Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32020H0618(01)

Nõukogu soovitus, 15. juuni 2020, milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel 2020/C 204/01

ST/7745/2020/INIT

ELT C 204, 18.6.2020, p. 1–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/1

NÕUKOGU SOOVITUS,

15. juuni 2020,

milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel

(2020/C 204/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 10 Euroopa Liidu lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostöö kohta,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri, (1)

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatakse, et nõukogu võtab vastu otsuseid ja soovitusi, millega hinnatakse osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust vastavalt kõnealuse otsuse artiklis 6 kirjeldatud mehhanismile.

(2)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 6 lõikes 3 sätestatakse, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) poolt esitatud alalise struktureeritud koostöö (PESCO) aastaaruande põhjal analüüsib nõukogu kord aastas, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt kõnealuse otsuse artiklis 3 osutatud siduvamaid kohustusi.

(3)

Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovituse (alalise struktureeritud koostöö rakendamise tegevuskava kohta) (2) punktis 15 märgitakse, et alates 2020. aastast peaks kõrge esindaja esitama oma aastaaruande iga aasta märtsis või aprillis, võttes arvesse osalevate liikmesriikide poolt sama aasta jaanuaris esitatud läbivaadatud ja ajakohastatud riiklikke rakenduskavasid. Nimetatud soovituse punktis 16 märgitakse, et Euroopa Liidu sõjaline komitee peaks andma poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjalist nõu ning soovitusi, et võimaldada poliitika- ja julgeolekukomiteel valmistada iga aasta maikuuks ette nõukogu ülevaade selle kohta, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt siduvamaid kohustusi.

(4)

Nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta soovituse (mis käsitleb alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud siduvamate kohustuste täiteetappe ning millega määratakse kindlaks kitsamad eesmärgid) (3) punktis 26 märgitakse, et kõrge esindaja peaks võtma nimetatud soovitust arvesse PESCOt käsitlevas aastaaruandes, mis on abiks iga osaleva liikmesriigi poolt võetud siduvamate kohustuste täitmise hindamisel.

(5)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatakse, et nõukogu võtab vastu otsuseid ja soovitusi, millega vajaduse korral ajakohastatakse ja suurendatakse nimetatud otsuse lisas esitatud siduvamaid kohustusi, võttes aluseks PESCO saavutused, et kajastada liidu muutuvat julgeolekukeskkonda. Sellised otsused tehakse eeskätt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud etappide lõpus, tuginedes strateegilisele läbivaatamisele, mille käigus hinnatakse PESCO raames võetud kohustuste täitmist.

(6)

Nõukogu 14. mai 2019. aasta soovituse (milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel) (4) punktis 14 märgitakse, et lisaks PESCO rakendamise seisu, sealhulgas iga osaleva liikmesriigi kohustuste riikliku rakenduskava kohase täitmise kirjeldamisele palutakse kõrgel esindajal esitada 2020. aasta aruandes ka esimesed ettepanekud PESCO esimese etapi (2018–2020) lõpus toimuva strateegilise läbivaatamise protsessi kohta, võttes arvesse muid asjakohaseid ELi algatusi, mis aitavad saavutada liidu ambitsioonitaset julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.

(7)

Kõrge esindaja esitas 15. aprillil 2020 nõukogule oma aastaaruande PESCO rakendamise seisu kohta, mis käsitleb muu hulgas seda, kuidas iga osalev liikmesriik on täitnud oma kohustusi kooskõlas oma läbivaadatud ja ajakohastatud riikliku rakenduskavaga.

(8)

Sellele tuginedes peaks nõukogu seetõttu vastu võtma soovituse, milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme PESCO raames võetud kohustuste täitmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I.   Eesmärk ja kohaldamisala

1.

 Käesoleva soovituse eesmärk on hinnata osalevate liikmesriikide poolt PESCO raames võetud siduvamate kohustuste täitmiseks antud panuseid, tuginedes kõrge esindaja poolt 15. aprillil 2020 esitatud aastaaruandele PESCO rakendamise seisu kohta (edaspidi „aastaaruanne“) ja kooskõlas osalevate liikmesriikide esitatud riiklike rakenduskavadega.

2.

 Nõukogu 14. mail 2019 vastu võetud soovituse kohaselt sisaldab aastaaruanne ka eraldi peatükki PESCO esimese etapi (2018–2020) lõpus toimuva PESCO strateegilise läbivaatamise kohta ning selles esitatakse soovitused ja ettepanekud kohustuste, projektide, protsesside ja töömeetodite kohta, mida käesolevas soovituses käsitletakse.

II.   Tulemused ja hindamine

3.

 Aastaaruanne annab tugeva aluse, et hinnata PESCO rakendamise seisu, sealhulgas seda, kas iga osalev liikmesriik täidab oma kohustusi kooskõlas oma riikliku rakenduskavaga.

4.

 Tegeledes Euroopa praeguste ja tulevaste julgeoleku- ja kaitsevajadustega, eelkõige nende praeguste ja tulevaste jõupingutustega täita oma siduvamaid kohustusi, aitavad osalevad liikmesriigid suurendada liidu suutlikkust tegutseda julgeoleku tagajana ja tema strateegilist sõltumatust ning tugevdada tema suutlikkust teha partneritega koostööd ja kaitsta oma kodanikke.

5.

 Nõukogu rõhutab üldiselt, et

a)

osalevad liikmesriigid kinnitasid kaitse-eelarve ja kaitseinvesteeringute kulutustega seotud kohustuste osas positiivset arengut. Üldine progress on praeguses etapis aga jätkuvalt tagasihoidlik ja osalevaid liikmesriike julgustatakse vaatamata COVID-19 kriisi tõttu tekkinud finantsprobleemidele eraldama vajalikke vahendeid, et toetada jätkuvalt seda positiivset arengut järgnevatel aastatel. Samuti julgustatakse osalevaid liikmesriike jätkuvalt toetama Euroopa koostööpõhist lähenemisviisi (näiteks varustuse hangete ning kaitseuuringute ja -tehnoloogia abil);

b)

osalevatel liikmesriikidel soovitatakse tungivalt võtta oma riiklikes kaitseplaneerimise protsessides rohkem arvesse ja kasutada paremini ära suuniste ja otsuste tegemise vahendina ELi kaitseplaneerimise vahendeid, nagu võimearendusplaan (CDP), mis sisaldab ka peaeesmärgi protsessi tulemusi, strateegilised sisupaketid (Strategic Context Cases, SCC), kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD), ning samuti muid algatusi, nagu Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm või muud asjakohased ELi vahendid. Sellega seoses rõhutab nõukogu, kuivõrd oluline on, et ELi institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriigid suurendaksid veelgi nende vahendite ja algatuste vahelist sidusust, tunnistades samal ajal, et need on erinevad ja neil on erinev õiguslik alus;

c)

osalevaid liikmesriike innustatakse tegema täiendavaid edusamme kohustuste täitmisel oma kaitsesüsteemide üksteisega vastavusse viimiseks ning vaatama regulaarselt läbi kavad ja eesmärgid, mille osas tuleb tööd jätkata, eelkõige selleks, et täita olulist rolli võimete arendamisel liidus, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, tunnistades samal ajal, et see nõuab püsivaid pikemaajalisi jõupingutusi. Nõukogu tuletab meelde, et oma 14. mai 2019. aasta soovituses märkis ta, et sidusus ühelt poolt kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ja võimearendusplaani ning teiselt poolt vastavate NATO protsesside, näiteks NATO kaitseplaneerimise protsessi tulemuste vahel on olnud ja saab jätkuvalt olema tagatud seal, kus nõuded kattuvad, tunnistades samal ajal mõlema organisatsiooni erinevat iseloomu ja nende vastavaid kohustusi ja liikmelisust. Nõukogu julgustab liikmesriikide täiendavat arutelu kõnealuste protsesside vahelise sidususe kohta, kui see on asjakohane;

d)

osalevad liikmesriigid peaksid operatiivtulemuste kiireks parandamiseks suurendama oma jõupingutusi, et täita vägede kättesaadavuse, siirdavuse ja koostegutsemisvõime tugevdamisega seotud kohustusi, sealhulgas täites täielikult ELi lahingugruppide nimekirja, kiirreageerimise andmebaasi ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide ja operatsioonide vajaduste märgukirjad. Eelkõige on oluline, et nende ÜJKP missioonide ja operatsioonide toetamisse antav panus paraneks nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt, pidades silmas ka kõige nõudlikumaid missioone. Osalevate liikmesriikide siduvama kohustuse – järgida ÜJKP sõjaliste missioonide ja operatsioonide ühisel rahastamisel ambitsioonikat lähenemisviisi – rakendamine on seotud Athena mehhanismi läbivaatamisega ja kavandatava Euroopa rahutagamisrahastu loomisega nõukogu poolt, mida liikmesriigid praegu arutavad;

e)

osalevad liikmesriigid on näidanud võrreldes 2019. aastal esitatud ajakohastatud riiklike rakenduskavadega vähest edasiminekut meetmete võtmisel, et kõrvaldada võimealased puudujäägid, mis on kindlaks tehtud võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise käigus, muu hulgas suure mõjuga võimealaste eesmärkide rakendamise hindamisel, ning peaksid seetõttu kaaluma suuremate jõupingutuste tegemist, et seada riiklikus planeerimises rohkem esikohale Euroopa koostööpõhise lähenemisviisi kasutamist. Osalevad liikmesriigid peaksid samuti näitama, kuidas nende kaitsevõime arendamise projektid tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi;

f)

osalevad liikmesriigid peavad veel suurendama oma jõupingutusi, et täita kohustusi, mis on seotud osalemisega vajaduse korral suurtes ühistes või Euroopa varustusprogrammides Euroopa Kaitseagentuuri raames.

6.

 Võttes arvesse aastaaruandes iga riikliku rakenduskava kohta esitatud järeldusi ja soovitusi, julgustatakse iga osalevat liikmesriiki vastavalt sellele jätkama jõupingutusi ja läbi vaatama oma panust siduvamate kohustuste täitmisesse.

7.

 Võttes arvesse, et PESCO eesmärk on aidata kaasa liidu ambitsioonitaseme saavutamisele julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, sealhulgas kõige nõudlikumaid missioone silmas pidades, tuleb teha täiendavat tööd, et määratleda „kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum“ kooskõlas PESCO ühisteates nimetatud parameetritega.

8.

 Kuna liikmesriikidel on vaid „ühtsed jõud“, mida nad saavad kasutada eri raamistikes, aitab liikmesriikide võimete arendamine ELi raamistikes ka tugevdada kaitsevõimet, mis on võimaluse korral kättesaadav muude raamistike, sealhulgas ÜRO ja NATO jaoks.

III.   Riiklikud rakenduskavad

9.

 Kuigi riiklikes rakenduskavades esitatud teabe kvaliteet on üldiselt paranenud, kutsutakse osalevaid liikmesriike üles veelgi parandama esitatava teabe kvaliteeti ja tagama selle asjakohane detailsus, pöörates erilist tähelepanu sihtotstarbeliste tulevikku suunatud kavade väljatöötamisele selle kohta, kuidas nad kavatsevad aidata kaasa siduvamate kohustuste ja PESCO täpsemate eesmärkide täitmisele. Kuna riiklikud rakenduskavad peaksid olema oluliseks aluseks poliitilisele järelevalvele, hoo säilitamisele ja läbipaistvuse tagamisele osalevate liikmesriikide vahel, rõhutab nõukogu vajadust parandada nende poliitilist mõõdet, et hõlbustada poliitilisel tasandil arutelusid siduvamate kohustuste osas tehtud edusammude üle.

10.

 Osalevaid liikmesriike kutsutakse üles pidama PESCO sekretariaadiga jätkuvalt kahepoolseid dialooge oma tulevaste riiklike rakenduskavade läbivaatamise ja ajakohastamise üle, et tagada omavaheline läbipaistvus ning veelgi suurendada PESCO raames nõutava ja esitatava teabe sidusust ja ühtsust.

IV.   PESCO projektid

11.

 Enamik PESCO raames väljatöötatavast 47 projektist aitab eeldatavasti kaasa ELi võimete arendamise prioriteetide rakendamisele, kusjuures 24 neist käsitlevad suure mõjuga võimealaseid eesmärke otseselt ja 12 teevad seda kaudselt. Kolme projekti raames on esmane operatsioonivõime juba saavutatud ja 23 projekti raames on esmane operatsioonivõime plaanitud saavutada aastatel 2020–2023. Enam kui kaks kolmandikku (30) projektidest, sealhulgas mõned, mis algatati juba 2018. aasta märtsis ja novembris, on siiski alles ideefaasis.

12.

 Võttes arvesse nõukogule esitatud 28. veebruari 2020. aasta eduaruannet PESCO projektide kohta, kutsutakse osalevaid liikmesriike üles keskenduma oma projektide kiirele ja tõhusale rakendamisele, et saavutada oodatavad väljundid ja tulemused, eesmärgiga täita siduvamad kohustused. Osalevaid liikmesriike innustatakse samuti tõhustama ja kiirendama projektikorralduskavade vastuvõtmiseni viivaid protsesse, eesmärgiga saavutada kiiremini suurem selgus ja kindlus seoses uute projektidega. Samuti tuletab nõukogu meelde vajadust parandada PESCO projektide edenemise läbivaatamise protsessi, kasutades selgeid, suunatud ja läbipaistvaid kriteeriume, mis töötatakse välja tihedas koostöös osalevate liikmesriikidega. Peale selle rõhutab nõukogu, et kui projektiosalised teevad projektide puhul kindlaks raskused tulemuste saavutamisel, tuleks neid projekte kas muuta või need lõpetada, et tagada kõikide PESCO projektide asjakohasus ja usutavus.

13.

 Nõukogu leiab, et projektide edenemise paremaks hindamiseks ja koostoime kindlakstegemiseks tuleks korraldada PESCO projektide haldamise teemalisi seminare ja projektide edenemise teemalisi üritusi, et hõlbustada osalevate liikmesriikide vahelist edasist arutelu. Samuti tunnistab nõukogu vajadust projektide väljatöötamise ja haldamisega seotud mõistetest ja määratlustest ühiselt paremini arusaamise järele. Lisaks peaks PESCO sekretariaat jätkama taotluse korral eksperditeadmiste pakkumist ning hõlbustama suhtlemist teiste ELi osalejatega seoses võimaliku koostoimega muudes asjakohastes ELi institutsioonilistes raamistikes välja töötatud ELi vahendite ja algatustega, et tagada läbipaistvus ja kaasavus ning vältida ebavajalikku dubleerimist.

14.

 Nõukogu rõhutab, et vajaduse korral tuleks kaaluda projektikoosluste moodustamist või projektide liitmist või rühmitamist, et suurendada koostoimet ja projektide mõjutõhusust, hoida kokku ressursse ja vältida dubleerimist, ja kui projektiosalised nõustuvad, kaaludes toetava rolli andmist PESCO sekretariaadile.

15.

 Tulevaste PESCO projektiettepanekute kindlaksmääramisel soovitab nõukogu jätkuvalt kasutada lähtealusena kokkulepitud ELi võimete arendamise prioriteete, mis tulenevad võimearendusplaanist ja mis sisaldavad suure mõjuga võimealaseid eesmärke, ning kasutada rakendamissuunisena seonduvat strateegilist sisupaketti. Lisaks tuleks selleks, et aidata osalevaid liikmesriike koostööprojektide võimaluste kindlaksmääramisel, sealhulgas operatsioonide valdkonnas, kasutada teenäitajana kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise koondanalüüsi tulemusi ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise aruande järeldusi. Nõukogu rõhutab, et sobivad PESCO projektid, kui need on rahastamiskõlblikud, võivad saada rahastamist tulevasest Euroopa Kaitsefondist.

16.

 Kuigi osalevaid liikmesriike innustatakse esitama jätkuvalt projektiettepanekuid, mis hõlmavad laia teemaderingi, kutsub nõukogu samuti üles esitama ettepanekuid juba olemasolevatel võimetel põhinevate projektide kohta, mille raskuskese on suunatud rohkem operatsioonidele ja millel on suurem lühiajaline mõju. Selleks võib töötada koos osalevate liikmesriikidega välja täpsemaid või täiendavaid kriteeriume selliste suurema küpsusastmega projektiettepanekute väljavalimiseks, mis aitavad otseselt kaasa võimearendusplaanis, sealhulgas suure mõjuga võimealastes eesmärkides kindlaks määratud puudujääkide leevendamisele.

17.

 Kooskõlas oma 2019. aasta juuni järeldustega julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames jääb nõukogu ootama, et võimalikult kiiresti võetakse vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda PESCO üksikprojektides osalema kolmandaid riike, vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktile g ning artiklile 9, PESCO teatises esitatud suunistele ning nõukogu otsusele (ÜVJP) 2018/909, (5) millega kehtestatakse PESCO projektide ühised projektijuhtimise reeglid.

V.   PESCO strateegiline läbivaatamine

18.

 2019. aasta detsembris käivitati osalevate liikmesriikide juhitud PESCO strateegilise läbivaatamise protsess, mille käigus hinnati PESCO siduvamate kohustuste täitmist, nagu on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2017/2315. V osas esitatud ettepanekud ja soovitused tuginevad osalevate liikmesriikide erinevatele aruteludele ja panustele, sealhulgas aastaaruandes esitatud soovitustele.

Kohustused

19.

 Nõukogu rõhutab, et praegune siduvamate kohustuste pakett on osutunud tugevaks suuniseks, mille abil tagada PESCO ühtne rakendamine, ning seetõttu ei tohiks seda praeguses etapis muuta. Nõukogu rõhutab siiski ka vajadust suurendada jõupingutusi nende siduvamate kohustuste täitmiseks.

20.

 Lisaks rõhutab nõukogu, et osalevad liikmesriigid peaksid leppima käesoleval aastal toimuva PESCO strateegilise läbivaatamise protsessi raames kokku järgmise PESCO etapi (2021–2025) eesmärkides ja konkreetsetes tulemustes, sealhulgas kaaludes muutuvat julgeolekuolukorda silmas pidades uusi koostöövaldkondi, eeskätt – kuid sellega piirdumata – kliimamuutusi, võitlust hübriidohtudega, kübervaldkonda, tehisintellekti, kosmosega seotud aspekte, energiajulgeolekut ja merendusjulgeolekut, ning samuti leppima kokku käegakatsutavates tulemustes, mis tuleb saavutada nii võimete kui ka operatsioonidega seotud küsimustes. Peale selle tuleks võtta arvesse keerulistele hädaolukordadele, näiteks pandeemiatele reageerimisega seotud kindlakstehtud keskpika perspektiivi ja pikaajalisi tagajärgi ja väljakutseid, mida saab käsitleda PESCO raamistikus. Täpsemaid eesmärke käsitleva nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta soovituse läbivaatamisel ja ajakohastamisel tuleks võtta arvesse kõiki eespool nimetatud aspekte. Nõukogu rõhutab vajadust kasutada selle protsessi ühe osana PESCO strateegilist läbivaatamist, et määrata kindlaks need projektid, mis hakkavad konkreetseid tulemusi andma 2025. aastaks.

21.

 Nõukogu rõhutab, et tuleks täiendavalt uurida võimalusi, kuidas parandada järelmeetmeid kõikide siduvamate kohustuste täitmisele, sealhulgas poliitilisel tasandil ning poliitika- ja julgeolekukomitee kaudu, eelkõige seal, kus nõukogu ei pidanud kõrge esindaja poolt hinnatud edusamme piisavaks, nimelt operatsioonidega seotud kohustuste puhul, aga ka Euroopa koostööpõhise lähenemisviisiga seotud kohustuste puhul. Samuti julgustatakse jätkama arutelusid edunäitajate üle, mis võiksid aidata osalevatel liikmesriikidel kavandada siduvamate kohustuste täitmist ja hõlbustada edusammude hindamist vastavalt nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta soovituse punktile 2.

22.

 Nõukogu rõhutab, et võib kaaluda ja täiendavalt analüüsida innovatiivseid stiimuleid PESCO operatsioonidega seotud kohustuste täitmise edendamiseks, pöörates eriti tähelepanu vägede kättesaadavuse, siirdavuse ja koostegutsemisvõime parandamisele seoses ÜJKP missioonide ja operatsioonidega. Nõukogu rõhutab, et seejuures tuleks samuti arvesse võtta käimasolevat tööd ja panustada tulevastesse jõupingutustesse seoses ÜJKP sõjaliste missioonide ja operatsioonide ühise rahastamisega.

23.

 Nõukogu rõhutab, et arutelud strateegiliste suuniste üle ja nende ELi tasandi ohtude analüüs, mis tuleb viia lõpule 2020. aasta lõpuks, peaksid viima selgemate juhisteni ELi algatuste, nagu PESCO kohta. See vajalik protsess võiks veelgi aidata kujundada Euroopa ühist julgeoleku- ja kaitsekultuuri, mis tugineb meie ühistele väärtustele ja eesmärkidele ning austab liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

24.

 Nõukogu tunnistab vajadust jätkata jõupingutusi, sealhulgas PESCO strateegilise läbivaatamise kaudu, et tagada sidusus ja koordineeritus erinevate ELi kaitsealgatuste vahel (kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine, PESCO ja tulevane Euroopa Kaitsefond), tegutsedes liikmesriikide hoolika poliitilise järelevalve all ja nende suuniste alusel, sealhulgas ministrite tasandil, tunnistades samal ajal, et need algatused on erinevad ja neil on erinev õiguslik alus.

Projektid

25.

 Nõukogu rõhutab, et PESCO projektitsükkel tuleks viia kooskõlla kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tsükliga, et kasutada selle järeldusi ja soovitusi koostööprojektide võimaluste suunanäitajana ning pakkuda osalevatele liikmesriikidele paremat raamistikku ambitsioonikamate projektiettepanekute esitamiseks, sealhulgas operatsioonide valdkonnas. Lisaks on ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks eriline tähtsus peaeesmärgi protsessi tulemustel, mida tuleks arvesse võtta uute PESCO projektide kavandamisel, et tugevdada operatsioonidega seotud kohustuste täitmist. Need kaalutlused peaksid suunama projektide esitamise tsükli määratlemist, võttes samal ajal arvesse tasakaalu halduskoormuse ning PESCO projektide tulemuste ja kvaliteedi vahel.

Protsessid

26.

 Seoses riiklike rakenduskavade tsükliga kutsub nõukogu PESCO sekretariaati üles pakkuma välja detailseid viise, kuidas parandada PESCO riiklike rakenduskavade ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tsüklite ning peaeesmärgi protsessi vahelist sidusust. Selle eesmärk peaks olema ka vähendada halduskoormust ja parandada riiklike rakenduskavade kvaliteeti, samuti tagada asjakohane detailsusaste. Samal ajal rõhutab nõukogu vajadust tagada vajalik poliitiline hoog ning näha ette nõukogu roll igal aastal PESCO küsimuses strateegiliste suuniste ja juhiste andjana. Samuti peaks nõukogu kaaluma võimalust kohandada ajakavasid, mis on osalevatele liikmesriikidele ette nähtud PESCO dokumentide esitamiseks, sealhulgas riiklike rakenduskavade ja projektiettepanekute esitamiseks.

VI.   Edasised sammud

27.

 Nõukogu palub:

—

PESCO sekretariaadil valmistada ette ja korraldada koos osalevate liikmesriikidega 2020. aastal temaatilisi seminare, et veelgi parandada asjaomaseid PESCO protsesse (sealhulgas tulevased PESCO riiklikud rakenduskavad, projektitsüklid ja -protsessid, riiklike rakenduskavade ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise vaheline sidusus ning peaeesmärgi protsess) ning määrata kindlaks PESCO peamised poliitikaeesmärgid ja sihid aastateks 2021–2025 seoses etapiviisilise täitmise ja kitsamate eesmärkide kohandamise ettevalmistamisega;

—

PESCO sekretariaadil töötada välja viisid, kuidas parandada järelmeetmeid ja uurida võimalusi stiimulite loomiseks mõningate kohustuste täitmise jaoks, mida osalevad liikmesriigid ei ole veel piisavalt täitnud;

—

PESCO sekretariaadil esitada enne 2020. aasta lõppu dokumendi PESCO strateegilise läbivaatamise lõpuleviimise heakskiitmiseks ning

—

osalevatel liikmesriikidel vaadata läbi oma riiklikud rakenduskavad, et neid vajaduse korral ajakohastada.

Brüssel, 15. juuni 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ

(1)  ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

(2)  ELT C 88, 8.3.2018, lk 1.

(3)  ELT C 374, 16.10.2018, lk 1.

(4)  ELT C 166, 15.5.2019, lk 1.

(5)  Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/909, millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid (ELT L 161, 26.6.2018, lk 37).

Top