32022H2337

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 32022H2337 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022H2337

Komisjoni soovitus (EL) 2022/2337, 28. november 2022, Euroopa kutsehaiguste nimekirja kohta

C/2022/8472

ELT L 309, 30.11.2022, p. 12–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2022/2337/oj

HTML

PDF

Official Journal

30.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 309/12

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2022/2337,

28. november 2022,

Euroopa kutsehaiguste nimekirja kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. septembri 2003. aasta soovitusega 2003/670/EÜ Euroopa kutsehaiguste nimekirja kohta (1) soovitas komisjon liikmesriikidel rakendada mitmeid meetmeid, mille eesmärk on ajakohastada ja parandada kutsehaigusi käsitleva poliitika eri aspekte. Need meetmed on seotud kutsehaiguste tunnistamise ja ennetamisega ning nendest tuleneva kahju hüvitamisega, kutsehaiguste vähendamise riiklike eesmärkide püstitamisega, kutsehaigustest teatamise ja nende registreerimisega, epidemioloogiliste andmete kogumisega, teadusuuringute edendamisega kutsetegevusega seotud haiguste valdkonnas, kutsehaiguste diagnoosimise parandamisega, kutsehaigusi käsitlevate statistiliste ja epidemioloogiliste andmete levitamisega ning riiklike rahvatervise- ja tervishoiusüsteemide aktiivse rolli edendamisega kutsehaiguste ennetamisel.

(2)

COVID-19 pandeemia on alates 2020. aasta algusest mõjutanud kõiki liikmesriike, põhjustanud suuri häireid kõigis sektorites ja teenustes ning mõjutanud töötajate tervist ja ohutust kogu Euroopa Liidus (EL). Praegu on COVID-19ga seotud epidemioloogiline olukord ELis paranenud peamiselt tänu vaktsiinide laialdasele kättesaadavusele, kuid see on endiselt keeruline, pidades eelkõige silmas COVID-19 võimalikke uusi laineid ja viiruse SARS-CoV-2 variantide esilekerkimist ning pika COVIDi juhtumeid.

(3)

Sellega seoses teatas komisjon muu hulgas oma teatises „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas“ (2) (edaspidi „ELi strateegiline raamistik“), et ta ajakohastab komisjoni soovitust 2003/670/EÜ, et lisada sellesse COVID-19 eesmärgiga toetada COVID-19 tunnustamist kutsehaigusena liikmesriikides ja edendada ühtekuuluvust.

(4)

Pärast ELi strateegilise raamistiku vastuvõtmist moodustas tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee spetsiaalse töörühma, kelle ülesanne on koostada nõuandekomiteele vastuvõtmiseks arvamuse projekt, mis käsitleb soovituse 2003/670/EÜ ajakohastamist, et lisada sellesse COVID-19. 18. mail 2022 võttis tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee vastu asjakohase arvamuse, milles soovitatakse lisada COVID-19 soovituse 2003/670/EÜ I lisasse, lisades uue kande nr 408 COVID-19 kohta, mis on tingitud tööst haiguste ennetamisel, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning koduabis või pandeemia kontekstis sektorites, kus esineb puhang tegevusaladel, mille puhul on tõendatud nakkusoht.

(5)

Käesolevas soovituses võetakse arvesse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust ning lisatakse COVID-19 soovituse I lisasse. Mõistet „tervishoid ja sotsiaalhoolekanne“ tuleks mõista kui NACE Rev. 2 statistilise klassifikaatori Q jaos nimetatud majandustegevusi (3). Seoses majandustegevusega, mis ei kuulu NACE Rev. 2 statistilise klassifikaatori Q jao alla, tuleks sätestatud tingimusi, st „pandeemia konteksti“ olemasolu ja „puhangut tegevusaladel, mille puhul on tõendatud nakkusoht“, käsitada kumulatiivselt. Sellega seoses tuleks pandeemia kontekstina mõista olukorda, kus pädevad rahvusvahelised organid, nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), kuulutavad teatavad haiguspuhangud ülemaailmseks pandeemiaks. Liikmesriigid peaksid määratlema „puhangu“ soovituse uue sätte tähenduses kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga. Tõendatud nakkusoht esineb seoses tegevustega, mille puhul on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga kindlaks tehtud põhjuslik seos nendel tegevusaladel töötamise ja suurema SARS-CoV-2ga kokkupuute riski vahel.

(6)

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning pidades silmas ELi ja liikmesriikide vastavaid pädevusi rahvatervise ja sotsiaalpoliitika valdkonnas vastavalt aluslepingutele, peaks mis tahes pandeemia korral võetavate rahvatervisemeetmete, sealhulgas töökohtade ja äriühingute suhtes kohaldatavate meetmete kindlaksmääramine ning haiguspuhangu olemasolu tuvastamine tegevusaladel, mille puhul on tõendatud nakkusoht, olema liikmesriikide pädevuses, kes tegutsevad täielikus kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas ELi tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktidega. Sellega seoses tuleks eelkõige arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (2020/0322(COD)) (4).

(7)	Eurostati 2021. aasta aruanne „Võimalus tunnistada COVID-19 kutsehaiguseks ELi ja EFTA riikides riiklikul tasandil“ (5) näitab, et enamik liikmesriike tunnistab COVID-19 kutsehaiguseks või tööõnnetuseks kooskõlas riigi tasandil kindlaks määratud tingimustega.

(8)

Kuigi kutsehaigusteks tunnistamine on tihedalt seotud sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehitusega, mis kuulub liikmesriikide pädevusse, edendab komisjon Euroopa kutsehaiguste nimekirja kantud kutsehaiguste tunnustamist liikmesriikide poolt. Nagu on märgitud ELi strateegilises raamistikus, on endiselt vaja pöörata kutsehaigustele rohkem tähelepanu. Kooskõlas ennetamise üldpõhimõtetega, mis moodustavad 1989. aasta tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiivi (6) ning sellega seotud töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide tuuma, peaks käesolev soovitus olema peamine vahend kutsehaiguste ennetamiseks ELi tasandil. Lisaks on oluline toetada ka eelkõige COVID-19ga nakatunud töötajaid ja perekondi, kes on kaotanud pereliikmed tööl nakatumise tõttu.

(9)	Kooskõlas ELi strateegilise raamistikuga tuleks liikmesriike kutsuda üles aktiivselt kaasama kõiki osalejaid, eelkõige sotsiaalpartnereid, kutsehaiguste tõhusa ennetamise meetmete väljatöötamisse.

(10)

ELi strateegilises raamistikus osutatakse vajadusele tugevdatud tõendusbaasi järele, et toetada õigusakte ja poliitikat, ning teadusuuringute ja andmekogumise järele nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, mis on tööga seotud haiguste ja õnnetuste ennetamise eeltingimus. Koostöö ning teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine on analüüsi ja ennetamise parandamiseks kogu ELis otsustava tähtsusega.

(11)

Liikmesriikidele antud soovitus edastada komisjonile ja teha huvitatud isikutele kättesaadavaks riiklikul tasandil tunnustatud kutsehaigusi käsitlevad statistilised ja epidemioloogilised andmed on endiselt asjakohane, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 (7) ning Euroopa kutsehaiguste statistika katseprojektidega seotud suundumusi.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/126 (8) asutatud Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti ülesanne on muu hulgas anda liidu institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikidele objektiivset kättesaadavat tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ning kvalifitseeritud oskusteavet, mida nad vajavad töötajate ohutuse ja tervise kaitseks kavandatud mõistliku ja tõhusa poliitika sõnastamiseks ja rakendamiseks ning tehnilise, teadusliku ja majandusteabe kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks liikmesriikides. Seetõttu peaks ametil olema oluline roll ka kutsehaiguste ennetamisega seotud teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamisel.

(13)	Riiklikud rahvatervise- ja tervishoiusüsteemid võivad oluliselt osaleda kutsehaiguste ennetuse toetamises, näiteks suurendada meditsiinitöötajate teadlikkust, et parandada nende haiguste tundmist ja diagnoosimist.

(14)

Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi ja ühelt poolt asjaolu, et COVID-19 lisamisega käesoleva soovituse I lisasse on kiire, pidades eelkõige silmas COVID-19 võimalikke uusi laineid ja viiruse SARS-CoV-2 uute variantide esilekerkimist, ning teiselt poolt asjaolu, et soovitus 2003/670/EÜ on endiselt suures osas asjakohane ja otstarbekohane, tuleks käesoleva soovituse I lisasse lisada COVID-19 ja korrata soovituse 2003/670/EÜ sisu, ilma et see piiraks käesoleva soovituse hilisemat ajakohastamist,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks soodsamate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, soovitatakse liikmesriikidel:

1)	viia võimalikult kiiresti sisse oma siseriiklikesse õigus- ja haldusnormidesse, mis käsitlevad teaduslikult tunnustatud kutsehaigusi, mille eest tuleb maksta hüvitist ja mille suhtes kohaldatakse ennetusmeetmeid, I lisas esitatud Euroopa nimekiri;

võtta meetmeid, et lisada oma siseriiklikesse õigus- ja haldusnormidesse töötaja õigus saada kutsehaiguste eest hüvitist, kui töötaja põeb haigust, mis ei ole loetletud I lisas, kuid mille puhul on võimalik tõendada, et haiguse põhjus ja laad on tingitud kutsetegevusest, eriti kui haigus on loetletud II lisas;

3)	töötada välja ja parendada tõhusaid ennetusmeetmeid seoses I lisas esitatud Euroopa nimekirjas loetletud kutsehaigustega, kaasates aktiivselt kõiki osalejaid ning vajaduse korral vahetades teavet, kogemusi ja parimaid tavasid Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti kaudu;

4)	koostada kvantitatiivselt mõõdetavad riiklikud eesmärgid, et vähendada tunnustatud kutsehaiguste määra, eelkõige I lisas esitatud Euroopa nimekirjas loetletud haiguste puhul;

tagada, et kõikidest kutsehaiguste juhtudest teatatakse, ning viia oma kutsehaiguste statistika järk-järgult vastavusse I lisas esitatud Euroopa nimekirjaga, pidades silmas tööd, mida tehakse kutsehaigusi käsitleva Euroopa statistika ühtlustamise süsteemiga, nii et iga kutsehaiguse juhtumi puhul oleks kättesaadav teave põhjustava mõjuri või teguri, meditsiinilise diagnoosi ja patsiendi soo kohta;

6)	võtta kasutusele süsteem teabe või andmete kogumiseks II lisas loetletud haiguste ja muude kutsehaiguste epidemioloogia kohta;

7)	edendada teadusuuringuid kutsetegevusega seotud haiguste, eelkõige II lisas loetletud haiguste ja tööga seotud psühhosotsiaalsete häirete valdkonnas;

8)	tagada, et nende riiklikes kavades sisalduvate kutsehaiguste diagnoosimist toetavaid dokumente levitatakse laialdaselt, võttes eelkõige arvesse komisjoni avaldatud teateid kutsehaiguste diagnoosimise kohta;

9)	edastada komisjonile ja teha huvitatud isikutele kättesaadavaks statistilised ja epidemioloogilised andmed riiklikul tasandil tunnustatud kutsehaiguste kohta, eelkõige Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti loodud teabevõrgu kaudu;

10)	edendada riiklike tervishoiusüsteemide aktiivset rolli kutsehaiguste ennetamisel, eelkõige suurendades meditsiinitöötajate teadlikkust, et parandada kutsehaiguste tundmist ja diagnoosimist.

Artikkel 2

Liikmesriigid määravad ise kindlaks iga kutsehaiguse tunnustamise kriteeriumid kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktide või tavadega.

Artikkel 3

Käesoleva soovitusega asendatakse soovitus 2003/670/EÜ.

Artikkel 4

Liikmesriikidel palutakse teavitada komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2023 käesoleva soovituse uue punkti nr 408 alusel võetud või kavandatud meetmetest. Liikmesriikidel palutakse komisjoni teavitada alati, kui seoses käesoleva soovituse rakendamisega võetakse uusi meetmeid.

Brüssel, 28. november 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Nicolas SCHMIT

(1) ELT L 238, 25.9.2003, lk 28.

(2) COM(2021) 323 final.

(3) https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5902521/KS-RA-07-015-EN.PDF.

(4) Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.

(5) https://ec.europa.eu/eurostat/documents/7870049/13464590/KS-FT-21-005-EN-N.pdf/d960b3ee-7308-4fe7-125c-f852dd02a7c7?t=1632924169533.

(6) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/126, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 58).

I LISA

Euroopa kutsehaiguste nimekiri

Käesolevas nimekirjas nimetatud haigused peavad olema otseselt seotud kutsealaga. Komisjon määrab kindlaks kriteeriumid, mille alusel iga allpool loetletud haigus tunnistatakse kutsehaiguseks.

1. Järgmiste keemiliste mõjurite põhjustatud haigused:

100	akrüülnitriil

101	arseen ja selle ühendid

102	berüllium ja selle ühendid

103.01

süsinikmonooksiid

103.02

süsinikoksiidkloriid

104.01

vesiniktsüaniid

104.02

tsüaniidid ja nende ühendid

104.03

isotsüanaadid

105	kaadmium ja selle ühendid

106	kroom ja selle ühendid

107	elavhõbe ja selle ühendid

108	mangaan ja selle ühendid

109.01

lämmastikhape

109.02

lämmastikoksiidid

109.03

ammoniaak

110	nikkel ja selle ühendid

111	fosfor ja selle ühendid

112	plii ja selle ühendid

113.01

vääveloksiidid

113.02

väävelhape

113.03

süsinikdisulfiid

114	vanaadium ja selle ühendid

115.01

kloor

115.02

broom

115.04

jood

115.05

fluor ja selle ühendid

116	lakibensiinist või bensiinist saadud alifaatsed ja alitsüklilised süsivesinikud

117	alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid

118	butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol

119	etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ning glükoolide ja glütserooli nitraatderivaadid

120	metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool, etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid

121	atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül-n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon

122	fosfororgaanilised estrid

123	orgaanilised happed

124	formaldehüüd

125	alifaatsed nitroderivaadid

126.01

benseen ja selle homoloogid (benseeni homoloogid valemiga CnH2n-6)

126.02

naftaleen ja selle homoloogid (naftaleeni homoloogid valemiga CnH2n-12)

126.03

vinüülbenseen ja divinüülbenseen

127	aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid

128.01

fenoolid ja nende homoloogid ning nende halogeenderivaadid

128.02

naftoolid ja nende homoloogid ning nende halogeenderivaadid

128.03

alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid

128.04

alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid

128.05

bensokinoonid

129.01

aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool-, nitro-, nitraat- ja sulfoderivaadid

129.02

alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid

130.01

aromaatsete süsivesinike nitroderivaadid

130.02

enoolide nitroderivaadid ja nende homoloogid

131	antimon ja selle derivaadid

132	lämmastikhappe estrid

133	vesiniksulfiid

135	entsefalopaatiad orgaaniliste lahustite tõttu, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

136	polüneuropaatiad orgaaniliste lahustite tõttu, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

2. Nahahaigused, mille on põhjustanud ained ja mõjurid, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

201	Nahahaigused ja nahavähid, mille on põhjustanud:

201.01

tahm

201.03

tõrv

201.02

bituumen

201.04

pigi

201.05

antratseen ja selle ühendid

201.06

mineraal- ja muud õlid

201.07

toorparafiin

201.08

karbasool ja selle ühendid

201.09

kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid

202	Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

3. Haigused, mis on põhjustatud selliste ainete ja mõjurite sissehingamisest, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

301	Hingamisteede haigused ja vähid

301.11

Silikoos

301.12

Silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga

301.21

Asbestoos

301.22

Asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud mesotelioom

301.31

Silikaattolmu sissehingamisest põhjustatud pneumokonioos

302	Asbestoosi tüsistusena tekkinud bronhivähk

303	Metallide paagutamistolmust põhjustatud bronhopulmonaalsed haigused

304.01

Eksogeenne allergiline alveoliit

304.02

Puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest põhjustatud kopsuhaigused

304.04

Koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest põhjustatud hingamisteede haigused

304.05

Sideroos

305.01

Puidutolmust põhjustatud ülemiste hingamisteede vähktõved

304.06

Allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest

304.07

Allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest

306	Asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused hingamisraskusega

307	Krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa-alustes kivisöekaevandustes

308	Asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud kopsuvähk

309	Alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest põhjustatud bronhopulmonaalsed haigused

310	Šlaki tolmu sissehingamisest põhjustatud bronhopulmonaalsed haigused

4. Nakkus- ja parasiithaigused

401	Loomadelt või loomsetelt jäätmetelt inimesele ülekandunud nakkus- ja parasiithaigused

402

Teetanus

403	Brutselloos

404	Viiruslik hepatiit

405	Tuberkuloos

406

Amöbiaas

407	Muud nakkushaigused, mis on tingitud tööst haiguste ennetamisel, tervishoius, koduabis ja muudes samalaadsetes tegevustes, mille puhul on tõendatud nakkusoht

408	COVID-19, mis on põhjustatud tööst haiguste ennetamisel, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning koduabis, või pandeemia kontekstis sektorites, kus esineb puhang tegevusaladel, mille puhul on tõendatud nakkusoht

5. Järgmiste füüsiliste mõjurite põhjustatud haigused:

502.01

soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid

502.02

ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused

503	osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel

504	kõrgest või madalast õhurõhust põhjustatud haigused

505.01

mehaanilisest vibratsioonist põhjustatud käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused

505.02

mehaanilisest vibratsioonist põhjustatud angioneurootilised haigused

506.10

liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud survest

506.11

põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit

506.12

küünarliigese bursiit

506.13

õlaliigese bursiit

506.21

kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel

506.22

kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel

506.23

lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel

506.30

põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel

506.40

survest põhjustatud närvihalvatused

506.45

karpaalkanali sündroom

507	kaevurite nüstagm

508	ioniseerivast kiirgusest põhjustatud haigused

II LISA

Täiendav loetelu haigustest, mille puhul kahtlustatakse, et need on kutsehaigused ning millest tuleks teatada ja mille puhul võidakse hiljem kaaluda Euroopa nimekirja I lisasse kandmist

2.1 Järgmiste mõjurite põhjustatud haigused:

2.101

osoon

2.102

muud kui I lisa rubriigis 1.116 osutatud alifaatsed süsivesinikud

2.103

difenüül

2.104

dekaliin

2.105

aromaatsed happed – aromaatsed anhüdriidid või nende halogeenderivaadid

2.106

difenüüloksiid

2.107

tetrahüdrofuraan

2.108

tiofeen

2.109

metakrüülnitriil

2.110

atsetonitriil

2.111

tioalkoholid

2.112

merkaptaanid ja tioeetrid

2.113

tallium ja selle ühendid

2.114

muud kui I lisa rubriigis 1.118 osutatud alkoholid ja nende halogeenderivaadid

2.115

muud kui I lisa rubriigis 1.119 osutatud glükoolid ja nende halogeenderivaadid

2.116

muud kui I lisa rubriigis 1.120 osutatud eetrid ja nende halogeenderivaadid

2.117

muud kui I lisa rubriigis 1.121 osutatud ketoonid ja nende halogeenderivaadid

2.118

muud kui I lisa rubriigis 1.122 osutatud estrid ja nende halogeenderivaadid

2.119

furfuraal

2.120

tiofenoolid ja nende homoloogid ning nende halogeenderivaadid

2.121

hõbe

2.122

seleen

2.123

vask

2.124

tsink

2.125

magneesium

2.126

plaatina

2.127

tantaal

2.128

titaan

2.129

terpeenid

2.130

boraanid

2.140

pärlmutritolmu sissehingamisest põhjustatud haigused

2.141

hormoonpreparaatidest põhjustatud haigused

2.150

hambakaaries, mis on seotud tööga šokolaadi-, suhkru- või jahutööstuses

2.160

ränioksiid

2.170

polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis ei kuulu teistesse rubriikidesse

2.190

dimetüülformamiid

2.2 Nahahaigused, mille on põhjustanud ained ja mõjurid, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

2.201

I lisas loetlemata allergilised ja ortoallergilised nahahaigused

2.3 Haigused, mille on põhjustanud sissehingatavad ained, mis ei kuulu muudesse rubriikidesse

2.301

Euroopa nimekirja mittekuuluvatest metallidest tingitud kopsufibroosid

2.303

Bronhopulmonaalsed haigused ja vähid, mis on seotud kokkupuutega järgmiste ainetega:

—

tahm

—

tõrv

—

bituumen

—

pigi

—	antratseen ja selle ühendid

—	mineraal- ja muud õlid

2.304

Tehislikest mineraalkiududest põhjustatud bronhopulmonaalsed haigused

2.305

Sünteetilistest kiududest põhjustatud bronhopulmonaalsed häired

2.307

I lisas loetlemata ärritavate ainete põhjustatud hingamisteede haigused, eelkõige astma

2.308

Asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud kõrivähk

2.4 I lisas kirjeldamata nakkus- ja parasiithaigused

2.401

Parasiithaigused

2.402

Troopilised haigused

2.5 Füüsiliste mõjurite põhjustatud haigused

2.501

Avulsioonmurd ogajätkete ülekoormuse tõttu

2.502

Nimmepiirkonna lülivaheketastega seotud haigused, mis on põhjustatud üldvibratsiooni korduvast vertikaalsest mõjust

2.503

Häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast häälepaelte pingutusest

Top

Choose the experimental features you want to try