(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Ühendkuningriiki ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

Pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist 31. jaanuaril 2020 ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) („väljaastumisleping“) jõustumist algas Ühendkuningriigi jaoks üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020. Väljaastumislepingu kohaselt asutatud ühiskomitees liidu ja Ühendkuningriigi poolt enne 1. juulit 2020 vastu võetud ühekordse otsusega võib seda perioodi pikendada ühe või kahe aasta võrra. Sel ajal kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis jätkuvalt liidu õigust, sealhulgas Euroopa poolaastaga seotud õigust.

(3)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Ühendkuningriigi kohta. Selles hinnati Ühendkuningriigi edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (4) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Ühendkuningriigi edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(4)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(5)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(6)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (5) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(7)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(8)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu Ühendkuningriigis piirkondade lõikes tõenäoliselt erinevad. Sellega kaasneb märkimisväärne oht, et piirkondlikud erinevused suurenevad Ühendkuningriigis veelgi. Praegune olukord nõuab sihipäraseid poliitilisi meetmeid.

(10)

Ühendkuningriik esitas 30. aprillil 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 7. mail 2020 oma 2020. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja võlareeglit. 13. juulil 2018 soovitas nõukogu Ühendkuningriigil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (6) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019.–2020. aastal 1,6 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni üldhinnang kinnitab ohtu, et 2019.–2020. aastal ning 2018.–2019. ja 2019.–2020. aasta kokkuvõttes kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks soovitatud kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale. Andmed 2019.–2020. aasta eelarve täitmise kohta saadakse 2020. aasta sügisel.

(12)

Valitsuse 2019.–2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarvepuudujääk suureneb 2,2 %-lt SKPst 2019.–2020. aastal 2,5 %-le SKPst 2020.–2021. aastal. Prognooside kohaselt suureneb see 2021.–2022. aastal 3,1 %ni SKPst ja väheneb 2024.–2025. aastaks 2,4 %ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019.–2020. aastal väheneb hinnanguliselt 83,2 %ni SKPst, peaks 2019.–2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt vähenema 2020.–2021. aastal 82,9 %ni. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium ei tundu aga enam realistlik, kuna selles ei võeta arvesse COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju. Programmi prognoosides ei võeta arvesse ka meetmeid, millest Ühendkuningriik teatas COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale on Ühendkuningriik võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. Lähenemisprogrammi prognoosid neid meetmeid ei sisalda, kuid neid võetakse arvesse komisjoni 2020. aasta kevadprognoosis. Eelarvemeetmed moodustavad ligikaudu 5,5 % SKPst ning hõlmavad töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja ettevõtete toetamist ning sotsiaalkindlustuse meetmeid. Lisaks on Ühendkuningriik teatavaks teinud meetmed, millel ei ole otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust. Nende meetmete hulka kuuluvad laenugarantiid mahus ligikaudu 16 % SKPst. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Ühendkuningriigi valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020.–2021. aastal –10,7 % SKPst ja 2021.–2022. aastal –6,2 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt jõudma 2020.–2021. aastal 102,5 %ni SKPst ja 2022. aastal 100,2 %ni SKPst. Lähenemisprogrammi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis ei võeta arvesse COVID-19 pandeemia mõju ning seetõttu erinevad võla- ja eelarvepuudujäägi prognoosid oluliselt komisjoni prognoosidest.

(15)

Kuna Ühendkuningriik kavatses 2020.–2021. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(16)

Praegune COVID-19 kriis on tekitanud majandus- ja sotsiaalpoliitilisi probleeme, mida ei ole kogetud aastakümneid. Prognooside kohaselt suureneb töötus 2020. aastal peaaegu 3 protsendipunkti võrra 6,7 %ni ja väheneb 2021. aastal veidi, jõudes 6 %ni (2019. aastal oli see 3,8 %). Ühendkuningriigi valitsus on võtnud erakorralisi meetmeid šoki negatiivse mõju leevendamiseks. Otsese fiskaaltoetuse kulud sõltuvad nõudlusest, kuid võivad ulatuda ligikaudu 110 miljardi naelsterlingini (5,5 % SKPst), millele lisandub 330 miljardit naelsterlingit (16 % SKPst) pangalaenude krediidigarantiisid. Kasutusele on võetud lühendatud tööajaga töötamise kavad, et kaitsta tööhõivet, ning võetud on ka meetmeid füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks. Ajutiselt on laiendatud üldtoetuse süsteemi (Universal Credit) ettemaksete kasutamise ulatust ja sellele juurdepääsu ning üldist krediidi saamise õigust on ajutiselt pikendatud kaheteistkümne kuuni. Kohalikud omavalitsused peavad saama ka ühekordset lisarahastust, et toetada majanduslikult haavatavaid inimesi ja leibkondi. Valitsus teatas ka hüpoteeklaenumaksete kolmekuulisest moratooriumist eluasemeomanikele, kes on COVID-19 pandeemia tõttu raskustes.

(17)

Ettevõtete finantsseisundi toetamiseks on Inglise Pank alandanud panga intressimäära kaks korda, kokku 0,75 %-lt 0,1 %-le, vähendanud Ühendkuningriigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0 %-le, mis varasemalt pidi jõudma 2020. aasta detsembriks 2 %ni, suurendanud võlakirjade ostu programmi 645 miljardi naelsterlingini ja lisaks valitsuse laenugarantiidele suurendanud toetust kommertspankade laenuandmisele reaalmajandusele. Valitsus pakkus sektoritele kinnisvaramaksu aastast moratooriumi, käibemaksu tasumise edasilükkamist ja rahalisi toetusi väiksematele ettevõtetele. Garantiide ja kombineeritud toetustena on likviidsustoetust antud laenukava „Coronavirus Business Interruption Loan Scheme“ raames ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kelle käive jääb alla teatava künnise, kasutades mitmesuguseid ettevõtluse rahastamise tooteid, nagu vaba tagasimaksega krediidiliinid ja muud tooted, sealhulgas tähtajalised laenud. Lisaks on kõikidele tegevusvaldkondadele tehtud kättesaadavaks üldine kava VKEde, aga ka suuremate ettevõtete likviidsuse tagamiseks, mis võib hõlmata investeerimistoetust. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet.

(18)

COVID-19 pandeemia on toonud esile puudused Ühendkuningriigi tervishoiusüsteemide valmisolekus ja suutlikkuses sellistele puhangutele reageerida, eelkõige rajatiste, töötajate ja varustuse osas. Selle tulemusena on kogu Ühendkuningriigis loodud COVID-19 patsientidele hädaolukorra meetmena ajutisi välihaiglaid. Riigi töötlevat tööstust kutsuti eeldatava nõudluse katmiseks tungivalt üles muutma oma tootmisliine, et kiiresti toota täiendavaid meditsiiniseadmeid, näiteks ventilaatoreid. COVID-19 kriis on veelgi suurendanud tervishoiutöötajate nappust. Sarnaste kriiside ohjamine tulevikus nõuab investeeringuid Ühendkuningriigi tervishoiusüsteemidesse, sealhulgas tulemuslikke ja hästi rahastatud rahvatervise meetmeid. Nende investeeringute eesmärk peaks olema tagada vajalikud rajatised ja seadmed ning vajalik kvalifitseeritud tööjõud ning üldises plaanis suutlikkus osutada kõiki eeldatavaid tavapäraseid tervishoiuteenuseid paralleelselt COVID-19 või sarnaste nakkushaigustega patsientide raviga.

(19)

Praegune kriis avaldab tõenäoliselt suuremat mõju kõige haavatavamatele inimestele, süvendades vaesust. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht suurenes juba enne kriisi, hoolimata rekordiliselt madalast tööpuudusest. Suur on ka palgavaesus ja laste vaesus. Sotsiaaltoetuste kärpimine ja reformid võivad õõnestada Ühendkuningriigi maksusoodustuste süsteemi tugevat vaesust vähendavat mõju. Võimalik oleks suurendada toetust kõige haavatavamatele, sealhulgas vaesuses elavatele lastele, eriti arvestades, et kriis suurendab eeldatavasti veelgi sissetulekute ebavõrdsust.

(20)

Tööjõu tootlikkuse parandamine on Ühendkuningriigi jaoks jätkuvalt suur probleem. Ühendkuningriigis on ühe töötunni tootlikkus märkimisväärselt väiksem kui enamikus teistes arenenud majandusega riikides ning see on vaevalt suurem kui enne finantskriisi. SKP kasv on tulenenud tööhõive kasvust, kusjuures lähiminevikus ei ole tootlikkus peaaegu üldse suurenenud. Pingelisest tööturuolukorrast hoolimata on Ühendkuningriigi tööjõu tootlikkus püsinud alates 2018. aasta algusest üldiselt samal tasemel. Ka reaalpalga kasv on olnud aeglane. Paljud Ühendkuningriigi piirkonnad on suhteliselt vaesed ning oskustesse ja taristusse tehtavate investeeringute tase on suhteliselt madal. Madalapalgaliste inimeste piiratud karjäärivõimalused mõjutavad negatiivselt tootlikkust ning ühtlasi suurendavad vaesust. Selline olukord tõenäoliselt jätkub ja võib COVID-19 kriisi tõttu isegi süveneda. Hiljutine pandeemia tekitab ka Ühendkuningriigi haridus- ja koolitussüsteemidele märkimisväärseid probleeme, eelkõige seoses distantsõppe ja erineva juurdepääsuga struktureeritud õppele. Sellest tulenevalt on võimalik tootlikkust suurendada, tegeledes laiapõhjaliste probleemidega, nagu vähene investeerimine seadmetesse, taristusse ning teadus- ja arendustegevusse ning oskuste, eelkõige põhi- ja tehniliste oskuste nappus. Ühendkuningriigi eesmärk on investeerida rohkem teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning parandada olemasolevate tehnoloogiate kasutamist kogu majanduses.

(21)

Majanduse taastumise toetuseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. Ühendkuningriigis on püsiv eluasemepuudus. Samal ajal kui elamuehituse maht jääb endiselt allapoole taset, mida on vaja prognoositud nõudluse rahuldamiseks, on tekkimas tootmisvõimsuse piirangud. Maaturu range reguleerimise tõttu on uute eluasemete jaoks kättesaadava maa suurus ja asukoht piiratud, eriti suurte linnade ümbruses. Ehitussektor on eluasemete ning energiatõhususe ja kliimaga seotud tulevaste eesmärkide saavutamisel endiselt võtmetähtsusega, kuigi elumajade vanuse ja nende aeglase asendamise tõttu on nende kütmiseks kuluva energia vähendamine keeruline. Pärast aastakümneid kestnud avaliku sektori alainvesteeringuid on valitsus hakanud tegelema taristupuudujäägiga. Taastuvatesse energiaallikatesse investeerimisel on tehtud julgustavaid edusamme ja energiasektoris on saavutatud heitkoguste märkimisväärne vähenemine. Kliimaneutraalsuse poole liikumisel esineb aga endiselt probleeme kogu majanduses. Ühendkuningriigi maantee-, raudtee- ja lennundusvõrkude kasutamine on ületamas läbilaskevõimet ning see suurendab ummikuid ja õhusaastet. Ühendkuningriik soovib olla heiteta sõidukite valdkonnas esirinnas, kuid enamik raudteevõrgust ei ole veel elektrifitseeritud. Kuigi kiudoptiliste võrkude katvus on Ühendkuningriigis endiselt tagasihoidlik, kasvab kiudoptiliste võrkude turul konkurents, kuna valitsus suurendab märkimisväärselt avaliku sektori toetust kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtule. Selliste investeeringutega digitaristusse peavad aga kaasnema paremad digioskused, kuna Ühendkuningriigis on struktuurne IT-valdkonna oskuste puudus.

(22)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse Euroopa poolaasta raames kuni üleminekuperioodi lõpuni.

(23)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Ühendkuningriik kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

(24)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta lähenemisprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Ühendkuningriigile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist.

(25)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.