(1)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2015/309 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

Pärast kõigi eksportivate tootjate subsideerimist käsitlevat osalist vahepealset läbivaatamist otsustas komisjon 4. juunil 2018 säilitada algselt kehtestatud meetmed (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/823) (3). Komisjon leidis, et forellikasvatajatele antavaid subsiidiume käsitlevate Türgi õigusaktide muutmine, mis oli läbivaatamise aluseks, ei õigustanud tasakaalustavate tollimaksude läbivaatamist kõigi Türgi forellikasvatajate puhul. Siiski täheldati, et seadusemuudatuse mõju oli äriühingu tasandil erinev ja sõltus iga äriühingu konkreetsest olukorrast (4).

(3)

15. mail 2020 muutis komisjon pärast osalist vahepealset läbivaatamist tasakaalustava tollimaksu määra ühe eksportiva tootja puhul (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/658) (5).

(4)

Praegu kehtivad lõplikud tasakaalustavad tollimaksud jäävad vahemikku 1,5–9,5 %.

(5)

Pärast aegumisteate (6) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(6)

Taotluse esitas 25. novembril 2019 Taani Vesiviljelusliit (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 40 % teatava vikerforelli kogutoodangust liidus. Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise ning seeläbi liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Enne meetmete aegumise läbivaatamise algatamist teatas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 22 lõikega 1 ja artikli 10 lõikega 7 Türgi valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus Türgi valitsust konsultatsioonidele, et tuua läbivaatamistaotluse sisu asjus selgust ja jõuda mõlemat osapoolt rahuldava lahenduseni. Konsultatsioonid toimusid 20. veebruaril 2020.

(8)

Uurimise algatamisele eelnenud konsultatsioonide käigus märkis Türgi valitsus, et Türgi toetussüsteemid on oluliselt muutunud, kuna toetuste kogusumma ja toetatav tootmismaht on alates 2013. aastast märkimisväärselt vähenenud. Seetõttu oli Türgi valitsus veendunud, et aegumise läbivaatamist ei ole vaja algatada.

(9)

Komisjon leidis, et läbivaatamistaotluses esitatud tõendid hõlmasid teavet, mis oli taotluse esitajale selles etapis mõistlikult kättesaadav. Nagu nähtub tõendusmaterjali piisavust käsitlevast märgukirjast, mis sisaldab komisjoni hinnangut kõigile komisjoni käsutuses olevatele tõenditele väidetavate subsiidiumide kohta ja mille alusel komisjon uurimise algatas, oli uurimise algatamise etapis piisavalt tõendeid selle kohta, et väidetavad subsiidiumid olid olemasolu, suuruse ja laadi poolest tasakaalustatavad.

(10)

Olles alusmääruse artikli 25 lõiget 1 kohaldades konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (7) artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komiteega ja jõudnud järeldusele, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 27. veebruaril 2020Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (8) (edaspidi „algatamisteade“) alusmääruse artikli 18 kohase aegumise läbivaatamise algatamisest. Võttes arvesse alusmääruse artikli 18 lõiget 2, koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevate tõenditele, mille põhjal komisjon algatas uurimise.

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“) (9).

(12)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja Türgi valitsust, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(13)

Kõigil isikutel paluti teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutel oli ka võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 1 lähtus komisjon esialgse valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest tootmis- ja müügimahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist esindatust. Valim koosnes kaheksast liidu tootjast, kes kõik olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „VKEd“). Esialgu valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 14 % liidu toodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(16)

Komisjon sai märkused Taani Vesiviljelusliidult. Selle põhjal ja suurima tüüpilise tootmismahu hõlmamiseks otsustas komisjon lisada lõplikusse valimisse ühe külmutatud forelli tootja ja asendada ühe esialgselt valitud tootja teisega. Muid märkusi ei saadud.

(17)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 24, ei vastanud üks valimisse kaasatud liidu tootja küsimustikule ja jäeti seetõttu valimist välja. Ülejäänud valimisse kuulunud liidu tootjate toodang moodustas endiselt 13 % liidu toodangust ja see valim oli liidu tootmisharu esindav, arvestades liidu tootjate suurt arvu.

(18)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(19)

Kuna ükski sõltumatu importija endast teada ei andnud, ei olnud valikuuringut vaja teha.

(20)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõikidel Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Türgi Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitasid ja valimisse kaasamisega nõustusid viisteist Türgi eksportivat tootjat / eksportivate tootjate rühma. Nende äriühingute arvele langeb Türgi kogu teatava vikerforelli liitu suunatud deklareeritud eksport läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(22)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast / eksportivate tootjate rühmast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valim esindas üle 70 % liitu suunatud deklareeritud eksportmüügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(23)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Türgi ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(24)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud üheksale valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale ja Türgi valitsusele. Üks valimisse kaasatud liidu tootja teatas komisjonile, et tal ei ole võimalik küsimustikule vastata. Ka üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ei vastanud küsimustikule. Selle tulemusena saadi vastused küsimustikule kaheksalt liidu tootjalt, kahelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ja Türgi valitsuselt.

(25)

Valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kes koostööst keeldus, otsustas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1 teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Asjaomast eksportivat tootjat teavitati vastavalt. Ühtegi märkust ei esitatud. Nende kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja eksportmüük, kes esitasid küsimustikule täielikud vastused, hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt üle 60 % deklareeritud eksportmüügist liitu.

(26)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhangu ja sellega toimetulekuks võetud meetmete (10) tõttu ei olnud komisjonil siiski võimalik teha alusmääruse artikli 26 kohaseid kontrollkäike kõigi asjaomaste äriühingute valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil järgmiste äriühingute esitatud teavet:

Liidu tootjad:

Eksportivad tootjad:

Türgi valitsus:

(27)

26. märtsil 2021 avaldas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses säilitada kehtivad tasakaalustavad tollimaksud. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(28)

Võttes arvesse teatavaid lõplike järelduste teatavakstegemise järel esitatud väiteid, mis mõjutasid uurimise tulemusi, avaldas komisjon 14. aprillil 2021 need faktid ja kaalutlused, millele tuginedes ta muutis varem teatavaks tehtud lõplikke järeldusi. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust täiendavate järelduste teatavakstegemist oma märkused.

(29)

Komisjon vaatas huvitatud isikute märkused läbi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud huvitatud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(30)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt vikerforell (Oncorhynchus mykiss) (edaspidi „forell“):

(31)

Komisjon leidis samamoodi kui esialgses uurimises, et Türgis toodetud ja liitu eksporditud tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdud tootel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusostarve. Seepärast käsitati neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(32)

Seoses vaatlusaluse tootega tehtud esialgse uurimise ning põhjendustes 2 ja 3 nimetatud osaliste vahepealsete läbivaatamiste käigus uuritud subsiidiumide alusel uuriti läbivaatamistaotluses esitatud teavet ning Türgi valitsuse ja valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud teavet ning järgmisi meetmeid, mis väidetavalt hõlmasid subsiidiumide andmist.

Rahaliste vahendite otsene ülekandmine – toetused:

Saamata jäänud tulu:

Rahaliste vahendite otsene ülekandmine – soodustingimustel rahastamine:

(33)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti presidendi dekreedi nr 2019/1691 (11) (edaspidi „dekreet nr 1691“) alusel otsetoetust alla 1 kg kaaluva forelli kasvatajatele. Dekreedi rakendamise menetlused ja põhimõtted on sätestatud toidu-, põllumajandus- ja loomakasvatusministeeriumi välja antud kommünikees nr 2019/56 (12) (edaspidi „kommünikee nr 56“). Toetuse summaks kehtestati 0,75 Türgi liiri kilogrammi kohta kuni 350 000 kg suuruse aastatoodangu puhul.

(34)

Kõnealune toetus vaadatakse läbi igal aastal põllumajandustoetuste iga-aastase läbivaatamise raames. Komisjon märkis, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jätkati toetuse andmist ilma märkimisväärsete muutusteta, tuginedes dekreedile nr 2020/3190 (13) ja vastavale kommünikeele, millega kehtestati sellise toetuse andmise tingimused (14).

(35)

Nagu esialgne uurimine kinnitas, (15) kujutavad need meetmed endast tasakaalustatavaid subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Türgi valitsuse rahaliste vahendite otseste subsiidiumide vormis ülekandmist forellikasvatajatele.

(36)

Need otsesed subsiidiumid on konkreetsed ja tasakaalustatavad alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna toetust andev asutus ja õigusaktid, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, lubavad juurdepääsu kõnealustele toetustele sõnaselgelt vaid vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted on sõnaselgelt ära märgitud ja forell on konkreetselt nimetatud ühe liigina, mille suhtes kõnealust subsiidiumikava rakendatakse.

(37)

Komisjon tegi kindlaks, et kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames toetust.

(38)

Toetus äriühingu kohta oli otsene keskmine toetussumma, mida äriühing sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enda kasvatatud eluskalade eest. Mõlemal juhul esitasid äriühingud teabe toetuse summa ja toetuse andja kohta. Äriühingud kajastasid selle tulu oma raamatupidamisarvestuses enamasti subsiidiumitulu rubriigis ja lasid neid raamatupidamisaruandeid sõltumatult auditeerida. Seda on peetud otseseks tõendiks subsiidiumi kohta, mille kaudu saadi kasu.

(39)

Nagu esialgne uurimine kinnitas, (16) anti kõnealuseid subsiidiume ka äriühingutele, kes lisaks forelli kasvatamisele ostsid seda teataval hulgal ka sõltumatutelt äriühingutelt töötlemiseks, sest vaatlusalune toode hõlmab nii otseselt subsideeritud toorainet, st elusforelli, kui ka tootmisahela järgmise etapi tooteid, nagu värske või külmutatud terve kala, fileed ja suitsukala. Kooskõlas esialgse uurimise metoodikaga arvutati ostetud kala puhul saadud kasu Türgi ametiasutuste antud subsiidiumide kogusumma alusel, mis jagati Türgis subsideeritud forellitoodangu kogumahuga.

(40)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti forellikasvatajatele dekreedi nr 1691 ja kommünikee nr 56 alusel toetust üle 1 kg kaaluva forelli kasvatamiseks. Toetuse summaks kehtestati 1,50 Türgi liiri kilogrammi kohta kuni 350 000 kg suuruse aastatoodangu puhul.

(41)

Nagu viimane vahepealne läbivaatamine kinnitas, (17) oli üle 1 kg kaaluva forelli kasvatamise eest makstava subsiidiumi tegelik eesmärk toetada üle 1,2 kg kaaluva forelli kasvatamist, mis ei kuulu vaatlusaluse toote määratluse alla. Seega järeldas komisjon, et sellist toetust ei saa käsitada vaatlusaluse toote tootjatele makstava tasakaalustatava subsiidiumina.

(42)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti forellikasvatajatele dekreedi nr 1691 ja kommünikee nr 56 alusel toetust forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades. Toetuse summaks kehtestati 1,50 Türgi liiri kilogrammi kohta kuni 350 000 kg suuruse aastatoodangu puhul.

(43)

Nagu viimane vahepealne läbivaatamine kinnitas, (18) leidis komisjon, et selline toetus (otsetoetuse vormis) kujutas endast forellikasvatuse subsiidiume, mis sarnanesid otsetoetustega, nimelt rahalise toetusega, millest saadi kasu vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i ja artikli 3 lõikele 2. Kuna toetust anti üksnes forellikasvatajatele, järeldas komisjon, et kava oli konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Kasu seisnes otsetoetuste andmises forellikasvatajatele, kes vastasid toetuse saamise kriteeriumidele. Seega järeldas komisjon, et toetust võib pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(44)

Komisjon tegi siiski kindlaks, et kaks valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivat tootjat ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toetust forelliaretuseks haiguste eest kaitstud haudejaamades.

(45)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti dekreedi nr 1691 ja kommünikee nr 56 alusel toetust kalakasvatuseks suletud süsteemis, (19) kusjuures forell oli üks hõlmatud liikidest. Toetuse summaks kehtestati 1,50 Türgi liiri kilogrammi kohta kuni 350 000 kg suuruse aastatoodangu puhul.

(46)

Komisjon leidis, et selline toetus (otsetoetuse vormis) kujutas endast forellikasvatuse subsiidiume, mis sarnanesid otsetoetustega, nimelt rahalise toetusega, millest saadi kasu vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i ja artikli 3 lõikele 2. Kuna toetust anti forelli (üks hõlmatud liikidest) kasvatajatele, järeldas komisjon, et kava oli konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Kasu seisnes otsetoetuste andmises forellikasvatajatele, kes vastasid toetuse saamise kriteeriumidele. Seega järeldas komisjon, et toetust võib pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(47)

Komisjon tegi kindlaks, et kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski toetust suletud tootmissüsteemi kasutamise eest.

(48)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti dekreedi nr 1691 ja kommünikee nr 56 alusel toetust kalakasvatuseks pinnasesse kaevatud tiikides. Toetuse summaks kehtestati 1,50 Türgi liiri kilogrammi kohta kuni 300 000 kg suuruse aastatoodangu puhul. Sellist toetust antakse tootjatele, kes kasutavad elektrienergia abil saadud põhjavett või elektrienergiat kasutamata saadud allikavett, et kasvatada pinnasesse kaevatud tiikides kala peamiselt kodumajapidamises tarbimiseks. Neile tootjatele ei tohi punktides 3.1.1 ja 3.1.4 nimetatud kavade raames toetust anda.

(49)

Komisjon järeldas, et sellist toetust võib lõppkokkuvõttes pidada vaatlusaluse toote tootjatele antavaks tasakaalustatavaks subsiidiumiks, kuid igal juhul ei antud seda valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, sest nad juba said forellikasvatamise toetust, nagu on kirjeldatud punktis 3.1.1 eespool.

(50)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti dekreedi nr 1691 ja kommünikee nr 56 alusel toetust põllumajanduslike kirjastamis- ja konsultatsiooniteenuste osutamiseks. Dekreedi nr 1691 artikli 6 lõike 7 kohaselt anti toetust otse konsultatsiooniteenuseid osutavatele ettevõtetele, mitte vesiviljelustootjatele.

(51)

Esialgse uurimise ajal anti põllumajanduslike kirjastamis- ja konsultatsiooniteenuste (20) eest toetust otse forellikasvatajatele. Käesoleva uurimise käigus aga leiti, et sellist toetust antakse nüüd otse konsultatsiooniteenuseid osutavatele ettevõtetele. Seetõttu järeldas komisjon, et kava ei toonud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele mingit kasu ja ei olnud seetõttu tasakaalustatav.

(52)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et toetuse andmine kalalaevade kasutuselt kõrvaldamiseks lõpetati 2018. aastal.

(53)

Pärast järelduste teatavakstegemist märkisid Türgi valitsus ja kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, et seoses kaudse subsiidiumi arvutamisega ei olnud komisjoni poolt käesoleva läbivaatamise käigus kasutatud metoodika kooskõlas esialgses uurimises kasutatud metoodikaga. Nimelt arvutati esialgses uurimises ostetud forelli puhul saadud kasu, jagades Türgi ametiasutuste antud subsiidiumide kogusumma Türgi forelli kogutoodanguga, mitte Türgi subsideeritud forellitoodangu mahuga.

(54)

Seepärast vaatas komisjon läbi kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja sõltumatutelt tarnijatelt ostetud forelli suhtes arvutatud kaudse subsiidiumi määra arvutuse, et viia see kooskõlla esialgses uurimises kasutatud metoodikaga. Lisaks juhtisid valimisse kaasatud eksportivad tootjad pärast täiendavat järelduste teatavakstegemist tähelepanu veale ettevõtjate ühendustele makstud tasude mahaarvamise määras. Kuigi komisjon nõustus väitega, ei avaldanud korrektsioon olulist mõju subsiidiumi kogumääradele.

(55)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat esitasid märkusi ka otsese subsiidiumi arvutamise metoodika kohta. Nad väitsid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei müüdud tegelikult kogu forellitoodangut, mille eest otseseid subsiidiume saadi. Nende arvates peaks komisjon arvesse võtma äriühingute laovarusid ja piirama kasu nende kahe eksportivate tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud müügikogustega.

(56)

Tuleb märkida, et subsiidiumimäärad saadi forelli tootmismahtude alusel, olenemata sellest, kas see toodang seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdi või mitte. Seetõttu lükati eksportivate tootjate väide tagasi.

(57)

Huvitatud isikute märkusi arvesse võttes olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud otsese ja kaudse subsiidiumi määrad Özpekleri puhul 2,38 % ja GMSi puhul 2,84 %.

(58)

Kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul oli kõikide toetustega seoses kindlaks tehtud subsiidiumi kogumäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Tabel 1

Toetused

(59)

Eritarbimismakse käsitlevas üldkommünikees nr 1 (21) on kindlaks määratud laevakütuse tarbimismaksu vähendamise peamised põhimõtted ja tingimused. Türgi rahvusvahelises laevaregistris või riiklikus laevaregistris registreeritud kalalaevad võivad kasutada merelaevade diislikütust, mis on eritarbimismaksust vabastatud.

(60)

Uurimine kinnitas, et kalalaevadele kütuse ostmiseks antav toetus ei too tõenäoliselt kasu vaatlusaluse toote tootjatele ning kahele valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivale tootjale seda seoses forellitootmisega tõepoolest ei antud. Seega järeldas komisjon, et sellist toetust ei saa käsitada vaatlusaluse toote tootjatele makstava tasakaalustatava subsiidiumina.

(61)

Riik toetab vesiviljelussektoris (22) tehtavaid investeeringuid dekreedi nr 2012/3305 (23) ja rakenduskommünikee nr 2012/1 (24) alusel, mis on Türgi investeerimissoodustuste programmi aluseks. See hõlmab kahte soodustuskava:

(62)

Äriühingud, kes ei suuda täita piirkondlikus investeerimissoodustuste kavas ette nähtud investeeringute miinimumsumma kriteeriume, võivad saada toetust üldise investeerimissoodustuste kava raames, mida rakendatakse kõigis kuues dekreedis nr 2012/3305 kindlaksmääratud piirkonnas. Abi osatähtsus oleneb kuue piirkonna majandusliku arengu tasemest. Nii dekreet kui ka kommünikee on endiselt kehtivad ning neid kuut piirkonda ei ole esialgsest uurimisest saadik muudetud.

(63)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldati GMSi suhtes tulumaksuvähendusi ning Özpekleri suhtes käibemaksu- ja tollimaksuvabastusi piirkondlike investeerimissoodustuste alusel. Nagu esialgne uurimine kinnitas, (25) käsitatakse investeerimistoetust subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kui toetust antakse maksusoodustuse vormis, st kui valitsemissektor peaks saama tulu, kuid loobub sellest või jätab selle sisse nõudmata.

(64)

Subsiidium on konkreetne ja tasakaalustatav, kuna seda antakse ainult konkreetselt loetletud piirkondades. Lisaks on subsiidiumisaajate ring piiratud teatavate ettevõtjatega, kes tegutsevad teatavates sektorites. Kui vaadata teatud sektorite suhtes kohaldatavate piirangute hulka ja omadusi ning võtta arvesse, et neid piiranguid kohaldatakse teatud sektorite suhtes, eelkõige jättes välja teatavat liiki ettevõtjad või terved sektorid, ei vasta subsiidium alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele, mille täitmisel subsiidium ei ole konkreetne.

(65)

Dekreedi nr 2012/3305 2A lisas on vesiviljelus sõnaselgelt nimetatud ühena tegevusaladest, mille suhtes võib seda liiki maksuvabastust kohaldada. Dekreedi 4. lisas on loetletud sektorid, mis selle kava alusel soodustusi ei saa.

(66)

Tasakaalustatava subsiidiumi suuruse kindlakstegemiseks arvutati kasu, mida subsiidiumi saajad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, tavapärase maksumäära alusel tasumisele kuuluva kogumaksu ja vähendatud maksumäära alusel tasumisele kuuluva kogumaksu vahena. Leiti, et kasu, mida Özpekler sai, oli siiski tühine. Tehti kindlaks, et GMSi poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud subsiidiumide määr oli 0,7 %.

(67)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat esitasid märkused ka tehtud investeeringute toetamise kohta. Nad väitsid, et komisjon ei oleks tohtinud arvutada käibemaksuvabastusest saadud kasu, kuna kõik äriühingud tasaarvestasid oma käibemaksu samal kuul või järgmistel kuudel vastavalt äriühingu tasutava ja saadava käibemaksu vahele. Ainus kasu, mida ettevõtja sai, oli võimalus vältida käibemaksu ettemaksmist.

(68)

Asjaolu, et raamatupidamisarvestuse seisukohast tasaarvestatakse tasumisele kuuluv käibemaks saadaoleva käibemaksuga, ei kõrvalda rahavoogudega seotud eelist, mis tuleneb asjaolust, et eksportivad tootjad ei pea tegema ettemaksu ning ootama seejärel maksuhaldurilt maksutagastust igakuiste käibemaksudeklaratsioonide alusel, nagu see on äriühingute puhul, kes kavast abi ei saa. Tõepoolest, nagu eksportivad tootjad ise kinnitasid, seisneb kava „ainus kasu osalejatele selles, et nad saavad vältida käibemaksu tasumist [...], mida teised äriühingud, kellel ei ole investeerimisstiimuli sertifikaati, peavad algul tasuma ja mis neile hiljem tagastatakse“ (26). Seetõttu lükati eksportivate tootjate väited tagasi.

(69)

Vastavalt põllumajanduskindlustuse seadusele nr 5363 (27) ja dekreedile nr 2018/380, (28) mis käsitlevad riske, põllukultuure ja piirkondi, mille suhtes kohaldatakse 2019. aasta põllumajanduskindlustuspuuli ja kindlustusmaksete toetusmäärasid, võidakse vesiviljelustoodete tootjate suhtes kohaldada väiksemaid kindlustusmakseid, mis katavad kalavarude kao ja forellipüügi kahjud, mis tulenevad paljudest võimalikest haigustest, loodusõnnetustest, õnnetustest jne. Türgi valitsuse makstava toetuse määr ulatub 50 %ni kindlustusmaksest.

(70)

Nagu esialgne uurimine kinnitas, (29) seisneb kõnealuse kava raames saadud kasu vesiviljelusloomade elukindlustuskatte rahalise kulukuse vähendamises. See kava kujutab endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, mida Türgi valitsus annab forellikasvatajatele otsetoetusena ja rahalise toetusena, mille puhul subsiidiumi saajate kasu seisneb soodsas kindlustusmakses, mis on tunduvalt väiksem kui turul võrreldavate riskide kindlustamiseks pakutavad kindlustusmaksed. Kava kaudu saadakse kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kasu suurus võrdub turul pakutavate kindlustuslepingute kohaste kindlustusmaksete ja subsideeritud kindlustusmaksete vahega.

(71)

Toetus on konkreetne, sest toetust andev asutus ja õigusaktid, millest see asutus lähtub, lubavad sõnaselgelt juurdepääsu kõnealustele vähendatud kindlustusmaksetele üksnes põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtetele konkreetselt vesiviljelustootjate riskide vähendamiseks.

(72)

Komisjon tegi kindlaks, et selle kava alusel sai kasu üks valimisse kaasatud tootjatest, nimelt Özpekler. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli subsiidiumimäär 0,1 %.

(73)

Komisjon leidis esialgse uurimise käigus, et Türgi forellikasvatajad said sooduslaene, nagu:

(74)

Esiteks on dekreedis nr 2018/1188 sätestatud, et põllumajanduskrediidiühistud ja Ziraat Bankasi A.S. võivad anda vesiviljelussektori tootjatele madala intressiga laene ja ettevõtluslaene. Forellikasvatajad võivad saada kohaldatavate intressimäärade pealt allahindlust 50–100 %. Krediidi ülempiir on 5 000 000 Türgi liiri. Dekreeti kohaldati alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2019 (need kuupäevad kaasa arvatud).

(75)

Dekreedis loetletud põllumajanduskrediidiühistud on eraõiguslikud üksused, mille Türgi põllumajandustootjad (st füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustootmisega) on asutanud oma äritegevuse rahaliste vajaduste rahuldamiseks.

(76)

Ziraat Bankasi A.S. on täielikult riigi omanduses olev Türgi Vabariigi põllumajanduspank. Esialgse uurimise ajal kuulusid panga aktsiad riigikassa asesekretariaadile. Alates 2018. aastast on selle kapital siiski üle kantud Türgi investeerimisfondi. Vastavalt seaduse nr 6741 (Türgi investeerimisfondi asutamise ja teatavate seaduste muutmise kohta) artiklile 2 on Türgi investeerimisfond presidendiga seotud asutus. Fondi direktorite nõukogu esimees on Vabariigi President. Vabariigi President võib määrata ühe juhatuse liikme aseesimeheks. Seetõttu täidab Ziraat Bankasi A.S. kapitaliomandi vormilisest muutumisest olenemata endiselt valitsusasutuse ülesandeid ja on seega avalik-õiguslik asutus.

(77)

Teiseks on dekreedis nr 2010/27612 (30) sätestatud, et VKEdele võib anda intressita laenu.

(78)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivatel tootjatel tagasi maksmata ainult Ziraat Bankasi A.S.-lt saadud madala intressiga laenud, kuid nad ei võtnud madala intressiga laene põllumajanduskrediidiühistutelt ega VKEdele mõeldud intressita laene.

(79)

Nagu esialgses uurimises kindlaks tehti, asutas Türgi valitsus panga Türkiye İhracat Kredi Bankası A.Ş („Eximbank“) 21. augustil 1987. aastal dekreediga nr 87/11914 pärast ekspordikrediite käsitleva seaduse nr 3332 (31) vastuvõtmist ning tegemist on täielikult riigi omanduses oleva pangaga, mis tegutseb Türgi valitsuse ekspordistrateegia kohaselt ekspordi stimuleerijana. Valitsus on volitanud Eximbanki toetama väliskaubandust ning välisriigis tegutsevaid Türgi töövõtjaid ja investoreid, (32) et suurendada Türgi ettevõtjate eksporti ja tugevdada nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellest tuleb järeldada, et Eximbank täidab valitsusasutuse ülesandeid ja on seega avalik-õiguslik asutus.

(80)

Seadus nr 3332 ja otsus nr 2013/4286 (33) Eximbanki asutamise kohta moodustavad Eximbanki kaudu antava ekspordikrediidi õigusliku aluse. Eximbank annab eksportijatele rahalist toetust (kas otse või komisjonitasu alusel tegutsevate korrespondentpankade kaudu), näiteks ekspordist sõltuvat ekspordieelset või -järgset ekspordikrediiti ja ekspordile suunatud investeeringukrediiti, et suurendada Türgi eksportijate konkurentsivõimet välisturgudel.

(81)

Lisaks kasutatakse eksportijatele sularahaettemaksete tegemiseks nn tagasimaksekrediiti, mis põhineb eksportmüügiga seotud arvete ja dokumentide diskonteerimisel. Nende laenude õiguslik alus on dokument „Ekspordi- ja välisvaluutateenuste tagasimaksekrediidi rakendamise juhised“ (34). Tagasimaksekrediiti rahastab Türgi Keskpank (edaspidi „CBRT“), kuid neid antakse Türgi finantsasutuste (nii avalik-õiguslike kui ka erapankade) kaudu, kes tegutsevad CBRT korrespondentpankadena. Intressimäärad kehtestab CBRT ja korrespondentpankasid tasustatakse saajalt nõutava vahendustasu kaudu.

(82)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivatel tootjatel kasutamata madala intressiga ekspordikrediit, mida pakkus Eximbank kas otse või muude riiklike või erapankade kaudu, kes tegutsesid Eximbanki korrespondentpankadena. Äriühingutele anti ka Eximbanki või muude riiklike või erapankade kaudu tagasimaksekrediiti.

(83)

Nagu esialgne uurimine kinnitas, (35) käsitatakse eespool nimetatud soodustingimustel rahastamist (põllumajanduslaenud ja ekspordikrediit) subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(84)

Käesoleva uurimise tulemuste põhjal järeldas komisjon, et eespool nimetatud soodustingimustel rahastamise kavad toovad abisaajatele kasu, kuna sellist rahastamist võimaldatakse turul kehtivatest intressimääradest madalamate intressimääradega, st tingimustel, mis ei vasta võrreldava tähtajaga rahastamise turutingimustele.

(85)

Need soodustingimustel rahastamise kavad on põllumajanduslaenude puhul konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna toetust andvad asutused või õigusaktid, mille alusel need asutused tegutsevad, piiravad sõnaselgelt toetust saavate ettevõtjate ringi. Ekspordiga seotud krediit on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, kuna see sõltub eksporditulemustest.

(86)

Seetõttu käsitatakse kõiki eespool nimetatud soodustingimustel rahastamise kavasid tasakaalustatavate subsiidiumidena.

(87)

Pärast järelduste teatavakstegemist esitasid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat märkused sooduslaenude tasakaalustatavate subsiidiumide arvutamise metoodika kohta, väites, et ainult Eximbankilt saadud laenud olid sooduslaenud, samal ajal kui teistelt kommertspankadelt saadud laenud vastasid turutingimustele, isegi kui nende tegelik intressimäär oli madalam kui komisjoni kasutatud võrdlusmäär. Sellest tulenevalt ei teinud saadud madalam intressimäär eksportivate tootjate sõnul neid laene tasakaalustatavaks.

(88)

Nagu on selgitatud põhjenduses 80, kinnitas uurimine, et ekspordikrediiti ei andnud mitte ainult Eximbank otse, vaid seda anti ka teiste, Eximbanki korrespondentpankadena tegutsevate avalik-õiguslike või eraõiguslike pankade kaudu. Lisaks kinnitasid põhjendustes 83–85 esitatud tingimused, et need laenud on tasakaalustatavad. Peale selle, nagu on selgitatud põhjenduses 81, rahastas tagasimaksekrediiti CBRT, kuid neid anti CBRT korrespondentpankadena tegutsevate Türgi finantsasutuste (nii avalik-õiguslike kui ka erapankade) kaudu.

(89)

Komisjon vaatas üksikasjalikult läbi laenud, mida valimisse kaasatud äriühingud taotlesid soodustuseta laenudena. Esitatud teave oli siiski ebapiisav, et järeldada, et need laenud ei olnud seotud sooduskavadega. Tegelikult osutasid uurimise käigus nende laenude kohta esitatud tõendavad dokumendid selgelt asjaolule, et rahastamine oli seotud ekspordikohustustega. Lisaks esitati paljudel juhtudel ainult pankadelt rahalisi vahendeid taotlenud äriühingu türgikeelne kiri. Peale selle sisaldasid pankade üldised raamlepingud alati artikleid, mis sidusid antud ekspordikrediidi Eximbanki ja CBRT ergutavate meetmetega. Seetõttu lükati eksportivate tootjate väited tagasi.

(90)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad väitsid ka, et mõned laenud ei olnud ekspordist sõltuvad ja seega ei olnud need tasakaalustatavad. Pärast läbivaatamist nõustus komisjon esitatud tõendavate dokumentide põhjal, et mõned laenud ei olnud seotud eksportmüügiga ega kuulunud subsideeritud põllumajanduslaenude hulka ning seega ei olnud need hõlmatud ühegi subsiidiumikavaga. Seetõttu jättis komisjon need laenud kasu arvutusest välja.

(91)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja esitas teabe selle kohta, et üks tema saadud laen ei olnud seotud vaatlusaluse tootega ja seetõttu ei olnud võimalik selle puhul kasu arvutada. Komisjon vaatas saadud teabe läbi, kuid ei saanud kinnitada, et laen piirdus muude toodetega peale vaatlusaluse toote. Seetõttu lükati eksportiva tootja väide tagasi.

(92)

Pärast järelduste teatavakstegemist ja pärast nende täiendavat teatavakstegemist väitis sama valimisse kaasatud eksportiv tootja, et mõned ekspordiga seotud tingimuslikud laenud ei olnud seotud mitte ainult vaatlusaluse tootega, vaid ka muu eksporditud kalaga. Komisjon vaatas need laenud läbi ja võis äriühingu esitatud teabe põhjal mõne laenu puhul kinnitada, et väidetavalt ekspordiga seotud tingimuslikud laenud olid seotud eri liiki eksporditud kalaga. Seepärast korrigeeriti arvutusi vastavalt.

(93)

Lisaks väitsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et komisjon peaks võtma arvesse laenu alguskuupäevale lähima eelneva või järgneva kuupäeva võrdlusintressimäära. Sellega seoses märkis komisjon, et teatava kuupäeva seisuga esitatud võrdlusandmed arvatakse kehtivaks alates sellest kuupäevast kuni uute andmete avaldamiseni. Seepärast võttis komisjon süstemaatiliselt arvesse laenu alguskuupäevale lähimal kuupäeval kehtinud võrdlusmäära. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(94)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat juhtisid tähelepanu ka mitmele sooduslaenude tasakaalustatavate subsiidiumide arvutamisel tehtud tehnilisele veale, mis olid seotud kapitali tagasimaksetega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nende päevade arvuga, mida tuleb arvesse võtta läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse intressi arvutamisel, ja valedel kuupäevadel valitud võrdlusmääradega. Need tehnilised vead parandati. Pärast täiendavat järelduste teatavakstegemist taotles üks valimisse kaasatud eksportiv tootja väikeste lisamuudatuste tegemist seoses kolme laenuga. Ühe laenuga seoses saadud tulemusi korrigeeriti. Kuna kahest ülejäänud laenust saadud kasu oli varasemate korrektsioonide alusel juba eemaldatud, ei peetud täiendavaid muudatusi vajalikuks.

(95)

Võttes arvesse huvitatud isikute märkusi, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja suhtes kehtestatud soodusrahastamiskavadega seotud subsiidiumimäärad Özpekleri puhul 0,75 % ja GMSi puhul 0,72 %.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 punktiga b arvutati soodustingimustel rahastamisest saadud kasu makstud intressisumma ja võrreldava kommertslaenu eest makstava intressisumma vahena. Võrdlusalusena kohaldas komisjon kommertslaenude kaalutud keskmist intressimäära Türgi siseturul, tuginedes CBRT-lt saadud andmetele (36). Komisjon jaotas ekspordikrediidiga seotud kasu eksportmüügile, põllumajanduslaenud aga kogumüügile.

(97)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta selle metoodika alusel arvutatud subsiidiumimäärad on järgmised.

Tabel 2

Soodustingimustel rahastamine

(98)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal leidis komisjon, et alusmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide väärtusena väljendatud koondmäär oli valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul vastavalt 4,2 % ja 3,2 %, mis näitab subsideerimise jätkumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 3

Individuaalsete tasakaalustavate subsiidiumide määrad

(99)

Alusmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(100)

Nagu on märgitud põhjendustes 33–97, on kindlaks tehtud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul said vaatlusalust toodet eksportivad Türgi tootjad jätkuvalt Türgi ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume.

(101)

Subsiidiumikavade raames antakse korduvalt soodustusi ning ei ole ühtki märki sellest, et nende soodustuste andmisest lähitulevikus järk-järgult loobutaks. Lisaks on eksportijad toetusõiguslikud tavaliselt mitme subsiidiumikava alusel.

(102)

Ühtlasi uuriti, kas meetmetest loobumise korral suureneks ekspordimaht liitu märkimisväärselt.

(103)

Türgi on vaatlusaluse toote suurtootja. Uurimise käigus kogutud andmete põhjal ja nagu on kirjeldatud põhjenduses 165, tootis Türgi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 95 000 tonni forelli (37). Nagu on märgitud põhjenduses 112, oli Türgist pärit forelli impordi maht samal ajavahemikul märkimisväärne, olles ligikaudu 20 500 tonni terve kala ekvivalenti, mis moodustab ligikaudu 14 % liidu asjaomasest turust. Miski ei viidanud sellele, et meetmete tühistamise korral need mahud väheneksid.

(104)

Nende asjaolude tõttu on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks vaatlusaluse toote subsideeritud ekspordi maht liitu, mis oli juba läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne. Seetõttu järeldas komisjon, et subsideerimise jätkumine on tõenäoline.

(105)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet rohkem kui 700 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 8 lõike 1 tähenduses.

(106)

Taotluse esitaja ja valimisse kaasatud äriühingute esitatud andmete põhjal oli liidu kogutoodang uurimisperioodil ligikaudu 129 miljonit kilogrammi terve kala ekvivalenti. Valimisse kaasatud kaheksa koostööd teinud liidu tootja toodang moodustas 13 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(107)

Liidu tarbimise kindlakstegemiseks liideti liidu tootmisharu hinnanguline kogumüügimaht liidu turul (vt põhjendus 118) ja Eurostati andmetel põhinev impordi kogumaht (vt põhjendus 91 ning tabelid 6 ja 8).

(108)

Eurostati impordimaht esitatakse netokaaluna kuue erineva CN-koodi puhul, nimelt elusad, värsked, jahutatud, külmutatud ja/või suitsutatud kalad tervete kalade ja/või roogitud kalade või fileena. Eurostatis registreeritud netokaal teisendati võrdlemise eesmärgil terve kala ekvivalendiks, sest liidu tootmisharu tootmis- ja müügiandmed esitati terve kala ekvivalendi põhjal. Selleks jagati Eurostatis registreeritud impordimaht allpool esitatud ümberhindlusteguritega. Kasutatud ümberhindlustegurid olid taotluse esitaja esitatud ja esialgses uurimises kasutatud tegurid.

Tabel 4

Ümberhindlustegurid (WFE-tonnides)

(109)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 5

Liidu tarbimine (WFE-tonnides)

(110)

Liidu tarbimine kõikus vaatlusalusel perioodil veidi. Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 2 % – 150 175 WFE-tonnist 2016. aastal 147 603 WFE-tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(111)

Komisjon tegi impordi mahu ja turuosa kindlaks Eurostati andmete põhjal, mis on väljendatud WFE-tonnides, nagu on märgitud põhjenduses 92. Impordi turuosa tehti kindlaks impordimahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

(112)

Selle põhjal muutusid Türgist pärit import ja selle turuosa järgmiselt.

Tabel 6

Impordimaht (WFE-tonnides) ja turuosa

(113)

Türgist pärit impordi maht vähenes 2016.–2018. aastal pidevalt ja suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes impordimaht vaatlusalusel perioodil 6 %, st palju vähem kui import teistest riikidest, mis vähenes samal perioodil 13 % (vt põhjendus 106). Türgist pärit forelli impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt märkimisväärne – 20 446 WFE-tonni.

(114)

Turuosa järgis impordimahuga sama suundumust, vähenedes 2016.–2018. aastal 14,4 %-st 11,4 %-ni, st 3 protsendipunkti võrra, ning suurenedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas 13,9 %-ni. Türgi impordi turuosa püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, välja arvatud 2018. aastal, mil see vähenes 2017. aastaga võrreldes 1,9 protsendipunkti võrra.

(115)

Komisjon tegi keskmised impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal, jagades Türgist pärit WFE-tonnides väljendatud impordi kogumahu impordi koguväärtusega.

(116)

Selle põhjal muutus Türgist pärit impordi kaalutud keskmine hind järgmiselt.

Tabel 7

Impordihinnad (eurot WFE-tonni kohta)

(117)

Türgist pärit impordi hind langes 2016.–2018. aastal 5 % ja tõusis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,5 %. Kokkuvõttes langes Türgist pärit impordi hind vaatlusalusel perioodil 2 %. Võrreldes tabelis 12 esitatud liidu müügihindadega oli Türgi impordi hind kogu vaatlusalusel perioodil liidu hindadest tunduvalt madalam.

(118)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(119)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitas, et Türgist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal jäi vahemikku 13,7–32,2 %.

(120)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal 14,5 % (sealhulgas tasakaalustavad tollimaksud).

(121)

Forelli imporditi muudest kolmandatest riikidest peale Türgi peamiselt Norrast ning Bosniast ja Hertsegoviinast.

(122)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 108, väljendati Eurostati andmete kohaselt muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu WFE-tonnides. Selle põhjal muutusid muudest kolmandatest riikidest pärit forelli impordi maht ning turuosa ja hinnasuundumused järgmiselt.

Tabel 8

Import kolmandatest riikidest

(123)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht oli kogu vaatlusalusel perioodil väike ja vähenes veidi – 2 432 tonnist 2016. aastal 2 118 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab 13 % langust vaatlusalusel perioodil. Vastav turuosa jäi kogu vaatlusalusel perioodil alla 2 % ja vähenes kokkuvõttes 1,6 %-st 1,4 %-ni. Kokkuvõttes tõusid kolmandate riikide impordihinnad vaatlusalusel perioodil 2 % ja olid keskmiselt märkimisväärselt kõrgemad kui asjaomasest riigist pärit impordi hinnad (15 % kõrgemad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(124)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(125)

Nagu põhjenduses 15 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(126)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja ja valimisse kaasatud üksikute äriühingute esitatud andmete alusel, mis olid seotud kõigi liidu tootjatega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud andmete põhjal, mis olid seotud ainult valimisse kaasatud liidu tootjatega. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majandusolukorda esindavaks.

(127)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest taastumine.

(128)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(129)

Liidu tootmisharu tootmismaht saadi taotluse esitajalt Euroopa Vesiviljelustootjate Liidu (FEAP) aruande (38) andmete põhjal. FEAPi andmed on saadud kasvandustelt ja need käivad igas liikmesriigis toodetud eluskala kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevad andmed sisaldusid ka FEAPi aruandes.

(130)

Nende andmete alusel muutusid vaatlusalusel perioodil liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine järgmiselt.

Tabel 9

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(131)

Tootmismaht kõikus vaatlusalusel perioodil. Kuigi see vähenes 2016.–2017. aastal 1 %, suurenes see 2017.–2018. aastal 8 % ning seejärel vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuesti 10 %. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 3 %.

(132)

Tootmisvõimsus (39) muutus samamoodi kui tootmismaht; see vähenes 2016.–2017. aastal 4 %, suurenes 2018. aastal 8 % ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas 7 %. Kokkuvõttes vähenes see vaatlusalusel perioodil 2 %.

(133)

Tootmisvõimsuse rakendamine oli suhteliselt stabiilne ja vähenes kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil 2 %.

(134)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud teabe põhjal, arvates liidu tootmisharu eksportmüügi mahu maha liidu tootmisharu kogu tootmismahust, nagu on kirjeldatud põhjendustes 129–130.

(135)

Selle põhjal muutusid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügimaht ja turuosa

(136)

Müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil veidi (1 %). Esialgu püsis see aastatel 2016–2017 stabiilsena, kuid suurenes seejärel 2017.–2018. aastal 9 %, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see 10 %, langedes madalamale tasemele kui 2016. aastal. Põhjenduses 110 kirjeldatud samaaegne tarbimise vähenemine tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa mõningase suurenemise 84 %-st 2016. aastal 85 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab 1 % suurust suurenemist vaatlusalusel perioodil.

(137)

Kuigi liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %, vähenes liidu tootmisharu müügimaht 1 %, mis tähendas turuosa suurenemist 1 % võrra.

(138)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Tööhõive ja tootlikkus

(139)

Liidu tootmisharu tööhõive kõikus vaatlusalusel perioodil, vähenedes 2016.–2017. aastal 8 %, suurenedes seejärel 2018. aastal taas 8 % ja vähenedes lõpuks alates 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 2 %. Kokkuvõttes vähenes see 2 %.

(140)

Tootlikkus vähenes veidi tööhõive vähenemise ja tootmismahu veelgi kiirema vähenemise tõttu, nagu on selgitatud põhjenduses 115.

(141)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud subsiidiumimarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt kõrgemad, nagu on märgitud põhjenduses 98. Tegelike subsiidiumimarginaalide mõju liidu tootmisharule oli märkimisväärne, arvestades Türgist pärit impordi mahtu ja hindu.

(142)

Türgi eksportivate tootjate jätkuv ebaõiglane hinnakujundus ei võimaldanud liidu tootmisharul varasematest subsideerimistavadest täielikult toibuda.

(143)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Müügihinnad ja kulud liidus

(144)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele suurenes vaatlusalusel perioodil 2 %, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 621 euroni WFE-tonni kohta. Aastatel 2016–2017 suurenes see 8 % ja vähenes seejärel järk-järgult kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(145)

Ühiku tootmiskulu oli vaatlusalusel perioodil kõrgem kui keskmine müügihind, välja arvatud 2018. aastal. Kokkuvõttes suurenes ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 1 %, ulatudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 650 euroni WFE tonni kohta, mis on kõrgem kui ühiku keskmine müügihind.

(146)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(147)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult. Kokkuvõttes suurenesid need vaatlusalusel perioodil 7 %.

(148)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Laovarud

(149)

Kokkuvõttes suurenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 47 %.

(150)

Forell on kiiresti riknev toode ning külmutamata forelli säilivusaeg on alla kahe nädala. Valimisse kaasatud liidu tootjad, välja arvatud üks äriühing, ei hoia forelli laovaru pärast püüki ega külmuta olulisel määral oma toodangut. Kokkuvõtteks ei peeta varusid käesolevas uurimises oluliseks kahjunäitajaks.

(151)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(152)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne, välja arvatud 2018. aastal, mil see oli veidi positiivne (0,5 %). Kokkuvõttes oli kasumlikkus vaatlusaluse perioodi alguses 2016. aastal ligikaudu –2,1 %, paranedes järk-järgult kuni 2018. aastani, mil see vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas veidi kuni –0,8 %-ni.

(153)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog järgis kasumlikkusega sarnast suundumust, st suurenes 2016.–2018. aastal ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(154)

Investeeringud vähenesid ajavahemikus 2016–2017, kuid suurenesid taas 2018. aastal ja suurenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Kokkuvõttes suurenesid need vaatlusalusel perioodil 27 %. Hoolimata sellest kasvust jäid investeeringud vaatlusalusel perioodil väikeseks (keskmiselt 1,7 miljonit eurot aastas kõigi kaheksa valimisse kaasatud äriühingu puhul) ja olid peamiselt seotud nõuetele vastavuse tagamisega.

(155)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Nagu ka muude finantsnäitajate puhul, suurenes investeeringutasuvus 2016.–2018. aastal ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(156)

Hoolimata kehtivatest tasakaalustusmeetmetest jäi Türgist pärit forelli import vaatlusalusel perioodil märkimisväärseks ja selle turuosa oli stabiilne, jäädes vahemikku 11–14 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli turuosa 13,9 %. Samal ajal näitasid impordihinnad langustrendi ja lõid liidu hinnad tasakaalustusmeetmetest hoolimata läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla keskmiselt 14,5 %.

(157)

Makromajanduslikud näitajad, eelkõige tootmis- ja müügimaht, tööhõive ja tootlikkus püsisid stabiilsena või vähenesid veidi. Liidu tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil veidi, kuid vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jõudes 2016. aastaga võrreldes samale tasemele. Turuosa suurenemine 2017. ja 2018. aastal hoolimata suhteliselt stabiilsest müügimahust on tingitud tarbimise vähenemisest samal perioodil. Kuigi liidu tootmisharu suutis oma müügimahtu ja turuosa suures osas säilitada, toimus see kasumlikkuse ja muude finantsnäitajate arvelt, nagu on selgitatud järgmises põhjenduses.

(158)

Kuigi liidu tootjate keskmine ühiku müügihind vaatlusalusel perioodil veidi tõusis, ei suutnud liidu tootmisharu saavutada püsivaid kasumimarginaale. Türgi impordi hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma müügihindu isegi nii palju tõsta, et need vastaksid keskmisele tootmiskulule, ning oli seetõttu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumis (v.a 2018. aastal, mil see oli peaaegu kasumilävel). Seega avaldas Türgi import liidu tootjate müügile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärset hinnasurvet. Muud finantsnäitajad (rahavoog, investeeringutasuvus) järgisid kasumlikkusega sarnast suundumust ning nende väärtused olid negatiivsed või madalad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuigi investeeringud 2017. ja 2018. aastal suurenesid, oli nende maht üldiselt väike ja need olid seotud nõuete täitmise tagamisega. Liidu tootmisharu ei suutnud kahjumlikust olukorrast taastuda ja kandis kahju peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(159)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mida näitab eelkõige liidu tootmisharu finantsseisund.

(160)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 5 uuris komisjon, kas Türgist pärit subsideeritud import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et subsideeritud impordile ei omistataks võimalikku muudest teguritest kui asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordist tingitud kahju.

(161)

Türgist pärit forelli import jäi hoolimata kehtivatest subsiidiumivastastest meetmetest märkimisväärseks ning selle turuosa oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 10 % ja selle hinnatase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madal. Türgi impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma hindu vastavalt kulude suurenemisele tõsta, mis tekitas kahju peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(162)

Muid tegureid, mis oleksid võinud tekitada liidu tootmisharule olulist kahju, ei olnud võimalik kindlaks teha. Muudest kolmandatest riikidest peale Türgi pärit impordi maht (2 188 WFE-tonni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 1,4 % turuosast (võrreldes Türgist pärit 20 446 WFE-tonniga, mis moodustab 13,9 % turuosast). Lisaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil muudest kolmandatest riikidest peale Türgi pärit impordi keskmine hind (3 336 eurot WFE-tonni kohta) 16 % kõrgem kui Türgist pärit impordi keskmine hind (2 884 eurot WFE-tonni kohta).

(163)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju Türgist pärit impordi tõttu, hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2, kas meetmete aegumise korral oleks Türgist pärit subsideeritud impordi tekitatud kahju jätkumine tõenäoline.

(164)

Sellega seoses analüüsis komisjon järgmisi elemente: Türgi tootmismaht ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus Türgi eksportivate tootjate jaoks, Türgist pärit impordi tõenäoline hinnatase subsiidiumivastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule.

(165)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli forelli kogutoodang Türgis 95 000 tonni (40). Suur osa sellest eksporditi, kuna Türgis tarbitakse kala inimese kohta (ligikaudu 6 kg) väga vähe võrreldes liiduga (ligikaudu 24 kg) (41).

(166)

Lisaks ei kajasta Türgi praegune tootmismaht tegelikku tootmisvõimsust, mida saaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral kasutusele võtta. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja uurimise algatamisel valikuuringu ankeedi täitnud eksportivad tootjad teatasid, et keskmine tootmisvõimsuse rakendamise määr oli vastavalt 48 % ja 47 %. Teades, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli forelli kogutoodang Türgis 95 000 tonni, võib ekstrapoleerimise teel saadud üldine tootmisvõimsus olla 197 000–202 000 tonni.

(167)

Koostööd teinud eksportivate tootjate teatatud keskmise tootmisvõimsuse rakendamise põhjal oleks keskmine kasutamata tootmisvõimsus 101 000–102 000 tonni. See moodustaks 70 % liidu kogutarbimisest. Isegi kui see suunatakse liidu turule vaid osaliselt, tähendaks see seda, et eksporditaks märkimisväärseid koguseid, ning nagu on selgitatud põhjendustes 115–120, lööksid hinnad liidu tootmisharu hindu oluliselt alla, millel oleks liidu tootmisharule märkimisväärne kahjulik mõju.

(168)

Liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest. See on Türgi forellitootjate jaoks kõige olulisem eksporditurg, kuhu läheb 55 % nende forelliekspordi kogumahust. Eksport liitu on 59 % suurem kui eksport suuruselt teisele eksporditurule, milleks on Venemaa, kuhu läheb 33 % Türgi forelliekspordist (42). Liidu turule ja Venemaale läheb ligikaudu 85 % kogu Türgi forelliekspordist. Liidu turule suunatud Türgi impordi hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi kõrgemad kui Venemaale suunatud impordi hinnad, mis muutis liidu turu Venemaa turust veidi tulusamaks. Türgi forelli kümnest peamisest ekspordisihtkohast ainult kaks turgu – Vietnam ja Jaapan – pakuvad liidu hindadest kõrgemaid hindu. Kuid need kaks turgu on suhteliselt väheolulised, sinna läheb vastavalt 5 % ja 2 % Türgi ekspordist.

(169)

Liidu turu atraktiivsus on põhjendatud ka geograafilise lähedusega. Eelkõige ei sobi forell vedamiseks kaugele ja pika aja jooksul. Türgi eksportijatel on liidus juba hästi toimivad turustuskanalid, mis hõlbustavad eksporti liitu logistiliselt.

(170)

Hoolimata kehtivatest meetmetest on Türgi müünud vaatlusalusel perioodil liitu märkimisväärses koguses forelli ja tal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt märkimisväärne turuosa (ligikaudu 14 %). Seda toodet müüdi hinnaga, mis isegi tasakaalustavate tollimaksudega lõi liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul märkimisväärselt alla.

(171)

Seega peetakse liidu turgu Türgi tootjate jaoks atraktiivseks ja võib järeldada, et Türgi vaba tootmisvõimsus suunataks vähemalt osaliselt liidu turule. Sellega seoses tuletatakse meelde, et Türgi impordi turuosa oli esialgse uurimise ajal, st enne tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist, koguni 17 %.

(172)

Sellise impordi tõenäolist mõju uurides uuris komisjon selle tõenäolist hinnataset, kui meetmetel lastakse aeguda. Sellega seoses leidis komisjon, et impordihindade tase oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilma subsiidiumivastase tollimaksuta mõistlik ja konservatiivne. Leiti, et keskmine hinna allalöömise marginaal oli märkimisväärne ja ulatus 19,8 %-ni.

(173)

Kuigi liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil tõsta keskmist ühikuhinda ilma turuosa kaotamata, tehti seda kasumlikkuse arvelt. Seetõttu ei saa sellist strateegiat kasutada meetmete kehtetuks tunnistamise korral, eelkõige seetõttu, et sel juhul suureneks hinnasurve liidu turul märkimisväärselt. Seega, kui juurdepääsu liidu turule ei takistata, suureneb Türgist pärit ekspordi maht tõenäoliselt veelgi ja selle hinnad oleksid isegi madalamad kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellise suure hinnasurvega silmitsi seistes on liidu tootmisharu sunnitud alandama müügihindu, et hoida müügimahtu. Selle tulemusena halveneb niigi negatiivne kasumlikkus tõenäoliselt veelgi. Samuti on võimalik näha seost liidu tootmisharu kasumlikkuse ja Türgist pärit impordi mahu muutumise vahel. Kui impordimaht 2016.–2018. aastal vähenes, suutis liidu tootmisharu kasumlikkust parandada, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui impordimaht taas suurenes, liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes.

(174)

Teise võimalusena, kui liidu tootmisharu püüaks hoida oma müügihindu praegusel tasemel, on väga tõenäoline, et Türgi eksportivad tootjad võidavad liidu tootmisharu arvelt juurde müügimahte ja turuosa meetmete kehtestamisele eelsel tasemel. Sellisel olukorral oleks samuti negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, kuna nad ei suudaks enam oma püsikulusid katta.

(175)

Selle tulemusena saaks liidu tootmisharu kasumlikkus ja üldine majanduslik olukord kahjustada ja halveneks. Samal ajal ei saaks liidu tootmisharu teha vajalikke investeeringuid keskkonna- ja tervishoiunormide järgimiseks.

(176)

Arvestades liidu tootmisharu praegust halba olukorda, oleks meetmete aeguda laskmise mõju laastav.

(177)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt Türgi tohutu vaba tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsuse kohta ning Türgist pärit impordi hinnatasemete kohta ja nende tõenäolise mõju kohta liidu tootmisharule, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, on kahju jätkumine tõenäoline.

(178)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(179)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu oli olukorras, kus ta kandis kahju, ning et meetmete kaotamine tooks Türgi subsideeritud impordi tõttu tõenäoliselt kaasa veelgi ebaõiglasema konkurentsi.

(180)

Selle põhjal järeldas komisjon, et tasakaalustusmeetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

(181)

Käesoleva läbivaatamise käigus ei andnud endast teada ega vastanud küsimustikule ükski sõltumatu importija ega kasutaja.

(182)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad meetmed mõjutasid importijaid või kasutajaid märkimisväärselt, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta neid olulisel määral.

(183)

Eeltoodu alusel järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast kaalukad põhjused, mis räägiksid asjaomasest riigist pärit forelli impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamise vastu.

(184)

Lähtudes komisjoni järeldustest subsideerimise jätkumise tõenäosuse, kahju jätkumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta, tuleks Türgist pärit forelli impordi suhtes kehtestatud subsiidiumivastased meetmed säilitada.

(185)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes Türgist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(186)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda nende individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutus Euroopa Liidu Teatajas.

(187)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (43) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(188)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,