(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Taanit ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

2018. aasta aruanne Taani kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Taani edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Taani edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

Taani esitas 24. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(5)

Taani suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2018. aasta lähenemisprogrammis on valitsus ette näinud, et 2018. aastal saavutatakse valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 0,7 % SKPst ja kogu programmiperioodi vältel kuni 2025. aastani järgitakse jätkuvalt keskpika perioodi eelarve-eesmärki – struktuurset eelarvepuudujääki 0,5 % SKPst. 2018. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse langema 2018. aastal 35,6 %-le ja jätkama langust, jõudes 2020. aastal 34,2 %-le SKPst, kuid tõusma siis 2025. aastaks peaaegu 40 %-ni. Neid eelarveprognoose toetav makromajanduslik stsenaarium on programmiperioodi ulatuses usutav. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon jõudma 2018. aastal ülejääki 0,3 % SKPst ja 2019. aastal 0,9 % SKPst, mis ületab veidi 2018. aasta lähenemisprogrammi eesmärki ning ületab keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Üldiselt on nõukogu prognooside põhjal seisukohal, et Taani täidab 2018. ja 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(6)

Taani jätkusuutlik majanduskasv eeldab demograafilistest muutustest hoolimata tööjõu pakkumise tagamist ja teatud sektorites levivale tööjõupuudusele lahenduse leidmist. Tõenäoliselt suurendavad kvalifitseeritud töötajate arvu reformid, millega suurendatakse kutsehariduses ja -õppes osalejate ja selle läbijate määra, ning digitaaloskuste paremale tasemele viimise meetmed. Lisaks oleks selles suhtes abi meetmetest, millega marginaliseeritud ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi paremini tööturule kaasata. See kehtib madala haridustasemega noorte, vähenenud töövõime või puudega inimeste ja rändetaustaga inimeste suhtes. Hiljutiste tööintegratsioonimeetmete juurutamine on kulgenud aeglaselt, kuid tundub, et need aitavad parandada äsja saabunud pagulaste olukorda. Rändetaustaga laste integreerimine haridussüsteemi on endiselt oluline lahendamist vajav probleem, sest praegu jääb selliste laste haridustase teiste lastega võrreldes madalamaks.

(7)

Tootlikkuse kiire kasv on ülioluline majanduskasvu toetamiseks, Taani suhteliselt kõrge heaolutaseme säilitamiseks ja riigi konkurentsivõime tagamiseks. Ehkki Taani tootlikkuse tase on võrreldes teiste liikmesriikidega kõrge, on tootlikkuse kasv pikka aega vähenenud ja seda pärsivad mitmesugused võimalikud takistused (millele on osutanud ka Taani tootlikkuse komitee ja konkurentsiamet). Riigisisese suunitlusega teenuste tootlikkuse areng on olnud loid valdkondades, kus valitsus võttis 2017. aastal konkurentsi suurendamiseks üksnes piiratud meetmeid, ja valdkondades, mis on osaliselt (nt hüpoteekpangad) väliskonkurentsi eest kaitstud. Vähene konkurents mitmes riigisisese suunitlusega teenustesektoris (nt jaekaubandus, finantsteenused, kommunaalteenused, transport ja ravimite hulgimüük) pärsib endiselt tootlikkust, investeeringuid ja töökohtade loomist.

(8)

Eluasemehinnad on mitu aastat märkimisväärselt tõusnud ja nüüd hakkavad ilmnema ülehindamise riskid, eriti peamistes linnapiirkondades. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatas kaheksat liidu riiki, sh Taanit, et eluasemehindade tõus koos suure kodumajapidamiste võlaga teeb elamukinnisvara sektori keskpikas perspektiivis haavatavaks. Kodumajapidamised jätkasid 2017. aastal võla vähendamist, kuid komisjoni hinnangul on nende võlatase endiselt liidus üks kõrgemaid (protsendina SKPst) ning ületab majanduse põhinäitajatest ja usaldatavusnõuete piirmääradest tulenevat soovituslikku taset. Lisaks on alates 2013. aastast oluliselt suurenenud laenusumma ja sissetuleku väga kõrge suhtarvuga hüpoteekide osakaal, seda eelkõige Kopenhaagenis ja selle ümbruses. Taani ametiasutused on vastu võtnud mitu uut makrotasandi usaldatavusmeedet riskantsete laenude võtmise edasiseks piiramiseks (jõustuvad 2018. ja 2020. aastast) ja algatanud eluasemehindade piirkondliku ebavõrdsusega tegelemiseks kinnisvaramaksureformi (jõustub 2021. aastast). Sellegipoolest suurendab laenusumma ja sissetuleku väga kõrgete suhtarvude, suure võlakoormuse juures intressimäära suure tundlikkuse ja potentsiaalselt ülehinnatud eluasemete kombinatsioon riski, et toimub hinnakorrektuur, mis võib kahjustada reaalmajandust ja pangandussektorit.

(9)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Taani majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Taanile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Taani eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(10)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (5) et Taani täidab eelduste kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti,

1.