„1. liide

Teoreetiliste teadmiste arvestamine

TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE SAMA VÕI MUU ÕHUSÕIDUKILIIGI PUHUL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED

1.   (LAPL), erapiloodiluba (PPL), õhupalli piloodi luba (BPL) ja purilennuki piloodi luba (SPL)

1.1.   Kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

1.2.   Ilma et see piiraks alapunkti 1.1. sätete kohaldamist, peavad muu õhusõidukiliigi piloodiloa omanikud kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmiseks läbima teooriaõppe ning sooritama vastava taseme teooriaeksami järgmistes valdkondades:

—	aerodünaamika alused;

—	käitamisprotseduurid;

—	lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

—	üldteadmised õhusõidukitest ning

—	navigeerimine.

1.3.   Erapiloodiloa ja õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmisel loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikel täielikult täidetuks nii teooriaõppe nõuded kui ka eksaminõuded.

1.4.   Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peavad taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2.

2.   Ametipiloodi luba

2.1.   Muu õhusõidukiliigi ametipiloodi luba omavad ametipiloodiloa taotlejad peavad olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide ametipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele.

2.2.   Taotlejad peavad asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas lisas (FCL osa) sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:

021 – üldteadmised õhusõidukitest: konstruktsioon ja süsteemid, elektrisüsteemid, jõuseadmed ja avariivarustus;

022 – üldteadmised õhusõidukitest: lennuinstrumendid;

032/034 – vastavalt vajadusele lennuki või kopteri suutlikkusnäitajad;

070 – käitamisprotseduurid ja

080 – aerodünaamika alused.

2.3.   Ametipiloodiloa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke või saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded inimvõimete ja meteoroloogia vallas, välja arvatud juhul kui nad on läbinud käesoleva lisa (FCL osa) 6. liite Aa jao kohase instrumentaallennupädevusmärke koolituskursuse.

2.4.   Ametipiloodiloa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas.

3.   Liinipiloodi luba

3.1.   Muu õhusõidukiliigi liinilennukipiloodi luba omavad liinilennukipiloodi loa taotlejad peavad olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide liinilennukipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele.

3.2.   Taotlejad peavad asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas lisas (FCL osa) sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:

021 – üldteadmised õhusõidukitest: konstruktsioon ja süsteemid, elektrisüsteemid, jõuseadmed ja avariivarustus;

022 – üldteadmised õhusõidukitest: lennuinstrumendid;

032/034 – vastavalt vajadusele lennuki või kopteri suutlikkusnäitajad;

070 – käitamisprotseduurid ja

080 – aerodünaamika alused.

3.3.   Lennuki liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas.

3.4.   Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

—	lennundusõigus;

—	kopterite aerodünaamika alused ning

—

side.

3.5.   Lennuki liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevuse jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas.

3.6.   Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevuse jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

—	kopterite aerodünaamika alused ning

—

side.

4.   Instrumentaallennupädevus

4.1.   Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

—	inimvõimed;

—	meteoroloogia ning

—

side.

4.2.   Kopteri instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri liinipiloodiloa ja visuaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, tuleb sooritada eksam järgmistes valdkondades:

—	lennundusõigus;

—	lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine ning

—	raadionavigatsioon.

„9. liide

Teise piloodi loa, liinipiloodi loa, tüübi- ja klassipädevuste koolitus, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll ning instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontroll

A.   Üldist

1.   Lennueksamil osaleda soovijad peavad olema läbinud eksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta lennuõppe.

Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevuskoolitus viiakse läbi lennu täisimitaatoril (FFS) või lennutreeningseadme(te) (FSTD) ja FFSi kombinatsioonil. Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevusmärgete ning liinipiloodi ja teise piloodi lubade väljaandmiseks nõutavad lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse võimaluse korral läbi FFSil.

Ühepiloodiõhusõiduki ja kopteri klassi- ning tüübipädevuskoolitus, lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse läbi järgmiselt:

a)	vabal ja juurdepääsetaval FFSil või

b)	FSTD(de) ja õhusõiduki kombinatsioonil, kui FFS ei ole vaba või juurdepääsetav või

c)	lennukil, kui FSTD ei ole vaba või juurdepääsetav.

Kui koolitamisel, eksamineerimisel või kontrollimisel kasutatakse FSTDsid, lähtutakse nende sobivuse kontrollimisel kehtivast „Funktsionaalsete ja subjektiivsete katsete tabelist“ ning kehtivast „FSTD valideerimiskatsete tabelist“, mis on esitatud kasutatava treeningseadme puhul kohaldatavas peamises alusdokumendis. Arvesse võetakse kõiki seadme kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud piiranguid.

2.   Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

3.   Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi.

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

4.   Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega (OSD) ei ole ette nähtud teisiti, peavad lennuõppekava, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll olema kooskõlas käesoleva liitega. Selleks et arvestada varasemat kogemust samasugustel õhusõidukitüüpidel, võib lennuõppekava, lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli mahtu vähendada vastavalt käitussobivuse andmetele.

5.   Kui tegemist ei ole liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate lennueksamitega, võib arvestada ühiseid osi muude tüüpide või variantide lennueksamitest, milles piloodid on kvalifitseeritud, kui see on konkreetse õhusõiduki puhul ette nähtud käitussobivuse andmetega.

EKSAMI/KONTROLLI LÄBIVIIMINE

6.   Kontrollpiloot võib valida erinevate asjaomaste toimingute imitatsioone sisaldavate lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli skeemide vahel. Lennu täisimitaatoreid ja muid treeningseadmeid kasutatakse käesoleva liitega (FCL osa) ettenähtud viisil.

7.   Lennuoskuse tasemekontrolli käigus peab kontrollpiloot kontrollima, kas klassi- või tüübipädevusmärke omanikel on säilinud nõuetekohane teoreetiliste teadmiste tase.

8.   Kui taotlejad otsustavad lennueksami katkestada põhjustel, mida kontrollpiloot ei pea piisavateks, peavad taotlejad kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida kontrollpiloot peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad.

9.   Kontrollpiloot võib eksami käigus nõuda, et taotlejad kordaksid mis tahes manöövrit või toimingut ühe korra. Kontrollpiloot võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotlejate lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti.

10.   Taotlejad peavad õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita vastavalt vajadusele kas kapteni või teise piloodi ülesandeid. Ühepiloodilennu eksami puhul tuleb lähtuda eeldusest, et lennumeeskonnas teisi liikmeid ei ole.

11.   Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peavad taotlejad määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotlejad peavad kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, kaasa arvatud raadioseadmete kutsungid. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse, ning vajaduse korral lennumeeskonna koostöö raames. Taotlejad peavad välja arvutama stardi, lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule. Otsusekõrgused/kõrgused merepinnast, suhtelised laskumiskõrgused maapinnast/merepinnast ja lähenemise katkestamise punkt tuleb kontrollpiloodiga kokku leppida.

12.   Kontrollpiloot ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks.

MITMEPILOODIÕHUSÕIDUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, MITMEPILOODILENNUL KASUTATAVATE ÜHEPILOODILENNUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, TEISE PILOODI LOA JA LIINIPILOODILOA LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI ERINÕUDED

13.   Mitmepiloodiõhusõidukite või mitmepiloodilennul kasutatavate ühepiloodilennukite puhul tuleb lennueksam korraldada lennumeeskonnaga. Teise piloodina võib tegutseda teine taotleja või teise tüübipädevusega kvalifitseeritud piloot. Õhusõiduki kasutamisel on teine piloot kontrollpiloot või instruktor.

14.   Taotlejad peavad kõikides lennueksami osades tegutsema piloteerivate pilootidena, välja arvatud eri- ja hädaolukordade protseduuride puhul, kus nad võivad lennumeeskonna koostöö raames tegutseda piloteerivate või jälgivate pilootidena. Mitmepiloodiõhusõiduki esmase tüübipädevusmärke taotlejad või liinipiloodi loa taotlejad peavad samuti tõendama jälgiva piloodina tegutsemise oskust. Taotlejad võivad lennueksamiks valida vasaku või parema istme, kui valitud istmelt on võimalik sooritada kõiki eksami punkte.

15.   Liinipiloodi loa või mitmepiloodiõhusõiduki tüübipädevusmärke või ühepiloodilennuki kapteni ülesandeid hõlmava mitmepiloodilennu tüübipädevusmärke taotlejate puhul peab kontrollpiloot eraldi kontrollima järgmisi aspekte, olenemata sellest, kas taotlejad tegutsevad piloteerivate või jälgivate pilootidena:

a)	meeskonna koostöö juhtimine;

b)	õhusõiduki käitamisest üldise ülevaate säilitamine asjakohase järelevalve abil ning

c)	prioriteetide seadmine ja otsuste vastuvõtmine kooskõlas olukorraga seonduvate ohutusaspektide ja asjaomaste eeskirjade ja normidega, muu hulgas ka hädaolukorras.

16.   Instrumentaallennupädevust hõlmav eksam või kontroll tuleb läbi viia instrumentaallennureeglite kohaselt ja ärilise lennutranspordi keskkonda võimalikult täpselt imiteerides. Üks oluline kontrollitav element on taotleja suutlikkus planeerida ja sooritada lende tavapäraste briifingumaterjalide põhjal.

17.   Kui tüübipädevuskursus sisaldas vähem kui kaks tundi lennuõpet õhusõidukil, võib lennueksami viia läbi lennu täisimitaatoril (FFS) ning enne lennuõpet õhusõidukil.

Heakskiidetud lennuõpet viib läbi kvalifitseeritud instruktor, kelle tegevuse eest vastutab:

a)	sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või

b)	organisatsioon, millel on määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) kohaselt väljaantud lennuettevõtja sertifikaat, mis on konkreetselt selliseks koolituseks heaks kiidetud või

c)	instruktor (juhul kui ühepiloodiõhusõidukil lennuõpet ei ole sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või lennuettevõtja sertifikaadi omaniku juures heaks kiidetud ja õhusõidukil lennuõppe kiitis heaks taotleja pädev asutus).

Tüübipädevuskursuse ja õhusõidukil lennuõppe läbimise tunnistus saadetakse enne taotlejate lubadele uue pädevuse märkimist pädevatele asutustele.

18.   Häireolukorra lahendamise koolituse puhul tähendab „varisemisjuhtum“ kas varisemisele lähenemist või varisemist. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon võib kasutada FFSi, et koolitada varingust väljatulekut või demonstreerida varingu tüübispetsiifilisi omadusi või mõlemat, tingimusel et:

a)	FFS on kvalifitseeritud vastavalt CS-FSTD(A) hindamise erinõuetele ning

b)	sertifitseeritud koolitusorganisatsioon on pädevale asutusele edukalt demonstreerinud, et koolituse võimalikku negatiivset mõju leevendatakse.

B.   Lennukite erinõuded

SOORITUSE NÕUDED

1.   Ühepiloodilennukite puhul (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Osa mis tahes punkti mitterahuldava soorituse korral loetakse kogu osa mitterahuldavalt sooritatuks. Kui taotlejad sooritavad mitterahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult kõnealune osa. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Kui korduseksamil või korduskontrollil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite puhul tuleb sooritada vastava eksami või kontrolli asümmeetrilise tõmbega lendu käsitlev 6. osa.

2.   Mitmepiloodi ja ühepiloodi kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kogu kontrolli või eksami uuesti sooritama. Liinipiloodi või teise piloodi loa lennueksami koosseisu ei kuulu 6. osa. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad üksnes 6. osas või kui nad seda osa ei soorita, antakse tüübipädevusmärge välja ilma CAT II või CAT III õigusteta. Tüübipädevuse õigustele CAT II või CAT III lisamiseks peavad taotlejad vastaval õhusõidukitüübil sooritama 6. osa.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

3.   Taotlejad peavad tõendama oskust:

a)	piloteerida lennukit selle võimaluste piires;

b)	sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c)	rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d)	rakendada aeronautikateadmisi;

e)	säilitada kogu aeg lennuki selline juhitavus, et kõikide protseduuride ja manöövrite edukas lõpuleviimine oleks alati tagatud;

f)	mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure, kui need on kohaldatavad, ning

g)	suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega, kui see on kohaldatav.

4.   Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus Üldjuhul ± 100 jalga Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga/– 0 jalga Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga/– 0 jalga

Teekonnajoonel püsimine Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5° Nurkhälbed Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS) 2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires. 3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi) igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal

Kurss kõikide mootorite töötades ± 5° imiteeritud mootoririkkega ± 10°

Kiirus kõikide mootorite töötades ± 5 sõlme imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme/– 5 sõlme

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

5.   Ühepiloodilennukid, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad lennukid.

a)

Sümbolite tähendused: P = läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi koolitus OTD = selleks harjutuseks võib kasutada muid treeningseadmeid. X = selleks harjutuseks kasutatakse võimaluse korral lennuimitaatoreid, muul juhul aga lennukit, kui see vastava manöövri või protseduuri jaoks sobib; P# = koolitusele lisandub lennuki ülevaatus järelevalve all

b)	Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->). Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega: A = lennuk FFS = lennu täisimitaator FSTD = lennutreeningseade

c)

3B osa ja mitme mootori puhul 6. osa tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi, kui lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll hõlmab instrumentaallennupädevusmärke pikendamist/taastamist. Kui lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus ei lennata tärniga (*) märgitud punktides üksnes mõõteriistade näitude järgi ning instrumentaallennupädevuse õigusi ei arvestata, kehtib klassi- või tüübipädevusmärge ainult visuaallennureeglite järgi lendamise kohta.

d)	Visuaallennureeglitega piiratud tüübipädevusmärke või mitme mootoriga klassipädevusmärke pikendamiseks tuleb läbida 3A osa, kui eelnenud 12 kuu jooksul ei ole sooritatud kogemusena nõutavat kümme arvestuslikku marsruutlendu. 3B osa sooritamise puhul 3A osa sooritamist ei nõuta.

e)	Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ osutab sellele, et harjutus on kohustuslik; mitme harjutusega valiku puhul on üks harjutustest kohustuslik.

f)

Tüübipädevuste või mitme mootoriga klassipädevuste praktiliseks õppeks kasutatakse lennutreeningseadet (FSTD), kui need on osa kinnitatud klassi- või tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi: i) lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA osa) ja VII lisa (ORA osa) asjakohastele nõuetele; ii) instruktorite kvalifikatsioon; iii) kursusel lennutreeningseadmega (FSTD) antava õppe maht ning iv) koolitusel osalevate pilootide kvalifikatsioon ja varasem kogemus sarnaste tüüpidega.

g)

Kui mitmepiloodilennu õigusi taotletakse esmakordselt, teevad ühepiloodilennu õigustega piloodid järgmist: (1) läbivad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis siduskoolituse, mis hõlmab manöövreid ja protseduure, sealhulgas lennumeeskonna koostööd, ning 7. osa ülesanded, kasutades ohu- ja veahaldust (TEM), meeskonnatöö korraldamist (CRM) ja inimtegureid ning (2) läbivad mitmepiloodilendude lennuoskuse tasemekontrollid.

h)

Ühepiloodilennu õiguste esmakordselt taotlemisel koolitatakse mitmepiloodilennu õigustega piloote sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning kontrollitakse järgmisi täiendavaid ühepiloodilennu manöövreid ja protseduure: (1) ühe mootoriga lennukite puhul punktides1.6, 4.5, 4.6 ja 5.2 nimetatud manöövrid ning protseduurid ja vajaduse korral üks 3B osas nimetatud lähenemisprotseduur ning (2) mitme mootoriga lennukite puhul 1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B.

i)

Piloodid, kellele on vastavalt alapunktidele g ja h antud nii ühe- kui ka mitmepiloodilennu õigused, võivad mõlema lennuliigi õiguste pikendamiseks läbida lisaks ühepiloodilennuki lennuoskuse tasemekontrollile, mille käigus tuleb sooritada vastavalt vajadusele kas alapunkti h alapunktis 1 või 2 nimetatud manöövrid ja protseduurid, ka mitmepiloodilendude lennuoskuse tasemekontrolli.

j)	Kui lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll läbitakse vaid mitmepiloodilennul, kehtib tüübipädevusmärge ainult mitmepiloodilendude suhtes. Piirang eemaldatakse, kui piloodid täidavad alapunkti h nõuded.

k)

Koolitamisel, eksamineerimisel ja kontrollimisel lähtutakse allpool nimetatud tabelist. (1) Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja ühepiloodilennu õigustega seotud nõuete kontrollimine (2) Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja mitmepiloodilennu õigustega seotud nõuete kontrollimine (3) Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja nõuete kontrollimine (ühepiloodilennu õigustega piloodid, kes esmakordselt taotlevad mitmepiloodilennu õigusi (siduskoolitus)) (4) Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja nõuete kontrollimine (mitmepiloodilennu õigustega piloodid, kes esmakordselt taotlevad ühepiloodilennu õigusi (siduskoolitus)) (5) Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning ühe- ja mitmepiloodilennu õiguste kombineeritud kehtivuse pikendamise ja taastamisega seotud nõuete kontroll   (1) (2) (3) (4) (5) Toimingu liik Ühepiloodilennud Mitmepiloodilennud Ühepiloodilennud → Mitmepiloodilennud (esmane) Mitmepiloodilennud → Ühepiloodilennud (esmane) Ühepiloodilennud + Mitmepiloodilennud   Koolitamine Eksamineerimine/Kontrollimine Koolitamine Eksamineerimine/Kontrollimine Koolitamine Eksamineerimine/Kontrollimine Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (ühe mootoriga lennukid) Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (mitme mootoriga lennukid) Ühe mootoriga lennukid Mitme mootoriga lennukid Esmane väljaandmine Osa 1.–6. Osa 1.–6. 1.–7. osa Osa 1.–7. Lennumeeskonna koostöö Meeskonnatöö korraldamine Inimtegurid Ohu- ja veahaldus Osa 7 Osad 1–7 1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B 1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B     Ühepiloodi keerukas 1.–7. 1.–7. Kehtivuse pikendamine ei kohaldata Osa 1.–6. ei kohaldata Osa 1.–7. ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata Mitmepiloodilend: 1.–7. osa Ühepiloodilend: 1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B Mitmepiloodilend: 1.–7. osa Ühepiloodilend: 1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduurosast 3B Ühepiloodi keerukas 1.–7. 1.–7. Kehtivuse taastamine FCL.740 Osa 1.–6. FCL.740 Osa 1.–6. ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata Koolitus: FCL.740 Koolitus: FCL.740. Ühepiloodi keerukas 1.–7. 1.–7. Kontrollida: sama mis kehtivuse pikendamise puhul Kontrollida: sama mis kehtivuse pikendamise puhul

l)

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD). FIKSEERITUD JÕUALLIKAGA MOOTORPURILENNUKID JA ÜHEPILOODILENNUKID, VÄLJA ARVATUD KÕRGTEHNILISED KEERUKAD LENNUKID PRAKTILINE ÕPE KLASSI- VÕI TÜÜBIPÄDEVUSE LENNUEKSAM/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL Manöövrid/protseduurid FSTD A Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta Eksamineeritud või kontrollitud: FSTD või A Kontrollpiloodi initsiaalid eksami või kontrolli läbimise kohta 1. OSA 1. 1.1. Väljumine Lennueelne ettevalmistus, sealhulgas: — dokumentatsioon; — mass ja tsentreering; — ilmaga tutvumine ning — NOTAM. OTD         1.2. Käivituseelsed kontrollid           1.2.1. Välised OTD P# P   M   1.2.2. Sisemised OTD P# P   M   1.3. Mootori käivitamine: tavalised tõrked. P----> ---->   M   1.4. Ruleerimine P----> ---->   M   1.5. Väljumiseelsed kontrollid: mootori töö kontroll (vajaduse korral) P----> ---->   M   1.6. Stardiprotseduurid: — normaalne, lennukäsiraamatus sätestatud tagatiibade asendiga ning — külgtuulega (kui tingimused võimaldavad). P----> ---->   M   1.7. Tõus: — Vx/Vy; — pöörangud kursile ning — üleminek horisontaallennule. P----> ---->   M   1.8. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid P---->     M   2. OSA 2. 2.1. Tegevus lennul (visuaallennuilm (VMC)) Otse- ja horisontaallend erinevatel õhkkiirustel, sealhulgas lend kriitiliselt väikesel õhkkiirusel tagatiibadega ja ilma (sealhulgas lähenemine minimaalsele juhitavuse kiirusele (Vmca), kui võimalik) P----> ---->       2.2. Sügavad pöörangud (360° vasakule ja paremale 45° kallakuga) P----> ---->   M   2.3. Varisemised ja nendest väljatulek: i) varisemine sileda tiivaga; ii) lähenemine varisemisele kallakuga pöördes laskumisel, lähenemiskonfiguratsioonis ja lähenemisvõimsusega; iii) lähenemine varisemisele maandumiskonfiguratsioonis ja -võimsusega ning iv) lähenemine varisemisele tõusvas pöördes, stardiasendis tagatiibadega ja tõusuvõimsusega (üksnes ühemootorilisel lennukil). P----> ---->   M   2.4. Autopiloodi ja direktorsüsteemi kasutamine (võib sooritada 3. osas), vastavalt vajadusele P----> ---->   M   2.5. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid P----> ---->   M   3A OSA 3A 3A.1. VFR-protseduurid marsruudil (vt B.5 punktid c ja d). Lennuplaan, visuaalnavigeerimine ja kaardi lugemine P----> ---->       3A.2. Kõrguse, suuna ja kiiruse hoidmine P----> ---->       3A.3. Orienteerumine, aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine P----> ---->       3A.4. Raadionavigatsioonivahendite kasutamine (vastavalt vajadusele) P----> ---->       3A.5. Lennu jälgimine (lennupäeviku täitmine, tavakontrollid, sealhulgas kütuse, süsteemide ja jäätumise kontroll) P----> ---->       3A.6. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid P----> ---->       3B OSA 3B. 3B.1.* Instrumentaallend IFR väljumine P----> ---->   M   3B.2.* IFR marsruutlend P----> ---->   M   3B.3.* Protseduurid ootetsoonis P----> ---->   M   3B.4.* 3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab (autopilooti võib kasutada kuni lõpplähenemissegmendi vertikaalse liitumispunktini) P----> ---->   M   3B.5.* 2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A) P----> ---->   M   3B.6.* Lennuharjutused, sh kompassi ja aviohorisondi imiteeritud rike: — 1. järgu pöörangud ning — ebaharilikest asenditest väljatulek. P----> ---->   M   3B.7.* Kursi- või glissaadimajaka rike P----> ---->       3B.8.* Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid P----> ---->   M     Tahtlikult tühjaks jäetud           4. OSA 4. 4.1. Saabumine ja maandumised Protseduurid lennuväljale saabumisel P----> ---->   M   4.2. Maandumine normaaltingimustes P----> ---->   M   4.3. Maandumine tagatiibu kasutamata P----> ---->   M   4.4. Külgtuulega maandumine (sobivate tingimuste korral) P----> ---->       4.5. Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul alates kõrguselt kuni 2 000 jalga raja kohal (üksnes ühe mootoriga lennuki puhul) P----> ---->       4.6. Miinimumkõrguselt kordusringile minek P----> ---->   M   4.7. Öine kordusringile minek ja maandumine (kui on võimalik) P----> ---->       4.8. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid P----> ---->   M   5. OSA 5. Eri- ja hädaolukordade protseduurid (Käesoleva osa võib ühendada 1.–4. osaga)           5.1. Katkestatud start sobival kiirusel P----> ---->   M   5.2. Imiteeritud mootoririke pärast starti (üksnes ühe mootoriga lennukitel)   P   M   5.3. Imiteeritud sundmaandumine mootori tühikäigul (üksnes ühe mootoriga lennukite puhul)   P   M   5.4. Imiteeritud hädaolukorrad: i) tulekahju või suits lennu ajal ning ii) asjakohaste süsteemide rikked P----> ---->       5.5. Üksnes mitme mootoriga lennukite ja mootorpurilennukite koolitus: mootori väljalülitamine ja taaskäivitamine (ohutul kõrgusel, kui sooritatakse õhusõidukil) P----> ---->       5.6. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid           6. OSA 6. 6.1.* Imiteeritud asümmeetrilise tõmbega lend (Selle osa võib ühendada 1.–5. osaga.) Imiteeritud stardiaegne mootoririke (ohutul kõrgusel, kui ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) P----> --->X   M   6.2.* Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja kordusringile minek P----> ---->   M   6.3.* Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja täieliku peatumisega maandumine P----> ---->   M   6.4. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid P----> ---->   M   7. OSA 7. Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus (UPRT)           7.1. Manöövrid ja protseduurid           7.1.1. Käsitsi piloteerimine direktorsüsteemiga ja ilma (ilma autopiloodita, ilma tõmbeautomaadita, vajaduse korral eri juhtseadusi kasutades) P-----> ---->       7.1.1.1. Eri kiirustel (sealhulgas aeglasel lennul) ja kõrgustel FSTD koolitusrežiimis. P-----> ---->       7.1.1.2. Sügavad pöörangud 45° kallakuga, 180°–360° vasakule ja paremale P-----> ---->       7.1.1.3. Pöörangud spoileritega ja ilma P-----> ---->       7.1.1.4. Instrumentaallennu protseduurid ja manöövrid, sealhulgas instrumentaalväljumine ja -saabumine ning visuaalne lähenemine P-----> ---->       7.2. 7.2.1. Häireolukorra lahendamise koolitus Väljatulek varisemisjuhtumitest: — stardikonfiguratsioonis; — puhtas konfiguratsioonis väikesel kõrgusel; — puhtas konfiguratsioonis maksimaalsel sertifitseeritud kõrgusel ning — maandumiskonfiguratsioonis P-----> ---->       7.2.2. Järgmised häireolukorra harjutused: — väljatoomine nina üleval asendist erinevate kaldenurkade juures ning — väljatoomine nina all asendist erinevate kaldenurkade juures P Ainult treeningharjutuseks kvalifitseeritud FFS X Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit   Üksnes FFS   7.3. Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* instrumentaallähenemise eri etappides P---> ----->       7.4. Katkestatud maandumine kõikide töötavate mootoritega: — erinevatelt kõrgustelt allpool otsustuskõrgust/minimaalset laskumiskõrgust 15 m (50 jalga) raja läve kohal — pärast raja puudutamist (katkestatud lähenemine) — Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse katkestatud maandumist kõikide töötavate mootoritega allpool minimaalset suhtelist laskumiskõrgust (MDH/A) või pärast raja puudutamist. P-----> ----->

6.   Mitmepiloodilennukid ja ühe piloodiga kõrgtehnilised keerukad lennukid

a)

Sümbolite tähendused: P = läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi tüübipädevuskoolitus, kui on kohaldatav. OTD = selleks harjutuseks võib kasutada muid treeningseadmeid. X = Selleks harjutuseks kasutatakse lennu täisimitaatorit; muul juhul kasutatakse õhusõidukit, kui see manöövri või protseduuri jaoks sobib. P# = koolitusele lisandub lennuki ülevaatus järelevalve all

b)	Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (—---->). Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega: A = lennuk FFS = lennu täisimitaator FSTD = lennutreeningseade

c)	Tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi.

d)	Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

e)

Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennu täisimitaatorit (FFS), kui see moodustab osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi: i) instruktorite kvalifikatsioon; ii) kursusel lennutreeningseadmel (FSTD) antava õppe kvalifikatsioon ja maht ning iii) koolitusel osalevate pilootide kvalifikatsioon ja varasem kogemus sarnaste tüüpidega.

f)	Mitmepiloodilennukite ja kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilennu puhul peavad manöövrid ja protseduurid hõlmama lennumeeskonna koostööd.

g)	Kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ühepiloodilennul tuleb manöövrid ja protseduurid teha üksikpiloodina.

h)

Kui kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul tehakse lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll mitmepiloodilennul, kehtib tüübipädevusmärge ainult mitmepiloodilendude kohta. Üksikpiloodi õiguste taotlemisel tuleb lisaks sooritada üksikpiloodina punktide 2.5, 3.8.3.4, 4.4 ja 5.5 manöövrid/protseduurid ning vähemalt üks punkti 3.4 manööver/protseduur.

i)	Piiratud tüübipädevusmärke väljaandmise puhul kooskõlas punki FCL.720.A alapunktiga e peavad taotlejad vastama samadele nõuetele, mis teised tüübipädevuse taotlejad, v.a stardi ja maandumisega seotud praktilised ülesanded.

j)

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD). MITMEPILOODILENNUKID JA KÕRGTEHNILISED KEERUKAD ÜHEPILOODILENNUKID PRAKTILINE ÕPE LIINIPILOODI LOA/TEISE PILOODI LOA/TÜÜBIPÄDEVUSE LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL Manöövrid/protseduurid FSTD A Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta Eksamineeritud või kontrollitud: FSTD või A Kontrollpiloodi initsiaalid eksami või kontrolli läbimise kohta 1. OSA 1. Lennu ettevalmistus 1.1. Lennuarvestused OTD P         1.2. Lennuki väline visuaalne ülevaatus; elementide asukohad ja ülevaatuse eesmärk OTD P# P       1.3. Kabiini kontroll P-----> ----->       1.4. Kontroll-lehe kasutamine enne mootorite käivitamist, käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine P-----> ----->   M   1.5. Ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele P-----> ----->       1.6. Stardieelsed kontrollid P-----> ----->   M   2. OSA 2. Stardid 2.1. Normaalsed stardid tagatiibade eri asenditega, kaasa arvatud viivituseta start P-----> ----->       2.2.* Start instrumentaallennu tingimustes; instrumentaallennule tuleb üle minna ninaratta tõstmise ajal või kohe pärast õhkutõusu P-----> ----->       2.3. Start külgtuulega P-----> ----->       2.4. Start maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud maksimaalne stardimass) P-----> ----->       2.5. Stardid imiteeritud mootoririkkega: 2.5.1.* kohe pärast V2 saavutamist P-----> ----->       (Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordi- või lähiliinilennukid, ei imiteerita mootoririket enne kui stardiraja lõpul on saavutatud kõrgus 500 jalga. Lennukitel, mille suutlikkusnäitajad stardimassi ja tiheduskõrguse suhtes on samad mis transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket kohe pärast kiiruse V2 saavutamist)           2.5.2.* V1 ja V2 vahel P X   M Üksnes FFS.   2.6. Katkestatud start sobival kiirusel enne V1 saavutamist P-----> ---->X   M   3. OSA 3. Manöövrid ja protseduurid 3.1. Käsitsi piloteerimine direktorsüsteemiga ja ilma (ilma autopiloodita, ilma tõmbeautomaadita, vajaduse korral eri juhtseadusi kasutades) P-----> ---->       3.1.1. Eri kiirustel (sealhulgas aeglasel lennul) ja kõrgustel FSTD koolitusrežiimis. P-----> ---->       3.1.2. Sügavad pöörangud 45° kallakuga, 180°–360° vasakule ja paremale P-----> ---->       3.1.3. Pöörangud spoileritega ja ilma P-----> ---->       3.1.4. Instrumentaallennu protseduurid ja manöövrid, sealhulgas instrumentaalväljumine ja -saabumine ning visuaalne lähenemine P-----> ---->       3.2. Allasööst ja kõrgustüüri vibreerimine suurel kiirusel (Mach buffets) (vajaduse korral) ja lennuki muud spetsiifilised lennuomadused (nt Hollandi samm) P-----> ---->X Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit   Üksnes FFS   3.3. Lennuinseneri paneeli süsteemide ja juhtimisseadmete normaalne käitamine OTD P-----> ----->       3.4. Järgmiste süsteemide juhtimine normaaltingimustes ja eriolukordades:       M 3.4.0–3.4.14 hulgast, viimane k.a valida vähemalt 3 kohustuslikku eriolukorda 3.4.0. Mootor (vajadusel ka propeller) OTD P-----> ----->       3.4.1. Hermetiseerimis- ja konditsioneerimisseadmed OTD P-----> ----->       3.4.2. Pitot'/staatiline süsteem OTD P-----> ----->       3.4.3. Kütusesüsteem OTD P-----> ----->       3.4.4. Elektrisüsteem OTD P-----> ----->       3.4.5. Hüdraulikasüsteem OTD P-----> ----->       3.4.6. Juhiste ja trimmerite süsteem OTD P-----> ----->       3.4.7. Jäätumisvastane/jääeemaldussüsteem, tuuleklaasisoojendus OTD P-----> ----->       3.4.8. Autopiloot/direktorsüsteem OTD P-----> ----->   M (üksnes ühe piloodiga)   3.4.9. Varisemise hoiatusseadmed või varisemise vältimise ja stabiilsuse suurendamise seadmed OTD P-----> ----->       3.4.10. Maapinna läheduse hoiatussüsteem, ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur P-----> ----->       3.4.11. Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem OTD P-----> ----->       3.4.12. Telik ja pidurid OTD P-----> ----->       3.4.13. Esi- ja tagatiibade süsteem OTD ----->       3.4.14. Abijõuseade OTD P-----> ----->       Tahtlikult tühjaks jäetud           3.6. Eri- ja hädaolukordade protseduurid       M Valida 3.6.1–3.6.9 hulgast, viimane k.a vähemalt 3 kohustuslikku punkti 3.6.1. Tegutsemine tulekahju korral, nt mootori, abijõuseadme, salongi, lastiruumi, kabiini, tiiva ja elektrisüsteemide põlengu korral, sh evakueerimine P-----> ----->       3.6.2. Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine P-----> ----->       3.6.3. Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine ohutul kõrgusel P-----> ----->       3.6.4. Kütuse väljalaskmine (imiteeritud) P-----> ----->       3.6.5. Tuulenihe startimisel/maandumisel P X   Üksnes FFS   3.6.6. Salongi imiteeritud rõhukaotus/imiteeritud avariilaskumine P-----> ----->       3.6.7. Lennumeeskonna liikme tegevusvõimetus P-----> ----->       3.6.8. Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule P-----> ----->       3.6.9. ACAS-juhtum OTD P-----> Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit   Üksnes FFS   3.7. Häireolukorra lahendamise koolitus 3.7.1. Väljatulek varisemisjuhtumitest: — stardikonfiguratsioonis; — puhtas konfiguratsioonis väikesel kõrgusel; — puhtas konfiguratsioonis maksimaalse käitamiskõrguse lähedal ning — maandumiskonfiguratsioonis P Ainult treeningharjutuseks kvalifitseeritud FFS X Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit       3.7.2. Järgmised häireolukorra harjutused: — väljatoomine nina üleval asendist erinevate kaldenurkade juures ning — väljatoomine nina all asendist erinevate kaldenurkade juures P Ainult treeningharjutuseks kvalifitseeritud FFS X Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit   Üksnes FFS   3.8. Instrumentaallennu protseduurid           3.8.1.* Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine P-----> ----->   M   3.8.2.* Protseduurid ootetsoonis P-----> ----->       3.8.3.* 3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab           Märkus: Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule (AFM) võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb lennukäsiraamatu sellise piirangu korral valida punkti 3.8.3.1 puhul ILS). 3.8.3.1 * Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita P-----> ----->   M (üksnes lennueksamil)   3.8.3.2. *käsitsijuhtimine direktorsüsteemiga P-----> ----->       3.8.3.3. *autopiloodiga P-----> ----->       3.8.3.4. * Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni või kogu katkestatud lähenemise kestel. Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse imiteeritud mootoririkkega lähenemist ja kordusringile minekut sarnaselt mitte-täppislähenemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud punktis 3.8.4. Kordusringile minekut alustatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCH/A), kuid mitte madalamal minimaalsest suhtelisest laskumiskõrgusest (MDH/A), mis on 500 jalga raja läve kohal. Lennukitel, mille lennuomadused (stardimass ja manööverduskõrgus) on samad kui transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket vastavalt punktile 3.8.3.4. P-----> ----->   M   3.8.3.5. *Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus kuni neli NM pärast kaugmajaka (OM) ületamist kuni raja puudutamiseni või kogu katkestatud lähenemise kestel Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse imiteeritud mootoririkkega lähenemist ja kordusringile minekut sarnaselt mitte-täppislähenemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud punktis 3.8.4. Kordusringile minekut alustatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCH/A), kuid mitte madalamal minimaalsest suhtelisest laskumiskõrgusest (MDH/A), mis on 500 jalga raja läve kohal. Lennukitel, mille lennuomadused (stardimass ja manööverduskõrgus) on samad kui transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket vastavalt punktile 3.8.3.4. P-----> ----->   M   3.8.4.* 2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A) P*---> ----->   M   3.8.5. Ringilt lähenemine järgmistel tingimustel: a)* lähenemine asjaomasel lennuväljal lubatud minimaalse ringilt lähenemise kõrguseni vastavate kohalike instrumentaallähenemise vahendite abil imiteeritud instrumentaallennu tingimustes, millele järgneb: b) ringilt lähenemine punktis a toodud lennuvälja lõpplaskumissirge keskjoonest vähemalt 90° võrra erinevale maandumisrajale minimaalsel ringilt lähenemise kõrgusel. Märkus. Kui punktid a ja b ei ole lennujuhtimisega seotud põhjustel võimalikud, võib sooritada visuaalringi imiteeritud halva nähtavuse tingimustes. P*---> ----->       3.8.6. Visuaalne lähenemine P----> ----->       4. OSA 4. Katkestatud lähenemise protseduurid           4.1. Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* 3D-lennul otsusekõrgusele jõudmisel P*---> ----->       4.2. Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* instrumentaallähenemise eri etappides P*---> ----->       4.3. Muud katkestatud lähenemise protseduurid P*---> ----->       4.4.* Käsitsi kordusringile minek imiteeritud kriitilise mootoririkkega pärast instrumentaallähenemise otsusekõrguse (DH, MDH või MAP) saavutamist P*-----> ----->   M   4.5. Katkestatud maandumine kõikide töötavate mootoritega: — erinevatelt kõrgustelt allpool otsustuskõrgust/minimaalset laskumiskõrgust; — pärast raja puudutamist (katkestatud lähenemine) Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse katkestatud maandumist kõikide töötavate mootoritega allpool minimaalset suhtelist laskumiskõrgust (MDH/A) või pärast raja puudutamist. P-----> ----->       5. OSA 5. Maandumised 5.1. Maandumine tavatingimustes* visuaalsete orientiiride abil otsusekõrguse saavutades pärast instrumentaallähenemist P         5.2. Maandumine imiteeritud stabilisaatoririkkega mis tahes tasakaalustamata asendis P-----> Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit   Üksnes FFS   5.3. Maandumised külgtuulega (õhusõidukil, kui võimalik) P-----> ----->       5.4. Lähenemisskeemi järgimine ja maandumine väljalaskmata või osaliselt väljalastud esi- ja tagatiibadega P-----> ----->       5.5. Maandumine imiteeritud kriitilise mootoririkkega P-----> ----->   M   5.6. Maandumine kahe mittetöötava mootoriga: — kolme mootoriga lennukitel: keskmise ja ühe külgmise mootori rike, nii palju kui võimalik vastavalt lennukäsiraamatule ning — nelja mootoriga lennukitel: kahe ühel poolel asuva mootori rike P X   M Üksnes FFS (üksnes lennueksamil)   Üldised märkused Erinõuded tüübipädevuse laiendamiseks instrumentaallähenemistele madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m), st II/III kategooria lennutegevusele. 6. OSA Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria) Allpool loetletud manöövrid ja protseduurid on minimaalsed koolitusnõudeid, mille täitmisel on lubatud instrumentaallähenemised madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m). Järgnevate instrumentaal- ja katkestatud lähenemiste sooritamiseks peab kogu lennuki aparatuur olema sertifitseeritud instrumentaallähenemisteks alla otsusekõrgust 200 jalga (60 m).           6.1.* Katkestatud start minimaalse lubatud nähtavusega rajal (RVR) P*-----> ---->X Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit   M*   6.2.* II/III kategooria lähenemine: laskumisel imiteeritud instrumentaallennu tingimustes kuni võimaliku otsusekõrguseni, maandumissüsteemide kasutamisega. Järgida tuleb meeskonna koostöö standardprotseduure (ülesannete jagamine, korraldustel tehtavad protseduurid, vastastikune järelevalve, teabevahetus ja toetus) P-----> ----->   M   6.3.* Kordusringile minek: pärast punktis 6.2 nimetatud lähenemisi otsusekõrgusele jõudmisel. Õpe peab sisaldama ka kordusringile minekut (imiteeritud) ebapiisava nähtavuse korral rajal (RVR), tuulenihkega, lennuki edukaks maandumiseks ette nähtud lähenemispiirangute ületamise korral, ning maapealsete/pardaseadmete rikke tõttu enne otsusekõrgusele jõudmist ja kordusringile minekut pardaseadmete imiteeritud riketega P-----> ----->   M*   6.4.* Maandumine/maandumised: visuaalorientiiride abil peale instrumentaallähenemisel otsusekõrguse saavutamist. Kui konkreetne maandumissüsteem seda võimaldab, tuleb sooritada automaatmaandumine. P-----> ----->   M   MÄRKUS. II/III kategooria lennutegevus peab toimuma kooskõlas kehtivate lennutegevusnõuetega.

7.   Klassipädevused – vesilend

Mitme mootoriga vesilennuki klassipädevuse pikendamiseks tuleb läbida 6. osa üksnes visuaallennureeglite kohaselt, kui eelnenud 12 kuu jooksul ei ole sooritatud kogemusena nõutavad kümme arvestuslikku marsruutlendu.

VESILENNU KLASSIPÄDEVUS		PRAKTILINE ÕPE	KLASSIPÄDEVUSE LENNUEKSAM/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL
Manöövrid/protseduurid		Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta	Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta
1. OSA
1. Väljumine 1.1. Lennueelne ettevalmistus, sealhulgas: — dokumentatsioon; — mass ja tsentreering, — ilmaga tutvumine ning — NOTAM.
1.2. Käivituseelsed kontrollid Välised/sisemised
1.3. Mootori käivitamine ja seiskamine Tavalised tõrked
1.4. Ruleerimine
1.5. Redaanil ruleerimine
1.6. Kinnitumine:	Rannale Sadamasillale Poile
1.7. Väljalülitatud mootoriga liikumine
1.8. Väljumiseelsed kontrollid: Mootori töö kontroll (vajaduse korral)
1.9. Stardiprotseduurid: — normaalne, lennukäsiraamatus sätestatud tagatiibade asendiga ning — külgtuulega (kui tingimused võimaldavad).
1.10. Tõus: — pöörangud kursile; — üleminek horisontaallennule.
1.11. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
2. OSA
2. Tegevus lennul (VFR) 2.1. Otse- ja horisontaallend erinevatel õhkkiirustel, sealhulgas lend kriitiliselt väikesel õhkkiirusel tagatiibadega ja ilma (sealhulgas lähenemine minimaalsele juhitavuse kiirusele (VMCA), kui võimalik)
2.2. Sügavad pöörangud (360° vasakule ja paremale 45° kallakuga)
2.3. Varisemised ja nendest väljatulek: i) varisemine sileda tiivaga; ii) lähenemine varisemisele kallakuga pöördes laskumisel, lähenemiskonfiguratsioonis ja lähenemisvõimsusega; iii) lähenemine varisemisele maandumiskonfiguratsioonis ja -võimsusega ning iv) lähenemine varisemisele tõusvas pöördes, stardiasendis tagatiibadega ja tõusuvõimsusega (üksnes ühemootorilisel lennukil).
2.4. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
3. OSA
3. VFR-protseduurid marsruudil 3.1. Lennuplaan, visuaalnavigeerimine ja kaardi lugemine
3.2. Kõrguse, suuna ja kiiruse hoidmine
3.3. Orienteerumine, aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine
3.4. Raadionavigatsioonivahendite kasutamine (vastavalt vajadusele)
3.5. Lennu jälgimine (lennupäeviku täitmine, tavakontrollid, sealhulgas kütuse, süsteemide ja jäätumise kontroll)
3.6. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
4. OSA
4. Saabumised ja maandumised 4.1. Protseduurid lennuväljale saabumisel (üksnes amfiibõhusõidukitel)
4.2. Maandumine normaaltingimustes
4.3. Maandumine tagatiibu kasutamata
4.4. Külgtuulega maandumine (sobivate tingimuste korral)
4.5. Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul kõrguselt kuni 2 000 jalga veepinnast (üksnes ühe mootoriga lennuki puhul)
4.6. Miinimumkõrguselt kordusringile minek
4.7. Maandumine lainetuseta vette Maandumine lainetavasse vette
4.8. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
5. OSA
5. Protseduurid ebatavalises ja hädaolukorras (Käesoleva osa võib ühendada 1.–4. osaga) 5.1. Katkestatud start sobival kiirusel
5.2. Imiteeritud mootoririke pärast starti (üksnes ühe mootoriga lennukitel)
5.3. Imiteeritud sundmaandumine mootori tühikäigul (üksnes ühe mootoriga lennukite puhul)
5.4. Imiteeritud hädaolukorrad: i) tulekahju või suits lennu ajal ning ii) asjakohaste süsteemide rikked.
5.5. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
6. OSA
6. Imiteeritud asümmeetrilise tõmbega lend (Selle osa võib ühendada 1.–5. osaga.) 6.1. Imiteeritud stardiaegne mootoririke (ohutul kõrgusel, kui ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS) ja II taseme lennuimitaatoril (FNPT II)
6.2. Mootori seiskamine ja taaskäivitamine (üksnes mitme mootoriga lennukite lennueksamil)
6.3. Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja kordusringile minek
6.4. Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja täieliku peatumisega maandumine
6.5. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

C.   Kopterite erinõuded

1.   Tüübipädevuste ja liinipiloodiloa lennueksamil või lennuoskuse tasemekontrollis peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–4. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul.

2.   Instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontrolli puhul peavad taotlejad sooritama lennuoskuse tasemekontrolli 5. osa. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui kolmes punktis, peavad taotlejad kordama kogu 5. osa. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni kolmes punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Korduseksami või korduskontrolli punktide ebaõnnestumise või eelnevalt õnnestunud 5. osa punktide ebaõnnestumise korral peavad taotlejad kordama kogu kontrolli.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

3.   Taotlejad peavad tõendama oskust:

a)	piloteerida kopterit selle võimaluste piires;

b)	sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c)	rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d)	rakendada aeronautikateadmisi;

e)	säilitada kogu aeg kopteri selline juhitavus, et ei tekiks kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises;

f)	mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure, kui need on kohaldatavad, ning

g)	suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega, kui see on kohaldatav.

4.   Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava kopteri juhitavus- ja lennuomadustele.

a)

Instrumentaallennureeglite (IFR) piirhälbed. Kõrgus Üldjuhul ± 100 jalga Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga/– 0 jalga Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga/– 0 jalga Teekonnajoonel püsimine Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5° Nurkhälbed Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS) 2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires. 3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi) igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal Kurss kõikide mootorite töötades ± 5° imiteeritud mootoririkkega ± 10° Kiirus kõikide mootorite töötades ± 5 sõlme imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme/– 5 sõlme

b)

Piirhälbed visuaallennureeglite puhul Kõrgus   Üldjuhul ± 100 jalga Kurss   Lend normaaltingimustes ± 5° Lend ebatavalises/hädaolukorras ± 10 ° Kiirus   Üldjuhul ± 10 sõlme Imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme/– 5 sõlme Pinnatriiv   pinnaefektiga rippumisel ± 3 jalga Maandumine ± 2 jalga (0 jalga ette-taha liikumist)

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

ÜLDIST

5.   Sümbolite tähendused:

P

=

läbitud ühepiloodikopterite tüübipädevuse väljaandmiseks nõutav kapteni- või teise piloodi koolitus ning mitmepiloodikopterite tüübipädevusmärke väljaandmiseks nõutav piloteeriva piloodi või jälgiva piloodi koolitus.

6.   Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:

FFS =	lennu täisimitaator
FTD =	lennuelementide imitaator
H =	kopter

7.   Tärniga (*) märgitud punktide puhul tuleb lennata reaalse või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist.

8.   Instrumentaallennu protseduurid (5. osa) tuleb läbida üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist. Selleks võib kasutada lennu täisimitaatorit (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3).

9.   Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

10.   Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadet (FSTD), kui see moodustab osa tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

a)	lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA-osa) ja VII lisa (ORA-osa) asjakohastele nõuetele;

b)	instruktori ja kontrollpiloodi kvalifikatsioon;

c)	kursusel lennutreeningseadmega (FSTD) antava õppe maht;

d)	koolitusel osalevate pilootide kvalifikatsioon ja varasem kogemus sarnaste tüüpidega ning

e)	pärast uue tüübipädevuse väljaandmist kogutud instruktoriga lennukogemuse maht.

MITMEPILOODIKOPTERID

11.   Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse ja kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

12.   Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

ÜHE-/MITMEPILOODIKOPTERID		PRAKTILINE ÕPE			LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL
Manöövrid/protseduurid		FSTD	H	Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta	Kontrollitud: FSTD või H	Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta
1. OSA — Lennueelne ettevalmistus ja kontrollid
1.1.	Kopteri väline visuaalne ülevaatus; elementide asukohad ja ülevaatuse eesmärk		P		M (kopteril sooritamise puhul)
1.2.	Kabiini kontroll	P	---->		M
1.3.	Käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine	P	---->		M
1.4.	Ruleerimine/õhus ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele	P	---->		M
1.5.	Stardieelsed protseduurid ja kontrollid	P	---->		M
2. OSA — Lennumanöövrid ja -protseduurid
2.1.	Stardid (erinevad profiilid)	P	---->		M
2.2.	Stardid ja maandumised kallakule/kallakult või külgtuulega	P	---->
2.3.	Start maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud maksimaalne stardimass)	P	---->
2.4.	Start imiteeritud mootoririkkega vahetult enne stardi otsusepunkti (TDP) või stardi kriitilisse punkti (DPATO) jõudmist	P	---->		M
2.4.1.	Start imiteeritud mootoririkkega vahetult pärast stardi otsusepunkti (TDP) või stardi kriitilisse punkti (DPATO) jõudmist	P	---->		M
2.5.	Tõusu- ja laskumispöörangud määratud kurssidele	P	---->		M
2.5.1.	30° kallakuga pöörangud 180°–360° vasakule ja paremale üksnes mõõteriistade näitude järgi	P	---->		M
2.6.	Autorotatsiooniga laskumine	P	---->		M
2.6.1.	Autorotatsiooniga maandumine (ühe mootoriga kopterid) või võimsuse taastamine (mitme mootoriga kopterid)	P	---->		M
2.7.	Maandumised (erinevad profiilid)	P	---->		M
2.7.1.	Kordusringile minek või maandumine pärast imiteeritud mootoririket enne maandumise otsusepunkti (LDP) või maandumise kriitilist punkti (DPBL)	P	---->		M
2.7.2.	Maandumine pärast imiteeritud mootoririket pärast maandumise otsusepunkti (LDP) või maandumise kriitilist punkti (DPBL)	P	---->		M
3. OSA – Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades
3.	Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades:				M	Valida sellest osast vähemalt 3 punkti
3.1.	Mootor	P	---->
3.2.	Konditsioneerimisseadmed (küte/ventilatsioon)	P	---->
3.3.	Pitot'/staatiline süsteem	P	---->
3.4.	Kütusesüsteem	P	---->
3.5.	Elektrisüsteem	P	---->
3.6.	Hüdraulikasüsteem	P	---->
3.7.	Juhiste ja trimmerite süsteem	P	---->
3.8.	Jäätumisvastane ja jääeemaldussüsteem	P	---->
3.9.	Autopiloot/direktorsüsteem	P	--->
3.10.	Stabiilsuse suurendamise seadmed	P	---->
3.11.	Ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur, transponder	P	---->
3.12.	Piirkondlik navigatsioonisüsteem	P	---->
3.13.	Telikusüsteem	P	----->
3.14.	Abijõuseade	P	---->
3.15.	Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem	P	---->
4. OSA — Eri- ja hädaolukordade protseduurid
4.	Eri- ja hädaolukordade protseduurid				M	Valida sellest osast vähemalt 3 punkti
4.1.	Tegutsemine tulekahju korral (sealhulgas evakueerimine, kui on kohaldatav)	P	---->
4.2.	Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine	P	---->
4.3.	Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine ohutul kõrgusel	P	---->
4.4.	Kütuse väljalaskmine (imiteeritud)	P	---->
4.5.	Sabatiiviku juhtimisrike (vastavalt vajadusele)	P	---->
4.5.1.	Sabatiiviku kaotus (vastavalt vajadusele)	P	Selleks harjutuseks ei tohi kasutada kopterit
4.6.	Meeskonnaliikme tegevusvõimetus – üksnes mitmepiloodikopterite puhul	P	---->
4.7.	Jõuülekande tõrked	P	---->
4.8.	Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule	P	---->
5. OSA – Instrumentaallennu protseduurid (tegeliku või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes sooritamiseks)
5.1.	Start mõõteriistade näitude järgi: instrumentaallennule tuleb üle minna esimesel võimalusel pärast õhkutõusu	P*	---->*
5.1.1.	Imiteeritud mootoririke väljumisel	P*	---->*		M*
5.2.	Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine	P*	---->*		M*
5.3.	Protseduurid ootetsoonis	P*	---->*
5.4.	3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab	P*	---->*
5.4.1.	Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita Märkus. Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule (AFM) võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb õhusõiduki lennukäsiraamatu sellise piirangu korral valida punkti 5.4.1 puhul ILS).	P*	---->*		M*
5.4.2.	Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga	P*	---->*		M*
5.4.3.	Töötava autopiloodiga	P*	---->*
5.4.4.	Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni või kuni katkestatud lähenemise lõpuleviimiseni	P*	---->*		M*
5.5.	2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A)	P*	---->*		M*
5.6.	Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel	P*	---->*
5.6.1.	Muud katkestatud lähenemise protseduurid	P*	---->*
5.6.2.	Kordusringile minek ühe mootori imiteeritud rikkega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel	P*	---->*		M*
5.7.	Autorotatsioon instrumentaallennuilma tingimustes koos võimsuse taastamisega	P*	---->*		M*
5.8.	Ebaharilikest asenditest väljatulek	P*	---->*		M*
6. OSA — Lisaseadmete kasutamine
6.	Lisaseadmete kasutamine	P	---->

D.   Vertikaalstardiga õhusõidukite erinõuded

1.   Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuste lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–5. osa ja 6. osa (kui see on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kordama kogu eksamit või kontrolli. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

2.   Taotlejad peavad tõendama oskust:

a)	piloteerida vertikaalstardiga õhusõidukit selle võimaluste piires;

b)	sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c)	rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d)	rakendada aeronautikateadmisi;

e)	säilitada igal ajal piisav kontroll vertikaalstardiga õhusõiduki üle, et ei tekiks kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises;

f)	mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure ning

g)	suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega.

3.   Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava vertikaalstardiga õhusõiduki juhitavus- ja lennuomadustele.

a)

Piirhälbed instrumentaallennureeglite puhul Kõrgus   Üldjuhul ± 100 jalga Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga/– 0 jalga Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga/– 0 jalga Teekonnajoonel püsimine   Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5° Täppislähenemine pool skaalat, asimuut ja glissaad Kurss   Lend normaaltingimustes ± 5° Lend ebatavalises/hädaolukorras ± 10° Kiirus   Üldjuhul ± 10 sõlme Imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme/– 5 sõlme

b)

Piirhälbed visuaallennureeglite puhul Kõrgus   Üldjuhul ± 100 jalga Kurss   Lend normaaltingimustes ± 5° Lend ebatavalises/hädaolukorras ± 10° Kiirus   Üldjuhul ± 10 sõlme Imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme/– 5 sõlme Pinnatriiv   pinnaefektiga rippumisel ± 3 jalga Maandumine ± 2 jalga (0 jalga ette-taha liikumist)

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

4.   Sümbolite tähendused:

P

=

läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi tüübipädevuskoolitus, kui on kohaldatav.

5.   Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

6.   Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:

FFS =	lennu täisimitaator
FTD =	lennuelementide imitaator
OTD =	muu treeningseade
PL =	vertikaalstardiga õhusõiduk

a)	Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima 1.–5. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

b)	Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima 1.–5. osa ning 6. ja/või 7. osa, kui need on kohaldatavad.

c)	Tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi. Kui seda tingimust lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus ei täideta, kehtib tüübipädevusmärge ainult visuaallennureeglite järgi lendamise kohta.

7.   Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

8.   Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadmeid, kui need moodustavad osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

a)	lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA-osa) ja VII lisa (ORA-osa) asjakohastele nõuetele ning

b)

instruktori kvalifikatsioon. VERTIKAALSTARDIGA ÕHUSÕIDUKIE KATEGOORIA PRAKTILINE ÕPE LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL Manöövrid/protseduurid         Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta Kontrollitud: FFS PL Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta OTD FTD FFS PL 1. OSA — Lennueelne ettevalmistus ja kontrollid 1.1. Vertikaalstardiga õhusõiduki väline visuaalne ülevaatus; elementide asukohad ja ülevaatuse eesmärk       P       1.2. Kabiini kontroll P ----> ----> ---->       1.3. Käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine P ----> ----> ---->   M   1.4. Ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele   P ----> ---->       1.5. Stardieelsed protseduurid ja kontrollid, sh võimsuse kontroll P ----> ----> ---->   M   2. OSA — Lennumanöövrid ja -protseduurid 2.1. Normaalsed visuaallennu stardiprofiilid   Käitamine lennurajal: lühiraja- ja vertikaalstart ja -maandumine (STOL/VTOL), sealhulgas külgtuulega   Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvad kopteriväljakud   Kopteriväljakud maapinnal   P ----> ---->   M   2.2. Start maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud maksimaalne stardimass)   P ---->         2.3.1. Katkestatud start: — lennurajal; — ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval kopteriväljakul ning — maapinnal.   P ---->     M   2.3.2. Start imiteeritud mootoririkkega pärast otsusepunkti:   lennurajal;   ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval kopteriväljakul ning   maapinnal.   P ---->     M   2.4. Autorotatsiooniga laskumine maapinnale kopterirežiimil (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit) P ----> ---->     M FFS üksnes   2.4.1. Autorotatsiooniga laskumine lennukirežiimil (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)   P ---->     M FFS üksnes   2.5. Normaalsed visuaallennu maandumisprofiilid;   käitamine lennurajal: lühiraja- ja vertikaalstart ja -maandumine (STOL/VTOL)   Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvad kopteriväljakud   Kopteriväljakud maapinnal   P ----> ---->   M   2.5.1. Maandumine imiteeritud mootoririkkega pärast otsusepunkti: — lennurajal; — ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval kopteriväljakul ning — maapinnal.               2.6. Kordusringile minek või maandumine pärast imiteeritud mootoririket enne otsusepunkti   P ---->     M   3. OSA – Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades 3. Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades (võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel (FSTD)):           M Valida sellest osast vähemalt 3 punkti 3.1. Mootor P ----> ---->         3.2. Hermetiseerimis- ja konditsioneerimisseadmed (küte, ventilatsioon) P ----> ---->         3.3. Pitot'/staatiline süsteem P ----> ---->         3.4. Kütusesüsteem P ----> ---->         3.5. Elektrisüsteem P ----> ---->         3.6. Hüdraulikasüsteem P ----> ---->         3.7. Juhiste ja trimmerite süsteem P ----> ---->         3.8. Jäätumisvastane/jääeemaldussüsteem, tuuleklaasisoojendus (kui on olemas) P ----> ---->         3.9. Autopiloot/direktorsüsteem P ---> --->         3.10. Varisemise hoiatusseadmed või varisemise vältimise ja stabiilsuse suurendamise seadmed P ----> ---->         3.11. Ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur, transponder, maapinna läheduse hoiatussüsteem (kui on olemas) P ----> ---->         3.12. Telikusüsteem P -----> ----->         3.13. Abijõuseade P ----> ---->         3.14. Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem P ----> ---->         3.15. Tagatiivasüsteem P ----> ---->         4. OSA — Eri- ja hädaolukordade protseduurid 4. Eri- ja hädaolukordade protseduurid (võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel)           M Valida sellest osast vähemalt 3 punkti 4.1. Tegutsemine tulekahju korral, mootori, abijõuseadme, lastiruumi, kabiini ja elektrisüsteemide põlengu korral, sh evakueerimine, kui see on kohaldatav P ----> ---->         4.2. Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine P ----> ---->         4.3. Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit), sealhulgas mootoririkke korral üleminek kopterirežiimilt lennukirežiimile ja vastupidi P ----> ---->     FFS üksnes   4.4. Kütuse väljalaskmine (imiteeritud, kui on kohaldatav) P ----> ---->         4.5. Tuulenihe startimisel ja maandumisel (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)     P     FFS üksnes   4.6. Salongi imiteeritud rõhukaotus/imiteeritud avariilaskumine (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit) P ----> ---->     FFS üksnes   4.7. ACAS-juhtum (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit) P ----> ---->     FFS üksnes   4.8. Lennumeeskonna liikme tegevusvõimetus P ----> ---->         4.9. Jõuülekande tõrked P ----> ---->     FFS üksnes   4.10. Väljatulek täielikus varingust (mootoriga või ilma) või olukorrast, kus varisemise hoiatusseade on käivitunud tõusul, reisilennu ja lähenemise konfiguratsioonis (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit) P ----> ---->     FFS üksnes   4.11. Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule P ----> ---->         5. OSA – Instrumentaallennu protseduurid (tegeliku või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes sooritamiseks) 5.1. Start mõõteriistade näitude järgi: instrumentaallennule tuleb üle minna esimesel võimalusel pärast õhkutõusu P* ---->* ---->*         5.1.1. Imiteeritud mootoririke väljumisel pärast otsusepunkti P* ---->* ---->*     M*   5.2. Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine P* ---->* ---->*     M*   5.3. Protseduurid ootetsoonis P* ---->* ---->*         5.4. Täppislähenemine kuni otsusekõrguseni, kuid mitte madalamale kui 60 m (200 jalga) P* ---->* ---->*         5.4.1. Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita P* ---->* ---->*     M* (üksnes lennueksamil).   5.4.2. Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga P* ---->* ---->*         5.4.3. Autopiloodiga P* ---->* ---->*         5.4.4. Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus enne kaugmajaka (OM) ületamist kuni raja puudutamiseni, või kogu katkestatud lähenemise kestel P* ---->* ---->*     M*   5.5. Mittetäppislähenemine kuni minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H) P* ---->* ---->*     M*   5.6. Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel P* ---->* ---->*         5.6.1. Muud katkestatud lähenemise protseduurid P* ---->* ---->*         5.6.2. Kordusringile minek ühe mootori imiteeritud rikkega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel P*         M*   5.7. Instrumentaallennuilma tingimustes autorotatsiooniga võimsuse taastamisega laskumine maapinnale üksnes kopterirežiimil (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit) P* ---->* ---->*     M* Üksnes FFS   5.8. Ebaharilikest asenditest väljatulek (sooritatavus oleneb lennu täisimitaatori (FFS)kvaliteedist) P* ---->* ---->*     M*   6. OSA – Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria) 6. Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria). Allpool loetletud manöövrid ja protseduurid on minimaalsed koolitusnõudeid, mille täitmisel on lubatud instrumentaallähenemised madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m). Järgnevate instrumentaal- ja katkestatud lähenemise protseduuride käigus tuleb kasutada kogu varustust, mida nõutakse vertikaalstardiga õhusõiduki tüübi sertifitseerimisel instrumentaallähenemiseks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m).               6.1. Katkestatud start minimaalse lubatud nähtavusega rajal (RVR)   P ---->     M*   6.2. ILS-lähenemised: laskumisel imiteeritud instrumentaallennu tingimustes kuni võimaliku otsusekõrguseni, maandumissüsteemide kasutamisega. Järgida tuleb meeskonna koostöö standardprotseduure (SOP).   P ----> ---->   M*   6.3. Kordusringile minek pärast punktis 6.2 nimetatud lähenemisi otsusekõrgusele jõudmisel. Õpe peab sisaldama ka kordusringile minekut (imiteeritud) ebapiisava rajanähtavuse (RVR) korral, tuulenihkega, õhusõiduki edukaks maandumiseks ette nähtud lähenemispiirangute ületamise korral, ning maapealsete/pardaseadmete rikke tõttu enne otsusekõrgusele jõudmist ja kordusringile minekut pardaseadmete imiteeritud riketega   P ----> ---->   M*   6.4. Maandumine/maandumised visuaalorientiiride abil peale instrumentaallähenemisel otsusekõrguse saavutamist. Kui konkreetne maandumissüsteem seda võimaldab, tuleb sooritada automaatmaandumine.   P ---->     M*   7. OSA – Lisaseadmed 7. Lisaseadmete kasutamine   P ----> ---->

E.   Õhulaevade erinõuded

1.   Õhulaeva tüübipädevuse lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–5. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kordama kogu eksamit või kontrolli. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

2.   Taotlejad peavad tõendama oskust:

a)	piloteerida õhulaeva selle võimaluste piires;

b)	sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c)	rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d)	rakendada aeronautikateadmisi;

e)	säilitada kogu aeg õhulaeva selline juhitavus, et ei tekiks kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises;

f)	mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure ning

g)	suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega.

3.   Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhulaeva juhitavus- ja lennuomadustele.

a)

Piirhälbed instrumentaallennureeglite puhul: Kõrgus   Üldjuhul ± 100 jalga Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga/– 0 jalga Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga/– 0 jalga Teekonnajoonel püsimine   Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5° Täppislähenemine pool skaalat, asimuut ja glissaad Kurss   Lend normaaltingimustes ± 5° Lend ebatavalises/hädaolukorras ± 10°

b)	Piirhälbed visuaallennureeglite puhul Kõrgus   Üldjuhul ± 100 jalga Kurss   Lend normaaltingimustes ± 5° Lend ebatavalises/hädaolukorras ± 10°

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

4.   Sümbolite tähendused:

P

=

läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi tüübipädevuskoolitus, kui on kohaldatav.

5.   Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

6.   Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:

FFS =	lennu täisimitaator
FTD =	lennuelementide imitaator
OTD =	muu treeningseade
As =	õhulaev

a)	Õhulaevade tüübipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima 1.–5. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

b)	Õhulaevade tüübipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima üksnes 1.–5. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

c)	Tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi. Kui seda tingimust lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus ei täideta, kehtib tüübipädevusmärge ainult visuaallennureeglite järgi lendamise kohta.

7.   Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

8.   Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadmeid (FSTD), kui need moodustavad osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

a)	lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA-osa) ja VII lisa (ORA-osa) asjakohastele nõuetele ning

b)

instruktori kvalifikatsioon. ÕHULAEVADE KATEGOORIA PRAKTILINE ÕPE LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL Manöövrid/protseduurid         Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta Kontrollitud: Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta OTD FTD FFS As FFS As 1. OSA — Lennueelne ettevalmistus ja kontrollid 1.1. Lennueelne ülevaatus       P       1.2. Kabiini kontroll P ----> ----> ---->       1.3. Käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine   P ----> ---->   M   1.4. Mastist eraldumine ja maapinnal manööverdamine     P ---->   M   1.5. Stardieelsed protseduurid ja kontrollid P ----> ----> ---->   M   2. OSA — Lennumanöövrid ja -protseduurid 2.1. Normaalne visuaallennu stardiprofiil     P ---->   M   2.2. Start imiteeritud mootoririkkega     P ---->   M   2.3. Start raskusega > 0 (Raske start)     P ---->       2.4. Start raskusega < 0 (Kerge start)     P ---->       2.5. Tavapärane tõusuprotseduur     P ---->       2.6. Tõus rõhkkõrgusele     P ---->       2.7. Rõhkkõrguse tuvastamine     P ---->       2.8. Lend rõhkkõrgusel või selle lähedal     P ---->   M   2.9. Normaalne laskumine ja lähenemine     P ---->       2.10. Normaalne visuaallennu maandumisprofiil     P ---->   M   2.11. Maandumine raskusega > 0 (Raske maandumine)     P ---->   M   2.12. Maandumine raskusega < 0 (Kerge maandumine)     P ---->   M     Tahtlikult tühjaks jäetud               3. OSA – Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades 3. Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades (võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel (FSTD)):           M Valida sellest osast vähemalt 3 punkti 3.1. Mootor P ----> ----> ---->       3.2. Kesta rõhusüsteem P ----> ----> ---->       3.3. Pitot'/staatiline süsteem P ----> ----> ---->       3.4. Kütusesüsteem P ----> ----> ---->       3.5. Elektrisüsteem P ----> ----> ---->       3.6. Hüdraulikasüsteem P ----> ----> ---->       3.7. Juhiste ja trimmerite süsteem P ----> ----> ---->       3.8. Ballonetisüsteem P ----> ----> ---->       3.9. Autopiloot/direktorsüsteem P ---> ---> ---->       3.10. Stabiilsuse suurendamise seadmed P ----> ----> ---->       3.11. Ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur, transponder, maapinna läheduse hoiatussüsteem (kui on olemas) P ----> ----> ---->       3.12. Telikusüsteem P -----> -----> ---->       3.13. Abijõuseade P ----> ----> ---->       3.14. Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem P ----> ----> ---->         Tahtlikult tühjaks jäetud               4. OSA — Eri- ja hädaolukordade protseduurid 4. Eri- ja hädaolukordade protseduurid (võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel)           M Valida sellest osast vähemalt kolm punkti 4.1. Tegutsemine tulekahju korral, mootori, abijõuseadme, lastiruumi, kabiini ja elektrisüsteemide põlengu korral, sh evakueerimine, kui see on kohaldatav P ----> ----> ---->       4.2. Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine P ----> ----> ---->       4.3. Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine Erinevatel lennuetappidel, sealhulgas mitme mootori rikked P ----> ----> ---->       4.4. Lennumeeskonna liikme tegevusvõimetus P ----> ----> ---->       4.5. Jõuülekande/reduktori tõrked P ----> ----> ---->   Üksnes FFS   4.6. Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule P ----> ----> ---->       5. OSA — Instrumentaallennu protseduurid (tegeliku või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes sooritamiseks) 5.1. Start mõõteriistade näitude järgi: instrumentaallennule tuleb üle minna esimesel võimalusel pärast õhkutõusu P* ---->* ---->* ---->*       5.1.1. Imiteeritud mootoririke väljumisel P* ---->* ---->* ---->*   M*   5.2. Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine P* ---->* ---->* ---->*   M*   5.3. Protseduurid ootetsoonis P* ---->* ---->* ---->*       5.4. Täppislähenemine kuni otsusekõrguseni, kuid mitte madalamale kui 60 m (200 jalga) P* ---->* ---->* ---->*       5.4.1. Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita P* ---->* ---->* ---->*   M* (üksnes lennueksamil)   5.4.2. Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga P* ---->* ---->* ---->*       5.4.3. Autopiloodiga P* ---->* ---->* ---->*       5.4.4. Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus enne kaugmajaka (OM) ületamist kuni raja puudutamiseni, või kogu katkestatud lähenemise kestel P* ---->* ---->* ---->*   M*   5.5. Mittetäppislähenemine kuni minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H) P* ---->* ---->* ---->*   M*   5.6. Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel P* ---->* ---->* ---->*       5.6.1. Muud katkestatud lähenemise protseduurid P* ---->* ---->* ---->*       5.6.2. Kordusringile minek ühe mootori imiteeritud rikkega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel P*         M*   5.7. Ebaharilikest asenditest väljatulek (sõltub lennu täisimitaatori (FFS) kvaliteedist) P* ---->* ---->* ---->*   M*   6. OSA – Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria) 6. Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria). Allpool loetletud manöövrid ja protseduurid on minimaalsed koolitusnõudeid, mille täitmisel on lubatud instrumentaallähenemised madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m). Järgnevate instrumentaal- ja katkestatud lähenemise protseduuride käigus tuleb kasutada kogu varustust, mida nõutakse õhulaeva tüübi sertifitseerimisel instrumentaallähenemiseks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m).               6.1. Katkestatud start minimaalse lubatud nähtavusega rajal (RVR)   P ---->     M*   6.2. ILS-lähenemised: laskumisel imiteeritud instrumentaallennu tingimustes kuni võimaliku otsusekõrguseni, maandumissüsteemide kasutamisega. Järgida tuleb meeskonna koostöö standardprotseduure (SOP).   P ---->     M*   6.3. Kordusringile minek Pärast punktis 6.2 nimetatud lähenemisi otsusekõrgusele jõudmisel. Õpe peab sisaldama ka kordusringile minekut (imiteeritud) ebapiisava rajanähtavuse (RVR) korral, tuulenihkega, õhusõiduki edukaks maandumiseks ette nähtud lähenemispiirangute ületamise korral, ning maapealsete/pardaseadmete rikke tõttu enne otsusekõrgusele jõudmist ja kordusringile minekut pardaseadmete imiteeritud riketega   P ---->     M*   6.4. Maandumine/maandumised visuaalorientiiride abil peale instrumentaallähenemisel otsusekõrguse saavutamist. Kui konkreetne maandumissüsteem seda võimaldab, tuleb sooritada automaatmaandumine.   P ---->     M*   7. OSA — Lisaseadmed 7. Lisaseadmete kasutamine   P ---->