(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles nimetati Madalmaid ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Madalmaade kohta. Selles hinnati Madalmaade edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Madalmaade edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 26. veebruaril 2020. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Madalmaades esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige põhjustab tasakaalustamatust suur erasektori võlakoormus ja suur jooksevkonto ülejääk, millel on piiriülene mõju.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Madalmaid julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

Madalmaad esitasid 28. aprillil 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 29. aprillil 2020 oma 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Madalmaade suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit.

(11)

Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarveülejääk 1,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal väheneb 0,1 %-le SKPst 2020. aastal. 2023. aastal väheneb ülejääk prognooside kohaselt 0,0 %ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 48,6 %ni, peaks 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt vähenema 2020. aastal 46,3 %ni. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium ei tundu aga enam realistlik ja 2020. aasta stabiilsusprogrammis ei võeta arvesse märkimisväärset hulka meetmeid, millest Madalmaad teatasid COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Kevadine eelarve seletuskiri (7) sisaldab ajakohastatud eelarveprognoose. Kevadise eelarve seletuskirja kohaselt peaks valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon 2020. aastal halvenema puudujäägini 11,8 % SKPst ning valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2020. aastal suurenema 65,2 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(12)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Madalmaad võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi ja kevadise eelarve seletuskirja kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 2,7 % SKPst. Meetmed hõlmavad tervishoiuteenuste tõhustamist, hädaabi raskustes sektoritele, sissetulekutoetust füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajatele. Lisaks on Madalmaad teatanud meetmetest, millel ei ole küll otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust. Need meetmed hõlmavad äriühingu tulumaksu tasumise edasilükkamist (4,6 % kuni 5,9 % SKPst) ja laenutagatisi (1,8 % SKPst). Üldiselt on Madalmaade võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(13)

Kui poliitikat ei muudeta, on Madalmaade valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –6,3 % SKPst ja 2021. aastal –3,5 % SKPst. Kevadises eelarve seletuskirjas sisalduvate ja komisjoni prognooside 5,5 protsendipunkti suurune erinevus on tingitud sellest, et erinevalt on arvesse võetud maksude tasumise edasilükkamist (4,6 % kuni 5,9 % SKPst), mida komisjoni 2020. aasta kevadprognoosis ei ole märgitud 2020. aastal tulusid vähendavana. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt jõudma 2020. aastal 62,1 %-le ja 2021. aastal 57,6 %-le SKPst.

(14)

Kuna Madalmaad kavatsesid 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(15)

Pärast viimastel aastatel toimunud tugevat kasvu on COVID-19 pandeemia kuue järjestikuse aasta pikkuse majanduskasvu Madalmaades järsult lõpetanud. Käesoleval aastal peaks Madalmaade majandus kogema kõige järsemat langust riigi sõjajärgses ajaloos. Eeldatakse, et kõik nõudluse komponendid, välja arvatud avaliku sektori tarbimine, kahanevad sel aastal järsult, ning majandustegevuse langust prognoositakse teise kvartalisse. 2021. aastal taastub majandus tõenäoliselt kasvutrendist tunduvalt kiiremini, mis kajastab majandustegevuse järkjärgulist normaliseerumist ning sisenõudluse ja ülemaailmse kaubanduse taastumist madalalt tasemelt. Siiski eeldatakse, et majandustegevus jääb allapoole 2019. aasta taset. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb töötus peamiselt ettevõtete kohustusliku sulgemise ja majandustegevuse järsu üldise vähenemise tõttu 2020. aastal 5,9 %ni, kuid väheneb 2021. aastal 5,3 %ni. Tööhõive kaitsemeetmed, eelkõige ajutine erakorraline üleminekumeede kestliku tööhõive tagamiseks ja täiendav sissetulekutoetus füüsilisest isikust ettevõtjatele, peaksid aitama töökohtade kadumist leevendada. Sellele vaatamata peaks tööturu olukord lähikuudel kiiresti halvenema, sest tugevalt mõjutatud sektorite ettevõtted on paratamatult vähendanud tööjõudu, eelkõige paindlike ja ajutiste lepingutega töötajaid.

(16)

Vastuseks järsule majanduslangusele ja nõudluse vähenemisele konkreetsetes sektorites on valitsus vastu võtnud ulatusliku erakorraliste meetmete paketi, et aidata vältida struktuurset kahju majandusele. See jõuline poliitiline reageering on suunatud COVID-19 kriisist kõige enam mõjutatud valdkondadele ning keskendub tööhõive kaitsele ja kodumajapidamiste ostujõule, rängalt kannatada saanud tööstusharudele makstavale otsesele rahalisele hüvitisele, samuti maksude tasumise edasilükkamisele ja laenutagatistele, et toetada krediidivoogu erasektorisse. See peaks aitama ennetada ajutiste likviidsusprobleemide muutumist maksejõuetusprobleemideks. Lisaks peaksid automaatsed tasakaalustusmehhanismid aitama majanduslanguse süvenemist pidurdada. Keskpank on vähendanud ka suurimate pankade süsteemseid kapitalipuhvreid ning lükkab edasi meetme, millega kehtestatakse hüpoteeklaenudele riskikaalu alampiir, vabastades seeläbi pangakapitali ja võimaldades pankadel oluliselt laiendada laenude andmist kodumajapidamistele ja ettevõtjatele.

(17)

Tervishoiusüsteem toimib suhteliselt hästi, mis puudutab elanikkonna üldise tervise parandamist ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamist. COVID-19 kriisile viivitamatu reageerimise raames kehtestasid Madalmaad kontrollistrateegia, mis hõlmab üldisi rahvatervisealaseid meetmeid, ning võtsid vastu kohandatud tervishoiu rahastamise meetmed. Sellest olenemata on COVID-19 pandeemia puhkemine tervishoiusüsteemi vastupanuvõime proovile pannud. Sellega seoses on esile kerkinud varasemad probleemid. Tööjõu suutlikkus paraneks, kui eelkõige meditsiiniõdede ja esmatasandi tervishoiutöötajate hulgas suudetaks lahendada tööjõupuuduse probleem. Tervishoiusüsteemide üldist juhtimist ja nende suutlikkust tagada integreeritud teenuste osutamine kogu tervishoiuvaldkonnas saaks parandada, tugevdades veelgi andmehaldust ja laiendades e-tervise vahendite kasutuselevõttu. COVID-19 pandeemia on seetõttu tõstnud esile vajaduse jätkata tervishoiusüsteemi vastupanuvõime ja kriisiks valmisoleku parandamist, tegeledes selliste struktuursete probleemidega.

(18)

Kuigi 2019. aastal ja 2020. aasta alguses paranes tööturu olukord jätkuvalt ja see toimis üldiselt hästi, on COVID-19 kriis vähendanud majanduskasvu ja toob eeldatavasti kaasa töötuse märkimisväärse suurenemise. Võeti mitmeid enneolematuid majandusmeetmeid, et kaitsta inimeste töökohti ja elatusvahendeid ning minimeerida mõju füüsilisest isikust ettevõtjatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning suurettevõtjatele. Tööhõive säilitamiseks võivad tööandjad, kes eeldatavasti kaotavad COVID-19 kriisi tõttu vähemalt 20 % oma tulust, taotleda toetust (sõltuvalt käibe vähenemisest kuni 90 % ulatuses ettevõtte palgakuludest), mis võimaldab neil kolme kuu jooksul oma töötajatele palka maksta, ning seda perioodi on pikendatud veel nelja kuu võrra. Füüsilisest isikust ettevõtjad saavad kasutada kiirendatud menetlust, mis võimaldab neil taotleda täiendavat sissetulekutoetust miinimumpalga ulatuses, mis aitab neil kolme kuu jooksul tasuda elamiskulud, ning seda perioodi on samuti pikendatud nelja kuu võrra.

(19)

Taastamisstrateegia peaks hõlmama ka COVID-19 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamist nende jaoks, keda kriis kõige rängemini mõjutab. Vaatamata tööhõive säilitamiseks võetud meetmete paketile on kriis teistest rängemini tabanud ebasoodsamas tööturuseisundis ja/või haavatavas sotsiaalses olukorras olevaid inimesi. Töötus suurenes eelkõige paindlike lepingute alusel töötavate inimeste hulgas, nagu noored, renditöötajad ja rändetaustaga inimesed. COVID-19 kriis tõi esile ka märkimisväärseid probleeme seoses juurdepääsuga piisavale sotsiaalkaitsele füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, kes on haiguse, puude, töötuse ja vanaduse suhtes sagedamini alakindlustatud (või ei ole üldse kindlustatud).

(20)

Äärmiselt oluline on olnud likviidsustoetus ettevõtjatele laenude ja garantiide kaudu, keskendudes VKEdele. Vahendajad peavad likviidsustoetuse jagamist ettevõtjatele rakendama tõhusalt ja kiiresti, tagades nende vastupidavuse. VKEde rahavoogusid võib aidata veelgi parandada maksude ja sotsiaalmaksete tasumise edasilükkamine ning riigiasutuste lepinguliste maksete kiirendamine. Vastloodud idu- ja kasvufirmad võivad vajada eritoetust, näiteks avaliku sektori asutuste omakapitaliosaluste ja riskikapitalifondidele suunatud stiimulite näol, et suurendada nende investeeringuid kõnealustesse ettevõtetesse. See võib aidata vältida strateegiliselt oluliste Euroopa ettevõtete kiirmüüki. Vastavalt majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis mõeldud ajutises riigiabi raamistikus (8) lubatule ja selles sätestatud tingimustel tuleks omakapitali- või kvaasiomakapitali toetus tagada kõigile ettevõtjatele, (9) mitte ainult neile, kes vastavad komisjoni määratlusele VKEde kohta. Samuti tuleks jätkata jõupingutusi, et pakkuda üksikisikutele ja ettevõtjatele tõhusaid digitaalseid avalikke teenuseid ning nendele teenustele juurdepääsu.

(21)

Majanduse taastumise toetuseks on tähtis kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, sealhulgas asjakohaste reformide kaudu. Sihipärased poliitikameetmed, sealhulgas investeeringud sektoritesse, millel on kõige suuremad väljavaated suurendada majanduse kui terviku kasvupotentsiaali, võivad aidata lahendada hiljutise COVID-19 kriisi tõttu süvenenud probleeme. Eelkõige võivad investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on integreeritud missioonikesksesse poliitikasse tippsektorite ja innovatsiooni alal, (10) samuti inimkapitali, aidata toetada pikaajalist tootlikkuse kasvu ja säilitada tugevat innovatsioonisuutlikkust. See puudutab eelkõige idu- ja kasvufirmasid ning innovatiivseid VKEsid, mis on konkurentsivõime suurendamise ja töökohtade loomise seisukohast äärmiselt olulised. Investeerimine Madalmaade kliimakokkuleppe ning riikliku energia- ja kliimakava algatustesse, mille eesmärk on tegeleda kliimamuutustega ja edendada energiasüsteemi ümberkujundamist, võib anda olulise panuse laiematesse ühiskondlikesse eesmärkidesse, sealhulgas mis puudutab vajadust tagada kestlik ja ressursitõhus majanduskasv. Lisaks sellele on vaja investeerida uutesse eluasemetesse, et leevendada praegust eluasemepuudust. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Madalmaadel lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Madalmaadel seda fondi kõige paremini kasutada.

(22)

Tehnilised ja digioskused ning kvalifitseeritud spetsialistid on Madalmaade majanduse innovatsioonisuutlikkuse ning tootlikkuse kestliku ja kaasava kasvu jaoks otsustava tähtsusega. Investeeringud põhi- ja/või digioskustesse, haridusse ja koolitusse, sealhulgas täiendus- ja ümberõppe võimalustesse kõigi jaoks, on samuti väga olulised, et parandada juurdepääsu tööturule, eelkõige selleks, et tugevdada tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade (sealhulgas rändetaustaga ja puuetega inimeste) tööalast konkurentsivõimet, edendades samal ajal võrdseid võimalusi ja aktiivset kaasamist.

(23)

Kuigi Madalmaad on astunud samme agressiivse maksuplaneerimise vastu, rakendades varem kokku lepitud rahvusvahelisi ja Euroopa algatusi, viitab Madalmaade kaudu makstavate dividendide, litsentsitasude ja intresside suur hulk sellele, et riigi maksueeskirju kasutavad ära agressiivset maksuplaneerimist viljelevad ettevõtjad. Suur osa välismaistest otseinvesteeringutest on eriotstarbeliste üksuste omanduses. Kuna välismaale (st liidu residentidelt kolmandate riikide residentidele) makstavatelt litsentsitasudelt ja intressidelt makse kinni ei peeta, võib see viia olukorrani, et sellised maksed jäävad üldse maksustamata, kui neid ei maksustata ka makse saaja jurisdiktsioonis. Hiljuti vastu võetud reform, mis käsitleb maksude tinglikku kinnipidamist litsentsitasudelt ja intressimaksetelt kuritarvituste korral või maksete korral, mis tehakse madala maksumääraga jurisdiktsioonidele või koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide liidu loetelus olevatele jurisdiktsioonidele, ning mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2021, on positiivne samm agressiivse maksuplaneerimise vähendamise suunas. Reformi tõhusust tuleks tähelepanelikult jälgida.

(24)

Mitu Madalmaade finantsasutust on hiljuti osalenud rahapesus. Need juhtumid näitavad, et vaatamata hiljutistele jõupingutustele on vaja veelgi tugevdada finantsasutuste järelevalvet ning uurida rahapesujuhtumeid ja nende eest süüdistus esitada. Väljaspool finantssektorit kujutavad endast märkimisväärset rahapesuohtu ka Madalmaade majanduse avatus välismaistele otseinvesteeringutele ja riigi keerukad õiguslikud struktuurid. Kuna usaldusfondi- ja äriühinguteenuste pakkujate ning maksunõustajate teatatud ebaharilike tehingute määr on madal, kuid nende risk seevastu suur, tuleb teostada asjakohast järelevalvet. Võttes arvesse keerukate õiguslike struktuuride ulatuslikku olemasolu, on tegelike tulusaajate registri tõhus toimimine selliste üksuste väärkasutamise vältimisel keskse tähtsusega, kuid asjaomast registrit ei ole veel loodud.

(25)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(26)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitavad Madalmaad kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(27)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaksid Madalmaad tagama, et nende poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(28)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Madalmaade majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Madalmaadele esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Madalmaade eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(29)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (11) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(30)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta riikliku reformikavaga ja 2020. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud. 2020. aasta riigipõhistes soovitustes võetakse arvesse vajadust võidelda COVID-19 pandeemia vastu ja hõlbustada majanduse taastumist, mis on vajalik esimene samm tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. 2020. aasta riigipõhised soovitused, milles käsitletakse otse komisjoni poolt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud makromajanduslikku tasakaalustamatust, kajastuvad soovituses 3,

1.

2.

3.

4.