(1)

1. juunil 2012 sai komisjon Hispaania ametiasutustelt kaebuse seoses Gibraltari uue tulumaksuseadusega, mis võeti vastu 2010. aastal (edaspidi „2010. aasta tulumaksuseadus“).

(2)

16. oktoobril 2013 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et kontrollida, kas passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus, mis 2010. aasta tulumaksuseadusega ette nähti, soodustab valikuliselt teatavaid äriühinguid, rikkudes liidu riigiabi eeskirju (menetluse algatamise otsus käesolevas otsuses edaspidi „esimene algatamisotsus“) (2).

(3)

4. detsembril 2013 esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile kommentaari litsentsitasude maksuvabastuse kohta koos Gibraltari valitsuse koostatud õigusakti eelnõuga 2010. aasta tulumaksuseaduse muutmiseks eesmärgiga lisada litsentsitasudest saadud tulud Gibraltaril maksustatavate tulude hulka. Komisjoni palvel täiendasid Gibraltari ametiasutused seda teavet 6., 12. ja 16. detsembril 2013 saadetud e-kirjades.

(4)

16. detsembril 2013 palus Gibraltar pikendada esimese algatamisotsuse kohta märkuste esitamise tähtaega kuni 17. jaanuarini 2014. Komisjon rahuldas selle palve samal päeval.

(5)

20. detsembril 2013 esitas Ühendkuningriik märkused aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamise kohta. Kolmandatest isikutest esitasid oma märkused menetluse kohta Hispaania tööandjate keskliit (C.E.O.E) (3), Saksamaa, Hispaania ja Gibraltari valitsus vastavalt 27. detsembril 2013, 6. jaanuaril 2014 ja 17. jaanuaril 2014.

(6)

7. jaanuari 2014. aasta e-kirjaga esitasid Gibraltari ametiasutused komisjonile koopia tulumaksuseaduse 2013. aasta muutmise seadusest, mis võeti vastu 24. detsembril 2013 ja millega muudeti 2010. aasta tulumaksuseadust litsentsitasude maksustamise osas.

(7)

16. aprilli 2014. aasta kirjas palus komisjon Ühendkuningriigil esitada oma märkused kolmandate isikute esitatud märkuste kohta seoses ametliku menetluse algatamisega. Ühendkuningriik vastas pikendatud tähtaja jooksul 2. juunil 2014 saadetud kirjaga.

(8)

1. oktoobril 2014 teavitas komisjon Ühendkuningriiki oma otsusest laiendada aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohast menetlust, hõlmates Gibraltari maksualaste eelotsuste väljastamise tava (see otsus käesolevas otsuses edaspidi „menetluse laiendamise otsus“) (4).

(9)

10. novembril 2014 taotles komisjon Gibraltari maksualaste eelotsuste väljastamise tava kohta lisateavet. Ühendkuningriik esitas selle teabe 8. detsembril 2014.

(10)

4. märtsil 2015 edastati Ühendkuningriigile menetluse laiendamise otsuse parandus.

(11)

23. märtsil 2015 taotles komisjon maksualaste eelotsuste väljastamise tava kohta lisateavet. Ühendkuningriik esitas selle teabe 23. aprillil 2015.

(12)

31. märtsil 2015 esitas Ühendkuningriik oma märkused menetluse laiendamise otsuse kohta.

(13)

Pärast Ühendkuningriigi 9. märtsi 2015. aasta e-kirja, milles esitati ettepanekud õigusakti eelnõu ja suuniste kohta, mis puudutasid nii territoriaalsuse põhimõtet kui ka maksualaste eelotsuste väljastamist, edastas komisjon Ühendkuningriigile oma 3. septembri 2015. aasta kirjaga õigusakti eelnõu ja suuniste kohta mitu soovitust.

(14)

19. oktoobril 2015 esitas Ühendkuningriik komisjonile muudetud õigusakti eelnõu ja suunised maksualaste eelotsuste väljastamise kohta, samuti 20 eelotsuse läbivaatamist kajastavad dokumendid. 11. novembril 2015 taotles komisjon teavet 2 299 äriühingu kohta, kes olid saanud või teeninud tulu Gibraltaril. Ühendkuningriik esitas soovitud teabe 24. novembril 2015. 3. detsembril 2015, 19. veebruaril 2016 ja 31. augustil 2016 saadeti komisjonile täiendavad maksualaste eelotsuste läbivaatamist kajastavad dokumendid.

(15)

14. juulil 2016 saadeti Ühendkuningriigile uus nõue esitada teavet nii maksualaste eelotsuste väljastamise kui ka passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse kohta. Ühendkuningriik vastas 31. augusti 2016. aasta kirjaga.

(16)

7. oktoobril 2016 avaldati menetluse laiendamise otsus Euroopa Liidu Teatajas (5).

(17)

2016. aasta oktoobris ja novembris esitasid kuus huvitatud isikut, sealhulgas Gibraltar ja Hispaania, oma märkused menetluse laiendamise otsuse kohta.

(18)

9. novembril 2016 esitas Gibraltar Euroopa Liidu Üldkohtule hagi menetluse laiendamise otsuse tühistamise nõudes (6).

(19)

7. detsembril 2016 kutsus komisjon Ühendkuningriiki üles esitama märkusi kolmandate isikute märkuste kohta. Ühendkuningriik esitas oma märkused 31. jaanuaril 2017.

(20)

16. veebruaril 2017 palus komisjon Ühendkuningriigilt Gibraltari maksualaste eelotsuste kohta lisaselgitusi. Ühendkuningriigi ametiasutused vastasid 31. märtsil 2017 ja esitasid täiendava teabe pikendatud tähtaja jooksul 3. mail 2017.

(21)

29. novembril 2017 esitas Ühendkuningriik koopiad kõikidest aruannetest, mille Gibraltari maksuhaldur oli koostanud menetluse laiendamise otsuses nimetatud 165 eelotsuse läbivaatamise tulemusena.

(22)

Pärast 7. detsembril 2017 saadetud komisjoni märkusi esitas Ühendkuningriik 18. jaanuaril 2018 lisateabe, sealhulgas õigusakti eelnõu ja suunised.

(23)

9. veebruaril 2018 palus komisjon Ühendkuningriigi esitatud õigusakti eelnõu kohta lisaselgitusi. Samuti palus komisjon täiendavalt selgitada faktilisi või õiguslikke küsimusi mõningate eelotsuste läbivaatamist kajastavate dokumentide puhul, mille Ühendkuningriik oli edastanud 2017. aasta novembris.

(24)

Ühendkuningriik vastas sellele teabenõudele 21. veebruari 2018. aasta kirjaga. 1. märtsi 2018. aasta e-kirjaga palus komisjon Ühendkuningriigilt selgitusi mõningate konkreetsete eelotsuste kohta. Ühendkuningriik vastas sellele palvele 15. märtsil 2018. Vastuseks komisjoni 3. mai 2018. aasta taotlusele esitas Ühendkuningriik 24. mail 2018 samade küsimuste kohta lisaselgitusi.

(25)

5. detsembril 2013, 12. märtsil 2015, 28. mail 2015, 29. novembril 2017 ja 5. oktoobril 2018 toimusid kohtumised Ühendkuningriigi esindajatega, millel osalesid ka Gibraltari ametiasutuste esindajad.

(26)

Gibraltar on Ühendkuningriigi ülemereterritoorium. Gibraltaril on maksuküsimustes omavalitsuslik staatus, samas kui Ühendkuningriigi valitsus vastutab tema rahvusvaheliste suhete, näiteks maksulepingute üle peetavate läbirääkimiste eest.

(27)

2010. aasta tulumaksuseadus (7) jõustus 1. jaanuaril 2011 ja sellega asendati varasem 1952. aasta tulumaksuseadus. Sellega kehtestati üldine äriühingu tulumaksumäär 10 %, mida kohaldatakse kõigi Gibraltari majanduses tegutsevate äriühingute suhtes peale kommunaalettevõtete, telekommunikatsiooniteenuste osutajate ja turgu valitsevat seisundit kuritarvitavate äriühingute, kellele kehtestati 20 %line tulumaksumäär.

(28)

Gibraltari maksumaksjaks võib olla nii äriühing, (8) mis on Gibraltari resident, (9) kui ka äriühing, mis ei ole Gibraltari resident, kuid mis tegutseb Gibraltaril filiaali või esinduse kaudu (10).

—

tabel A: kaubandus, ettevõtlus, kutsetegevus ja kinnisvara;

—

tabel B: palgatöö ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine;

—

tabel C: muu tulu (dividendid, (11) fonditulu, tulu õigustest, pensionitulu ja selliste tulude üldkategooria, mis on hõlmatud kuritarvituste tõkestamist käsitlevate sätetega, mis sisalduvad 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvis 40 ja 4. lisas).

(29)

Äriühingute puhul maksustatava tulu arvutamise kohta on 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvis 16 sätestatud, et äriühingu arvestusperioodi maksustatav kasum või tulu on äriühingu poolt selle arvestusperioodi jooksul teenitud kogu kasum või tulu (välja arvatud mõned erandid); tulu maksustamisel kohaldatakse põhjendustes 30–32 kirjeldatud territoriaalset maksustamisalust.

(30)

2010. aasta tulumaksuseaduse aluseks on territoriaalne maksustamissüsteem, mis tähendab, et kasumit või tulu maksustatakse ainult siis, kui see on saadud või teenitud Gibraltaril. 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 74 kohaselt tuleb „Gibraltaril saadud või teenitud“ tulu määratlemisel lähtuda sellest, kus viidi ellu tegevust, (12) millest tulu saadi või teeniti; üldjuhul hinnatakse seda igal üksikjuhul eraldi. Samuti tuleneb sellest sättest, et tegevust, mille elluviimiseks on Gibraltari õigusaktide kohaselt nõutav tegevusluba ja mida reguleeritakse Gibraltari õigusaktidega, viiakse ellu Gibraltaril.

(31)

Gibraltari maksuhalduri kohaldatavate „tulu saamise ja teenimise“ käsituste üheks allikaks on ka põhimõtted, mis tulenevad riiginõukogu (Privy Council) kohtukomisjoni (Judicial Committee) (13) otsustest mitmes olulises kohtuasjas, nagu Hang Seng (14) ja HK-TVB, (15) mis mõlemad puudutasid territoriaalsuse põhimõtte kohaldamist Hongkongis. Kuigi riiginõukogu kohtukomisjoni otsused teiste jurisdiktsioonide kohta peale Gibraltari ei ole Gibraltarile siduvad, võivad Gibraltari kohtud neile tugineda, kui nad peavad neid asjakohaseks. Ühendkuningriik on seisukohal, et selles põhjenduses viidatud kohtuotsuste puhul on see ilmselgelt nii, arvestades mõlema jurisdiktsiooni õigusaktide sarnasust (16).

(32)

Vastavalt põhjenduses 31 nimetatud kohtupraktikale peaks Gibraltari maksuhaldur selleks, et otsustada, kas tulu saadakse või teenitakse Gibraltaril, uurima, mida isik kõnealuse tulu teenimiseks on teinud või kavatseb teha ja kus ta seda on teinud või kavatseb teha. Kõige olulisem on seega teha kindlaks selle tegevuse geograafiline asukoht, mille tulemusena asjaomaste tehingutega seotud tulu saadi. Gibraltari ametiasutused on teatanud, et äriühingu osutatavate teenuste puhul võtavad nad eelkõige arvesse tulu andva tegevuse geograafilist asukohta (mitte ainult kontori või haldustoe üksuste asukohta), et teha kindlaks, kus osutatakse teenuseid, mille eest saadakse tasu.

(33)

Algse 2010. aasta tulumaksuseaduse kohaselt ei olnud passiivne intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksustavad (17) olenemata tulu allikast ega territoriaalsuse põhimõtte kohaldamisest. Passiivse intressitulu all mõeldakse eelkõige äriühingutevahelistelt laenudelt arvestatud intresse. Intressid olid aga maksustatavad juhul, kui neid käsitleti kauplemistuluna, st. kui nad moodustasid äriühingu tuluvoo lahutamatu osa (18).

(34)

2010. aasta tulumaksuseadust muudeti 2013. aasta juunis ja muudetud seadus jõustus 1. juulil 2013. Muudatuse kohaselt maksustatakse kõiki äriühingutevaheliste laenude intresse (nii Gibraltari-sisestest allikatest kui ka välismaistest allikatest saadud intresse) üldise määraga 10 %, kui saadud või saadaoleva intressi summa ületab allikaks oleva äriühingu kohta 100 000 naelsterlingit aastas (19). Litsentsitasudest saadud tuluga seoses võeti 24. detsembril 2013 vastu täiendav õigusakt, mille kohaselt maksustatakse (Gibraltaril registreeritud äriühingu saadud või saadaolevaid) litsentsitasusid alates 1. jaanuarist 2014 10 %lise maksumääraga (20).

(35)

Vastavalt 2010. aasta tulumaksuseaduse 1. lisa tabelile C ei maksustata äriühingu poolt teisele äriühingule makstud või makstavaid dividende. See on üldreegel, mille rakendamine ei sõltu äriühingu asukohast ega asjaomaste äriühingute tegevusest (valdusettevõtjad või aktiivset äritegevust ellu viivad äriühingud). Sama kehtib dividendide kohta, mida on saanud mitteresidendist äriühingu püsiv tegevuskoht (mis asub Gibraltaril).

(36)

Gibraltari tulumaksuvolinikul on õigus väljastada maksualaseid eelotsuseid tulenevalt oma üldisest kohustusest tagada tulumaksuseaduse nõuetekohane rakendamine ning vastutusest tulumaksu määramise ja sissenõudmise eest Gibraltaril. See üldine pädevus tuleneb 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 2 lõigetest 1 ja 2.

(37)

Enamiku menetluse laiendamise otsuses loetletud maksualaste eelotsuste puhul on eelotsuse taotluses soovitud kinnitust selle kohta, kas vastavalt maksustamise õiguslikele aluspõhimõtetele (tulu saamise ja teenimise põhimõtted vastavalt territoriaalsele süsteemile) on residendist äriühing Gibraltaril maksustatav või mitte.

(38)

Lisaks on 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvis 42 sätestatud eelotsuste tegemise erikord seoses kuritarvituste tõkestamise küsimustega. Selliseid eelotsuseid võib teha ainult eesmärgiga määrata kindlaks, kas teatavad tehingud või kokkulepped on 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 40 või 4. lisa kohaselt maksustatavad, st teha kindlaks, kas kokkulepe on kunstlik või fiktiivne ja selle eesmärk on vältida maksustamist või vähendada maksusumma suurust.

(39)

Esimeses algatamisotsuses väljendas komisjon esialgset seisukohta, et 2010. aasta tulumaksuseaduse kohane passiivse (äriühingutevaheliselt laenult teenitud) intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ja väljendas kahtlust selle kokkusobivuse suhtes siseturuga.

(40)

Seoses meetme sisulise valikulisusega leidis komisjon, et passiivse tulu (intressid, litsentsitasud ja dividendid) maksuvabastus on prima facie valikuline. Dividendide osas leidis komisjon siiski, et maksuvabastus oli põhjendatud topeltmaksustamise vältimise eesmärgiga. Passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse puhul ei tuvastanud komisjon ühtki põhjendust. Eelkõige ei nõustunud ta sellega, et välismaistest allikatest saadud passiivse intressitulu maksuvabastus tuleneb maksustamise territoriaalsuse loogikast. Samuti ei nõustunud ta argumendiga, et Gibraltari-sisestest allikatest saadud passiivse intressitulu maksuvabastus on põhjendatav hallatavusega seotud kaalutlustega (maksu sissenõudmise ülemäärased kulud). Litsentsitasude maksuvabastuse puhul ei nõustunud komisjon väitega, et see oli põhjendatud vajadusega muuta Gibraltari maksustamissüsteem lihtsaks ja tõhusaks.

(41)

Esialgu järeldas komisjon ka, et meedet rahastati riigi ressurssidest ning et see andis ettevõtjatele majandusliku eelise, mõjutas liikmesriikidevahelist kaubandust ja ähvardas kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid. Seetõttu asus komisjon seisukohale, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(42)

Komisjon jõudis ka järeldusele, et see abi on „uus abi“, kuna 1952. aasta tulumaksuseaduse kohaselt ei olnud passiivse intressitulu maksuvabastus automaatne, vaid eeldas territoriaalsuse hindamist. Lisaks kehtestati 2010. aasta tulumaksuseadusega litsentsitasude maksuvabastus, mida 1952. aasta tulumaksuseadus ette ei näinud. Sellega seoses täheldas komisjon, et territoriaalse süsteemi kohaldamine tähendab seda, et igasugune Gibraltari äriühingule litsentsitasudest laekunud tulu on saadud ja teenitud Gibraltaril.

(43)

Komisjon kahtles, kas passiivse (äriühingutevahelistelt laenudelt teenitud) intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus on siseturuga kooskõlas. Komisjon ei teinud kindlaks ühtki aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 kohast võimalikku kokkusobivuse alust.

(44)

Menetluse laiendamise otsusega otsustas komisjon laiendada ametlikku uurimismenetlust 165 eelotsusele, mille Gibraltari maksuhaldur väljastas ajavahemikul 2011. aastast kuni 2013. aasta augustini (kokku väljastati sel ajavahemikul 340 eelotsust).

(45)

Komisjon leidis, et neli tingimust meetme riigiabina kvalifitseerimiseks olid põhimõtteliselt täidetud. Eelkõige jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et eelotsuste meede oli sisuliselt valikuline, kuna üldjuhul hoidus Gibraltari maksuhaldur äriühingute maksukohustuste põhjalikust hindamisest, kasutades oma kaalutlusõigust. Komisjoni arvates sai selline käitumine võimalikuks põhjusel, et õigusnormid olid ebamääraselt sõnastatud. Komisjon asus ka esialgsele seisukohale, et mõnel juhul oli Gibraltari maksuhaldur teinud eelotsuse, mis oli kohaldatavate maksuõigusnormidega vastuolus.

(46)

Selleks, et põhjendada oma esialgseid seisukohti maksualaste eelotsuste meetme valikulisuse kohta, mis tulenes kaalutlusõigusel põhinevast tegevusest, õigusnormide ebaõigest kohaldamisest või asjaolust, et maksuhaldur ei kontrollinud põhjalikult, kus tegevust tegelikult ellu viidi, esitas komisjon eri liiki eelotsuste, tegevuse või tulu põhjal seitse tüüpilist juhtumite liiki.

(47)

Komisjon leidis esialgselt, et maksuhaldur kohtles sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras olevaid äriühinguid erinevalt, väljastades kõnealuseid eelotsuseid vaid teatavatele hargmaistele äriühingutele, mitte aga teistele, puhtalt Gibraltari äriühingutele, kes eelotsust ei taotle. Seetõttu leidis komisjon, et see meede oli prima facie valikuline. Ka ei teinud komisjon kindlaks ühtki vastuvõetavat põhjust, mis õigustaks meedet tulenevalt võrdlussüsteemi olemusest või üldisest ülesehitusest (vt menetluse laiendamise otsuse põhjendust 57). Sellega seoses märkis komisjon, et mis tahes võimalik põhjendus eeldaks asjakohase kontrolli- ja järelevalvekorra olemasolu (21) (et tagada maksustamissüsteemi ühtne kohaldamine), see kord näis aga käesoleval juhul olevat puudulik.

(48)

Komisjon järeldas esialgu, et eelotsuste meedet rahastati riigi ressurssidest ning et see andis ettevõtjatele majandusliku eelise, mõjutas liikmesriikidevahelist kaubandust ja ähvardas kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid. Komisjon väljendas kahtlust selle meetme siseturuga kokkusobivuse suhtes. Seetõttu asus komisjon esialgsele seisukohale, et maksualaste eelotsuste meede on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Samuti leidis komisjon, et kõnealune riigiabi kujutab endast „uut abi“.

(49)

Laiendatud menetlus ei hõlmanud mitte ainult 165 individuaalset eelotsust, vaid 2010. aasta tulumaksuseaduse kohast maksualaste eelotsuste väljastamist üldisemalt; nimelt näis, et nende eelotsuste tegemisel kohaldati 2010. aasta tulumaksuseaduse sätteid korduvalt ebaõigesti.

(50)

Mis puudutab 165 eelotsuse ja maksualaste eelotsuste väljastamise üldise tava kokkusobivust siseturuga, siis komisjon ei tuvastanud ühtki võimalikku kokkusobivuse alust, mis tuleneks aluslepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditest.

(51)

Kokkuvõttes väljendas komisjon esialgset seisukohta, et menetluse laiendamise otsuse lisas loetletud 165 eelotsust ja Gibraltari maksualaste eelotsuste väljastamise tava kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning väljendas kahtlust nende kokkusobivuse suhtes siseturuga. Samuti palus komisjon Ühendkuningriigi ja Gibraltari ametiasutustel esitada talle tõendeid järelkontrolli kohta. Lisaks palus ta Ühendkuningriigil selgitada, kas ja millistel põhjustel võib maksualaste eelotsuste väljastamise tava või mõnda hinnatud 165 eelotsusest pidada siseturuga kokkusobivaks.

(52)

Ühendkuningriigi 20. detsembril 2013 esitatud märkused võib kokku võtta järgmiselt:

(53)

Ühendkuningriigi poolt menetluse laiendamise otsuse kohta 31. märtsil 2015 esitatud argumendid võib kokku võtta järgmiselt:

(54)

Komisjonile laekusid märkused neljalt huvitatud isikult – Gibraltarilt, Hispaanialt, Saksamaalt ja Hispaania tööandjate keskliidult (CEOE).

(55)

Gibraltar toetas oma märkustes Ühendkuningriigi väiteid, mille kohaselt meede ei ole valikuline, kuna seda kohaldatakse universaalselt, seda saab kasutada iga liiki kaupade, teenuste ja äriühingute puhul ning kui see leitakse olevat valikuline, siis tuleks seda pidada süsteemi loogika ja üldise olemuse tõttu ning territoriaalsuse põhimõttest tulenevalt põhjendatuks. Samuti märkis Gibraltar, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus on põhjendatav administratiivse hallatavusega seotud kaalutlustega, kuna maksu sissenõudmisega seotud kulud on eeldatavalt suuremad kui tegelikud maksutulud.

(56)

Litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse kohta väitis Gibraltar veel, et seda maksuvabastust ei saa pidada valikuliseks, kuna äriühingud, kes said litsentsitasusid kolmeaastase perioodi jooksul, mil maksuvabastus kehtis, tegutsesid nii erinevates sektorites nagu toidu jaemüük, rõivakauplused, hasartmängud ja kindlustus. Ka litsentsitasude liigid olid mitmekesised, hõlmates autoriõigusi, kaubamärke, oskusteavet ja patente.

(57)

Gibraltar väitis ka, et kui meede loetakse siiski olevat valikuline, tuleks seda pidada „olemasolevaks abiks“, sest faktiliselt on jätkunud varasem kord, mille kohaselt väljastpoolt Gibraltarit saadud intressid olid vastavalt „laenu asukoha“ analüüsile maksust vabastatud. Seetõttu võiks meedet pidada „uueks abiks“ ainult niivõrd, kui see puudutas Gibraltari-sisest intressitulu.

(58)

Seoses võimaliku sissenõudmisega väitis Gibraltar, et saamata jäänud maksusummad jäävad allapoole komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013 (24) kehtestatud vähese tähtsusega abi piirmäära. Täpsemalt väitis Gibraltar, et vastavalt andmetele, mis koguti litsentsitasudest tulu saanud 18 äriühingult, kelle vastav brutotulu moodustas kokku 90 miljonit naelsterlingit, oli litsentsitasudest saadud tulu kogu netosumma mahaarvatavate kulude tõttu vaid kuni 18 miljonit naelsterlingit. Gibraltari-sisestest allikatest saadud passiivse intressitulu puhul moodustaks maksimaalne maksutulu ligikaudu 250 000 naelsterlingit, mis jaguneks vähemalt 17 äriühingu vahel. Lisaks leiab Gibraltar, et maksu sissenõudmine on praktilistel põhjustel tõenäoliselt võimatu ja sissenõudmisel tekiksid ületamatud raskused, mis tulenevad kõnealuste äriühingute rahaliste vahendite mobiilsusest ja rahvusvahelise õiguse põhimõttest, et ühe riigi kohtud ei saa võtta vastu ega kohustada täitma maksunõudeid teise riigi nimel.

(59)

Menetlusega seoses väitis Gibraltar, et komisjon on kõrvale kaldunud menetlusmääruse kohasest tavapärasest praktikast, ja esitas samalaadsed argumendid nagu Ühendkuningriigi ametiasutused.

(60)

Hispaania, Saksamaa ja Hispaania tööandjate keskliit toetasid oma märkustes komisjoni analüüsi, mille kohaselt meede kujutab endast riigiabi, kuna sellega vabastatakse teatavat liiki tulud valikuliselt maksust ning meede avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu siseturule ja kahjustab konkurentsi.

(61)

Lisaks väljendas Hispaania muret selle üle, et 7. juunil 2013 vastu võetud muudatus, mis puudutab passiivse intressitulu maksustamist, ei ole tulemuslik, kuna Gibraltari maksust vabastatud äriühingutel, kes olid saanud intressitulu, ei ole kohustust esitada maksudeklaratsiooni. Hispaania arvates takistab see meetmest potentsiaalselt kasu saanud isikute tuvastamist ning intressitulu deklareerimise ja maksustamise järelkontrolli.

(62)

Hispaania väitis ka, et 2013. aasta muudatusega kehtestatud uus piirmäär ehk 100 000 naelsterlingit on liiga kõrge. Lisaks ei kohaldata intressi saajatest äriühingute tasandil kuritarvituste vastast sätet, mis kohustab seotud äriühingutelt saadud intressid kokku liitma. Seetõttu saab piirmäära sätestava sätte täitmisest kergesti mööda minna äriühingute rühma lihtsa ümberkorraldamise kaudu, millega luuakse mitu Gibraltari äriühingut ja jagatakse saadud intressid nende vahel.

(63)

Dividendide maksuvabastuse puhul seadis Hispaania kahtluse alla topeltmaksustamise vältimisega seotud põhjenduse, mille esitas komisjon. Hispaania arvates ei ole Gibraltar – erinevalt käitumisjuhendi (äriühingute maksustamise) töörühma 2011. aasta tööpaketis esitatust – maksustamise tagamiseks kehtestanud tõhusat kuritarvitusi tõkestavat õigusnormi. Täpsemalt leiab Hispaania, et Gibraltari õigusakt ei nõua, et maksuvabastuse saamiseks peab asjaomane ettevõtja olema maksukohustuslane (kas Gibraltaril või välisriigis). Hispaania arvates tekitab selle nõude puudumine topeltmaksuvabastuse riski.

(64)

Seoses litsentsitasude maksustamislahendusega on Hispaania ametiasutused seisukohal, et litsentsitasude maksuvabastus soosib valikuliselt neid äriühinguid, kes saavad litsentsitasudest tulu, ja et seda ei saa põhjendada topeltmaksustamise vältimise eesmärgiga.

(65)

Nii Hispaania ametiasutused kui ka Hispaania tööandjate keskliit viitasid asjaolule, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse uurimisel tuleb arvesse võtta 2010. aasta tulumaksuseaduse üldist mõju. Nende arvates sooviti 2010. aasta tulumaksuseadusega säilitada varasema maksustamissüsteemi mõju (mille Euroopa Kohus on juba tunnistanud riigiabiks), mis annab välismaistele äriühingutele Gibraltari residentide ees eelise.

(66)

Samuti pidas Hispaania küsitavaks komisjoni hinnangut piirkondliku valikulisuse kohta, eristades Assooride provintsi (millele komisjon viitas esimeses algatamisotsuses esitatud analüüsis) ja Gibraltari staatust. Täpsemalt leidsid Hispaania ametiasutused, et lisaks institutsioonilise, menetlusliku ja rahalise autonoomia kolme kriteeriumi uurimisele tuleks uurida ka maksude ühtlustamise (mis Hispaania ametiasutuste väitel Gibraltaril ilmselgelt puudub) kaudset kriteeriumi. Hispaania viitas ka mitmele muule maksuküsimusele, nagu suur hulk Gibraltaril asuvaid varifirmasid, mis ei ole maksukohustuslased.

(67)

Komisjonile laekusid märkused kuuelt huvitatud isikult – Gibraltarilt, Hispaanialt, Gibraltari raamatupidajate ühingult ja kolmelt äriühingult, mis olid menetluse laiendamise otsuses loetletud maksualaste eelotsuste võimalike saajatena.

(68)

Gibraltari märkused puudutavad nii menetlust kui ka sisu. Märkused on kooskõlas Ühendkuningriigi esitatud argumentidega ja need võib kokku võtta järgmiselt:

(69)

Hispaania ametiasutuste 30. novembril 2016 esitatud märkused võib kokku võtta järgmiselt:

(70)

Gibraltari raamatupidajate ühing, mis on peamine Gibraltaril tegutsevaid kutselisi raamatupidajaid esindav organ, esitas 3. novembril 2016 oma märkused menetluse laiendamise otsuse kohta. Märkused võib kokku võtta järgmiselt:

(71)

Komisjon sai ka menetluse laiendamise otsuses maksualaste eelotsuste saajatena loetletud kolme äriühingu poolt või nimel esitatud märkused. Märkused saadi äriühingult International Power Ltd, eelotsuse taotlemise ajal loomisel olnud äriühingu esindajalt ja äriühingult Hastings Insurance Group Ltd ning need võib kokku võtta järgmiselt:

(72)

Komisjon edastas kolmandate isikute märkused passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse kohta Ühendkuningriigile 16. aprillil 2014. Ühendkuningriigi vastuse nendele märkustele võib kokku võtta järgmiselt:

(73)

Komisjon edastas huvitatud isikute märkused menetluse laiendamise otsuses kirjeldatud maksualaste eelotsuste väljastamise tava kohta Ühendkuningriigile 7. detsembril 2016. Ühendkuningriigi vastuse nendele märkustele võib kokku võtta järgmiselt:

(74)

Esimeses algatamisotsuses jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et passiivse (äriühingutevahelistelt laenudelt teenitud) intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus kujutab endast riigiabi ning väljendas kahtlust selle kokkusobivuse suhtes siseturuga.

(75)

Alates 1. juulist 2013 kuulub passiivne intressitulu maksustamisele (kui saadud või saadaoleva intressi summa ületab allikaks oleva äriühingu kohta 100 000 naelsterlingit aastas). Alates 1. jaanuarist 2014 maksustatakse (Gibraltaril registreeritud äriühingu saadud või saadaolevat) tulu litsentsitasudest.

(76)

Käesolevas otsuses (7. jaos) hinnatakse üksnes alates 2010. aasta tulumaksuseaduse jõustumisest (1. jaanuar 2011) kuni 30. juunini 2013 (intressid) või 31. detsembrini 2013 (litsentsitasud) saadud või saada olnud passiivset intressitulu ja litsentsitasudega seotud tulu (25).

(77)

Selleks, et siseriiklik meede oleks käsitletav riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad olema täidetud järgmised tingimused. Esiteks peab olema tegemist sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine ähvardama kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab sekkumine andma soodustatud isikule valikulise eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (26).

(78)

Selleks et olla riigiabi, peab meede olema seostatav liikmesriigiga ja rahastatud riigi ressurssidest.

(79)

Kuna maksuvabastus tuleneb Gibraltari parlamendis vastu võetud õigusaktist, saab seda seostada Gibraltariga.

(80)

Seoses maksuvabastuse rahastamisega riigi ressursside kaudu on Euroopa Kohus korduvalt kinnitanud, et meede, millega ametiasutused annavad teatavatele ettevõtjatele maksueelise, mis ei too küll kaasa riigi ressursside ülekandmist, ent asetab selle saajad soodsamasse rahalisse olukorda kui teised maksukohustuslased, kujutab endast riigiabi (27). Kõnealuse maksumeetme tulemusena loobus Gibraltar makstuludest, mida tal oleks olnud õigus koguda Gibraltari residentidest äriühingutelt, kes teenisid passiivset intressitulu või litsentsitasudest saadavat tulu. Sellest tulust loobumisega põhjustas maksumeede riigi ressursside vähenemise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (28).

(81)

Liidu kohtute praktika kohaselt hõlmab abi mõiste peale otsese kasu ka meetmeid, millega eri viisil vähendatakse tavaliselt ettevõtja eelarvest tehtavaid kulutusi (29). Eelise võivad anda ettevõtja maksukoormuse mitmesugused vähendused, eelkõige kohaldatava maksumäära, maksustatava tulu või tasumisele kuuluva maksusumma vähendamine (30). Meede, mis hõlmab maksu vähendamist, tekitab eelise, sest see asetab ettevõtjad, kelle suhtes seda kohaldatakse, soodsamasse rahalisse olukorda kui teised maksumaksjad ning vähendab riigi tulu (31).

(82)

Käsitletav meede on vastuolus üldpõhimõttega, et äriühingu tulumaksu kogutakse kõigilt maksukohustuslastelt, kes saavad või teenivad tulu Gibraltaril. Selle põhimõtte kohaselt peaksid passiivne intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu territoriaalsuse põhimõtte kohaldamisel üldjuhul olema maksustatavad. Seoses litsentsitasudega tuleb märkida, et territoriaalsuse põhimõtte kohaselt on Gibraltari äriühingule litsentsitasudest laekunud tulu saadud ja teenitud Gibraltaril. Passiivse intressitulu maksustamine territoriaalse süsteemi alusel sõltub nn laenu asukoha reegli kohaldamisest. See reegel põhineb neljal kumulatiivsel kriteeriumil, (32) mille keskmes on tulu allikas. Seetõttu, st territoriaalsest süsteemist tulenevalt, võib välismaistest allikatest saadud passiivne intressitulu paljudel juhtudel isegi vaidlusaluse maksuvabastuse puudumise korral jääda Gibraltaril tulumaksuga maksustamata. Territoriaalsuse põhimõttest tulenev maksuvabastus ei ole siiski automaatne ning kaaluda tuleb ka muid kriteeriume peale intresside allika (nt võla tagatise asukoht), et teha kindlaks, kas vastavalt laenu asukoha reeglile on intressitulu saadud ja teenitud Gibraltaril.

(83)

Seega vähendab see maksuvabastus kulutusi, mida äriühingud, mille suhtes seda kohaldatakse, peaksid muidu kandma. See toob kaasa eelise, kuna äriühingud vabanevad oma majandustegevusega kaasnevatest kuludest ja on seetõttu soodsamas rahalises olukorras kui teised maksumaksjad (kes saavad aktiivset tulu).

(84)

Selleks, et meedet saaks pidada riigiabiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see olema tunnistatud valikuliseks selles mõttes, et see soodustab teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(85)

Sissejuhatavalt tuleb seoses Hispaania märkustega piirkondliku valikulisuse kohta märkida, et esimeses algatamisotsuses ei väljendanud komisjon piirkondliku valikulisuse suhtes kahtlusi ja leidis, et maksuvabastuse hindamise võrdlusraamistik piirdub üksnes Gibraltari geograafilise territooriumiga (33). Komisjon jääb oma seisukoha juurde, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse puhul ei ole tegemist piirkondliku valikulisusega. Autonoomia kolm kumulatiivset kriteeriumi (institutsionaalne, menetluslik ja majanduslik autonoomia), mida Euroopa Kohus käsitles Assooride (34) ja Union General de Trabajadores de la Rioja kohtuasjades, (35) on täidetud. Seetõttu võib Gibraltari ametiasutusi pidada Ühendkuningriigi keskvalitsusest piisavalt sõltumatuks, mistõttu võrdlusraamistik vastab Gibraltari territooriumi geograafilistele piiridele (36).

(86)

Sisulise valikulisuse kindlakstegemiseks on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kõigepealt vaja kindlaks määrata asjaomases maksujurisdiktsioonis kohaldatav üldine või tavapärane maksustamissüsteem („võrdlussüsteem“). Teiseks tuleb kindlaks teha, kas vaatlusalune meede teeb vahet ettevõtjatel, kes on süsteemi olemuslikke eesmärke arvestades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui see nii on, käsitletakse meedet prima facie valikulisena (37). Seejärel tuleb analüüsi kolmandas osas kindlaks teha, kas prima facie valikulisus on põhjendatav (võrdlus-) süsteemi olemuse või üldise ülesehitusega (38). Kui prima facie valikuline meede on põhjendatav süsteemi olemuse või üldise ülesehitusega, ei peeta meedet valikuliseks ning see ei kuulu seetõttu aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

(87)

Sellega seoses on oluline tähele panna ka seda, et maksumeetme käsitlemiseks valikulisena ei pea maksustamissüsteem olema üles ehitatud nii, et äriühingutel, kes saavad valikulise eelise, on üldiselt samasugune maksukoormus nagu teistel äriühingutel, kuid neile kohaldatakse erandeid, nii et valikuline eelis kujutab endast erinevust tavapärase maksukoormuse ja esimesena nimetatud äriühingute maksukoormuse vahel (39).

(88)

Nimelt tähendaks niisugune arusaam valikulisusest seda, et valikuliseks saaks pidada ainult teatava normitehnika järgi üles ehitatud maksustamissüsteemi ja et teistsugusel viisil üles ehitatud siseriiklikele maksueeskirjadele ei oleks võimalik riigiabi kontrolli teha, kuigi nende õiguslik ja/või tegelik toime on sama. See läheks vastuollu väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt valikulisuse hindamise kontekstis ei erista aluslepingu artikli 107 lõige 1 meetmeid mitte nende põhjuste või eesmärkide, vaid nende mõju põhjal ja seega sõltumata kasutatud tehnikast (40).

(89)

Võrdlussüsteem on raamistik, mille alusel hinnatakse meetme valikulisust. Võrdlussüsteem koosneb järjepidevast reeglite kogumist, mida kohaldatakse üldjuhul objektiivsete kriteeriumide alusel kõikide ettevõtjate suhtes, kes kuuluvad süsteemi eesmärgiga määratletud reguleerimisalasse. Nende reeglitega ei ole määratletud mitte üksnes süsteemi ulatus, vaid ka tingimused, mille alusel süsteemi kohaldatakse, selle reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtjate õigused ja kohustused ning süsteemi toimimise tehnilised üksikasjad (41). Maksude puhul on võrdlussüsteem ehitatud üles sellistele elementidele nagu maksubaas, maksustatavad isikud, maksustatav sündmus ja maksumäärad (42).

(90)

Antud juhul on võrdlussüsteemiks 2010. aasta tulumaksuseadus. Selle seaduse pikk pealkiri on järgmine: „Tulu maksustamise ja maksu kogumise reguleerimise seadus“ (43). Äriühingute puhul maksustatava tulu kohta on 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvis 16 sätestatud, et „kui allpool ei ole sätestatud teisiti, on äriühingu arvestusperioodi maksustatav kasum või tulu äriühingu poolt selle arvestusperioodi jooksul teenitud kogu kasum või tulu“. Seega võetakse Gibraltaril äriühingu tulumaksu arvutamisel maksustatava tuluna aluseks arvestuslik kasum, mida kohandatakse üles- või allapoole vastavalt 2010. aasta tulumaksuseaduses ette nähtule.

(91)

Teisest küljest, nagu rõhutasid Ühendkuningriigi ametiasutused, (44) tuleneb Gibraltari territoriaalse maksustamissüsteemi loogikast, et igasugune tulu (nii aktiivne kui ka passiivne), mille allikas on väljaspool Gibraltarit, jääb Gibraltari maksu kohaldamisalast välja ja seda maksustatakse jurisdiktsioonis, kus tulu saadi või teeniti.

(92)

Gibraltari üldise äriühingu tulumaksu süsteemi määratlemine „võrdlusraamistikuna“ on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on järjekindlalt sedastatud, et äriühingu tulumaksukohustuse kindlakstegemise puhul on võrdlussüsteemiks asjaomase liikmesriigi äriühingu tulumaksu süsteem, mida kohaldatakse üldiselt kõigi ettevõtjate suhtes, mitte selle konkreetsed sätted, mida kohaldatakse vaid teatavate maksumaksjate või teatavate tehingute suhtes. Näiteks World Duty Free kohtuasjas, milles käsitleti osalusse investeerimise eeskirju, kinnitas kohus komisjoni seisukohta, et võrdlussüsteemiks on Hispaania äriühingu tulumaksu süsteem, mitte selle konkreetsed sätted selliste investeeringute maksustamise kohta (45).

(93)

Kuigi 2010. aasta tulumaksuseaduse eesmärk on koguda Gibraltari maksukohustuslastelt (st Gibraltaril tulu saanud või teeninud maksumaksjatelt) maksutulu, (46) ei sisaldanud nimetatud seaduse 1. lisa Gibraltaril maksustatava tulu liikide seas teatavaid tululiike (47). Seega ei olnud passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse aluseks mitte ametlik erand maksustamissüsteemist, vaid asjaolu, et see tulu ei kuulunud Gibraltari maksustamissüsteemiga hõlmatud tululiikide hulka (kaudne maksuvabastus).

(94)

Gibraltaril üldiselt kohaldatava territoriaalse maksustamissüsteemi (48) kohaselt maksustatakse äriühingu tulumaksuga ainult tulu, mis on saadud või teenitud Gibraltaril. Algse 2010. aasta tulumaksuseadusega nähti siiski ette, et passiivne intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu on automaatselt äriühingu tulumaksust vabastatud, ilma et oleks vaja kaaluda asjaolusid, mida Gibraltaril maksustamise territoriaalse ulatuse määramisel vastavalt territoriaalsuse põhimõttele üldjuhul arvesse võetakse. Sellega seoses on eriti oluline märkida, et litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse puudumisel loetaks Gibraltari äriühingule laekuv vastav tulu territoriaalse maksustamissüsteemi kohaselt alati Gibraltaril saadud ja teenitud tuluks (49). Passiivse intressitulu puhul tuleks territoriaalsuse põhimõtet hinnata igal üksikjuhul eraldi, et määrata kindlaks tulu aluseks oleva tegevuse asukoht ja seega ka maksustatava tulu olemasolu või selle puudumine.

(95)

Esimeses algatamisotsuses leidis komisjon, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu vabastamist äriühingu tulumaksust, millega tehti vahet võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras olevate äriühingute vahel, tuleks pidada prima facie valikuliseks, võttes arvesse 2010. aasta tulumaksuseaduse eesmärki maksustada Gibraltaril saadud või teenitud tulu.

(96)

Samuti märkis komisjon esimeses algatamisotsuses, et see maksuvabastus näis olevat väga kasulik 529 äriühingule, kes saavad passiivset intressitulu või tulu litsentsitasudest, täpsemalt intresse samasse kontserni kuuluvatelt äriühingutelt või siis litsentsitasusid. Komisjon märkis ka, et suurim osa Gibraltari äriühingute saadud laenuintressidest teeniti samasse kontserni kuuluvatele välismaistele äriühingutele antud laenudelt (50).

(97)

Antud juhul, kui meetme aluseks ei ole ametlik erand maksustamissüsteemist, on komisjon seisukohal, et valikulisuse hindamisel on eriti oluline kaaluda meetme mõju, et teha kindaks, kas meede soosib märkimisväärselt teatavat ettevõtjate rühma.

(98)

Mis puudutab litsentsitasusid, siis komisjoni analüüs selle meetme mõju kohta (51) näitab, et meetmest said kasu ainult 10 äriühingut (Gibraltaril tegutsevast 8 003 äriühingust), kes kõik kuuluvad hargmaistesse kontsernidesse. Lisaks näib, et vähemalt 8 neist kuuluvad suurtesse kogu maailmas tegutsevatesse rahvusvahelistesse kontsernidesse. Seevastu ükski eraldiseisev äriühing Gibraltaril litsentsitasudest tulu ei saanud.

(99)

Mis puudutab intressitulu, siis Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud teabest ilmneb, et Gibraltari äriühingute poolt äriühingutevahelistelt laenudelt saadud laenuintresside kogumahust (1 400 miljonit naelsterlingit) saadakse 99,8 % välismaistele (samasse kontserni kuuluvatele) äriühingutele antud laenudest. Seevastu Gibraltari-siseseid intresse said ainult kaks Gibraltari äriühingut, kelle teenitud intressitulu moodustas kokku kuni 3 256 834 naelsterlingit ehk 0,2 % äriühingutevaheliste laenude intresside kogusummast (saamatajäänud tulumaks moodustas 222 169 naelsterlingit).

(100)

Need arvud näitavad, et meede soosis märkimisväärselt hargmaistesse kontsernidesse kuuluvaid äriühinguid, kellele on usaldatud teatavad ülesanded (kontsernisiseste laenude ja/või intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmine). Eelkõige said meetmest kasu i) väike arv hargmaiseid äriühinguid, kellest enamik kuulub suurtesse kogu maailmas tegutsevatesse hargmaistesse kontsernidesse (tulu litsentsitasudest), ja ii) hargmaistesse kontsernidesse kuuluvad äriühingud, kes annavad laenu samasse kontserni kuuluvatele välismaistele äriühingutele. Pidades silmas 2010. aasta tulumaksuseaduse eesmärki (Gibraltaril saadud või teenitud tulu maksustamine), tuleb tõdeda, et need äriühingud on samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras nagu kõik teised Gibraltari äriühingud, kes saavad või teenivad tulu Gibraltaril (või viivad ellu tegevust, milleks on nõutav Gibraltari õiguse kohane tegevusluba, näiteks tegelevad pangandusega, kindlustusega või hasartmängude korraldamisega).

(101)

Ühendkuningriik ja Gibraltari ametiasutused on seisukohal, et maksuvabastus kujutab endast üldist meedet, mida kohaldatakse kõigi sarnases olukorras olevate äriühingute suhtes olenemata sektorist. Lisaks rõhutavad nad, et maksueeskirja ei muuda iseenesest valikuliseks asjaolu, et on võimalik tuvastada mõned äriühingud, kes saavad maksueeskirjast rohkem kasu kui teised äriühingud. Eeskiri oleks valikuline ainult siis, kui see on olemuslikult tõenäoliselt kasulik kindlale äriühingute kategooriale. Ühendkuningriigi ja Gibraltari ametiasutuste väitel ei ole see käsitletava meetme puhul nii, sest Gibraltaril ei ole muid sarnases faktilises või õiguslikus olukorras olevaid äriühinguid, kelle suhtes kõnealune maksuvabastus ei oleks kohaldatav.

(102)

Ühendkuningriigi väide, et meedet kohaldatakse prima facie kõikide äriühingute suhtes olenemata nende sektorist või tegevusest, ei ole komisjoni arvates valikulisuse hindamisel asjakohane. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei piisa siseriikliku meetme valikulisuse kahtluse alla seadmiseks sellest, et meetme kohast õigust saavad kasutada väga paljud või eri sektorite äriühingud (52).

(103)

Kui meetmega tehakse vahet ettevõtjatel, kes on õigusliku korra eesmärki arvestades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, on see meede a priori valikuline. Antud juhul on kindlaks tehtud, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu vabastamine äriühingu tulumaksust on peamiselt kasulik hargmaistele kontsernidele. Nagu märgiti põhjenduses 100, arvestades võrdlusmaksusüsteemi (2010. aasta tulumaksuseadus) eesmärki maksustada Gibraltaril saadud või teenitud tulu, on hargmaised kontsernid samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras nagu kõik teised Gibraltari äriühingud, kes saavad või teenivad tulu Gibraltaril. Seetõttu on passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu vabastamine äriühingu tulumaksust prima facie valikuline.

(104)

Lisaks tuleb märkida, et asjaolu, et maksuvabastus on kasulik ennekõike hargmaistele kontsernidele, ei ole õigusliku korra juhuslik tagajärg (53). Väikeses maksujurisdiktsioonis nagu Gibraltar andis maksuvabastus, mille puhul ei võetud arvesse teadus- ja arendustegevuse elluviimise kohta, paratamatult rohkem võimalusi rahvusvahelistele kontsernidele, kes oma rahvusvahelise struktuuri ja suuruse tõttu on võimelised hõlpsasti kontserni siseselt liigutama immateriaalset vara ja kapitali (ning seejärel andma laene ja/või õigust kasutada intellektuaalomandit). Need järeldused annavad piisavalt tunnistust sellest, et meetme eesmärk oli meelitada ligi või soosida kontsernidesse kuuluvaid äriühinguid, eelkõige hargmaistesse kontsernidesse kuuluvaid äriühinguid, kellele on usaldatud teatavad ülesanded (kontsernisiseste laenude ja/või intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmine). Seda arvestades järeldab komisjon, et kõnealune meede on prima facie valikuline, kuna selle mõju, mis märkimisväärselt soosis kindlat äriühingute rühma, on meetme kavandamise vältimatu tagajärg.

(105)

Meede, mis on prima facie valikuline, võib olla põhjendatav maksustamissüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega, kui meede tuleneb otseselt asjaomase maksustamissüsteemi olemuslikest aluspõhimõtetest või suunistest või süsteemile omastest toimemehhanismidest, mis on vajalikud süsteemi toimimise ja tulemuslikkuse tagamiseks. Põhjendused võivad hõlmata näiteks neutraalsuse põhimõtet, maksuvõlgade sissenõudmise optimeerimise eesmärki või administratiivset hallatavust.

(106)

Ühendkuningriigi ametiasutused väitsid, et maksuvabastus on territoriaalsuse põhimõtte loogiline tagajärg, kusjuures selle põhimõte aluseks on topeltmaksustamise vältimise eesmärk. Komisjon märgib sellega seoses, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastust 2010. aasta tulumaksuseaduse alusel ei saa pidada pelgalt territoriaalsuse põhimõtte rakendamiseks. Eelkõige (nagu selgitati juba punktis 7.1.3.2) tuleb märkida, et territoriaalse maksustamissüsteemi kohaselt on Gibraltari äriühingule litsentsitasudest laekunud tulu saadud ja teenitud Gibraltaril. Intressitulu puhul tuleb territoriaalsuse põhimõtet hinnata igal üksikjuhul eraldi, et määrata kindlaks tulu aluseks oleva tegevuse asukoht ja seega ka maksustatava tulu olemasolu või selle puudumine. Seetõttu ei saa passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastust 2010. aasta tulumaksuseaduse alusel pidada pelgalt territoriaalsuse põhimõtte rakendamiseks.

(107)

Samuti ei pea paika väide, et territoriaalsuse põhimõtte rakendamine on ajendatud vajadusest vältida topeltmaksustamist, kuna (välismaisel) maksval äriühingul on üldjuhul lubatud intressid või litsentsitasud maksustamisel maha arvata (54). Lisaks on nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (55) (intresside ja litsentsitasude direktiiv) kohaselt teatavad kontsernisisesed intressi- ja litsentsitasumaksed kinnipeetavatest maksudest vabastatud (välismaise maksva äriühingu tasandil) siseriiklike õigusnormide alusel, millega direktiiv 2003/49/EÜ siseriiklikusse õigusesse üle võeti. Arvestades topeltmaksustamise vähest riski, on täieliku ja automaatse maksuvabastuse meede seega ebaproportsionaalne ja topeltmaksustamise vältimise eesmärki ei saa pidada vastuvõetavaks põhjenduseks.

(108)

Lisaks väitsid Ühendkuningriigi ametiasutused ametliku uurimise käigus, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus on põhjendatav administratiivse hallatavusega seotud kaalutlustega, kuna maksutulu ei ole passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksustamisega kaasneva halduskoormuse õigustamiseks piisav. Sellega seoses märkisid nad, et välismaisest allikast saadud intressid oleksid Gibraltari tavapärase territoriaalsuse põhimõtte kohaselt igal juhul maksust vabastatud. Gibraltari-sisestest allikatest saadud intresside ja litsentsitasude maksuvabastus on nende hinnangul põhjendatav asjaoluga, et maksu sissenõudmiskulud ületaksid eeldatavat maksutulu.

(109)

Komisjon palus Ühendkuningriigi ametiasutustel konkreetsete tõendite abil tõendada, et passiivselt intressitulult ja litsentsitasudest saadud tulult äriühingu tulumaksu sissenõudmise halduskulud ületaksid saadavat maksutulu. Ühendkuningriigi ametiasutused ei esitanud oma väite põhjendamiseks konkreetseid tõendeid. Tõendite puudumisel ei saa komisjon nõustuda väitega, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus on põhjendatav administratiivse hallatavusega seotud kaalutlustega.

(110)

Arvestades käesolevas jaos esitatud kaalutlusi, leiab komisjon, et 2010. aasta tulumaksuseaduse olemuslikku eesmärki silmas pidades on meede valikuline, kuna see soosib märkimisväärselt teatavaid äriühinguid, kes kuuluvad hargmaistesse kontsernidesse ja kellele on usaldatud teatavad ülesanded (kontsernisiseste laenude ja/või intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmine), võrreldes teiste äriühingutega, kes on samasuguses faktilises ja õiguslikus olukorras.

(111)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on meede riigiabi, kui see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(112)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et enamik äriühinguid, kes said kasu passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastusest, kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse, mis tegutsevad sektorites, kus toimub liikmesriikidevaheline kaubandus (56).

(113)

Isegi kui Gibraltari äriühingud, kelle suhtes kohaldati maksuvabastust, ei osalenud otseselt kaubanduses, on Euroopa Kohus kinnitanud, et kui ettevõtjale antakse abi, mis tugevdab tema seisundit teiste liikmesriikidevahelises kaubanduses osalevate ettevõtjate suhtes, tuleb tuvastada, et vastav meede mõjutab kaubandust ja kahjustab konkurentsi (57).

(114)

Lisaks tuleb märkida, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu vabastamine äriühingu tulumaksust ei ole seotud ühegi konkreetse investeeringuga, vaid lihtsalt vabastab abisaajad kuludest, mida nad vastasel juhul peaksid oma igapäevases tegevuses kandma. Seega, kui leitakse, et maksuvabastus hõlmab riigiabi, on tegemist tegevusabiga. Tegevusabi kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi tõenäolisemalt, kuna selle eesmärk ei ole konkreetse turutõrke kõrvaldamine ja see ei ole ajaliselt piiratud.

(115)

Ühendkuningriik ja Gibraltari ametiasutused väitsid ka, et litsentsitasude maksuvabastusest tulenev võimalik abi oleks vähese tähtsusega ja jääks määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. Ühendkuningriigi ametiasutustel paluti ametliku uurimise käigus tõendada, et tingimused, mille alusel meedet võiks pidada vähese tähtsusega abiks ja mistõttu meede jääks riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja, on kõikide asjaomaste äriühingute puhul täidetud. Esitatud teave puudutas siiski vaid mõningaid äriühinguid ja Ühendkuningriigi ametiasutused ei tõendanud oma väidet, et vähese tähtsusega abi tingimused on kõigi abisaajate puhul täidetud. Seetõttu ei saa komisjon nõustuda argumendiga, et maksuvabastuse näol ei ole tegemist abiga, kuna saadud eelis oli kõigil juhtudel vähese tähtsusega.

(116)

Seega leiab komisjon, et meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutab Euroopa Liidu siseturgu.

(117)

Kuna kõik aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, teeb komisjon järelduse, et passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse kava, mis eksisteeris enne 2013. aastal tehtud asjakohaste muudatuste jõustumist, kujutab endast kõnealuse artikli tähenduses riigiabi.

(118)

Menetlusmääruse artikli 1 punkti c kohaselt on uus abi kogu abi, st abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused. Olemasolev abi on heakskiidetud abi või abi, mida peetakse heakskiidetuks vastavalt menetlusmääruse artikli 1 punktile d.

(119)

Ühendkuningriigi ametiasutused ja Gibraltar väidavad, et kui välismaistest allikatest saadud intressitulu maksuvabastus kujutab endast riigiabi, oleks tegemist olemasoleva abiga, kuna sellise intressitulu käsitlemine seoses kõnealuse maksuvabastusega on samasugune nagu varasema, 1952. aasta õigusakti alusel (territoriaalsuse põhimõtte tõttu).

(120)

Komisjon märgib sellega seoses, et territoriaalse maksustamissüsteemi kohaselt tuleks maksustatava tulu olemasolu kindlakstegemiseks hinnata intressitulu igal üksikjuhul eraldi. See ei tähendaks asjaomase tulu automaatset maksuvabastust. Seetõttu erineb passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus 2010. aasta tulumaksuseaduse alusel (kuni 1. juulini 2013) oluliselt passiivse intressitulu maksustamislahendusest, mida kasutati enne 2010. aasta tulumaksuseadust, ja sellel ei ole sama mõju nagu oli territoriaalsuse põhimõtte rakendamisel.

(121)

Lisaks, kui territoriaalsuse põhimõtte rakendamise tulemuseks tegelikult oleks välismaistest allikatest pärinevate intresside maksuvabastus, ei piisaks sellest meetme tunnistamiseks olemasolevaks abiks, kuna varasem maksuvabastus ei piirdunud välismaistest allikatest pärineva intressituluga (see hõlmas nii välismaistest allikatest kui ka Gibraltaril saadud intresse). Maksuvabastuse võimaliku põhjenduse (ja territoriaalsuse põhimõttele vastavuse) aluseks peavad olema kaalutlused, mida kohaldatakse igasuguse intressitulu suhtes, mitte ainult selle ühe osa (välismaistest allikatest saadud intresside) suhtes.

(122)

Riigiabi peetakse siseturuga kokkusobivaks, kui see kuulub ükskõik millisesse aluslepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud kategooriasse, (58) ja seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see kuulub ükskõik millisesse aluslepingu artikli 107 lõikes 3 nimetatud kategooriasse (59). Samas on riigiabi andval liikmesriigil kohustus tõendada, et abi on aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 alusel siseturuga kokkusobiv (60).

(123)

Komisjon märgib, et Ühendkuningriigi ametiasutused ei ole esitanud ühtki argumenti selle kohta, miks tuleks passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu vabastamist äriühingu tulumaksust pidada siseturuga kokkusobivaks. Muu hulgas ei kommenteerinud Ühendkuningriik esimeses algatamisotsuses väljendatud kahtlusi meetme siseturuga kokkusobivuse suhtes.

(124)

Komisjon ise ei ole tuvastanud ühtki võimalikku kokkusobivuse alust ja ta on seisukohal, et ükski aluslepingu artikli 107 lõikes 2 või 3 sätestatud erand ei ole kohaldatav, kuna meede ei näi olevat suunatud ühegi neis sätetes nimetatud eesmärgi saavutamisele. Kuna passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu vabastamine äriühingu tulumaksust ei ole seotud ühegi konkreetse investeeringuga, vaid lihtsalt vabastab abisaajad kuludest, mida nad vastasel juhul peaksid oma igapäevases tegevuses kandma, tuleb lisaks otsustada, et maksuvabastus hõlmab tegevusabi. Üldjuhul ei saa sellist abi pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt siseturuga kokkusobivaks, sest see ei soodusta teatud tegevuste või majanduspiirkondade arengut. Pealegi ei ole käsitletavad maksusoodustused ajaliselt piiratud, järk-järgult vähenevad ega proportsionaalsed sellega, mis on vajalik konkreetse turutõrke kõrvaldamiseks või üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks asjaomastes piirkondades. Sellest tulenevalt ei saa meedet pidada siseturuga kokkusobivaks vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 2 või 3.

(125)

Kõigepealt tuleb meenutada, et „valdkonda reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel on liikmesriikide ja riigisiseste territoriaalüksuste, kes on keskvalitsusest maksustamisel piisavalt sõltumatud, pädevuses määrata kindlaks maksustamise alused ja jaotada maksukoormus erinevate tootmistegurite ja majandussektorite vahel“ (61). Samal ajal tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et reserveeritud volituste kasutamine ei õigusta aluslepinguga keelatud meetmete ühepoolset vastuvõtmist (62).

(126)

Komisjon ei sea küsimuse alla maksualaste eelotsuste tegemist liikmesriikide maksuhaldurite poolt. Ta tunnistab eelotsuste tähtsust maksumaksjatele õiguskindluse tagamise vahendina. Kui eelotsustega ei anta teatavatele ettevõtjatele valikulist eelist, ei tõstata nad liidu riigiabiõigusega seotud küsimusi (63).

(127)

Kui aga maksuotsuses jõutakse tulemuseni, mis ei peegelda usaldusväärselt seda, mis tuleneks tavapärase maksusüsteemi tavalisest kohaldamisest, võib otsus anda otsuse saajale valikulise eelise, niivõrd kui valikuline kohtlemine vähendab kõnealuse otsuse saaja maksukohustust liikmesriigis, võrreldes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate äriühingutega (64).

(128)

Otsuses, millega menetlust laiendati Gibraltari maksuhalduri poolt 2011. aasta jaanuarist 2013. aasta augustini väljastatud 165 maksualasele eelotsusele, jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et maksualased eelotsused olid sisuliselt valikulised, kuna üldjuhul hoidus Gibraltari maksuhaldur äriühingute maksukohustuste põhjalikust hindamisest, kasutades oma kaalutlusõigust. Komisjon asus ka esialgsele seisukohale, et mõnel juhul oli Gibraltari maksuhaldur teinud eelotsuse, mis oli kohaldatavate maksuõigusnormidega vastuolus (65).

(129)

Komisjon leidis esialgselt, et maksuhaldur kohtles sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras olevaid äriühinguid erinevalt, väljastades kõnealuseid eelotsuseid vaid teatavatele hargmaistele äriühingutele, mitte aga teistele, puhtalt Gibraltari äriühingutele, kes eelotsust ei taotle. Seetõttu leidis komisjon, et see meede oli prima facie valikuline. Ka ei teinud komisjon kindlaks ühtki vastuvõetavat põhjendust, mis õigustaks meedet tulenevalt 2010. aasta tulumaksuseaduse olemusest või üldisest ülesehitusest.

(130)

Ametliku uurimise raames analüüsis komisjon Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud asjakohaseid dokumente, mis olid seotud uuritava 165 eelotsusega, et teha kindlaks võimalik kaalutlusõigusel põhinev tegevus, õigusnormide ebaõige kohaldamine või tegevuse tegeliku elluviimise koha põhjalikult kontrollimata jätmine. Komisjoni hinnatud dokumentatsioon sisaldas järgmist:

(131)

Selle teabe analüüs võimaldas komisjonil hinnata, kas asjaomased äriühingud teenisid tulu, mis vastavalt territoriaalsele maksustamissüsteemile oli maksustatav Gibraltaril, ja/või kas maksualane eelotsus väljastati või seda rakendati viisil, mis oli kohaldatavate maksuõigusnormidega vastuolus.

(132)

Valdava enamiku eelotsuste puhul (160 eelotsust uuritud 165 otsusest) ei näidanud see analüüs, et eelotsus oleks väljastatud viisil, mis oleks kohaldatavate üldiste maksueeskirjadega vastuolus. Enamikul juhtudel ei vastanud kõnealuste äriühingute tulu Gibraltaril maksustamise territoriaalsetele nõuetele. Eelkõige näitasid kontrolliaruanded ja muud Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud dokumendid, et äriühingute tegevus Gibraltaril oli piiratud ja üldjuhul ei võimaldanud maksuhalduril järeldada, et tulu teenivat tegevust oli tegelikult ellu viidud Gibraltaril. Teisisõnu oli piisavalt tõendeid selle kohta, et tegevus, millest saadi tulu, ei toimunud Gibraltaril. Mitmes eelotsuses kinnitati passiivse intressitulu, litsentsitasude ja/või dividendide maksustamata jätmist, mis oli kohaldatavate maksuõigusnormidega kooskõlas, kuna eelotsuste väljastamise ajal ei näinud kohaldatavad maksuõigusnormid ette litsentsitasude ja passiivse intressitulu maksustamist. Nagu kirjeldatakse põhjendustes 145–147, on teiste juhtumite puhul esitatud asjakohased põhjendused. Ülaltoodud järeldusi illustreerivad järgmised näited, mis kajastavad menetluse laiendamise otsuses määratletud erinevaid äritegevuse liike (hõlmatud 165 maksualase eelotsusega) (66).

(133)

Esimene näide on eelotsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes pakub juhtimis- ja nõustamisteenuseid hotellidele ja kasiinodele Aafrikas. Kontrolliaruandes jõuti järeldusele, et teenuseid osutati Aafrikas sealse äriühingu poolt tööle võetud personali kaudu. Kontrolli käigus selgus, et äriühing ei viinud äritegevust ellu Gibraltaril ega Gibraltarilt. Äriühingu tegevus Gibraltaril piirdus haldustoega, mida pakkus üksainus töötaja – haldussekretär, ilma et Gibraltaril oleks toimunud märkimisväärset tegevust. Selliseid lihtsaid sekretäriteenuseid ei loetud Gibraltaril tulu teenivaks tegevuseks. Seda kinnitas ka äriühingu Gibraltari ruumide külastamine, mille käigus leiti, et tegemist on bürooruumiga, mis on ette nähtud üksnes juhatuse koosolekute korraldamiseks. Ruumide kontrollimine maksuhalduri poolt teistel päevadel näitas, et muul eesmärgil ruume ei kasutatud. Selle põhjal järeldati aruandes, et äriühing ei kuulunud Gibraltaril maksustamisele, kuna tal puudus Gibraltaril saadud või teenitud tulu (kuna äriühing ei viinud Gibraltaril ellu tulu teenivat tegevust).

(134)

Teine näide on eelotsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes osutab laevaomanike nimel klientidele mereveoga seotud vahendusteenuseid. Kontroll kinnitas, et teenuseid osutati kontserni erinevates tegevuskohtades Londonis, Singapuris, Austraalias või Monacos ning et Gibraltaril tulu teenivat tegevust ei toimunud. Kontrolli käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et äriühing oleks viinud oma tegevust ellu Gibraltaril. Selle põhjal leiti kontrolliaruandes, et äriühingul ei olnud Gibraltaril püsivat tegevuskohta, vaid seal asus üksnes tema server. Seetõttu tehti järeldus, et äriühing ei kuulunud Gibraltaril maksustamisele, kuna tal puudus Gibraltaril saadud või teenitud tulu (kuna äriühing ei viinud Gibraltaril ellu tulu teenivat tegevust).

(135)

Kolmas näide on eelotsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes pakub haldus- ja tugiteenuseid samasse kontserni kuuluvale Luksemburgi äriühingule. Teenuseid osutasid kaks Gibraltari residendist juhtivtöötajat. Lisaks andis äriühing laene mitmesugustele samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele, mis asuvad peamiselt Madalmaades. Nende laenude tagatist hoiti väljaspool Gibraltarit (67). 2015. aastal läbi viidud uurimise tulemusel jõuti järeldusele, et äriühing oli Gibraltaril füüsiliselt kohal residentidest juhtivtöötajate kaudu, kes osutasid kutselisi juhtimisteenuseid ja tegid juhtimisotsuseid. Kuni 30. juunini 2013 maksustati ainult äriühingu haldus- ja tugiteenustest saadud tulu, kuna äriühingutevaheliste laenude intressid ei olnud Gibraltaril maksustatavad (68) (2010. aasta tulumaksuseadusest tulenes passiivse intressitulu maksuvabastus). Tulenevalt 2010. aasta tulumaksuseaduse muudatusest, millega äriühingutevaheliste laenude intressid hõlmati maksustamissüsteemiga, maksab äriühing alates 1. juulist 2013 tulumaksu ka intressitulult (2010. aasta tulumaksuseaduse 1. lisa tabel C, tululiik 1A). Äriühingu olukord on Gibraltaril maksustamise mõttes täielikult seadustatud alates 1. juulist 2013.

(136)

Neljas näide on eelotsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes sõlmis väljaspool Gibraltarit asutatud kolmandate isikutega ühisettevõttelepingu reklaami-, turundus- ja müügiedendusteenuste, sealhulgas kaubamärgi arendamise ja tuntuse suurendamise teenuste pakkumiseks seoses kaughasartmängudega. Äriühing sai osa tulust, mida teeniti kaughasartmänge hõlmavast äritegevusest, mida viis Maltal ellu ühisettevõttelepingu vastaspool. Kontrollimine, mis hõlmas Gibraltari maksuametnike kontrollkäiku ning Gibraltari finants-, pangandus- ja büroopindade sektori kohapealset uurimist, näitas, et äriühing ei olnud Gibraltaril füüsiliselt kohal, tal puudus seal püsiv tegevuskoht ja äriühingu juhid ei viinud Gibraltaril ellu tulu teenivat tegevust. Aruandes järeldati, et äriühing ei kuulunud maksustamisele, kuna tal puudus Gibraltaril saadud või teenitud tulu. Gibraltari maksuhaldur tühistas eelotsuse 17. juulil 2015, kuna äriühingu esindajad kinnitasid kohtumisel, et neil ei ole enam äriühinguga suhteid.

(137)

Viies näide on otsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes tegeleb naftasaaduste hankimisega otse Aasias asuvatest rafineerimistehastest ning nende saaduste edasise ladustamise, transportimise ja tarnimisega äriühingu Aasias asuvatest hoidlatest Itaalias, Kreekas, Iisraelis ja Türgis asuvatele klientidele. Kontrollimine näitas, et äriühing ei olnud Gibraltaril füüsiliselt kohal, tal puudus seal püsiv tegevuskoht ja äriühingu ainuke juht ei olnud Gibraltaril ellu viinud tulu teenivat tegevust. Kontrollimise käigus leiti ka, et vastavalt selle kontserni veebisaidile, mille osaks äriühing oli, viidi äritegevust ellu mitmes geograafilises asukohas Hongkongis, Ühendkuningriigis, Dubais, Omaanis ja Afganistanis asuvate kontorite kaudu. Selle põhjal järeldati kontrollimise tulemusena, et äriühing ei kuulunud 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 11 alusel maksustamisele, kuna tal puudus Gibraltaril saadud või teenitud tulu.

(138)

Kuues näide on eelotsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes tegeleb Lõuna-Koreast pärit ravimite ja tervisetoodete tarnimisega Saksamaale. Kontrollimine näitas, et juhtimis- ja ärialaste otsuste tegemise teenust osutas allhanke korras Namiibia residendist isik. Samuti näitas kontrollimine, et äriühingu ainus Gibraltaril elav juht osutas äriühingule üldisi nõustamisteenuseid ega osalenud aktiivselt äriühingu igapäevases kaubandustegevuses. Kontrollkäigu, äriühingu esindajatega kohtumise, täiendavatele kirjalikele küsimustele antud vastuste ja internetis tehtud süstemaatiliste kontrollide tulemusena ei tuvastatud äriühingu füüsilist kohalolu Gibraltaril. Uurimise tulemusena järeldati, et äriühing ei osutanud teenust Gibraltaril, mistõttu tal puudus Gibraltaril saadud või teenitud tulu.

(139)

Seitsmendas näites tegeles äriühing internetipõhiste hasartmängude korraldamisega veebisaidi kaudu. Äriühingu tulud hõlmasid lõppkasutajatelt saadud tasusid muude kui põhifunktsioonide ja õiguste eest, vahendustasusid kolmandate isikute poolt litsentsi alusel kihlvedude vahendamisest ning tulu mängudega seotud toodete müügist. Kättesaadava teabe analüüs näitas, et kuni 1. jaanuarini 2014 toimus kogu tegevus väljaspool Gibraltarit. Näiteks tarkvara arendamisega tegeles äriühingu tütarettevõtja teises liikmesriigis ja server asus Šveitsis. Klienditeeninduse funktsiooni teostasid kolm vabakutselist isikut teises liikmesriigis ja kolmandas riigis. Liikmemakse töödeldi Madalmaades. Seda arvestades järeldati uurimise tulemusena, et kuni 1. jaanuarini 2014 teenitud äriühingu tulu ei olnud maksustatav (69). Alates 2. jaanuarist 2014 on äriühing Gibraltaril füüsiliselt kohal ning tal on tulu, mida saadakse ja teenitakse Gibraltaril. Äriühing esitab täielikke tuludeklaratsioone ja tema olukord on Gibraltaril maksustamise mõttes täielikult seadustatud. Maksualane eelotsus tühistati 2014. aasta jaanuaris.

(140)

Kaheksanda näite puhul kinnitas kontrollimine, et äriühing müüs Ungarist, Belgiast ja Iisraelist pärit põllumajanduskemikaale endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Slovakkias asuvatele klientidele. Pärast kõigi äriühingu esitatud dokumentide ning äriühingu poolt kirjalikult ja tema esindajatega toimunud kohtumise käigus esitatud täiendava teabe (ja muude uurimistoimingute käigus saadud teabe) uurimist leiti, et Gibraltaril ei viidud ellu tulu teenivat tegevust (kuna seal ei osutatud teenuseid ega viidud ellu muud tegevust), ja tehti järeldus, et äriühing ei kuulunud 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 11 alusel maksustamisele.

(141)

Üheksas ja viimane näide on eelotsuse kohta, mis väljastati äriühingule, kes tegeleb (Ühendkuningriigis registreeritud) luksusjahi rentimisega Briti Neitsisaartel. Äriühingul oli veebisait, millelt nähtus, et rentimine toimus Kariibi mere piirkonnas. Kontrollimine, mille Gibraltari maksuhaldur läbi viis, näitas, et äriühing ei viinud äritegevust ellu Gibraltaril, ta ei olnud seal füüsiliselt kohal ja tal puudus seal püsiv tegevuskoht. Seetõttu järeldas maksuhaldur, et puudus tulu teeniv tegevus, mille tõttu äriühing oleks territoriaalsuse põhimõtte alusel maksustatav. Eelotsuse kehtivus lõppes 2015. aasta oktoobris, kuna Gibraltari äriregistri pidaja kustutas äriühingu registrist.

(142)

Need üheksa näidet on üksnes illustreerivad. Komisjon hindas talle kättesaadavat teavet ja dokumente kõigi 160 eelotsuse kohta, et veenduda, kas eelotsused tehti kooskõlas Gibraltari kohaldatavate maksueeskirjadega ja kas kõnealuste äriühingute tegevus vastab eelotsuse taotluses kirjeldatud tegevusele.

(143)

Neist 160 eelotsusest olid 98 tegelikult seotud territoriaalsuse põhimõttega (ja Gibraltari maksuhalduri tehtud kontrolli käigus leiti, et Gibraltaril ei toimunud tulu teenivat tegevust). Seega ei kuulunud asjaomaste äriühingute teenitud tulu kindlasti Gibraltari territoriaalse maksustamissüsteemi kohaldamisalasse.

(144)

Kolmekümne neljal juhul said eelotsuse adressaadid passiivset intressitulu, litsentsitasusid ja/või dividende (70) ning näib, et nende olukord seadustati või nende tegevus lõppes pärast 2013. aasta seadusemuudatusi. Samas niivõrd, kui nende äriühingute käsitamine maksustamisel tuleneb käesoleva otsuse 7. jaos käsitletud abikava rakendamisest, viitab komisjon sellele jaole. Seetõttu käsitletakse nende eelotsuste alusel (2013. aasta seadusemuudatuste jõustumisele eelnenud perioodil) antud võimalikku abi käesoleva otsuse resolutiivosas osana 7. jaos määratletud abikavast.

(145)

Üheksateistkümnel juhul äriühingut kas ei asutatud, maksualase eelotsuse taotluses kirjeldatud tegevust ei hakatud ellu viima või äriühing registreeriti, kuid ei tegutsenud. Nendel juhtudel seega maksustatav tulu puudus ja maksuhalduri seisukohast olenemata ei saanud eelotsused hõlmata asjaomastele äriühingutele mis tahes eelise andmist.

(146)

Neljal juhul sedastati eelotsuses, et asjaomane tulu saadi või teeniti Gibraltaril ning oli seetõttu 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 11 alusel maksustatav. Sellega seoses on oluline märkida, et neil juhtudel rõhutati Gibraltari maksuhalduri kontrolliaruannetes, et maksualased eelotsused on seadusandlike või sisuliste muutuste tõttu tühistatud. Samuti ilmneb, et tühistamine ei järgnenud 2015. aastal tehtud kontrollile, vaid varasemale uurimisele, olles seotud näiteks intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu puudutavate 2013. aasta seadusemuudatuste jõustumisega. Teisisõnu, nendel neljal juhul olid asjaomased äriühingud kohustatud maksma maksu Gibraltaril saadud või teenitud tulult.

(147)

Ülejäänud viis eelotsust käsitlesid üksikisiku tulumaksu, näiteks töötajate maksustamist. Need eelotsused ei mõjuta asjaomaste äriühingute maksustamise taset ega kuulu seega äriühingu tulumaksu kohaldamisalasse.

(148)

Lisas olevas tabelis antakse ülevaade komisjoni järeldustest 160 mitteprobleemse maksualase eelotsuse kohta ja selles kasutatakse käesolevas jaos kirjeldatud kategooriaid. See näitab, et ei tuvastatud ühtki juhtumit, kus eelotsus ei olnud kooskõlas Gibraltari maksustamissüsteemi tavapärase kohaldamisega (71).

(149)

Seega isegi juhul, kui oleks leitud, et Gibraltari maksuhaldur oli väljastanud need 160 eelotsust ilma võimalikku ettenähtud menetlust järgimata või sisulist analüüsi tegemata, ei oleks see tegelikkuses midagi mõjutanud ja ühtki eelist ei oleks antud, kuna asjaomaste äriühingute tegevus (või tegevuse puudumine) ei toonud kaasa Gibraltari tulumaksueeskirjade kohaselt maksustatavat tulu (72).

(150)

Seega on komisjon pärast Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud tõendite hoolikat uurimist jõudnud järeldusele, et 160 maksualast eelotsust kajastasid usaldusväärselt seda, mis tulenenuks Gibraltari tavapärase maksustamissüsteemi tavalisest kohaldamisest, nende puhul ei kohaldatud seadust valesti ega ilmnenud muid märke riigiabi olemasolust. Järelikult ei tõstata nende eelotsuste väljastamine ega rakendamine riigiabiga seotud küsimusi (73).

(151)

Komisjoni uurimine näitas, et viis maksualast eelotsust, mis väljastati Madalmaade usaldusühingute (Commanditaire vennootschap) Gibraltari osanikele, tõstatasid küsimusi seoses riigiabi eeskirjadega.

(152)

Asjaomased eelotsused väljastati 2011. või 2012. aastal ning kinnitasid, et Madalmaade usaldusühingute tasandil teenitud litsentsitasud (ja vähemal määral passiivne intressitulu) ei olnud 2010. aasta tulumaksuseaduse alusel maksustatavad. Need otsused jäid jõusse ja maksuhaldur ei tühistanud neid seoses 2010. aasta tulumaksuseaduse muutmisega 2013. aastal, mil intressid ja litsentsitasud hõlmati maksustamissüsteemiga, ega 2015. aastal läbi viidud kontrollide tulemusena.

(153)

Eelotsuse taotlustes kirjeldatud olukorrad hõlmasid enamasti järgmist struktuuri:

Madalmaade osaühing kasutab intellektuaalomandi õigusi

Madalmaade usaldusühing omab intellektuaalomandi õigusi

Usaldusosanik 1 %

Täisosanik 99 %

GIBC02

Litsentsitasu

Litsents

GIBC01

(154)

Madalmaade õiguse kohaselt on Commanditaire vennootschap usaldusühing, mida üldjuhul käsitletakse maksustamisel läbipaistva majandusüksusena ja mis seetõttu ei ole Madalmaades äriühingu tulumaksuga maksustatav (74). Sellest tulenevalt ei maksustata usaldusühingu tulu Madalmaades mitte usaldusühingu tasandil, vaid usaldusühingu osanike tasandil vastavalt nende osalusele usaldusühingus. Teisisõnu tekib sellise usaldusühingu tulu puhul Madalmaades maksukohustus ainult siis, kui mõni usaldusühingu osanik on Madalmaade residendist isik või äriühing.

(155)

Mis puudutab Gibraltari maksustamislahendust, siis Ühendkuningriigi esitatud teabest nähtub, et 2010. aasta tulumaksuseaduses konkreetsete sellekohaste eeskirjade puudumisel kohaldab Gibraltar üldise õiguse põhimõtteid ning seetõttu käsitleb Madalmaade usaldusühinguid läbipaistvate majandusüksustena kooskõlas Ühendkuningriigis kohaldatavate eeskirjade ja kohtupraktikaga (75). Usaldusühingu teenitud tulu asjakohane osa loetakse seega olevat otseselt teenitud Gibraltari äriühingute poolt, kellel on Madalmaade usaldusühingus osalus.

(156)

Kuna Gibraltari ja Madalmaad ei ole sõlminud kahepoolset maksulepingut, sõltub Gibraltaril maksustamine põhimõtteliselt sellest, kas Madalmaade usaldusühingu teenitud asjaomane tulu kuulub maksustamisele 2010. aasta tulumaksuseaduse kohaselt. Kuna passiivset intressitulu ega litsentsitasudest saadud tulu ei maksustatud kuni 2013. aasta juunini (passiivse intressitulu puhul) ja 2014. aasta jaanuarini (litsentsitasudest saadud tulu puhul), ei olnud Madalmaade usaldusühingu vastav tulu Gibraltari osanike tasandil maksustatav. Seevastu pärast 2010. aasta tulumaksuseaduses tehtud muudatusi, millega litsentsitasudest saadud tulu ja passiivne intressitulu maksustati olenemata tulu allikast (2010. aasta tulumaksuseaduse 1. lisa tabel C, tululiigid 1A ja 3A), oleks Gibraltari maksuhaldur Gibraltari maksueeskirjade õige kohaldamise tulemusena pidanud otsustama, et asjaomased litsentsitasud (mida saadi alates 1. jaanuarist 2014) ja passiivne intressitulu (mida saadi alates 1. juulist 2013) on Gibraltari osanike tasandil maksustatav tulu (76).

(157)

Ühendkuningriigi ametiasutused kinnitasid 21. veebruaril 2018 esitatud teabes, et Gibraltari maksuamet käsitleb Madalmaade usaldusühinguid maksustamisel läbipaistvate majandusüksustena. Samas jõudsid nad järeldusele, et Gibraltaril maksukohustust ei teki, kuna 2010. aasta tulumaksuseadus ei sisalda konkreetset sätet, mis määratleks ja näeks ette, kuidas Gibraltari osanikku tuleks maksustada. Selle põhjuseks on asjaolu, et 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvis 74 sätestatud „isiku“ määratlus ei viita sõnaselgelt Madalmaade usaldusühingutele ja seetõttu puudub usaldusühingus omatavast osalusest saadava tulu maksustamise konkreetne mehhanism.

(158)

Komisjon ei mõista Ühendkuningriigi ja Gibraltari maksuhalduri põhjendusi järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole oluline küsimus mitte see, kas Madalmaade usaldusühinguid tuleks Gibraltaril maksustada või mitte, vaid see, kas selliste usaldusühingute (Gibraltari residentidest) osanikud peaksid maksma maksu oma osalt usaldusühingu teenitud tulust. Kuna usaldusühinguid käsitletakse Gibraltaril maksustamisel läbipaistvate majandusüksustena (üldise õiguse põhimõtete kohaselt), peaksid Gibraltari residentidest osanikud maksma maksu oma osalt usaldusühingu teenitud tulust, kui see tulu on 2010. aasta tulumaksuseaduse kohaselt maksustatav (intressitulu puhul alates 1. juulist 2013 ja litsentsitasude puhul alates 1. jaanuarist 2014) (77). Komisjon väljendas kahtlust Ühendkuningriigi esitatud põhjenduste suhtes, kuid ei saanud nende põhjenduste toetuseks mingeid veenvaid argumente.

(159)

Teiseks, isegi kui „isiku“ määratlus paragrahvis 74 oli käsitletavate juhtumite puhul oluline (komisjoni arvates on see oluline ainult asjaomaste Gibraltari äriühingute puhul, kellel on Madalmaade usaldusühingutes osalus, mitte Madalmaade usaldusühingute kui selliste puhul), tuleb märkida, et paragrahvis 74 sätestatud määratlus (78) on väga üldine ja piisavalt lai, et hõlmata ka Madalmaade usaldusühingut.

(160)

Viis vaidlustatud eelotsust väljastati järgmistele isikutele:

(161)

Usaldusühingute teenitud kasumid ja nende kasumite asjakohased osad, mis on eelotsuse saajate puhul maksustatavad (vastavalt nende osalustele usaldusühingutes), olid aastatel 2014–2016 (81) järgmised: (82)

(162)

Ülaltoodud tabelis osutatud kasumisummade asjakohased osad oleks tulnud lisada viie Gibraltari äriühingu maksustatava tulu hulka ja neid tulnuks maksustada vastavalt tavapärastele Gibraltari maksueeskirjadele.

(163)

Nagu põhjenduses 77 juba märgitud, peab meetme kvalifitseerimiseks riigiabina esiteks olema tegemist riigi sekkumisega või sekkumisega riigi ressursside kaudu, teiseks peab see sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust, kolmandaks peab see andma ettevõtjale valikulise eelise ning neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (83).

(164)

Mis puudutab riigi sekkumist või sekkumist riigi ressursside kaudu, siis vaidlustatud maksualased eelotsused väljastas Gibraltari maksuhaldur, kes on osa Gibraltari valitsusest. Eelotsused tähendasid maksuhalduri nõustumist teatava maksustamislahendusega. Nende eelotsuste alusel määrasid eelotsuse saajad kindlaks oma tulumaksukohustuse Gibraltaril (iga maksustamisaasta kohta). Kui eelotsuse saaja oli kohustatud esitama maksudeklaratsiooni, (84) kasutas ta hiljem eelotsust oma deklaratsioonide täitmiseks ja Gibraltari maksuhaldur nõustus, et need deklaratsioonid kajastavad eelotsuse saaja kohustust maksta Gibraltaril äriühingu tulumaksu. Kui eelotsuse saaja ei olnud kohustatud esitama maksudeklaratsiooni, kuna eelotsuse põhjal puudus tal maksustatav tulu, siis maksukohustust ei tekkinudki. Seega on vaidlusaluste eelotsuste alusel võimaldatud maksusoodustused seostatavad Gibraltariga.

(165)

Seoses meetmete rahastamisega riigi ressursside kaudu on Euroopa Kohus korduvalt kinnitanud, et meede, millega ametiasutused annavad teatavatele ettevõtjatele maksueelise, mis ei too küll kaasa riigi ressursside ülekandmist, ent asetab need ettevõtjad soodsamasse rahalisse olukorda kui teised maksukohustuslased, kujutab endast riigiabi (85). Käesoleval juhul kinnitavad vaidlusalused eelotsused, et asjakohane osa Madalmaade usaldusühingute teenitud litsentsitasudest ja intressituludest ei ole maksustatav nende Gibraltari residentidest äriühingute tasandil, kellel on usaldusühingutes osalus. Seetõttu võib öelda, et vaidlustatud eelotsuste kohane maksustamislahendus vähendab nende eelotsuste saajate äriühingu tulumaksu tasumise kohustust Gibraltaril ja seega vähendab riigi ressursse. Selle põhjuseks on asjaolu, et vaidlusaluste eelotsuste tulemusel rakendatud maksuvabastuse tõttu jäi saamata maksutulu, mida Gibraltar maksuvabastuse puudumisel oleks võinud teenida (86). Seega rahastati meedet riigi ressurssidest.

(166)

Seoses mõjuga kaubandusele tuleb märkida, et need viis äriühingut, kes vaidlustatud eelotsustest kasu said, kuuluvad hargmaistesse kontsernidesse, mis tegutsevad eri turgudel mitmes liikmesriigis, nii et igasugune neile antav abi võib kahjustada Euroopa Liidu siseturgu. Samamoodi on Gibraltar asjaomastele hargmaistesse kontsernidesse kuuluvatele äriühingutele soodsat maksustamislahendust võimaldades potentsiaalselt vähendanud investeeringuid liikmesriikidesse, kes ei saa või ei taha pakkuda sama soodsat maksustamislahendust. Kuna vaidlustatud eelotsustega tugevdatakse neist kasu saanud äriühingute konkurentsivõimet võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad Euroopa Liidu siseturul, tuleb otsustada, et need eelotsused võivad mõjutada Euroopa Liidu siseturgu (87).

(167)

Mis puudutab konkurentsi kahjustamist, siis riigi võetud meedet käsitletakse meetmena, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, kui see võib parandada meetmest kasu saaja konkurentsiolukorda võrreldes konkureerivate ettevõtjatega (88).

(168)

Ühendkuningriigi ametiasutuste väitel puuduvad tõendid selle kohta, et mõni maksualane eelotsus kahjustas konkurentsi. Nende arvates võib meede kahjustada konkurentsi ainult sektoris, kus seda rakendatakse, või mõnes sellega tihedalt seotud sektoris. Menetluse laiendamise otsusest sellist konkurentsi kahjustamist ei nähtu, kuna maksualaseid eelotsuseid kohaldatakse paljudes eri sektorites.

(169)

Uurimine näitas, et viiest vaidlusalusest eelotsusest kasu saanud äriühingud tegutsevad mitmes liikmesriigis ja ka kolmandates riikides ülemaailmsetel turgudel, mis hõlmavad näiteks lastetoite, tegevjuhtide töövahendust ning tarbekeemiatooteid ja tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud keemiatooteid. Kõigil neil turgudel konkureerivad nad teiste ettevõtjatega. Vaidlustatud eelotsuste alusel võimaldatud maksustamislahendus vabastab need eelotsuse saajad maksukohustusest, mida nad vastasel juhul oleksid pidanud oma tavapärase tegevuse igapäevasel korraldamisel kandma. Seetõttu tuleks vaidlustatud eelotsuste alusel antud abi pidada (potentsiaalselt) konkurentsi kahjustavaks, kuna see tugevdab abisaajate finantsseisundit turgudel, kus nad tegutsevad. Vabastades abisaajad maksukohustusest, mida nad muidu oleksid pidanud kandma ja mida konkureerivad ettevõtjad peavad kandma, vabastas vaidlusaluste eelotsustega võimaldatud maksustamislahendus ressursid, mida need äriühingud võisid kasutada näiteks oma äritegevusse investeerimiseks, täiendavate investeeringute tegemiseks või aktsionäridele tehtavate väljamaksete suurendamiseks, ja seega kahjustas konkurentsi turgudel, kus need äriühingud tegutsevad. Seega on kõnealusel juhul täidetud ka neljas riigiabiks liigitamise tingimus.

(170)

Mis puudutab kolmandat riigiabiks liigitamise tingimust (valikulise eelise olemasolu), siis tuleb meenutada, et eelotsuse ülesanne on anda eelnev kinnitus selle kohta, kuidas tavapärast maksustamissüsteemi antud juhtumi puhul kohaldatakse, arvestades selle konkreetseid asjaolusid. Ent nagu iga maksumeede, peab ka eelotsusega võimaldatav maksustamislahendus olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Põhjenduses 127 juba selgitati, et kui eelotsusega kinnitatakse maksustamislahendust, mis ei peegelda seda, mis tuleneks tavapärase maksustamissüsteemi tavalisest kohaldamisest, ja seejuures ei esitata põhjendusi, annab meede selle saajale valikulise eelise, kuivõrd maksustamislahendus parandab liikmesriigis asjaomase ettevõtja finantsseisundit võrreldes teiste sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjatega, pidades silmas maksustamissüsteemi eesmärki.

(171)

Kui riigi võetud meede parandab ettevõtja finantsseisundit, kujutab see endast eelist aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (89). Eelise olemasolu tuvastamiseks tuleb arvesse võtta meetme enda mõju (90). Maksumeetmete puhul võidakse eelis anda ettevõtja maksukoormuse eri moel vähendamiste kaudu, eelkõige maksustatava tulu või tasumisele kuuluva maksusumma vähendamisega (91).

(172)

Vaidlustatud eelotsustega, mis väljastati 2011. või 2012. aastal, kinnitati, et litsentsitasudest saadud tulu ja passiivne intressitulu, mida Gibraltari äriühingud teenisid seoses oma osalustega Madalmaade usaldusühingutes, ei ole 2010. aasta tulumaksuseaduse alusel maksustatav. Kuna maksustamislahendusega määrati kindlaks nende äriühingute tulumaksukohustus Gibraltaril vaidlustatud eelotsustega hõlmatud perioodil, (92) võis see anda valikulise eelise.

(173)

Aluslepingu artikli 107 lõige 1 keelab vaid abi, mis „soodusta[b] teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, st meetmed, mis annavad valikulise eelise (93). Nagu märgiti põhjenduses 86, tuleb valikulisuse hindamiseks määrata kindlaks võrdlusraamistik ja sellest tehtud erand, mis ei ole põhjendatav maksustamissüsteemi loogikaga.

(174)

Seega tuleb valikulise eelise olemasolu analüüsi alustada liikmesriigis või antud juhul ülemereterritooriumil kohaldatava võrdlussüsteemi kindlakstegemisega. Seejärel on vaja kindlaks teha, kas meetme näol on tegemist võrdlussüsteemist tehtud erandiga, mille tulemuseks on soodsam maksustamislahendus võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras, võttes arvesse süsteemi eesmärke (prima facie valikulisus) (94). Maksumeede, mille näol on tegemist võrdlussüsteemist tehtud erandiga, võib olla ikkagi põhjendatud, kui liikmesriik suudab tõendada, et meede tuleneb otseselt riigi maksusüsteemi aluspõhimõtetest või suunistest (95). Sellisel juhul ei ole maksumeede valikuline.

(175)

Nagu selgitati põhjenduses 89, koosneb võrdlussüsteem järjepidevast reeglite kogumist, mida kohaldatakse üldistel alustel ja objektiivsete kriteeriumide põhjal kõikide ettevõtjate suhtes, kes kuuluvad süsteemi eesmärgiga määratletud reguleerimisalasse.

(176)

Nagu märgiti juba põhjenduses 90, on Gibraltaril äriühingu tulumaksu eeskirjade kohaldamise puhul võrdlussüsteemiks 2010. aasta tulumaksuseadus, mille eesmärk on koguda maksutulu maksumaksjatelt, kelle tulu on saadud või teenitud Gibraltaril. Võrdlussüsteemi kirjeldatakse üksikasjalikumalt punktis 7.1.3.1.

(177)

2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 16 lõikes 1 on sätestatud, et äriühingu arvestusperioodi maksustatav kasum või tulu on äriühingu poolt Gibraltaril selle arvestusperioodi jooksul teenitud kogu kasum või tulu, kui 2010. aasta tulumaksuseaduse teistest sätetest ei tulene teisiti. Üldise õiguse eeskirjadest (96) tuleneb, et usaldusühingust (mille üheks osanikuks on Gibraltari äriühing) saadud kasumi või tulu puhul tuleb arvesse võtta usaldusühingu kasumi või tulu osa, millele Gibraltari äriühingul on õigus, ning hinnata seda kasumit või tulu vastavalt 2010. aasta tulumaksuseaduse sätetele, nagu oleks selle osa puhul tegemist Gibraltari äriühingu enda kasumi või tuluga.

(178)

Teiseks tuleb kindlaks teha, kas meede kujutab endast erandit võrdlussüsteemi eeskirjade tavapärasest kohaldamisest, soosides teatavaid ettevõtjaid, kes on võrdlussüsteemi olemuslikku eesmärki arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras nagu teised ettevõtjad.

(179)

Oma märkustes menetluse laiendamise otsuse kohta väitis Gibraltari raamatupidajate ühing, et suurem osa selles otsuses loetletud eelotsustest väljastati ajal, mil passiivne intressitulu ei olnud 2010. aasta tulumaksuseaduse kohaselt maksustatav, ja seetõttu ei saanud enamikust eelotsustest tuleneda maksustatavat intressitulu.

(180)

Nagu selgitati juba põhjenduses 156, olid eelotsused nende väljastamise ajal tõepoolest kohaldatavate maksuõigusnormidega kooskõlas, kuna kohaldatavad maksuõigusnormid ei näinud ette litsentsitasude ja passiivse intressitulu maksustamist.

(181)

Sellegipoolest, nagu tehti kindlaks käesoleva otsuse 7. jaos, kujutas see Gibraltari õigusaktist tehtud erand endast riigiabikava. Seetõttu kinnitab Gibraltari raamatupidajate ühingu esitatud argument, et neis eelotsustes esitatud maksustamislahendus oli riigiabi. Kui abikava rakendatakse üksikjuhtudel, on tegemist individuaalse abi meetmetega.

(182)

Võimaldades eelotsuste saajatel ka pärast intresside ja litsentsitasude osas 2013. aastal tehtud muudatuste jõustumist eelotsustest jätkuvalt kasu saada, pikendas Gibraltari maksuhaldur viie juhtumi puhul selle kava olemasolu. Lisaks ei täitnud ta isegi siseriiklikke õigusnorme. Selle soodsa maksustamislahenduse pikendamine on selgelt erand tavapärasest maksustamissüsteemist.

(183)

Mis puudutab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 (2010. aasta tulumaksuseaduse jõustumine) kuni passiivse intressitulu ja litsentsitasude osas tehtud muudatuste jõustumisele eelneva päevani (vastavalt 30. juuni 2013 ja 31. detsember 2013), siis see osa eelotsustest, mis puudutas passiivse intressitulu ja litsentsitasude maksuvabastust, üksnes kinnitas tollal kohaldatavate maksuõigusnormide kohaldamist, (97) st et see tulu ei kuulunud Gibraltaril maksustamisele. Seetõttu tuleks asjaomaste eelotsuste alusel võimaldatud maksuvabastust (2013. aasta muudatustele eelnenud perioodi jooksul) pidada 7. jaos määratletud riigiabi osaks.

(184)

Alates 1. juulist 2013 ja 1. jaanuarist 2014 kuuluvad vastavalt passiivne intressitulu ja litsentsitasud Gibraltaril maksustatava tulu hulka (98). Seega ei peegeldanud viiele Gibraltari äriühingule võimaldatud maksuvabastus seoses nende osaga Madalmaade usaldusühingute teenitud tulust tavapärase maksustamissüsteemi tavalist kohaldamist. Eelotsuste jätkuv kohaldamine ka pärast nende muudatuste jõustumist, millega intressid ja litsentsitasud hõlmati maksustamissüsteemiga, ja isegi pärast Gibraltari maksuhalduri poolt 2015. aastal läbi viidud kontrollimist eesmärgiga hinnata, kas asjaomaste äriühingute käsitamine maksustamisel oli kohaldatavate maksueeskirjadega kooskõlas, andis neile viiele äriühingule valikulise eelise.

(185)

Seda järeldust ei muudaks ka see, kui nimetatud maksuvabastused oleksid tulenenud seaduse ebaõigest kohaldamisest maksuvabastuste võimaldamise eelmise korra faktilise jätkumise tõttu, mitte aga otseselt viiest kõnealusest eelotsusest, sest meetme mõju oleks sama.

(186)

Arvestades Gibraltari äriühingu tulumaksu süsteemi eesmärki (maksustada Gibraltaril saadud või teenitud tulu), on viis kõnealust äriühingut samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras nagu kõik teised äriühingutest maksumaksjad (kes saavad või teenivad tulu Gibraltaril), kes on kohustatud maksma Gibraltaril äriühingu tulumaksu. Vaidlustatud eelotsused puudutavad äriühinguid, kes said litsentsitasusid ja passiivset intressitulu, mis pärast asjaomaste seadusemuudatuste jõustumist oli nende kõigi puhul maksustatav (vastavalt intresside 100 000 naelsterlingi piirmäärale). Sellega seoses ei saa teha vahet teiste äriühingutega, kes said sama liiki tulu või muud liiki maksustatavat tulu (sealhulgas juhul, kui seda tulu saadi maksustamise mõttes läbipaistva struktuuri kaudu). Asjaolu, et tulu saadi Madalmaade usaldusühingutes omatavate osaluste kaudu, ei muuda seda järeldust, kuna Gibraltari maksueeskirjad, mis usaldusühingute maksustamist käsitlevate konkreetsete eeskirjade puudumisel tuginevad üldise õiguse põhimõtetele, näevad ette sellise tulu maksustamise Gibraltari äriühingutest osanike tasandil. Seega annab vaidlustatud eelotsustega kõnealusele viiele äriühingule võimaldatud maksustamislahendus neile eelise kõigi teiste äriühingutest maksumaksjate ees, kes said või teenisid Gibraltaril tulu, kusjuures viimati nimetatud äriühingud olid Gibraltari äriühingu tulumaksu eesmärki arvestades samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras.

(187)

Eeltoodut arvestades järeldab komisjon, et vaidlustatud eelotsuste alusel antud eelised on prima facie valikulised.

(188)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei hõlma riigiabi riiklikke meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine ja mis on seetõttu prima facie valikulised, kui selline erinev kohtlemine tuleneb maksustamissüsteemi olemusest ja loogikast (seda peab tõendama liikmesriik) (99).

(189)

Üldise maksustamissüsteemi kohaldamisest tehtav erand võib olla õigustatud maksustamissüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega juhul, kui asjaomane liikmesriik on võimeline tõendama, et meede tuleneb otseselt tema maksustamissüsteemi aluspõhimõtetest või suunistest või süsteemile omastest toimemehhanismidest, mis on vajalikud süsteemi toimimise ja tulemuslikkuse tagamiseks (100). Sellega seoses tuleb teha vahet konkreetse maksusüsteemi enda ja tema väliste eesmärkide ning teiseks nende eesmärkide saavutamiseks vajalike maksusüsteemile omaste mehhanismide vahel (101).

(190)

Niivõrd, kui Madalmaade usaldusühingutes osalust omava viie Gibraltari äriühingu käsitamine maksustamisel tuleneb käesoleva otsuse 7. jaos uuritud abikava rakendamisest, viitab komisjon selle jao osale, milles käsitletakse abikava kohta esitatud põhjendusi.

(191)

Ei Ühendkuningriik ega kolmandad isikud ei ole esitanud ühtki võimalikku põhjendust Madalmaade usaldusühingutes osalust omavale viiele Gibraltari äriühingule vaidlustatud eelotsustega võimaldatud soodsamale maksustamislahendusele. Komisjon meenutab sellega seoses, et sellise põhjenduse esitamine on liikmesriigi kohustus. Seega, kuna Ühendkuningriik ei ole ühtki põhjendust esitanud, ei jää komisjonil muud üle, kui järeldada, et vaidlusalustest eelotsustest kasu saanud viiele äriühingule võimaldatud maksusoodustust ei saa põhjendada Gibraltari äriühingu tulumaksu süsteemi olemuse ega üldise ülesehitusega.

(192)

Igatahes ei ole ka komisjonil õnnestunud tuvastada ühtki sellist asjaolu, mis võiks põhjendada nende viie äriühingu sooduskohtlemist ning mille puhul saaks otsustada, et see tuleneb otseselt võrdlussüsteemi olemuslikest või aluspõhimõtetest või suunistest või mis tuleneb süsteemile omastest mehhanismidest, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks ja tulemuslikkuse tagamiseks (102).

(193)

Lisaks tuleb tõdeda, et Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud põhjendus Madalmaade usaldusühingute teenitud tulu maksustamata jätmise kohta (st et 2010. aasta tulumaksuseadus ei sisalda konkreetset sätet, mis määratleks ja näeks ette, kuidas Madalmaade usaldusühingu Gibraltari osanikku tuleks maksustada) ei vasta kohaldatavatele Gibraltari maksueeskirjadele (ja kohaldatavatele üldise õiguse põhimõtetele) ning seda ei saa pidada põhjenduseks, mis tuleneb otseselt võrdlussüsteemi olemuslikest või aluspõhimõtetest või suunistest.

(194)

Niisiis ei saa viiele eelotsusest kasu saanud äriühingule võimaldatud maksusoodustust põhjendada süsteemi olemuse ja loogikaga.

(195)

Eeltoodut arvestades järeldab komisjon, et põhjenduses 160 loetletud viiele äriühingule vaidlustatud eelotsuste alusel antud maksusoodustused on oma olemuselt valikulised.

(196)

Kuna viie vaidlustatud eelotsuse alusel võimaldatud maksustamislahendus vastab kõigile aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, tuleb asuda seisukohale, et litsentsitasude ja intressitulu maksustamata jätmine viie eelotsuse saaja puhul (menetluse laiendamise otsuses loetletud 165 eelotsuse seas), kes said sellist tulu tänu osalusele Madalmaade usaldusühingutes, kujutab endast riigiabi nimetatud sätte tähenduses, lähtudes käesoleva otsuse 7. jaos esitatud hinnangust (seoses eelistega, mille probleemsete eelotsuste saajad said enne 2013. aasta seadusemuudatuste jõustumist) või 8. jaost (seoses 2013. aasta seadusemuudatuste jõustumise järel antud eelistega).

(197)

Komisjon märgib, et kõik need viis Gibraltari äriühingut, kes vaidlustatud eelotsustest kasu said, kuuluvad suurtesse hargmaistesse kontsernidesse. Lisaks märgib komisjon, et kontsernide struktuur, mis hõlmab Madalmaade usaldusühingut, Madalmaade osaühingut ja Gibraltari äriühingutest osanikke, nagu on kirjeldatud põhjenduses 153, toob kasu Gibraltari äriühingutest osanike omanikule („emaettevõtja“). Selle asemel, et intellektuaalomandit ise kasutada, paigutab emaettevõtja intellektuaalomandi keerukasse struktuuri (mis hõlmab Madalmaade äriühingut, Madalmaade usaldusühingut ja ühte või kahte Gibraltari valdusettevõtjat), mis võimaldab emaettevõtjal saada intellektuaalomandi kasutamisest kasumit ilma, et seda kasumist maksustataks. Arvestades Madalmaade usaldusühingu läbipaistvust (maksustamise mõttes) ja asjaolu, et Gibraltari äriühingute kogu tegevus seisneb Madalmaade usaldusühingus osaluse omamises, on intellektuaalomandi kasutamisest saadava maksustamata kasumi puhul lõplikuks kasusaajaks emaettevõtja.

(198)

Riigiabi eeskirjade kohaldamise seisukohast võib eri juriidilisi isikuid käsitleda ühe majandusüksusena. Sellist majandusüksust käsitletakse asjaomase äriühinguna, kes saab vaadeldavast abimeetmest kasu. Euroopa Kohus on sedastanud, et konkurentsiõiguses tähendab mõiste „ettevõtja“ majandusüksust [---], isegi kui õiguslikus mõttes koosneb see majandusüksus mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust (103). Et määrata kindlaks, kas mitu isikut moodustavad majandusüksuse, uurib Euroopa Kohus kontrollosaluse ning funktsionaalsete, majanduslike või orgaaniliste sidemete olemasolu (104). Käesoleval juhul loob emaettevõtja intellektuaalomandi kasutamise ja maksude optimeerimise eesmärgil Madalmaade ja Gibraltari isikutest koosneva struktuuri, mis on täielikult emaettevõtja kontrolli all. Seega moodustab kogu see struktuur, st Madalmaade osaühing, Madalmaade usaldusühing, Gibraltari äriühingutest osanikud ja emaettevõtja, ühe majandusüksuse ja kõiki selle osalisi tuleb pidada abimeetmest kasu saavateks ettevõtjateks.

(199)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et lisaks Madalmaade usaldusühingute Gibraltari äriühingutest osanikele, kes abist kasu said, on vaidlustatud eelotsuste alusel antud riigiabist aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kasu saanud ka Madalmaade osaühingud, Madalmaade usaldusühingud ja Gibraltari osanike emaettevõtjad.

(200)

Ühendkuningriigi ametiasutused, Gibraltar, Gibraltari raamatupidajate ühing ja kolmandad isikud, kes esindavad mõningaid menetluse laiendamise otsuses loetletud äriühinguid, väidavad, et menetluse laiendamise otsus põhineb eelotsuste väljastamise suhtes kohaldatava õigusraamistiku ebaõigel mõistmisel. Kuigi nad tunnistavad, et see vääritimõistmine on tingitud Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud ebaõigest teabest (ebaõige viide 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvile 42), leiavad Ühendkuningriigi ametiasutused ja Gibraltar, et komisjon eeldas just selle ebaõige teabe tõttu, et alates 2010. aastast väljastatud maksualaseid eelotsuseid võib pidada „uueks abiks“.

(201)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et alles pärast menetluse laiendamise otsuse vastuvõtmist teatasid Ühendkuningriik ja Gibraltar komisjonile, et maksualaste eelotsuste väljastamine põhineb 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvil 2. Kuna paragrahv 2 ei anna volinikule sõnaselgelt eelotsuste väljastamise pädevust, ei olnud komisjoni jaoks ilmne, et see pädevus tuleneb 2010. aasta tulumaksuseaduse rakendamise haldamise üldisest pädevusest, mis on sätestatud samas sättes.

(202)

Teiseks on komisjoni arvates antud juhul uurimismenetluse seisukohast ebaoluline, kas maksualaste eelotsuste väljastamine põhines 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvil 42 või Gibraltari maksuvoliniku üldisel tulumaksuseaduse rakendamise haldamise pädevusel. Komisjoni otsuses määratleti selgelt maksualaste eelotsuste väljastamise tava ja need 165 individuaalset eelotsust, millega komisjoni otsus oli seotud. Seega ei saanud viide (2010. aasta) tulumaksuseaduse paragrahvile 42 eksitada ühtki huvitatud isikut meetmete osas, mida ametliku uurimismenetluse käigus uuritakse.

(203)

Veelgi olulisem on see, et komisjoni otsuses ei tugineta asjaolule, et 1952. aasta tulumaksuseadus ei sisaldanud 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvile 42 vastavat sätet, eesmärgiga põhjendada järeldust, et maksualaste eelotsuste väljastamise tava ja 165 individuaalset eelotsust kujutasid endast „uut abi“.

(204)

Lisaks väidavad Ühendkuningriigi ametiasutused, et eelotsused on vaid osa järjepidevast tavast, mis sai alguse ammu enne Ühendkuningriigi liitumist Euroopa ühendustega 1973. aastal. See tava põhines 1952. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 3 lõikel 1, mis nüüd sisaldub peaaegu identsel kujul 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 2; viimased annavad tulumaksuvolinikule üldise pädevuse tagada Gibraltaril tulumaksu määramist ja sissenõudmist reguleerivate seaduste nõuetekohane rakendamine. Seetõttu on Ühendkuningriik seisukohal, et kui komisjon tuvastab riigiabi, siis on kindlasti tegemist „olemasoleva abiga“, mitte „uue abiga“. Lisaks põhines eelotsuste majanduslik, õiguslik ja rahaline mõju alati voliniku arusaamal kohaldatavast õigusest ning enne 2010. aastat tehtud eelotsused olid igas mõttes sisuliselt identsed pärast 2010. aasta tulumaksuseaduse jõustumist tehtud eelotsustega. Gibraltari ametiasutused ja Gibraltari raamatupidajate ühing esitasid samasugused märkused.

(205)

Ühendkuningriigi ja mõnede huvitatud isikute argumendid eeldavad, et menetluse laiendamise otsus on seotud maksualaste eelotsuste väljastamise tava kui sellisega. Komisjon ei nõustu selle eeldusega, kuna nimetatud otsuse sõnastusest nähtub, et see puudutab aastatel 2011–2013 välja antud 165 eelotsust, mis on loetletud otsuse lisas, ja 2010. aasta tulumaksuseaduse kohast maksualaste eelotsuste väljastamise tava, millele need eelotsused osutavad. Menetluse laiendamise otsuses tegi komisjon esialgse järelduse, et eelotsuste näol oli tegemist riigiabiga, kuna i) nende väljastamisega seoses ei olnud kehtestatud Gibraltari maksuhalduri poolt teabe nõudmise korda ja ii) Gibraltari maksuhaldur hoidus äriühingute maksukohustuste põhjalikust hindamisest, kasutades oma kaalutlusõigust. Komisjon asus ka esialgsele seisukohale, et mõnel juhul oli Gibraltari maksuhaldur teinud eelotsuse, mis oli kohaldatavate maksuõigusnormidega vastuolus.

(206)

Selleks et veenvalt väita, et kõnealuse tava näol oli tegemist „olemasoleva abiga“, peaksid Ühendkuningriigi ametiasutused või huvitatud isikud tõendama, et enne 1. jaanuari 1973 oli olemas maksualaste eelotsuste väljastamise tava, mis faktiliselt kujutas endast abikava, ja et nende eelotsustega võidi 1952. aasta tulumaksuseadust valesti kohaldada. Ühendkuningriigi ametiasutused ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et niisugune tava eksisteeris enne Ühendkuningriigi ühinemist.

(207)

Seega isegi juhul, kui ühinemiseelsed eelotsused põhinesid Gibraltari voliniku üldisel tulumaksuseaduse rakendamise haldamisel pädevusel, mis on eksisteerinud alates 1953. aastast, ei ole need ilmselgelt osa menetluse laiendamise otsuses kirjeldatud meetmetest. Sellega seoses tuleb rõhutada, et õigusraamistik, mille alusel abi anti (2010. aasta tulumaksuseadus), erineb oluliselt 1952. aasta tulumaksuseadusest. Muudatused hõlmavad passiivse tulu maksustamata jätmist 2010. aasta tulumaksuseaduse alusel ning maksust vabastatud äriühingute ja kvalifitseeruvate äriühingute kasuks 1952. aasta tulumaksuseaduse alusel võetud meetmete kehtetuks tunnistamist.

(208)

Riigiabi loetakse siseturuga kokkusobivaks, kui see kuulub ükskõik millisesse aluslepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud kategooriasse, ja seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui komisjon leiab, et see kuulub ükskõik millisesse aluslepingu artikli 107 lõikes 3 nimetatud kategooriasse. Samas on riigiabi andval liikmesriigil kohustus tõendada, et abi on aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 alusel siseturuga kokkusobiv.

(209)

Ühendkuningriik ei ole esitanud ühtki nende sätetega seotud alust, mis kinnitaks vaidlusaluste eelotsuste alusel antud abi siseturuga kokkusobivust. Ka kolmandad isikud ei ole ühtki sellist alust esitanud.

(210)

Veelgi enam – kuna vaidlustatud eelotsuste alusel võimaldatud maksustamislahendus vabastas asjaomased äriühingud maksukohustusest, mida nad vastasel juhul oleksid pidanud oma tavapärase tegevuse igapäevasel korraldamisel kandma, kujutab vaidlustatud eelotsuste alusel antud abi endast tegevusabi. Üldjuhul ei loeta sellist abi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, sest see ei soodusta teatud majandustegevuse või majanduspiirkondade arengut. Pealegi ei ole kõnealused maksusoodustused ajaliselt piiratud, järk-järgult vähenevad ega proportsionaalsed sellega, mis on vajalik konkreetse turutõrke kõrvaldamiseks või üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks asjaomastes piirkondades. Seetõttu ei saa neid pidada siseturuga kokkusobivaks.

(211)

Järelikult on Gibraltari maksuhalduri poolt viiele asjaomasele äriühingule antud riigiabi siseturuga kokkusobimatu.

(212)

Menetluse laiendamise otsuses ei väljendanud komisjon kahtlust mitte ainult nimetatud otsuse lisas loetletud 165 individuaalse eelotsuse suhtes, vaid ka 2010. aasta tulumaksuseaduse kohase maksualaste eelotsuste väljastamise tava suhtes üldisemalt. Nimelt näis talle, et Gibraltari maksuhaldur on 2010. aasta tulumaksuseaduse sätteid korduvalt ebaõigesti kohaldanud. Sellega seoses väljendas komisjon esialgset seisukohta, et nimetatud 165 eelotsust ja Gibraltari maksualaste eelotsuste väljastamise tava kujutavad endast riigiabimeetmeid aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning väljendas kahtlust nende kokkusobivuse suhtes siseturuga.

(213)

Kuigi komisjoni kahtlused olid ametliku uurimismenetluse algatamise ajal õigustatud, tuleb märkida, et punktides 8.3.1 ja 8.3.2 nimetatud järeldused ei ole piisavad selleks, et tõendada Gibraltari abikava, mis põhineb maksualaste eelotsuste väljastamisel. Need järeldused ei viita 2010. aasta tulumaksuseaduse korduvale väärale kohaldamisele maksualaste eelotsuste väljastamise kaudu.

(214)

Lisaks vähendavad Gibraltari kehtestatud seadusandlikud ja regulatiivsed muudatused seoses eelotsuste väljastamise menetlusega, territoriaalsuse põhimõttega ja kuritarvituste tõkestamist käsitleva sättega (vt käesoleva otsuse 11. jagu) Gibraltari maksuhalduri kaalutlusõigust eelotsuste väljastamisel ja äriühingu tulumaksu käsitlevate eeskirjade täitmise tagamisel.

(215)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et käesolevas asjas uuritud maksualaste eelotsuste väljastamise tava ei osuta abikava olemasolule.

(216)

Aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt on liikmesriigid kohustatud komisjonile teatama kõikidest abi andmise kavatsustest (teatamiskohustus) ja nad ei tohi rakendada kavandatavaid abimeetmeid enne, kui komisjon on teinud selle kohta lõpliku otsuse (rakendamiskeeld).

(217)

Komisjon märgib, et Ühendkuningriik ei teavitanud komisjoni kavatsusest vabastada passiivne intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksust ega vaidlustatud eelotsustest; samuti ei pidanud ta kinni aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud rakendamiskeelust. Seega on passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastus, mis tulenes 2010. aasta tulumaksuseadusest, ja vaidlustatud eelotsuste alusel võimaldatud maksustamislahendus määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti f kohaselt ebaseaduslik abi, mida anti aluslepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes.

(218)

Vastavalt aluslepingule ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale peab komisjon otsustama, et asjaomane liikmesriik on kohustatud abi andmise lõpetama või seda muutma, kui on leitud, et abi on siseturuga kokkusobimatu (105). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (106).

(219)

Euroopa Kohus on leidnud, et kõnealune eesmärk saavutatakse, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega kaotanud eelised, mis tal turul konkurentide ees olid, ja on taastatud abi andmisele eelnenud olukord (107).

(220)

Kooskõlas kohtupraktikaga on menetlusmääruse artikli 16 lõikes 1 sätestatud, et „kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(221)

Võttes arvesse, et kõnealuste meetmete rakendamisel rikuti aluslepingu artikli 108 lõiget 3 ning need kujutavad endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abi, tuleks liikmesriiki seega kohustada nõudma see abi tagasi, et taastada enne abi andmist turul valitsenud olukord. Abi tuleks tagasi nõuda alates kuupäevast, mil abisaaja sai eelise, st alates ajast, mil abi anti abisaaja käsutusse, kuni tegeliku tagasimaksmiseni ning abisaajal tuleb tasuda abisumma pealt intressi kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni.

(222)

Liidu õiguse ükski säte ei nõua komisjonilt, et ta siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagastamist määrates fikseeriks tagastatava abi täpse summa. Piisab sellest, kui komisjoni otsus sisaldab andmeid, mis võimaldavad otsuse adressaadil iseseisvalt ja ülemääraste raskusteta selle summa määratleda (108).

(223)

Maksumeetmete vormis antud ebaseadusliku riigiabi puhul tuleks tagasinõutava summa arvutamiseks võrrelda tegelikult makstud maksusummat summaga, mis oleks tulnud maksta soodsama maksustamislahenduse puudumisel.

(224)

Selleks, et antud juhul arvutada välja maksusumma, mis tulnuks maksta soodsama maksustamislahenduse puudumisel, peaksid Ühendkuningriigi ametiasutused uuesti hindama kõnealustest meetmetest kasu saanud isikute maksukohustust iga maksustamisaasta kohta, mil nad neist meetmetest kasu said.

(225)

Individuaalne abi tuleks lugeda abisaaja käsutusse antuks päeval, mil saamata jäänud maks oleks kõnealuste meetmete puudumise korral kuulunud tasumisele (iga maksustamisaasta puhul).

(226)

Konkreetsel maksustamisaastal saamata jäänud maksu summa tuleks arvutada järgmiselt:

(227)

Passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse kaudu antud abiga seoses on Ühendkuningriik ja Gibraltari ametiasutused väitnud, et sissenõudmine on praktilistel põhjustel tõenäoliselt võimatu tulenevalt kõnealuste äriühingute rahaliste vahendite mobiilsusest ja rahvusvahelise õiguse põhimõttest, et ühe riigi kohtud ei saa võtta vastu ega kohustada täitma maksunõudeid teise riigi nimel. Samas ei ole Ühendkuningriik ega Gibraltari ametiasutused esitanud mingeid tõendeid konkreetsete praktiliste raskuste kohta, mis võimaldaksid järeldada, et abi tagasinõudmine on täiesti võimatu. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et täitmise täieliku võimatuse tingimus ei ole täidetud, kui liikmesriik ainult teavitab komisjoni kõnealuse otsuse elluviimisel esinevatest õiguslikest, poliitilistest või praktilistest raskustest, ilma et ta reaalselt võtaks meetmeid asjaomastelt ettevõtjatelt abi tagasinõudmiseks ning pakkumata komisjonile välja otsuse elluviimise alternatiivseid viise, mis võimaldaksid raskused ületada (109). Seetõttu teeb komisjon järelduse, et Ühendkuningriik ja Gibraltari ametiasutused ei ole tõendanud maksuvabastuse kaudu antud abi tagasinõudmise täielikku võimatust.

(228)

Maks, mis jäi passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse tõttu saamata ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni päevani, mis eelnes nende seadusemuudatuste jõustumisele, millega passiivne intressitulu ja litsentsitasud hõlmati maksustamissüsteemiga, tuleks sisse nõuda niivõrd, kui see tulu saadi või teeniti Gibraltaril (110).

(229)

Nagu selgitati põhjenduses 82, loetakse Gibraltari äriühingule litsentsitasudest laekunud tulu olevat saadud ja teenitud Gibraltaril. Seetõttu tuleks Ühendkuningriigi ametiasutustel nõuda sisse maks, mis jäi tasumata Gibraltari äriühingutel, kes said litsentsitasudest tulu ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013.

(230)

Mis puudutab Gibraltari äriühingute poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2013 saadud passiivset intressitulu, siis selleks, et teha kindlaks, kas seda tulu saadi või teeniti Gibraltaril, peavad Ühendkuningriigi ametiasutused rakendama põhjenduses 82 kirjeldatud „laenu asukoha“ reeglit kooskõlas territoriaalsuse põhimõttega.

(231)

Kui Ühendkuningriigi ametiasutused jõuavad järeldusele, et passiivset intressitulu saadi või teeniti Gibraltaril, tuleks asjaomaselt äriühingult sisse nõuda maks, mis jäi saamata selle tulu maksustamata jätmise tõttu.

(232)

Ühendkuningriigi ametiasutustel tuleks kaotada tava, mille kohaselt ei maksustata põhjenduses 160 nimetatud Gibraltari äriühingute osa litsentsitasudest saadud tulust ja passiivsest intressitulust, mida teenisid Madalmaade usaldusühingud, milles neil äriühingutel on osalus.

(233)

Lisaks tuleks Ühendkuningriigi ametiasutustel nõuda sisse maks, mis neil viiel Gibraltari äriühingul jäi tasumata seoses asjaoluga, et nende osa asjaomaste Madalmaade usaldusühingute teenitud litsentsitasudest ja passiivsest intressitulust ei maksustatud.

(234)

Sisse tuleks nõuda maks, mis on jäänud saamata ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni kuupäevani, mil Ühendkuningriigi ametiasutused tühistavad tava, mille kohaselt ei maksustata Gibraltari äriühingute tulu, mis tuleneb nende osalusest Madalmaade usaldusühingutes, nagu on osutatud põhjenduses 232.

(235)

Mis puudutab litsentsitasudest saadud tulu, mida Gibraltari äriühingud said tulenevalt oma osalusest Madalmaade usaldusühingutes, siis Ühendkuningriigi ametiasutused peaksid nõudma sisse summad, mis vastavad selle tuluga seoses kogu eelmises põhjenduses määratletud ajavahemikul saamata jäänud maksule.

(236)

Mis puudutab passiivset intressitulu, mida Gibraltari äriühingud said tulenevalt oma osalusest Madalmaade usaldusühingutes, siis abi tuleks neilt Gibraltari äriühingutelt tagasi nõuda järgmiselt:

(237)

Punkti 8.3.2 põhjendustes esitatud tähelepanekuid silmas pidades leiab komisjon, et Ühendkuningriik peaks Gibraltari äriühingutele antud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu esmalt tagasi nõudma neilt Gibraltari äriühingutelt. Kui abi täielikku summat ei ole võimalik tagasi nõuda asjaomaselt Gibraltari äriühingult, peaks Ühendkuningriik nõudma ülejäänud abisumma tagasi teistelt isikutelt, kes moodustavad selle Gibraltari äriühinguga ühise majandusüksuse, st asjaomaselt Madalmaade osaühingult, Madalmaade usaldusühingult või Gibraltari äriühingu emaettevõtjalt, et abi tagasinõudmise kaudu tagada antud eelise kaotamine ja turul varem valitsenud olukorra taastumine.

(238)

Kuigi enamikel juhtudel ei olnud ametliku menetluse käigus uuritud maksualaste eelotsuste väljastamise näol tegemist riigiabiga, tõi komisjoni uurimine esile teatavad puudused Gibraltari maksustamissüsteemis, mida hargmaised äriühingud võivad maksude planeerimise eesmärgil ära kasutada. Eelkõige avastati uurimise käigus, et Gibraltaril kasutatav territoriaalne maksustamissüsteem võib luua võimalusi piiriüleseks maksude planeerimiseks (mille puhul esineb märkimisväärne oht, et asjaomaste äriühingute kasum jääb maksustamata nii Gibraltaril kui ka riikides, kus tegevust tegelikult ellu viiakse). Lisaks ilmnes, et territoriaalne süsteem võib anda maksuhaldurile liiga suure kaalutlusõiguse, kui puuduvad selged suunised selle kohta, kuidas territoriaalsuse põhimõtet tuleks praktikas rakendada.

(239)

Peale selle tõi uurimine esile mõned maksualaste eelotsuste väljastamise puudused, eelkõige asjaolu, et puudub kindel kord, mis näeks ette selged nõuded nii eelotsuse taotlejale kui ka maksuhaldurile, ning puudub ka piisav eel- ja järelkontrollimenetlus.

(240)

Puudusi tuvastati ka 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvis 40 sisalduva üldise kuritarvituste vastase sätte puhul, mis hõlmab eeskirju siirdehindade kohta, kuna selle sätte kohaldamine sõltub „kunstliku kokkuleppe“ olemasolust.

(241)

Ükski neist puudustest ei ole iseenesest riigiabi. Kuid puuduste ületamiseks sobivate meetmete puudumise korral võib maksuhalduril olla eeskirjade täitmise tagamisel ülemäärane kaalutlusõigus, mis võib suurendada riigiabi andmise ohtu. Lisaks oli neil puudustel oma osa kahtlustes, mida komisjon väljendas menetluse laiendamise otsuses.

(242)

Nende puuduste kõrvaldamiseks on Gibraltari valitsus nõustunud kehtestama seadusandlikke ja regulatiivseid muudatusi seoses oma maksualaste eelotsuste väljastamise tavaga, territoriaalsuse põhimõttega ja kuritarvituste vastaste/siirdehindade eeskirjadega. Komisjoni arvates on 2018. aasta oktoobris vastu võetud muudatused suur samm edasi, mis aitab parandada läbipaistvust ja vähendada kaalutlusõigust Gibraltari tulumaksueeskirjade kohaldamisel.

(243)

25. oktoobril 2018 vastu võetud ja avaldatud muudatused võib kokku võtta järgmiselt:

(244)

Lõpetuseks on oluline märkida, et Gibraltar võttis vastu 2010. aasta tulumaksuseaduse paragrahvi 29 muudatuse, (114) millega nõutakse, et kõik Gibraltaril registreeritud äriühingud esitaksid maksudeklaratsiooni, olenemata sellest, kas nad saavad ja teenivad tulu Gibraltaril ning kas nad taotlevad maksualast eelotsust või mitte. Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2016.

(245)

Komisjon leiab, et Ühendkuningriik on Gibraltaril ebaseaduslikult rakendanud passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastuse kava, rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3. Komisjon leiab ka, et see kava on riigiabi, mis on aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses siseturuga kokkusobimatu.

(246)

Komisjon on seisukohal, et maksustamislahenduse näol, mida Gibraltari valitsus maksualaste eelotsuste alusel võimaldas viiele Gibraltari äriühingule, kellel on osalus Madalmaade usaldusühingutes (Commanditaire Vennootschappen), mis said tulu litsentsitasudest ja passiivset intressitulu, oli tegemist individuaalse riigiabi meetmega, mida rakendati ebaseaduslikult, rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3, ja mis on aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses siseturuga kokkusobimatud.

(247)

Ühendkuningriiki tuleks menetlusmääruse artikli 16 alusel kohustada nõudma see riigiabi abisaajatelt tagasi. Ühendkuningriik peaks samuti tagama, et edaspidi ei anta neile abisaajatele ega nendega samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele täiendavat abi, mis tuleneb passiivse intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu maksuvabastusest või vaidlustatud eelotsustes kirjeldatud maksustamislahendusest.

(248)

Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma et see mõjutaks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat otsust üksnes niikaua, kuni Ühendkuningriik lakkab olemast liikmesriik,