(1)

22. juulil 2014 sai komisjon kaebuse väidetava abi kohta, mida Kreeka andis ettevõtjale Sogia Ellas S.A. ja selle tütarettevõtjatele (edaspidi „Sogia Ellas“), mis tegelevad põllumajandustoodete töötlemisega. Abi hõlmas intressitoetusi ja riigigarantiisid olemasolevatele laenudele, mis tuli uuesti läbi vaadata koos ajapikendusega, ning uutele laenudele.

(2)

Komisjon palus 2014. aasta 25. juuli kirjaga Kreeka ametiasutustelt väidetava abi kohta teavet. Kreeka ametiasutused vastasid 2014. aasta 17. novembri kirjaga, milles esitasid üksikasjalikku teavet väidetava abi õigusliku aluse kohta. Komisjon saatis Kreekale teise kirja 2015. aasta 11. detsembril. Kreeka ametiasutused vastasid sellele 2016. aasta 11. veebruari kirjaga, mis registreeriti samal kuupäeval. Oma vastuses esitasid Kreeka ametiasutused lisateavet õiguslike aluste, abi andmise tingimuste ja abisaajate kohta.

(3)

Oma 2015. aasta 11. detsembri kirjas teavitas komisjon Kreeka ametiasutusi sellest, et nende esitatud teabe esialgne uurimine näitas, et väidetav abi anti ilma komisjoni heakskiiduta. Lisaks ei piirdunud väidetava abi andmine Sogia Ellase ja selle tütarettevõtjatega, vaid Kreeka õigusaktide alusel võidi seda anda ka teistele abisaajatele. Seetõttu otsustas komisjon algatada teatamata riigiabi kohtuasja (kohtuasi SA.39119 (2015/NN)) ja laiendada oma uurimise ulatust selliselt, et see hõlmaks tervet põllumajandussektorit.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisotsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas16. septembril 2016 (2). Komisjon palus Kreeka ametiasutustel esitada kõigi algatamisotsuses tuvastatud abikavade abisaajate hinnanguline arv ja asjaomased abisummad. Vastasel juhul teeb komisjon otsuse enda käsutuses oleva teabe põhjal, nagu algatamisotsuses märgitud. Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi asjaomaste meetmete kohta.

(5)

Ükski huvitatud pool märkusi ei esitanud. Kreeka ametiasutused saatsid oma tähelepanekud algatamisotsuse kohta 23. septembril 2016. Oma vastuses teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et neil ei ole võimalik esitada algatamisotsuses küsitud teavet.

(6)

Komisjon palus oma 2016. aasta 2. detsembri ja 2018. aasta 15. jaanuari kirjas uuesti Kreeka ametiasutustel esitada puuduv teave. Kreeka ametiasutused esitasid küsitud teabe oma 2017. aasta 9. märtsi ja 2018. aasta 21. veebruari kirjas.

(7)

Käesolev otsus puudutab sarnaselt algatamisotsusega üksnes tegevusi, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega, st tooted, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas (v.a kalandus- ja vesiviljelustooted), ja metsandusega, nagu on määratlenud Eurostat. Otsus ei mõjuta seetõttu teistele majandussektoritele kooskõlas kõnealuste abikavadega antud võimalikku abi.

(8)

Meetmete eesmärk oli aidata ettevõtjaid, kes olenemata oma registreeritud asukohast on asutatud ja tegutsevad nendes Kreeka piirkondades, mida mõjutasid 2007. aasta tulekahjud. Kreeka ametiasutuste sõnul oli laiem eesmärk taastada tootmissuutlikkus, mida tulekahjud olid tugevalt mõjutanud.

(9)

Väidetava abi õigusliku aluse leiab järgmistest õigusaktidest: majandus- ja rahandusministri otsus nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007), muudetud ja täiendatud otsusega nr 38600/Β.1750/5.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1780/Β’/5.9.2007), otsusega nr 46082/Β.2123/24.10.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 2139/Β’/2.11.2007), otsusega nr 6391/Β.342/8.2.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 242/Β’/14.2.2008), otsusega nr 34227/Β.1123/23.7.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1548/Β’/5.8.2008), otsusega nr 57198/Β.2406/28.12.2012 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 3462/Β’/28.12.2012), samuti seaduse nr 3816/2010 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 6/Α’/26.1.2010) artikli 2 lõige 7 ja seaduse nr 3867/2010 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 128/A’/3.8.2010) artikli 21 lõige 5.

(10)

Tingimused, mille alusel Kreeka riigi garantii otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) alusel anti, kehtestati üksikasjalikumalt majandus- ja rahandusministri otsuses nr 2/54310/0025/13.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1858/13.9.2007). Seda otsust muudeti aserahandusministri otsusega nr 2/86490/0025/31.12.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne B’ 2493/31.12.2007), otsusega nr 2/57144/0025/20.8.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne B’ 1732/28.8.2008), rahandusministri otsusega nr 2/22475/0025/25.4.2012 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1346/25.4.2012), aserahandusministri otsusega nr 2/52027/0025/30.8.2012 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 2404/30.8.2012) ja aserahandusministri otsusega nr 2/1755/0025/20.2.2013 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 465/27.2.2013). Otsust nr 2/1755/0025/20.2.2013 muudeti otsusega nr 2/38310/0025/14.5.2014 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1262/16.5.2014) ja otsusega nr 2/43758/0025/29.6.2015 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1289/29.6.2015), mis on seetõttu käesoleva otsuse jaoks asjakohased.

(11)

25. augustil 2007. aastal kuulutas Kreeka siseasjade, avaliku halduse ja detsentraliseerimise minister ministri otsusega nr 47870/25.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1706/B’/25.8.2007) riigis välja erakorralise seisukorra 2007. aasta juulis ja augustis toimunud tulekahjude tõttu, mis puhkesid Messeenia, Ilia, Arkaadia, Lakoonia, Euboia noomis ja Ahhaia noomis Aigialeia ringkonnas.

(12)

Kreeka ametiasutused teatasid, et nendes piirkondades tulekahjude tehtud hävitustöö ulatus ja suurusjärk oli tohutu ning selle tulemuseks olid inimohvrid ja loomapopulatsioonide hävimine, kahju maapiirkondadele, nii metsadele kui ka põllumaadele, ja taristutele ning erakordselt rängad tagajärjed kohalikule majandusele. Selle nähtuse mastaabi tõttu liigitasid Kreeka ametiasutused selle õnnetuseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses, nagu näidatud komisjoni asjakohastel graafikutel, millele Kreeka ametiasutused oma suhtluses selle institutsiooniga viitasid (3).

(13)

Selle olukorraga tegelemises võttis Kreeka majandus- ja rahandusminister vastu otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007), (4) mida hiljem muudeti ja täiendati. Selle otsuse pealkiri oli „Käibekapitali laenud ja muud krediidiliinid ettevõtetele ja kutsetöötajatele, keda mõjutasid 2007. aasta tulekahjud Messeenia, Ilia, Arkaadia, Lakoonia ja Euboia noomis ning Aigialeia ringkonnas Ahhaia [noomis]“.

(14)

Otsusega kehtestati kaks riigiabikava (5):

(15)

Eeskätt oli otsuses nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) märgitud järgmist:

„Võla ümberkujundamine ja käibekapitali andmine ettevõtetele ja kutsealadele, mis asuvad ja tegutsevad Messeenia, Ilia, Arkaadia, Lakoonia ja Euboia noomis ning Aigialeia ringkonnas Ahhaia noomis, mida tulekahjud 2007. aastal mõjutasid.

Α. Võla ümberkujundamine

Kõik 2007. aasta tulekahjudest mõjutatud ettevõtete ja kutsetöötajate võlad, mis tuli kuni 25. augustini 2007 tasuda ja mitte, kapitaliseeritakse ja muudetakse uueks laenuks 28-kuulise ajapikendusega. Esimene osamakse tuleb tasuda 31. detsembril 2009. Ülejäänud osa laenust makstakse võrdsetes kuue kuu järel tehtavates osamaksetes (põhiosa kulum ja intress). Laenusuhe kestab kokku kümme aastat, sealhulgas ajapikendus. Ajapikenduse perioodil subsideeritakse laenusummalt makstav intress 100 % ulatuses kontolt, mis luuakse kooskõlas seadusega nr 128/1975, ja ülejäänud laenuperioodil 50 % ulatuses.

Võla ümberkujundamise intressimääraks on määr, mis kehtis Kreeka 12 kuu lühiajalise riigikassa võlakirjade viimase emiteerimise ajal enne intressiperioodi algust, mida suurendati 70 % ulatuses osamakse kogusummast kooskõlas seadusega nr 128/1975. Subsiidiumimäära ümardatakse üles- või allapoole lähima veerandpunktini.

Eespool nimetatud laenude põhisummale ja intressidele antakse Kreeka valitsuse garantii kooskõlas kehtiva seadusega nr 2322/1995.

B. Käibekapitali laenude andmine ettevõtetele ja kutsetöötajatele

Krediidiasutused võivad anda käibekapitali kooskõlas Kreeka keskpanga presidendi kehtiva seaduse nr 1955/2.7.1991 asjakohaste sätetega, mis reguleerivad vajadusi ja käibekapitali. Neid laene subsideeritakse kooskõlas seadusega nr 128/1975 loodavalt kontolt järgmiselt:

Intressitoetuse summa on kogu laenusumma puhul sama.

Neid laene antakse kuni 35 % ulatuses ettevõtte 2006. aasta käibest ja need on mõeldud kasutamiseks 60 kuu jooksul.

Eespool nimetatud laenude intressimääraks on määr, mis kehtis Kreeka 12 kuu lühiajalise riigikassa võlakirjade viimase emiteerimise ajal enne intressiperioodi algust, mida on suurendatud 70 % võrra osamakse kogusummast kooskõlas seadusega nr 128/1975. Subsiidiumimäära ümardatakse üles- või allapoole lähima veerandpunktini.

Tuleks märkida, et nende ettevõtete käive, millel puudus 2006. aastal müük või mis alustasid tegutsemist ajavahemikus 1. jaanuar 2007 kuni 31. august 2007, määratakse kindlaks ostude põhjal, mis tehti 2007. aastal tegevuse esimese kuue kuuga, korrutatuna kahega (2), ning summa määratakse kindlaks pärast 45 % brutokasumimäära arvesse võtmist.

Eespool nimetatud laenude põhisummale ja intressidele antakse Kreeka valitsuse garantii kooskõlas kehtiva seadusega nr 2322/1995.“

(16)

Otsusega nr 38600/Β.1750/5.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1780/Β’/5.9.2007) muudeti otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) pealkirja ja teksti. Uus pealkiri on „Käibekapitali laenud ja muud krediidiliinid ettevõtetele ja kutsetöötajatele Messeenia, Ilia, Arkaadia, Lakoonia ja Euboia noomis ning Aigialeia ringkonnas Ahhaia [noomis].“ Teisisõnu: fraas „mida tulekahjud 2007. aastal mõjutasid“, mis viitas abikavade abisaajatele ja piiritles ilmselt abikavade reguleerimisala nende abisaajatega, keda tulekahjud tegelikult mõjutasid, jäeti õigusliku aluse pealkirjast välja.

(17)

Samuti lisati otsusega nr 38600/Β.1750/5.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1780/Β’/5.9.2007) otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) peatüki A esimesele lausele üks lause, mis on esile toodud järgmises väljavõttes.

„Α. Võla ümberkujundamine

Kõik võlad, mis tuli kuni 25. augustini 2007 tasuda või mitte ettevõtete ja kutsetöötajate poolt eespool nimetatud noomides , mida mõjutasid 2007. aasta tulekahjud, kapitaliseeritakse ja muudetakse uueks laenuks 28-kuulise ajapikendusega. Esimene osamakse tuleb tasuda 31. detsembril 2009.“ [rõhuasetus lisatud]

(18)

Need kaks muudatust üheskoos viisid selleni, et nõuet, et abisaajate kantud kahju pidi olema tekkinud 2007. aasta tulekahjude tõttu, ei peaks enam kohaldama abisaajate suhtes, vaid lihtsalt noomide suhtes, kus need abisaajad asutatud olid ja tegutsesid, olenemata nende registreeritud asukohast. Seda järeldust kinnitavad Kreeka ametiasutused oma vastuses küsimusele, mille komisjon esitas 11. detsembri 2015. aasta kirjas selle kohta, kas abisaajatele antud hüvitis anti neile kahju eest, mida nad kandsid tulekahju otsesel tagajärjel. Oma 11. veebruari 2016. aasta vastuses kinnitasid Kreeka ametiasutused tulekahjude üldist ja enneolematut iseloomu, mille tulemuseks oli kahju ettevõtjatele ainuüksi juba seetõttu, et nende tootmistegevus asus mõjutatud piirkondades.

(19)

Põhjenduses 9 nimetatud teiste otsuste ja seadustega muudeti ja täiendati veelgi otsust nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007). Otsuses nr 46082/Β.2123/24.10.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 2139/Β’/2.11.2007) nähti muu hulgas ette, et:

(20)

Otsusega nr 6391/Β.342/8.2.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 242/Β’/14.2.2008) muudetakse summat (100 000 eurolt 150 000 eurole), mille kohta oma võla üle uuesti läbirääkimisi pidada soovivad ettevõtjad pidid esitama kasumlikkuse uuringu. Otsusega pikendati selliste taotluste esitamise tähtaega 31. detsembrilt 2007 kuni 31. märtsini 2008.

(21)

Otsusega nr 34227/Β.1123/23.7.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1548/Β’/5.8.2008) laiendati rahastamiskavade geograafilist kohaldamisala nii, nagu selgitatud põhjenduses 25, ja pikendati kavas osalemise taotluste esitamise tähtaega kuni 31. augustini 2008.

(22)

Rahastamiskavasid muudeti otsusega nr 57198/Β.2406/28.12.2012 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 3462/Β’/28.12.2012), et võimaldada riigigarantiid mitte saanud abisaajatel paluda võla tagasimaksmise peatamist ajavahemikuks 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2012. Laenusaajad vastutasid tagasimaksete peatamise perioodil kogunenud intresside tasumise eest. Abisaajatel oli võimalik selle sätte kasutamiseks esitada taotlus finantseerimisasutustele kuni 28. veebruarini 2013.

(23)

Riigigarantii andmise tingimusi on üksikasjalikult kirjeldatud otsuses nr 2/54310/0025/13.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1858/13.9.2007), mille asjakohased osad on järgmised:

Ümberkujundatava laenu intressimäära subsideeritakse ning see kehtestatakse kooskõlas majandus- ja rahandusministri otsuses nr 36579/Β.1666/27.8.2007 sätestatud tingimustega.

Kreeka riigi garantiid kohaldatakse 80 % ümberkujundatud võlgade ja nende võlgade intresside suhtes kuni 20 000 000,00 euro suuruse summani ettevõtte kohta.

Kreeka riigi garantiid antakse samuti [füüsiliste isikute] kaubandusettevõtetele, kaubanduskodade registreeritud liikmetele ja nende noomide kutsetöötajatele, kelle ümberkujundatav võlg ei ületa 100 000,00 euro suurust summat.

Ajapikenduse perioodi intress kapitaliseeritakse 31. detsembril 2009 ja laenu esimene osamakse tasutakse 30. juunil 2010.

Juhul kui kolm järjestikust amortisatsiooni osa koos intressiga või kolm põhiosa ja intressi osamakset, mis tulenevad eespool kirjeldatud ümberkujundamisest, jäävad tasumata, loetakse kogu ümberkujundatud võlgade summa maksetähtpäev saabunuks ja võlad tuleb tagasi maksta. Tagatud nõuete riigipoolseks lahendamiseks peavad pangad pärast kolmandast osamaksest kolme kuu möödumist esitama majandus- ja rahandusministri otsuses nr 2/478/0025/4.1.2006 (GG II 16/13.1.2006) viidatud lisadokumendid.

Eespool kirjeldatud laenu intressimäära subsideeritakse ning see kehtestatakse kooskõlas majandus- ja rahandusministri otsuses nr 36579/Β.1666/27.8.2007 sätestatud tingimustega.

Neid laene antakse kõikidele nimetatud noomide ettevõtetele kuni 35 % ulatuses ettevõtte 2006. aasta käibest ja maksimaalne laenusumma on 90 000,00 eurot ettevõtte kohta. Nende ettevõtete käive, millel puudus 2006. aastal müük või mis alustasid tegutsemist ajavahemikus 1. jaanuar 2007 kuni 27. august 2007, määratakse kindlaks ostude põhjal, mis tehti 2007. aastal tegevuse esimese kuue kuuga, korrutatuna kahega (2), ning summa määratakse kindlaks pärast 45 % suuruse brutokasumimäära arvesse võtmist.

Need laenud makstakse tagasi iga kuue kuu järel võrdsetes põhiosa ja intressi osamaksetes ning kapitali puhul kohaldatakse ajapikenduse perioodi alates väljamakse kuupäevast kuni 31. detsembrini 2009. Esimene osamakse tasutakse 30. juunil 2010. Intressi subsideerimata osa tasuvad ajapikenduse perioodil ettevõtted.

Neid laene hallatakse uue ja eraldiseisva laenulepinguga. Eespool nimetatud laenude puhul annab Kreeka riik kõikidele ettevõtetele garantii 80 % ulatuses kapitalist ja asjaomasest intressist ajapikenduse perioodil ja tavapärasel laenuperioodil.

[…]

Nõutavad lisadokumendid:

[…]

Kõnealune uuring peaks hõlmama järgmist:

B. Eespool nimetatud noomides tegutsevad ettevõtted ja kutsetöötajad, kes taotlevad pärast metsatulekahjusid ainult uut käibekapitali laenu, peavad esitama oma taotlused riiklikule üldise raamatupidamisarvestuse ametile, direktoraat 25, üksus D, koos järgmiste lisadokumentidega:

Füüsilist tagatist ei ole vaja esitada, et katta kõikide ettevõttekategooriate uued käibekapitali laenud.

Taotlusi ja elujõulisuse uuringuid hindab Kreeka riigi tagatiste eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu (seaduse nr 3458/2006, GG I 94/8.5.2006 artikkel 37) enne garantii andmise lõplikku heakskiitmist kooskõlas sätetega, mis on kehtestatud riiklikes ja ühenduse õigusaktides (EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88), koos olemasoleva ja välja pakutud tagatisega, mis katab täielikult ümber kujundatava võla (vajaduse korral).“

(24)

Seaduse nr 3816/2010 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 6/Α’/26.1.2010), muudetud seaduse nr 3867/2010 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 128/A’/3.8.2010 artikli 21 lõikega 5) artikli 2 lõikega 7 anti otsuse nr 2/54310/0025/13.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1858/13.9.2007) alusel laenu võtnud abisaajatele õigus paluda kuni 30. augustini 2010, tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2010, kaheks aastaks amortiseeritava kapitali tagasimaksmise peatamist koos laenulepingu tähtaja pikendamise ja intressimaksete pikendamisega kooskõlas lepingus ette nähtud intressimaksete sagedusega. Intressi maksmise eest vastutasid laenusaajad. Otsusega nr 2/22475/0025/25.4.2012 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1346), muudetud otsusega nr 2/52027/0025/30.8.2012 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 2404) ja otsusega nr 2/1755/0025/20.2.2013 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 465/27.2.2013), lubati seda peatamise perioodi pikendada 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 ning finantseerimisasutusele asjakohase taotluse esitamise alusel kuni 28. veebruarini 2013. Otsusega nr 2/38310/0025/14.5.2014 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1262/16.5.2014) võimaldati täiendavat peatamist 31. detsembrist 2013 kuni 31. detsembrini 2014, samal ajal kui otsusega nr 2/43758/0025/29.6.2015 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1289/29.6.2015) võimaldati veel ühte peatamist 31. detsembrist 2013 kuni 31. detsembrini 2016 laenude puhul, mille tähtaeg lõppeb pärast 1. jaanuari 2017.

(25)

Abikavad, mida esialgu kohaldati Messeenia, Ilia, Arkaadia, Lakoonia ja Euboia noomi ning Ahhaia noomis asuva Aigialeia ringkonna suhtes. Kavasid pikendati, et kohaldada neid ka Aigio, Akrata Diakoptou, Sumpoliteiase ja Erineou kai Aigeirase valla suhtes Aigeira piirkonnas Ahhaia noomis, samuti Eleiou-Pronon kai Leivathouse valla Kefalloniá noomis, kooskõlas otsusega nr 46082/Β.2123/24.10.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 2139/Β’/2.11.2007) ja eeskätt riigigarantiide jaoks kooskõlas otsusega nr 2/86490/0025/31.12.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne B’ 2493/31.12.2007), ning Argalasti ja Afetoni valla suhtes ning Agia Paraskevi, Zormiadoni, Porou ja Troulou asulas Skiathose vallas Magnisia noomis kooskõlas otsusega nr 34227/Β.1123/23.7.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1548/Β’/5.8.2008) ja eeskätt riigigarantiide jaoks kooskõlas otsusega nr 2/57144/0025/20.8.2008 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne B’ 1732/28.8.2008).

(26)

Majandus- ja rahandusministri otsus nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007), millega kehtestati riigiabikavad (koos lisamuudatustega), avaldati 30. augustil 2007 ja need kehtivad jätkuvalt Kreeka ametiasutuse esildise kohaselt.

(27)

Kreeka ametiasutused märkisid, et abisaajad pidid esitama taotlused kuni 31. detsembrini 2007; Argalastis, Afetonis ning Agia Paraskevi, Zormiadoni, Porou ja Troulou asulas Skiathose vallas Magnisia noomis tuli taotlused esitada aga 31. oktoobriks 2008. Laenude kestus kava A alusel (vt põhjendus 14) oli kümme aastat ja kava B alusel (vt põhjendus 14) viis aastat. Laenud anti 31. detsembriks 2010. Riigigarantiid olid seotud konkreetsete finantstehingutega (st kas laenudega, mis olid seotud võla ümberkujundamisega kava A alusel ja eespool viidatud kestusega kümme aastat, või käibekapitalilaenudega kava B alusel ja eespool viidatud kestusega viis aastat).

(28)

Kreeka ametiasutused teavitasid komisjoni sellest, et abisaajatele antud intressitoetused kokku moodustasid 192 771 140,81 eurot. Eeskätt üks abisaajatest, Sogia Ellas ja selle tütarettevõtjad, said intressitoetust 8 293 527,92 eurot ja sellele ettevõtjale ei antud mingit riigigarantiid. Mis puutub riigigarantiidesse, siis märkisid Kreeka ametiasutused, et laenu kogusumma oli 146 969 403,78 eurot ja Kreeka riigi garanteeritud summa kokku oli 117 575 523,04 eurot. Kreeka ametiasutused teavitasid komisjoni, et krediidiasutused olid juba palunud realiseerida 396 laenu garantii (mis vastab 298 abisaajale) kogusummas 55 233 316,43 eurot. Kreeka ametiasutused märkisid, et 76 garantii realiseerimise palvest, mida hinnati teabe esitamise ajal 2018. aasta veebruaris, aktiveeriti riigigarantii 62 juhul ja Kreeka riik maksis seega krediidiasutustele 6 836 810,80 eurot. Need arvutused on esialgsed, arvestades, et Kreeka ametiasutused töötlevad veel teavet lõplike abisaajate ja summade kinnitamiseks.

(29)

Abikavad näivad olevat avatud muu hulgas (8) kõikidele ettevõtjatele, kes on seotud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega, nagu loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas, ning metsandusega, eeldusel et need on asutatud ja tegutsevad oma registrijärgsest asukohast olenemata mõnes piirkondadest, mille suhtes abikavasid kohaldatakse (vt põhjendus 15).

(30)

Kreeka ametiasutuste esialgse hinnangu kohaselt sai intressitoetust 3773 ettevõtjat (sh Sogia Ellas ja selle tütarettevõtjad) ning riigigarantii sai 746 ettevõtjat.

(31)

Abikõlblikud kulud näivad olevat nende ettevõtjate tegevuskulud, mis on asutatud ja tegutsevad oma registrijärgsest asukohast olenemata mõnes piirkonnas, mille suhtes abikavasid kohaldatakse. Kui need ettevõtjad ei tegelenud majandustegevusega, jäeti nad kavadest välja. Kui ettevõtjal oli rohkem kui üks tootmisüksus, oli tal võimalik kavade alusel abi saada nende tootmisüksuste tegevuste puhul, mis olid asutatud ja tegutsesid mõjutatud piirkondades. Eeskätt kava B puhul oli abisaajatel võimalik laene saada kuni 35 % ulatuses oma selle tootmisüksuse käibest, mis oli asutatud ja tegutses mõjutatud piirkondades, olenemata sellest, kus oli ettevõtja registrijärgne asukoht.

(32)

Abi antakse riigigarantiide ja intressitoetuste vormis. Riigigarantiid kohaldati 80 %-le laenudest, sh nende intressid. Mis puutub uuesti läbi vaadatud laenude intressitoetustesse, siis oli abi suurus ajapikenduse perioodil 100 % ja laenu ülejäänud kestuse ajal 50 %. Uute laenude puhul varieerusid intressitoetused vahemikus 30 % ja 100 %, nagu põhjenduses 15 kirjeldatud.

(33)

Selleks et struktureeritult hinnata, kas kõnealused abikavad vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, analüüsis komisjon eraldi neis mõlemas kasutatud kahte vahendit: intressitoetust ja riigigarantiid.

(34)

Intressitoetus, mida Kreeka riik andis, tuginedes otsusele nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007), mida hiljem muudeti ja täiendati, vastas kõikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele. Toetust andis Kreeka riik ja see andis selge eelise, sest muutis laenukulu palju odavamaks ning mõnel juhul ja ajavahemikul isegi intressivabaks, nagu üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 15.

(35)

Lisaks oli täidetud valikulisuse tingimus, sest abisaajate puhul piirduti ettevõtjatega, kellel oli rajatisi 2007. aasta tulekahjudest mõjutatud geograafilistes piirkondades, nagu ette nähtud põhjenduses 25.

(36)

Konkurentsi moonutamise tingimuse puhul osutab Euroopa Kohtu praktika kohaselt võimalikule konkurentsi moonutamisele ainuüksi asjaolu, et ettevõtja konkurentsivõime tugevneb konkureerivate ettevõtjatega võrreldes tänu majanduslikule eelisele, mida ta ei oleks muidu oma tavapärase majandustegevuse käigus saanud (9). Kõnealusel juhul tugevdas abisaajate konkurentsipositsiooni riikliku meetme majanduslik kasu, ja seega võis meede konkurentsi moonutada. Ettevõtjale antav abi näib kahjustavat nende liikmesriikide vahelist kaubandust, kus nimetatud ettevõtja tegutseb liidusisesele kaubandusele avatud turul (10). Kõnealuse abi saajad tegutsesid äärmiselt konkurentsitihedal põllumajandustoodete ja metsanduse turul. Lisaks puudub kohtu praktika kohaselt künnis või protsent, millest allpool võib liikmesriikidevahelist kaubandust pidada mitte mõjutatuks – isegi suhteliselt väike abisumma või ettevõtja suhteliselt väike suurus ei tähenda a priori seda, et ettevõtjatevaheline kaubandus ei pruugi olla mõjutatud (11). Põllumajandus- ja metsandussektoris toimub ulatuslik liidusisene kauplemine. Seega mõjutas kõnealune meede tõenäoliselt liikmesriikidevahelist kaubandust.

(37)

Seetõttu ilmnes intressitoetuse puhul, et kõik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimused olid täidetud.

(38)

Otsusega nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007), mida on muudetud ja täiendatud, otsustas Kreeka riik samuti anda oma garantii ettevõtjatele, kellel oli rajatisi 2007. aasta tulekahjudest mõjutatud geograafilistes piirkondades. Tingimused, mille alusel seda garantiid anti, sätestati üksikasjalikumalt otsuses nr 2/54310/0025/13.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1858/13.9.2007), mida on muudetud ja täiendatud. Nagu märgiti komisjoni garantiisid käsitleva teatise (12) punktis 2.1, kehtivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 üldkriteeriumid ka garantiide kohta. Riigi poolt otse antud garantiid võivad tõepoolest kujutada endast riigiabi. Riigigarantii eelis on, et garantiiga seotud riski kannab riik. See risk tuleks tavaliselt hüvitada asjakohase preemiaga. Kui riik loobub sellisest garantiipreemiast, siis on see nii eelise andmine ettevõtjale, kellele riigiabi antakse, kui ka riigi vahendite raiskamine. Seetõttu anti kõnealusel juhul garantiid riigi ressurssidest. Komisjoni teatises garantiide kohta on lisaks täpsustatud, et isegi kui selgub, et riik ei tee ühtegi garantiiga seotud väljamakset, võib ikkagi olla tegemist riigiabiga.

(39)

Kavade alusel saadud garantiist tulenev kasu on ilmne. Nagu on märgitud komisjoni garantiisid puudutava teatise punktis 2.3, kui laenusaaja preemiat ei maksa või maksab vähe, on see tema jaoks eelis. Lisaks võimaldab riigigarantii võrreldes garantii puudumisega laenusaajal kapitaliturgudel saada tavalisest paremate finantstingimustega laene.

(40)

Asjaolu, et kava A abisaajad pidid esitama tagatise juhul, kui uuesti läbi vaadatud võlg ületas 100 000,00 eurot (vt põhjendus 23), ei muutnud hinnangut, et isegi nendel juhtudel oli antud riigigarantiis abielement. Komisjoni asjakohased tähelepanekud otsuses 2012/320/EL, (13) mida kinnitas Üldkohus oma otsuses kohtuasjas T-150/12, (14) kehtisid ka kõnealusel juhul. Seega, isegi kui abisaajad olid tagatisi esitanud, kujutas riigigarantii endast abi, sest riigi äranägemisest sõltus, kas kasutada tagatislepinguga antud õigust või mitte, juhul kui abisaajad ei peaks suutma laenu tagasi maksta. Olukord oli selline, sest kavade õiguslikes alustes ei näi olevat mingit sätet, millega oleks ette nähtud tagatislepingute automaatne aktiveerimine juhul, kui abisaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Selge ei olnud ka see, kas tagatis pidi kõikidel juhtudel tagama kogu laenusumma. Samuti oli ebaselge, kas tagatis mängis kohaldatava preemia arvutamisel mingit rolli (kui üldse).

(41)

Komisjoni garantiisid käsitleva teatise punktis 3.4 on nimekiri tingimustest, mille üheaegsel täitmisel ei kujuta riigigarantii kava endast riigiabi. Näis, et kõnealune meede ei vastanud kõigile nendele tingimustele. Eeskätt ei näinud kavad olevat suletud finantsraskustes laenusaajatele, nagu nõutud komisjoni garantiisid käsitleva teatise punkti 3.4 alapunktis a. Kreeka ametiasutused väitsid, et raskustes olevad äriühingud jäeti nendest kavadest välja, sest ettevõtjad pidid enne riigigarantii saamist esitama elujõulisuse uuringu. Otsuse nr 2/54310/0025/13.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1858/13.9.2007) sõnastuse alusel rakendus elujõulisuse uuringu tegemise kohustus aga üksnes nendele ettevõtjatele, kes esitasid taotluse võla ümberkujundamiseks summas, mis ületas 100 000,00 eurot, nagu märgitud põhjenduses 23. Seega näis, et välistatud ei olnud raskustes olevad äriühingud teiste kava A alusel abisaajate puhul ega kõigi kava B alusel abisaajate puhul. Lisaks ei saanud komisjon oma otsuse 2012/307/EL (15) põhjenduste 88 ja 89 alusel selle argumendiga nõustuda, pidades silmas eespool nimetatud ministri otsust. Selles otsuses märgiti, et elujõulisust puudutav uuring hõlmab järgmist: „Ettevõtte kohustuste kogusumma pärast võla tasumist krediidisüsteemile, oma tarnijatele, kindlustusandjatele, riigile ja turule üldisemalt, samuti kokkulepped nende kohustuste tagasimaksmiseks tehtud korra kohta“. Seega ei olnud võimalik välistada, et abi anti raskustes olevatele äriühingutele, sest elujõulisuse uuring ise arvestas võla ümberkujundamisega kava A alusel. Teisisõnu – elujõulisuse uuring keskendus abisaajate elujõulisuse väljavaadetele pärast nende võla ümberkujundamist kava A alusel. See viitab sellele, et taotleja võis olla raskuses uuringu tegemise ajal, kuid ta võidi sellegipoolest vastu võtta kavasse A, sest prognoositi võimalikku elujõulisuse taastumist pärast abi saamist.

(42)

Seoses komisjoni garantiisid käsitleva teatise punkti 3.4 alapunktiga d ei olnud selge, kas abisaajad maksid mingit garantiipreemiat, ja kui maksid, siis millisel alusel see preemia arvutati, et peegeldada turupõhist hinda iga garantii puhul. Kavade õiguslikes alustes ei ole mingeid viiteid arvutustele, samal ajal ei viidanud Kreeka ametiasutused oma põhjenduses 2 nimetatud kirjades kohustusele maksta preemiat kui tingimusele riigigarantiide saamiseks. Seega oli kaheldav, kas kava tingimused rajanesid realistlikul riskihindamisel nii, et tõenäoliselt muudavad soodustatud ettevõtjate makstud garantiipreemiad kava isefinantseerivaks.

(43)

Seetõttu näis, et ei toimunud mingit kava omafinantseerimise aspekti põhjalikku ja dünaamilist hindamist ega iga-aastast preemiate (juhul, kui neid oli) taseme piisavuse ülevaatamist ega nende potentsiaalset kohandamist selleks, et kavad oleksid jätkuvalt isefinantseerivad. Kavade õiguslikud alused samuti seda aspekti ei käsitlenud. Seega ei olnud komisjoni garantiisid käsitleva teatise punkti 3.4 alapunkti e tingimus samuti täidetud.

(44)

Taas oli kaheldav see, et juhul kui nende kavade alusel nõuti riigigarantiide eest preemiaid, siis katsid need preemiad kooskõlas komisjoni garantiisid käsitleva teatise punkti 3.4 alapunktiga f garantii andmisega seotud riske, kava halduskulusid ja iga-aastaseid piisava kapitali hüvitisi, isegi kui sellist kapitali pole või see on olemas vaid osaliselt. Seetõttu oli küsitav, kas preemiad olid turutingimustele vastavad.

(45)

Lisaks näis, et garantiikava raames ei määratletud abikõlblikke ettevõtjaid reitingu järgi, mis on läbipaistvuse tingimus komisjoni garantiisid käsitleva teatise punkti 3.4 alapunkti g alusel.

(46)

Algatamisotsuse selles etapis ei olnud elementi, mis oleks näidanud, kas komisjoni garantiisid käsitleva teatise punktis 3.5 ette nähtud võimalust kasutada safe-harbour preemiaid VKEdele ettenähtud garantiikavade raames või ühekordseid garantiipreemiaid VKEdele ettenähtud garantiikavade raames kohaldati kõnealuste kavade suhtes. Ei olnud võimalik välistada, et VKEd said nendest kavadest kasu.

(47)

Seetõttu ei saanud komisjon välistada riigiabi olemasolu garantiisid käsitleva teatise punkti 3.4 tingimuste alusel. Vastupidi – kõnealuste meetmete riigigarantiid kujutasid endast riigiabi, sest täitsid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 asjaomased tingimused.

(48)

Mis puutub meetmete seostatavusse riigiga, siis oli selge, et riigigarantiisid andis Kreeka riik.

(49)

Algatamisotsuses täheldas komisjon, et otsuse nr 2/54310/0025/13.9.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne Β’ 1858/13.9.2007) alusel vastutas kõikide taotluste läbivaatamise eest enne riigigarantiide andmist Kreeka riigigarantii eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu (16). Seega oli nõukogu tegevus seostatav riigiga ja Kreeka ametiasutused ei saanud väita, et riigigarantiisid oli võimalik tagasiulatuvalt tühistada, sest mõned garantiide andmise tingimused ei olnud garantii andmise ajal esindatud.

(50)

Riigi ressursside kaasamise puhul võimaldasid riigigarantiid garantiidega seotud riske kanda riigil. Seega seadsid kõnealused riigigarantiid ohtu riigi ressursid, kuna realiseerimise korral oleks tulnud need maksta välja riigi eelarvest. Lisaks tähendab igasugune garantii, mida ei ole nõuetekohaselt hüvitatud, riigi rahaliste ressursside kaotamist. Riigigarantiide andmise õiguslikud alused ei näinud abisaajatele ette mingite garantiipreemiate maksmist. Komisjonile algatamisotsuse ajal kättesaadava teabe põhjal näib, et garantiidest kasu saavad ettevõtjad ei maksnud mingit preemiat ja seega ei olnud preemiad nõuetekohaselt hüvitatud.

(51)

Kuna olemasoleva teabe põhjal ei pidanud garantiist kasu saavad ettevõtjad maksma preemiat, mis oleks võrdunud sellega, mida turumajandusettevõte sellise garantii andmise puhul nõudnud oleks (kui üldse), said nad eelise. Lisaks ei olnud võimalik välistada, et mõnel abisaajal ei olnud võimalik saada või ei oleks olnud võimalik saada mingit garantiid või laenu turul (ükskõik millise garantiipreemia või intressimääraga), ning sellisel juhul oli nende eeliseks või oleks nende eeliseks olnud summa, mida riigigarantii tegelikult kattis.

(52)

Valikulisuse, konkurentsi moonutamise ja mõju puhul kaubandusele kehtisid samad kaalutlused nagu need, mida on kirjeldatud põhjendustes 35 ja 36. Seega olid ka need tingimused täidetud.

(53)

Algatamisotsuse ajal näis seetõttu, et laenudele riigigarantii andmise korral olid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimused täidetud.

(54)

Arvestades, et meetmeid rakendati, ilma et nendest oleks komisjonile teatatud, oli kavade raames antud abi ebaseaduslik abi nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (17) artikli 1 punkti f tähenduses.

(55)

Olles teinud kindlaks, et kavad kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, oli vaja hinnata, kas abi võib pidada kokkusobivaks siseturuga kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikega 2 või 3.

(56)

Kreeka tugines võimalikule kokkusobivusele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga b.

(57)

Kavade geograafiline kohaldatavus on piiratud piirkondadega, mida mõjutasid ulatuslikud tulekahjud, mis Kreeka ametiasutuste sõnul kvalifitseeruvad loodusõnnetuseks. Komisjon on leidnud, et looduslikult alguse saanud metsapõleng on loodusõnnetus ja et tulekahjud, mille tulemuseks on laialdane kahju, kujutavad endast erakorralist sündmust. Sellel eristusel ei ole hindamise seisukohast mingeid tagajärgi, sest nii loodusõnnetusi kui ka erakorralisi sündmusi tuleb hinnata sama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b toodud erandi alusel kui loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi.

(58)

Kuna kõnealuste abikavade puhul oli tegemist teatamata abiga, oli Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud erandi kohaldamiseks oluline, et need oleksid kooskõlas riigiabi eeskirjadega, mis abi andmise ajal kehtisid. Kreeka ametiasutuste esitatud teabe kohaselt oli kõnealuseid abikavasid kasutatud alates 25. augustist 2007. Kavade kokkusobivust siseturuga uuriti seetõttu sel ajavahemikul kohaldatud riigiabi eeskirju silmas pidades. Nendeks eeskirjadeks olid põllumajandus- ja metsandussektoris 2007.–2013. aastal antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (edaspidi „2007.–2013. aasta suunised“), (18) eriti osa V.B.2 põllumajanduse kohta ja osa VII metsanduse kohta.

(59)

Seoses sellega, kas kõnealused abikavad välistasid raskustes olevad äriühingud, tegi komisjon põhjenduses 40 tõstatatud kahtlusi silmas pidades algatamisotsuse etapis selgituse. Raskustes olevatele äriühingutele antav abi oleks kokkusobiv üksnes siis, kui täidetud on tingimused, mis on sätestatud komisjoni suunistes päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi kohta (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised“), (19) mida kohaldati ajal, mil kõnealuste kavade alusel abi anti. Ainus erand raskustes olevatele äriühingutele antava abi puhul oli loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, mille suhtes päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid ei kohaldatud, nagu märgitud suuniste punktides 19 ja 20. Sellest tuleneb, et osa „Loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi“ uurib kõiki ettevõtteid, olenemata nende elujõulisusest abi andmise ajal, samas kui osa „Abi arengu edendamiseks ja hõlbustamiseks teatavates majanduspiirkondades“ käsitleb ühelt poolt heas majanduslikus olukorras olevaid ettevõtteid ja teiselt poolt raskustes olevaid äriühinguid, mille suhtes kohaldatakse päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid.

(60)

Seoses põllumajandussektoris antava abiga pidi komisjon kontrollima loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse olemasolu, millele abi andmise põhjendamisel tugineti, ning seda, kas täidetud olid ka järgmised kumulatiivsed tingimused 2007.–2013. aasta suuniste osas V.B.2:

(61)

Uurimise all olevate kavade õiguslikus aluses tuvastatakse tulekahjude mõjutatud alad. Kuna komisjon on oma riigiabi puudutavates õigusaktides järjekindlalt olnud seisukohal, et looduslikult alguse saanud metsapõleng on loodusõnnetus, samal ajal kui tulekahjud, mille tulemuseks on laialdased kahjud, on erakorralised sündmused Euroopa Liidu toimimise lepingu (20) artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses, võivad ettevõtjad, kes kandsid kõnealuste tulekahjude tõttu kahju, olenemata neile antud õiguslikust hinnangust loodusõnnetuse või erakorralise sündmusena, kvalifitseeruda abisaajana samade sündmuste otsesel tagajärjel kannatatud kahju tõttu.

(62)

Kõnealustes kavades ei sätestatud aga kahju määratlust ega loodud seost abi ja tulekahjude tõttu kannatatud kahju vahel. Pigem oli ainus seos abisaajate ja tulekahjude vahel asjaolu, et abisaajad olid asutatud ja tegutsesid oma registrijärgsest asukohast olenemata ühes tulekahjude poolt mõjutatud geograafilises piirkonnas. Seda järeldati Kreeka ametiasutuste vastusest, millele viidatakse põhjenduses 18. Seetõttu ei pruukinud abisaajad üldse kahju kannatada, ja kui nii, siis ei nõutud nende abikavade õiguslikus aluses seda, et selline kahju oleks otseselt tulekahjude põhjustatud (21).

(63)

Ka järgmine otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) muudatus otsusega nr 46082/Β.2123/24.10.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 2139/Β’/2.11.2007) viitas otsese seose puudumisele (võimaliku) kannatatud kahju ja tulekahjude vahel abi andmise tingimusena, nagu tuleneb põhjenduses 19 viidatud asjakohasest katkendist. See muudatus välistas olemasolevad laenud, mis olid juba varem ümber korraldatud, otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) peatüki A kohaldamisest, nimelt võla ümberkujundamine intressitoetuse abil. Sellega nähti ette erand ettevõtjatele, kes „on ilmselgelt kannatanud kahju oma valdustes asuvate hoonete, mehaaniliste seadmete, tooraine või oma kauba põlemise tõttu. Selle kahju tõestamiseks peaksid nad esitama tõendid oma noomi pädevatelt asutustelt.“ Juhul kui kava üldine raamistik oleks näinud ette otsese seose kahju ja tulekahjude vahel, ei oleks sellel katkendil olnud mingit tähendust, sest kõik abisaajad oleksid määratluse järgi pidanud kannatama kahjusid, mis tulenesid otseselt tulekahjudest. Seega vastupidi – ainus loogiline järeldus, mida selle muudatuse põhjal on võimalik teha, on see, et mitte kõik abisaajad ei pidanud olema kannatanud tulekahjude põhjustatud kahju.

(64)

Ja kavade õiguslikud alused ei näinud sisaldavat mingit meetodit, mille abil hinnata võimalikult täpselt kahju, mida ettevõtjad tulekahjude otsesel tagajärjel kannatasid. Samuti ei määratud neis kindlaks sellisest kahjust tulenevaid abikõlblikke kulusid. Põhjenduses 62 on juba kindlaks tehtud, et kavades ei ole määratletud otsest seost tulekahjude ning kahjude vahel, mida need abisaajatele tegelikult põhjustasid. Nii nagu põhjenduses 15 märgitud, määrati abi suurus lõppkokkuvõttes kindlaks pigem laenusummaga, mille eest intressitoetust ja riigigarantiid anti. Laenusumma ise jäeti kava A puhul siiski lahtiseks. Kava B puhul määrati see kindlaks ettevõtjate käibe põhjal.

(65)

Peale selle ei näinud kavad pakkuvat välja mingit mehhanismi, mille abil jälgida nende kavade alusel antava abi kattumist teiste kavade alusel antava abiga, et vältida kõnealuste tulekahjude tõttu konkreetsete abisaajate kannatatud kahju ülemäärast hüvitamist. Lisaks ei hõlmanud kavad juhul, kui ettevõtjad tõepoolest kannatasid tulekahjudest põhjustatud kahjusid, sätteid, mis oleksid sama kahju puhul välistanud abi veel näiteks kindlustuspoliiside alusel tasumata maksete eest.

(66)

Metsandussektoris antava abi puhul tehti vahet riigiabil, mida anti metsade kaitseks, edendamiseks, arenguks ja säilitamiseks seoses metsade ökoloogilise, kaitse- ja puhkefunktsiooniga, ning riigiabil äriotstarbel kasutatavate metsade jaoks. Viimati nimetatute puhul nähakse 2007.–2013. aasta suuniste osas VII ette võimalus lubada riigiabi muu hulgas tulekahjude tõttu kahjustatud metsade taastamiseks. Selle põhimõtte kohaselt märgiti 2007.–2013. aasta suuniste punkti 174 alapunktis c, et abi ei tohiks lubada majanduslikult tasuvaks langetuseks või taastamiseks pärast langetust ja mis tahes istandikele, nende asutamisele või säilitamisele, kui ei ole tõendatud kasu keskkonnale või puhkefunktsioonile. Seevastu tuli äriotstarbel kasutatavatele metsadele antava abi kokkusobivust hinnata konkreetselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaselt, sest komisjoni kohaldatavad suunised selles osas puudusid.

(67)

Mitte äriotstarbel kasutatavatele metsadele antava abi puhul tuli kooskõlas 2007.–2013. aasta suuniste punkti 175 alapunktiga a tõestada, et abi aitas otseselt kaasa metsade ökoloogilise, kaitse- ja puhkefunktsiooni, bioloogilise mitmekesisuse ja metsa tervisliku ökosüsteemi säilitamisele või taastamisele. Sellise juhtumiga võib olla tegemist juhul, kui abi antakse selleks, et planeerida ja võtta ette tulekahjude poolt kahjustatud metsade taastamine, olukorras, kus selliste meetmete peamine eesmärk on aidata kaasa metsa ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse või traditsioonilise maastiku säilitamisele või taastamisele. Abi ei anta siiski langetamiseks, mille peamine eesmärk on puidu saamine majandusliku tasuvuse pärast, või taasmetsastamiseks, kui langetatud puud asendatakse. Kuna puudub seos abi ja tulekahjude põhjustatud kahju vahel, kahtles komisjon, kas need tingimused olid täidetud nende kavade alusel mitte äriotstarbel kasutatavatele metsadele antavate abi andmise kõikide juhtude puhul. Komisjon kahtles samuti selles, kas sellise abi peamine eesmärk oli metsa ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse või traditsioonilise maastiku taastamine, arvestades, et abikavade õiguslikud alused ei sisaldanud mingeid sellekohaseid sätteid.

(68)

Nagu märgitud, tuli äriotstarbel kasutatavatele metsadele antava abi kokkusobivust hinnata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaselt. Kooskõlas komisjoni otsustuspraktikaga (22) peab kahju, mille eest abi antakse, olema tõestatult kahju otsene tagajärg. Abi tulemuseks ei tohi olla kahju ülemäärane hüvitamine; sellega tuleks korvata üksnes loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju. Abisaaja kohta kõigis selle vormides antav abi piirdub tekitatud materiaalse kahjuga. Nende tingimuste täitmise hindamist põhjendustes 62–65 põllumajandussektori puhul kohaldati metsandussektori suhtes siiski mutatis mutandis. Komisjonil oli samuti kahtlusi otsese seose olemasolu kohta kahju ja tulekahjude vahel, samuti ülemäärase hüvitamise ennetamise kohta. Kõigele lisaks ei näinud kavade õiguslikud alused abi piiravat tekitatud materiaalse kahjuga.

(69)

Neid tähelepanekuid silmas pidades leidis komisjon algatamisotsuses (vt algatamisotsuse põhjendus 67), et Kreeka ametiasutuste esitatud teave ei toetanud väidet, nagu oleksid uurimise all olevad abikavad oma olemuse ja töökorralduse poolest loodud selleks, et korvata loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju. Seega olid komisjonil suured kahtlused, kas need on kokkusobivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga b.

(70)

Algatamisotsuses (vt algatamisotsuse põhjendus 68) ei olnud võimalik välistada, et ettevõtjad said abi kõnealuste kavade alusel, ilma et tulekahjud neid mõjutanud oleksid, ning et selline abi ei ole seetõttu kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud riigiabi eeskirjadega. Seetõttu tuli kokkusobivust analüüsida ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c arvesse võttes.

(71)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c on sätestatud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada abi teatud majandustegevuse või majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Kreeka ametiasutused ei väitnud, et kõnealused riigiabikavad kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c reguleerimisalasse.

(72)

Heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute puhul ei näinud algatamisotsuse etapis olevat mingeid sobivaid riigiabi õiguslikke aluseid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Riigiabikavade alusel antud abi näis olevat tegevusabi, mis ei olnud kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

(73)

Pöörates erilist tähelepanu raskustes olevatele äriühingutele ja arvestades põhjenduses 40 tõstatatud kahtlusi selle kohta, kas mõned abisaajad olid ikka raskustes olevad äriühingud, uuris komisjon, kas abi võis pidada kokkusobivaks liidu õigusakti kohaldatava vahendi alusel abi andmise kuupäeval. 2007.–2013. aasta suuniste punktis 145, samuti päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktides 19 ja 20 on ette nähtud, et raskustes olevate põllumajandus- ja metsandusvaldkonna äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi hinnatakse kooskõlas päästmise ja ümberkorraldamise suunistega. Hindamine ei piirdunud VKEde abikavadega samal põhjusel kui need, mis on ära märgitud põhjenduses 46.

(74)

Kooskõlas päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktiga 15 andis päästmisabi raskustes olevatele äriühingutele lühiajalist kergendust kuni kuueks kuuks. Kõnealused abikavad näisid kava A puhul kestvat kümme aastat ja kava B puhul viis aastat, nagu põhjenduses 15 märgitud. Seetõttu ei saa nende kavade alusel antud abi pidada päästmisabiks.

(75)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 17 kohaselt tugineb ümberkorraldamine realistlikule, ühtsele ja laiaulatuslikule kavale, mille eesmärk on äriühingu elujõulisuse taastamine pikaks ajaks. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine selle tõhustamiseks, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest; selliste olemasolevate tegevuste ümberkorraldamine, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamine uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema rahaline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste raames toimuv ümberkorraldamine ei saa siiski piirduda üksnes finantsabi andmisega varasema kahjumi korvamiseks, ilma et tegeldaks ka nende kahjumite põhjustega.

(76)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 35 on selgitatud, et ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse, ning ümberkorraldamine peab hõlmama nendest tegevustest loobumist, mis jäävad struktuuriliselt puudujäägiliseks ka pärast ümberkorraldamist.

(77)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktides 38 ja 39 on sätestatud, „et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta kompensatsioonimeetmed“. Need meetmed võivad sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel.

(78)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 45 nähakse ette, et moonutava toime piiramiseks ei tohi abi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga, ning abi ei tohiks kasutada ka selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised.

(79)

Algatamisotsuse etapis ei tundunud olevat mingit ümberkorralduskava (päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tähenduses), mis oleks seotud ühegi meetmega, ning seega oli võimatu analüüsida kokkusobivust päästmise ja ümberkorraldamise suunistega. Eeldades, et osa meetmeid võimaldati raskustes olevatele äriühingutele, näisid meetmed olevat puhtalt finantsabi, mille eesmärk oli korvata varasem kahju, ilma et tegeldaks nende kahjude põhjustega.

(80)

Võttes arvesse kõiki neid elemente, oli komisjonil algatamisotsuses kahtlusi abikavade kokkusobivuses päästmise ja ümberkorraldamise suunistega (vt algatamisotsuse põhjendus 78). Komisjon kahtles seega, kas abikavad on kokkusobivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c nii heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute kui ka raskustes olevate äriühingute puhul.

(81)

Algatamisotsuse etapis (vt algatamisotsuse põhjendus 79) leidis komisjon, et hinnatud riigiabimeetmete abisaajad, abikõlblikud kulud ja abi osakaal ei tundunud kuuluvat komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (edaspidi „põllumajanduse grupierandi määrus“) alla, mille kohaselt on teatavad abi liigid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt siseturuga kokkusobivad (23).

(82)

Teiste Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud erandite kohaldatavuse puhul asus komisjon seisukohale, et abi ei vasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a sätestatud erandile, sest tegemist ei ole sotsiaalabiga ja tegemist ei ole abiga, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga c. Sama kehtis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktides a, b ja d sätestatud erandite kohta, arvestades, et kõnealune abi ei ole mõeldud majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb suur tööpuudus, samuti ei olnud see mõeldud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks ega ka kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

(83)

Lisaks tuleb märkida, et kooskõlas Deggendorfi printsiibiga, mis on sätestatud Üldkohtu otsuses liidetud kohtuasjades T-244/93 ja T-486/93, peatatakse kavade raames igasuguse abi maksmine ettevõtjale, kes on saanud varem ebaseaduslikku abi, mis on kuulutatud komisjoni otsusega kokkusobimatuks, seni, kuni see ettevõtja on ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abi kogusumma koos asjaomaste intressidega tagasi maksnud või kandnud selle kinnisele pangakontole (24). Abikavade õiguslikes alustes ei nähtud sellist peatamist ette. Seetõttu on kaheldav, kas abikavadest jäeti välja ettevõtjad, kes olid saanud abi, mis oli varem kuulutatud kokkusobimatuks, kuid ei olnud siis veel tagasi nõutud.

(84)

23. septembri 2016. aasta kirjas esitasid Kreeka ametiasutused oma tähelepanekud, seades kahtluse alla mõned algatamisotsuses esitatud tulemused. Kreeka ametiasutused väitsid, et kõnelusel juhul riigiabi kaasatud ei olnud. Ja juhul, kui peaks leitama, et riigiabi on kaasatud, oli see abi kokkusobiv riigiabi eeskirjadega. Lisaks väitsid Kreeka ametiasutused, et kui riigiabi leitakse olevat kokkusobimatu, on seda täiesti võimatu tagasi nõuda. Viimasena märkisid Kreeka ametiasutused, et nad tegutsevad selle nimel, et leida teavet abikavade abisaajate kohta, kuid neil ei olnud õnnestunud neid selleks ajaks leida.

(85)

Kreeka ametiasutused väitsid, et mingit riigiabi üldse ei olnudki, sest majanduseelise andmise, valikulisuse, konkurentsi moonutamise ja kaubandusele mõju avaldamise tingimused ei olnud täidetud. Nad ei vaidlustanud riigiabi olemasolu puudutavate ülejäänud kumulatiivsete tingimuste olemasolu.

(86)

Kreeka ametiasutused väitsid, et majanduseelise andmise, valikulisuse, konkurentsi moonutamise ja kaubandusele mõju avaldamise tingimused ei olnud täidetud, sest kõnealused kavad jõustati selleks, et hüvitada kahju, mille põhjuseks olid erakordsed ja erakorralised sündmused, nimelt tulekahjud konkreetsetes piirkondades.

(87)

Majandusliku eelise olemasolu kohta väitsid Kreeka ametiasutuse eeskätt, et need eelised puudusid, sest kahju ei kujutanud endast tavapäraseid tasusid ja kõnealune olukord ei olnud tavapärane turutingimus. Vastupidi – tegemist oli pigem erakordse ja erakorralise sündmusega.

(88)

Kreeka ametiasutused väitsid lisaks, et kõnealune juhtum ei seisnenud mingite ettevõtjate valikulises kohtlemises võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on faktiliselt ja õiguslikult samas olukorras, vaid pigem oli selle mõte tegeleda erakorralise sündmusega, mis mõjutas ettevõtjaid mõnes piirkonnas. Tulemuseks oli see, et need ettevõtjad leidsid end erilisest ja äärmiselt ebasoodsast olukorrast võrreldes teiste oma sektorite ettevõtjatega. Lisaks olid selle erakorralise sündmusega tegelemise tingimused kehtestatud läbipaistval ja objektiivsel viisil ning nende eesmärk oli taastada mõjutatud piirkondade finantstasakaal. Vastu võetud kavad olid seega vajalikud avaliku huvi eesmärgi teenimiseks.

(89)

Mis puutub konkurentsi moonutamisse ja mõjusse kaubandusele, väitsid Kreeka ametisutused, et kavade eesmärk on tegeleda erakorralise sündmusega. Need kavad ei parandanud abisaajate konkurentsiolukorda, vaid taastasid nende loodusõnnetuse-eelse seisundi.

(90)

Kreeka ametiasutused kirjeldasid taas põgusalt riigigarantiide õiguslikku alust, samuti kõnealuste kavade kohaldamisala. Nad märkisid, et garantiid olid seotud konkreetsete kindlaksmääratud maksimaalse summaga finantstehingutega, need olid ajaliselt piiratud ega hõlmanud rohkem kui 80 % abisaajate tagasimaksmata laenudest.

(91)

Lisaks väitsid Kreeka ametiasutused, et kavad ei olnud avatud finantsraskustes olevatele äriühingutele. Nad osutasid sellele, et kõigi abisaajate elujõulisust hindas Kreeka riigi tagatiste eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu, võttes aluseks abisaajate esitatud nõutavad lisadokumendid. Need nõuded hõlmasid elujõulisuse uuringu esitamist ettevõtjate puhul, kes taotlesid võla ümberkujundamist summas, mis ületas kava A alusel 100 000,00 eurot. See ei olnud nii kõigi teiste kavaga A hõlmatud ja kõigi kavaga B hõlmatud ettevõtjate puhul. Kreeka ametiasutused selgitasid, et elujõulisuse uuringu esitamise nõuet ei kohaldatud viimati nimetatute puhul, sest abi summa oli piiratud ja konkreetset teavet oli juba võimalik leida riikliku statistikaameti asjakohasest vormist „Kreeka valitsuse garantiid taotlevate ettevõtete elujõulisuse hindamine“ ning kuna seda oli võimalik tuletada teistest lisadokumentidest, mida huvitatud ettevõtjad esitama pidid. Nendel põhjustel olid kavad avatud üksnes elujõulistele ettevõtjatele.

(92)

Kreeka ametiasutused järeldasid ka, et kõnealuste kavade tingimused erinesid nendest, mis kehtisid kavade puhul, mida hinnati otsuses 2012/307/EL, seades seeläbi kahtluse alla põhjenduses 40 viidatud algatamisotsuse sellekohase tulemuse.

(93)

Otsusega 2012/307/EL hinnatud kavade õiguslike aluste kohaselt oli ettevõtjatel võimalik kavadest kasu saada juhul, kui nende puhul eeldati pärast abi saamist elujõuliseks muutumist. Praegusel juhul oli seevastu kõnealuste kavade puhul abisaajate elujõulisus pärast abi saamist vaid üks tegur, mida võeti arvesse, et mõista paremini nende rahavoogu, koostada üldine prognoositabel järgmiseks kolmeks aastaks ja hinnata neis sisalduvaid finantsandmeid.

(94)

Kreeka ametiasutused väitsid ka, et riigigarantiid anti tagatiste alusel, mida peeti ebapiisavaks, et kaitsta Kreeka riigi huve juhul, kui abisaajad ei suuda oma laene tagasi maksta. Need tagatised on samad, mida pangad aktsepteerivad teiste laenusaajate puhul ning mis on kooskõlas panganduskriteeriumite ja üldiste pangandustavadega. Igal juhul asendab riik kooskõlas seaduse 2322/1995 artikli 11 lõigetega 1 ja 2 täielikult panka tema õigustes võlgniku suhtes. Peale selle on maksuasutused otsuse nr 2/478/0025/4.1.2006 (GG II 16/13.1.2006) kohaselt kohustatud võtma vajalikud õigusmeetmed, et nõuda sisse summad, mis riik on garantii alusel maksnud. Lisaks kohaldatakse asjakohaseid tsiviilõiguse sätteid, mis kaitsevad kõnealuse juhtumi puhul Kreeka riigi huve. Nendel põhjustel väitsid Kreeka ametiasutused, et kõnealused riigigarantiid ei too ettevõtjatele kasu ja mingeid riigi ressursse ei kasutatud, kuna riigi huvid olid täielikult kaitstud sellega, et riik võis paluda nendel abisaajatel, kes ei olnud suutnud oma laenu tagasi maksta, tasuda maksed, mida riik oli sunnitud tagatiste alusel tegema.

(95)

Kreeka ametiasutused seadsid kahtluse alla ka algatamisotsuse tähelepaneku, millele on viidatud põhjenduses 39, mille kohaselt võimaldab riigigarantii võrreldes garantii puudumisega laenusaajatel kapitaliturgudel saada tavalisest paremate finantstingimustega laenu. Nad väitsid, et kõnealused kavad määravad lihtsalt kindaks riigigarantii andmise tingimused ega mõjuta turul laenu saamise tingimusi. Nad lisasid, et igal juhul ei ole mõistlik võrrelda seda olukorda garantii puudumisega, sest turul laenu saamiseks vajab laenusaaja alati garantii andjat. Seega ei alustanud riik ebatavalist tegevust, mis oleks andnud kõnealusel juhul eelise ka erakordset ja erakorralist sündmust arvesse võttes.

(96)

Kreeka ametiasutused seadsid kahtluse alla algatamisotsuses tehtud tähelepaneku, millele on viidatud põhjenduses 49. Komisjon märkis selles põhjenduses, et kuna Kreeka riigi tagatiste eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu hindas kõiki taotlusi enne riigigarantii andmist, ei saanud Kreeka ametiasutused väita, et neid garantiisid oli võimalik tagasiulatuvalt tühistada, sest mõned nende garantiide andmise tingimused ei olnud garantii andmise ajal esindatud. Kreeka ametiasutused väitsid, et hoolimata nõukogu rollist võib riigigarantiisid tagasiulatuvalt tühistada juhul, kui asjakohane finantseerimisasutus ei täida seejärel nende rakendamise tingimusi.

(97)

Kreeka ametiasutused väitsid, et kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et kõnealuste kavadega anti riigiabi, on see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv. Teise võimalusena võib abikavasid nende väitel pidada siseturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt.

(98)

Kreeka ametiasutused osutasid sellele, et suunised ei ole siduvad õigusnormid, vaid soovituslikud hindamiseeskirjad, mida tuleb tõlgendada kooskõlas liidu õiguse siduvate sätetega. Kreeka ametiasutuste sõnul tuleks suuniseid seega tõlgendada nii, et see ei läheks vastuollu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga b, milles nähakse ette automaatne erand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud keelust. Kreeka ametiasutused kirjeldasid kahju põhjustanud tulekahjude tõsidust, mida kõnealuste abikavadega kompenseeriti. Selle alusel väitsid nad, et sündmuse intensiivsus oli selline, et kõik tulekahjudest mõjutatud piirkondades tegutsevad ettevõtjad kannatasid tulekahjudega seotud kahju. Kreeka ametiasutused leidsid, et sellise olukorraga oli tegemist isegi juhul, kui ettevõtjad ise ei kannatanud kahju oma varale, sest kahju oli nii ulatuslik, et nende enda kahju oli kindel ja ilmne.

(99)

Kreeka ametiasutused seadsid samuti kahtluse alla algatamisotsuse põhjenduse 61, millele on viidatud käesoleva otsuse põhjenduses 63. Tuleb meenutada, et kava välistas olemasolevad laenud, mis olid juba varem ümber korraldatud otsuse nr 36579/Β.1666/27.8.2007 (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne 1740/Β’/30.8.2007) peatüki A kohaldamise raames, nimelt võla ümberkujundamisel intressitoetuse abil. Ainus erand olid ettevõtjad, kes suutsid tõestada, et kannatasid tulekahjude tõttu kahju. Komisjon leidis, et arvestades asjaolu, et vaid see erand nõudis abisaajatelt otsese seose tõendamist kahju ja tulekahjude vahel, võis järeldada, et ülejäänud abisaajate puhul kava raames sellist nõuet ei eksisteerinud. Kreeka ametiasutused väitsid, et erand näitab ainult seda, et nendel konkreetsetel juhtudel nõuti abisaajatelt lisatõendeid.

(100)

Teise võimalusena väitsid Kreeka ametiasutused, et kavad on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b kokkusobivad, sest need aitasid kõrvaldada tulekahjude põhjustatud tõsise häire riigi majanduses.

(101)

Kreeka ametiasutused arvasid, et juhul kui peaks tuvastatama riigiabi kokkusobimatus siseturuga, on täiesti võimatu abi tagasi nõuda, sest tagasi nõutavat summat ei ole võimalik välja arvutada. See on tingitud asjaolust, et tulekahju otsene ja kaudne kahju tuleb maha arvata tagasi nõutavast summast. See on Kreeka ametiasutuste hinnangul võimatu seetõttu, et loodusõnnetuse ilmnemisest on möödunud pikk aeg, ning kuna siseriikliku õiguse alusel ei olnud abisaajatel mingit kohustust säilitada asjaomaseid dokumente, mis tõestasid kahju olemasolu ja selle täpset summat.

(102)

Lisaks palusid Kreeka ametiasutused, et komisjon ei annaks neile korraldust abi tagasi nõuda, sest ametiasutustel ei ole võimalik seda teha ja neil ei saa paluda teha võimatut. Seoses sellega viitasid nad komisjoni otsuse (EL) 2016/195 (25) põhjendustele 149 ja 150, 152 ja 156.

(103)

Lõpetuseks märkisid Kreeka ametiasutused seoses Kreekale algatamisotsuse järelduses esitatud palvetega, et nad püüavad leida kõnealuste kavade abisaajaid, kuid see on keeruline eeskätt abisaajate suure arvu tõttu. Nad märkisid ka, et neil ei olnud vaja abisaajaid individuaalselt ametliku uurimismenetluse algatamisest teavitada, kuid seda siiski tehti ja neil oli võimalik esitada oma tähelepanekud pärast algatamisotsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(104)

Seejärel esitasid Kreeka ametiasutused 9. märtsil 2017. aastal ja 21. veebruaril 2018. aastal tehtud esildistega puuduoleva teabe kavade abisaajate hinnangulise arvu kohta ja hinnangulised abi summad.

(105)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(106)

Et meede liigituks riigiabiks kõnealuse sätte tähenduses, peavad seega olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: meede peab olema seostatav riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest; meetmega antakse meetme saajale eelis; see eelis peab olema valikuline ning meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(107)

Uurimismenetluse käigus leidis komisjon, et kõnealuste abikavade puhul olid need tingimused täidetud.

(108)

Sissejuhatava märkusena täheldas komisjon, et riigiabi määratlusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on objektiivne iseloom. Selles tõlgenduses ja tingimuste olemasolu kindlaks määramisel võetakse arvesse üksnes uuritud meetmete mõju, mitte nende põhjusi, eesmärke või sihte (26). Seega ei pruugi meetmega püüeldav üldine huvi või isegi õigustatud riiklik poliitikaeesmärk per se välistada riigiabi eeskirjade kohaldamist.

(109)

Nendel põhjustel ei saa komisjon aktsepteerida väiteid, mille Kreeka ametiasutused oma 23. septembri 2016. aasta kirjas kõnealuste kavade majanduseelise andmise, valikulisuse, konkurentsi moonutamise ja ELi kaubandusele mõju avaldamise kohta tõstatasid. Need tähelepanekud tuginevad ekslikule arusaamale testist, mida rakendatakse riigiabi tingimuste olemasolu määratlemiseks ning mis keskendub kavade põhjustele ja eesmärkidele.

(110)

Lisaks märgib komisjon, et juhul kui Kreeka ametiasutuste märkuste põhjenduste loogikat järgitaks lõpuni, ei oleks saanud olla mingeid riigiabi juhtumeid, kus riik andis abi riigiressurssidest looduõnnetuste või erakorraliste sündmuste kahjude hüvitamiseks. Selline arusaam ei oleks mitte ainult vastuolus riigiabi määratluse objektiivse iseloomuga, nagu analüüsitud põhjenduses 107, vaid see võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga b, milles nähakse ette, et loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi on siseturuga kokkusobiv. Üldkohus tegi sama tähelepaneku vastuses samale väitele, mille Kreeka esitas Üldkohtule kohtuasjas, mis puudutas Kreeka antud riigiabi kahjulike kliimamõjude hüvitamiseks (27).

(111)

Riigi vahenditest otseselt või kaudselt eelise andmine ja meetme seostatavus riigiga on riigiabi olemasolu kaks erinevat ja kumuleeruvat tingimust (28). Kui avaliku sektori asutus annab abisaajale eelise, on meede olemuslikult riigile omistatav isegi siis, kui kõnealune asutus on muudest riigiasutustest õiguslikult sõltumatu. Riigiabina saab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses käsitada üksnes otseselt või kaudselt riigi vahenditest antavaid eeliseid (29).

(112)

Nagu algatamisotsuses analüüsitud (vt algatamisotsuse põhjendus 33 ja põhjendused 45–46), olid nii intressitoetused kui ka riigigarantiid Kreekaga seostatavad ning neid anti riigiressursside kaudu. Abi anti tõepoolest keskvalitsuse kaudu kesksest riigieelarvest. See on kavade õiguslikes alustel selgelt öeldud ja Kreeka seda ei vaidlustanud.

(113)

Eelis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavapärastes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (30). Jällegi, oluline on vaid meetme mõju ettevõtjale, mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk (31). Eelisega on tegemist iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud. Selle hindamiseks peab ettevõtja finantsseisundit võrdlema pärast meetme võtmist olukorraga, milles ettevõtja oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud (32).

(114)

Meetme konkreetne vorm ei ole samuti oluline, et määrata kindlaks, kas see annab ettevõtjale majandusliku eelise (33). Riigiabi mõiste seisukohast ei ole oluline üksnes positiivse majandusliku eelise andmine, vaid eelis võib seisneda ka majanduslikest koormistest vabastamises.

(115)

Nagu algatamisotsuses kirjeldatud (vt algatamisotsuse põhjendused 33 ja 47), ei oleks abisaajatel olnud võimalik saada samasugust majanduslikku eelist tavapäraste turutingimuste korral ja selle tulemusel paranes nende finantsolukord teistsugustel tingimustel kui need, mis oleksid valitsenud tavapäraste turutingimuste korral.

(116)

Kreeka ametiasutused väitsid aga (vt põhjendused 86 ja 87), et majanduslikku eelist ei olnud, sest turutingimuste põhjustajaks olnud erakordsed ja erakorralised sündmused ei olnud tavapärased. Mõiste „tavapärased turutingimused“, mida kasutatakse eelise olemasolu kindlaks tegemiseks, viitab siiski võimalusele, et abisaajale saab turul osaks samasugune majanduslik kasu nagu abi puhul, ja mitte hinnangule selle kohta, kas turg toimib tavapäraselt või valitseb seal kriis. Juhul kui Kreeka ametiasutuste esitatud tõlgendus oleks heaks kiidetud, siis määrataks majandusliku kasu olemasolu kindlaks abi põhjuse või eesmärgiga ning igal liikmesriigil oleks olnud võimalus tugineda õiguspärasele eesmärgile, et ennetada riigiabi seaduse kohaldamist meetme suhtes (34).

(117)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses peab abi meede soodustama „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“. Asjaolu, et abi ei ole suunatud ühele või mitmele eelnevalt kindlaks määratud abisaajale, vaid abi saamisele on seatud mitu objektiivset kriteeriumi, millele vastavuse korral võib abi anda eelnevalt kindlaks määratud kogueelarve raames määratlemata arvule abisaajatele, keda ei ole esialgu individuaalselt kindlaks määratud, ei piisa selleks, et seada kahtluse alla meetme valikuline iseloom (35). Lisaks ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel geograafiliselt valikulised põhimõtteliselt üksnes need meetmed, mida rakendatakse kogu liikmesriigi territooriumil (36).

(118)

Nagu märgitud põhjendustes 34 ja 51, andsid kõnealused abikavad eelise üksnes ettevõtjatele, kes asutati ja kes tegutsevad geograafilistes piirkondades, mida 2007. aasta tulekahjud mõjutasid. Neid ei kohaldatud Kreeka ülejäänud territooriumi suhtes. Teised põllumajandussektori või muude sektorite ettevõtjad, kes on võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras, ei vasta abi saamise tingimustele ega saa samasugust eelist. Asjaolu, et tulekahjud mõjutasid teatud ettevõtjaid, kuid teisi mitte, ei seadnud neid teistsugusesse olukorda, sest tulekahju tekitatud kahju on osa majandusriskist, millega iga ettevõtja võib kokku puutuda. Abi loodusõnnetuste (sh tulekahjude) korral on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b ja 2007.–2013. aasta suuniste (vt põhjendus 142) alusel abikategooria ning seega on need meetmed määratluse järgi valikulised. Abikavade raames antakse seega ainult teatavatele ettevõtjatele (vt põhjendus 29) valikuline majanduslik eelis seeläbi, et tugevdatakse nende konkurentsivõimet turul.

(119)

Kreeka ametiasutuste väide põhjenduses 88 püüab jällegi muuta testi, mille alusel valikulisuse olemasolu kindlaks tehakse. Kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga (viidatud põhjenduses 117) ei ole erakorralise sündmuse olemasolu, abi andmise tingimuste väidetav läbipaistvus ja objektiivsus ning abi üldisem objektiivsus riigiabi olemasolu hindamise etapis asjakohased.

(120)

Riigi võetud meedet käsitatakse meetmena, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see võib parandada abisaaja konkurentsiolukorda võrreldes konkureerivate ettevõtjatega (37). Praktilistel eesmärkidel eeldatakse seetõttu üldiselt, et kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud sektoris, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt (38). Avaliku sektori toetus suudab konkurentsi moonutada isegi siis, kui see ei aita abisaaval ettevõtjal laieneda ega turuosa omandada. Piisab sellest, kui abi toel võib ettevõte omandada tugevama konkurentsiseisundi kui see, mis tal oleks olnud, kui abi ei oleks antud. Et abi peetaks selles kontekstis konkurentsi kahjustavaks, piisab tavaliselt sellest, et abiga antakse abisaajale eelis, vabastades ta kuludest, mida ta oleks muidu oma igapäevase äritegevuse käigus kandma pidanud (39). Riigiabi määratluses ei nõuta, et konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele oleks oluline või materiaalne. See, et abisumma või abi saav ettevõtja on väike, ei välista iseenesest liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamist ega moonutamise ohtu, (40) aga seda vaid juhul, kui moonutamise tõenäosus ei ole üksnes hüpoteetiline (41).

(121)

Avaliku sektori toetus ettevõtjatele kujutab endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses üksnes siis, kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellega seoses pole vaja tõendada, et abil on tegelik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, vaid üksnes seda, kas abi võib seda kaubandust mõjutada (42). Liidu kohtud on otsustanud, et „kui antud rahaline abi tugevdab ühe ettevõtja seisundit [liidu]siseses kaubanduses teiste konkureerivate ettevõtjate suhtes, tuleb leida, et abi mõjutab viimaseid“ (43).

(122)

Algatamisotsuses antud hinnang, nagu viidatud käesoleva otsuse põhjendustes 36 ja 52, leidis kinnitust. Käesoleva otsuse reguleerimisalaga hõlmatud abisaajad tegutsevad äärmiselt konkurentsitihedal põllumajandustoodete ja metsanduse turul. Sellega seoses tuleks märkida, et põllumajandustoodetega kauplemine Kreeka ja liikmesriikide vahel küündis 2017. aastal peaaegu nelja miljardi euroni ekspordi puhul ja enam kui viie miljardi euroni impordi puhul (44). Abisaajad oleksid üldjuhul pidanud kahju kulud ise kandma. Vastupidi Kreeka tähelepanekutele (vt põhjendused 85–89) järeldab komisjon, et need abikavad parandasid abisaajate konkurentsivõimet. Asjaolu, et loodusõnnetus võis nende olukorda mõjutada, ei ole jällegi asjakohane konkurentsi moonutamise ohu olemasolu ja ELi-sisese kaubanduse mõjutamise hindamise seisukohast. Lisaks – kuna põllumajandus- ja metsandussektor on ELi-sisesele kaubandusele avatud, on need tundlikud meetmete suhtes, mis eelistavad ettevõtjaid mingis konkreetses liikmesriigis. Kõnealused kavad ähvardavad seega moonutada konkurentsi siseturul ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(123)

Mis puutub Kreeka ametiasutuste väitesse, et kõnealused abikavad ei parandanud abisaajate tingimusi konkurentidega võrreldes, vaid lihtsalt taastasid nende ettevõtjate toimimise samasugustes tingimustes nagu enne loodusõnnetust, viitab komisjon Üldkohtu otsusele kohtuajas Kreeka vs. komisjon (45). Selle kohtuasja puhul väitsid Kreeka ametiasutused, et kõnealune riigiabi hüvitas vaid osaliselt põllumajandusettevõtjatele kahju, mida nad kahjulike ilmastikuolude tõttu kannatasid, ja taastas seeläbi konkurentsi(võime). Üldkohus lükkas selle väite tagasi ja otsustas, et ühepoolsete meetmete kehtestamine liikmesriikide poolt eesmärgiga joondada mingi majandussektori konkurentsitingimused teistes liikmesriikides valitsevate tingimustega ei muuda olematuks nende meetmete iseloomustamist riigiabina (46).

(124)

Algatamisotsuse tulemused seoses abi olemasoluga riigigarantiide puhul (vt käesoleva otsuse põhjendused 38–53) leidsid ametliku uurimismenetluse käigus kinnitust hoolimata Kreeka ametiasutuste esitatud vastupidistele väidetele. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriume kohaldatakse riigigarantiide suhtes (47) ja need on täidetud ka riigigarantiide puhul.

(125)

Garantiid andis otseselt riik riigi ressursside kaudu ja need tõid kasu. Nagu märgitud komisjoni garantiisid käsitleva teatise (48) punktis 2.1, oli kasuks see, et garantiiga seostatud riskid kandis riik. See risk oleks tavaliselt tulnud hüvitada sobiva preemiaga. Kõnealusel juhul ei maksnud abisaajad mingit garantiipreemiat, rääkimata selle asjakohasusest. Sellist kohustust ei sätestatud kõnealuste kavade õiguslikes alustes, samas kui Kreeka ametiasutused isegi ei püüdnud vastupidist väita. Seetõttu oli tegemist kasuga, mida abisaajad nautisid ja mis riigi ressursse kurnas. See peab paika isegi juhul, kui selgub, et mõnede kavade abisaajate puhul ei tehtud riigigarantiide alusel kunagi mingeid makseid.

(126)

Riigigarantiid tõid laenusaajatele kasu, sest nad ei pidanud nende eest mingit garantiipreemiat tasuma. Seega on majanduseelise nõue abi olemasolu kindlaks tegemiseks kõnealusel juhul täidetud. Korrates asjakohaseid katkendeid komisjoni garantiisid käsitleva teatise punktist 2.2, (49) on algatamisotsuses öeldud, et võrreldes garantii puudumisega võimaldab riigigarantii laenusaajatel kapitaliturgudel saada tavalisest paremate finantstingimustega laenu (vt käesoleva otsuse põhjendus 39). Kreeka ametiasutused vaidlustasid selle arvamuse (vt põhjendus 95), väites, et riigigarantiid ei mõjuta laenu andmise tingimusi ja et võrdlust olukorraga, kus garantii puudub, ei ole, sest finantseerimisasutused nõuavad laenu andmiseks alati garantiid. Kõnealuste väidetega ei saa nõustuda. Pakkudes finantseerimisasutusele suuremat kindlust, et laenulepingut laenusaajaga austatakse, parandavad garantiid juba oma määratluse järgi laenude finantseerimise tingimusi. Seda eriti juhul, kui finantseerimisasutused keelduvad andmast laenu ilma garantiita, nagu Kreeka ametiasutused märgivad. Sellisel juhul on laenusaajal võimalik laenu saada ja sellest kasu lõigata ainult tänu garantiile.

(127)

Kreeka ametiasutused väitsid, et kasu ei tekkinud ja riigi ressursid ei olnud kaasatud, sest riigigarantiisid anti tagatiste alusel, mis kindlustasid täielikult riigi huvid. Kreeka ametiasutuste sõnul oli riik kohustatud kasutama tagatistega antud õigusi juhul, kui abisaajad ei suutnud laene tagasi maksta. Sellise arutluskäiguga ei saa nõustuda. Esiteks, nagu algatamisotsuses märgitud (vt käesoleva otsuse põhjendus 52), ei nõustunud komisjon Kreeka ametiasutuste samade väidetega oma otsuses 2012/320 ja kohus kinnitas seda põhjendust (50). Oma 23. septembri 2016. aasta kirjas viitasid Kreeka ametiasutused samale ministri otsusele nr 2/478/0025/4.1.2006 (GG II 16/13.1.2006) kui kõnealuse vanema juhtumi puhul väitmaks, et maksuasutused on kohustatud võtma vajalikke õigusmeetmeid, et nõuda sisse riigi poolt garantii alusel makstud summad. Nagu ka vanema juhtumi puhul, oli kõnealuses õiguslikus aluses ministri otsusele nr 2/478/0025/4.1.2006 (GG II 16/13.1.2006) viitamise ainus eesmärk näha ette meetmed, mida pangad peavad võtma, et riigigarantii aktiveerida. Kõnealuste kavade õigusliku aluse üheski sättes ei nähta tõepoolest ette tagatiskokkulepete automaatset aktiveerimist olukorras, kus riigigarantiisid maksti. Lisaks ei nõutud tagatisi kõigi juhtumite puhul ja jääb ebaselgeks, kas need pidid kõigil juhtudel tagama laenu kogusumma. Pealegi ei saa tagatiste olemasolu muuta hinnangut, et kasu tekkis asjaolust, et abisaajad ei maksnud riigigarantii kaudu riigi võetud riski eest mingit garantiipreemiat.

(128)

Valikulisuse, konkurentsi moonutamise ja ELi kaubandusele mõju avaldamise puhul peavad põhjendustes 117–123 kirjeldatud hinnangud ja järeldused endiselt paika.

(129)

Seetõttu on vaja enne lõppjärelduse tegemist abi olemasolu kohta riigigarantiide puhul hinnata, kas täidetud on kõik komisjoni garantiisid käsitleva teatise (51) punktis 3.4 esitatud tingimused, mis võimaldavad välistada abi olemasolu. Algatamisotsus tõstatas kahtlusi seoses vähemalt mõne tingimuse täitmisega, samas kui Kreeka ametiasutused vaidlustasid selle seisukoha. Tuleks märkida, et need tingimused on kumulatiivsed: nimelt kui kasvõi ühte nendest tingimustest ei suudeta täita, võib riigigarantiid pidada riigiabiks põhjendustes 124–128 viidatud hinnangu alusel. Kõnealusel juhul on tegemist sellise olukorraga, sest laenusaajad ei pidanud maksma mingit garantiipreemiat, nagu nõutud komisjoni teatises garantiide kohta. Seetõttu tuleb järeldada, et kavad ei olnud isefinantseeritavad; nendes ei nähtud ette asjakohase garantiipreemia iga-aastast läbivaatamist; kavade halduskulud ei olnud kaetud ja iga-aastast piisava kapitali hüvitamist ei olnud. Pealegi ei viidanud kavade õiguslikud alused võimalusele kasutada vajaduse korral VKEde puhul safe-harbour preemiaid või ühekordseid garantiipreemiaid. Samuti ei määratud kindlaks reitingu järgi abikõlblikke ettevõtteid ja see mõjutas kavade üleüldist läbipaistvust. Ükski nendest elementidest ei olnud lisatud kavade õiguslike aluste hulka, samas kui Kreeka ametiasutused ei suutnud esitada tõendeid vastupidise kohta.

(130)

Igal juhul käsitleb komisjon terviklikkuse huvides Kreeka ametiasutuste tehtud tähelepanekuid teiste tingimuste kohta, mis pidid samuti täidetud olema, et välistada riigiabi olemasolu seoses riigigarantiidega.

(131)

Komisjon on jätkuvalt arvamusel, et kavad olid avatud finantsraskustes olevatele äriühingutele, kuna kavade õiguslikes alustes puudus säte, mis oleks need äriühingud välistanud. Kreeka ametiasutused arvasid, et Kreeka riigi tagatiste eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu tegi abisaajate elujõulisuse kindlaks enne riigigarantii andmist esitatud elujõulisuse uuringute alusel – nende abisaajate puhul, kellelt elujõulisuse uuringu esitamist nõuti – ja ülejäänud nõutavate esitatud dokumentide alusel. Elujõulisuse uuringuid nõuti siiski üksnes nendelt abisaajatelt, kes soovisid ümber kujundada võlgu, mis ületasid 100 000,00 eurot. Seega ei olnud see näitaja Kreeka riigi tagatiste eest vastutava juhtimise ja hindamise nõukogu käsutuses teiste abisaajate elujõulisuse hindamiseks. Asjaolu, et Kreeka ametiasutused pidasid väiksemaid kui 100 000,00-euroseid võlasummasid väikseks, ei ole oluline selleks, et hinnata, kas raskustes olevad äriühingud jäeti nendest kavadest välja.

(132)

Kreeka ametiasutused väitsid (vt põhjendused 92–93), et kõnealuste abikavade õiguslikud alused erinevad nendest, mida hinnati otsusega 2012/307/EL ja mille kohta komisjon leidis, et need kehtisid raskustes olevate äriühingute puhul (vt põhjendus 41). Komisjon analüüsis kõnealuste kavade õiguslikke aluseid ja jõudis samale järeldusele. Seoses sellega tuleb rõhutada, et elujõulisuse uuringus võeti arvesse abisaajate kõiki kohustusi pärast võla ümberkujundamist kooskõlas kõnealuse kavaga. Seetõttu aitab selline elujõulisuse uuring vaid piiratud ulatuses kindlaks määrata, kas abisaajad olid finantsraskustes olevad äriühingud riigigarantii andmise ajal ja mitte hilisemas etapis.

(133)

Arvestades, et Kreeka riigi tagatiste eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu hindas kõiki nende kavadega hõlmatud riigigarantiide taotlusi enne nende lõplikku heakskiitmist, märgiti algatamisotsuses, et Kreeka ametiasutused ei saanud seega väita, et heakskiidetud riigigarantiid on tagasiulatuvalt kehtetud (vt käesoleva otsuse põhjendus 49). Kreeka ametiasutused vaidlustasid selle tähelepaneku (vt käesoleva otsuse põhjendus 96), väites, et selline riigigarantiide tagasiulatuv tühistamine võib toimuda juhul, kui asjakohased finantseerimisasutused ei rakenda seejärel garantiide rakendamise tingimusi. See väide põhineb põhimõtteliselt küsimusel, kas need riigigarantiid on riigiga seostatavad. Seoses sellega tuleks märkida, et abi antakse riigigarantii andmise ajal, mitte siis, kui garantiid kasutatakse või makseid tehakse. Lisaks tuleks küsimust, kas garantii kujutab endast riigiabi, hinnata garantii andmise ajal (52). Seega – kuna Kreeka riigi tagatiste eest vastutav juhtimise ja hindamise nõukogu, st vaieldamatu riigiasutus, oli nende kavade alusel antud riigigarantiisid enne hinnanud ja leidnud, et need vastavad kohaldatavatele tingimustele, ei saa neid pidada hiljem riigiga mitte seostatavaks ja mitte kunagi antuks. Asi oleks loomulikult hoopis teine ja kõnealuse hindamise seisukohast ebaoluline juhul, kui väljaspool riigi kontrolli olevad finantseerimisasutused tõlgendaksid asjakohaseid õiguslikke aluseid vääralt ja riigi antavatest laenudest sõltumatult, arvates ilmselt, et need on kõnealuste kavadega hõlmatud, ehkki kohaldatavad tingimused ei olnud täidetud.

(134)

Neil põhjustel järeldab komisjon, et kõnealuste kavade alusel põllumajandus- ja metsandussektoris ettevõtjatele nii intressitoetuste kui ka riigigarantiidena antud abi eest antav hüvitis kujutab endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel.

(135)

Järelikult tuleks uurida, kas võidakse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud erandit üldpõhimõttest, et riigiabi on kokkusobimatu siseturuga.

(136)

Ametlik uurimismenetlus kinnitas algatamisotsuse tulemusi (vt käesoleva otsuse põhjendus 54). Kreeka ei vaidlustanud asjaolu, et kõnealust abi anti ilma komisjoni ette teavitamata. Seega on tegemist ebaseadusliku abiga määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti f tähenduses. Komisjon väljendab kahetsust, et Kreeka ametiasutused ei täitnud oma kohustust teavitada kavadest kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3.

(137)

On vaja uurida, kas ebaseaduslikku abi on võimalik käsitada siseturuga kokkusobivana Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 või 3 alusel. Kreeka tugines juhtumi esialgse hindamise käigus kõnealuste kavade kokkusobivusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga b kui abile, millega korvatakse loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju. Kreeka väitis ka ametliku uurimismenetluse etapis teise võimalusena, et abikavad on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobivad siseturuga kui abi, millega kõrvaldatakse tõsine häire riigi majanduses.

(138)

Seoses küsimusega sellest, kas ulatuslikke tulekahjusid tuleb liigitada loodusõnnetusteks, nagu väitis Kreeka, või erakorralisteks sündmusteks, on algatamisotsuses tehtud asjakohane tähelepanek (vt käesoleva otsuse põhjendus 57) jätkuvalt kehtiv. Hoolimata tulekahjude liigitusest hinnatakse nende kokkusobivust sellegipoolest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel.

(139)

Kohaldatavad riigiabi eeskirjad on sel juhul need, mis kehtisid abi andmise ajal (vt põhjendus 58). Nendeks eeskirjadeks olid põllumajandus- ja metsandussektoris 2007.–2013. aastal antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (edaspidi „2007.–2013. aasta suunised“), (53) eriti osa V.B.2 põllumajanduse kohta ja osa VII metsanduse kohta.

(140)

Arvestades, et kõnealuste kavade puhul ei välistatud raskustes olevaid äriühinguid (vt põhjendus 40 ja põhjendused 131–132), peab algatamisotsuses esitatud selgitus (vt käesoleva otsuse põhjendus 59) paika. Raskustes olevatele äriühingutele antavat abi võib pidada kokkusobivaks üksnes siis, kui see vastab tingimustele, mis on sätestatud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes, mida kohaldati abi andmise ajal. Ainus erand sellest eeskirjast oli loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, mille suhtes päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid ei kohaldata (vt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktid 19 ja 20). Sel põhjusel kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktile b tuginevat hinnangut põhjendustes 142–151 kõikide abisaajate suhtes, olenemata nende elujõulisusest abi andmise ajal. Põhjendustes 160–163 tehtud kokkusobivuse hindamisel tehakse vahet heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute ja raskustes olevate äriühingute vahel, mille suhtes kohaldatakse päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid.

(141)

Kreeka ametiasutuste väitega (vt põhjendus 98), mille kohaselt tuleks suuniseid tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud automaatse erandiga, ei saa nõustuda. See tõlgendus on vastuolus Euroopa Liidu kohtute kehtiva kohtupraktikaga. Kooskõlas kõnealuse kohtupraktikaga tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b, mis kujutab endast erandit Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 kehtestatud üldpõhimõttest, et riigiabi on siseturuga kokkusobimatu, tõlgendada kitsalt (54). Lisaks otsustas kohus, et vaid otseselt loodusõnnetustest või erakorralistest sündmustest põhjustatud majanduslik halvemus annab õiguse hüvitisele, nagu ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b (55). Teiste sõnadega – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud erand on automaatne selles tähenduses, et komisjon ei saa otsustada, et tema kohustuste alla kuuluv riigiabi on siseturuga kokkusobiv. Tuleb siiski tõestada, et abi vastab erandi tingimustele; nimelt see tõepoolest hüvitab loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse tegelikult tekitatud kahju.

(142)

Mis puudutab põllumajandussektoris antavat abi, siis jõuti komisjoni ametlikus uurimises seoses 2007.–2013. aasta suuniste osa V.B.2 tingimuste mittetäitmisega samade järeldusteni kui algatamisotsuses. Suunistes nähti ette, et: a) Kreeka pidi tõestama otsest seost kahju ja loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse vahel ja b) abi tulemuseks ei oleks tohtinud olla kahju ülemäärane hüvitamine ning see oleks pidanud üksnes korvama loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse tekitatud kahju. Selleks oleks tulnud kahju hinnata võimalikult täpselt ja sellest kahjust tulenev hüvitis oleks tulnud välja arvutada konkreetse abisaaja tasandil. Samal ajal oleks kõik tasumata maksed, näiteks kindlustuspoliiside alusel, tulnud abi summast maha arvata.

(143)

Nagu märgitud põhjenduses 61, võivad põhjenduses 141 nimetatud tingimuste alusel abisaajaks kvalifitseeruda ettevõtjad, kes – olenemata sellest, kas kõnealusel juhul tuleb tulekahjusid pidada looduslikult alguse saanud metsapõlenguks ja seega loodusõnnetuseks või tulekahjuks, mille tulemuseks on laialdane kahju, ja seega erakorraliseks sündmuseks – nende tagajärjel kahju kannatasid.

(144)

Hinnatavad kavad ei vasta siiski ühelegi nimetatud tingimusele. Nendes ei määratleta seda, mis kvalifitseerub kahjuks, ning nendes ei nõuta seose kindlakstegemist kannatatud kahju ja tulekahjude vahel. Nagu analüüsitud põhjenduses 62, on kavade õiguslike aluste teksti põhjal selge, et ainus seos abisaajate ja tulekahjude vahel oli asjaolu, et abisaajad olid asutatud ja tegutsesid oma registrijärgsest asukohast olenemata ühes tulekahjude poolt mõjutatud geograafilises piirkonnas. Tekkinud kahju ja tulekahjude vahelise otsese seose nõude asemel võeti abikavades kasutusele üldine geograafiline seos abisaajate asutamise koha ja laiemate piirkondade vahel, kus tulekahjud toimusid. Peale selle avalikustasid Kreeka ametiasutused oma 23. septembril 2016. aastal esitatud tähelepanekutes, et valitses eeldus, et tulekahjude raskusastme tõttu kannatasid kahju kõik ettevõtjad. Kohaldatav test ei olnud seega mitte otsene seos kahju ja tulekahjude vahel, vaid kahju eeldamine. Kavad on oma mahult seega liiga ulatuslikud ja neid ei saa pidada abiks, millega hüvitatakse loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste põhjustatud kahju (56).

(145)

Kreeka ametiasutused seadsid samuti kahtluse alla (vt põhjendus 99), kas algatamisotsuse tähelepanek, millele on viidatud käesoleva otsuse põhjenduses 63, on kehtiv. Nad väitsid, et kavade õiguslikes alustes sisalduv erand, mis vastupidi ülejäänud kavale nõudis abisaajatelt ühtäkki otsese seose näitamist endale tekitatud kahju ja tulekahjude vahel, viitas üksnes sellele, et mõnel juhul nõuti lisatõendeid. Tuleks märkida, et see tähelepanek täiendas põhiargumenti, nimelt seda, et kavas puudus kahju ja tulekahjude vahelise otsese seose nõue. Otsese seose puudumine on selge ja see on põhjenduses 143 kindlaks tehtud. Kreeka ametiasutuste tähelepanek on aga täpne ja peegeldab tegelikult tähelepanekut, mille komisjon oma algatamisotsuses tegi. Erand tõepoolest nõudis abisaajatelt lisatõendeid, vastupidi nõuetele kavade teiste osade suhtes; nimelt nõuti abisaajatelt, et nad tõestaksid otsest seost endale tekitatud kahju ja tulekahjude vahel. See nõuet ei kohaldatud kavade ülejäänud osa puhul.

(146)

Pealegi ei sisaldanud kavad mingit metoodikat tulekahjude tõttu kannatatud kahju võimalikult täpseks hindamiseks, samuti ei määratud kavades selle kahju alusel kindlaks rahastamiskõlblikke kulusid. Selle asemel võeti kasutusele meelevaldne lähenemisviis, kus abi summa määrati lõppkokkuvõttes kindlaks laenusummaga, mille eest intressitoetus ja riigigarantii anti, nagu kirjeldatud algatamisotsuses (vt käesoleva otsuse põhjendus 64). Seega järeldab komisjon, et abi oli täielikult lahus tulekahjude põhjustatud kahjust (kui seda üldse esines). Kreeka ei vaidlustanud algatamisotsuse seda tähelepanekut.

(147)

Samuti ei vaidlustanud Kreeka ametiasutused algatamisotsuse tähelepanekut selle kohta, et kavad ei sisalda mehhanismi, mille abil ennetada tulekahjude tekitatud kahju ülemäärast hüvitamist muu antava abi või kindlustuspoliiside alusel makstavate tasude tõttu (vt põhjendus 65).

(148)

Kooskõlas 2007.–2013. aasta suuniste punktis 119 sätestatud nõudega oleksid abikavad pidanud olema loodud mitte rohkem kui kolm aastat pärast sündmuse ilmnemist ja abi oleks pidanud olema välja makstud mitte rohkem kui neli aastat pärast sündmust. Komisjon märgib, et kõnealuste abikavade õiguslikke aluseid muudeti ja täiendati kuni 2015. aastani (vt põhjendused 9–10). Komisjon järeldab seega, et Kreeka ametiasutused on loonud riigiabi lisaelemendid, mis ei olnud kooskõlas 2007.–2013. aasta suuniste punktis 119 sätestatud tähtaegadega ega olnud seega kokkusobivad siseturuga.

(149)

Metsandussektoris antava abi kohta selgus kõnealuse juhtumi ametliku uurimise käigus, et kavade puhul oli tegemist pelgalt hüvitusega ja nende eesmärk ei olnud taastada tulekahjudest kahjustatud metsi. Arvestades, et selliseid meetmeid ei reguleerinud abi andmise ajal mingid suunised, hinnatakse neid otse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt b alusel.

(150)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamise tingimusi on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 68. Olemas peab olema otsene seos kahju ja loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse vahel, kahju ülemäärane hüvitamine peab olema välistatud ning abi peab korvama üksnes loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse tekitatud kahju (57). Abisaaja kohta kõigis selle vormides antav abi peab piirduma tekitatud materiaalse kahjuga. Põhjendustes 144–147 antud hinnang nende tingimuste täitmise kohta põllumajandussektoris kehtib metsandussektori kohta mutatis mutandis. Kavades ei nõutud tõendit kahju ja tulekahjude omavahelise otsese seose olemasolu kohta, samuti ei sisaldanud need mingeid sätteid ülemäärase hüvitamise ennetamiseks. Võttes arvesse, et kavad ei sisaldanud mingit metoodikat tulekahjude tõttu kannatatud kahju hindamiseks, ei oleks kavade õiguslikud alused saanud piirata abi andmist materiaalse kahjuga.

(151)

Kõnealused abikavad ei ole seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel siseturuga kokkusobivad.

(152)

Kreeka ametiasutused väitsid teise võimalusena, et kõnealust riigiabi võib pidada kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kui abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Selle väite tõestuseks esitasid Kreeka ametiasutused 9. märtsi 2017. aasta kirjaga komisjonile statistilised andmed, mis puudutavad põllumajandustoodangut ja SKPd terves Kreekas ja tulekahjudest mõjutatud piirkondades. Nad lisasid ka koopia uuringust „Metsatulekahjud: põhjused ja soodustavad tegurid Euroopas“ (58) ja viitasid Kreeka meedias 6. septembril 2007 avaldatud artiklile (59).

(153)

Komisjon märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel võib liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks antavat abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

(154)

Sellegipoolest tuleb arvesse võtta selle sätte konteksti ja struktuuri, samuti vajadust tõlgendada rangelt erandeid üldpõhimõttest, mille kohaselt on riigiabi siseturuga kokkusobimatu (60). Selles sättes nimetatud tõsine häire peab mõjutama liikmesriigi majandust tervikuna, mitte pelgalt ühte selle piirkonda või sektorit (61). Juhul kui mõjutatud on liikmesriigi konkreetsed piirkonnad või sektorid, kohaldatakse üksnes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkte a ja c (62).

(155)

Kreeka ametiasutuste poolt 9. märtsil 2017. esitatud statistilistest andmetest järeldab komisjon, et need andmed ei toeta põhjenduses 152 toodud väidet. Isegi kui andmed viitavad mõningatele kõikumistele tootmises (nii põllumajandustootmise kui ka kogutootmise kasvamisele ja kahanemisele aastatel 2007–2009), ei viita need mingile „häirele“ Kreeka majanduses tervikuna, rääkimata tõsisest häirest. Lisaks ei ole mingit viidet sellele, et Kreeka tootmisele avaldunud võimalik mõju võiks olla seotud 2007. aasta tulekahjudega. Pealegi hõlmavad Kreeka ametiasutuste esitatavad statistilised andmed vaid kolme aastat (2007–2009), mistõttu ei anna need andmed piisavalt teavet põllumajandustoodangu pikemaajalise arengu ja selle mõju kohta Kreeka kogutootmisele tulekahjudele järgneval perioodil.

(156)

Terviklikkuse huvides analüüsis komisjon Eurostati avaldatud statistilisi andmeid Kreeka tootmise kohta (nii põllumajandustoodang kui ka kogutoodang kõigis tööstussektorites) (63).

(157)

Kreeka üldise põllumajandustoodangu (64) puhul viitavad statistilised andmed selgelt sellele, et tootmise vähenemine järgis pikemaajalist suundumust, mis algas 2005. aastal ja kestis kuni 2007. aasta lõpuni. Peale selle näitab graafik selgelt, et alates 2008. aasta algusest kasvas Kreeka üldine põllumajandustootmine stabiilselt ja püsivalt kuni 2010. aastani. Seetõttu järeldab komisjon, et puuduvad tõendid, mis tõestaksid 2007. aasta tulekahjude tõsiselt negatiivset mõju Kreeka põllumajandustootmisele tervikuna.

(158)

Komisjon täheldab ka, et ajavahemikul 2007–2009 kasvas Kreeka kogutoodang (65) pidevalt kuni finantskriisini, mis mõjutas Kreekat 2009. aastal. Seega ei tõesta olemasolevad andmed, et tulekahjudel on olnud oluline mõju Kreeka majandusele tervikuna.

Allikas: Eurostat (http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-/teina442_r2).

(159)

Seega tuleb Kreeka ametiasutuste poolt põhjenduses 152 esitatud väide tagasi lükata.

(160)

Komisjon hindas oma algatamisotsuses uuritavate kavade võimalikku kokkusobivust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c kui abi teatud majanduspiirkondade arengu edendamiseks või soodustamiseks. Kreeka ametiasutused ei esitanud isegi ametliku uurimise etapis mingit väidet selle kohta, et kavasid võiks pidada siseturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, samuti ei nõustunud nad sellega, et kavad võisid tuua kasu ka raskustes olevatele äriühingutele. See selgitab, miks nad ei püüdnud väita, et päästmise ja ümberkorraldamise suunised kehtivad ning neid on järgitud. Komisjon aga algatas algatamisotsuses sellise hindamise terviklikkuse huvides. Käesolevas otsuses uuritakse põgusalt algatamisotsuse tähelepanekuid, sest need said ametliku uurimise käigus kinnitust.

(161)

Mis puutub heas majanduslikus olukorras olevatesse ettevõtjatesse, kes said nendest kavadest abi, siis neile anti tegevustoetust, mida ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c.

(162)

Nende raskustes olevate äriühingute puhul, mis said kõnealuste kavade alusel abi, tuleb hindamine teha kooskõlas päästmise ja ümberkorraldamise suunistega (vt põhjendused 59 ja 73). Nagu algatamisotsuses märgitud, ei piirdu hindamine VKEdega, sest kavad olid avatud kõikidele ettevõtjatele.

(163)

Võttes arvesse kõnealuste kavade omadusi, nimelt seda, et tegemist oli pikaajalise abiga, mida anti ilma võla ümber struktureerimise kavata, puudusid hüvitamismeetmed, et minimeerida negatiivset mõju kauplemistingimustele, puudusid tingimused, mis ennetaksid abi kasutamist abisaajate poolt uute selliste investeeringute rahastamiseks, mis ei ole eluliselt olulised äriühingu elujõulisuse taastamiseks, ei vasta kavad päästmise ja ümberkorraldamise suunistele, nagu analüüsitud üksikasjalikult algatamisotsuses (vt algatamisotsuse põhjendused 72–78).

(164)

Terviklikkuse huvides (66) märgib komisjon, et algatamisotsuse tähelepanekud, mis puudutavad teiste Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud erandite kokkusobimatust keeluga anda nende kavade raames abi (viidatud käesoleva otsuse põhjendustes 81–82), sai ametliku uurimismenetluse ajal kinnitust. Kui välja arvata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktist b tulenev erand, mille kohaldatavust käsitleti kõnealuse juhtumi puhul põhjendustes 153–159, ei väitnud ei Kreeka ametiasutused ega ükski kolmas isik vastupidist.

(165)

Kavade õiguslikud alused ei sisaldanud mingeid sätteid Deggendorfi põhimõtte austamise mõju kohta. Selle põhimõtte kohaselt ei olnud ettevõtjatel, kes olid varem saanud abi, mis komisjoni hinnangul oli siseturuga kokkusobimatu, võimalik nende kavade alusel abi saada seni, kuni nad on varasema abi tagasi maksnud (67). See põhimõte ei kehti loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel antava abi kohta. Seega ei saanud selle põhimõtte mittetäitmise tõttu ükski teistest uuritud õiguslikest alustest põhjendada abi andmist nende kavade alusel.

(166)

Komisjon leiab, et ministri otsusega nr 36579/B.1666/27.8.2007 (ja selle edaspidiste muudatustega) loodud abikavad Kreeka riigi antavate intressitoetuste ja garantiidena on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon leiab, et Kreeka on kõnealuse abi andnud ebaseaduslikult, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Eespool esitatud analüüs näitab, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

(167)

Sellest tuleneb eeskätt, et riigiabi, mille Kreeka andis Sogia Ellasele ja selle tütarettevõtjatele intressitoetustena põhjenduses 166 viidatud kavade alusel, on ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu.

(168)

Arvestades, et abi on ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu, peaks Kreeka need abikavad lõpetama ja abisaajatele antud abi tagasi nõudma, välja arvatud juhul, kui abi anti konkreetsele projektile, mis vastas abi andmise ajal grupierandi määruste, vähese tähtsusega riigiabi eeskirja või mõne komisjoni heakskiidetud abikava kõikidele tingimustele.

(169)

Mis puutub Kreeka ametiasutuste tähelepanekusse, et riigiabi on täiesti võimatu tagasi nõuda (vt põhjendused 101–102), ei ole need käesolevas otsuses tehtud kokkusobivuse hindamise seisukohast asjakohased, vaid nendega püütakse pigem selgelt suunata komisjoni mitte nõudma Kreekalt kokkusobimatu abi sissenõudmist. Selleks viitavad Kreeka ametiasutused komisjoni varasemale otsustuspraktikale (vt põhjendus 102).

(170)

Komisjon ei aktsepteeri selles etapis Kreeka väidet, et tagasinõudmine on täiesti võimatu (68). Sellega seoses peavad pärast komisjoni üksikasjalikku uurimist olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, nimelt peavad raskused, millele asjaomane liikmesriik tugines, olema reaalsed ja alternatiivsed tagasinõudmise meetodid peavad puuduma. Üksnes siis, kui komisjon oleks leidnud pärast sellist üksikasjalikku uurimist, et ei olnud mingeid alternatiivseid meetodeid, mis oleksid võimaldanud kõnealust ebaseaduslikku abi kasvõi osaliselt tagasi nõuda, võib sellist tagasinõudmist pidada objektiivselt ja täielikult võimatuks. Praegusel juhul ei välistanud Kreeka alternatiivseid meetodeid vähemalt osaliseks tagasinõudmiseks, tuginedes üksnes asjaolule, et aruannete ja asjakohaste dokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik saada vajalikku teavet tulekahjude põhjustatud otsese ja kaudse kahju kohta. Näiteks ei ole selge, kas kahju on võimalik umbkaudu hinnata tulekahjude ajal tehtud õhufotode, avalike registrite või muude abivahendite abil. Seetõttu ei saa selles etapis aktsepteerida palvet mitte nõuda kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmist.

(171)

Seoses komisjoni varasemate otsustega tuleb kooskõlas ELi kohtute väljakujunenud kohtupraktikaga (69) märkida, et riigiabi mõistet tuleb kohaldada objektiivse olukorra puhul, mida tuleb hinnata kuupäeval, millal komisjon otsuse teeb, ning ainus kriteerium on see, kas riigimeede annab eelise ühele või mitmele ettevõtjale. Seetõttu ei saa komisjoni varasemad otsused olla otsustav tegur.

(172)

Komisjon on selles osas seotud üksnes määruse (EL) 2015/1589 asjakohaste sätetega. Seega peab komisjon kooskõlas abi tagasinõudmist käsitleva menetlusmääruse artikli 16 lõikega 1 andma korralduse kokkusobimatu abi tagasi nõuda. Lisaks on abi tagasinõudmise aegumistähtaeg kümme aastat, mis algab määruse (EL) 2015/1589 artikli 17 kohaselt pärast iga katkemist iga kord uuesti. Kõnealused abikavad seati sisse 25. augustil 2007, samas kui esimene komisjoni võetud meede sellega seoses oli Kreeka ametiasutustele 25. juulil 2014 saadetud kiri, milles paluti kõnealuse juhtumi kohta teavet.

(173)

Igal juhul ei ole praegusel juhul täidetud tingimused, mis põhjendasid otsust mitte nõuda Kreeka viidatud juhtumi puhul abi tagasinõudmist (vt põhjendus 102). Muu hulgas toimus juhtumi SA.33083 (2012/C) (ex 2012/NN) puhul loodusõnnetus enam kui kümme aastat enne otsuse kuupäeva; mõnel juhul 25 aastat varem. Kuid praegusel juhul toimusid tulekahjud 2007. aasta lõpus ja Kreeka ametiasutused teadsid, et komisjon tegeles kõnealuste kavadega alates 2014. aasta keskpaigast. Nendel põhjustel ei saa komisjon nõustuda Kreeka ametiasutuste palvega mitte nõuda kokkusobimatu abi tagasinõudmist.

(174)

Seetõttu nähakse komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides“ punktis 42 ette, et Kreekale tuleks kehtestada tähtaeg selle täielikuks rakendamiseks. Tagasinõutavatelt summadelt tuleks maksta intressi kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 794/2004 (70).

(175)

Käesolev otsus tuleks jõustada kohe, välja arvatud abi, mis vastas andmise ajal kõikidele vähese tähtsusega määruse (vt nõukogu määrus (EÜ) nr 994/98 (71) artikkel 2) või grupierandi määruste kohaldatavatele tingimustele. Eeskätt tuleks käesoleva otsusega hõlmatud abikavade alusel antud üksikabi, mis selle andmise ajal vastab määruse (EL) nr 702/2014 või mis tahes muu heakskiidetud abikava tingimustele, pidada siseturuga kokkusobivaks seda liiki abi suhtes kohaldatava abi maksimaalse osakaalu ulatuses,