(1)

Otsusega 95/196/EÜ (1) kiitis komisjon heaks põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava Soome põhjapoolsetes piirkondades (edaspidi „põhjapiirkondade abikava“), nagu Soome on ühinemisakti artikli 143 kohaselt teatanud, et saada luba ühinemisakti artikli 142 alusel. Otsus 95/196/EÜ asendati komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsusega K(2009) 3067 (2). Kõnealune otsus asendati komisjoni otsusega (EL) 2018/672 (3).

(2)

Kuna otsusega (EL) 2018/672 Soomele antud luba rakendada põhjapiirkondade abikava aegub 31. detsembril 2021, tuleb vastu võtta uus otsus.

(3)

Ühinemisakti artiklis 142 osutatud pikaajalist riiklikku abi antakse selleks, et tagada põllumajandusliku tegevuse säilimine põhjapoolsetes piirkondades, mille komisjon on kindlaks määranud.

(4)

Võttes arvesse ühinemisakti artikli 142 lõigetes 1 ja 2 osutatud tegureid, peaks kõnealuse artikli kohane abi piirduma piirkondadega, mis asuvad 62. paralleelist põhja pool või kõnealuse paralleeli lähialal ja mida mõjutavad sarnased ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti raskeks. Asjaomased haldusüksused peaksid olema vallad (kunta), sealhulgas eespool nimetatud piirkondades asuvad muudest valdadest ümbritsetud vallad, isegi kui need ei vasta samadele tingimustele.

(5)

Selleks et hõlbustada kava haldamist ja koordineerida seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1305/2013 (4) ja (EL) nr 1307/2013 (5) kohase toetusega ning riiklike abikavadega, on asjakohane hõlmata käesoleva otsuse alusel abi saavate piirkondade hulka need samad vallad, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 2 teise lõigu kohaselt piiritletud alade hulka Mandri-Soome maaelu arengu programmis 2014–2020.

(6)

Võrdlusperiood, mille suhtes tuleb arvesse võtta põllumajandusliku tootmise arengut ja üldist toetustaset, peaks olema sama mis otsuses (EL) 2018/672 ning hõlmama põllumajandusliku tootmise puhul 1991., 1992. ja 1993. aastat.

(7)

Ühinemisakti artikli 142 kohaselt peaks antava abi kogusumma olema piisav selleks, et Soome põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid see ei tohi viia olukorrani, kus abi kokku ületab toetuse määra ühinemiseelsel võrdlusperioodil. Kõnealuse artikli kohase maksimaalse lubatud abitaseme kindlaksmääramisel on seega vaja arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika kohast sissetulekutoetust. 2020. aasta andmete alusel tuleks kehtestada suurimaks aastaseks abisummaks 574,5 miljonit eurot, mis on arvutatud kuueaastase perioodi keskmisena ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

(8)

Suurim keskmine aastane abisumma tuleks jagada loomakasvatuse, taimekasvatuse ja muude põhjapiirkondadele antava abi kategooriate vahel. Lehmapiimatoodangu puhul on asjakohane kehtestada eraldi suurim keskmine aastane abisumma, millest piisab tootmise säilitamiseks Soome põhjapiirkondades.

(9)

Käesolevas otsuses sätestatud piirmäärade raames tuleb abi anda igal aastal tootmistegurite (loomühikud ja hektarid) alusel.

(10)

Põhjapõtradega seotud abi tuleb anda loomapõhiselt ja see peab piirduma põhjapõtrade traditsioonilise arvuga Soome põhjapiirkondades. Metsamarjade ja seente ladustamise toetust tuleks lubada maksta kilogrammi kohta ning piima ja liha transportimise ja loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenustega seotud toetust tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

(11)

Lehmapiima tõhusa tootmise stiimuli säilitamiseks tuleks lubada maksta toetust piima kilogrammi kohta.

(12)

Selleks et võimaldada viivitamatult reageerida volatiilsusele ja säilitada põllumajanduslik tegevus Soome põhjapoolsetes piirkondades, on asjakohane lubada Soomel igaks kalendriaastaks kehtestada abisumma sektori kohta abikategooria ja tootmisühiku raames.

(13)

Seoses sellega peaks Soome oma põhjapoolsetes piirkondades abi diferentseerima ja määrama kindlaks aastased abisummad vastavalt ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmele ning muudele objektiivsetele, läbipaistvatele ja õigustatud kriteeriumidele, mis on seotud ühinemisakti artikli 142 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud eesmärkidega: säilitada asjaomaste piirkondade kliimatingimustega sobiv traditsiooniline esmatootmine ja -töötlemine, täiustada põllumajandustoodete tootmis-, turustus- ja töötlemisstruktuure, hõlbustada selliste toodete müümist ning tagada keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmine.

(14)

Selleks et tagada korrapärased maksed kalendriaastas, tuleks lubada Soomel maksta abi konkreetse aasta eest, tehes tootmistegurite ja tootmisühikute esialgsetel prognoosidel põhinevaid ettemakseid, ning maksta piimatootmise toetust tegelikul tootmisel põhinevate igakuiste maksetena.

(15)

Tootjate ülemäärast hüvitamist tuleb vältida alusetute maksete sissenõudmisega enne järgmise aasta 1. juunit.

(16)

Vastavalt ühinemisakti artikli 142 lõikele 3 ei tohiks käesoleva otsuse kohaselt antud abi põhjustada seda, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas ületaks üldise tootmise tase traditsioonilise tootmise taset.

(17)

Seepärast on vaja kehtestada iga abikategooria kohta rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv, sealhulgas eraldi piimalehmade maksimumarv, mis ei ületa võrdlusperioodide arvu.

(18)

Piimalehmade arvu puhul tuleks arvesse võtta võrdlusperioodidest alates toimunud toodangumahu kasvu tootmisteguri kohta. Seepärast kehtestati otsusega (EL) 2018/672 rahastamiskõlblike piimalehmade maksimumarv.

(19)

Abi andmisel põhjapõtrade aretamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks tuleks vältida ülemäärast hüvitamist, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (6) artikli 213 kohaselt antavat abi.

(20)

Selleks et tagada taimekasvatuses põllumajandusmaa paindlik kasutamine eri tootmissektorite vahel, peaks suurim lubatud pindala olema 944 300 hektarit, millest rohumaad võib olla kuni 481 200 hektarit.

(21)

Kasvuhoonekultuuride puhul tuleb kehtestada eraldi suurimaks lubatud pindalaks 203 hektarit, mis vastab Soome põhjapiirkondade traditsioonilisele tootmispinnale.

(22)

Kui kategooria tootmistegurite arv ületab asjaomase aasta maksimumarvu, tuleb vähendada rahastamiskõlblike tootmistegurite arvu tootmistegurite vastava arvu võrra sellel kalendriaastal, mis järgneb maksimummäära ületamise aastale.

(23)

Vastavalt ühinemisakti artikli 143 lõikele 2 peab Soome edastama komisjonile teavet abi rakendamise ja mõju kohta. Abi pikaajalise mõju paremaks hindamiseks ning võttes arvesse, et abimäärad on vaja kehtestada kuueaastaste perioodide keskmisena, on asjakohane anda aru abi sotsiaal-majandusliku mõju kohta ning esitada aastaaruanded, mis sisaldavad finants- ja muud rakendusega seotud teavet, mis on vajalik käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks.

(24)

Soome peaks tagama, et abisaajate suhtes võetakse asjakohased kontrollmeetmed. Kõnealuste meetmete tõhususe ja abikava rakendamise läbipaistvuse tagamiseks peaksid kõnealused kontrollmeetmed olema võimalikult täpselt kohandatud selliste kontrollmeetmetega, mida on võetud ühise põllumajanduspoliitika alusel.

(25)

Kuna põhjapiirkondadele antav abi on tihedalt seotud muude põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse toetusmeetmetega, mis on sätestatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, (7) tuleks käesoleva otsuse kohaldamisaeg viia vastavusse kõnealuse määrusega.

(26)

Selguse huvides tuleks otsus (EL) 2018/672 tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. Teabe- ja kontrollmeetmeid käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada kuni 1. juunini 2022,