(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Maltat ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Malta kohta. Selles hinnati Malta edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Malta edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Maltat julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

Malta esitas 30. aprillil 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 2. mail 2020 oma 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Malta suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa.

(11)

Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarveülejääk 0,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal asendub puudujäägiga 7,5 % SKPst 2020. aastal. 2021. aastal väheneb eelarvepuudujääk prognooside kohaselt 3,6 %ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 43,1 %ni, peaks 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 54,5 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(12)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Malta võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 4,1 % SKPst. Meetmete seas on palgalisad raskustes olevatele sektoritele, tervishoiusuutlikkuse suurendamine ja COVID-19ga seotud sotsiaalmeetmed. Lisaks on Malta teatavaks teinud meetmed, millel ei ole otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust. 2020. aasta stabiilsusprogrammis esitatud hinnangu kohaselt võimaldavad valitsuse tagatised pankadel suurendada äriühingutele antavate uute laenude mahtu kuni 6,1 %ni SKPst. Nende meetmete hulka kuuluvad laenugarantiid. 2020. aasta stabiilsusprogrammis kinnitatakse ühtlasi varasemaid teateid maksustamise edasilükkamisest üksikisiku ja äriühingu tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete puhul. Üldiselt on Malta võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(13)

Kui poliitikat ei muudeta, on Malta valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –6,7 % SKPst ja 2021. aastal –2,5 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt jääma 2020. ja 2021. aastal alla 60 % SKPst.

(14)

Kuna Malta kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(15)

COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võttis Malta tulemusliku tervishoiualase teavituskampaania abil piirangumeetmeid, kehtestades füüsilise isolatsiooni ja karantiinimeetmed, järelevalve ning ulatusliku testimise ja kontaktide jälgimise. Malta ametiasutused on teinud tööd ka haiglate, sealhulgas intensiivravile spetsialiseerunud haiglate suutlikkuse suurendamiseks. Isikukaitsevahendid soetatakse otse riiklikul tasandil. Malta on ühinenud ka liidu ühise hankemenetlusega isikukaitsevahendite, laborireaktiivide, testimisvahendite ja hingamisaparaatide hankimiseks. Mis puutub ravimitesse ja toimeainetesse, jälgib Malta aktiivselt olukorda, et teha kindlaks võimalikud nappused ja neid ennetada ning võtta viivitamata parandusmeetmeid, eelkõige juhuks, kui ravimeid või toimeaineid tavaliselt tarnivad riigid sulgevad oma piirid. 12. mail 2020 kiitis komisjon heaks 11,5 miljoni euro suuruse abikava, et toetada investeerimist COVID-19ga seotud toodete, sealhulgas vaktsiinide, haigla- ja meditsiiniseadmete, ka hingamisaparaatide, kaitseriietuse ja -vahendite tootmisse. Samuti on meditsiinilist personali tulemuslikult ümber paigutatud ja ümber õpetatud. Rahvatervise spetsialistid, kes töötasid varem mitmesugustel ametikohtadel reguleerivates asutustes ja ministeeriumides, on saanud täiesti uued ülesanded ja paigutatud ümber, et pandeemiale paremini reageerida.

(16)

Malta valitsus on toetanud ettevõtjaid rahaeraldistega kaugtöösse ja subsiidiumitega kohustuslikus karantiinis töötajatele. Ühtlasi on valitsus pakkunud ettevõtjatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele tagatisi ja maksustamise edasilükkamist. Täistööajaga töötajatel, kes töötavad jaekaubanduse, hulgimüügi, turismi ja majutuse valdkonnas tegutsevates ja COVID-19 pandeemia tõttu rängalt kannatanud ettevõtetes või sektorites, mis pidid rahvatervise ülema korraldusel tegevuse ajutiselt peatama, on õigus saada kuni viie päeva töötasu nädalas, võttes aluseks töötasu suurusega 800 eurot kuus. Vähem kannatanud sektorite töötajatel on õigus saada ühe või kahe päeva töötasu nädalas, võttes aluseks töötasu suurusega 800 eurot kuus. Valitsus on teatanud ka toetusest puuetega inimestele, lastega peredele, kus mõlemal vanemal on töökoht ja kumbki ei saa teha kaugtööd, töötajatele, kes on kaotanud töö praeguse kriisi tõttu, ning töötutele, kes elavad üüritud eluruumides. Lisaks rahastab valitsus kuni 2,5 protsendipunkti ulatuses COVID-19 pandeemiast mõjutatud ettevõtjate pangalaenude intressimäärasid.

(17)

Malta tervishoiusüsteem annab häid tervisealaseid tulemusi. COVID-19 pandeemia on aga seadnud Malta riikliku tervishoiusüsteemi enneolematu surve alla. Jõupingutused tervishoiusüsteemi suutlikkuse suurendamiseks, et COVID-19 laadi pandeemiliste kriisidega tõhusalt toime tulla, aitaksid suurendada ka süsteemi vastupanuvõimet. Erilist jälgimist vajavad järgmised valdkonnad: a) üha suurem sõltuvus sisserännanud õdedest aktiivravis ja pikaajalises hoolduses ning vananevatest eraviisil praktiseerivatest üldarstidest; b) raskused uute ja innovatiivsete ravimite kättesaadavaks tegemisel; c) suured omaosaluskulud esmatasandi arstiabile, ambulatoorsele ravile ja teatavatele ravimitele; d) teatavat laadi ambulatoorse ravi ootejärjekorrad, mis on pidevalt pikad ja viimasel ajal veel pikemaks muutunud. Veel üks keskse tähtsusega prioriteet on teenuste osutamise ümbersuunamine haiglatest esmatasandi tervishoidu.

(18)

Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb töötus 2020. aastal 5,9 %ni ja väheneb 2021. aastal 4,4 %ni. Selleks et leevendada kriisi tõsist mõju tööhõivele, võttis Malta sotsiaalpartneritega konsulteerides erakorralisi meetmeid, et vältida koondamisi, eelistades selle asemel lühendatud tööaega. Püsivama lühendatud tööaja korra vastuvõtmine kaitseks ka töökohti majanduse järkjärgulisel taastumisel. Ülioluline on tagada kõigile töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele piisav toetus ja juurdepääs sotsiaalkaitsele ning arvestada töötuse võimalikku pikemat kestust. Malta sotsiaalkaitsesüsteem peab ühtlasi tagama võõrtöötajate piisava toetamise alternatiivse töö leidmisel, nende töölubade säilitamise, kui see on võimalik, ja juurdepääsu muudele sotsiaalteenustele. Madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suhteliselt suur ja olukorda raskendab koolist väljalangenute suur osakaal. Praegune kriis võib suurendada oskuste nappust mõnes sektoris ja kujundada ümber vajadused oskuste järele mõnes muus sektoris. See muudab töötajate oskuste kaardistamise ja ümberõppe veelgi tähtsamaks, eelkõige digitaalsete ja keskkonnasäästlike kutseoskuste puhul. Malta on teinud viimasel ajal hariduse ja koolituse valdkonnas edusamme, kuid palju probleeme on endiselt lahendamata, sealhulgas ebapiisavalt omandatud põhioskustega õpilaste suur osakaal.

(19)

COVID-19 kriis on muutnud ettevõtjatele antava likviidsustoetuse kiire kasutuselevõtu Malta jaoks üheks pakiliseks prioriteediks. Tähtis on tagada pidev krediidivoog ja juurdepääs rahastamisele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele enim mõjutatud sektorites. Pangandussüsteemil on tähtis roll likviidsusmeetmete tulemuslikul rakendamisel, andes laene ja suunates riigigarantiisid ning loobudes sellega kriisieelsest konservatiivsest lähenemisviisist laenutegevusele. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet.

(20)

Majanduse taastumise toetamiseks on tähtis kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. Taastumist toetavad investeeringud annavad võimaluse suunata Malta majandus kestlikumale arenguteele. Malta üleminek kliimaneutraalsele majandusele nõuab suuri era- ja avaliku sektori investeeringuid pika aja vältel. Investeerimine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mida on kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas, ning muude negatiivsete keskkonnaalaste välismõjudega tegelemisse, eelkõige sellistes sektorites nagu ehitus ja transport, võib aidata saavutada nii majanduse taastumise kui ka kestlikkuse eesmärki. Olemasolevate hoonete renoveerimise toetamine ja sihipärased koolituskavad aitavad parandada hoonete energiatõhusust. Täiendavad investeeringud säästvasse transporti võivad tagada elujõulised alternatiivid sõiduautode kasutamisele. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Maltal lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, nagu on kirjeldatud 2020. aasta riigiaruande D lisas. See võimaldaks Maltal seda fondi kõige paremini kasutada.

(21)

Suurem rõhuasetus teadusuuringutele ja innovatsioonile ning nende parem lõimimine ettevõtluskeskkonda toetab Malta teadmistepõhise majandusmudeli kestlikkust. Malta on kodanikele ja ettevõtjatele välja töötanud e-valitsuse teenused, sealhulgas rea mobiilirakendusi. Nende kasutuselevõtt üldsuse seas on aga seni aeglane. Selleks et hõlbustada majanduse üleminekut digitehnoloogiale, on väga tähtis julgustada kodanikke ja ettevõtjaid kasutama digitaalseid avalikke teenuseid.

(22)

Malta areng rahvusvahelise suunitlusega teenindussektori suunas ja spetsialiseerumine kaughasartmängudele, virtuaalvaradele ning kodakondsuse ja residentsuse kavadele aitab küll kaasa majanduskasvule, kuid muudab Malta vastuvõtlikuks rahapesuriskidele, mida ei ole seni maandatud. Nende riskide ennetamiseks ja maandamiseks on võetud meetmeid, millega tugevdatakse rahapesuvastase tegevuse juhi rolli. Tõhustatud on ka koostööd teiste pädevate asutustega. Murettekitav on aga Malta finantsteenuste ameti tava tellida järelevalveülesannete täitmiseks erakonsultant. Jätkuvalt on puudusi rahapesu uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel. Maltal litsentsitud rahvusvahelise suunitlusega finantsettevõtete riikliku järelevalve tõhustamine tugevdaks üldist juhtimisraamistikku. Kindlustussektoris on väga tähtis riiklike ja välismaiste järelevalve teostajate koostöö. Arenguruumi on ka kolmandate riikide pangafiliaalide järelevalve tõhustamise ning pankade riskipõhise lähenemisviisi ja riskijuhtimise piisavuse hindamise juures.

(23)

Agressiivse maksuplaneerimise tõkestamine on endiselt vajalik, et parandada maksusüsteemide tõhusust ja õiglust. Maksumaksjate agressiivse maksuplaneerimise strateegiate ülekanduv mõju liikmesriikide vahel nõuab lisaks liidu õigusele riikide poliitika kooskõlastamist. Malta on astunud samme agressiivse maksuplaneerimise tõkestamiseks, rakendades eelnevalt kokkulepitud rahvusvahelisi ja Euroopa tasandi algatusi, kuid residentidest välismaiste äriühingute kohtlemine ning investeerimist ja kodakondsust või residentsust ühendavad programmid, milles isegi ei nõuta, et isik oleks Malta maksuresident, kujutavad endast topeltmaksuvabastuse riski nii äriühingute kui ka üksikisikute puhul.

(24)

Maltal on raskusi ka institutsioonilise suutlikkuse suurendamisega korruptsiooni tõkestamisel. Malta on teatanud reformidest, mille eesmärk on tõhustada korruptsiooni uurimist ja selle eest vastutusele võtmist, ning konsulteerib kohtusüsteemi reformi osas asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige Veneetsia komisjoniga. Kõigi nende reformide lõpuleviimiseks ja ellurakendamiseks tuleb võtta konkreetseid meetmeid.

(25)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(26)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Malta kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(27)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Malta tagama, et tema poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(28)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Malta majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Maltale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Malta eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(29)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.

4.