Šis dokuments ir izvilkums no tīmekļa vietnes EUR-Lex.
Dokuments 32022R0930
Commission Delegated Regulation (EU) 2022/930 of 10 March 2022 supplementing Regulation (EU) No 600/2014 of the European Parliament and of the Council by specifying fees relating to the supervision by the European Securities Markets Authority of data reporting service providers
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/930, 10. märts 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks tasud seoses järelevalvega, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruandlusteenuste pakkujate üle
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/930, 10. märts 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks tasud seoses järelevalvega, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruandlusteenuste pakkujate üle
C/2022/1405
ELT L 162, 17.6.2022., 1./6. lpp.
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Spēkā
|
17.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 162/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/930,
10. märts 2022,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks tasud seoses järelevalvega, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruandlusteenuste pakkujate üle
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 38n lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Võttes arvesse turuandmete töötlemise piiriülest mõõdet, andmete kvaliteeti ja vajadust saavutada mastaabisääst ning selleks, et vältida võimalike lahknevuste negatiivset mõju nii andmete kvaliteedile kui ka aruandlusteenuste pakkujate ülesannetele, anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2175 (2) liidus aruandlusteenuste pakkujate tegevusega seotud tegevusloa andmise ja järelevalve volitused üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA). |
|
(2) |
Oluline on kindlaks määrata tasud, mida ESMA võib võtta seoses aruandlusteenuste pakkujate taotluste, tegevuslubade ja järelevalvega. |
|
(3) |
Aruandlusteenuste pakkujatelt võetavate tasude eesmärk on katta täielikult ESMA kulud, mis on seotud aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega. Järelevalvetegevus hõlmab juhtorgani sobivuse hindamist, järelevalvet selle üle, kuidas aruandlusteenuste pakkujad järgivad organisatsioonilisi nõudeid, volituste kasutamist teabe nõudmiseks, uurimiste läbiviimiseks ja kohapealsete kontrollide tegemiseks ning järelevalvemeetmete kehtestamist. ESMA hindab oma eelarvet igal aastal. |
|
(4) |
Aruandlusteenuste pakkujatega seotud ESMA tegevuse eest võetavad tasud tuleks kehtestada tasemel, mis hoiaks ära puudujäägi või ülejäägi märkimisväärset kuhjumist. Kui esineb korduv märkimisväärne ülejääk või puudujääk, tuleks tasude tase läbi vaadata. |
|
(5) |
Erandikriteeriumide ühtse kohaldamise tagamiseks peaks aruandlusteenuste pakkuja esitama oma taotluse ESMA-le. Taotluse menetlemise esimeses etapis peaks ESMA kindlaks määrama, kas aruandlusteenuste pakkuja suhtes tohib teha ESMA järelevalvest erandi. Kui erandi tegemise kriteeriumid on täidetud, peaks ESMA edastama taotluse riiklikule pädevale asutusele. ESMA ei tohiks sellisel juhul tasu võtta. ESMA poolt tegevusloa andmisega seotud kindlaksmääratud tasud tuleks jagada taotlustasuks, mis peaks olema seotud taotluse täielikkuse hindamisega, ja loatasuks. Tegevusloa andmise menetlus tuleks lõpule viia kuue kuu jooksul. |
|
(6) |
ESMA hindab, kas alates 1. jaanuarist 2022 riiklikul tasandil juba tegevusloa saanud aruandlusteenuste pakkujad kuuluvad ESMA järelevalve alla, ja teavitab sellest asjaomaseid aruandlusteenuste pakkujaid. ESMA ei tohiks uuesti anda tegevusluba aruandlusteenuste pakkujatele, kes on juba saanud tegevusloa riiklikul tasandil. Need aruandlusteenuste pakkujad vastavad juba aruandlusteenuste pakkujate suhtes kohaldatavatele nõuetele ja ESMA ei tohiks neilt nõuda tegevusloa andmise dubleerimise eest tasu. |
|
(7) |
ESMA võetavad aastatasud peaksid hõlmama kõiki aruandlusteenuste pakkujatega seotud tegevusi. ESMA peaks igal aastal hindama oma järelevalve-eelarvet seoses igat liiki aruandlusteenuste pakkujatega ja võtma igalt üksikult aruandlusteenuste pakkujalt tasu, mis on proportsionaalne tema tulu osakaaluga kõigi sama liiki aruandlusteenuste pakkujate kogutulus. Tulu, mis on seotud aruandlusteenuste pakkuja põhiteenuste otseste kõrvalteenustega, tuleks arvesse võetava käibe arvutamisel võtta arvesse niivõrd, kuivõrd see tõenäoliselt mõjutab ESMA järelevalvet aruandlusteenuste pakkuja üle ja kuivõrd see ei ole juba hõlmatud eraldi järelevalvetegevusega. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate miinimumtasu peaks katma teabenõuete, pideva järelevalve ja uurimisega seotud püsikulud. Aastatasu kohaldatakse kalendriaasta kohta. |
|
(8) |
ESMA võib delegeerida järelevalveülesanded riiklikele pädevatele asutustele, kuid sel juhul peaks ta hüvitama riiklikele pädevatele asutustele nende kantud kulud. |
|
(9) |
Kuna kulupõhise järelevalve teavet on 2022. aastal keeruline koguda, on oluline näha ette üleminekusäte koos kindlaksmääratud tasu arvutamise meetodiga, mida kohaldatakse ESMA järelevalve esimesel aastal ning mis põhineb kergesti kättesaadavatel ja objektiivsetel andmetel. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks tuleks teha vahet aruandlusteenuste pakkujatel, kasutades tehingute arvu ligikaudse näitajana iga üksiku aruandlusteenuste pakkuja olulisuse kohta võrreldes kõigi aruandlusteenuste pakkujatega. Aruandlusteenuste pakkuja 2022. aasta järelevalvetasu kindlaksmääramise arvutus peaks põhinema teabel, mille riiklikud pädevad asutused on esitanud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt 2021. aasta esimesel poolel avaldatud või teatatud tehingute kohta, ning selle puhul tuleks teha vahet suurematel ja väiksematel aruandlusteenuste pakkujatel. |
|
(10) |
Aruandlusteenuste pakkujate auditeeritud raamatupidamisaruandeid hakatakse nõudma alles pärast seda, kui aruandlusteenuste pakkujate järelevalve on üle võtnud ESMA. Seepärast tuleb ette näha üleminekusäte, et kohandada 2023. aasta tulude arvutamise meetodit, mille kohaselt põhineb 2023. aasta järelevalvetasu maksmine esimeses etapis 2022. aasta esimese kuue kuu auditeerimata raamatupidamisaruannete teabel. Teises etapis tuleks kehtestada korrigeerimismehhanism, et võtta tasu aluseks kogu 2022. aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded. |
|
(11) |
Selleks et tagada määruse (EL) 2019/2175 artikli 4 kohase aruandlusteenuste pakkujate uue järelevalveraamistiku sujuv toimimine, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõiste
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „aruandlusteenuste pakkuja“ määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 ja artikli 2 lõike 1 punktis 36 määratletud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajat või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujat.
Artikkel 2
Taotlus- ja loatasud
Kui aruandlusteenuste pakkuja taotleb luba aruandlusteenuste pakkumiseks, maksab ta:
|
a) |
taotlustasu 20 000 eurot esimese taotluse eest ja 10 000 eurot iga täiendava aruandlusteenuse loa taotluse eest juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/466 (3) (erandikriteeriumide kohta) kohast erandit ning tegemist on tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujaga; |
|
b) |
loatasu 80 000 eurot esimese loa eest ja 40 000 eurot iga täiendava aruandlusteenuse loa eest juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2022/466 kohast erandit ning tegemist on tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujaga. |
Artikkel 3
Aastased järelevalvetasud
1. ESMA järelevalve alla kuuluvalt aruandlusteenuste pakkujalt võetakse aastast järelevalvetasu.
2. Aastase järelevalvetasu kogusumma ja konkreetse aruandlusteenuste pakkuja aastane järelevalvetasu arvutatakse järgmiselt:
|
a) |
aastase järelevalvetasu kogusumma teataval aastal (n) on määruse (EL) nr 600/2014 kohase aruandlussüsteemi pakkujate tegevuse järelevalvega seotud kulude eelarvestus, mis on esitatud ESMA asjaomase aasta eelarves; |
|
b) |
aruandlusteenuste pakkuja aastane järelevalvetasu konkreetsel aastal (n) on punkti a kohaselt kindlaks määratud aastase järelevalvetasu kogusumma, jagatuna kõigi aastal (n) tegevusloa saanud aruandlusteenuste pakkujate vahel proportsionaalselt nende arvesse võetava käibega, mis on arvutatud vastavalt artiklile 4. |
3. Ühelgi juhul ei maksa ESMA poolt tegevusloa saanud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja aastast järelevalvetasu vähem kui 30 000 eurot.
Kui üksuse suhtes kohaldatakse minimaalset järelevalve tasu rohkem kui ühe aruandlusteenuse eest, maksab ta minimaalset järelevalvetasu iga osutatava teenuse eest.
4. Erandina lõigetest 2 ja 3 vähendatakse esimese aasta artikli 2 lõike 1 punkti b kohast loatasu, kohandades seda teguriga, mis võrdub loa andmise ja aasta lõpu vahele jäävate päevade arvuga, mis on jagatud asjaomase aasta päevade koguarvuga. See arvutatakse seega järgmiselt:
aruandlusteenuste pakkuja esimese aasta tasu = miinimum (loatasu, loatasu * koefitsient)
L1622022ET3110120220613ET0006.0001331342EELNÕU:ELi-EGIPTUSE 9. ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2022,…,mis käsitleb ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteeteELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelning arvestades järgmist:(1)Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (edaspidi leping) sõlmiti 25. juunil 2001 ja see jõustus 1. juunil 2004.(2)Lepingu artikliga 76 antakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogule õigus teha lepingu eesmärkide saavutamiseks otsuseid ja esitada asjakohaseid soovitusi.(3)Lepingu artikli 86 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.(4)Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek alustada partneritega tehtava koostöö uut etappi, mis tekitaks mõlemal poolel suuremat omaluse tunnet.(5)Euroopa Liit ja Egiptus on leppinud kokku tugevdada oma partnerlust, leppides kokku prioriteetides ajavahemikuks 2021–2027 (edaspidi ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid) eesmärgiga tegeleda liidu ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega ning edendada ühiseid huvisid.(6)Lepinguosalised on leppinud kokku ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete käsitleva teksti, mis toetab lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiste huvide valdkonnas,SOOVITAB JÄRGMIST:Artikkel 1Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalitel rakendada käesoleva soovituse lisas esitatud ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteeteDelegatsioonid: vt dokument ST 8663/2022 ADD1..Artikkel 2ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid asendavad ELi-Egiptuse partnerluse prioriteedid, mille rakendamist assotsiatsiooninõukogu soovitas oma soovitusega nr 1/2017ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 25. juuli 2017. aasta soovitus nr 1/2017, millega lepitakse kokku ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides (ELT L 255, 3.10.2017, lk 26)..Artikkel 3Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.…, …ELi-Egiptuse Assotsiatsiooninõukogu nimeleesistuja
Kui aruandlusteenuste pakkujale on antud tegevusluba detsembris, ei pea ta maksma esimese aasta järelevalvetasu.
5. Erandina lõigetest 2 ja 3 arvutatakse juhul, kui delegeeritud määruse (EL) 2022/466 artikli 1 lõikes 3 osutatud ümberhindamise tulemusel tehakse aruandlusteenuste pakkujale ESMA järelevalvest erand, aastane järelevalvetasu aasta puhul, mille suhtes erand tehti, üksnes selle aasta viie kuu kohta, mille jooksul ESMA on jätkuvalt aruandlusteenuste pakkuja järelevalveasutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/466 artikli 1 lõikele 4.
Artikkel 4
Arvesse võetav käive
1. Aruandlusteenuste pakkujad peavad käesoleva määruse kohaldamisel auditeeritud raamatupidamisarvestust, milles eristatakse vähemalt järgmist:
|
a) |
tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teenustest saadud tulu; |
|
b) |
tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate teenustest saadud tulu; |
|
c) |
tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tegevuse kõrvalteenustest saadud tulu; |
|
d) |
tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenustest saadud tulu. |
2. Aruandlusteenuste pakkuja arvesse võetav käive konkreetsel aastal (n) on järgmiste summa:
|
a) |
tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest saadud tulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, ning |
|
b) |
arvesse võetav kõrvalteenustest saadud tulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, jagatuna järgmiste summaga: |
|
c) |
kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kogutulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, ning |
|
d) |
kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kõrvalteenustest saadud arvesse võetav kogutulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel. |
3. Kui aruandlusteenuste pakkuja ei tegutsenud kogu aasta (n–2) jooksul, hinnatakse tema arvesse võetavat käivet vastavalt lõikes 2 sätestatud valemile, ekstrapoleerides aruandlusteenuste pakkuja puhul väärtused kuude puhul, mille jooksul aruandlusteenuste pakkuja aastal (n–2) tegutses, kogu aastale (n–2).
4. Aruandlusteenuste pakkujad esitavad ESMA-le igal aastal lõikes 1 osutatud auditeeritud raamatupidamisaruanded. Dokumendid esitatakse ESMA-le elektrooniliselt hiljemalt iga aasta (n–1) 30. septembriks. Kui aruandlusteenuste pakkuja saab tegevusloa pärast kalendriaasta 30. septembrit, esitab ta andmed kohe pärast tegevusloa saamist ja tegevusloa saamise aasta lõpuks.
Artikkel 5
Tasude maksmise üldine kord
1. Kõik tasud makstakse eurodes. Need makstakse vastavalt artiklitele 6 ja 7.
2. Hilinenud maksetelt arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (4) artiklis 99 sätestatud viivist.
Artikkel 6
Taotlus- ja loatasude maksmine
1. Tegevusloa taotlemise, andmise või pikendamise tasud makstakse aruandlusteenuste pakkuja taotluse esitamise ajal ja täielikult 30 päeva jooksul alates ESMA arve väljastamise kuupäevast.
2. Kui aruandlusteenuste pakkuja otsustab oma loataotluse tagasi võtta enne seda, kui ESMA võtab vastu põhjendatud otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta, siis taotlus- või loatasusid tagasi ei maksta.
Artikkel 7
Aastaste järelevalvetasude maksmine
1. Artiklis 3 osutatud aastane järelevalvetasu kuulub tasumisele iga kalendriaasta alguses ja tuleb täielikult maksta ESMA-le asjaomase aasta esimese kolme kuu jooksul. ESMA esitab hiljemalt kolmkümmend päeva enne lõplikku maksekuupäeva arve, milles on märgitud järelevalvetasu kogusumma. Tasud arvutatakse aastatasusid käsitleva uusima kättesaadava teabe alusel.
2. Kui aruandlusteenuste pakkuja otsustab oma loataotluse tagasi võtta, siis aastast järelevalvetasu tagasi ei maksta.
Artikkel 8
Riiklike pädevate asutuste kulude hüvitamine
1. Kui ESMA delegeerib ülesanded riiklikele pädevatele asutustele, ei nõua riiklik pädev asutus ESMA delegeeritud järelevalveülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamist otse aruandlusteenuste pakkujalt.
2. ESMA hüvitab pädevatele asutustele tegelikud kulud, mis on tekkinud seoses määruse (EL) nr 600/2014 kohaste ülesannete, eelkõige määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38o kohaselt neile delegeeritud ülesannete täitmisega.
3. ESMA tagab, et riiklikele pädevatele asutustele hüvitatavad kulud vastavad järgmistele tingimustele:
|
a) |
ESMA ja riiklik pädev asutus peaksid nendes eelnevalt kokku leppima; |
|
b) |
need peaksid olema proportsionaalsed asjaomase aruandlusteenuste pakkuja käibega ning |
|
c) |
need ei tohiks olla suuremad kui asjaomase aruandlusteenuste pakkuja makstud järelevalvetasude kogusumma. |
4. ESMA poolt riiklikele pädevatele asutustele delegeeritud ülesanded määratakse kindlaks sõltumatult, need võib igal ajal tagasi võtta ja need ei mõjuta konkreetselt aruandlusteenuste pakkujalt võetavate tasude suurust.
Artikkel 9
Üleminekusäte 2022. aastaks
1. ESMA järelevalve all olevate aruandlusteenuste pakkujate suhtes 2022. aastal kohaldatava aastase järelevalvetasu arvutamiseks kogub ESMA kindlaksmääratud tasu, mis põhineb järgmistel arvutustel:
|
a) |
350 000 eurot tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul, kelle avaldatud tehingute arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul rohkem kui 10 % kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate avaldatud tehingute koguarvust, kas kapitaliinstrumentide või mittekapitaliinstrumentide puhul, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus; |
|
b) |
50 000 eurot tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul, kelle avaldatud tehingute arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul vähem kui 10 % kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate avaldatud tehingute koguarvust, kas kapitaliinstrumentide või mittekapitaliinstrumentide puhul, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus; |
|
c) |
650 000 eurot tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul, kelle poolt asjaomasele pädevale asutusele esitatud tehinguaruannete arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul rohkem kui 10 % kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt pädevatele asutustele esitatud tehinguaruannete koguarvust, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus; |
|
d) |
50 000 eurot tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul, kelle poolt asjaomasele pädevale asutusele esitatud tehinguaruannete arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul vähem kui 10 % kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt pädevatele asutustele esitatud tehinguaruannete koguarvust, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus. |
2. ESMA esitab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele arve, milles on märgitud 2022. aasta tasude kogusumma, võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse kohaldamise algust ja hiljemalt 30 päeva enne lõpliku maksekuupäeva.
Artikkel 10
Üleminekusäte 2023. aastaks
1. Aruandlusteenuste pakkujatelt, kelle üle teeb alates 1. jaanuarist 2023 järelevalvet ESMA, nõutakse 2023. aasta järelevalvetasu, mis on arvutatud vastavalt artiklile 3. Artikli 4 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse aruandlusteenuste pakkujate arvesse võetav käive vastavalt lõikele 2.
2. Lõike 1 kohaldamisel on aruandlusteenuste pakkuja arvesse võetav käive järgmiste summa:
|
a) |
aruandlusteenuste pakkuja tulud, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning |
|
b) |
aruandlusteenuste pakkuja tulud, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenustest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, jagatuna järgmiste summaga: |
|
c) |
kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kogutulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning |
|
d) |
kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate tegevuse kõrvalteenuste osutamisest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul saadud kogutulu. |
Aruandlusteenuste pakkujad teatavad ESMA-le 30. septembriks 2022 tulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning tulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenuste osutamisest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul.
3. Niipea kui 2022. aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded on kättesaadavad, esitavad lõikes 1 osutatud aruandlusteenuste pakkujad need auditeeritud raamatupidamisaruanded viivitamata ESMA-le kooskõlas artikli 4 lõikega 1.
4. ESMA arvutab, kas on erinevusi aruandlusteenuste pakkuja poolt lõike 2 kohaselt makstud 2023. aasta järelevalvetasu ja lõike 3 kohaselt saadud auditeeritud raamatupidamisaruannete põhjal arvutatud maksmisele kuuluva 2023. aasta järelevalvetasu vahel.
5. ESMA esitab aruandlusteenuste pakkujatele esimese arve, milles on märgitud 2023. aasta järelevalvetasu summa, nagu on osutatud lõikes 2, hiljemalt 30 päeva enne lõplikku maksekuupäeva.
Kui lõikes 3 osutatud teave on kättesaadav kõigi aruandlusteenuste pakkujate kohta, esitab ESMA aruandlusteenuste pakkujatele teise arve, milles on märgitud 2023. aasta järelevalvetasu lõppsumma, mis on arvutatud lõike 4 kohaselt. ESMA esitab aruandlusteenuste pakkujatele kõnealuse arve hiljemalt 30 päeva enne lõplikku maksekuupäeva.
Artikkel 11
Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev
Käesolev määrus jõustub ja seda hakatakse kohaldama kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. märts 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2175, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 334, 27.12.2019, lk 1).
(3) Komisjoni 17. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/466, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks kriteeriumid erandi tegemiseks põhimõttest, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate üle teeb järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ELT L 96, 24.3.2022, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).