Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32021D1441

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1441, 3. august 2021, millega muudetakse otsust (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/37)

ELT L 314, 6.9.2021, p. 17–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1441/oj

6.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/17

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1441,

3. august 2021,

millega muudetakse otsust (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/37)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 4 lõike 1 punkte d ja e, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 9 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2017/933, 16. november 2016, otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40) (2), eelkõige selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) (3) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele riigi pädevusest tulevate otsuste tegemiseks. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks.

(2)

Otsustamispädevuse delegeerimise menetlust tuleks täpsustada seoses selliste riigi pädevusest tulenevate otsustega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma neid otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(3)

24. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu seada sisse tiheda koostöö EKP ja Bulgaaria Vabariigi vahel (4) ning EKP ja Horvaatia Vabariigi vahel (5). Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et teatavate ülesannete täitmiseks seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriigis, kelle rahaühik ei ole euro, võib EKP anda juhiseid selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui nimetatud artikli kohaselt on sisse seatud tihe koostöö. Seepärast on asjakohane lisada sellised juhised nende aktide hulka, mille EKP võib vastu võtta tööüksuste juhtidele delegeerimise teel vastavalt otsuse (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) asjakohastele sätetele.

(4)

Keerukat hindamist vajavatel juhtudel ei tehta riigi pädevusest tulenevat otsust mitte delegeeritud otsusena, vaid vastuväidete mitteesitamise menetluses. Täpsustada tuleks, et võib esineda ka juhtumeid, kus küsimuse tundlikkuse tõttu – mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – tuleks riigi pädevusest tulenev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusena.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (6) on krediidiasutustele antud teatavatel tingimustel võimalus liigitada ilma järelevalveasutuse eriloata esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba loa saanud. Sellega seoses on asjakohane lubada nende otsuste delegeerimist, millega kiidetakse heaks taoliste instrumentide emiteerimisest tulenevad krediidiasutuste põhikirja muudatused, kui EKP hinnangul on kohaldatavad tingimused täidetud.

(6)

Järelevalve alla kuuluva olulise üksuse ühinemine või jagunemine võib nõuda üksuse põhikirja muutmist, et kajastada selle üksuse olukorda ühinemise või jagunemise tulemusena. Sellistel juhtudel võetakse ühinemise või jagunemise järelevalvealasel hindamisel arvesse ka sellest tulenevaid muudatusi üksuse põhikirjas, olenemata sellest, et nende muudatuste heakskiitmise suhtes kohaldatakse eraldi järelevalvemenetlust. Seepärast on asjakohane lubada põhikirja muudatuste heakskiitmise otsuste delegeerimist juhtudel, kui need muudatused tulenevad ühinemisest või jagunemisest.

(7)

Seetõttu tuleb otsust (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„osaluse omandamine“ (acquisition of a holding) – a) otsese või kaudse osaluse omandamine muu üksuse kapitalis või hääleõiguses, sh uue üksuse asutamise tagajärjel, v.a oluline osalus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(*) artikli 22 tähenduses; ja b) iga sellise omandamisega riigisiseste õigusnormide kohaselt samaväärne tehing; (*1)

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).“;"

b)

punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17)

„kõrvalteenused“ (non-core support services) – krediidiasutuse põhitegevust toetavad kõrvalteenused, sealhulgas haldusteenused, klienditeenindus, võlgade sissenõudmise teenused, e-allkirjad või muud samalaadsed teenused;“;

c)

lisatakse järgmine punkt 19:

„19)

„reguleeritud üksus“ (regulated entity) – reguleeritud üksus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (*2) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1).“;"

d)

lisatakse järgmine punkt 20:

„20)

„EKP juhend järelevalvealase lähenemisviisi kohta konsolideerimisele pangandussektoris“ – EKP veebisaidil avaldatud sellise pealkirjaga dokument, mis sisaldab põhimõtteid usaldatavusnõuete täitmise järelevalve lähenemisviisi kohta, mida EKP järgib, kui ta teeb kindlaks, kas krediidiasutuse poolt konsolideerimise tulemusel rakendatud kord tagab tema riskide usaldusväärse juhtimise ja katmise, ning mis on vastu võetud ja mida aeg-ajalt muudetaks vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

e)

lisatakse järgmine punkt 21:

„21)

„tundlikkus“ (sensitivity) – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikule ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes on varasemalt kohaldatud või kohaldatakse praegu rangeid järelevalvemeetmeid, nt varase sekkumise meetmed; b) kavandatavast otsusest kujuneb selle vastu võtmisel pretsedent, mis võib tulevikus muutuda EKP suhtes siduvaks; c) kavandatava otsusega võib selle vastu võtmisel kaasneda negatiivne meedia- või avalik tähelepanu; või d) EKPga tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teatab EKP-le kavandatava otsusega mittenõustumisest.“;

2)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Riigi pädevusest tulenevaid otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena, kui riigi õigusaktide kohaselt peab järelevalveasutus hindama krediidiasutuse strateegilisi meetmeid või hindamise keerukusest või küsimuse tundlikkusest tulenevalt peab need vastu võtma vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a   Tööüksuste juhid esitavad riigi pädevusest tuleneva otsuse, mis vastab artiklites 4 kuni 14 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses, kui selle riigi pädevusest tuleneva otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluse kohaselt.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)

järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)

positiivsete hindamiste heakskiitmisel EKP poolt, kui riigi õigusaktid ei nõua järelevalveotsust;

c)

vastuste või aruannete heakskiitmisel EKP poolt tulenevalt osalevate liikmesriikide ametiasutuste taotlustest seoses riigi pädevusega;

d)

EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on loonud tiheda koostöö.“;

3)

artikli 4 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

mõju omandava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

4)

artikli 5 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

omandamisest tulenev mõju omandava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

5)

artikli 6 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

mõju müüki teostava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

6)

artikli 7 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

varade või kohustuste müügist tulenev mõju müüki teostava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

7)

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

ühinemisest tulenev mõju järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühinemise hindamist teostatakse kooskõlas asjaomaste riigi õigussätetega, võttes arvesse kehtivaid EKP juhendeid, sealhulgas EKP juhendit järelevalvealase lähenemisviisi kohta konsolideerimisele pangandussektoris, samuti riigi pädevate asutuste poliitilisi seisukohti, suuniseid või muid akte.“;

8)

artikli 9 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

jagunemisest tulenev mõju järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või üksuste omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

9)

artikli 11 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

teenuse osutaja on liidus asutatud reguleeritud üksus, kellel on edasiantud tegevuse osas tegevusluba; või“;

10)

artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

muudatused, mis puudutavad järelevalve alla kuuluva olulise üksuse aktsiakapitali, kui:

i)

seonduv omavahendite otsus (s.t kapitaliinstrumentide liigitamine esimese taseme kapitali põhiomavahenditeks või omavahendite vähendamine) on samuti delegeeritud; või

ii)

järelevalve alla kuuluv oluline üksus on klassifitseerinud emissiooni vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 3 teise lõigu sätetele ja EKP leiab, et järelevalve alla kuuluva olulise üksuse poolt kõnealuse lõigu punkti b kohaselt esitatud teade vastab teavitamisnõuetele.“;

b)

lisatakse järgmine punkt f:

„f)

muudatused, mis kajastavad üksnes EKP poolt eelnevalt heaks kiidetud ühinemisest või jagunemisest tulenevaid muudatusi.“

Artikkel 2

Üleminekusäte

Otsuse (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) sätteid kohaldatakse muutmata kujul jätkuvalt juhul, kui kõnealuse otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud mis tahes toimingu heakskiitmise taotlus, mida ei ole muudetud, esitati EKP-le enne käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1)   ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)   ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(3)  Euroopa Keskpanga 31. jaanuari 2019. aasta otsus (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/4) (ELT L 55, 25.2.2019, lk 7).

(4)  Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (EKP/2020/30) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 1).

(5)  Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, , millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

Top