(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles nimetati Portugali ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Portugali kohta. Selles hinnati Portugali edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Portugali edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 26. veebruaril 2020. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Portugalis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige põhjustavad netoväliskohustuste suur maht, era- ja valitsemissektori võlg ning viivislaenude suur osakaal tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes haavatavust.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Portugali julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu Portugalis tõenäoliselt piirkondade lõikes erinevad, eelkõige suuresti turismist sõltuvates piirkondades, nagu Algarve, ning äärepoolseimates piirkondades, nagu Madeira ja Assoorid. Sellega kaasneb oluline risk, et piirkondlikud ja territoriaalsed erinevused Portugalis suurenevad. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

16. mail 2020 esitas Portugal oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Portugali suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja võlareeglit. 13. juulil 2018 soovitas nõukogu Portugalil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (7) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 0,7 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni üldhinnang kinnitab, et 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks soovitatud kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale. Võttes aga arvesse üldise vabastusklausli aktiveerimist, ei ole Portugali puhul edasised sammud märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames õigustatud.

(12)

Valitsus ei esitanud oma 2020. aasta stabiilsusprogrammis makromajanduslikku stsenaariumi ning prognoose, mis käsitlevad valitsemissektori eelarvepositsiooni ja valitsemissektori võla suhet SKPsse, isegi 2020. aasta kohta. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt võib aga iga 30 tööpäeva pikkune piirangute periood – st ligikaudu 1,5 kuud – vähendada aastast SKPd keskmiselt 6,5 protsendipunkti. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus. Eelarveprognoosidega on seotud riskid, mis on tingitud avaliku sektori hüppeliselt suurenenud tingimuslikest kohustustest, mis tulenevad mõnest avaliku sektori ettevõttest ja COVID-19ga seotud erasektorile suunatud meetmetest. Need lisanduvad juba varem kokku lepitud tingimuslikele kohustustele.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Portugal võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammis on nende meetmete hinnanguline mõju eelarvele esitatud kas kuu- või aastaarvestuses, esitamata 2020. aastaks prognoositud aastast koondnäitajat. Nende meetmete hulgas on ühekordne eritoetus ettevõtetele äritegevuse taasalustamiseks (508,0 miljonit eurot või 0,3 % SKPst), lihtsustatud skeem töösuhte ajutiseks katkestamiseks või tavapärase tööaja vähendamiseks („lay-off simplificado“) (373,3 miljonit eurot või 0,2 % SKPst kohaldamiskuu kohta) ning tervishoiusüsteemi ostetud isikukaitsevahendid (0,1 % SKPst kohaldamiskuu kohta) (8). Komisjoni hinnangul võivad nende meetmetega seotud otsesed eelarvekulud moodustada 2020. aastal kokkuvõttes umbes 2,5 % SKPst. Lisaks on Portugal teatavaks teinud meetmed, millel ei ole reeglina otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele likviidsustoetust ning mille mahuks hinnatakse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt ligikaudu 25,1 miljardit eurot või 12,5 % SKPst. Nende meetmete hulgas on käibemaksu, üksikisiku ja äriühingu tulumaksu ja sotsiaalmaksete edasilükkamine (7,9 miljardit eurot või 3,9 % SKPst) ning riigi tagatud krediidiliinid ja muud sarnased algatused (4,0 miljardit eurot või 2,0 % SKPst). Üldiselt on Portugali võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Portugali valitsemissektori eelarvepuudujääk komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal 6,5 % SKPst ja 2021. aastal 1,8 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt saavutama 2020. aastal haripunkti 131,6 % ja langema 2021. aastal 124,4 %-le.

(15)

Kuna Portugal kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(16)

COVID-19 pandeemia algas Portugalis 2020. aasta märtsi alguses, pannes riigi tervishoiusüsteemi suure surve alla. Selleks et haiguse levikut maksimaalselt piirata ja surmajuhte vähendada, kehtestas valitsus ajavahemikuks 18. märtsist kuni 2. maini 2020 põhiseaduse kohase eriolukorra ning rakendas kiiresti mitmesugused ranged piirangumeetmed. Portugal võttis meetmeid tervishoiusüsteemi reageerimisvõime parandamiseks ja nakkuste kõvera tasandamiseks, et haiglaid mitte üle koormata. Riiklikud ja üleilmsed piirangumeetmed on enamikus sektorites majandustegevust tunduvalt vähendanud, mõjutades eriti tugevalt turismi ja sellega seotud tegevusi, ning kahjustanud Portugali sotsiaalseid ja majanduslikke väljavaateid, eriti mikroettevõtjaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Majandus peaks prognooside kohaselt 2020. aastal kahanema 6,8 % ja 2021. aastal kasvama 5,8 %.

(17)

Selleks et vähendada COVID-19 pandeemia vahetut mõju inimeste tervisele, tehakse tervishoiusüsteemile suuri kulutusi. Vaja on investeeringuid, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, tagada kriisidele reageerimise suutlikkuse, sealhulgas intensiivravi, testimise ning tehnoloogiliste uuringute ja meditsiinialaste rakendusuuringute parandamiseks vajalikud seadmed, tooted ja taristu ning üldine juurdepääs teenustele, sealhulgas väljaspool linnapiirkondi ja äärepoolseimates piirkondades (Madeiral ja Assooridel). COVID-19 puhangu alguses oli tasapisi hakatud rakendama kava riiklikes haiglates uue juhtimismudeli kasutuselevõtuks, mis näeb haiglatele ette ka oluliselt suuremad aastaeelarved. Selle kindel rakendamine praegusel ajal võib aidata suurendada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. COVID-19 on näidanud, kui haavatavad on Portugalis pikaajalise hoolduse asutused, kus nakkusjuhtude määr on olnud kõrgem. Kuigi pikaajalise hoolduse territoriaalne kättesaadavus on viimasel aastakümnel paranenud, on üldine juurdepääsumäär kõigis riigi piirkondades madal. Samas prognoositi juba enne COVID-19 puhangut, et tervishoiukulutuste osakaal SKPs suureneb pikaajalises perspektiivis märkimisväärselt. Jätkuvad jõupingutused tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemi tõhususe ja suutlikkuse suurendamiseks on vajalikud nii praeguse kriisi kui ka elanikkonna vananemisega seotud probleemidega toimetulekuks.

(18)

Pärast pidevaid positiivseid arenguid tööturul alates 2014. aastast seisab Portugal nüüd pandeemia tagajärjel silmitsi erakordsete tööhõiveprobleemidega. Komisjoni prognoosi kohaselt suureneb töötus 2020. aastal 9,7 %ni aktiivsest elanikkonnast ja väheneb 2021. aastal 7,4 %ni, mis on suurem näitaja kui 2019. aasta 6,5 %. Tööhõive toetamiseks ja töökohtade kadumise riski maandamiseks on Portugal lihtsustanud ja kohandanud töösuhte ajutist katkestamist või tavapärase tööaja vähendamist võimaldava skeemi kasutamist. Liidu ja riiklike programmide sihipärane kasutamine võib aidata säilitada töökohti ja majandustegevust, eriti VKEde puhul. Taastumisetapis on personaliseeritud ja sihipärasel aktiivsel tööturupoliitikal, eelkõige täiendus- ja ümberõppel otsustav roll tööjõu töövalmiduse säilitamisel. Tööandjate, haridus- ja koolitusasutuste ning avalike tööturuasutuste vaheline koostöö on tööle võetud inimeste arvu suurendamisel keskse tähtsusega.

(19)

COVID-19 pandeemia nõuab meetmeid, et leevendada sotsiaalseid tagajärgi ja kaitsta haavatavas olukorras olevaid inimesi, et ebavõrdsus ei kasvaks. Nende meetmete hulgas on töötushüvitiste skeemid ja sissetulekutoetus kõige enam mõjutatud töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ebatüüpilises töösuhtes olevatele inimestele, juurdepääs teenustele ja tööturule naasmist edendavad meetmed. Sotsiaalvaldkonna riikliku erandolukorrakava rakendamine koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga võib toetada kohest ja koordineeritud reageerimist kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks. Poliitikamuudatused (nt miinimumsissetuleku, eakate täiendava solidaarsustoetuse, pensionide ja perehüvitiste suurendamine), mille eesmärk oli peatada sotsiaalsiirete viimastel aastatel aset leidnud tulemuslikkuse vähenemine, on avaldanud positiivset mõju tulujaotusele. Sotsiaalsiirded (v.a pensionid) vähendasid aga Portugalis vaesuse ohus oleva elanikkonna osakaalu 2018. aastal vaid 23,8 %, mis on oluliselt väiksem näitaja kui liidu keskmine 34 %. Lisaks on miinimumsissetuleku skeem piisavuse poolest üks liidu nõrgematest, tagades sissetuleku, mis moodustab riigi vaesuspiirist vaid 40 %.

(20)

Kuna kasutusele tuli võtta suhtlemisdistantsi meetmed, suurendab COVID-19 pandeemia oluliselt vajadust kasutada digitehnoloogiat, et tagada jätkuv juurdepääs haridusele, koolitusele ja äritegevusele. Portugali koolid ja koolituskeskused on suletud ja traditsiooniline statsionaarne õpe on katkenud ning asendunud distantsõppe pakkumisega. Ligikaudu 6 %-l majapidamistest ei ole endiselt internetiühendust, mis mõjutab hinnanguliselt 50 000 õpilast, ning internetiühendus ja telekommunikatsioonivõrkudega kaetus on linna- ja maapiirkondades väga erinev. Sotsiaalmajanduslikult soodsas olukorras olevatest peredest pärit õpilastel on paremad võimalused tulla toime distantsõppest tingitud raskustega. Lisaks on Portugalis suur digioskuste puudus. 2019. aastal ei olnud 48 %-l elanikkonnast algtasemel digioskusi ja sellest ligikaudu 26 %-l ei olnud mingeid digioskusi; nende inimeste osakaal, kes ei ole kunagi internetti kasutanud, on liidu keskmisest kaks korda suurem. Praeguses olukorras tuleb võtta aktiivselt kasutusele e-koolitused ja teha jõupingutusi, et aidata digitaalselt tõrjutud inimestel ületada distantsõppele juurdepääsu takistavad tegurid. Kui ettevõtted võtaksid kasutusele digitehnoloogia, et pakkuda alternatiivset töökorraldust ja digiteenuseid, võimaldaks see jätkata tegevust ettevõtetel, kelle teenuseid saab osutada internetis, leevendades sel viisil mõnes sektoris piirangute mõju. See on eriti asjakohane Portugalis, mille majandust iseloomustavad peamiselt mikroettevõtjad, kes on koondunud traditsioonilistesse sektoritesse. Üks peamine tegur, mis takistab VKEde digitaliseerimist, on puudulikud digiteadmised, mis tuleneb juhtide ja töötajate digikirjaoskuse üldisest madalast tasemest.

(21)

Selleks et hoida ära välditavaid pankrotte ning võimaldada ettevõtetel šokk üle elada ja jääda konkurentsivõimeliseks, võttis Portugal vastu hulga meetmeid, mille eesmärk on toetada elujõulisi ettevõtteid ja eelkõige VKEsid, mida on mõjutanud suhtlemisdistantsi meetmete kehtestamine, mis tähendas tegevuspiiranguid ning sisenõudluse ja ülemaailmse nõudluse vähenemist. Need meetmed keskenduvad likviidsustoetuse andmisele muu hulgas selliste vahendite abil nagu riigi ja avaliku sektori finantseerimisasutuste rahastatavad garantiid, otsetoetused, maksustamise edasilükkamine ning sotsiaalmaksete vähendamine ja edasilükkamine, samuti eluaseme üüri maksmise edasilükkamine ning avaliku sektori moratoorium majapidamistele ja ettevõtetele antud laenude suhtes. Meetmed on suunatud eelkõige kõige enam kannatada saanud sektoritele, sealhulgas turismi- ja majutussektorile ja nendega seotud majandustegevusele, ning tootmis- ja ekspordiettevõtetele. On oluline, et avaliku sektori asutused ja erasektori vahendajad rakendaksid neid meetmeid õigeaegselt ja tõhusalt. Sellest tulenevalt lihtsustas Portugali valitsus krediidiliinidele juurdepääsu protsessi, täpsemalt ettevõtetelt nõutavate dokumentide osas. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb võtta arvesse pangandussektori vastupanuvõimet ja majanduse rahastamistingimusi. Täiendavate poliitikameetmete eesmärk on toetada ettevõtlust ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.

(22)

Majanduse taastumise edendamiseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. Kasvu kiirendavad investeeringud teadusuuringute ja innovatsiooni, digitaliseerimise, ühendatuse ja rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks aitavad taastada Portugali majandust ja suunata selle pikaajalise kestliku majanduskasvu teele. Transporditaristusse tehtavad investeeringud võivad aidata tegeleda Portugali ääremaastaatusega, eelkõige juhul, kui kõrvaldatakse lüngad raudteeühenduses Hispaaniaga ja võimaldatakse kasutada Portugali sadamate kasutamata potentsiaali. Portugali riikliku energia- ja kliimakava kohaselt on kliimapöördeks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks vaja suuri investeeringuid. Hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja ettevõtete energiatarbimise vähendamiseks on veel palju võimalusi. Parem energiaühendus Pürenee poolsaare piires võib suurendada konkurentsi ja edendada taastuvenergia kasutamist. Investeeringud võivad aidata ka valmistuda kliimamuutuste negatiivseteks tagajärgedeks, nagu üleujutused ja metsatulekahjud, aidata parandada veemajandust ja jäätmekäitlust ning arendada ringmajanduse potentsiaali. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Portugalil lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Portugalil seda fondi kõige paremini kasutada.

(23)

Portugali kohtusüsteem on viimastel aastatel muutunud tõhusamaks tänu mitmele meetmele, mida jätkuvalt rakendatakse. Pandeemia ja sellest tingitud majanduslangus võivad aga suurendada kohtuvaidluste hulka, mis võib süvendada järelejäänud puudujääke, eelkõige pikki menetlusi ja kohtuasjade suurt kuhjumist haldus- ja maksukohtutes. Kohtusüsteemi suurem tõhusus ja vastupanuvõime võivad parandada ettevõtluskeskkonda, millest saavad kasu eelkõige kodumaised VKEd ja investorid.

(24)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(25)

Portugali pangandussüsteemis on möödunud aastatel tehtud kokkuvõttes mitmeid parandusi. Kasumlikkuse näitajad paranesid tänu sektori tõhususe suurendamiseks tehtud jõupingutustele ning eraldiste ja väärtuse languse vähenemisele. Kuna kasumlikkus suurenes, jätkus pangandussüsteemis omavahendite suhtarvude paranemine. Omavahendite tase jääb siiski jätkuvalt liidu keskmisest allapoole. Viivislaenude suhtarv jätkas mitu aastat kestnud langustrendi, kuid on siiski endiselt liidu näitajast kaks korda suurem. Sissetuleku loomise võime on madalate intressimäärade juures ja endiselt suure võlakoormusega majanduses jätkuvalt probleem. COVID-19 kriis, madalate intressimääradega keskkond ja samuti teatav naftast sõltuvatest riikidest tingitud risk tekitavad pangandussektorile probleeme ning kajastuvad ka antud laenude krediidikvaliteedis.

(26)

On tehtud kindlaks, et üks põhitegureid, mis takistab pankadel tegeleda kiiresti suure viivislaenude osakaaluga, on pikad maksejõuetusmenetlused. Need avaldavad märkimisväärset mõju ka nende varade hinnastamisele järelturgudel, sest tulemused, mida mõõdetakse võlausaldajatele tehtud maksetena, ei ole piisavad. Viivislaenude koosseisust nähtub jätkuvalt, et püsivalt on suur ettevõtetele antud laenude osakaal (ligikaudu kaks kolmandikku), mis sobivad kiire standardse lähenemisviisi kasutamiseks kõige vähem. Viimastel aastatel on nii maksejõuetus- kui ka tsiviiltäitemenetlusse tehtud mitu muudatust. Edasised kohandused, eelkõige sellised, millega käsitletakse põhjendamatuid viivitusi, aitaksid nii võlausaldajaid kui ka laenuvõtjaid ning laenuvõtjad saaksid alustada puhtalt lehelt.

(27)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Portugal kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(28)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Portugal tagama, et tema poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(29)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Portugali majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Portugalile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Portugali eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(30)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (9) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(31)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes 2020. aasta riikliku reformikava ja 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. 2020. aasta riigipõhistes soovitustes võetakse arvesse vajadust võidelda COVID-19 pandeemia vastu ja hõlbustada majanduse taastumist, mis on vajalik esimene samm tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. 2020. aasta riigipõhised soovitused, milles käsitletakse otse komisjoni poolt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud makromajanduslikku tasakaalustamatust, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3 ja 4,

1.

2.

3.

4.