(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Austriat ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Austria kohta. Selles hinnati Austria edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Austria edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et eriti tervishoiusektoris on vaja tugevaid kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Austriat julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu piirkondade lõikes tõenäoliselt erinevad, eelkõige suuresti turismist sõltuvates piirkondades. Sellega kaasneb oht, et piirkondlikud erinevused Austrias suurenevad. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

Austria esitas 14. aprillil 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2020 oma 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Austria suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit.

(12)

Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi tehniliselt ajakohastatud versiooni kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarveülejääk 0,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal asendub 2020. aastal puudujäägiga 8,0 % SKPst. 2021. aastal väheneb eelarvepuudujääk prognooside kohaselt 1,9 %ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 70,4 %ni, peaks 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 81,4 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Austria võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 5,0 % SKPst. Meetmed hõlmavad tervishoiuteenuste tugevdamist, hädaabi raskustes olevatele ettevõtetele ning lühendatud tööaega. Lisaks on Austria teatavaks teinud meetmed, millel ei ole otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust ning mille mahuks hinnatakse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt 5,0 % SKPst. Nende meetmete hulgas on üksikisiku tulumaksu ja äriühingu tulumaksu tasumise edasilükkamine (2,6 % SKPst) ja laenutagatised (2,4 % SKPst). Üldiselt on Austria võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Austria valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –6,1 % SKPst ja 2021. aastal –1,9 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt jõudma 2020. aastal 78,8 %ni SKPst ja 2021. aastal 75,8 %ni SKPst.

(15)

Kuna Austria kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(16)

Austria valitsus on võtnud COVID-19 leviku piiramiseks enneolematuid meetmeid. Ta on kehtestanud ranged karantiini- ja suhtlemisdistantsi hoidmise eeskirjad ning teinud tervishoiusüsteemile kättesaadavaks märkimisväärsed vahendid, et osta seadmeid ja varustust, tugevdada laborite suutlikkust ja töötajate värbamise võimekust. Esmatasandi tervishoiule on hakanud avaldama erakordset survet kaugkonsultatsioonide vajaduse, arsti juures käimiste ja kodukülastustaotluste enneolematu suurenemine. Kiire COVID-19 puhang on mõjutanud tugevalt Austria majandust. Riiklikud ja rahvusvahelised viiruse leviku tõkestamise meetmed on mõjutanud nii nõudluse kui ka pakkumise poolt, mille tulemusena on tekkinud ulatuslik majanduslangus. Seetõttu prognoositakse, et SKP väheneb 2020. aastal 5,5 %, mis on rohkem kui aastate 2008–2009 majandus- ja finantskriisi ajal. Võttes arvesse uute nakkusjuhtumite arvu suhteliselt kiiret vähenemist, oli Austria üks esimesi liikmesriike, kes teatas aprilli keskpaigas pandeemia tõkestamise meetmete leevendamisest. Selleks et vältida pikaajalist majanduslikku kahju ning leevendada kriisi tööhõivega seotud ja sotsiaalset mõju, on valitsus võtnud vastu tervikliku meetmepaketi Austria majanduse toetamiseks (ligikaudu 10 % SKPst). Pakett hõlmab lühendatud tööajaga töötamise kava (Kurzarbeit), mille kohaselt võib töötunde vähendada keskmiselt kuni 90 % konkreetse ajavahemiku jooksul ning tööandjatele hüvitatakse olenevalt viimasest brutotulust 80–90 % töötaja viimasest netosissetulekust. Ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud tervikliku meetmepaketi eesmärk on vältida ajutisi likviidsusprobleeme ja anda otsetoetust eelkõige kriisist suurel määral mõjutatud ettevõtetele ja tööstusvaldkondadele, keskendudes eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Kõnealused meetmed hõlmavad ülekandeid, laenudena antavat likviidsustoetust, tagatisi, omakapitalisüste ja maksude tasumise edasilükkamist. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet.

(17)

Austria tervishoiusüsteem on siiani COVID-19 pandeemiaga edukalt toime tulnud. Elanikkonna tervist saaks veelgi parandada, laiendades esmatasandi tervishoiu ja ambulatoorse arstiabi teenuseid ning keskendudes tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Kulutõhusust oleks võimalik suurendada tõhusamate riigihangete ja geneeriliste ravimite abil, säilitades seejuures ranged kvaliteedistandardid. Samuti on Austria pikaajalise hoolduse süsteemil struktuurseid ja eelarvelisi probleeme, mida ei ole siiani põhjalikult käsitletud. Süsteemi kaudu osutatakse suhteliselt kvaliteetseid teenuseid, aga raskusi on vajalike töötajate tagamisega, mis on muutunud praeguse kriisi ajal veelgi märgatavamaks ja ilmsemaks. Pikaajalise hoolduse sektor tugineb tugevalt muudest liikmesriikidest pärit töötajate pakutavale hooldusele, mis osutab vajadusele tagada piiriüleste töötajate vaba liikumine. Lisaks sellele võiks piisav tasustamine aidata muuta õendustöötajate töö atraktiivsemaks.

(18)

Maksupoliitikal on oluline osa COVID-19 tingitud liikumispiirangute ajal majapidamiste ja ettevõtete toetamisel ning see on määrava tähtsusega, et edendada pärast COVID-19 kriisi majanduse taastumist. Austria maksusüsteemi iseloomustab suur tööjõu maksukoormus, samas kui omandi- ja keskkonnamaksude tulupotentsiaal on suures osas kasutamata ja tarbimismakse saaks muuta tõhusamaks. Maksureformid võiksid aidata nihutada maksusüsteemi kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu vähem kahjustavate allikate suunas ning tagada kindla baasi majanduse taastumiseks. Eelkõige osutab alkoholi ja tubaka, saaste ja ressursside tarbimise maksustamise ebapiisav kasutamine sellele, et on seni kasutamata käitumise suunamise ja tuluvõimalusi. Ebaühtlane, kuid üldiselt madal energia maksustamine vähendab selle tõhusust ja tulemuslikkust poliitilise vahendina keskkonnasäästliku tarbimise stimuleerimiseks. Eelkõige muudaks CO2 heite järjepidev maksustamine kliimasõbralikud energiaallikad konkurentsivõimelisemaks ja tagaks eelarvepoliitilise manööverdamisruumi moonutavama mõjuga maksude vähendamiseks. Suuremad süsinikdioksiidiga seotud energiamaksud aitaksid saastest tingitud sotsiaalseid kulusid paremini internaliseerida, suunaksid tarbijaid rohkem kasutama taastuvaid energiaallikaid ning innustaksid investoreid investeerima kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse. Omandimaksude suurem kasutamine võib muuta maksusüsteemi õiglasemaks, eelkõige võttes arvesse Austria püsivalt suurt jõukuse ebavõrdset jaotumist. Korduvad kinnisvara- ja pärandimaksud on osutunud suhteliselt majanduskasvu soodustavateks ja progressiivseteks ning neid ei tohiks jätta kõrvale, kui kaalutakse riigi rahanduse taastamiseks maksutulude tekitamist.

(19)

Kuigi Austria sai Euroopa sotsiaalõiguste sammast toetavas sotsiaalvaldkonna tulemustabelis head tulemused, võivad hõlmavuse lüngad tähendada, et COVID-19 kriisi ajal ei ole haavatavate rühmade sissetulek kaitstud ning sellega seoses võib olla vaja võtta täiendavaid meetmeid. Noorte töötus suureneb ning samal ajal esineb eriti suur vaesusrisk töötute, pikaajaliste töötute, ebatüüpilises töösuhtes olevate ja välisriigis sündinud inimeste puhul. Jätkuvalt on üliolulised aktiivse tööturupoliitika meetmed, millega tagatakse elukestva õppe võimalused ja täienduskoolitus. Ebasoodsas olukorras õpilased, sealhulgas puudega õpilased, on distantsõppe kasutamist nõudvast olukorrast kõige enam mõjutatud. 10 %-l alla 15aastastest õpilastest puudub juurdepääs virtuaalsele õpikeskkonnale, mistõttu Austria valitsus on võtnud COVID-19 kriisile reageerimiseks leevendavaid meetmeid, tagades riskiolukorras õpilastele arvutid. Sotsiaal-majandusliku ja rändajataustaga seotud juba olemasolev ebavõrdsus hariduse omandamisel võib aga süveneda. Taastumisstrateegia, mis parandab juurdepääsu kaasavale ning kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, mille puhul on tõendatud, et see leevendab sotsiaalset ebavõrdsust, annaks keskpikas ja pikas perspektiivis sotsiaal-majanduslikke eeliseid ning naistele võimalusi tööturule täieliku juurdepääsu saamiseks. Naiste üldine tööhõive määr oli enne kriisi kõrge, aga peaaegu pooled neist töötasid osalise tööajaga (seoses koolide ja lastehoiuasutuste lühikese lahtiolekuajaga), mis on põhjustanud märkimisväärse korrigeerimata soolise palgalõhe.

(20)

Tugeva surve all olevaid ettevõtteid toetavate, ettevõtluskeskkonda säilitavate ja maksejõuetust vältida aitavate COVID-19ga seotud toetusmeetmete tulemuslikkus oleneb nende kiirest ja mittebürokraatlikust rakendamisest avaliku sektori asutuste ja vahendajate poolt. Idufirmad ja kasvufirmad võivad vajada eritoetust, näiteks sellisel kujul, et avaliku sektori asutused omandavad neis firmades osalusi ning ajendavad riskikapitalifonde sellistesse firmadesse rohkem investeerima. Selle eesmärk on tugevdada neid majanduse taastumiseks hädavajalikke ettevõtteid, aga ka vältida strateegiliselt oluliste Euroopa ettevõtete kiirmüüki. Lisaks rahalisele toetusele vajavad tugeva surve all olevad ettevõtted (eelkõige väikeettevõtjad) toetavat ettevõtluskeskkonda. Halduskoormus ja õigusaktide rohkus tekitavad kulusid, mida ettevõtetel on praegu raskem kanda kui kunagi varem. Jõupingutused põhjendamatu koormuse vähendamiseks ja tõhusate digitaalsete avaliku sektori teenuste osutamiseks on tõhus viis, kuidas kohe märgatavalt ettevõtjate olukorda kergendada, koormamata seejuures maksumaksjat. Maksejõuetusraamistik peaks olema suunatud maksejõuetuse vältimisele, aga ka kiirele likvideerimisele ja teise võimaluse andmisele. Vaidluste lahendamise võrgustikud (näiteks SOLVIT) aitavad ettevõtteid siseturu häirete ajal ja vajavad piisavaid ressursse.

(21)

Majanduse taastumise toetuseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, sealhulgas asjakohaste reformide kaudu. Sellised investeeringud on kõige tulemuslikumad, kui need keskenduvad innovatsioonile, digitaliseerimisele ja rohelisele majandusele üleminekule, et suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik konkurentsivõime. Austria teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on olnud üks liidu suurimaid, kuid riik on jäänud teistest innovatsioonivaldkonna liidritest innovatsiooninäitajate poolest maha. Arvestades, et paljude ettevõtete teaduseelarved on nüüd surve all, on veelgi olulisem tagada Austria teadus- ja arendustegevuse alaste jõupingutuste abil tipptasemel teadus ja innovatsioon, säilitada avaliku sektori investeeringud fundamentaalteaduslikesse ja rakendusuuringutesse ning tagada innovatiivsete kasvufirmade omakapitali kaudu rahastamine. Digitaliseerimine on jätkuvalt hädavajalik, et avada majandus ja valmistuda pärast COVID-19 tingitud liikumispiiranguid uueks normaalsuseks. Tootlikkuse kasvu pudelikaelaks on digitehnoloogia ja digitaalvaldkonda hõlmavate ärimudelite vähene levik väiksemates ettevõtetes. Kuigi austerlaste digioskused on üldiselt ELi keskmisest paremad, ei ole informaatika eriala lõpetajaid piisavalt, et täita kõik pakutavad ametikohad. Näiteks ulatuslikumaks e-kaubanduseks, kodust töötamiseks ja e-valitsuse teenuste pakkumiseks on vaja rohkem investeerida taristusse (sealhulgas 5G-sse ja maapiirkondade lairibaühendusse), seadmetesse ja oskustesse.

(22)

Austria üleminek kliimaneutraalsele majandusele eeldab pikema aja jooksul ulatuslikke era- ja avaliku sektori investeeringuid. Austria riiklikus energia- ja kliimakavas tuuakse välja märkimisväärsed probleemid liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata kasvuhoonegaaside heitkoguste 2030. aasta eesmärgi saavutamisel. Tulevase majanduskasvu tagamiseks on määrava tähtsusega loodusvarade tootlikkuse parandamine, minimeerides samal ajal mõju keskkonnale. Transpordiga seotud heitkoguste vähendamine on hädavajalik, et järgida õhukvaliteedi standardeid ja kliimaeesmärke. Rohelisele majandusele üleminekut toetavate investeeringute võimalikult kiire elluviimine ja uute selliste investeeringute tegemine aitab luua uusi keskkonnasäästlikke töökohti ja anda majandusele pärast COVID-19ga seotud kriisiohjefaasist väljumist hoogu. Investeeringud ökoinnovatsiooni suurendaksid tootlikkust, vähendades samal ajal Austria ökoloogilist jalajälge. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Austrial lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Austrial seda fondi kõige paremini kasutada.

(23)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(24)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Austria kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(25)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Austria tagama, et tema poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(26)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Austria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Austriale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Austria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(27)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.

4.