(1)

COVID-19 puhang ning erakorralised meetmed viiruse leviku piiramiseks ja elude kaitsmiseks on põhjustanud Euroopa Liidus suure ja pikaajalise majandusšoki. 2020. aasta kolmandas kvartalis oli ELi SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga peaaegu 4,2 % väiksem. 2020. aasta teisest poolest alates on majandus hoogsalt taastunud, kuid mitte täiel määral ning kuna nakkusjuhtumite arv on uuesti suurenenud, tähendab see ilmselt mõõdukat majanduslangust ja taastumise aeglustumist 2021. aasta teises pooles (1).

(2)

Nii riikide kui ka ELi tasandi poliitikameetmed COVID-19 pandeemiale reageerimiseks on olnud COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju piiramisel väga olulised. Lühendatud tööaegade kasutamine ja sarnased meetmed töökohtade säilitamiseks on siiani aidanud piirata majandustegevuse vähenemisest tingitud töötuse kasvu. ELi tasandil suurenes töötuse määr 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis vähem kui ühe protsendipunkti võrra. Poliitikameetmeid on toetatud paindliku rahastamisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuste (CRII (2) ja CRII+) (3) ning eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (4) raames.

(3)

Tulevikus aitavad meie majandust ümber kujundada kriisist tingitud muutused tarbimisharjumustes ning rohe- ja digipööre, mida toetavad Euroopa roheline kokkulepe (5) ja Euroopa digistrateegia (6). On sektoreid, mis ei pruugi mõnda aega täielikult või üldse mitte taastuda ning ettevõtjad võivad kriisist väljudes olla rahalistes raskustes (7). Kuigi Euroopa rohelise kokkuleppega edendatakse meie majanduskasvu strateegiat ja 2050. aastaks peaks üleminek rohelisemale majandusele kogu ELis kaasa tooma kuni kaks miljonit lisatöökohta, (8) ähvardab teatavaid sektoreid ja piirkondi töökohtade koondamine. Sellised arengusuunad võivad tuua kaasa töötuse suurenemise lühiajalises perspektiivis, samas kui uute kvaliteetsete töökohtade loomine võib sõltuvalt majandusväljavaadetest ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolust aega võtta. Kasvav tööpuudus ja suurem tööturult kõrvalejäämine põhjustavad oskuste kaotsimineku, mis võib mõjuda kahjulikult nii asjaomastele isikutele kui ka majandusele tervikuna. Ilma tõhusate oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmeteta võib töötus muutuda püsivaks.

(4)

Kõige suurem kahju tekib vajalike poliitikameetmete võtmata jätmisega ilmselt noortele. Noorte töötuse määr on võrreldes üldise töötuse määraga kasvanud 2020. aasta esimeses kvartalis kolm korda rohkem (9). Veel aastaid võib seda põlvkonda mõjutada hilisem tööturule sisenemine.

(5)

Tõenäoliselt mõjutab kriis negatiivselt ka nende rühmade olukorda tööturul, kes on sellel ebasoodsas olukorras või alaesindatud, näiteks naised, vanemaealised töötajad, madala kvalifikatsiooniga töötajad, puuetega inimesed, maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavad inimesed, LGBTIQ-inimesed, romad ning muud etnilised ja rassivähemused, keda ohustab tõrjutus või diskrimineerimine, samuti rändajataustaga inimesed. Kuigi keskmine naiste tööhõive määr ELis on kõrgem kui kunagi varem, on paljudel naistel endiselt takistusi tööturule tulekul ja sellel püsimisel ning nende tööhõive määra tuleks parandada (10).

(6)

ELi ja liikmesriikide tasandil on vaja strateegilist lähenemisviisi, et minna pandeemiast tingitud erakorralistelt meetmetelt järk-järgult üle meetmetele, mida on majanduse taastamisel vaja tööjõu ja kapitali ümberpaigutamise protsessi lihtsustamiseks. EL ja liikmesriigid peaksid tegutsema koos, et edendada dünaamilist, töövõimalusterohket ja kaasavat majanduse taastamist ning hõlbustada rohe- ja digipööret Euroopa tööturul. Tähelepanu tuleks pöörata ohtudele, mis kaasnevad erakorraliste meetmete järkjärgulise kaotamisega, kui ei kehtestata uusi tõhusaid poliitikameetmeid töötajate ja ettevõtete toetamiseks.

(7)

Et toetada tööturustaatuste vahelist liikumist majanduse taastamise ning rohe- ja digipöörde kontekstis, on vaja sidusat aktiivse tööturupoliitika vahendite kogumit, mis sisaldaks ajutisi töölevõtu- ja üleminekustiimuleid, oskuste poliitikat ja paremaid tööhõiveteenuseid (edaspidi „toimivad tööhõive aktiivse toetamise meetmed“ või „EASE-meetmed“).

(8)

Tööhõive toetamine õigel ajal ja läbimõeldult võib tuua kasu töötajatele ja ettevõtetele ning majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Kriisist mõjutatud majandussektorite töötajad võivad õigeaegse ja aktiivse toetamise korral suurema tõenäosusega leida kvaliteetseid töökohti laienevates sektorites, nt rohe- ja digisektoris või uuenduslike ärimudelitega sektorites, ning ka sotsiaalmajanduses ja muudes sektorites, kus on puudu kvalifitseeritud tööjõust, näiteks tervishoiu- ja hooldussektoris.

(9)

Tööturul võivad tõhusalt toimida ajutised töölevõtustiimulid, et edendada kvaliteetsete töökohtade loomist olukorras, kus majanduse taastumise algetappides on majanduskasv tagasihoidlik. Need stiimulid peaksid olema sihipärased ja kavandatud selliselt, et hõlbustada töökohavahetusi ja töökohtade loomist, mida ilma nende stiimuliteta ei oleks toimunud. Sihtrühmade hulka võivad kuuluda haavatavad ja alaesindatud elanikkonnarühmad, sealhulgas tööturule sisenevad noored. Kasulik võib olla just õpipoisiõppe toetamine, et arendada tööturul nõutavaid oskusi ja aidata tuua noori tööhõivesse. Lisaks võivad üleminekustiimulid, mis soodustavad koondamisohus olevate töötajate palkamist uute tööandjate poolt, selliseid üleminekuid lihtsustada ja suurendada oskuste pakkumist laienevates sektorites. Sellisetele meetmetele on heaks täienduseks ettevõtluse toetamine, milles pööratakse erilist tähelepanu noortele, naistele ja sotsiaalsetele ettevõtjatele ning aidatakse neil muu hulgas toime tulla VKEde suurimate murekohtadega, nagu regulatiivsed kohustused, hilinenud maksed ja juurdepääs rahastamisele.

(10)

Majandusalase kirjanduse põhjal võib tööhõive määr tänu töölevõtustiimulitele keskmiselt suureneda rohkem kui muud liiki aktiivse tööturupoliitika abil. Koos koolitusprogrammidega on neil keskpikas ja pikas perspektiivis suurim mõju, sest need aitavad parandada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja oskusi. Töölevõtu- ja üleminekustiimulid koos töökohapõhise kutseõppega võivad tööturu jaoks oluliste oskuste pakkumisel olla tõhusamad kui muud koolitusvormid. Seda ohtu, et nende stiimulite abil loodaks töökohti, mis oleks niikuinii loodud, saab vähendada sihipäraste meetmetega, seirega ja pidevas tööhõives püsimise nõuetega. Pealegi on see oht kriisiolukorras väike ning töölevõtu- ja ümberõppemeetmetel on suurema tõenäolisusega positiivne mõju (11).

(11)

Tööturu vajadustele vastavad oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalused võivad tööturu oluliste struktuursete muutuste taustal tuua suurt kasu kõigile ettevõtetele ja töötajatele, kuid eelkõige neile, kes on koondatud või koondamisohus. Need meetmed peaksid põhinema asjakohasel oskuste prognoosimisel ja individuaalsel lähenemisviisil ning tagama töötajatele juurdepääsu individuaalsetele koolitusõigustele. Lühikesed koolituskursused võivad lisaks sellele, et need toetavad avaliku ja erasektori sidusrühmade partnerlussuhteid, olla siinkohal suure tähtsusega ja neid saab sertifitseerida mikrokvalifikatsioonitunnistustega.

(12)

Töökohavahetust edendavad tõhusad poliitikameetmed tuleks kombineerida hästi toimivate ja suure institutsioonilise suutlikkusega tööturuasutustega, kes suudavad pakkuda tööotsijate vajadustele vastavat tuge, sealhulgas digiteenuste suurema kasutamise kaudu.

(13)

Kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikus (12) ja praktika kvaliteediraamistikus (13) on antud juhiseid ja kirjeldatud parimaid tavasid, mis muutuvad majanduse taastamise kontekstis veelgi asjakohasemaks. Õpipoisiõppe pakkumisel tuleks eelkõige toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), sealhulgas ajutiste töölevõtupreemiate või vajaduse korral tööjõukulude vähendamise kaudu.

(14)

Sotsiaalpartneritel on oluline roll majanduse varasemast paremaks taastamisel ning dialoogi kaudu saavad nad ühtlasi olla abiks pandeemiast tingitud tööhõivealaste ja sotsiaalsete tagajärgedega ning rohe- ja digipöördega seotud väljakutsetega tegelemisel. Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistikuga edendatakse muu hulgas nende kaasamist restruktureerimismeetmetesse, muutuste prognoosimisse ja oskustega seotud vajaduste kindlakstegemisse.

(15)

Ettevõtete restruktureerimise kontekstis on väga tähtis lihtsustada tööjõu ümberpaigutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1023 (14) tagatakse, et rahalistes raskustes elujõulised äriühingud pääsevad ligi tõhusatele varajase hoiatamise vahenditele ja ennetava restruktureerimise raamistikele, et nad saaksid jätkata oma tegevust. Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlevas ELi kvaliteediraamistikus (15) on antud ülevaade headest tavadest oskuste ja koolitusvajaduste prognoosimiseks ettevõtete restruktureerimisel.

(16)

Euroopa uue tööstusstrateegia (16) eesmärk on üleilmselt konkurentsivõimeline, kliimaneutraalne, puhas, ringluspõhine ja digitaliseeritud Euroopa tööstus. Selle keskmes on Euroopa tööstusökosüsteemid, mis hõlmavad kõiki väärtusahelas osalejaid alates ettevõtetest akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste, teenuseosutajate ja tarnijateni. Ökosüsteemide kindlakstegemine võib anda kasuliku raamistiku oskustega seotud vajaduste väljaselgitamiseks.

(17)

Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus saada abi, et suurendada töötaja või ettevõtjana tegutsemise väljavaateid, sealhulgas abi töö otsimisel ja koolituseks, samas kui töötingimused peaksid vastama kvaliteedikriteeriumidele (17).

(18)

Et edendada kaasatust, tuleb tööturustaatuste vahelisel liikumisel tagada võrdsed võimalused, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Tähtsal kohal peaksid olema madala kvalifikatsiooniga või väheste oskustega täiskasvanud ning rändajataustaga inimesed. Samuti ei tohiks jätta kõrvale ühtki piirkonda – suurtest linnadest kuni maa- või rannikupiirkondade või äärealadeni kogu ELis, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad.

(19)

Võttes arvesse raskusi, millega noored kogu ELis silmitsi seisavad, võeti vastu noorte tööhõive toetamise pakett, (18) et luua neile võimalused, mis aitavad neil püsivalt tööturule lõimuda. Vastusena sellele on liikmesriigid vastu võtnud kaks nõukogu soovitust, et tugevdada noortegarantiid (19) ja kutseharidust ja -õpet, (20) ning rakendavad neid nüüd.

(20)

Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava (21) on põhjalik kava toetamaks rohkemate ja paremate oskuste arendamist, et inimestel oleks lihtsam muutuva tööturuga kohaneda. Lisaks kutsutakse oskuste paktis (22) üldsust ja erasektori organisatsioone ühendama jõud, et võtta konkreetseid meetmeid, mis aitavad Euroopa elanikel oma oskusi täiendada või ümber õppida.

(21)

EASE-meetmete paketid on kõige tulemuslikumad, kui neid toetavad üldises riigi kestliku rahanduse kontekstis õiged raamtingimused, sh ajakohased tööturuasutused, ettevõtjate investeerimis-, turule sisenemise, kasvu- ja turult väljumise takistuste kõrvaldamine, tõhus maksude ja hüvitiste süsteem ning hästitoimiv avalik haldus. Seda olulisem on rakendada nõukogus Euroopa poolaasta raames vastu võetud seonduvaid riigipõhiseid soovitusi, et aidata majandusel taastuda ja tagada selle kestlikkus.

(22)

Et tööturuprobleeme majandustegevuse taastamise ning rohe- ja digipöörde kontekstis lahendada, tuleb eraldada EASE-meetmete rahastamiseks piisavad vahendid. Liikmesriigid peavad valdkondadeüleselt tagama, et liidu programmide ja vahendite raames ei toimu topeltrahastamist. Samuti peavad nad tagama, et toetusmeetmed vastavad riigiabieeskirjadele, kui see on asjakohane.

(23)

Aktiivsete tööturumeetmete ja avalike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamise meetmete toetamiseks võib kasutada struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (23) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), (24) aga ka õiglase ülemineku fondi, (25) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), (26) ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavat taasteabi (REACT-EU) (27) ning Brexitiga kohanemise reservi (28). Liikmesriigid võivad saada toetust ka tehnilise toe instrumendist, (29) et töötada välja ja teha reforme oskuste ning aktiivse tööturupoliitika valdkonnas.

(24)

Käesolevas soovituses kirjeldatud meetmeid, millega toetada töökohtade loomist ja tööhõivet, eelkõige neid, millega lahendada seonduvates riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud asjakohaseid probleeme, võib sidusate reformi- ja investeerimispakettide osana toetada taaste- ja vastupidavusrahastust. Liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatavad EASE-meetmed peaksid vastama taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruses (30) sätestatud rahastamiskõlblikkus- ja hindamiskriteeriumidele. Reeglina ei saa sellest rahastust rahastada jooksvaid kulusid, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, ning sellest saab rahastada vaid reforme ja investeeringuid, millel on püsiv mõju ja mis toovad kaasa struktuursed muutused juhtimises või asjakohases poliitikas. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse toetust ainult siis, kui komisjon on andnud liikmesriigi välja pakutud üksikutele meetmetele positiivse hinnangu, nõukogu on taaste- ja vastupidavuskavad heaks kiitnud ning asjaomased eesmärgid ja sihid on rahuldavalt täidetud.

(25)

Nõukogu järeldustes 2021. aasta Euroopa poolaasta kohta (31) soovitatakse liikmesriikidel näha oma taaste- ja vastupidavuskavadega ette olulised reformid ja investeeringud tööturu, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Komisjon on liikmesriikidele taaste- ja vastupidavuskavade kohta koostatud suunistes (32) rõhutanud, et need kavad peaksid olema võimalus jõuliselt poliitiliselt reageerida, toetades tööhõivepoliitikas üleminekut töökohtade säilitamise soodustamiselt kvaliteetsete töökohtade loomisele ja töökohavahetuse soodustamisele, et hõlbustada ja kiirendada struktuurseid muutusi,

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.