EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0379
Regulation (EU) 2021/379 of the European Central Bank of 22 January 2021 on the balance sheet items of credit institutions and of the monetary financial institutions sector (recast) (ECB/2021/2)
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2)
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2)
ELT L 73, 3.3.2021, p. 16–85
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
3.3.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 73/16 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 2021/379,
22. jaanuar 2021,
krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2531/98, 23. november 1998, kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (2) eelkõige selle artikli 6 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (3) on muudetud ja vajalikud on täiendavad mahukad muudatused, võttes arvesse äsjaseid muudatusi Euroopa Keskpanga määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1131 (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 (6). Seega tuleb see selguse huvides uuesti sõnastada. |
|
(2) |
Euroopa Komisjoniga on konsulteeritud määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud statistiliste nõuete muutmise osas kooskõlas määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 5 lõikega 2. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikkel 3 kohustab Euroopa Keskpanka (EKP) kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis ja võimaldab tal vabastada teatavad andmeesitajate klassid statistikaaruandluse nõuetest osaliselt või täielikult. Artikli 6 lõike 4 kohaselt võib EKP vastu võtta määrusi, et täpsustada tingimusi, mille korral võib kasutada õigust kontrollida või korraldada statistilise teabe kohustuslikku kogumist. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid korraldama oma statistika kogumist ning tegema igakülgset koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS), et tagada EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. |
|
(5) |
EKPSi ülesannete täitmiseks on vajalik statistiline teave finantsvarade ja -kohustuste kohta nii seisude kui voogudena rahaloomeasutuste sektori kohta ja krediidiasutuste kohta liidu õiguse määratluse kohaselt. Kuna EKP-le on vajalik terviklik statistiline ülevaade monetaararengu kohta liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“), mida käsitletakse ühe majandusterritooriumina, tuleb koostada rahaloomeasutuste konsolideeritud bilanss tervikliku ja homogeense andmeid esitava üldkogumi põhjal. Piisava täpsusega statistiline teave on vajalik ka selleks, et tagada euroala rahaagregaatide ja vastaspoolte jätkuv analüütiline kõlblikkus. |
|
(6) |
Määrus (EL) 2019/2033 muudab muu hulgas krediidiasutuse määratlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (7) ja lisab sellesse investeerimisühingud. Seetõttu tuleb kohandada rahaloomeasutuse määratlust määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) määruse (EL) nr 575/2013 vastava muudetud sättega, mis tagaks ühiste standardite, mõistete ja liigituste ühtsuse hoiustavate ettevõtete statistilisel liigitamisel ning rahaloomeasutuste sektori homogeensuse. Selle kõrval tuleb tagada ka statistilise teabe kättesaadavus krediidiasutuste kohta määratluse kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1, võttes arvesse selle muudatusi, sh nende krediidiasutuste reservibaasi arvutamise kohta kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (8). Seetõttu on uuesti sõnastatud määruse kohaldamisalas ka mitterahaloomeasutustest krediidiasutused. |
|
(7) |
Üldise aruandluskoormuse vähendamiseks on soovitav kasutada krediidiasutuste kuubilansi statistilist teavet krediidiasutuste reservibaasi regulaarseks arvutamiseks EKP kohustusliku reservi süsteemi kohaselt kooskõlas määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). Lisaks sellele tuleb reservibaasiga seotud aruandlusnõudeid kohandada, et arvesse võtta aruandlust kohustusliku reservi nõudega hõlmatud krediidiasutuste juures hoitavate hoiuste kohta, millel puudub konkreetne statistiline liigitus. |
|
(8) |
Statistikanõuete täitmise lihtsustamiseks gruppidele või seotud andmeesitajatele on kohane lubada rahaloomeasutustel esitada aruandeid muude andmeesitajate nimel, kui need on selle rahaloomeasutusega sama liikmesriigi residendid. Siiski on vajalik, et nende gruppide osas esitatud statistiline teave oleks piisav, kui see on asjakohane krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks kooskõlas määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). Seetõttu tuleb esitada statistiline teave, mis on vajalik iga grupi liikme reservibaasi arvutamiseks, v.a juhul kui grupile on antud luba esitada reservi andmeid agregeeritult kogu grupi kohta kooskõlas määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). |
|
(9) |
Riikide keskpankadel (RKPd) võib vajalikuks osutuda tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt statistilise teab kogumine, et täita EKP statistikanõudeid laiemas statistikaaruandluse raamistikus, mille RKPd loovad omal vastutusel vastavalt liidu või riigi õigusele või kehtiva tava kohaselt ja mis täidab ka muid statistilisi eesmärke, kui see ei kahjusta EKP statistikanõuete täitmist. Samuti võib see vähendada aruandluskoormust. Läbipaistvuse tagamiseks on sellistel juhtudel asjakohane teavitada andmeesitajaid, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel. Konkreetsetel juhtudel võib EKP kasutada muudel eesmärkidel kogutud statistilist teavet oma nõuete täitmiseks. |
|
(10) |
EKP peab jälgima rahapoliitika ülekandumist ja eelkõige põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide suhtes kohaldatavate intressimäärade muutuste ning varaostukavade alusel tehtud ostude mõju kodumajapidamiste ja mittefinantsettevõtete laenutingimustele. Et suurendada EKP reaalmajanduse krediiditingimuste jälgimise ja rahaagregaatide vastaspoolena tegutsemise tulemuslikkust ja õigeaegsust, tuleb koguda täiendavat statistilist teavet väärtpaberistamiste ja rahaloomeasutuste muude ülekannete kohta kuupõhiselt, eelkõige seoses kodumajapidamistele antud laenude eesmärgi kaupa jaotustega ja mittefinantsettevõtetele antud laenude tähtaegade kaupa jaotustega. |
|
(11) |
EKP-le on vajalik statistiline teave arvestusliku kontsernikonto kohta, et eristada krediidiarengu analüüsimisel arvestusliku kontsernikontoga hõlmatud hoiuste ja laenude mõju muudest hoiustest ja laenudest. |
|
(12) |
Krediidisuundumuste analüüsi hõlbustamiseks tuleks teatavad määratlused ja aruandlustavad viia kooskõlla EKP poolt kehtestatud muude aruandlusnõuetega. |
|
(13) |
Kuna määruse (EL) 2017/1131 kohaselt tegevusloa saanud investeerimisfondid emiteerivad finantsinstrumente, mida käsitletakse hoiuste lähedaste asendajatena, on vajalik rahaturufondide statistika määratluse kooskõla järelevalve reeglitega, mis suurendab turu läbipaistvust ja lihtsustab aruandlust. |
|
(14) |
Rahaloomeasutuste sektori bilansi paremaks analüüsiks euroala kui terviku osas tuleb edendada teatavate andmeühikute aruandlusnõuete harmoneerimist, täiendades seda RKPde poolt Euroopa Keskpanga suunise EKP/2014/15 (9) alusel edastatud statistilise teabega. |
|
(15) |
Tulemuslikuks pankadevahelise tegevuse jälgimiseks peab EKP koguma teavet varade ja kohustuste kohta rahaloomeasutuste vastaspoolte lõikes ja suurendama kooskõla kuu- ja kvartalipõhiselt kogutud teabega vastaspoolte kohta. |
|
(16) |
Lisaks sellele tuleb selgitada rahaloomeasutuste seotust finantssektori muude osadega, sh mitterahaloomeasutustest finantsvahendajatega, ja toetada rahaliidu finantskontode koostamist, milleks on vajalik koguda statistilist teavet hoiuste ja omakapitali kohta vastaspoole allsektorite lõikes. |
|
(17) |
Teavet rahaloomeasutuste investeeringute kohta liikmesriigi valitsuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberitesse tuleb koguda õigeaegselt, et täpselt jälgida riskipositsioone nende väärtpaberite osas. Teavet liikmesriikide kohta täiendab liidu asutuste, sealhulgas Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), teave varade ja kohustuste kohta. Lisaks tuleb aruandlusnõudeid ajakohastada, et võtta arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist liidust. |
|
(18) |
Samuti tuleb koguda teavet koguinvesteeringute kohta kinnisvarasse, et jälgida, mil määral on rahaloomeasutused selle vara omanikud, ning paremini mõista nende mittefinantsvarade üldist arengut. |
|
(19) |
Kuu- ja kvartalinõuded tuleb kehtestada kalendrikvartalisse jäävate vaatlusperioodide suhtes, et hõlbustada andmeesitajatel nende rakendamist. Seetõttu algab kuuaruandluse kohustus 2022. aasta jaanuari vaatlusperioodist ja kvartaliaruandluse kohustus 2022. aasta esimesest kvartalist. Selleks et tagada vajalike andmete jätkuv kättesaadavus, peavad kvartaliandmete nõuded kehtima 2021. aasta neljanda kvartali vaatlusperioodi suhtes. Seetõttu tuleb käesoleva määrusega kehtestatud aruandlusnõudeid kohaldada pärast kohustusliku kuuaruandluse vastavat vaatlusperioodi, s.o 1. veebruaril 2022. |
|
(20) |
Vajalik on kehtestada kord käesoleva määruse lisade tehniliste muudatuste tegemiseks tingimusel, et need muudatused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega suurenda aruandluskoormust. Selle korra järgimisel võetakse arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti. RKPd võivad teha ettepanekuid käesoleva määruse lisades tehniliste muudatuste tegemiseks statistikakomitee kaudu. |
|
(21) |
Õigusselguse tagamiseks on vajalik, et käesoleva määruse sätteid, mis tulenevad otseselt määruse (EL) 2019/2033 krediidiasutuste mõiste muutmisest, kohaldatakse samaaegselt muudatusega 26. juunil 2021. |
|
(22) |
Kooskõla ja õigusselguse huvides tuleb kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis osutavad määrusele (EL) 2021/378 (EKP/2021/1), samaaegselt selle määrusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolev määrus kehtestab bilansikirjete statistilise teabe aruandluse nõuded järgmistele euroala liikmesriigis residendiks olevatele andmeesitajatele:
|
a) |
rahaloomeasutused, v.a krediidiasutused; |
|
b) |
krediidiasutused, mis on:
|
|
c) |
krediidiasutuste filiaalid, sh krediidiasutuste (mille peakontor või registrijärgne asukoht ei ole euroala liikmesriigis) euroala liikmesriikides asutatud filiaalid; siia ei kuulu euroala liikmesriigis asutatud krediidiasutuste filiaalid, mis on asutatud väljaspool euroala liikmesriiki. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„rahaloomeasutus“ – üksus, mis kuulub järgmisesse sektorisse:
|
|
2) |
„krediidiasutus“ – krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 määratluses; |
|
3) |
„hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank“ –
|
|
4) |
„mitterahaloomeasutusest krediidiasutus“ – krediidiasutus, mille äritegevus ei ole sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis a; |
|
5) |
„rahaturufond (MMF)“ – määruse (EL) 2017/1131 artikli 4 kohaselt tegevusloa saanud investeerimisfond, kes emiteerib aktsiaid/osakuid, mis on hoiuste lähedased asendajad käesoleva määruse I lisa 1. osa kohaselt; |
|
6) |
„andmeesitaja“ – määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 lõikes 2 määratletud andmeesitaja; |
|
7) |
„resident“ – määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 punktis 4 määratletud resident; |
|
8) |
„asjaomane RKP“– riigi keskpank liikmesriigis, kus andmeesitaja on resident; |
|
9) |
„väärtpaberistamise tehingutes osalev finantsvahendusettevõte“ või „FVC“ - Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (12) artiklis 1 määratletud väärtpaberistamise tehingutes osalev finantsvahendusettevõte; |
|
10) |
„väärtpaberistamine“ – tehing, mis on traditsiooniline väärtpaberistamine vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (13) artikli 2 lõikes 9, või väärtpaberistamine vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 2, millega kaasneb väärtpaberistatud laenude võõrandamine FVC-le; |
|
11) |
„e-raha asutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus; (14) |
|
12) |
„e-raha“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud e-raha; |
|
13) |
„osaline mahakandmine“ – laenu bilansilise väärtuse osaline mahakandmine seoses selle väärtuse vähenemisega; |
|
14) |
„täielik mahakandmine“ – laenu bilansilise väärtuse täielik mahakandmine, mille tagajärjel jäetakse see bilansist välja; |
|
15) |
„teenindaja“ – rahaloomeasutus, kes haldab väärtpaberistamise aluslaene või laene, mis on muu viisil ülekantud võlgnikelt laenu põhimaksete ja intressi kogumiseks; |
|
16) |
„kontsernisisesed positsioonid“ – samasse kontserni kuuluvatele euroala hoiustavatele ettevõtetele antud laenud või neilt saadud hoiused, mis hõlmab emaettevõtja ja kõik tema vahetu või kaudse kontrolli all olevad euroala residentidest kontserni liikmed; |
|
17) |
„lihtsustatud aruandlusega asutus“ – rahaloomeasutus, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 9 lõigete 1 ja 2 alusel või mitterahaloomeasutusest krediidiasutus, kellele on antud erand artikli 9 lõike 5 punkti a alusel; |
|
18) |
„laenukahjumi eraldised“ – andmeesitaja poolt tehtud eraldised laenukahjumite katteks kooskõlas kohaldatavate raamatupidamistavadega; |
|
19) |
„väärtpaberite omaosalus“ – emitendist andmeesitaja investeeringud väärtpaberitesse, mis tulenevad ühest järgmistest asjaoludest:
|
|
20) |
„arvestuslik kontsernikonto“ – rahaloomeasutus(t)e poolt üksuste grupile (kontsernikonto liikmed) pakutav korraldus likviidsuse koondamiseks, mille puhul rahaloomeasutuse poolt makstav või saadav intress arvutatakse kõikide koondatud kontode tinglikult netopositsioonilt ning kontsernikonto liikmed:
|
|
21) |
„filiaal“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud filiaal; |
|
22) |
„kajastamise lõpetamine“ – laenu või selle osa välja jätmine seisudest, mis esitatakse kooskõlas I lisa 2. ja 3. osaga; |
|
23) |
„laenu ülekandmine“ – laenu või laenude kogumi omandamine või võõrandamine andmeesitaja poolt, mis toimub omandi üleandmise või kaudse osalemise kaudu; |
|
24) |
„ühinemine“ – toiming, mille puhul üks või mitu asutust („ühendatav asutus“) lõpetatakse likvideerimismenetluseta ning kogu nende vara ja kohustused lähevad üle teisele asutusele („ühendav asutus“), mis võib olla uus asutatud asutus. |
Artikkel 3
Tegelik andmeid esitav üldkogum
1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb osalevate liikmesriikide territooriumil residendiks olevatest rahaloomeasutustest ja krediidiasutustest, mis ei ole rahaloomeasutused.
2. Kui RKPd koguvad statistilist teavet rahaturufondide aktsiate/osakute omanike residentsuse kohta muudelt finantsvahendusettevõtetelt, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid (OFId) määratluse kohaselt määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktides 2.86 kuni 2.94, kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikega 4, võivad need RKPd arvata need OFId tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 eesmärgil.
Artikkel 4
Statistika eesmärkidel koostatud rahaloomeasutuste nimekiri
1. EKP juhatus koostab ja korrastab rahaloomeasutuste nimekirja, mis põhineb RKPde poolt registreeritud teabel kooskõlas Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2018/876 (EKP/2018/16) (15) artikliga 4.
2. EKP avaldab statistika eesmärkidel koostatud ajakohastatud rahaloomeasutuste nimekirja, sh elektrooniliselt.
3. Kui hiliseim kättesaadav nimekiri on ebaõige, ei kohalda EKP andmeesitaja suhtes sanktsioone, kui statistikaaruandluse nõudeid käesoleva määruse alusel ei ole kohaselt täidetud ja kui andmeesitaja tugines ebaõigele nimekirjale heauskselt.
Andmeesitajad peavad esitama nõutava statistilise teabe kooskõlas käesoleva määrusega, kui nende nimekirjast puudumine on ilmselge viga.
Artikkel 5
Statistikaaruandluse nõuded
1. Rahaloomeasutused esitavad kogu järgmise statistilise teabe asjaomasele RKP-le:
|
a) |
kuulõpu seisud kooskõlas I lisa 2. osa tabeliga 1; |
|
b) |
ümberhindamise korrigeerimise kuuandmed kooskõlas I lisa 4. osa tabeli 1A miinimumnõuetega ja muud ümberhindamise korrigeerimise kuuandmed selles tabelis, kui seda nõuab asjaomane RKP; |
|
c) |
laenuülekannete kuulõpu netoseisud kooskõlas I lisa 5. osa tabeliga 5a; |
|
d) |
ülekantud laenude kuulõpu seisud ja ümberhindamise korrigeerimise kuuandmed kooskõlas I lisa 5. osa tabeliga 5b; |
|
e) |
kvartalilõpu seisud kooskõlas I lisa 3. osa tabelitega 2, 3 ja 4; |
|
f) |
ümberhindamise korrigeerimise kvartaliandmed kooskõlas I lisa 4. osa tabeli 2A miinimumnõuetega ja muud ümberhindamise korrigeerimise kvartaliandmed selles tabelis, kui seda nõuab asjaomane RKP. |
RKPd võivad koguda esimese lõike punktides e ja f osutatud statistilist kvartaliteavet kuupõhiselt, kui see lihtsustab andmekogumist.
2. Mitterahaloomeasutustest krediidiasutused esitavad asjaomasele RKP-le järgmise statistilise teabe:
|
a) |
kuulõpu seisud kooskõlas I lisa 2. osa tabeliga 1, v.a järgmine:
|
|
b) |
ümberhindamise korrigeerimise kuuandmed kooskõlas I lisa 4. osa tabeli 1A miinimumnõuetega ja muud ümberhindamise korrigeerimise kuuandmed selles tabelis, kui seda nõuab asjaomane RKP, v.a järgmine:
|
|
c) |
kvartalilõpu seisud kooskõlas I lisa 3. osa tabeliga 2, v.a andmeühikud laenude jaotuste kohta järelejäänud tähtaegade lõikes; |
|
d) |
kvartalilõpu seisud kooskõlas I lisa 3. osa tabelitega 3 ja 4; |
|
e) |
ümberhindamise korrigeerimise kvartaliandmed kooskõlas I lisa 4. osa tabeli 2A miinimumnõuetega ja muud ümberhindamise korrigeerimise kvartaliandmed selles tabelis, kui seda nõuab asjaomane RKP. |
RKPd võivad koguda esimese lõigu punktides c kuni e osutatud statistilist kvartaliteavet kuupõhiselt, kui see lihtsustab andmekogumist.
3. RKPd võivad koguda statistilist teavet lõigete 1 ja 2 alusel väärtpaberite kohta, mida emiteeriti ja millesse investeeriti väärtpaberite kaupa, kui seda statistilist teavet tuletatakse kooskõlas IV lisa miinimumstandarditega.
4. RKPd võivad koguda statistilist teavet rahaloomeasutuste poolt emiteeritud rahaturufondide aktsiate/osakute omanike residentsuse kohta allikatest, mis ei ole osutatud I lisa 2. osa punktis 5.7, kui see teave vastab IV lisa miinimumstandarditele.
Artikkel 6
Rahaloomeasutuste kontserniaruandlus
1. Kui emaettevõtja ja tütarettevõtjad on sama liikmesriigi residentidest rahaloomeasutused, võib emaettevõtja konsolideerida oma tütarettevõtjate tegevuse statistilise teabe kooskõlas artikli 5 lõikega 1. Kui kontserni kuuluvad krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused, tuleb statistiline teave esitada eraldi krediidiasutuste ja muude rahaloomeasutuste kohta.
2. Asjaomane RKP võib anda krediidiasutusele loa esitada artikli 5 lõikes 1 osutatud statistilist teavet krediidiasutuste grupi nimel agregeeritult, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:
|
a) |
kooskõlas lõikega 1 ei konsolideeri krediidiasutus nende tütarettevõtjate äritegevuse statistilist teavet, mida esitatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 1; |
|
b) |
asjaomane RKP on andnud loa kohustusliku reservi hoidmiseks selle krediidiasutuse kaudu kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 10 lõikega 5 ja see krediidiasutus on vahendaja selle määruse artikli 10 lõike 1 tähenduses; |
|
c) |
kõik kontserni liikmed on sama liikmesriigi residentidest rahaloomeasutused. |
Kui asjaomane RKP on andnud krediidiasutusele loa lõike 1 alusel, esitab see krediidiasutus statistilise teabe oma bilansi ja iga kontserni liikme bilansi kohta agregeeritult kooskõlas artikli 5 lõikega 1.
3. Kui rahaloomeasutused esitavad aruandeid kontsernina kooskõlas lõigetega 1 ja 2, peavad nad esitama vähemalt statistilise teabe III lisa 1. osa tabelis, mis on vajalik selle grupi iga liikme reservibaasi arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 5.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui rahaloomeasutusele, kes esitab kontsernipõhiseid aruandeid kooskõlas lõigetega 1 ja 2, on antud luba esitada aruandeid reservibaasi kohta agregeeritult määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 11 alusel.
4. Kõik lõigetes 1 ja 2 osutatud kontserni liikmed osutatakse artiklis 4 osutatud rahaloomeasutuste nimekirjas eraldi.
Artikkel 7
Tähtajalisus
1. Lõigetes 2 ja 3 osutatud aruandlustähtaegade järgimiseks käesoleva määruse alusel määravad RKPd andmeesitajatelt statistilise teabe saamise sageduse ja tähtajad ning teavitavad sellest andmeesitajaid.
2. RKPd esitavad kuustatistika EKP-le 15. tööpäeva tööaja lõpuks pärast selle kuu lõppu, mille kohta andmed esitatakse.
3. RKPd esitavad kvartalistatistika EKP-le 28. tööpäeva tööaja lõpuks pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse.
Artikkel 8
Raamatupidamisreeglid statistikaaruandluse eesmärkidel
1. Kui ei ole sätestatud teisiti, järgivad andmeesitajad käesoleva määruse aruandluse eesmärkidel raamatupidamisreegleid, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ (16) ja muudes kehtivates rahvusvahelistes standardites.
Käesoleva määruse eesmärkidel esitavad andmeesitajad finantsvara ja -kohustuste brutoandmed.
2. Kui andmeesitajad esitavad andmeid hoiuste (kohustused) ja laenude kohta, kohaldatakse järgmist:
|
a) |
andeesitajad esitavad hoiuste (kohustused) ja laenude (põhisummkuulõpu seisud. |
|
b) |
andmeesitajad jätavad punktis a osutatud summadest välja osalise ja täieliku mahakandmise kooskõlas asjaomase raamatupidamistavaga. |
|
c) |
andmeesitajad ei tasaarvesta hoiuseid (kohustused) ja laene muude varade ja kohustustega. |
3. RKPd võivad lubada kõikidel andmeesitajatel esitada laenuandmeid ilma laenukahjumi eraldiseta, kui see oli kõikidele andmeesitajatele lubatud enne käesoleva määruse vastuvõtmist määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 8 lõike 4 alusel.
4. Rahaloomeasutused jätavad varade ja kohustuste summadest välja omaosaluse nende poolt emiteeritud võla- ja omandiväärtpaberites. RKPd võivad lubada rahaloomeasutustel esitada aruandeid väärtpaberite omaosaluse kohta nendes varades ja kohustustesse (ka väärtpaberite kaupa) vastavalt artikli 5 lõikele 3, kui RKP saab tuletada I lisas sätestatud vajalikud varade ja kohustuste jaotused, jättes välja väärtpaberite omaosaluste summad.
Artikkel 9
Erandid
1. RKPd võivad väikeste rahaloomeasutuste suhtes kohaldada erandeid artikli 5 lõikes 1 osutatud aruandlusnõuetest, kui täidetud on järgmised tingimused:
|
a) |
erandi saanud väikeste rahaloomeasutuste näitajad kokku ei ületa 5 % riigi rahaloomeasutuste bilansi koguvarade seisust; |
|
b) |
erandi saanud rahaturufondide näitajad kokku ei ületa järgmisi piirmäärasid:
|
Kui RKPd kohaldavad erandeid lõike 1 alusel, peavad nad koguma vähemalt järgmist statistilist teavet:
|
a) |
koguvarade jääk aastapõhiselt; |
|
b) |
III lisas osutatud statistiline teave, mis on vajalik krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 5. |
2. RKPd võivad kohaldada krediidiasutustest väikeste rahaloomeasutuste suhtes erandeid statistikaaruandluse nõuetest, mis on sätestatud I lisas, kooskõlas selle lisa 6. osaga, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
erandi saanud kõikide rahaloomeasutuste näitajad kokku ei ületa 10 % riigi rahaloomeasutuste bilansi koguvarade seisust; ja |
|
b) |
erandi saanud kõikide rahaloomeasutuste näitajad kokku ei ületa 1 % euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansi koguvarade seisust. |
3. Lihtsustatud aruandlusega asutused võivad kasutada erandeid, mida RKP nende suhtes kohaldab kooskõlas lõigetega 1, 2 või lõike 5 punktiga a, või esitada statistilise teabe aruandeid kooskõlas artikliga 5.
4. RKPd võivad kohaldada rahaturufondide suhtes erandeid järgmistest statistikaaruandluse nõuetest:
|
a) |
artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuded, kui kehtib järgmine:
|
|
b) |
järgmised I lisas sätestatud statistikaaruandluse nõuded:
|
|
c) |
statistikaaruandluse nõuded isikute residentsuse kohta, kes on investeerinud rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse kooskõlas I lisa 2. osa punktiga 5.7, kui kehtib järgmine:
|
Kui RKPd kohaldavad rahaturufondide suhtes erandeid kooskõlas punkti b alapunktidega i, ii, v või vi, peavad nad tagama, et kõikide erandite summa kokku ei ületa 5 % igas riigi rahaloomeasutuste bilansi kirje seisu osas.
Kui RKPd kohaldavad rahaturufondide suhtes erandeid kooskõlas punkti b alapunktiga iii, peavad nad eristama kogumid riigi residentide ja euroalaväliste residentide varade ja kohustuste positsioonide kohta ning tagama, et kindlustusseltside ja pensionifondide sektorite andmed kokku igas kogumis, mille osas erandit kohaldatakse, ei ületa 5 % vastavast riigi rahaturufondide bilansi asjaomasest kogumist.
Kui RKP kohaldab rahaturufondide suhtes erandit kooskõlas esimese lõigu punkti c alapunktidega i ja iii, kehtivad need erandid 12 kuu jooksul.
5. RKPd võivad kohaldada mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste suhtes erandeid järgmistest statistikaaruandluse nõuetest:
|
a) |
artikli 5 lõike 2 nõuded, kui andmeesitaja koguvara jääk on vähem või võrdne 350 miljoni euroga; |
|
b) |
I lisas sätestatud järgmised statistikaaruandluse nõuded:
|
Kui RKPd kohaldavad erandeid esimese lõigu punkti a alusel, peavad nad koguma vähemalt järgmist statistilist teavet:
|
a) |
koguvarade jääk aastapõhiselt; |
|
b) |
III lisas osutatud statistiline teave, mis on vajalik krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 5. |
6. RKPd võivad kohaldada rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste suhtes artikli 5 lõigete 1 ja 2 ümberhindamise korrigeerimise esitamise nõuetest järgmisi erandeid:
|
a) |
erand rahaturufondidele I lisa 4. osas sätestatud ümberhindamise korrigeerimiste esitamise nõudest; |
|
b) |
erand rahaloomeasutustele ja mitterahaloomeasutustest krediidiasutustele I lisa 4. osa tabelis 1A osutatud ümberhindamise korrigeerimise esitamise kuupõhisest nõudest. Kui erandit kohaldatakse käesoleva punkti alusel, esitavad andmeesitajad ümberhindamise korrigeerimise andmed kvartalipõhiselt ja esitavad RKP-le taotluse korral järgmise teabe:
|
|
c) |
RKPd võivad kohaldada erandit rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste suhtes I lisa 4. osas sätestatud ümberhindamise korrigeerimise esitamise nõudest, kui andmeesitaja esitab väärtpaberite kuulõpu seisu väärtpaberite kaupa. Kui erandit kohaldatakse käesoleva punkti alusel, kohaldatakse järgmist:
|
7. RKPd võivad kohaldada rahaloomeasutuste suhtes erandeid I lisa 3. osa punktides 7 kuni 9 osutatud statistikaaruandluse nõuetest, mis on seotud euroalaväliste liikmesriikidega, kui kehtib järgmine:
|
a) |
kõrgemal agregeerimise tasandil kogutud statistilisest teabest tuleneb, et positsioonid selles euroalavälises liikmesriigis residendiks olevate vastaspooltega on tähtsusetud; |
|
b) |
kõrgemal agregeerimise tasandil kogutud statistilisest teabest tuleneb, et positsioonid selles euroalavälise liikmesriigi vääringus on tähtsusetud. |
Kui RKP kohaldab rahaloomeasutuste suhtes erandit esimese lõigu alusel riigi ühinemise korral liiduga, võib RKP need erandid kehtetuks tunnistada 12 kuud pärast rahaloomeasutustele oma erandite kehtetuks tunnistamise kavatsusest teatamist.
Kui RKPd kohaldavad rahaloomeasutuste suhtes erandit esimese lõigu alusel, võivad nad kohaldada sama erandit mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste suhtes.
8. RKPd võivad kohaldada rahaloomeasutuste suhtes erandit arvestusliku kontsernikonto statistikaaruandluse nõuetest I lisa 2. osa kohaselt järgmistel juhtudel:
|
a) |
kui arvestusliku kontsernikonto euroala residentide hoiuste jääk või neile antud laenude jääk (v.a rahaloomeasutused) riigi rahaloomeasutuste bilansis ei ületa 2 miljardit eurot; |
|
b) |
kui punktis a osutatud künnis on ületatud, võivad RKPd kohaldada rahaloomeasutuste suhtes erandeid, kui arvestusliku kontsernikonto euroala residentide hoiuste jääk või neile antud laenude jääk (v.a rahaloomeasutused) riigi rahaloomeasutuste bilansis ei ületa 500 miljonit eurot. |
9. RKPd võivad kohaldada rahaloomeasutuste suhtes erandeid I lisa 2. osa 3. punktis osutatud füüsilisest isikust ettevõtjatele/juriidilise isiku õigusteta ühingutele antud laenude eristamise nõudest, kui need laenud moodustavad vähem kui 5 % kodumajapidamistele antud laenudest kokku riigi rahaloomeasutuste bilansis.
Kui RKPd kohaldavad rahaloomeasutuste suhtes erandit esimese lõigu alusel, peavad nad andma sama erandi mitterahaloomeasutustest krediidiasutustele.
10. Kui RKPd kohaldavad erandeid lõigete 1, 2, 4, 5 ja 9 alusel, peavad nad kontrollima, et selles sätestatud künniseid ei ületata. Kontroll tuleb teostada õigeaegselt, et iga järgmise aasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või kehtetuks tunnistatud erandid jõustada.
Kui RKPd kohaldavad erandeid lõike 8 alusel, peavad nad kontrollima, et selles sätestatud künniseid ei ületata. Kontrolli tuleb teostada vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ja õigeaegselt, et iga järgmise aasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või kehtetuks tunnistatud erandid jõustada.
Artikkel 10
Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord
1. Andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid, mis on kooskõlas IV lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste kohta.
2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi nõudeid arvestades aruandluskorda, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida IV lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete täitmist.
Artikkel 11
Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised
1. Tegeliku andmeid esitava kogumi andmeesitaja teatab RKP-le ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest, kui:
|
a) |
ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine võib tõenäoliselt mõjutada andmeesitaja aruandlusnõuete täitmist; ja |
|
b) |
punktis a osutatud sündmuse teostamise kavatsus on üldiselt teada. |
2. Lõikes 1 sätestatud teade:
|
a) |
tuleb esitada mõistliku aja jooksul enne ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise jõustumist; ja |
|
b) |
täpsustab korra, mille alusel käesoleva määruse statistikaaruandluse nõudeid täidetakse. |
3. Kui andmeesitajate ühinemine toimub ajavahemikus vaatlusperioodi lõpu ja selle vaatlusperioodi jaoks asjaomase RKP poolt artikli 7 lõike 1 alusel määratud aruandluse tähtaja lõpu vahel, peab ühendav asutus sellel vaatlusperioodil täitma ühendatud asutuse aruandlusnõudeid nagu ühinemist poleks toimunud.
4. Kui andmeesitajate ühinemine toimub vaatlusperioodi kestel, võib RKP anda ühendavale asutusele loa esitada ühendatud asutuse statistikaaruandlust selle vaatlusperioodi ja sellele järgneva vaatlusperioodi kohta oma statistikaaruandlusest eraldi.
Esimese lõigu eesmärgil võib RKP mitte anda ühendavale asutusele luba esitada ühendatud asutuse statistikaaruandlust oma statistikaaruandlusest eraldi kauem kui kuus kuud pärast ühinemist.
Artikkel 12
Reservibaasi statistilise teabe aruandlus
1. Krediidiasutused esitavad asjaomasele RKP-le III lisas osutatud statistilise teabe, mis on vajalik krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 5.
2. Krediidiasutuste statistilise teabe aruandluse miinimum on sätestatud III lisa 1. osa tabelis 1 kvartalipõhiselt, kui kehtib järgmine:
|
a) |
krediidiasutuse osas kehtib lihtsustatud aruandlus; |
|
b) |
krediidiasutus esitab aruandluse kontserni nimel kooskõlas artikliga 6 ja see koosneb ainult lihtsustatud aruandlusega asutustest. |
Artikkel 13
Kontrollimine ja sundkogumine
RKPdel on õigus kontrollida ja sundkorras koguda teavet, mida andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse IV lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.
Artikkel 14
Aruandluse algus
1. Statistilise teabe kuuaruandlus artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel algab andmetega jaanuari 2022 kohta.
2. Statistilise teabe kvartaliaruandlus artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel algab andmetega 2022 esimese kvartali kohta.
Artikkel 15
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, teeb EKP juhatus lisades vajalikke tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda selle aluspõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 16
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) tunnistatakse kehtetuks alates 26. juunist 2021.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt vastavustabelile II lisas.
Artikkel 17
Üleminekusätted
1. Artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaloomeasutused kohaldavad määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätteid 26. juunist 2021 kuni 1. veebruarini 2022.
2. Artikli 2 lõikes 4 osutatud mitterahaloomeasutustest krediidiasutused kohaldavad rahaloomeasutuste suhtes kehtivaid aruandlusnõudeid, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), 26. juunist 2021 kuni 1. veebruarini 2022, v.a selle määruse artiklis 6 sätestatud aruandlusnõuded. RKPd võivad määrata kuupäeva mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste teabe esitamiseks kooskõlas käesoleva lõikega, v.a määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 5 alusel krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks vajalik III lisas osutatud statistiline teave. See kuupäev ei või olla hilisem kui 31. märts 2022.
3. RKPd võivad kohaldada mitterahaloomeasutustest krediidiasutuste suhtes erandeid lõikes 1 osutatud statistikaaruandluse nõuetest, kui andmeesitaja koguvara jääk on võrdne 350 miljoni euroga või sellest väiksem.
Kui RKPd kohaldavad erandit esimese lõigu alusel, peavad nad koguma vähemalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 5 alusel krediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks vajalikku III lisas osutatud statistilist teavet.
4. Lõigete 1 ja 2 eesmärgil ei ole nõutav, et andmeesitajad esitaksid määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa punktis 1 osutatud krediidi osas jaotusi kinnisvaratagatise kaupa.
5. Andmeesitajad jätkavad teatavate bilansikirjete esitamist kord kvartalis kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 5 lõike 1 kolmanda lausega ja selle määruse I lisaga kuni 28. veebruarini 2022.
6. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud andmeesitajad esitavad andmed kohustuste kohta, mis võlgnetakse krediidiasutustele, kelle suhtes kehtib kohustusliku reservi nõue määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) alusel, peavad nad ajavahemikus 26. juunist 2021 kuni 1. veebruarini 2022 esitama oma aruandluses kohustused, mis võlgnetakse mitterahaloomeasutustest krediidiasutustele.
Artikkel 18
Lõppsäte
Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 26. juunist 2021.
Artikleid 5, 8 ja 9 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Frankfurt Maini ääres, 22. jaanuar 2021
EKP nõukogu nimel
EKP president
Christine LAGARDE
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(2) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.
(3) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).
(4) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003, 12. september 2003, kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (ELT L 250, 2.10.2003, lk 10). Äsjased muudatused Euroopa Keskpanga määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) on hõlmatud uuesti sõnastatud Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1131, 14. juuni 2017, rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(8) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(9) Euroopa Keskpanga suunis EKP/2014/15, 4. aprill 2014, rahandus- ja finantsstatistika kohta (ELT L 340, 26.11.2014, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(12) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).
(15) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2018/876, 1. juuni 2018, asutuste ja filiaalide andmete registri kohta (EKP/2018/16) (ELT L 154, 18.6.2018, lk 3).
(16) Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja teiste finantseerimisasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).
(17) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).
I LISA
STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED
1. OSA
Teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimine hoiuste asendatavuse põhimõtete järgi
|
1.1. |
Finantseerimisasutused, mis ei ole krediidiasutused ja mis emiteerivad hoiuste lähedaseks asendajaks peetavaid finantsinstrumente, liigitatakse rahaloomeasutusteks (RA), kui nad muudes aspektides vastavad rahaloomeasutuse määratlusele. Selle liigituse aluseks olev kriteerium on hoiuste asendatavus (st see, kas kohustused liigitatakse hoiusteks), mille kindlakstegemisel lähtutakse nende likviidsusest, mis hõlmab arveldatavust, konverteeritavust, väärtuse püsivust ja turukõlblikkust, arvestades asjakohastel juhtudel nende emiteerimise tähtaega.
Neid hoiuste asendatavuse kriteeriume kohaldatakse ka selleks, et määrata, kas kohustused tuleks liigitada hoiusteks, v.a juhul, kui sellise kohustuse jaoks on olemas eraldi liik. |
|
1.2. |
Hoiuste asendatavus tehakse kindlaks ja kohustused liigitatakse hoiusteks järgmiselt:
|
|
1.3 |
Hoiuste lähedaste asendajatena ei käsitleta investeerimisfondi poolt emiteeritud aktsiaid/osakuid, mille ainus eesmärk on töötajate hoiuskeemid, mille alusel investorid saavad oma investeeringu välja võtta kitsendustega, mis ei ole seotud arenguga turul. |
2. OSA
Bilanss (kuujäägid)
Euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete koostamiseks nõuab EKP tabeli 1 andmeid. Täiendavad andmed on vajalikud EKP kohustusliku reservi süsteemi jaoks. Kuunõuded on järgmised:
1. Instrumendiliigid
a) Kohustused
Asjaomased instrumentide liigid on: ringluses olev sularaha, kohustused hoiuste näol, rahaturufondide emiteeritud aktsiad/osakud, emiteeritud võlaväärtpaberid, kapital, reservid ja muud kohustused. Monetaar- ja mittemonetaarkohustuste eristamiseks jagunevad hoiustega seonduvad kohustused omakorda üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks (repod). Vt määratlusi II lisas.
b) Varad
Asjaomased instrumentide liigid on: sularaha, investeeringud võlaväärtpaberitesse, omandiväärtpaberid, investeerimisfondide aktsiad/osakud, mittefinantsvara jm vara. Vt määratlusi II lisas.
2. Liigitamine tähtaja järgi
Esialgse tähtaja järgi liigitust võib kasutada üksikasjalike näitajate alusel teostatava instrumentide liigitamise asemel juhul, kui eri turgudel kasutatavad finantsinstrumendid ei ole täielikult võrreldavad.
a) Kohustused
Instrumendid jagunevad tähtajavööndi tähtpäevade (või etteteatamistähtaegade) kaupa järgmiselt: kokkulepitud tähtajaga hoiuste puhul ühe- ja kaheaastane esialgne tähtaeg emissioonil, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste puhul kolmekuuline ja kaheaastane etteteatamisaeg. Repotehingud ei jagune tähtaegade alusel, sest üldjuhul on need väga lühiajalised instrumendid, st tavaliselt on esialgne tähtaeg alla kolme kuu. Rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberid jagunevad samuti ühe- ja kaheaastase tähtaja alusel. Rahaturufondide emiteeritud aktsiate/osakute puhul ei ole tähtaegade alusel jagunemine vajalik.
b) Varad
Tähtajavööndite jagunemine on järgmine: laenud euroala residentidele (v.a rahaloomeasutused) tuleb jaotada allsektorite kaupa ning laenud kodumajapidamistele veel eesmärgi kaupa, mõlemad üheaastase ja viieaastase tähtaja vöönditesse; täiendav kaheaastane tähtaeg kehtib laenudele euroala mittefinantsasutusele ja kodumajapidamistele jaotustega eesmärgi kaupa ja euro vääringus; euroalal asuvate rahaloomeasutuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite hoiused tuleb jaotada ühe- ja kaheaastase tähtaja vöönditesse.
3. Liigitamine eesmärgi järgi ja laenude eristamine, kui laenuvõtjaks on füüsilisest isikust ettevõtjad/juriidilise isiku õigusteta ühingud.
Laenude osas kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonidele tuleb esitada jaotused laenu eesmärgi kohta (tarbimislaen, eluasemelaen, muu laen). „Muu laenu“ liigi all tuleb eristada laenud, mis antakse füüsilisest isikust ettevõtjatele/juriidilise isiku õigusteta ühingutele.
4. Jaotus vääringute kaupa
Rahaagregaatide arvutamisel lubatavate bilansikirjete osas tuleb eraldi näidata eurodes vääringustatud seisud, et EKP-l oleks võimalus teha rahaagregaate kindlaks, hõlmates kas kõik vääringud või ainult eurodes vääringustatud seisud.
5. Liigitamine tehingupoole sektori ja residentsuse järgi
|
5.1. |
Euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete arvutamiseks tuleb kindlaks määrata need euroala territooriumil asuvad tehingupooled, kes moodustavad raha hoiustava sektori. Selleks jaotatakse tehingupooled, mis ei ole rahaloomeasutused, määruses (EL) nr 549/2013 (vt II lisa 3. osa) sätestatud Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi (edaspidi „ESA 2010“) alusel valitsemissektoriks (S.13), millest hoiustega seonduvates kohustustes kokku identifitseeritakse eraldi keskvalitsus (S.1311), ja muudeks residentide sektoriteks. Rahaagregaatide ja krediidi vastaskirjete sektori disagregeerimise arvutamiseks kuu kohta, tuleb muude residentide sektorid täiendavalt liigitada järgmiselt: mittefinantsettevõtted (S.11), kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15); kindlustusseltsid (S.128), pensionifondid (S.129), investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124), muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126) ja varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127). Teatavate bilansikirjete aruandluse eesmärgil, näiteks laenud ja võlaväärtpaberid, liidetakse kolm viimast sektorit (S.125 + S.126 + S.127). Muude finantsvahendusettevõtete (S.125) all eristatakse täiendavalt tehingupooled, mis on finantsvahendusettevõtted, ja kesksed kliiringu vastaspooled. Füüsilisest isikust ettevõtjate/juriidilise isiku õigusteta ühingute osas vt 3. jagu.
EKP kohustusliku reservi süsteemi eesmärgil eristatakse tabelis 1 keskvalitsuse osas hoiustest tulenevad kohustused kokku ja hoiuste liigid „Üle kaheaastase tähtajaga tähtajalised hoiused“, „Etteteatamistähtajaga lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused“ ja „Repod“. Reservibaasi arvutamiseks kogutakse teavet kohustuste kohta muude kohustusliku reservi kohustusega krediidiasutuste ees vastavalt III lisa 1. osale. |
|
5.2 |
RA tehingupooled jagunevad järgmiselt: keskpangad (S.121), osutades eraldi EKP-le, hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122), ja rahaturufondid (S.123). See on vajalik pangandussektori laenu- ja rahastamispõhimõtete paremaks mõistmiseks ning pankadevahelise tegevuse jälgimiseks. |
|
5.3. |
Kontsernisiseste positsioonide osas eristatakse ühte kontserni kuuluvate (riigisisesed ja muud euroala liikmesriigid) üksuste vaheliste seoste tuvastamiseks lisaks ka andmeesitajate laenude ja hoiuste positsioone ja tehinguid hoiustavate ettevõtetega, v.a keskpank (S.122). |
|
5.4. |
Kuni üheaastase algtähtajaga võlaväärtpaberite osas, mis tuuakse vääringute jaotustes, eristatakse parema ülevaate saamiseks riikide ja pankade vaheliste seoste kohta lisaks ka valitsemissektorit (S.13). |
|
5.5 |
Teatavad hoiused/laenud, mis tulenevad repodest/pöördrepodest või samalaadsetest tehingutest, võivad olla seotud keskseid vastaspooli hõlmavate tehingutega. Keskne vastaspool on üksus, mis juriidiliselt asub finantsturgudel kaubeldavate lepingute osapoolte vahel, olles ostja iga müüja jaoks ja müüja iga ostja jaoks. Kooskõlas artikli 8 lõikega 2 tuleb see tegevus esitada hoiuste ja laenude all, olenemata sellest, kuidas neid käsitletakse muu aruandluse eesmärgil. Kuna need tehingud asendavad tihti rahaloomeasutuste vahelisi kahepoolseid tehinguid, tuleb eristada reposid/pöördreposid, millesse on kaasatud kesksed vastaspooled, keda liigitatakse muudeks finantsvahendusettevõteteks (S.125). |
|
5.6. |
Kõikides statistilistes jaotustes eristatakse riigisiseseid ja riigiväliseid euroala tehingupooli. Euroalal asuvad tehingupooled tuvastatakse vastavalt nende riigisisesele liigitusele sektorite või asutuste kaupa kooskõlas EKP statistiliste nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatust „Manual on MFI balance sheet statistics“, mille aluseks on ESA 2010. Andmed ELi asutuste kohta, mis on euroala residendid, kuid mitte liikmesriigi residendid (näiteks EKP), esitatakse riigiväliste euroala tehingupoolte all. Liikmesriigivälised tehingupooled liigitatakse riikide arvepidamise süsteemi (edaspidi „SNA 2008“) kohaselt. |
|
5.7. |
Euroala liikmesriikide rahaloomeasutuste poolt emiteeritud rahaturufondide aktsiate/osakute suhtes teatavad andmeesitajad vähemalt andmed valdaja residentsuse kohta järgmistes jaotustes: riigisisesed/riigivälised euroala liikmesriigid/välismaailm, et arvestusest oleks võimalik välja jätta euroala mitteresidentide seisud. RKPd võivad vajaliku statistilise teabe tuletada ka määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) alusel kogutud andmete põhjal, kui need andmed vastavad käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tähtajanõuetele ning IV lisas määratletud miinimumnõuetele.
|
6. Kapitali ja reservide jaotused
Jaotus on vajalik teabe andmiseks kapitali ja reservide arvutuskomponentide kohta ja selle andmeühiku jälgimiseks muude bilansiliikumiste suhtes.
7. Tuletisinstrumentide bilansiseisude ning laenudelt ja hoiustelt kogunenud intressi tuvastamine muu vara ja muude kohustuste all.
Jaotus on vajalik statistilise järjepidevuse tagamiseks.
8. Väärtpaberite omaosalus
Tabeli 1 kohaselt tuleb esitada teave RAde omaosaluste kohta võlaväärtpaberites ja omandiväärtpaberites, mida eristatakse varadest ja kohustustest kooskõlas artikli 8 lõikega 4.
3. OSA
Bilanss (kvartalijäägid)
Rahapoliitika arengu täpsemaks analüüsiks ja muudel statistilistel eesmärkidel on EKP-l põhikirjete osas vajalikud järgmised andmed:
|
1. |
Euroala mitterahaloomeasutustele antud krediidi jaotused allsektorite ja tähtaegade kohta (vt tabel 2). See on vajalik, et võimaldada üldise laenuandmise (laenud ja väärtpaberid) täielikku sektori- ja tähtajastruktuuri jälgimist raha hoidva sektori osas. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud eurodes vääringustatud laenude osas, mille algtähtaeg on üle ühe ja üle kahe aasta, tuleb esitada täiendavad jaotused teatavate järelejäänud tähtaegade ja intressimäära muutmise perioodide kohta (vt tabel 2). Intressimäära muutmine tähendab kehtivas laenulepingus sätestatud intressimäära muutmist. Laenud, mille suhtes kohaldatakse intressimäära muutmist, on muu hulgas laenud, mille intressimäär vaadatakse perioodiliselt läbi seoses indeksi (näiteks EURIBOR) muutusega, laenud, mille intressimäär on pidevas muutumises („ujuvmäär“), ja laenud, mille intressimäära vaatab laenuandja läbi omal äranägemisel. |
|
2. |
Euroala liikmesriikide valitsemissektorile (välja arvatud keskvalitsus) võlgnetavate hoiuste (kohustuste) jaotus allsektorite kaupa (vt tabel 2). See on vajalik kuuaruannete täiendamiseks. |
|
3. |
Euroalaväliste tehingupooltega seotud positsioonide jaotused sektorite kohta (vt tabel 2). Juhul kui ESA 2010 ei kohaldata, klassifitseeritakse sektorid SNA 2008 kohaselt. |
|
4. |
Kinnisvara eristamine mittefinantsvara all. Jaotus on vajalik, et anda mittefinantsvara kohta lisateavet ja jälgida pangandussektori kinnisvarasse tehtavate investeeringute suhtelist osatähtsust. |
|
5. |
Tuletisinstrumentide bilansiseisude eristamine sektori jaotuses muu vara ja muude kohustuste all (vt tabel 2). Jaotus on vajalik, et suurendada statistika kooskõla ja see täiendab kuuaruandlust. |
|
6. |
Omandiväärtpaberite jaotused investeeringute kohta noteeritud aktsiatesse, noteerimata aktsiatesse ja muudesse omandiväärtpaberitesse (vt tabel 2). Teave omandiväärtpaberite kauplemisvõimaluste kohta täiendab kuuaruandlust. |
|
7. |
Jaotused riikide kaupa ja positsioonid Euroopa Investeerimispangas, Euroopa stabiilsusmehhanismis, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis ja Ühtses Kriisilahendusnõukogus (vt tabel 3). See jaotus on vajalik monetaararengu täiendavaks analüüsiks, mis annab statistilist teavet liikmesriikide kohta nende võimaliku euro kasutuselevõtu osas ja võimaldab andmekvaliteedi kontrolli. Riikide jaotus tuleb esitada iga liikmesriigi kohta. Kui liiduga ühineb uus riik, algab jaotusi arvestav aruandlus selle liikmesriigi osas ühinemise kuupäeva kvartali vaatlusperioodist. Riikide kaupa jaotused tuleb esitada riikide kohta, mis liidust lahkuvad või on lahkunud; st eraldi jaotus välismaailma all (v.a EL). |
|
8. |
Mitterahaloomeasutuste euroalasiseste piiriüleste hoiuste ja laenude jaotus sektorite kaupa (vt tabel 3). See jaotus on vajalik, et hinnata iga liikmesriigi andmeesitaja positsioone tehingupooltega, kes on residendid muus euroala liikmesriigis. Kui uus liikmesriik võtab kasutusele euro, algab jaotusi arvestav aruandlus euro kasutuselevõtu kuupäeva kvartali vaatlusperioodist. |
|
9. |
Jaotused vääringute kohta (vt tabel 4). Vääringute jaotused on vajalikud laenude kohta, eristades iga euroalavälise liikmesriigi vääringuid, ja hoiuste, laenude ja võlaväärtpaberite kohta, eristades osutatud vääringuid (GBP, USD, CHF ja JPY). Jaotus on vajalik, et võimaldada finantsvoogude statistika arvutamist vahetuskursimuutustega kohandatud rahaagregaatide ja vastaskirjete kohta, kui need agregaadid hõlmavad kõiki vääringuid kokku. |
Tabel 3
Kvartaliseisud (jaotus riikide kaupa)
|
BILANSIKIRJED |
EL |
Välismaailm (v.a EL) |
|||||
|
|
|||||||
|
|
Muu euroala liikmesriik |
Euroalaväline liikmesriik |
Teatavad ELi institutsioonid (*1) |
|
sellest: Ühendkuningriik |
||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustelt |
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustelt |
|
|
|
|
|
||
|
valitsussektor |
|
|
|
|
|
||
|
Muud finantsvahendusettevõtted+finantsvahenduse abiettevõtted+varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad |
|
|
|
|
|
||
|
Kindlustusseltsid |
|
|
|
|
|
||
|
Pensionifondid |
|
|
|
|
|
||
|
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
|
|
|
|
|
||
|
mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
||
|
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustele |
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustele |
|
|
|
|
|
||
|
valitsussektor |
|
|
|
|
|
||
|
Muud finantsvahendusettevõtted+finantsvahenduse abiettevõtted+varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad |
|
|
|
|
|
||
|
Kindlustusseltsid |
|
|
|
|
|
||
|
Pensionifondid |
|
|
|
|
|
||
|
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
|
|
|
|
|
||
|
mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
||
|
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
||
|
sellest: valitsussektor |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
||
|
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
||
Tabel 4
Kvartaliseisud (jaotus vääringute kaupa)
|
BILANSIKIRJED |
Kõik vääringud kokku |
Euro |
ELi vääringud, v.a euro |
Liiduvälised vääringud |
Teatavad vääringud |
||||||
|
|
|
|
Kokku |
Iga ELi liikmesriigi vääring |
|
GBP |
USD |
JPY |
CHF |
||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustelt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustelt |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustelt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustelt |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
kuni üks aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
üle ühe aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustelt |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustelt |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustele |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustele |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustele |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustele |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
kuni üks aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
üle ühe aasta |
M |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
rahaloomeasutustele |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
mitterahaloomeasutustele |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
M |
M |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
||||||||||
|
M |
Kuuandmete nõuded, vt tabel 1. |
||||||||||
|
Q |
Kvartaliandmete nõuded, vt tabel 2. |
||||||||||
4. OSA
Ümberhindamise korrigeerimise esitamine finantsvoogude statistika koostamiseks
Ümberhindamise korrigeerimine on vajalik, kuna see võimaldab EKP-l arvutada finantsvooge. See annab teavet bilansis esitatud varade ja kohustuste perioodilõpu jääkide hinnamuutuste ja muude hindamise muutuste kohta. Ümberhindamise korrigeerimise all ei esitata varade ja kohustuste, mida ei vääringustata eurodes, vahetuskursi muutustest tulenevaid jääkide muutusi (vahetuskursi korrigeerimine voogude koostamiseks tuletatakse eraldi).
Miinimumnõuded seoses ümberhindamise korrigeerimise aruandlusega on esitatud tabelites 1A ja 2A. Laenude ja väärtpaberite ümberhindamise korrigeerimise aruandluse erisätted on toodud allpool.
1. Laenude ümberhindamine (sh osaline/täielik mahakandmine)
Ümberhindamise korrigeerimine peab näitama muutusi laenude seisudes, mille andmed esitati kooskõlas 2. ja 3. osaga, mis tulenevad laenude osalisest mahakandmisest, sh laenujäägi väärtuse lõplikust kustutamisest (täielik mahakandmine) ja osalise/täieliku mahakandmise tagasipööramisest. Samuti peaks korrigeerimine peegeldama laenukahjumiks tehtud eraldiste muudatusi, kui RKP otsustab, et bilansiseisud tuleb kirjendada ilma laenukahjumi eraldiseta kooskõlas artikli 8 lõikega 3. Ümberhindamise korrigeerimine tuleb kajastada koos erinevustega laenude võõrandamistest tulenevate laenuseisu muutuste (mille puhul bilansis kajastamise lõpetatakse) ja tehingu hinna vahel (näiteks müügihind). Samuti tähendab laenu omandamine aruandeseisust madalama hinnaga positiivset ümberhindamist.
2. Väärtpaberite hinna ümberhindamine
Väärtpaberite hinna ümberhindamise korrigeerimine kajastab väärtpaberite hindamises esinevaid kõikumisi, mis tekivad väärtpaberite noteerimise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. See korrigeerimine hõlmab muutusi, mis toimuvad vaatlusaja jooksul perioodilõpu bilansi seisudes, seoses muutustega väärtpaberite kirjendamise kontrollväärtuses, st võimalikku kasumit/kahjumit. Samuti võib see sisaldada hindamises toimunud muutusi, mis tulenevad väärtpaberitehingutest, st realiseeritud kasumist/kahjumist.
Emiteeritud võlaväärtpaberite osas ei ole kehtestatud aruandluse miinimumnõudeid. Kui andmeesitajad hindavad emiteeritud võlaväärtpabereid viisil, millega kaasnevad muutused nende perioodilõpu seisudes, võivad RKPd nende muutuste kohta andmeid koguda.
5. OSA
Statistikaaruandluse nõuded seoses laenude väärtpaberistamise ja muu laenude üleminekuga
1. Üldised nõuded
|
1.1. |
Andmed esitatakse kooskõlas artikli 8 lõikega 2, kohaldades asjakohastel juhtudel artikli 8 lõiget 3. Kõikide andmeühikute kohta esitatakse jaotused residentsuse ja laenuvõtja allsektori kohta vastavalt tabeli 5 veergude pealkirjadele. |
|
1.2 |
Eristatakse väärtpaberistamist ja muud laenude ülekandmist. Laene, mis võõrandatakse vaheetapis (warehousing phase), käsitletakse väärtpaberistatutena. Eristada tuleb väärtpaberistamist, milles osalevad euroala residentidest FVCd. Muude laenu ülekannete osas tuleb eristada, kas tehingupool on riigi RA või riigiväline euroala RA. |
|
1.3 |
Laenu ülekandeid tuleb eristada ka muutuste järgi, mis kaasnevad I lisa 2. ja 3. osa alusel esitatud laenuseisudega:
|
|
1.4 |
Kui ülekanne mõjutab laenude aruandeseisu, eristavad RAd täiendavalt ülekanded, mille puhul nad tegutsevad ülekantud laenu jäägi teenindajana. |
2. Laenu ülekannete aruandluse nõuded
|
2.1 |
RAd arvutavad laenude netoülekanded, lahutades kuus toimunud võõrandamised kuus toimunud omandamistest. Selleks kasutavad RAd omandamiste ja võõrandamiste tehinguväärtusi (st ostu ja müügi väärtust). |
|
2.2 |
RAd esitavad laenuülekannete andmed kooskõlas tabeliga 5a järgmiselt:
|
|
2.3 |
Punkti 2.2.a järgimise puhul, võivad RKPd anda RA-le juhise esitada laenuülekanded blokis 1, mitte blokis 2, kui ülekantud laenu teenindajana tegutseb muu riigisisene RA. RKPd nõuavad, et neid ülekandeid eristatakse statistikaaruandluses nendest, mida kannab üle ja teenindab sama RA. |
3. Ülekantud laenude jääkide aruandluse nõuded
|
3.1 |
RAd esitavad laenude kuulõpu seisud kooskõlas tabeliga 5b järgmiselt:
|
|
3.2 |
Kui andmed esitatakse punkti 3.1.a kohaselt ja RKPd annavad juhise määrata laenude ülekanded punkti 2.3 kohaselt, peavad RAd blokis 1 esitama muude riigisiseste RAde poolt ülekantud laenude seisud, mille osas nad tegutsevad teenindajana, kui neid ei esitata riigisiseste RAde seisudes kooskõlas I lisa 2. ja 3. osaga. RKPd kohustab eristama need seisud statistikaaruandluses nendest, mida kannab üle ja teenindab sama RA. |
|
3.3 |
Selleks, et EKP saaks õigesti korrigeerida väärtpaberistamistest ja muudest RA bilansside ülekannetest tulenevaid laenude ülekandeid, võivad RKPd RA-lt nõuda täiendavat teavet, mis selgitaks laenuseisude muutusi, eelkõige laenu ülevõtnud tehingupoole muutusi või teeninduskorralduse muutusi laenudes, mille bilansis kajastamine lõpetati, millest võivad tuleneda ümberliigitamise korrigeerimised. |
4. Ülekantud laenude seisu mõjutava ümberhindamise korrigeerimise aruandlusnõuded
|
4.1 |
RAd esitavad ümberhindamise korrigeerimise andmed kooskõlas tabeliga 5b, näidates punkti 3 alusel esitatud laenude kuulõpujääkide muutused, mis tulenevad laenude osalisest/täielikust mahakandmisest ja muutustest laenueraldistes (kui seisud esitatakse ilma eraldisteta). Ümberhindamise korrigeerimine kajastab ka mis tahes erinevust ülekantud laenude seisude ja omandamiste või võõrandamiste tehinguväärtuse vahel kooskõlas punktiga 2 laenu ülekandmise kuus. |
|
4.2 |
RAd esitavad andmed ümberhindamise korrigeerimise kohta kooskõlas tabeliga 5b järgmiselt:
|
6. OSA
Väikeste krediidiasutuste lihtaruandlus
Kui RKPd kohaldavad krediidiasutuste suhtes erandeid artikli 9 lõike 2 alusel, võivad nad vabastada krediidiasutused järgmistest nõuetest:
|
1. |
Jaotused vääringute kohta 2. osa punkti 4 kohaselt. |
|
2. |
Nõue eristada:
|
|
3. |
Jaotused sektorite kohta 3. osa punkti 3 kohaselt. |
|
4. |
Jaotused riikide kohta 3. osa punkti 7 kohaselt. |
|
5. |
Jaotused vääringute kohta 3. osa punkti 9 kohaselt. |
Lisaks võivad need krediidiasutused täita 2., 4. ja 5. osas osutatud statistikaaruandluse nõudeid, esitades andmeid ainult kord kvartalis ja kooskõlas kvartalistatistika suhtes artikli 7 lõikes 3 sätestatud tähtaegadega.
7. OSA
Bilansikirjete statistikaaruandluse nõuete kokkuvõte (1)
|
INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
BILANSIKIRJED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
TEHINGUPOOLTE JA EESMÄRKIDE LIIGID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
VÄÄRINGUD |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(*1) Eraldi andmed tuleb esitada Euroopa Investeerimispanga, Euroopa stabiilsusmehhanismi, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohta.
(1) Kuuandmete jaotused on rõhutatud kirjas, kvartaliandmete jaotused on tavalises kirjas.
(2) Kuuaruandluse tähtaegade jaotust kohaldatakse ainult laenude osas, mis on antud peamistele residentide sektoritele, v.a RAd, k.a euroala liikmesriikide valitsemissektor. Tähtaegade kaupa jaotus, mis seotud laenudega valitsemissektorile, mis ei ole euroala liikmesriikide keskvalitsus, on kvartaalne.
(3) Laenud, mis on antud euroala mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele. Lisaks sellele sisaldab tähtaegade jaotus andmeid kodumajapidamistele antud laenude eesmärgi kohta.
(4) Kuuaruandluse tähtaegade jaotust kohaldatakse ainult investeeringutele väärtpaberitesse, mille on emiteerinud euroalal asuvad RAd; investeeringud euroala valitsussektori poolt emiteeritud väärtpaberitesse esitatakse jaotuses „Kuni üks aasta“. Kvartaliandmetes esitatakse investeeringud euroala mitte-RAde emiteeritud väärtpaberitesse jaotustes „Kuni üks aasta“ ja „Üle ühe aasta“.
(5) Ainult tehingupooltega, kes on välismaailma residendid.
(6) Andmete esitamine etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste kohta on vabatahtlik, kuni pole osutatud teisiti.
(7) Laenude ja hoiuste puhul on nõutav igakuine jaotus allsektorite kaupa.
(8) Repode ja pöördrepode osas on jaotused nõutavad allsektorisse S.125 liigitatud kesksete vastaspoolte osas. Lisaks laenudele, hoiustele ja võlaväärtpaberitesse tehtud investeeringutele tuleb jaotused esitada tehingupoolte osas, kes on FVCd.
(9) Teatavate laenukirjete osas on nõutav kvartalijaotus iga liikmesriigi vääringute osas. Teatavate hoiuste, laenude ja väärtpaberiinvesteeringute osas on nõutav kvartali jaotus GBP, USD, JPY ja CHF vääringute osas.
II LISA
KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED JA MÄÄRATLUSED
1. OSA
Statistiline konsolideerimine ühe liikmesriigi piires
|
1. |
Igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriik“), koosneb andmeid esitav üldkogum rahaloomeasutuste statistilisse nimekirja kuuluvatest residentidest rahaloomeasutustest ja mitterahaloomeasutustest, kes on residendid ja krediidiasutused. Need asutused on:
Statistika eesmärgil konsolideerivad andmeesitajad oma kõikide samas liikmesriigis asuvate riigisiseste osakondade (registreeritud kontor või peakontor ja/või filiaalid) tegevuse. Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitletakse statistikas kui nende asukoha territooriumi residente. |
|
2. |
Andmeesitajad esitavad aruande oma riigiväliste üksuste tegevuse kohta järgmiselt:
|
2. OSA
Instrumendiliikide määratlemine
|
1. |
Tabelis on esitatud standardkirjeldused nende instrumendiliikide kohta, mille järgi riikide keskpangad (RKPd) kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad liigid vastavalt käesolevale määrusele. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldused ei ole ammendavad. Määratlustes tuginetakse ESA 2010-le. |
|
2. |
Esialgne tähtaeg (st tähtaeg emissiooni hetkel) tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid) või kui lunastamisega kaasneb teatav sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid). Etteteatamisaeg on ajavahemik, mis algab kuupäeval, kui omanik teatab kavatsusest lunastada instrument, ning lõpeb kuupäeval, mil omanikul on õigus see sularahasse konverteerida, ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone. Finantsinstrumente liigitatakse etteteatamisaja järgi ainult juhul, kui neil puudub kokkulepitud tähtaeg. |
|
3. |
Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumendi puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt“, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus. |
Tabel
Instrumendiliigid
VARADE LIIGID
|
Liik |
Põhiomaduste kirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ringluses olevad euro ja välisriikide pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Investeering finantsvarasse, mis tekib rahaliste vahendite liikumisega võlausaldajalt võlgnikule ja mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud. Siia kuuluvad ka andmeesitaja poolt hoiustena hoitavad varad. RKPd võivad selles osas nõuda täielikku liigitust sektorite kaupa.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Investeeringud võlaväärtpaberitesse, millega kaasnevad võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või neid võib turul tasaarvestada ning need ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad:
Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte lihtsalt võimalus. Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Omandiväärtpaberid esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes; tegemist on nõudega ettevõtte jääkväärtusele pärast seda, kui on täidetud kõikide võlausaldajate nõuded. Siia kuuluvad järgmised jaotused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Aktsiad või osakud, mille on emiteerinud investeerimisfond, mis on lepinguline või usaldusfond, mis investeerib finants- ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärk on elanikkonnalt vahendite kaasamine. Siia kuuluvad rahaturufondide poolt emiteeritud rahaturufondide aktsiad/osakud ja mitte-rahaturufondide emiteeritud aktsiad/osakud, mis on määratletud määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 1 lõikes 1. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Vara, mis ei ole finantsvara, sh põhivara (mittefinantsvara tooted, mida kasutatakse korduvalt või pidevalt enam kui ühe aasta vältel). Siia võivad kuuluda:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
„Muu vara“ on ülejäänut hõlmav kirje bilansi varade poolel ning seda määratletakse kui „Mujal hõlmamata vara“. RKPd võivad nõuda muude allkirjete esitamist lisaks neile, mis on osutatud käesoleva määruse „sellest“ jaotuse all. „Muu vara“ alla võib kuuluda:
„Muu vara“ hulka ei kuulu rahalise vara kujul olevad finantsinstrumendid (need kajastatakse teistes bilansi kirjetes), teatavad finantsinstrumendid, mis ei ole rahalise vara kujul, nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (need kirjendatakse bilansiväliselt) ning mitterahalised varad (need sisalduvad liigis 6). |
KOHUSTUSTE LIIGID
|
Liik |
Põhiomaduste kirjeldus |
||||||||||||||||||||||
|
Kohustuste liik „ringluses olev sularaha“ on ringluses olevad pangatähed ja mündid, mida emiteerivad või autoriseerivad monetaarasutused. See liik hõlmab EKP ja RKPde emiteeritud pangatähti. Ringluses olevad mündid on rahaagregaatide osa ja kuuluvad samuti selle liigi alla, kuigi õiguslikult on mündid valitsussektori, mitte RKP kohustus. Kui käibemünte emiteerib valitsussektor, kirjendab RKP selle kohustuse vastaskirje „muu vara“ all (vt liik 7) |
||||||||||||||||||||||
|
Andmeesitajate poolt kreeditoridele võlgnetavad summad (aktsiad, hoiused vm), mis vastavad I lisa 1. osas kirjeldatud omadustele, v.a kaubeldavate väärtpaberite või rahaturufondide aktsiate/osakute emissioonist tulenevad summad. Aruandluskava puhul jaguneb see liik üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks
Järgmist kirjet ei käsitleta hoiusena: usalduse alusel saadud vara (hoiused) ei näidata statistilises bilansis (vt „Usalduse alusel antud laenud“ liigis 2). |
||||||||||||||||||||||
|
Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Siia kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||
|
Arveldushoiused on hoiused, mis kuuluvad „Üleööhoiuste“ alla, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (näiteks krediitkorraldus, otsedebiteerimine, või ka deebet- või krediitkaart, e-raha tehing, tšekid vm), ilma olulise viivituse, piirangu või trahvita. Hoiused, mida saab sularaha ja/või hoiuse väljavõtmiseks kasutada ainult sama omaniku muu konto kaudu, ei ole arveldushoiused. |
||||||||||||||||||||||
|
Üleandmisõiguseta hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavat trahvi. See kirje hõlmab ka riigi poolt reguleeritavaid säästuhoiuseid, kui tähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane. Need liigitatakse vööndisse „üle kahe aasta“. Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varaseima tähtaja järgi. Kuigi tähtajalistel hoiustel võib olla võimalus varasemaks lunastamiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad teatavate trahvidega, ei loeta neid omadusi liigitamise puhul asjakohasteks |
||||||||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
Lisaks kuuluvad üle kaheaastase tähtajalise hoiuste hulka: hoiused (tähtajast olenemata), mille puhul intressimäärad ja/või muud tingimused on riigi õigusaktides kindlaks määratud ning mis on ette nähtud eriotstarbeks (nt eluasemekulude katmiseks) pärast kaheaastase tähtaja möödumist (ka siis, kui need kuuluvad nõudmise korral tagasimaksmisele). |
||||||||||||||||||||||
|
Üleandmisõiguseta hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ja mida ei saa sularahasse konverteerida ilma etteteatamiseta; enne tähtaja möödumist ei ole sularaha väljavõtmine võimalik või on võimalik ainult trahviga. Siia kuuluvad hoiuseid, mille puhul väljavõtmine on seadusest tulenevalt võimalik, kuid siseriiklikest tavadest lähtuvalt trahvide ja piirangutega (liigitatakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse), ning investeeringute kontod, millel puudub etteteatamisaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise osas kehtivad piirangud (liigitatakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse) |
||||||||||||||||||||||
|
Siia kuuluvad:
Lisaks hõlmavad hoiused, mida saab lõpetada etteteatamistähtajaga kuni kolm kuud üleandmisõiguseta arveldushoiuseid ja muud liiki jaehoiuseid, mis võivad küll seaduslikult olla nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral rakendatakse olulisi sanktsioone ja piiranguid. Hoiused, mida saab lõpetada etteteatamistähtajaga üle kolme kuu (sellest asjakohastel juhtudel: üle kahe aasta), hõlmavad investeerimiskontosid, mille puhul puuduvad etteteatamistähtaeg ja kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud. |
||||||||||||||||||||||
|
Andmeesitajate poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite eest (kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) saadud raha vastaskirje. Summad, mida andmeesitajad on saanud kolmandale isikule (st ajutine omandaja) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada „tagasiostulepingute“ alla, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte võimalus. See tähendab, et kogu risk ja tulu tehingu aluseks olevate väärtpaberite suhtes jääb andmeesitajatele. Järgmised repo-tüüpi tehingute variandid liigitatakse „tagasiostulepingute“ alla:
Repo-tüüpi tehingutes kasutatavad väärtpaberid kirjendatakse vastavalt varaliigi 3 „Võlaväärtpaberid“ all sätestatud eeskirjadele. Selle kirje alla kuuluvad ka tehingud kulla ajutiseks üleandmiseks sularahatagatise vastu. |
||||||||||||||||||||||
|
Rahaturufondide emiteeritud aktsiad ja osakud. See kajastab kogukohustust rahaturufondide aktsionäride ees. Samuti hõlmab see liik vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille MMF on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. |
||||||||||||||||||||||
|
Väärtpaberid, v.a andmeesitajate poolt emiteeritud osakud või rahaturuväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarvestada ning mis ei anna valdajale emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Siia kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
|
||||||||||||||||||||||
|
hübriidinstrumendid, mille algtähtaeg emiteerimisel on kuni kaks aastat, mille lepingust tulenev lunastamisväärtus emiteerimisvääringus tähtaja lõppemisel võib olla alla esialgse investeerimissumma, kuna tegemist on võla- ja tuletisinstrumendi omaduste ühendamisega. |
||||||||||||||||||||||
|
Aruandlusvormil hõlmab see liik summasid, mis tekivad andmeesitajate aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused andmeesitaja suhtes ja üldjuhul õigus saada osa asutuse kasumist ja asutuse likvideerimise korral osa omavahenditest. Selle liigi jaotused on järgmised:
|
||||||||||||||||||||||
|
„Muud kohustused“ on ülejäänut hõlmav kirje bilansi kohustuste poolel ning see on määratletud kui „Mujal hõlmamata kohustused“. RKPd võivad nõuda muude allkirjete esitamist lisaks neile, mis on osutatud käesoleva määruse „sellest“ jaotuse all. Muude kohustuste alla võivad kuuluda:
„Muude kohustuste“ hulgast võib välja arvata peaaegu kõik finantskohustustena esinevad finantsinstrumendid (need kajastatakse teistes bilansikirjetes), finantsinstrumendid, mis ei esine finantskohustustena, näiteks garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (need kirjendatakse bilansiväliselt) ning mittefinantskohustused, näiteks kapitalikirjed kohustuste poolel (need sisalduvad kirjes „Kapital ja reservid“). |
3. OSA
Sektorite määratlused
Sektorite liigitus liikmesriikides põhineb ESA 2010 standardil. Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne sektorite ülevaade, mis riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate kategooriatena käesoleva määruse kohaselt. Euroalal asuvad tehingupooled identifitseeritakse sektori järgi vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) poolt hallatavale statistilisele nimekirjale ja EKP poolt määratud tehingupoolte statistilisele liigitusele.
Väljaspool liikmesriike asuvate tehingupoolte sektori liigitus toimub kooskõlas SNA 2008-ga. Mõistet „rahaloomeasutus (RA)“ kasutatakse ainult liikmesriikide puhul. ELi väliste residentide liigitamises osutab mõiste RA SNA 2008 sektorite tähenduses keskpangale, hoiuseid kaasavale ettevõttele, v.a keskpank, ja rahaturufondile.
Tabel
Sektorite määratlused
|
Sektor |
Määratlus |
|
RAd |
Vt artikkel 1 |
|
Valitsemissektor |
Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010 punktid 2.111 kuni 2.113) |
|
Keskvalitsus |
See allsektor (S.1311) hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine (ESA 2010 punkt 2.114) Käesoleva määruse eesmärgil hõlmab keskvalitsus ka liidu institutsioonid ja asutused, mis liigitatakse valitsemissektoriks (S.13). |
|
Osariigi/liidumaa valitsus |
Kõnealune allsektor (S.1312) koosneb avaliku halduse üksustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit (ESA 2010 punkt 2.115). |
|
Kohalik omavalitsus |
Kõnealune allsektor (S.1313) hõlmab selliseid avaliku halduse asutuste liike, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010 punkt 2.116). |
|
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
Sotsiaalkindlustusfondide allsektor (S.1314) hõlmab kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikke institutsioonilisi üksusi, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana (ESA 2010 punkt 2.117). |
|
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
Investeerimisfondid vastavalt määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) määratlusele. Allsektor hõlmab kõiki ühisinvesteerimisettevõtjaid, v.a rahaturufondid, kes investeerivad finants- ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine. |
|
Muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad |
„Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide“ (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (ESA 2010 punktid 2.86 kuni 2.94). Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia allsektorisse kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95 kuni 2.97). Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. See allsektor hõlmab muu hulgas valdusettevõtteid, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010 punktid 2.98 kuni 2.99). |
|
Kindlustusseltsid |
Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010 punktid 2.100 kuni 2.104). |
|
Pensionifondid |
Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli muid hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105 kuni 2.110). |
|
Mittefinantsettevõtted |
Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.54). |
|
Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks (ESA 2010 punktid 2.118 kuni 2.128). Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010 punktid 2.129 kuni 2.130). |
|
Füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilise isiku õigusteta ühingud („Kodumajapidamiste“ alljaotus) |
Füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilise isiku õigusteta ühingud, v.a kvaasiettevõtetena asutatud üksused, turu jaoks tootjad (ESA 2010 punkt 2.119d). |
III LISA
ARUANDLUS KOHUSTUSLIKU RESERVI EESMÄRGIL
1. OSA
Üldeeskirjad
|
1. |
I lisa 2. osa tabelis 1 tärniga tähistatud lahtreid kasutatakse reservibaasi arvutamiseks määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) eesmärgil. Võlaväärtpaberite osas esitavad krediidiasutused tõendid reservibaasist välja arvatud kohustuste kohta või kohaldavad standardset mahaarvamist vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) näidatud kindlale protsendimäärale. Mustriga lahtrites tuleb väljad täita ainult krediidiasutustel, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet. |
|
2. |
Tabel 1 lahtrid, mis käsitlevad hoiuseid krediidiasutustes, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, ei hõlma andmeesitajate kohustusi asutuste ees, mis on EKP kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud, st asutused, mis on vabastatud muudel põhjustel kui saneerimismeetmed. Asutusi, mis on ajutiselt vabastatud kohustuslike reservide nõudest nende suhtes kohaldatavate saneerimismeetmete tõttu, käsitatakse asutustena, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet ning seetõttu on kohustused nende asutuste ees hõlmatud käesoleva osa tabeliga 1. Selle tabeliga on hõlmatud ka kohustused asutuste ees, kes seoses kindlasummalise vähendamise kohaldamisega ei pea tegelikult täitma Euroopa Keskpankade Süsteemi kohustusliku reservi nõuet. |
|
3. |
Olenevalt andmete kogumise riiklikust süsteemist ning ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud mõistete ja liigituspõhimõtete täielikku järgimist, võivad krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, esitada alternatiivina reservibaasi arvutamiseks vajalikud andmed, v.a andmed vabalt kaubeldavate instrumentide kohta vastavalt tabelile allpool, kui see ei mõjuta I lisa 2. osa tabelis 1 mustrita lahtrites esitatud positsioone. |
|
4. |
Allpool toodud tabelile vastav aruandlus peab rangelt järgima kooskõla I lisa 2. osa tabeliga 1.
Tabel Reservibaas
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. OSA
Erinõuded krediidiasutusi hõlmava ühinemise korral
|
1. |
Krediidiasutuste ühinemise korral arvutatakse ühendava asutuse reservibaas hoidmisperioodil, mis vahetult järgneb ühinemisele, kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 12, agregeerides selle reservibaasi ja ühendatava asutuse reservibaasi, nagu ühinemine poleks toimunud, kasutades statistilist teavet, mis esitatakse käesoleva määruse alusel. |
|
2. |
Kui lõikes 1 osutatud ühinemisega seotud ühendavat asutust ei liigitata lihtsustatud aruandlusega asutuseks, on käesoleva määruse kohaselt esitatava statistilise teabe viiteperioodid lõikes 1 osutatud arvutuse eesmärgil järgmised:
|
|
3. |
Kui lõikes 1 osutatud ühinemisega seotud ühendav asutus liigitatakse lihtsustatud aruandlusega asutuseks, on käesoleva määruse kohaselt esitatava statistilise teabe viiteperioodid lõikes 1 osutatud arvutuse eesmärgil järgmised:
|
|
4. |
Lõikes 1 osutatud arvutus on asjakohane ka edasiste hoidmisperioodide osas, mille puhul kehtib järgmine:
|
(1) Reservibaas, arvutatud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2.osa tabeli 1 („Kohustused”) järgmiste veergude summana: (a)-(b)+(c)+(d)+(e)+(f)-(g)+(h)+(i)+(j)+(k)
(2) Andmeesitajad võivad täita seda aruandlusnõuet vabatahtliku aruandluse korras, s.t nad võivad esitada kas tegelikud andmed (kaasa arvatud nullväärtus) või kasutada märget „andmed puuduvad”. Kui andmeesitaja otsustab esitada tegelikud andmed, ei saa edaspidi kasutada märget „andmed puuduvad”.
(3) Arvutatakse järgmise põhjal: määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2.osa tabeli 1 („Kohustused”) veerg l või käesoleva määruse I lisa 2. osa tabeli 1 veerud n
IV LISA
MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM
Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.
|
1. |
Edastamise miinimumnõuded:
|
|
2. |
Täpsuse miinimumnõuded:
|
|
3. |
Mõistete vastavuse miinimumnõuded:
|
|
4. |
Andmete parandamise miinimumnõuded: Tuleb järgida EKP ja asjaomaste RKPde sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus. |
V LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus ja selle muudatused
|
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1). |
|
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1375/2014, 10. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2014/51) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 77). |
VI LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EL) nr 1071/2013 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 2 |
Artikli 2 lõige 5 ja I lisa 1. osa punkt 1.3 |
|
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
|
Artikli 3 lõige 2 |
- |
|
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 1 punkti b alapunkt ii |
|
Artikli 3 lõige 4 |
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 5 lõiked 1 ja 3 |
Artikli 5 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõige 4 |
- |
|
Artikli 5 lõige 5 |
- |
|
Artikli 6 punktid a kuni c |
Artikli 5 lõige 1, esimese lõigu punktid c ja d |
|
Artikli 6 lõige d |
- |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 8 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 8 lõige 2 |
|
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 3 |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt a |
Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punkt a |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt b |
Artikli 9 lõike 1 teine lõik ja artikli 9 lõike 5 teine lõik |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt c |
Artikli 2 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt d |
Artikli 9 lõige 2 |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt e |
Artikli 9 lõike 10 esimene lõik |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt f |
Artikli 9 lõige 3 |
|
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 4 |
|
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 6 |
|
Artikli 9 lõige 4 |
- |
|
Artikli 9 lõige 5 |
Artikli 9 lõike 7 esimene lõik |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikkel 14 |
|
Artikli 14 lõige 2 |
I lisa 3. osa punkti 8 kolmas lõik |
|
Artikli 14 lõike 3 esimene lause |
I lisa 3. osa punkti 7 kolmanda lõigu teine lause |
|
Artikli 14 lõike 3 teine lause |
Artikli 2 lõike 7 teine lõik |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 18 |
|
I lisa 1. osa 1. jagu |
I lisa 1. osa |
|
I lisa 1. osa 2. jagu |
- |
|
I lisa 2. osa |
I lisa 2. osa |
|
I lisa 3. osa |
I lisa 3. osa |
|
I lisa 4. osa |
I lisa 4. osa |
|
I lisa 5. osa |
I lisa 5. osa |
|
I lisa 6. osa |
I lisa 6. osa |
|
I lisa 7. osa |
I lisa 7. osa |
|
II lisa 1. osa punkt 1 |
II lisa |
|
II lisa 1. osa punkti 2 alapunkt a |
Artikli 6 lõige 1 |
|
II lisa 1. osa punkti 2 alapunkt b |
II lisa 1. osa punkti 2 alapunktid a ja c |
|
II lisa 1. osa punkti 2 alapunkt c |
II lisa 1. osa punkti 2 alapunktid b ja d |
|
II lisa 2. osa |
II lisa 2. osa |
|
II lisa 2. osa 3. punkti viimane lause |
Artikli 9 lõige 9 |
|
II lisa 3. osa |
II lisa 3. osa |
|
III lisa 1. osa 1. jagu |
III lisa 1. osa |
|
III lisa 2. osa 1. jagu |
Artikkel 6 |
|
III lisa 2. osa 2. jao punkt 2.1 |
Artikli 2 lõige 24 |
|
III lisa 2. osa 2. jao punktid 2.2 ja 2.3 ja tabel |
III lisa 2. osa |
|
III lisa 2. osa 2. jao punkt 2.4 |
Artikli 11 lõiked 3 ja 4 |
|
IV lisa |
IV lisa |