Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32018R0259

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/259, 21. veebruar 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 427/2014, et viia see vastavusse regulatiivses katsemeetodis tehtud muudatusega ning lihtsustada taotluse esitamise ja sertifitseerimise halduskorda (EMPs kohaldatav tekst )

C/2018/0969

ELT L 49, 22.2.2018, p. 9–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 02/01/2024; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R2767

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/259/oj

22.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/259,

21. veebruar 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 427/2014, et viia see vastavusse regulatiivses katsemeetodis tehtud muudatusega ning lihtsustada taotluse esitamise ja sertifitseerimise halduskorda

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrust (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 1. juunil 2017 vastu määruses (EL) 2017/1151 (2) sätestatud kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse (edaspidi „WLTP“ (Worldwide Harmonized Light Vehicle Test Procedure)). WLPT asendab komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (3) XII lisas sätestatud uue Euroopa sõidutsükli (edaspidi „NEDC“ (New European Driving Cycle)). Alates 2021. aastast tuleb määruses (EL) nr 510/2011 sätestatud CO2-heite sihttasemeid kontrollida kooskõlas WLTPga määratud CO2-heite baasil. Kõnealusest aastast alates tuleb ka ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud CO2-heite vähenemine kindlaks määrata lähtuvalt WLTPst.

(2)

Regulatiivses katsemeetodis tehtud muudatuse kajastamiseks ja selleks, et võtta arvesse menetlust, millega viiakse WLTP-põhised CO2 väärtused vastavusse rakendusmääruses (EL) 2017/1153 (4) sätestatud NEDC-põhiste CO2 väärtustega, on vaja muuta komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 427/2014 (5).

(3)

Et tagada sujuv üleminek NEDC-lt WLTP-le, peaks olema võimalik esitada taotlust uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina 31. detsembrini 2019, kui lähtutakse NEDCst, ning alates käesoleva määruse jõustumisest, kui lähtutakse WLTPst.

(4)

Kuigi komisjon on andnud heakskiidu enam kui kahekümnele ökoinnovatsioonile, on tootjad selliseid tehnoloogialahendusi Euroopa Liidu sõidukipargi puhul kuni 2017. aastani väga vähe kasutusele võtnud. Selleks et edendada selliste tehnoloogialahenduste laialdasemat kasutusevõttu ja saavutada väikeste tarbesõidukite puhul võimalikult suur CO2-heite vähenemine, tuleb lihtsustada heakskiitmise ja sertifitseerimise protsessi.

(5)

CO2-heite miinimummäära vähendamine 0,5 grammini/km edendab tõenäoliselt uuenduslike tehnoloogialahenduste laialdasemat kasutuselevõttu, mis võimaldaksid vähendada CO2-heidet. Selleks et tõepoolest tagada CO2-heite selline vähenemine, peab saama vähenemist väga täpselt määrata. Seepärast on vaja hinnata ja kvantifitseerida mõõtemääramatus, mis on seotud heite vähenemise tõendamiseks kasutatavate meetoditega, ning võtta seda mõõtemääramatust arvesse CO2-heite vähenemise sertifitseerimisel tüübikinnitusasutuse poolt. Heite miinimummäära on asjakohane muuta samal ajal WLTP kasutuselevõtmisega ja sellest tulenevalt tuleks WLTP-st lähtuvate taotluste puhul kohaldada uut miinimumtaset.

(6)

Juhul, kui heite vähenemine ei olene sõidukist, peaks CO2-heite vähenemise tõendamiseks olema võimalik teha katseid komponentidega, mis lihtsustaks heite vähenemise kindlakstegemist ja parandaks kindlakstegemise täpsust.

(7)

Selleks et lihtsustada CO2-heite vähenemise sertifitseerimist, peaks taotleja saama uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluses teha lisaks heite vähenemise kindlakstegemise üksikasjaliku katsemetoodika ettepanekule ka ettepaneku lihtsustatud hindamismeetodi või CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemise kohta. Kui kasutatakse selliseid lihtsustatud meetodeid või CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemise väärtusi, peaksid tüübikinnitusasutused saama heite vähenemist enne selle sertifitseerimist kindlaks määrata konservatiivsel viisil, mis kajastab tõendatava heite madalaimat taset.

(8)

Tehnoloogiat, mis on juba mõnda aega turul vabalt kättesaadav olnud, ei saa lugeda uuenduslikuks määruse (EL) nr 510/2011 artikli 12 tähenduses ja see ei tohiks olla vastuvõetav ökoinnovatsioonina. Õigete stiimulite loomiseks on asjakohane asendada kontrollaasta 2009 dünaamilise kontrollaastaga, mis oleks tehnoloogia uuenduslikkuse kindlakstegemisel aluseks. Uut dünaamilist kontrollaastat tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2020 esitatavate taotluste suhtes.

(9)

Kui komisjon leiab mitme samade omadustega uuenduslike tehnoloogialahenduste hindamisel saadud kogemuste alusel, et selliste tehnoloogialahenduste vastavus määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 osutatud kriteeriumidele on rahuldavalt ja veenvalt tõendatud või, kui uuenduslik tehnoloogia ei sõltu konkreetse tootja sõiduki parameetritest, peaks olema võimalik uuenduslik tehnoloogia kiita ökoinnovatsioonina heaks otsusega, mis annaks kõigile tootjatele võimaluse sertifitseerida CO2-heite vähenemine kõnealuse otsuse alusel, tingimusel, et otsuses esitatud tingimused on täidetud.

(10)

Mõne uuendusliku tehnoloogia puhul on vaja kindlaid statistilisi tõendeid, et toetada uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluses esitatud eeldusi ja katsemetoodikas kasutatavaid parameetreid. Võimalikult ulatusliku andmekogumi saamiseks peaks tootjate või tarnijate rühm saama esitada ühise taotluse. Ühise taotluse esitamise korral peaks rühmal olema võimalus esitada taotlusega koos mitu kontrolliaruannet, kui see on konfidentsiaalsuse või konkurentsi huvides vajalik.

(11)

Tagamaks, et CO2-heite sertifitseeritud vähenemise tasemed, mida tootjad kasutavad nõuete täitmiseks, on õiged, peaks komisjon suutma kiiresti reageerida ja teavitada tootjaid, kui ta tuvastab katsemetoodikas või uuenduslikus tehnoloogias selliseid kõrvalekaldeid või lahknevusi (või antakse talle neist teada), mis võivad mõjutada sertifitseeritud vähenemise tasemeid.

(12)

Kogemused näitavad, et ökoinnovatsiooni heakskiitmise otsustes sätestatud metoodikaid võib olla vaja kohandada muu hulgas selleks, et võtta arvesse tehnika arengut või laiendada heakskiitva otsuse kohaldamisala suuremale hulgale sõidukitele. Seepärast peaksid nii taotluse esitaja kui ka komisjon saama algatada selliste otsuste muudatusi.

(13)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 427/2014 vastavalt muuta.

(14)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 427/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„2.   Tehnoloogia kohta võib käesoleva määruse kohaselt esitada taotluse uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

b)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

31. detsembriks 2019 esitatud taotluste puhul on seda kasutatud 3 % või vähemal määral 2009. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul või 1. jaanuariks 2020 esitatud taotluste puhul on seda kasutatud 3 % või vähemal määral aastal n – 4 registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul, kusjuures n on taotlemise aasta;“

c)

lisatakse lõige 4:

„4.   Taotluse esitamisel uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina võib lähtuda järgmistest standardsetest katsemeetoditest vastavalt järgmisele:

a)

kuni 31. detsembrini 2019 uuest Euroopa sõidutsüklist (NEDC), mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas;

b)

alates 14. märtsist 2018 kergsõidukite ülemaailmsest ühtlustatud katsemenetlusest (WLTP), mis on esitatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (*1).

(*1)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).“"

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.   „taotleja“– tootja või tarnija või tootjate või tarnijate rühm, kes esitab taotluse uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmiseks;“

b)

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.   „nõude esitaja“– tootja või tarnija või tootjate või tarnijate rühm, kes esitab nõude muuta otsust uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise kohta.“

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Taotlus uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina“;

b)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„2.   Uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotlusele tuleb lisada:“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

metoodika, millega tõendatakse uuendusliku tehnoloogia kasutamise tulemusena saavutatud CO2-heite vähenemist, ja koos sellega viide kohaldatavale standardsele katsemeetodile kooskõlas artikli 2 lõikega 4 või, kui komisjon on selle metoodika juba heaks kiitnud, viide heakskiidetud metoodikale;“

iii)

lisatakse punkt ea:

„ea)

vajaduse korral ja lisaks punktis e osutatud metoodikale lihtsustatud meetod CO2-heite sertifitseeritava vähenemise hindamiseks või CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemise väärtused, mida tuleb kasutada kõigi kõnealuse uuendusliku tehnoloogiaga varustatud sõidukite sertifitseerimisel;“

iv)

punkti f alapunktid i ja ii asendatakse järgmisega:

„i)

uuendusliku tehnoloogia abil saavutatud heite vähenemine, mis on kindlaks tehtud kooskõlas punktiga e või vajaduse korral punktiga ea, vastab artikli 9 lõikes 1 täpsustatud asjakohasele miinimummäärale, võttes arvesse tehnoloogia vananemist aja jooksul;

ii)

uuendusliku tehnoloogia abil saavutatud CO2-heite vähenemine ei kuulu määruse (EL) nr 510/2011 artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud CO2-mõõtmise standardsesse katsemeetodisse või kuulub sellesse ainult osaliselt, nagu on määratletud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 4;“

v)

punktile f lisatakse alapunkt iv:

„iv)

käesoleva artikli punkti ea puhul on sõidukile sertifitseerimisel omistatav CO2-heite vähenemise väärtus (mille hindamiseks kasutatakse punktis ea osutatud lihtsustatud hindamismeetodit või CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemise väärtusi) väiksem uuendusliku tehnoloogiaga saavutatud heitkoguste vähenemisest, mis on kindlaks tehtud punktis e osutatud katsemeetodi abil, või sellega võrdne, võttes arvesse võimalikku koostoimet muude heakskiidetud ökoinnovatsiooniliste lahendustega.“

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Kontrollalus ja ökoinnovatsioon“;

b)

lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

ökoinnovatiivse sõiduki, mille puhul tuleb kasutada uuenduslikku tehnoloogiat, või kui see on asjakohane, uuendusliku tehnoloogia eraldiseisva komponendina;

b)

kontrollsõiduki, mille puhul uuenduslikku tehnoloogiat ei kasutata, aga mis igas muus osas on identne ökoinnovatiivse sõidukiga, või kui see on asjakohane, kontrolltehnoloogia eraldiseisva komponendina.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui taotleja arvab, et artiklites 8 ja 9 osutatud teavet saab esitada muude kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahenditega, tuleb uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluses esitada seda järeldust põhjendavad vajalikud andmed ja samaväärseid tulemusi andev metoodika.“;

d)

lisatakse lõige 4:

„4.   Kui uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluse esitamisel lähtutakse WLTP-st, nagu on osutatud artikli 2 lõike 4 punktis b, kuulub kontrollsõiduk interpolatsioonitüüpkonda või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda, mis kujutab endast kõige raskemat juhtumit ökoinnovatsioonist tuleneva CO2-heite vähenemise näitamiseks.

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.2.3.1 teises lõigus või 7. all-lisa punktis 3.2.3.1 esitatud juhtudel on kontrollsõidukiks katsesõiduk H.

Kontrollsõiduki valikut tuleb toetada kindlate ja sõltumatute statistiliste tõenditega, mille alusel saab esitada kontrollitavaid eeldusi kontrollsõiduki asjakohasuse ja representatiivsuse kohta.“

5)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse lõige 1a:

„1a.   Kui taotleja on tootjate või tarnijate rühm, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

sõltumatu ja sertifitseeritud asutus teeb lõike 2 punktides a–e osutatud tegevused iga taotlejate rühma liikme suhtes, kui see on asjakohane, olenevalt uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluse sisust.

b)

kui see on vajalik konfidentsiaalsuse või konkurentsi huvides, võivad taotlejate rühma liikmed esitada mitu kontrolliaruannet sama taotlust toetavate erinevate andmekogude kohta.“;

b)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimesele lõigule lisatakse punkt ca:

„ca)

kontrollima, et artikli 4 lõike 2 punktis ea osutatud lihtsustatud hindamismeetod või eelnevalt kindlaksmääratud CO2-heite vähenemise väärtused on asjakohased artikli 4 lõike 2 punktis d osutatud asjakohaste sõidukite CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks ja vastavad artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv sätestatud nõuetele;“

ii)

viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Punktide c ja ca kohaldamisel esitab sõltumatu ja sertifitseeritud asutus kontrollimiseks koostatud katseprotokollid.“;

c)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks vastavalt artiklile 11 peab sõltumatu ja sertifitseeritud asutus tootja nõudmisel koostama aruande ühe sõidukitüübi, -variandi või -mudeli puhul kasutatud mitme ökoinnovatsiooni vahelise koostoime kohta ja vajaduse korral interpolatsioonitüüpkonna kohta.“;

d)

lõige 4 jäetakse välja.

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

kontrollsõiduki CO2-heide ja töötava uuendusliku tehnoloogiaga ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide, kasutades artikli 4 lõike 2 punktis e osutatud metoodikat või vajaduse korral sama artikli punktis ea osutatud lihtsustatud metoodikat;

b)

kontrollsõiduki CO2-heide ja töötava uuendusliku tehnoloogiaga ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide, kasutades artikli 2 lõike 4 punktis a või b osutatud standardset katsemeetodit.“;

b)

lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui taotlus uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina on esitatud lähtudes artikli 2 lõike 4 punktist b, tuleb CO2-heite vähenemise kindlaksmääramiseks hinnata ja kvantifitseerida mõõtemääramatus. Kvantifitseeritud mõõtemääramatus lahutatakse kogu CO2-heite vähenemisest.“;

c)

lisatakse lõige 3:

„3.   Kui CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemise väärtused esitatakse kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga ea, tuleb need väärtused kehtestada madalamal tasemel kui on lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kogu CO2-heite vähenemine, või sellega võrdsel tasemel.“

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Uuendusliku tehnoloogia abil kooskõlas artikli 8 lõikega 2 saavutatav vähenemise miinimummäär peab olema:

a)

1 g CO2/km, kui taotluse esitamisel lähtutakse artikli 2 lõike 4 punktist a;

b)

0,5 g CO2/km, kui taotluse esitamisel lähtutakse artikli 2 lõike 4 punktist b.“;

b)

lõikes 2 asendatakse tekst „standardne katsetsükkel“ tekstiga „standardne katsemeetod“.

8)

Artikli 10 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluse hindamine“.

9)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ökoinnovatsiooni kasutamisega saavutatud CO2-heite sertifitseeritud vähenemist, mida on tõendatud kooskõlas vastava otsusega, millega uuenduslik tehnoloogia kiideti heaks ökoinnovatsioonina, tuleb eraldi täpsustada nii tüübikinnituse dokumentides kui ka direktiivi 2007/46/EÜ kohases vastavustunnistuses, lähtudes katsetest, mille tehnilised teenistused on sooritanud heakskiidetud katsemetoodika abil vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 11.

Vastavalt heakskiitmise otsuse nõuetele lahutatakse artikli 8 lõikes 2 osutatud kvantifitseeritud mõõtemääramatus kogu sertifitseeritavast CO2-heite vähenemisest. Kui mingi kindla sõidukitüübi, -variandi, -mudeli või, kui see on asjakohane, interpolatsioonitüüpkonna ökoinnovatsiooni abil saavutatud CO2-heite vähenemine on väiksem kui artikli 9 lõikes 1 määratletud asjakohane miinimummäär, siis sellist vähenemist ei sertifitseerita.

Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti ea kohaselt kindlaks tehtud eelnevalt kindlaksmääratud CO2-heite vähenemise väärtused on heakskiitvas otsuses määratletud, võib asjakohase eelnevalt kindlaksmääratud CO2-heite vähenemise väärtuse kanda kohe tüübikinnituse dokumenti, tingimusel et tüübikinnitusasutus on pädev kinnitama, et sõiduk on varustatud sellise tehnoloogiaga, mis vastab heakskiitmise otsuse spetsifikatsioonidele.“;

b)

lõike 4 teises lõigus asendatakse väärtus „1 g CO2/km“ väärtusega „0,5 g CO2/km“.

10)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 lisatakse pärast teist lõiku järgmine lõik:

„Kui komisjon avastab katsemetoodikas või uuenduslikus tehnoloogias kõrvalekaldeid või lahknevusi (või antakse talle neist teada), mis erinevad teabest, mida ta oli saanud uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluse osana, võib ta sellest tootjat teavitada.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Tootja, kelle CO2-heite sertifitseeritud vähenemist enam ei arvestata, võib asjaomastele sõidukitele taotleda uut sertifitseerimist vastavalt artiklis 11 sätestatud menetlusele või nõuda artikli 12a kohaselt heakskiitva otsuse muutmist, esitades vajalikud tõendavad dokumendid, mis kinnitavad katsemetoodika asjakohasust ja uuendusliku tehnoloogia abil saavutatud CO2-heite vähenemise määra.“

11)

Lisatakse artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Uuendusliku tehnoloogia ökoinnovatsioonina heakskiitmise otsuse muutmine

1.   Tootja või tarnija, kaasa arvatud esialgne taotleja, võib esitada komisjonile nõude muuta kehtivat heakskiitmise otsust. Nõue ja kõik tõendavad dokumendid tuleb esitada ka elektronpostiga või elektroonilisel andmekandjal või laadida üles komisjoni hallatavasse serverisse. Kirjalikus nõudes tuleb esitada tõendavate dokumentide loetelu.

2.   Muudatusnõudega koos esitatakse järgmine teave ja tõendid:

a)

nõude esitaja kontaktandmed;

b)

viide muudetavale heakskiitmisotsusele;

c)

kavandatavate muudatuste kirjeldus koos kõnealuse kirjelduse kokkuvõttega;

d)

tõendid muudatuste vajalikkuse ja asjakohasuse kohta;

e)

tõendid selle kohta, et uuendusliku tehnoloogia abil saavutatud heite vähenemine, mis on kindlaks tehtud muudetud katsemetoodikaga või, kui see on asjakohane, uue muudetud lihtsustatud katsemetoodikaga või eelnevalt kindlaks määratud CO2-heite vähenemisega, vastab artikli 9 lõikes 1 määratletud asjakohasele miinimummäärale, võttes arvesse tehnoloogia vananemist aja jooksul;

f)

sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse koostatud spetsiaalne valideerimisaruanne, milles tõendatakse järgmist:

—

muudetud katsemetoodika vastab artikli 6 lõike 1 nõuetele ja, kui see on kohaldatav, artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv sätestatud nõuetele;

—

uuendusliku tehnoloogia abil saavutatud heite vähenemine, mis on kindlaks tehtud muudetud katsemetoodikaga või, kui see on asjakohane, uue muudetud lihtsustatud katsemetoodikaga või eelnevalt kindlaks määratud CO2-heite vähenemisega, vastab artikli 9 lõikes 1 määratletud asjakohasele miinimummäärale, võttes arvesse tehnoloogia vananemist aja jooksul.

3.   Muudatusnõude saades avaldab komisjon kavandatavate muudatuste kirjelduse kokkuvõtte, millele on osutatud lõike 2 punktis c.

4.   Komisjon hindab muudatusnõuet ja muudab üheksa kuu jooksul pärast täieliku nõude saamist heakskiitmisotsust, kui esitatud muudatusettepanekute asjakohasuse kohta ei esitata vastuväiteid.

Muudetud heakskiitmisotsuses määratletakse vajaduse korral selle kohaldamine ja käesoleva määruse artikli 11 kohaseks CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks vajalik teave, võttes arvesse dokumentidele juurdepääsu erandeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001.

5.   Komisjon võib nõuda kavandatavate muudatuste kohandamist. Sellisel juhul konsulteerib komisjon kavandatavate muudatuste küsimuses nõude esitajaga ja teiste asjakohaste huvirühmadega, kaasa arvatud esialgse taotlejaga, kes esitas taotluse uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina, ning võtab arvesse saadud märkusi.

6.   Hindamisperioodi võib pikendada viie kuu võrra, kui komisjon leiab, et uuendusliku tehnoloogia ja selle juurde kuuluva muudetud katsemetoodika keerukuse või muudatusnõude ulatuse ja sisu tõttu ei ole nõuet võimalik üheksakuulise hindamisperioodi jooksul nõuetekohaselt hinnata.

Kui hindamisperioodi tuleb pikendada, teavitab komisjon nõude esitajat sellest 40 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist.

7.   Komisjon võib igal ajal omal algatusel muuta heakskiitmisotsust, eelkõige tehnika arengu arvesse võtmiseks. Komisjon konsulteerib oma kavandatavate muudatuste küsimuses esialgse taotlejaga, kes esitas taotluse uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina, ja teiste asjakohaste huvirühmadega, ning võtab vajaduse korral arvesse saadud märkusi.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

(2)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(3)  Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(4)  Komisjoni 2. juuni 2017 rakendusmäärus (EL) 2017/1153, millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 679).

(5)  Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 427/2014, millega kehtestatakse väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 125, 26.4.2014, lk 57).

Top