(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, ning Vahemeres ka selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse alammõõte.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile d kohaldatakse Vahemere põhjalähedaste liikide püügiga seotud lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2017 ja kõikide ülejäänud liikide suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2019.

(3)

Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt vastu võetud tagasiheitekavad võivad sisaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e osutatud nõudeid, sealhulgas varude kaitseks kehtestatud alammõõdu kehtestamist.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikliga 15a ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 on komisjonile antud õigus kehtestada tagasiheitekavade vastuvõtmisega ja lossimiskohustusega liikidega seoses kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud, et tagada mereorganismide noorisendite kaitse. Kõnealuste artiklite kohaselt võib teha kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu osas vajaduse korral erandi määruse (EL) 2019/1241 IX lisas kehtestatud alammõõtudest.

(5)

Itaalia esitatud soovitust, Vahemere nõuandekomisjoniga konsulteerimist ning STECFi nõuannet ja määruse (EL) 2019/1241 jõustumist arvesse võttes kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/3 (4) alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022 kohaldatav tagasiheitekava perekonda Venus spp. kuuluvate karpide (edaspidi „veenuskarbid“) kohta Itaalia territoriaalvetes. Veenuskarpide puhul kohaldatakse aga varude kaitseks kehtestatud alammõõdu vähendamist 22 mm-le vaid ühe aasta jooksul, st kuni 31. detsembrini 2020. Samas kehtestati varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate veenuskarpide püügile erand seoses kõrge ellujäämismääraga kuni 31. detsembrini 2022.

(6)

Itaalia on ainus liikmesriik, kellel on otsene huvi majandada veenuskarpide püüki GFCMi geograafiliste alapiirkondade 9, 10, 17 ja 18 alla kuuluvates Itaalia territoriaalvetes. 2. märtsil 2020 esitas Itaalia ühise soovituse, millega taotles delegeeritud määruses (EL) 2020/3 veenuskarpide varude kaitseks kehtestatud alammõõdu osas tehtud erandi pikendamist 31. detsembrini 2022.

(7)

STECF (täpsemalt STECFi täiskogu 20-01) (5) vaatas Itaalia esitatud ühise soovituse läbi määruse (EL) 2019/1241 artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja sihte silmas pidades.

(8)

STECF märkis, et uues ühises soovituses esitatud sageduste jaotused (2017–2019) võimaldavad oletada, et alates sellest ajast, kui delegeeritud määruse (EL) 2016/2376 (6) raames hakati 2017. aastal esimest korda kohaldama varude kaitseks kehtestatud väiksemat alammõõtu (25 mm asemel 22 mm), on Marche piirkonna teatavate alade varude puhul täheldatud 22 mm-st suuremate isendite arvukuse suurenemist. STECF jõudis isegi järeldusele, et piirkondades, mille kohta on olemas piisavalt andmeid, tundub varude seisund olevat stabiilne või paranemas. STECF leiab, et majandamiskavas on sätted, mis aitavad hallata veenuskarpide populatsiooni püügi määra tõenäoliselt tõhusamalt kui tingimused, mis kehtisid enne 2017. aastat. Lisaks sellele jõudis STECF järeldusele, et kuna veenuskarpide puhul on vähendatud alammõõt ikkagi suurem kui nende suguküpsussuurus (andmete kohaselt on see 15–17 mm), siis ilmselt varude taastumise võime ei halvene ja mõju noorisendite püügi määrale on tõenäoliselt väike.

(9)

Komisjon leiab, et praeguseks ühises soovituses ja STECFi hinnangutes (STECF 19-02 ja 20-01) talle kättesaadava teabe põhjal on varude kaitseks kehtestatud alammõõdu osas tehtav erand kooskõlas Itaalia territoriaalvete veenuskarpide varu kestliku majandamise eesmärkidega. Ehkki STECF märgib, et Marche ja Apuulia piirkonda käsitlev teave ei olnud nii põhjalik, leiab komisjon, et veenuskarpide populatsiooni struktuur neis piirkondades on viimase kahe aastaga paranenud ja tõendab varude head majandamist. Komisjon leiab, et kuna veenuskarpide puhul on väiksem alammõõt ikkagi suurem kui nende suguküpsuse saavutamise suurus (andmete kohaselt on see 15–17 mm), siis on erandi mõju noorisendite püügi määrale tõenäoliselt väike ning kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 18. Väiksem alammõõt on aidanud vähendada püügitegevuse mõju mereökosüsteemile, sest tragimiseks kasutatud ala vähenes oluliselt. See näitab, et varude kaitseks kehtestatud alammõõdu kavandatud vähendamine oleks kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklites 15 ja 18 sätestatud tehniliste meetmetega. Eespool esitatud järeldusi arvesse võttes on asjakohane lubada kohaldada taotletud erandit kuni 31. detsembrini 2022. Lisaks märgib komisjon, et kooskõlas Itaalia riikliku majandamiskavaga jälgib Itaalia rangelt veenuskarpide varu seisundit komisjonile igal aastal saadetavate aruannetega.

(10)

Ühises soovituses esitatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3.

(11)

Seetõttu tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/3 vastavalt muuta.

(12)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,