(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Bulgaariat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

2018. aasta aruanne Bulgaaria kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Bulgaaria edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Bulgaaria edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 7. märtsil 2018. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Bulgaarias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Finantssektori haavatavusega kaasneb ettevõtete suur võlakoormus ja viivislaenude maht, kusjuures tööturg ei ole täielikult kohandunud.

(3)

Bulgaaria esitas 19. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. Bulgaaria 2018. aasta riiklik reformikava sisaldab kohustusi nii lühikeseks kui ka keskpikaks perioodiks ning hõlmab 2018. aasta riigiaruandes tuvastatud probleemide lahendamist. Eelkõige on selles kuulutatud välja meetmed järelevalve tugevdamiseks pangandussektoris ja muudes sektorites kui panganduses, maksejõuetusraamistiku parandamiseks ja 2016. aasta stressitestides tuvastatud jätkuvalt esinevate puuduste vähendamiseks. Samuti hõlmati meetmeid maksukogumise parandamiseks ja varimajandusega võitlemiseks, aktiivse tööturupoliitika sihipärasuse parandamiseks, sotsiaalkaitse suurendamiseks ning mitmesuguste tervishoiu- ja haridussektori probleemide lahendamiseks. Kokkuvõttes toetaks 2018. aasta riikliku reformikava tulemuslik rakendamine tasakaalustamatuse korrigeerimist.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(5)

Bulgaaria suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2018. aasta lähenemisprogrammis seadis valitsus eesmärgiks saavutada 2017. aasta eelarveülejäägi 0,9 % SKPst tasemelt 2018. aastal tasakaalustatud eelarve ning 2019. aastal ülejääk 0,3 % SKPst, 2020. aastal 0,5 % SKPst, 2021. aastal 0,2 % SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki – struktuurne eelarvepuudujääk 1 % SKPst – kavatsetakse endiselt täita kogu programmiperioodi kestel varuga. 2018. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult langema 2021. aastaks 19,4 %-le SKPst (25,4 %-lt SKPst 2017. aastal). Kõnealuste eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosist lähtuvalt peaks struktuurne eelarvepositsioon olema endiselt ülejäägis, kuid vähenema 2017. aasta 0,9 %-lt SKPst 2018. aastal 0,5 %-le SKPst ja jääma 2019. aastal samale tasemele. Seega prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon ületab mõlemal aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Üldiselt on nõukogu prognooside põhjal seisukohal, et Bulgaaria täidab 2018. ja 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(6)

Ülimalt oluline on suurendada eelarvepoliitika tõhusust. Maksutulu laekumised ja maksukuulekus on paranenud, kuid see oli pigem tingitud majandusväljavaadete paranemisest, mitte maksude paremast haldamisest ja kogumisest. Teatavates sektorites on avaliku sektori kulutuste tõhusus väga madal. Riigi rahanduse valdkonna reformid on selles suhtes väga olulised ning praegused majandus- ja eelarvetingimused on selliste reformide elluviimiseks eriti soodsad. Riigile kuuluvate ettevõtete majandustulemused on võrreldes piirkonna teiste riikide ja erasektoriga nõrgad, olles samas riigi rahanduse jaoks ebakindluse ja riski allikaks, sest selliste ettevõtete võlgnevused on riigi jaoks tingimuslikud kohustused. Kokkuvõttes on riigile kuuluvate ettevõtete juhtimine endiselt probleemne ega vasta rahvusvahelistele standarditele. Lisaks on selle valdkonna reformid väga olulised ärikeskkonna jaoks.

(7)

Seni püsivatest nõrkustest hoolimata on jätkuvalt paranenud finantssektori usaldusväärsus. Äriühingute viivislaenude osakaal on endiselt suur, kuigi seda on vähendatud. Kapitalipuhvrid on üldiselt küllaldased, mis annab võimaluse bilansside korrastamiseks. Finantssektori järelevalve parandamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid mitu olulist meedet on veel täies ulatuses rakendamata. Selleks et bilanssi veelgi tugevdada ning pankade ja kindlustusandjate vastupanuvõimet parandada, on tingimata vaja seotud osapoolte riskipositsioonidest tulenevaid järelejäänud riske leevendada ja varade väärtust paremini hinnata.

(8)

Maksejõuetusraamistiku ebatõhusus pidurdab erasektori võlakoormuse vähendamist ja viivislaenude lahendamist. Menetlused venivad pikale ja sissenõudmismäär on madal. Raamistiku toimimiseks on vaja veel mitut elementi, eelkõige õigusnorme võlgadest vabastamise ja ettevõtjatele pärast pankrotti mõistliku aja jooksul teise võimaluse andmise kohta. Andmekogumise ja sobivate seirevahendite puudumine ei võimalda hinnata vanade ega uute protseduuride tulemuslikkust, sh ettevõtete restruktureerimisel.

(9)

Deklareerimata töö tase on endiselt kõrge, millel on suur mõju maksutuludele, töötingimustele ja pensionipõlve sissetuleku piisavusele. Bulgaaria on hiljuti võtnud olukorra parandamiseks mitmeid meetmeid, sh ühepäevased lepingud põllumajanduses, eelarve- ja tööturuasutuste parem koostöö ning töötajate aktiivsem teavitamine negatiivsetest tagajärgedest. Nende meetmete tõhusus oleneb rakendamise tulemuslikkusest. Ametlikule majandusele ülemineku kiirendamine on hädavajalik, et saavutada kaasav majanduskasv ja tagada kõigile õiglased töötingimused.

(10)

Olukord tööturul on paranenud, kuid probleeme jätkub. Tööhõive määr on jõudnud kriisieelse tasemele ja tööpuuduse määr on alla liidu keskmise. Siiski ei ole positiivsetest muutustest tööturul ühtviisi kasu kogu tööealisel elanikkonnal. Pikaajalistel töötutel, mitteaktiivsetel noortel, romadel ja vaesemates piirkondades elavatel inimestel on endiselt väga raske tööellu siseneda või tööellu naasta. Elanikkonna vananemine ja kahanemine ning seejuures alla liidu keskmise jääv tööjõus osalemise määr viib tööjõu ja oskuste nappuseni, mis halvendab pikas perspektiivis majanduse väljavaateid. Seega oleks põhjust panustada veelgi enam oskuste täiendamisse ja koolitustesse. Tööturul osalemise ja tööalase konkurentsivõime soodustamiseks võiks ühendada erinevad tulemuslikud teavitusmeetmed aktiivse tööturupoliitika ja sotsiaalteenustega.

(11)

Endiselt on liidu kõrgemate seas sissetulekute ja teenuste (haridus, tervishoid ja eluase) kättesaadavuse ebavõrdsus, samuti vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht. 2016. aastal ohustas kaht viiendikku elanikkonnast vaesus või sotsiaalne tõrjutus ning samal ajal ületas 20 % kõige rikkama leibkonna sissetulek kõige vaesema 20 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekut peaaegu kaheksakordselt. Sotsiaalkaitsele kulutatakse vähe, sh üldise miinimumsissetuleku süsteemile, mis on piiratud nii ulatuse ja piisavuse kui ka vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele avalduva mõju poolest. Puudu on hüvitiste läbivaatamise objektiivne mehhanism. Kuigi hiljuti tõsteti sotsiaalhüvitisi ja miinimumpensione, ei piisa sotsiaalkaitsesüsteemiga võimaldatava toe tasemest kõige haavatavamatele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sh romadele, lastele, vanuritele, puudega inimestele ja maapiirkonnas elavate inimestele. Sotsiaalteenuste osutamise tase on endiselt nõrk ning tööturu ja teiste teenustega integreerimine lõpuleviimata.

(12)

Miinimumpalga kehtestamisel ei ole kasutatud selget ja läbipaistvat mehhanismi ning miinimumpalka saavate töötajate osakaal on viimase kuue aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Sellise mehhanismi puudumine võib ohtu seada õige tasakaalu leidmise tööhõive ja konkurentsivõime toetamise ning samas töötajate sissetuleku säilitamise vahel. Lisaks põhjustab see ebakindlust ja võib nii kahjustada ettevõtlustingimuste prognoositavust. Valitsus on esitanud miinimumpalga kehtestamise mehhanismi käsitlevad ettepanekud, millega see puudus kõrvaldataks. Siiski ei ole sotsiaalpartnerid selles küsimuses kokkuleppele jõudnud. Samuti on valitsus oma eelarveprognoosis näinud ette kuni 2020. aastani miinimumpalga tõstmised. 2018. aastal ratifitseeris Bulgaaria Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) miinimumpalga kindlaksmääramise konventsiooni. See võiks olla objektiivse mehhanismi loomisel hea lähtepunkt.

(13)

Endiselt vajab hädasti lahendamist tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavus, mille on põhjustanud avalike kulutuste madal tase, piiratud ressursside ebaühtlane jaotus ja tervisekindlustusega kaetuse madal tase. Avaliku sektori kulutuste madalat taset tuleb kompenseerida suurte erakulutustega, peamiselt suure omaosalusega. Nende bulgaarlaste osakaal, kellel puudub tervisekindlustus, on enamiku liikmesriikidega võrreldes suur. Endiselt on probleemne arstide ebaühtlane regionaalne jaotus ja õdede vähesus. Positiivsemast küljest on viimasel ajal langenud Bulgaariast lahkuvate arstide arv. Loetletud puudujääkidega tuleks tegeleda selliste meetmete abil nagu riiklik tervishoiustrateegia.

(14)

Viimastest haridussüsteemi nüüdisajastamise meetmest hoolimata on õpitulemused endiselt kehvad ja olenevad suuresti sotsiaal-majanduslikust staatusest. Ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit lastel, eriti romadel, ei ole võrdseid võimalusi. Haridussüsteemist varakult lahkumise suurel osakaalul on negatiivne mõju tulevasele tööalasele konkurentsivõimele ja tööturunäitajatele. Mitmerahvuseliste lasteaedade, koolide ja klasside kaudu kvaliteetse kaasava tavahariduse pakkumisega on endiselt probleeme. Õppekavareformiga üritatakse parandada haridustulemusi ja digitaaloskusi. Sellegipoolest on digitaaloskuste tase üks liidu madalamaid ja eri sotsiaal-majanduslike rühmade lõikes väga erinev. Hiljutistest meetmetest hoolimata ei ole kutseharidus ja -õpe tööturuvajadustega piisavalt seotud. Alustatud on kõrgharidusreformi, kuid oskuste nappusele veel lahendust ei paista, sest sektorites on lõpetajate profiil väga ebaühtlane. Täiskasvanuõppes osalevad oskuste täiendamise vajadusest hoolimata väga vähesed. Arvestades õpetajaskonna kiiret vananemist, on algatatud meetmeid, et tulevikus kaadri vähenemisega toime tulla. Hoolimata hiljutistest edasiminekutest, on vaja õpetajakoolituse programme veel tugevdada.

(15)

Paljud riiklikus riigihangete strateegias nimetatud meetmed on nüüdseks kehtestatud. Siiski peaksid riigi ametiasutused veel pingutama, et tagada nende tõhus elluviimine. Ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid leiavad, et üldiselt on riigihangete olukord juba varasemast parem. Siiski on läbipaistvus ja korruptsioon endiselt murekohtadeks. Sagedasem otselepingute kasutamine ja üksiku pakkumusega piirdumiste suur arv võib süsteemi läbipaistvust ja tõhusust märkimisväärselt kahjustada. Praegu on töös riigihankeameti uute kontrollifunktsioonide esimene hindamine. Riigiameti kontrollifunktsioonide edasiseks optimeerimiseks tuleks tagada nende korrapärane ajakohastamine. Haldussuutlikkuse ülejäänud kitsakohtade lahendamiseks, sh omavalitsuse tasandil, on vaja täiendavaid jõupingutusi professionaalsuse ja standardimise osas ning põhjalikult kaaluda kesksete hankijate olemasoluga avanevaid võimalusi. Nõudluse summeerimisega saaks parandada ka tervishoius kasutatavat hankesüsteemi ja luua sääste. Põhjalikumat kaalumist vajab küsimus, kuidas hoida ära viivitusi oluliste avaliku sektori projektide elluviimisel.

(16)

Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni koondava süsteemi strukturaalsete puudujääkide ja suure killustatuse tõttu on selle panus tootlikkusse ja majanduskasvu piiratud. Tootmises domineerivad endiselt vähem keerukad valdkonnad ja innovatsioonitase on väga madal. Eriti madalad on avaliku sektori ja ka ärisektori kulutused teadus- ja arendustegevusele. Reformide aeglus takistab üleminekut innovatsioonikesksele süsteemile. Ülikoole ja teadusinstituute on küll palju, kuid tipptasemel teadust tehakse neist vähestes. Teadusuuringutele kaubandusliku väljundi leidmisega on endiselt suuri probleeme. Teadusuuringute rahastamise süsteemis ei kasutada projektikonkursse, rahvusvahelist hindamist ega teadusinstitutsioonide tulemustepõhist rahastamist. Avaliku ja erasektori koostöö on teadus- ja arendustegevuses nõrk. Juhtalgatuse „Sofia Tech Park“ töös on endiselt mitmeid probleeme, sh valitsemise ebatõhusus, juhtimise ebastabiilsus, teadustaristu alakasutus ja valitsuse pikaajaliste finantskohustuste puudumine. Struktuurne ümberkujundamine ühes tulemusliku valitsemise ning teadus- ja arendustegevusele eraldavate ressursside taseme stabiilsusega võib aidata maksimeerida tootlikkusele ja majanduskasvule avalduvat mõju ning kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga toetada majanduse üleminekut kõrgema lisandväärtusega tegevustele.

(17)

Ärikeskkonda on vaja veel parandada. Kuigi mitu reformi on vastu võetud, kulgeb nende elluviimine ettenähtust aeglasemalt. Ettevõtjad muretsevad endiselt korruptsiooni, institutsiooniliste puudujääkide ja tööjõu ebapiisavuse pärast. Avaliku halduse reformi ja e-valitsuse vallas on edasiminek aeglane. Avalikus sektoris tuleks valitsemisele kasuks suurem läbipaistvus, selgemad eeskirjad ja pika perspektiivi arvestamine. Lisaks võiks vajaduse korral avaliku sektori asutuste poolt toetatuna olulisemaks muutuda sotsiaaldialoogi roll. Taristuga seotud puudujäägid väljenduvad ka transpordisektori tõhususe ja tulemuslikkuse piiratuses. Rongireisijate turule on olnud kahjulik tõhusa konkurentsi puudumine. Ei ole kehtestatud õhusaaste vähendamise sihtotstarbelisi ja tõhusaid meetmeid.

(18)

2017. aastal jätkas Bulgaaria kohtusüsteemi reformimist ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise puudjääkide kõrvaldamist. Uued kõrgema justiitsnõukogu valimised kinnitasid, et 2015. ja 2016. aastal ellu viidud põhiseaduslikel ja seadusandlikel reformidel oli positiivne mõju. Vastu on võetud kriminaalseadustiku reformid kõrgetasemelistes korruptsioonijuhtumites süüdistuste esitamise süsteemi parandamiseks ja kaalutakse edasisi reforme. 2018. aasta alguses võeti vastu seadus, millega asutati uus korruptsioonivastase võitluse ühendamet, et tugevdada kõrgetasemelise korruptsiooni ennetamist ja tõkestamist. Komisjon jätkab Bulgaaria kohtureformi ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse seiret koostöö- ja jälgimiskorra raames. Seepärast Bulgaariale mõeldud riigipõhised soovitused neid valdkondi ei hõlma, kuid need on olulised Bulgaarias positiivse ärikeskkonna arendamiseks.

(19)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Bulgaaria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Bulgaariale esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Bulgaaria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (5) et Bulgaaria täidab stabiilsuse ja kasvu pakti.

(21)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta riikliku reformikavaga ja 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2 ja 3,

1.

2.

3.