1.   Käesoleva otsuse I lisas esitatud vahendusmenetluse kord võetakse vastu lepingu IV lisana.

2.   Käesoleva otsuse II lisas esitatud vahekohtumenetluse kord võetakse vastu lepingu V lisana.

3.   Käesoleva otsuse III lisas esitatud vahekohtunike tegevusjuhend võetakse vastu lepingu VI lisana.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud menetluskordade ja tegevusjuhendi vastuvõtmine ei piira lepingus sätestatud või majanduspartnerluslepingu komitee vastu võetavate erireeglite kohaldamist.

1.   Käesoleva menetluskorra sätted täiendavad ja täpsustavad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut (edaspidi „leping“), eelkõige selle artiklit 69 („Vahendamine“).

2.   Käesoleva menetluskorra eesmärk on võimaldada lepinguosalistel lahendada nende vahel tekkida võivad vaidlused mõlemat lepinguosalist rahuldaval viisil, kasutades terviklikku ja kiiret vahendusmenetlust.

3.   Käesoleva menetluskorra tähenduses on vahendamine iga menetlus, – olenemata sellest, kuidas seda nimetatakse –, milles lepinguosalised paluvad vahendajal aidata lahendada nendevaheline vaidlus poolte kokkuleppel.

1.   Lepinguosaline võib igal ajal kirjalikult taotleda lepinguosalistega seotud vahendusmenetluse algatamist. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et sellest nähtuks selgelt kaebuse esitanud lepinguosalise nõue. Samuti tuleb taotluses:

2.   Vahendusmenetluse saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosaline taotleb vahendamist lõikel 1 alusel, vaatab teine lepinguosaline taotluse läbi ja vastab sellele kirjalikult viie päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Vastasel juhul käsitatakse taotlust tagasilükatuna.

1.   Lepinguosalised valivad vahendaja vastastikusel kokkuleppel kohe vahendusmenetluse alguses ja hiljemalt 15 päeva jooksul pärast vahendusmenetluse algatamise taotlusele vastuse saamist.

2.   Vahendaja ei või olla kummagi lepinguosalise kodanik, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

3.   Vahendaja kinnitab kirjalikus avalduses oma sõltumatust ja erapooletust ning valmisolekut tagada vahendusmenetluse läbiviimine.

4.   Vahendaja peab vastama vahekohtunike tegevusjuhendis ettenähtud nõuetele, mida vajaduse korral kohandatakse.

1.   Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusmõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusmõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi, kasutada vastava ala ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne vastava ala ekspertidelt või sidusrühmadelt abi või nõu küsimist konsulteerib vahendaja lepinguosalistega. Kui vahendaja soovib kohtuda või vestelda ühe lepinguosalisega ja/või tema nõustajaga eraldi, teatab ta teisele lepinguosalisele sellest ette või võimalikult kiiresti pärast esimese lepinguosalisega toimunud ühepoolset kohtumist või suhtlust.

3.   Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele arutamiseks välja lahenduse ning lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei tohi anda nõu selle kohta, kas vaidlusalune meede on lepinguga kooskõlas, ega seda kommenteerida.

4.   Menetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel muus asukohas või muul viisil.

5.   Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6.   Lahendus võidakse vastu võtta majanduspartnerluslepingu komitee otsusega. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Üldsusele edastatud versioon ei või sisaldada teavet, mille üks lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud.

7.   Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes kokkuvõtliku ülevaate menetluses käsitletud meetmest ning kõnealuse menetluse lõpptulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavatest lahendustest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruanne ei tohi sisaldada lepingu tõlgendamist.

1.   Kui on kokku lepitud mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses, võtab kumbki lepinguosaline vajalikud meetmed selle rakendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

2.   Lepinguosaline, kes lahendust rakendab, teavitab teist lepinguosalist ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetud meetmest.

1.   Kogu vahendusmenetlusega seotud teave peab jääma konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui selle avaldamine on seadusega ette nähtud või kui see on osutunud vajalikuks vahendamise tulemusel saavutatud lepinguosaliste vahelise kokkuleppe rakendamiseks või täitmiseks.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva menetluskorra artikli 4 lõike 6 kohaldamist, on kõik menetlusetapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused, konfidentsiaalsed. Sellest olenemata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest. Konfidentsiaalsuskohustus ei laiene faktiteabele, mis on juba üldkasutatav.

3.   Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepingu või muude asjasse puutuvate lepingute vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest.

4.   Lepinguosalised ei pea enne vahendusmenetluse algatamist konsultatsioone pidama. Sellegipoolest peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist järgima muid lepinguga ette nähtud asjakohaseid koostöö- või konsulteerimissätteid.

5.   Lepinguosaline ei võta muudes lepingu või muu asjassepuutuva lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse järgmist:

6.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei või vahendaja olla vahekohtu liige lepingust või Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingust tulenevas vaidluste lahendamise menetluses, milles käsitletakse sama küsimust kui see, mida ta lahendas vahendajana.

1.   Käesoleva menetluskorra sätted täiendavad ja täpsustavad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut (edaspidi „leping“), eelkõige selle artiklit 70 ja järgmisi artikleid, mis käsitlevad vahekohtumenetlust.

2.   Käesoleva menetluskorra eesmärk on võimaldada lepinguosalistel lahendada omavahel tekkida võivad vaidlused mõlemat lepinguosalist rahuldaval viisil, kasutades vahekohtumehhanismi.

1.   Käesolevas menetluskorras on teavitamine iga vahekohtumenetlusega seotud taotlus, seisukoht, kirjalik esildis või muu dokument,

2.   Iga teatis edastatakse e-posti või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse selline teatis kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

3.   Kõik teatised saadetakse Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile ja lepingu rakendamise eest vastutavale Kameruni ministeeriumile.

4.   Kõigi teatistes esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue teatise, milles on muudatused selgelt välja toodud.

5.   Kui teatise kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Kesk-Aafrika lepinguosalises või Euroopa Liidus ettenähtud puhkepäevale, võib teatise kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Ühtki teatist ei loeta kättesaaduks puhkepäeval.

6.   Olenevalt vaidlusaluste küsimuste sisust edastatakse koopia kõikidest käesoleva menetluskorra alusel majanduspartnerluslepingu komiteele esitatud taotlustest ja teatistest ka muudele asjaomastele institutsioonilistele organitele.

1.   Kui lepingu artikli 71 alusel valitakse vahekohtunik loosi teel, teatab majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja lepinguosalistele viivitamata loosi võtmise kuupäeva, kellaaja ja koha.

2.   Lepinguosalised on loosimisel kohal.

3.   Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja teatab igale valitud isikule kirjalikult tema vahekohtunikuks nimetamisest. Iga selline isik kinnitab oma valimisolekust mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil talle nimetamisest teatati.

4.   Kui lepingu artiklis 85 osutatud vahekohtunike nimekirja ei ole koostatud või kui see ei sisalda lepingu artikli 71 lõike 2 kohase taotluse esitamise ajal piisavalt nimesid, valib majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja vahekohtunikud loosi teel selliste ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult välja pakutud isikute hulgast, kes vastavad lepingu artikli 85 lõikes 2 kindlaks määratud tingimustele.

1.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:

Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist vahekohtu pädevuseks:

3.   Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud pädevusest kolme päeva jooksul pärast pädevuses kokkuleppele jõudmist.

1.   Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida oma eesistujale õiguse teha asjaomases valdkonnas haldus- ja menetlusotsuseid.

2.   Käesoleva menetluskorra artikli 9 kohaselt peavad vahekohtunikud ja kutsutud isikud istungil kohal viibima. Kui lepingus või käesolevas menetluskorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus teha oma toiminguid mis tahes viisil, sealhulgas telefoni, faksi või infotehnoloogia vahendite abil.

3.   Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal viibida.

4.   Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei või delegeerida.

5.   Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud lepingu VI jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) sätetega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist järgida menetlust, mis on nimetatud sätetega kooskõlas ning tagab lepinguosaliste võrdse kohtlemise.

6.   Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetlustähtaega, mis ei ole lepingu VI jaotises („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) kehtestatud tähtaeg, või teha muid menetluslikke või halduslikke kohandusi, teatab ta lepinguosalistele kirjalikult muudatuste või kohanduste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Vahekohus võib muudatused või kohandused vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist.

7.   Lepinguosalise taotlusel võib vahekohus muuta kõiki menetluses kohaldatavaid tähtaegu, tagades samal ajal lepinguosaliste võrdse kohtlemise.

8.   Lepinguosaliste ühisel taotlusel peatab vahekohus menetluse igal ajal ajavahemikuks, milles lepinguosalised on kokku leppinud, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikust kuud. Vahekohus uuendab menetluse igal ajal lepinguosaliste ühise kirjaliku taotluse alusel või kokkulepitud peatamise aja lõppedes ühe lepinguosalise kirjalikul taotlusel. Taotlusest teatatakse vahekohtu eesistujale ja asjakohasel juhul teisele lepinguosalisele. Kui vahekohtumenetlus on peatatud pikema aja jooksul kui 12 järjestikust kuud, lõpevad vahekohtu volitused ja vahekohtumenetlus lõpetatakse. Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida vahekohtumenetluse lõpetamises. Lepinguosalised teatavad sellest kokkuleppest ühiselt vahekohtu eesistujale. Menetluse peatamise korral pikendatakse asjakohaseid tähtaegu selle ajavahemiku võrra, mille jooksul vahekohtumenetlus on peatatud.

9.   Vahekohtu töö lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi muudes lepingu VI jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) kohastes sama küsimust käsitlevates menetlustes.

1.   Kui vahekohtunikul ei ole võimalik menetluses osaleda, ta taandab end või ta tuleb asendada, valitakse talle asendaja kooskõlas artikliga 71.

2.   Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest, mille tõttu vahekohtunik väidetavalt ei vasta tegevusjuhendi nõuetele.

3.   Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega 15 päeva jooksul käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teate saamisest. Lepinguosalised teatavad vahekohtunikule tema väidetavast nõuetele mittevastavusest ja võivad paluda vahekohtunikul võtta meetmeid mittevastavuse kõrvaldamiseks. Samuti võivad nad omavahelisel kokkuleppel asjaomase vahekohtuniku ametist vabastada ja valida uue vahekohtuniku vastavalt lepingu artikli 71 lõikele 2.

4.   Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku (välja arvatud selle eesistuja) asendamise vajaduses kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et küsimus antakse lahendamiseks vahekohtu eesistujale, kelle otsus on lõplik.

Kui vahekohtu eesistuja teeb taotluse põhjal järelduse, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendi nõuetele, valitakse uus vahekohtunik vastavalt lepingu artikli 71 lõikele 3.

5.   Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja asendamise vajaduses kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et seda küsimust hakkab arutama isik, kes on kantud lepingu artikli 85 kohaselt koostatud nimekirja, kuhu on kantud isikud, kes on valitud vahekohtu eesistujana tegutsema. Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja valib selle isiku loosi teel. Niimoodi valitud isik otsustab, kas eesistuja vastab tegevusjuhendi nõuetele või mitte. Tema otsus on lõplik.

Kui otsustatakse, et vahekohtu eesistuja ei vasta tegevusjuhendi nõuetele, valitakse uus eesistuja vastavalt lepingu artikli 71 lõikele 3.

1.   Vastavalt artikli 5 lõikele 1 kindlaksmääratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele istungi kuupäeva, kellaaja ja toimumiskoha. Menetluse logistika korralduse eest vastutav lepinguosaline teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks, kui artiklist 11 ei tulene teisiti.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Kesk-Aafrika, ja Yaoundés, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.

3.   Vahekohus võib pidada lisaistungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

4.   Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

5.   Istungil võivad viibida järgmised isikud, olenemata sellest, kas menetlus on avalik või mitte:

6.   Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele selliste füüsiliste isikute nimekirja, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes istungil osalevad.

7.   Vahekohus tagab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, võrdse kõneaja. Istung toimub järgmiselt:

8.   Istungil võib vahekohus igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi esitada.

9.   Vahekohus peab tagama, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele mõistliku aja jooksul pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

10.   Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi toimumise kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta vahekohtunikele ja teisele lepinguosalisele täiendavaid kirjalikke esildisi.

1.   Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

2.   Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Mõlemad lepinguosalised saavad võimaluse esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast vastuse kättesaamist.

1.   Mõlemad lepinguosalised ja vahekohus käsitavad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalseks tunnistatud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosalise esildis vahekohtule sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul asjaomase teabe edastamisest ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille võib avalikustada.

2.   Käesoleva menetluskorra kohaselt ei ole lepinguosalisel keelatud avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.

3.   Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

1.   Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust ühe lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

2.   Vahekohtunik ei või arutada menetluseseme mis tahes aspekti lepinguosalis(t)ega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

1.   Lepinguosaliste territooriumil asutatud valitsusvälistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae esildisi vastavalt lõigetele 2–5.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, on otseselt seotud vahekohtus käsitletava küsimuse arutamisega ega ole koos lisadega mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge.

3.   Iga esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, muu hulgas selle isiku tegevuse laadi ja rahastamise allikaid, ning täpsustama tema huvid vahekohtumenetluses. Esildis koostatakse keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt käesoleva menetluskorra artikli 16 lõigetele 1 ja 2.

4.   Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada kümne päeva jooksul alates esildise edastamisest.

5.   Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis on käesoleva menetluskorraga kooskõlas. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik saadud esildised lepinguosalistele neilt märkuste saamiseks.

1.   Kumbki lepinguosaline kannab vahekohtumenetluses osalemise kulud.

2.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vahekohtumenetluse logistika korraldamise, eelkõige istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti, ning kannab kõik istungi logistika korraldamisega seotud kulud. Samas tasuvad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt muud vahekohtumenetlusega seotud halduskulud ning vahekohtunike ja nende assistentide töötasu ja kulud.

1.   Lepingu artikli 71 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva menetluskorra artikli 5 lõikes 1 osutatud kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtumenetluse ühises töökeeles.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua ühises töökeeles kokkuleppele, korraldab kumbki lepinguosaline oma kirjalike esildiste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde, välja arvatud juhul, kui esildised on koostatud ühes lepingu osaliste ühistest ametlikest keeltest. Esildiste tõlkimise lepinguosaliste valitud keeltesse korraldab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised on töökeeleks valinud ühe lepinguosaliste ühistest ametlikest keeltest. Kui üks lepinguosaline on valinud menetluse keeleks keele, mis on muu kui üks lepinguosaliste ühistest ametlikest keeltest, lasub ütluste tõlkimise kohustus täielikult sellel lepinguosalisel.

3.   Vahekohtu aruanded ja otsused koostatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne, lõpparuanne ja vahekohtu otsused ühes lepinguosaliste ühistest ametlikest keeltest.

4.   Kõik kulud, mis on seotud vahekohtu otsuse tõlkimisega lepinguosaliste valitud keelde või keeltesse, kannavad lepinguosalised võrdselt.

5.   Käesoleva menetluskorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad lepinguosalised märkusi esitada.

6.   Kumbki lepinguosaline kannab ise oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud.

1.   Vaidluste lahendamise korra terviklikkuse ja erapooletuse säilitamiseks peab iga kandidaat tutvunuma käesoleva tegevusjuhendiga. Kandidaat peab:

2.   Vahekohtunik ei tohi otse ega kaudselt võtta ühtegi kohustust ega võtta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või näida takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

3.   Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik hoidub tegevusest, mis võib jätta mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võiks teda mõjutada.

4.   Vahekohtunik ei lase olemasolevatel ega minevikus olnud rahalistel, ärilistel, kutsealastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

5.   Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või jätta põhjendatult mulje kutse-eetika rikkumisest või erapoolikusest.

1.   Enne lepingu artikli 71 alusel vahekohtunikuks valimise kinnitamist avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või asjaolud, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või tõenäoliselt luua menetluses mulje kutse-eetika rikkumisest või erapoolikusest. Seetõttu teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja asjaolud, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane avalikustamiskohustus on püsiv kohustus, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja asjaolude avalikustamist, mis võivad tekkida mis tahes menetlusetapis.

3.   Kandidaat või vahekohtunik edastab majanduspartnerluslepingu komiteele käesoleva tegevusjuhendi tegelikku või võimalikku rikkumist puudutava teabe niipea, kui ta sellest teada saab, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet analüüsida.

1.   Pärast seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega, saab ta oma ülesandeid täita ning peab seda tegema põhjalikult, tulemuslikult, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse vältel.

2.   Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis on menetluses esitatud ja mis on otsuse tegemiseks vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet kellelegi teisele.

3.   Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tema assistent ja töötajad on tutvunud käesoleva tegevusjuhendi artiklitega 2, 3 ja 6 ning järgivad neid.

1.   Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet muuks otstarbeks kui menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

2.   Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle üldsusele kättesaadavaks tegemist vastavalt lepingu artikli 84 lõikele 2.

3.   Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega vahekohtu ühegi liikme seisukohtade kohta.