(d). Tüübikinnitusasutus peab tagama, et valitud elektrimasinasüsteem või elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüp (tüübid) toodetakse samade standardite kohaselt kui seeriatootmises.

    1.8.

    		 Kui punkti 1.9 kohaselt tehtud katse tulemus ületab punktis 1.9.4 ettenähtud väärtust, siis katsetatakse samast tüüpkonnast veel kolme seadet. Kui mõnda neist katsetest rahuldava tulemusega ei läbita, siis kohaldatakse artiklit 23.

    1.9.

    		 Elektrimasinasüsteemi või elektrilise jõuseadme integreeritud osa toodangu vastavuse katsetamine

    1.9.1.

    		 Piirtingimused

    Kui käesolevas punktis ei ole ette nähtud teisiti, siis peavad olema täidetud kõik käesolevas lisas sertifitseerimiskatsete kohta esitatud piirtingimused.

    Jahutusvõimsus peab sertifitseerimiskatsetes jääma piiridesse, mis on käesolevas lisas ette nähtud.

    Mõõtmised tehakse ainult ühe käesoleva lisa punktis 4.1.3 osutatud pingetaseme korral. Katsetamiseks vajaliku pingetaseme valib komponendi tootja.

    Toodangu nõuetele vastavuse katsetes ei pea mõõteseadmete spetsifikatsioonid täitma käesoleva lisa punkti 3.1 nõudeid.

    1.9.2.

    		 Katsetamine

    Mõõdetakse kahte erinevat seadeväärtust. Kui esimese seadeväärtuse mõõtmine on lõpetatud, siis võib süsteemi komponendi tootja soovitusi järgides jahutada, lastes sellel komponendi tootja ettenähtud seadeväärtusel töötada.

    Esimese seadeväärtuse puhul tehakse ülekoormuse näitajate katse vastavalt käesoleva lisa punktile 4.2.5.

    Teise seadeväärtuse puhul tehakse 30-minutilise pideva maksimaalse pöördemomendiga katse vastavalt käesoleva lisa punktile 4.2.4.

    1.9.3.

    		 Tulemuste järeltöötlemine

    Kõiki punktide 4.2.5.3 ja 4.2.4.3 kohaselt määratud mehaanilise ja elektrilise võimsuse väärtusi korrigeeritakse toodangu vastavuse mõõtmisel kasutatavate seadmete mõõtemääramatuse hälvet arvesse võttes järgmiste nõuete kohaselt.

    (a)

    Pöörlemissageduse, pöördemomendi, voolutugevuse ja pinge mõõtmiseks kasutatavate mõõtesüsteemide puhul arvutatakse mõõteseadmete mõõtemääramatuse erinevus (protsentides) komponentidega tehtavate käesoleva liite kohaste tüübikinnituskatsete ja toodangu nõuetele vastavuse katsete vahel.

    (b)

    Punktis a osutatud mõõtemääramatuse erinevus (protsentides) arvutatakse nii analüsaatori näidu kui ka käesoleva lisa punkti 3.1 kohaselt määratud maksimaalse kalibreerimisväärtuse kohta.

    (c)

    Elektrivõimsuse mõõtemääramatuse koguerinevus arvutatakse järgmise valemi järgi:

    Formula

    kus:

    ΔuU,max calib

    on pinge mõõtmise maksimaalse kalibreerimisväärtuse mõõtemääramatuse erinevus [%];

    ΔuU,value

    on pinge mõõtmise analüsaatori näidu mõõtemääramatuse erinevus [%];

    ΔuI,max calib

    on voolutugevuse mõõtmise maksimaalse kalibreerimisväärtuse mõõtemääramatuse erinevus [%];

    ΔuI,value

    on voolutugevuse mõõtmise analüsaatori näidu mõõtemääramatuse erinevus [%].

    (d)

    Mehaanilise võimsuse mõõtemääramatuse koguerinevus arvutatakse järgmise valemi järgi:

    Formula

    kus:

    ΔuT,max calib

    on pöördemomendi mõõtmise maksimaalse kalibreerimisväärtuse mõõtemääramatuse erinevus [%];

    ΔuT,value

    on pöördemomendi mõõtmise analüsaatori näidu mõõtemääramatuse erinevus [%];

    Δun,max calib

    on pöörlemissageduse mõõtmise maksimaalse kalibreerimisväärtuse mõõtemääramatuse erinevus [%];

    Δun,value

    on pöörlemissageduse mõõtmise analüsaatori näidu mõõtemääramatuse erinevus [%].

    (e)

    Kõiki mehaanilise võimsuse mõõdetud väärtusi korrigeeritakse järgmise valemi järgi:

    P* mech = Pmech,meas (1 – ΔuP,mech,CoP)

    kus:

    Pmech,meas

    on mehaanilise võimsuse mõõdetud väärtus;

    ΔuP,mech,CoP

    on mehaanilise võimsuse mõõtemääramatuse koguerinevus vastavalt punktile d.

    (f)

    Kõiki elektrivõimsuse mõõdetud väärtusi korrigeeritakse järgmise valemi järgi:

    P* el = Pel,meas (1 + ΔuP,el,CoP)

    kus:

    Pel,meas

    on elektrivõimsuse mõõdetud väärtus;

    ΔuP,el,CoP

    on elektrivõimsuse mõõtemääramatuse koguerinevus vastavalt punktile c.

    1.9.4.

    		 Tulemuste hindamine

    Punktide 1.9.2 ja 1.9.3 kohaselt määratud kahe erineva seadepunkti väärtuste järgi määratakse kasutegurid, jagades korrigeeritud mehaanilise võimsuse P* mech korrigeeritud elektrivõimsusega P* el.

    Kogukasutegur arvutatakse sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katsetamisel ηA,CoP kahe kasuteguri aritmeetilise keskmisena.

    Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katse on edukalt läbitud, kui erinevus ηA,CoP ja ηA,TA vahel on väiksem kui 3 % tüübikinnituse saanud kasutegurist ηA,TA. Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub kas käigukast või diferentsiaal, siis suurendatakse toodangu nõuetele vastavuse katse läbimise piirmäära, nii et 3 % asemel on vaja 4 %. Kui elektrilise jõuseadme integreeritud osa hulka kuulub nii käigukast kui ka diferentsiaal, siis suurendatakse toodangu nõuetele vastavuse katse läbimise piirmäära, nii et 3 % asemel on vaja 5 %.

    Tüübikinnituse saanud kasutegur ηA,TA arvutatakse kahe punktide 4.3.5 ja 4.3.6 kohaselt määratud kasuteguri aritmeetilise keskmisena ja see dokumenteeritakse komponendi sertifitseerimise ajal teabedokumendis.

    2.   Hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osad

    2.1.

    		 Iga hübriidelektrisõiduki integreeritud osa peab olema valmistatud nii, et see vastaks kinnitatud tüübile, mida on kirjeldatud sertifikaadil ja selle lisades. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 31.

    2.2.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust kontrollitakse käesoleva lisa 4. liites esitatud sertifikaatide ja infopakettide kirjelduste alusel.

    2.3.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamisel lähtutakse käesoleva liite punktis 1 esitatud asjakohastest tingimustest, mille järgi tuleb järgida elektrilise jõuseadme integreeritud osa jaoks asjakohastes punktides ettenähtud nõudeid (kui ei ole öeldud teisiti).

    2.4.

    		 Käesoleva liite punkti 2.3 nõuetest olenemata peavad olema täidetud järgmised nõuded.

    (a)

    Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust kontrollitakse ainult hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa üksiktüüpide puhul (mitte tüüpkondade puhul), sest tüüpkondi ei ole hübriidelektrisõiduki integreeritud jõuseadme 1. tüübi osa puhul käesoleva lisa punkti 4.4 kohaselt lubatud määrata.

    (b)

    Üksiktüübi jaoks tehtavate katsete arvu lepivad omavahel kokku tootja ja tüübikinnitusasutus.

    (c)

    Kõigis asjaomastes punktides esinevaid viiteid tüüpkondadele tuleb tõlgendada viidetena üksiktüüpidele.

    (d)

    Tüübikinnituse saanud kasutegur ηA,TA arvutatakse kahe punktide 4.3.5 ja 4.3.6 kohaselt määratud kasuteguri aritmeetilise keskmisena ja see registreeritakse komponendi sertifitseerimise ajal teabedokumendis. Nende kahe kasuteguri puhul ei tehta käesoleva lisa punktis 4.4.2.3 kirjeldatud järeltöötlemise etappe.

    3.   Akusüsteemid või akude tüüpilised allsüsteemid

    3.1.

    		 Akusüsteem või aku tüüpiline allsüsteem peab olema valmistatud nii, et see vastaks kinnitatud tüübile, mida on kirjeldatud sertifikaadil ja selle lisades. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 31.

    3.2.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust kontrollitakse käesoleva lisa 5. liites esitatud sertifikaatide ja infopakettide kirjelduste alusel.

    3.3.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamisel lähtutakse käesolevas punktis esitatud asjakohastest tingimustest.

    3.4.

    		 Komponentide tootja katsetab igal aastal vähemalt nii palju seadmeid, kui on tabeli 2 põhjal akusüsteemide või aku tüüpiliste allsüsteemide tootja aastatoodangu koguarvu järgi ette nähtud. Aastatoodangu kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult nende akusüsteemide või aku tüüpiliste allsüsteemide arvu, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele ja mille korral ei ole kasutatud standardväärtusi.

    Tabel 2

    Valimi suurus nõuetelevastavuse katsetel

    Akusüsteemide või patareide ja akude tüüpiliste allsüsteemide kogutoodang aastas

    Katsete arv aastas

    Teine võimalik valik

    0 – 3 000

    ei tehta

    1 katse iga 3 aasta järel (*2)

    3 001 – 6 000

    ei tehta

    1 katse iga 2 aasta järel (*2)

    6 001 – 12 000

    1

    ei tehta

    12 001 – 30 000

    2

    ei tehta

    30 001 – 60 000

    3

    ei tehta

    60 001 – 90 000

    4

    ei tehta

    90 001 – 120 000

    5

    ei tehta

    120 001 – 150 000

    6

    ei tehta

    > 150 000

    7

    ei tehta

    3.5.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katsetamiseks peab tüübikinnitusasutus koos komponendi tootjaga kindlaks määrama katsetatava akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi tüübi (tüübid). Tüübikinnitusasutus peab tagama, et valitud akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi tüüp (tüübid) toodetakse samade standardite kohaselt kui seeriatootmises.

    3.6.

    		 Kui punkti 3.7 kohaselt tehtud katse tulemus ületab punktis 3.7.4 ettenähtud väärtust, siis katsetatakse samast tüübist veel kolme seadet. Kui mõnda neist katsetest rahuldava tulemusega ei läbita, siis kohaldatakse artiklit 23.

    3.7.

    		 Akusüsteemi või aku tüüpilise allsüsteemi toodangu nõuetele vastavuse katsetamine

    3.7.1.

    		 Piirtingimused

    Kohaldatakse kõiki käesolevas lisas sertifitseerimise jaoks ettenähtud piirtingimusi.

    3.7.2.

    		 Katsetamine

    Tehakse kaks katset.

    Katse nr 1 on nimimahtuvuse ülekoormuse näitajate katse vastavalt käesoleva lisa punktile 5.4.1.

    Katse nr 2 on järgmine.

    (a)

    Katse nr 2 tehakse pärast esimest katset.

    (b)

    Kui katsetatav aku on komponendi tootja nõudeid järgides täielikult laetud ja temperatuur on punkti 5.1.1 kohaselt tasakaalustatud, siis tehakse punkti 5.3 kohane standardtsükkel.

    (c)

    Tegeliku katsega tuleb alustada 1–3 tunni jooksul pärast standardtsükli lõppu. Muidu on punktis b kirjeldatud menetlust vaja korrata.

    (d)

    Selleks et saavutada punktide e ja f kohased katsetamiseks vajalikud laetustasemed alates katsetatava aku algtingimustest, tuleb suure võimsusega akusüsteem tühjaks laadida konstantsel voolutugevusel 3 C ja suure mahtuvusega akusüsteem konstantsel voolutugevusel 1 C.

    (e)

    Suure võimsusega akusüsteemi puhul koosneb tegelik katse kahest etapist: alates 80 % laetustasemest 20-sekundiline tühjakslaadimine maksimaalse tühjakslaadimisvooluga Idischg_max, mis on dokumenteeritud komponendi tüübikinnituse andmisel, ja 20 % laetustasemest alates 20-sekundiline laadimine maksimaalse laadimisvooluga Ichg_max, mis on dokumenteeritud komponendi tüübikinnituse andmisel.

    (f)

    Suure mahtuvusega akusüsteemi puhul koosneb tegelik katse kahest etapist: alates 90 % laetustasemest 120-sekundiline tühjakslaadimine maksimaalse tühjakslaadimisvooluga Idischg_max, mis on dokumenteeritud komponendi tüübikinnituse andmisel, ja 20 % laetustasemest alates 120-sekundiline laadimine maksimaalse laadimisvooluga Ichg_max, mis on dokumenteeritud komponendi tüübikinnituse andmisel.

    (g)

    Alapunktides e ja f kirjeldatud tegeliku katse ajal tuleb vastavate kindlate ajavahemike vältel registreerida tühjakslaadimise ja laadimise voolutugevused.

    3.7.3.

    		 Tulemuste järeltöötlemine

    Suure võimsusega akusüsteemi puhul arvutatakse tühjakslaadimisvoolu (80 % laetustaseme korral) ja laadimisvoolu (20 % laetustaseme korral) 20-sekundilise mõõteperioodi keskmine.

    Suure mahtuvusega akusüsteemi puhul arvutatakse tühjakslaadimisvoolu (90 % laetustaseme korral) ja laadimisvoolu (20 % laetustaseme korral) 120-sekundilise mõõteperioodi keskmine.

    Nii tühjakslaadimisvoolu kui ka laadimisvoolu puhul arvestatakse keskmisi väärtusi absoluutarvudena.

    3.7.4.

    		 Tulemuste hindamine

    Sertifitseeritud CO2heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katse loetakse edukalt läbituks, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

    (a)

    CCoP ≥ 0,95 CTA,

    kus:

    CCoP

    on punkti 3.7.2 kohaselt määratud nimimahtuvus [Ah];

    CTA

    on komponendi tüübikinnituse andmisel määratud nimimahtuvus [Ah];

    (b)

    (ηBAT,CoP – ηBAT,TA) ≤ 3 %

    kus:

    ηBAT,CoP

    on punkti 3.7.2 kohaselt määratud täistsükli kasutegur [–];

    ηBAT,TA

    on komponendi tüübikinnituse andmisel määratud täistsükli kasutegur [–];

    (c)

    Idischg_max,CoP ≥ Idischg_max,TA

    kus:

    Idischg_max,CoP

    on punkti 3.7.2 kohaselt määratud maksimaalne tühjakslaadimisvool (suure võimsusega akusüsteemi puhul 80 % laetustaseme korral ja suure mahtuvusega akusüsteemi puhul 90 % laetustaseme korral) [A];

    Idischg_max,TA

    on komponendi tüübikinnituse andmisel määratud maksimaalne tühjakslaadimisvool (suure võimsusega akusüsteemi puhul 80 % laetustaseme korral ja suure mahtuvusega akusüsteemi puhul 90 % laetustaseme korral) [A];

    (d)

    Ichg_max,CoP ≥ Ichg_max,TA

    kus:

    Ichg_max,CoP

    on punkti 3.7.2 kohaselt määratud maksimaalne laadimisvool (20 % laetustaseme korral) [A];

    Ichg_max,TA

    on komponendi tüübikinnituse andmisel määratud maksimaalne laadimisvool (20 % laetustaseme korral) [A].

    4.   Kondensaatorisüsteemid

    4.1.

    		 Iga kondensaatorisüsteem peab olema valmistatud nii, et see vastaks kinnitatud tüübile, mida on kirjeldatud sertifikaadil ja selle lisades. Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse menetlus peab olema kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 31.

    4.2.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavust kontrollitakse käesoleva lisa 6. liites esitatud sertifikaatide ja infopakettide kirjelduste alusel.

    4.3.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse hindamisel lähtutakse käesolevas punktis esitatud asjakohastest tingimustest.

    4.4.

    		 Komponentide tootja katsetab igal aastal vähemalt nii palju seadmeid, kui on tabeli 3 põhjal kondensaatorisüsteemi tootja aastatoodangu koguarvu järgi ette nähtud. Aastatoodangu kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult nende kondensaatorisüsteemide arvu, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele ja mille korral ei ole kasutatud standardväärtusi.

    Tabel 3

    Valimi suurus nõuetelevastavuse katsetel

    Kondensaatorisüsteemide kogutoodang aastas

    Katsete arv aastas

    Teine võimalik valik

    0 – 3 000

    ei tehta

    1 katse iga 3 aasta järel (*3)

    3 001 – 6 000

    ei tehta

    1 katse iga 2 aasta järel (*3)

    6 001 – 12 000

    1

    ei tehta

    12 001 – 30 000

    2

    ei tehta

    30 001 – 60 000

    3

    ei tehta

    60 001 – 90 000

    4

    ei tehta

    90 001 – 120 000

    5

    ei tehta

    120 001 – 150 000

    6

    ei tehta

    > 150 000

    7

    ei tehta

    4.5.

    		 Sertifitseeritud CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katsetamiseks peab tüübikinnitusasutus koos komponendi tootjaga kindlaks määrama katsetatava kondensaatorisüsteemi tüübi (tüübid). Tüübikinnitusasutus peab tagama, et valitud kondensaatorisüsteemi tüüp (tüübid) toodetakse samade standardite kohaselt kui seeriatootmises.

    4.6.

    		 Kui punkti 4.7 kohaselt tehtud katse tulemus ületab punktis 4.7.4 ettenähtud väärtust, siis katsetatakse samast tüübist veel kolme seadet. Kui mõnda neist katsetest rahuldava tulemusega ei läbita, siis kohaldatakse artiklit 23.

    4.7.

    		 Kondensaatorisüsteemide toodangu nõuetele vastavuse katsetamine

    4.7.1.

    		 Piirtingimused

    Kohaldatakse kõiki käesolevas lisas sertifitseerimise jaoks ettenähtud piirtingimusi.

    4.7.2.

    		 Katsetamine

    Katsetamisel tuleb järgida käesoleva lisa punkti 6.3.

    4.7.3.

    		 Tulemuste järeltöötlemine

    Tulemuste järeltöötlemisel tuleb järgida käesoleva lisa punkti 6.4.

    4.7.4.

    		 Tulemuste hindamine

    Sertifitseeritud CO2heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste nõuetelevastavuse katse loetakse edukalt läbituks, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

    (a)

    (CCoP / CTA) – 1 < ±3%,

    kus:

    CCoP

    on punkti 4.7.2 kohaselt määratud mahtuvus [F];

    CTA

    on komponendi tüübikinnituse andmisel määratud mahtuvus [F];

    (b)

    (RCoP / RTA) – 1 < ±3%

    kus:

    RCoP

    on punkti 4.7.2 kohaselt määratud sisetakistus [Ω];

    RTA

    on komponendile tüübikinnituse andmisel määratud sisetakistus [Ω].

    „13. liide

    Tüüpkonna mõiste

    1.   Elektrimasinasüsteemid ja elektrilise jõuseadme integreeritud osad

    1.1.   Üldteave

    Elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonda iseloomustavad konstruktsiooni- ja tööparameetrid. Need peavad olema samad kõigil tüüpkonna liikmetel. Komponentide tootja võib otsustada, millised elektrimasinasüsteemid või elektrilise jõuseadme integreeritud osad kuuluvad tüüpkonda, tingimusel et järgitakse käesolevas liites loetletud kuuluvuse kriteeriume. Tüübikinnitusasutus peab seotud tüüpkonna kinnitama. Komponendi tootja esitab tüübikinnitusasutusele asjakohase teabe tüüpkonna liikmete kohta.

    1.2.   Erijuhtumid

    Mõnel juhul võivad parameetrid avaldada vastastikust mõju. Seda tuleb arvesse võtta, et tagada sarnaste omadustega elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade kuulumine samasse tüüpkonda. Komponentide tootja peab need juhtumid kindlaks määrama ja neist tüübikinnitusasutusele teatama. Seejärel võetakse seda arvesse elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade uue tüüpkonna loomise kriteeriumina.

    Komponentide tootja peab head inseneritava järgides kindlaks tegema sellised punktis 1.4 loetlemata seadmed või omadused, mis avaldavad suurt mõju toimivustasemele ja elektrivõimsustarbele, ning teatama nendest tüübikinnitusasutusele. Seejärel võetakse seda arvesse elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade uue tüüpkonna loomise kriteeriumina.

    1.3.   Tüüpkonna mõiste

    Tüüpkonna mõistes määratakse kindlaks kriteeriumid ja parameetrid, mis võimaldavad komponendi tootjal rühmitada elektrimasinasüsteemid või elektrilise jõuseadme integreeritud osad tüüpkondadesse, millel on CO2 heite või energiatarbimise seisukohast sarnased või samaväärsed andmed.

    1.4.   Representatiivsuse erinõuded

    Tüübikinnitusasutus võib otsustada, et elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonna tööparameetreid ja elektrivõimsustarvet saab kõige paremini iseloomustada täiendavate katsetega. Sel juhul esitab komponendi tootja asjakohase teabe, et määrata kindlaks tüüpkonda kuuluv elektrimasinasüsteem või elektrilise jõuseadme integreeritud osa, millel tõenäoliselt on tüüpkonna kõige iseloomulikumad omadused. Tüübikinnitusasutus võib selle teabe alusel ka otsustada, et komponendi tootjalt nõutakse parema representatiivsuse tagamiseks elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade uue tüüpkonna loomist, milles on vähem liikmeid.

    Kui tüüpkonna liikmetel on muid omadusi, mis võivad mõjutada toimivustaset ja/või elektrivõimsustarvet, tuleb need omadused algseadme valimisel kindlaks teha ja neid arvesse võtta.

    1.5.   Elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonda määravad parameetrid

    Peale allpool loetletud parameetrite võib komponentide tootja kehtestada täiendavaid kriteeriume, mis võimaldavad määrata piiratuma suurusega tüüpkondi. Need parameetrid ei ole tingimata parameetrid, mis mõjutavad toimivustaset ja/või elektrivõimsustarvet.

    1.5.1.

    		 Järgmised kriteeriumid on põhimõtteliselt samad elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonna kõigile liikmetele:

    (a)

    elektrimasin: rootor, staator, mähise mõõtmed, konstruktsioon, materjal jne;

    (b)

    vaheldi: toitemoodulid, juhtivate lattide mõõtmed, konstruktsioon, materjal jne;

    (c)

    sisemine jahutussüsteem: jahutuslabade, -ribide ja -tihvtide paiknemine, mõõtmed ja materjal;

    (d)

    sisemised ventilaatorid: paiknemine ja mõõtmed;

    (e)

    vaheldi tarkvara: peamine kalibreering, mis koosneb temperatuurimudelitest (elektrimasin ja vaheldi), vähendamispiiridest, pöördemomendi ülekandumisteest (pöördemomendi nõudluse ülekandmine faasivoolule), elektrivoo kalibreerimisest, voolu reguleerimisest, pingemodulatsioonist, andurispetsiifilisest kalibreerimisest (lubatud ainult anduri vahetamise korral);

    (f)

    käiguga seotud parameetrid (ainult elektrilise jõuseadme integreeritud osade puhul): vastavalt VI lisas esitatud määratlustele.

    Punktides a kuni f nimetatud komponentide muudatused on vastuvõetavad üksnes juhul, kui hea inseneritava vahenditega on võimalik tõendada, et vastav muudatus ei mõjuta negatiivselt tööparameetreid ja/või elektrivõimsustarvet.

    1.5.2.

    		 Järgmised kriteeriumid on ühised elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonna kõigile liikmetele. Allpool loetletud parameetrite suhtes on lubatud kohaldada konkreetset vahemikku pärast tüübikinnitusasutuselt heakskiidu saamist:

    a)

    väljundvõlli liides: kõik muudatused on lubatud;

    b)

    otskilbid:

    sisemise konstruktsiooni puhul tuleb kontrollida, kas muutused mõjutavad passiivseid jahutuselemente või õhuvoolu otskilpide siseküljel;

    välise konstruktsiooni korral ei mõjuta kruvid, vedrustuspunktid ega ääriku konstruktsioon toimivust, kui passiivseid jahutuselemente ei eemaldata ega muudeta;

    c)

    laagrid: muudatused on lubatud, kui laagrite arv ja tüüp ei muutu;

    d)

    võll: muudatused on lubatud, kui see ei mõjuta aktiivset ega passiivset jahutust;

    e)

    kõrgepingeühendus: kõrgepingeühenduse asukoha või tüübi muutmine on lubatud;

    f)

    korpus: korpuse muudatused või kruvide arvu, tüübi ja asukoha või monteerimiskohtade muutmine on lubatud kui passiivseid jahutuselemente ei eemaldata ega muudeta;

    g)

    andur: muudatused on lubatud, kui sertifitseeritud toimivust ei muudeta;

    h)

    vaheldi korpus: korpuse muudatused või kruvide arvu, tüübi ja asukoha või monteerimiskohtade muutmine on lubatud kui passiivseid jahutuselemente ei eemaldata ega muudeta või aktiivsete elektriliste komponentide sisemist paigutust ei muudeta;

    i)

    vaheldi kõrgepingeühendus: muudatused on lubatud kõrgepingeühenduse asukohas või tüübis, kui aktiivsete osade või jahutuselementide (aktiivsed/passiivsed) paigutust või asukohta ei muudeta;

    j)

    vaheldi tarkvara: lubatud on kõik tarkvara muudatused, mis ei muuda elektrimasina peamist kalibreeringut (vt määratlust eespool). Eelmistest nõudest olenemata on elektrimasinasüsteemide või elektrilise jõuseadme integreeritud osade tüüpkonna liikmetele lubatud väljundvõimsuse piirangud;

    k)

    vaheldi andur: muudatused on lubatud, kui sertifitseeritud toimivust ei muudeta;

    l)

    õli viskoossus: kõigi õlide puhul, millega täitmine tuleb teha tehases, peab kinemaatiline viskoossus samal temperatuuril olema väiksem või võrdne 110 % komponendi sertifitseerimiseks kasutatava õli kinemaatilisest viskoossusest, nagu on dokumenteeritud vastavas teabedokumendis (KV100 jaoks ettenähtud tolerantsi vahemikus);

    m)

    maksimaalse pöördemomendi kõver

    käesoleva lisa punkti 4.2.2.4 kohaselt kindlaks määratud algseadme maksimaalse pöördemomendi kõvera pöördemomendi väärtused iga pöörlemissageduse korral peavad kogu pöörlemissageduse vahemikus olema võrdsed kõigi teiste sama tüüpkonna liikmete vastavate väärtustega sama pöörlemissageduse korral või suuremad. Võrdseks loetakse sama tüüpkonna muude liikmete pöördemomendi väärtused üle algseadme maksimaalse pöördemomendi (lubatud hälbega +40 Nm või +4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem) konkreetsel pöörlemissagedusel;

    n)

    minimaalse pöördemomendi kõver

    käesoleva lisa punkti 4.2.2.4 kohaselt kindlaks määratud algseadme minimaalse pöördemomendi kõvera pöördemomendi väärtused iga pöörlemissageduse korral peavad kogu pöörlemissageduse vahemikus olema võrdsed kõigi teiste sama tüüpkonna liikmete vastavate väärtustega sama pöörlemissageduse korral või väiksemad. Võrdseks loetakse sama tüüpkonna muude liikmete pöördemomendi väärtused alla algseadme minimaalse pöördemomendi (lubatud hälbega -40 Nm või -4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem) konkreetsel pöörlemissagedusel;

    o)

    elektrivõimsuse kaardistamise tsükli skeemil olevate punktide miinimumarv:

    Kõik sama tüüpkonna liikmed peavad katma vähemalt 60 % elektrivõimsuse kaardistamise tsükli skeemi punktidest (ümardatud üles järgmise täisarvuni) (st kui algseadme elektrivõimsuse kaardistamise tsükli skeemi kasutatakse muude liikmete jaoks), mis asuvad vastavalt käesoleva lisa punktile 4.2.2.4 kindlaks määratud maksimaalse ja minimaalse pöördemomendi kõvera piires.

    1.6.   Algseadme valik

    Ühe elektrimasinasüsteemi või elektrilise jõuseadme integreeritud osa tüüpkonna algseade on käesoleva lisa punkti 4.2.2 kohaselt kindlaks määratud suurima üldise pöördemomendiga liige.

    „14. liide

    Märgistamine ja numeratsioon

    1.   Märgistused

    Kui elektrilise jõuseadme osa on saanud tüübikinnituse käesoleva lisa kohaselt, peab sellel osal olema:

    1.1.

    		 Tootja nimi või kaubamärk.

    1.2.

    		 Mark ja tüüpi identifitseeriv märge, nagu on osutatud käesoleva lisa 2.–6. liite punktides 0.2 ja 0.3.

    1.3.

    		 Sertifitseerimismärk (vajaduse korral): väiketäht e ristküliku sees, millele järgneb sertifikaadi andnud liikmesriigi eraldusnumber:

    1 – Saksamaa;

    19 – Rumeenia;

    2 – Prantsusmaa;

    20 – Poola;

    3 – Itaalia;

    21 – Portugal;

    4 – Madalmaad;

    23 – Kreeka;

    5 – Rootsi;

    24 – Iirimaa;

    6 – Belgia;

    25 – Horvaatia;

    7 – Ungari;

    26 – Sloveenia;

    8 – Tšehhi;

    27 – Slovakkia;

    9 – Hispaania;

    29 – Eesti;

    12 – Austria;

    32 – Läti;

    13 – Luksemburg;

    34 – Bulgaaria;

    17 – Soome;

    36 – Leedu;

    18 – Taani;

    49 – Küpros;

     

    50 – Malta.

    1.4.

    		 Sertifitseerimismärk sisaldab ristküliku lähedal ka rakendusmääruse (EL) 2020/683 IV lisa 4. osas kindlaks määratud tüübikinnitusnumbrile vastavat „tüübikinnituse baasnumbrit“, mille ees on kaks numbrit, tähistamaks käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, ning täht, mis näitab osa, millele kinnitus on antud.

    Käesoleva määruse puhul on järjekorranumber 02.

    Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse tabelis 1 esitatud tähti.

    Tabel 1

    M

    elektrimasinasüsteem

    I

    elektrilise jõuseadme integreeritud osa

    H

    hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa

    B

    akusüsteem

    A

    kondensaatorisüsteem

    1.4.1.

    		 Sertifitseerimismärgi näidis ja mõõtmed

    Image 22

    Elektrilise jõuseadme osale kinnitatud eespool kujutatud sertifitseerimismärk näitab, et tüübikinnitus on antud Austrias (e12) käesoleva määruse kohaselt. Esimesed kaks numbrit (02) näitavad käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit. Järgmine täht näitab, et sertifikaat on antud elektrimasinasüsteemi (M) kohta. Viimased viis numbrit (00005) moodustavad elektrimasinasüsteemile tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumbri.

    1.5.

    		 Sertifikaadi taotleja taotlusel ja pärast kinnitusasutuse eelnevat nõusolekut võib kasutada punktis 1.4.1 viidatud tüüpidest erinevaid tüüpide suuruseid. Need teised kirjasuurused peavad olema selgesti loetavad.

    1.6.

    		 Märgised, etiketid, plaadid või kleepsildid peavad olema elektrilise jõuseadme osa kasuliku tööea jooksul vastupidavad ning selgesti loetavad ja kustumatud. Tootja peab tagama, et märgistusi, silte, plaate ega kleepsilte ei saa eemaldada neid hävitamata või purustamata.

    1.7.

    		 Sertifitseerimismärk peab olema nähtav, kui elektrilise jõuseadme osa on sõidukile paigaldatud, ja kinnitatakse tavapäraseks tööks vajalikule osale, mis tavaliselt ei vaja osa kasutuskestuse jooksul väljavahetamist.

    2.   Numeratsioon

    2.1.

    		 Elektrilise jõuseadme osa sertifitseerimisnumber koosneb järgmistest elementidest:

    eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*X*00000*00

    1. osa

    2. osa

    3. osa

    3. osa lisatäht

    4. osa

    5. osa

    Sertifikaadi väljastanud riigi tunnus

    Raskeveokite CO2 vastavuskinnituse määrus “2017/2400“

    Uusim muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

    vt käesoleva liite tabel 1

    Baassertifitseerimisnumber 00000

    Laiendus 00

    „15. liide

    Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

    Sissejuhatus

    Käesolevas liites kirjeldatakse modelleerimisvahendi sisendandmeteks ettenähtud parameetrite loendit, mille peab esitama komponentide tootja. Kohaldatav XML-skeem ja näiteandmed on saadaval spetsiaalses elektroonilises jagamisplatvormis.

    Mõisted

    (1)

    „Parameter ID“ – modelleerimisvahendis konkreetse sisendparameetri või sisendandmete kogumi kohta kasutatav kordumatu tunnus;

    (2)

    „type“ – parameetri andmetüüp;

    string…

    tärgijada ISO8859-1 kodeeringus;

    token…

    tärgijada ISO8859-1 kodeeringus ilma tühikuteta alguses või lõpus;

    date…

    kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaajas järgmises vormingus: AAAA-KK-PPTTT:MM:SSZ, kus kaldkirjas tähed tähistavad fikseeritud tärke, näiteks 2002-05-30T09:30:10Z;

    integer…

    täisarvulised andmed ilma eesnullideta, näiteks 1800;

    double, X…

    murdarv, millel on pärast kümnendkohtade eraldusmärki (.) X kohta ega ole eesnulle, näiteks „double, 2“ puhul: 2345,67 ja „double, 4“ puhul: 45,6780;

    (3)

    „unit“ … parameetri füüsiline ühik;

    Elektrimasinasüsteemi sisendparameetrite kogum

    Tabel 1

    Sisendparameetrid „Electric machines system/General“

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Manufacturer

    P450

    token

    [-]

     

    Model

    P451

    token

    [-]

     

    CertificationNumber

    P452

    token

    [-]

     

    Date

    P453

    date time

    [-]

    Komponendi räsi loomise kuupäev ja kellaaeg.

    AppVersion

    P454

    token

    [-]

    Tootjakohane sisend seoses vahenditega, mida kasutatakse komponendi mõõdetud andmete hindamiseks ja käitlemiseks.

    ElectricMachineType

    P455

    string

    [-]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punkti 2 alapunktile 21.

    Lubatud väärtused: „ASM“, „ESM“, „PSM“, „RM“.

    CertificationMethod

    P456

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Measurement“, „Standard values“.

    R85RatedPower

    P457

    integer

    [W]

    Määratakse kindlaks vastavalt ÜRO eeskirja nr 85 Rev. 1 2. lisa punktile 1.9

    RotationalInertia

    P458

    double, 2

    [kgm2]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa 8. liite punktile 8.

    DcDcConverterIncluded

    P465

    boolean

    [-]

    Märgitud „true“ kui alalisvoolumuundur on elektrimasinasüsteemi osa vastavalt käesoleva lisa punktile 4.1.

    IHPCType

    P466

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „None“, „IHPC Type 1“.


    Tabel 2

    Sisendparameetrid „Electric machines system/Voltage Levels“ iga mõõdetud pingetaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    VoltageLevel

    P467

    integer

    [V]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, ei ole sisendit vaja esitada.

    ContinuousTorque

    P459

    double, 2

    [Nm]

     

    TestSpeedContinuousTorque

    P460

    double, 2

    [1/min]

     

    OverloadTorque

    P461

    double, 2

    [Nm]

     

    TestSpeedOverloadTorque

    P462

    double, 2

    [1/min]

     

    OverloadDuration

    P463

    double, 2

    [s]

     


    Tabel 3

    Sisendparameetrid „Electric machines system/MaxMinTorque“ iga tööpunkti ja iga mõõdetud pingetaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P468

    double, 2

    [1/min]

     

    MaxTorque

    P469

    double, 2

    [Nm]

     

    MinTorque

    P470

    double, 2

    [Nm]

     


    Tabel 4

    Sisendparameetrid „Electric machine system/DragTorque“ iga tööpunkti kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P471

    double, 2

    [1/min]

     

    DragTorque

    P472

    double, 2

    [Nm]

     


    Tabel 5

    Sisendparameetrid „Electric machines system/ElectricPowerMap“ iga tööpunkti ja iga mõõdetud pingetaseme kohta

    Hübriidelektrisõiduki jõuseadme integreeritud 1. tüübi osa puhul (vastavalt käesoleva lisa punkti 2 alapunktis 42 esitatud määratlusele) iga tööpunkti, iga mõõdetud pingetaseme ja iga edasikäigu kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P473

    double, 2

    [1/min]

     

    Torque

    P474

    double, 2

    [Nm]

     

    ElectricPower

    P475

    double, 2

    [W]

     


    Tabel 6

    Sisendparameetrid „Electric machines system/Conditioning“ iga jahutuskontuuri kohta, mis on ühendatud välise soojusvahetiga

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, ei ole sisendit vaja esitada.

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    CoolantTempInlet

    P476

    integer

    [°C]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktidele 4.1.5.1 ja 4.3.6.

    CoolingPower

    P477

    integer

    [W]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktidele 4.1.5.1 ja 4.3.6.

    Elektrilise jõuseadme integreeritud osa sisendparameetrite kogum

    Tabel 1

    Sisendparameetrid „IEPC/General“

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Manufacturer

    P478

    token

    [-]

     

    Model

    P479

    token

    [-]

     

    CertificationNumber

    P480

    token

    [-]

     

    Date

    P481

    date time

    [-]

    Komponendi räsi loomise kuupäev ja kellaaeg.

    AppVersion

    P482

    token

    [-]

    Tootjakohane sisend seoses vahenditega, mida kasutatakse komponendi mõõdetud andmete hindamiseks ja käitlemiseks.

    ElectricMachineType

    P483

    string

    [-]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punkti 2 alapunktile 21.

    Lubatud väärtused: „ASM“, „ESM“, „PSM“, „RM“.

    CertificationMethod

    P484

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Measured for complete component“,

    „Measured for EM and standard values for other components“, „Standard values for all components“.

    R85RatedPower

    P485

    integer

    [W]

    Määratakse kindlaks vastavalt ÜRO eeskirja nr 85 2. lisa punktile 1.9

    RotationalInertia

    P486

    double, 2

    [kgm2]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa 8. liite punktile 8.

    DifferentialIncluded

    P493

    boolean

    [-]

    Märgitud „true“ kui diferentsiaal on elektrilise jõuseadme integreeritud osa.

    DesignTypeWheelMotor

    P494

    boolean

    [-]

    Märgitud „true“ elektrilise jõuseadme integreeritud osa konstruktsioonitüüpi rattaajami korral.

    NrOf DesignTypeWheelMotorMeasured

    P495

    integer

    [-]

    Sisend on asjakohane ainult elektrilise jõuseadme integreeritud osa konstruktsioonitüüpi rattaajami puhul vastavalt käesoleva lisa punktile 4.1.1.2.

    Lubatud väärtused: „1“, „2“.


    Tabel 2

    Sisendparameetrid „IEPC/Gears“ iga edasikäigu jaoks

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    GearNumber

    P496

    integer

    [-]

     

    Ratio

    P497

    double, 3

    [-]

    Elektrimasina rootori pöörlemissageduse ja elektrilise jõuseadme integreeritud osa väljundvõlli pöörlemissageduse suhe.

    MaxOutputShaftTorque

    P498

    integer

    [Nm]

    Valikuline

    MaxOutputShaftSpeed

    P499

    integer

    [1/min]

    Valikuline


    Tabel 3

    Sisendparameetrid „IEPC/Voltage Levels“ iga mõõdetud pingetaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    VoltageLevel

    P500

    integer

    [V]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values for all components“, ei ole sisendit vaja esitada.

    ContinuousTorque

    P487

    double, 2

    [Nm]

     

    TestSpeedContinuousTorque

    P488

    double, 2

    [1/min]

     

    OverloadTorque

    P489

    double, 2

    [Nm]

     

    TestSpeedOverloadTorque

    P490

    double, 2

    [1/min]

     

    OverloadDuration

    P491

    double, 2

    [s]

     


    Tabel 4

    Sisendparameetrid „IEPC/MaxMinTorque“ iga tööpunkti ja iga mõõdetud pingetaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P501

    double, 2

    [1/min]

     

    MaxTorque

    P502

    double, 2

    [Nm]

     

    MinTorque

    P503

    double, 2

    [Nm]

     


    Tabel 5

    Sisendparameetrid „IEPC/DragTorque“ iga tööpunkti ja iga mõõdetud edasikäigu kohta (valikuline käigust sõltuv mõõtmine vastavalt punktile 4.2.3)

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P504

    double, 2

    [1/min]

     

    DragTorque

    P505

    double, 2

    [Nm]

     


    Tabel 6

    Sisendparameetrid „IEPC/ElectricPowerMap“ iga tööpunkti, iga mõõdetud pingetaseme ja iga edasikäigu kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    OutputShaftSpeed

    P506

    double, 2

    [1/min]

     

    Torque

    P507

    double, 2

    [Nm]

     

    ElectricPower

    P508

    double, 2

    [W]

     


    Tabel 7

    Sisendparameetrid „IEPC/Conditioning“ iga jahutuskontuuri kohta, mis on ühendatud välise soojusvahetiga

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values for all components“, ei ole sisendit vaja esitada.

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    CoolantTempInlet

    P509

    integer

    [°C]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktidele 4.1.5.1 ja 4.3.6.

    CoolingPower

    P510

    integer

    [W]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktidele 4.1.5.1 ja 4.3.6.

    Akusüsteemi sisendparameetrite kogum

    Tabel 1

    Sisendparameetrid „Battery system/General“

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Manufacturer

    P511

    token

    [-]

     

    Model

    P512

    token

    [-]

     

    CertificationNumber

    P513

    token

    [-]

     

    Date

    P514

    date time

    [-]

    Komponendi räsi loomise kuupäev ja kellaaeg.

    AppVersion

    P515

    token

    [-]

    Tootjakohane sisend seoses vahenditega, mida kasutatakse komponendi mõõdetud andmete hindamiseks ja käitlemiseks.

    CertificationMethod

    P517

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „Measured“, „Standard values“.

    BatteryType

    P518

    string

    [-]

    Lubatud väärtused: „HPBS“, „HEBS“.

    RatedCapacity

    P519

    double, 2

    [Ah]

     

    ConnectorsSubsystemsIncluded

    P520

    boolean

    [-]

    Asjakohane ainult juhul, kui katsetatakse tüüpilist aku allsüsteemi: märgitud „true“, kui aku allsüsteemide ühendamise tüüpiline kaablikimp on katse osa. Märgitud „true“ alati, kui katsetati kogu akusüsteemi.

    JunctionboxIncluded

    P511

    boolean

    [-]

    Asjakohane ainult juhul, kui katsetatakse tüüpilist aku allsüsteemi: Märgitud „true“, kui tüüpiline ühenduskarp väljalülitusseadme ja sulavkaitsmetega on katse osa. Märgitud „true“ alati, kui katsetati kogu akusüsteemi.

    TestingTemperature

    P521

    integer

    [°C]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile 5.1.4.

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, ei ole sisendit vaja esitada.


    Tabel 2

    Sisendparameetrid „Battery system/OCV“ iga mõõdetud laetustaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    SOC

    P522

    integer

    [%]

     

    OCV

    P523

    double, 2

    [V]

     


    Tabel 3

    Sisendparameetrid „Battery system/DCIR“ iga mõõdetud laetustaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    SOC

    P524

    integer

    [%]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, esitatakse samad sisetakistuse väärtused alalisvoolu korral laetustaseme kahe erineva väärtuse (0 % ja 100 %) kohta.

    DCIR RI2

    P525

    double, 2

    [mOhm]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, tuleb esitada sisetakistuse väärtus alalisvoolu korral, mis on määratud 10. liite alapunkti 1 alapunkti d kohaselt.

    DCIR RI10

    P526

    double, 2

    [mOhm]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, tuleb esitada sisetakistuse väärtus alalisvoolu korral, mis on määratud 10. liite alapunkti 1 alapunkti d kohaselt.

    DCIR RI20

    P527

    double, 2

    [mOhm]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, tuleb esitada sisetakistuse väärtus alalisvoolu korral, mis on määratud 10. liite alapunkti 1 alapunkti d kohaselt.

    DCIR RI120

    P528

    double, 2

    [mOhm]

    Valikuline, nõutav ainult suure mahtuvusega akusüsteemi tüüpi akude puhul.

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, tuleb esitada sisetakistuse väärtus alalisvoolu korral, mis on määratud 10. liite alapunkti 1 alapunkti d kohaselt.


    Tabel 4

    Sisendparameetrid „Battery systems/Current limits“ iga mõõdetud laetustaseme kohta

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    SOC

    P529

    integer

    [%]

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, esitatakse parameetrite MaxChargingCurrent ja MaxDischarggingCurrent jaoks samad väärtused laetustaseme kahe erineva väärtuse (0 % ja 100 %) kohta.

    MaxChargingCurrent

    P530

    double, 2

    [A]

     

    MaxDischargingCurrent

    P531

    double, 2

    [A]

     

    Kondensaatorisüsteemi sisendparameetrid

    Tabel 1

    Sisendparameetrid „Capacitor system/General“

    Parameetri nimi

    Parameter ID

    Tüüp

    Ühik

    Kirjeldus/viide

    Manufacturer

    P532

    Token

    [-]

     

    Model

    P533

    Token

    [-]

     

    CertificationNumber

    P534

    Token

    [-]

     

    Date

    P535

    date time

    [-]

    Komponendi räsi loomise kuupäev ja kellaaeg.

    AppVersion

    P536

    Token

    [-]

    Tootjakohane sisend seoses vahenditega, mida kasutatakse komponendi mõõdetud andmete hindamiseks ja käitlemiseks.

    CertificationMethod

    P538

    String

    [-]

    Lubatud väärtused: „Measurement“, „Standard values“.

    Capacitance

    P539

    double, 2

    [F]

     

    InternalResistance

    P540

    double, 2

    [Ohm]

     

    MinVoltage

    P541

    double, 2

    [V]

     

    MaxVoltage

    P542

    double, 2

    [V]

     

    MaxChargingCurrent

    P543

    double, 2

    [A]

     

    MaxDischargingCurrent

    P544

    double, 2

    [A]

     

    TestingTemperature

    P532

    integer

    [°C]

    Määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile 6.1.3.

    Kui parameetri „CertificationMethod“ väärtuseks on märgitud „Standard values“, ei ole sisendit vaja esitada.

    (*)

    		 Määratakse vastavalt käesoleva lisa punktidele 4.3.5 ja 4.3.6.

    (**)

    		 Määratakse vastavalt käesoleva lisa punktile 5.4.1.4.

    (***)

    		 ÜRO eeskiri nr 100: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses elektrilise jõuülekande erinõuetega (ELT L 449, 15.12.2021 lk 1).
    ”

    (1)  „Täpsus“ – analüsaatori näidu kõrvalekalle absoluutväärtusena riiklikus või rahvusvahelises standardis kindlaksmääratud etalonväärtusest.

    (2)  „Maksimaalne kalibreerimisväärtus“ – käesoleva lisa kohaselt tehtava asjakohase katse korral eeldatav konkreetse mõõtesüsteemi maksimumväärtus korrutatuna teguriga 1,1.

    (3)  Määratakse vastavalt käesoleva lisa punktidele 4.3.5 ja 4.3.6.

    (*1)  Toodangu vastavuse katse tehakse esimesel aastal.

    (*2)  Toodangu vastavuse katse tehakse esimesel aastal.

    (*3)  Toodangu vastavuse katse tehakse esimesel aastal.

    Top