(1)

Taastuvenergial on keskne roll puhtale energiale üleminekus, mis on vajalik selleks, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, muuta energia taskukohaseks ning vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja energiaimpordist.

(2)

Liidu kodanikud saavad taastuvenergiast kasu mitut moodi: see aitab toime tulla kliimamuutustega, aitab kaitsta keskkonda, suurendab majanduskasvu ja loob uusi töökohti, toetab liidu juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ja tööstuses ning suurendab liidu majanduse vastupanuvõimet.

(3)

Üle 75 % kasvuhoonegaaside koguheitest liidus pärineb energeetikasektorist. Selleks et liit saavutaks 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgi ja eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, (1) on ülioluline kiirendada energiatootmist taastuvenergia tootmise rajatiste arendamise ja kasutuselevõtu kaudu.

(4)

Kõrgete energiahindade probleemi kõrvaldamiseks on hädavajalik kiiresti suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia vähenenud püsikulud ja nullilähedased muutuvkulud tähendavad, et taastuvenergiaga seotud kulud on olnud stabiilsemad ja väiksemad kui fossiilkütustega seotud kulud. Taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt vähendab liidu sõltuvust peamiselt imporditud fossiilkütustest.

(5)

Nagu märgitud teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (edaspidi „teatis „REPowerEU““), (2) on taastuvenergia kasutuse kiire suurendamine põhiviis, kuidas vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja järk-järgult loobuda Venemaa gaasi tarbimisest. Selle saavutamiseks vajalikud meetmed sisalduvadki kavas „REPowerEU“, nagu ka Euroopa poolaasta algatuses, mille raames esitatakse soovitused eri liikmesriikide oludele kohandatud loamenetluse kohta.

(6)

Teatises „REPowerEU“ kuulutati välja ka vesinikusektori edendamise algatus, millega nähakse ette taastuvallikatest toodetud vesiniku kohta 2030. aastaks seatud eesmärkide kahekordistamine, et vähendada liidu sõltuvust fossiilkütuste impordist. Taastuvallikatest kümne miljoni tonni vesiniku tootmiseks vajab liit 2030. aastaks täiendavalt 80 GW taastuvenergiavõimsust.

(7)

Taastuvenergiaprojektid tuleb põhimõtteliselt heaks kiita, et nendega kavandatud tegevust oleks võimalik ellu viia. Loamenetlused aitavad tagada projektide ohutuse ja turvalisuse. Samas on selliste menetluste keerukus, mitmekesisus ja ülemäära pikk kestus põhilised asjaolud, mis takistavad taastuvenergia kiiret vajalikku kasutuselevõttu ning liidu energiasüsteemi muutumist taskukohasemaks, turvalisemaks ja säästvamaks.

(8)

Viivitused projektilubade menetlemisel seavad ohtu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise õigel ajal ning suurendavad selleks vajalike projektide kulusid. Viivituste tõttu võib olla tulemuseks ka dünaamilise innovatsiooni seisukohast vähem tõhusate taastuvenergiarajatiste paigaldamine.

(9)

Need takistavad asjaolud toodi juba välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/77/EÜ, (3) mille kohaselt peavad liikmesriigid hindama loamenetlusi, et vähendada regulatiiv- ja muid takistusi elektri tootmisele taastuvallikatest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/28/EÜ (4) kehtestati nõuded, et lihtsustada haldusmenetlusi taastuvenergia arendajate jaoks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/2001 (5) karmistati neid nõudeid veelgi. Kõikide liikmesriikide jaoks on esmatähtis need nõuded täielikult ja kõige kiiremas korras üle võtta ning seeläbi märkimisväärselt lühendada haldusmenetluste kestust.

(10)

Komisjon toetab liikmesriike tehnilise toe instrumendi (6) kaudu, pakkudes kohandatud tehnilist oskusteavet reformide, sealhulgas selliste kavandamiseks ja rakendamiseks, millega ühtlustatakse taastuvenergiaprojektide heakskiitmise ja neile loa andmise menetluste raamistikku, ning soodustades ettevõtjate sõlmitavate taastuvenergia ostu lepingute kasutamist. See tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist.

(11)

Direktiiviga (EL) 2018/2001 loamenetlusele ette nähtud tähtaegade kohaldamine ei piira liidu keskkonnaõigusest tulenevate kohustuste täitmist, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid ega muid kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid tähtaegu võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra.

(12)

Paljudes liikmesriikides takistab taastuvenergiaprojektide rakendamist suuresti ka üldsuse toetuse puudumine. Selle probleemi lahendamiseks tuleks taastuvenergiaprojektide arendamise kõigis etappides – alates poliitika väljatöötamisest kuni ruumilise planeerimiseni ja projektide arendamiseni – võtta arvesse kodanike ja ühiskonna sidusrühmade vajadusi ja seisukohti ning soodustada häid tavasid, kuidas tagada rajatiste mitmesuguse mõju õiglane jaotumine kohaliku elanikkonna hulgas.

(13)

Enamik taastuvenergiaprojektidele ja nendega seotud võrgutaristule loa andmise takistustest ning nende kõrvaldamise head tavad on välja selgitatud liikmesriigi tasandil.

(14)

Haldustakistused puutuvad üha enam asjasse, kuna muud takistused on kahanenud, nt tehnoloogiakulud on viimase kümne aasta jooksul järsult vähenenud ja rahastamisprobleemid on leevenenud tänu kulude vähenemisele ja üha arvukamatele ettevõtjate sõlmitavatele taastuvenergia ostu lepingutele.

(15)

Käesolevas soovituses käsitletakse neid probleeme ja kutsutakse üles leidma lahendusi kehtiva õigusraamistiku piires. See ei piira liidu õiguse kohaldamist, eelkõige energeetika ja keskkonna valdkonnas, ega sellest tulenevate kohustuste täitmist. Samuti ei piira see liidu konkurentsieeskirjade, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 106 kohaldamist ega komisjoni otsustustava liidu konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel.

(16)

Koos käesoleva soovitusega on vastu võetud seadusandlik ettepanek muuta ja karmistada direktiivi (EL) 2018/2001 sätteid, mis on seotud haldusmenetlustega. Kuna taastuvenergiaprojektide ellurakendamist on hädasti vaja kiirendada, peaksid liikmesriigid kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 muutmise ettepaneku artikliga 15b (lubade andmise kohta) hakkama võimalikult kiiresti välja selgitama sobivaid maismaa- ja merealasid ning ette valmistama taastuvenergia tootmiseks eriti sobivate alade planeeringuid.

(17)

Mereruumi planeerimine on põhivahend, mille abil määrata kindlaks tulevased taastuvenergia kasutuselevõtu piirkonnad ning soodustada mereruumi mitmeotstarbelist kasutamist, sealhulgas merekeskkonna säilitamist ja kaitsmist. Mereruumi planeerimise direktiivi (7) kohaselt peavad liikmesriigid võtma oma riikliku mereruumi planeeringu vastu 31. märtsiks 2021. Komisjon kutsub liikmesriike, kes ei ole mereruumi planeerimise direktiivi veel täielikult rakendanud, üles koostama ja vastu võtma oma riikliku kava (8).

(18)

Loamenetlustest tulenevad takistused võivad mõjutada ka kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike innovaatiliste CO2 heite vähendamise tehnoloogia lahenduste tulevast kasutuselevõttu. Reguleeritud testimiskeskkondade loomine, st selliste innovaatiliste tehnoloogialahenduste, toodete, teenuste või lähenemisviiside katsetamine tegelikus keskkonnas, mis ei ole täielikult kooskõlas kehtiva õigus- ja reguleeriva raamistikuga, võiks toetada innovatsiooni ja lihtsustada reguleeriva keskkonna hilisemat kohandamist vastavalt neile.

(19)

Taastuvenergia kasutuselevõttu aitab kiirendada selliste taastuvenergiaprojektide arendamine, mida osaliselt või täielikult rahastatakse ettevõtjate sõlmitavate ostulepingute kaudu. Ettevõtjate sõlmitavad ostulepingud on otseselt kasulikud ka lõpptarbijatele, sest muu hulgas tagavad need konkurentsivõimelise ja prognoositava energiahinna ning edendavad liidu ettevõtjate sotsiaalset vastutust.

(20)

Vaatamata sellele, et viimase viie aasta jooksul on ettevõtjate sõlmitud ostulepingute arv üha suurenenud, moodustab ettevõtjatest ostjate poolt otse rahastatavate taastuvenergiaprojektide osakaal vaid 15–20 % aastasest turumahust. Samuti kasutavad ettevõtjate sõlmitavaid ostulepinguid põhiliselt üksnes teatavad liikmesriigid, seda tehakse elektri kui energiakandja puhul ja neid kasutavad suured rahvusvahelised tarbijatele suunatud ettevõtjad.

(21)

Koos käesoleva soovitusega teeb komisjon energia- ja tööstusgeograafia labori (9) (EIGL) kaudu kättesaadavaks digitaalselt konsolideeritud andmekogumid mitmesuguste erinevate asjakohaste energia- ja keskkonnategurite kohta, et aidata liikmesriikidel uute taastuvenergiaprojektide kiireks kasutuselevõtuks kindlaks määrata taastuvenergia tootmiseks eriti sobivad alad. Komisjon kavatseb seda kaardistamisvahendit edasi arendada ning lisada sinna täiendavaid andmekogumeid ja liikmesriikide ruumilise planeerimise digivahendite linke.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.