(1)

ELi toimimise lepingu artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus tagatakse isikutele piirikontrolli puudumine sisepiiridel. Schengeni acquis’ kohaselt võib sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. See hõlmab ka ELis seaduslikult elavaid ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikke, kes võivad liikuda vabalt ka kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(2)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra seoses koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustava uue koroonaviiruse 2019. aastal alanud ülemaailmse puhanguga. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19 võib käsitada pandeemiana.

(3)

Viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned on mõjutanud õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, nagu näiteks sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad jääma teatavaks ajaks karantiini. Need meetmed on mõnel juhul avaldanud mõju kodakondsusest sõltumatule piirikontrolli puudumisele Schengeni ala sisepiiride ületamisel.

(4)

Nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 (1) määratletakse üldpõhimõtted ja ühised kriteeriumid, sealhulgas ühised künnised, mida võtta arvesse, kui kaalutakse vaba liikumise piiranguid COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Sellega luuakse ka ühine raamistik seoses võimalike meetmetega suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate puhul. Selles soovitatakse liikmesriikidel oma tegevust koordineerida ning teavitada üldsust piiravate meetmete kehtestamisest.

(5)

Võttes arvesse, et ELi toimimise lepingu artiklis 26 osutatud isikute vaba liikumine siseturul on tihedalt seotud ELi toimimise lepingu artiklites 67 ja 77 osutatud piirikontrolli puudumisega isikute puhul Schengeni ala sisepiiridel, ning selleks, et austada Schengeni acquis’ ühtsust ja terviklikkust, tuleks käesoleva soovitusega tagada, et kui liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d, mis käsitleb piirikontrolli puudumist sisepiiridel mis tahes kodakondsusega isikute puhul, kasutavad nad sama koordineeritud lähenemisviisi.

(6)

Seepärast peaksid liikmesriigid, kui nad tagavad Schengeni ala sisepiiridel piirikontrolli puudumise mis tahes kodakondsusega isikute puhul, kohaldama ka soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud põhimõtteid, ühiseid kriteeriume ja ühist meetmete raamistikku.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda.

(8)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (2) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul kujutab käesolev soovitus endast Schengeni acquis’ edasiarendamist vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(11)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (5) artikliga 3.

(12)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (7) artikliga 3,