1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR). IPCR võimaldab liidu piires või väljaspool liitu aset leidvate ulatusliku mõju või poliitilise tähtsusega kriiside puhul kiiret koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil.

2.   IPCR annab nõukogule vajalikud vahendid ja paindlikkuse, et määrata kindlaks liidu reageerimise käsitlemine, mis hõlmab kiireid konsultatsioone ja võimalikke ettepanekuid meetmete võtmiseks. IPCRi kõikide etappide poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise eesotsas on nõukogu eesistujariik, võttes täielikult arvesse komisjoni ja kõrge esindaja pädevust.

3.   IPCR on ühtne kord, et liidu poliitilisel tasandil kooskõlastatult, tõhusalt ja õigel ajal kriisidele reageerida. IPCRi kasutab nõukogu solidaarsusklausli rakendamise koordineerimiseks poliitilisel tasandil, nagu on sätestatud otsuse 2014/415/EL artikli 1 lõikes 2 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 222 lõikele 3.

4.   Kõnealune kord ei asenda ega dubleeri olemasolevaid liidu mehhanisme või kordasid.

1.   IPCRil on kaks aktiveerimisrežiimi, mille käivitamise üle otsustab eesistujariik sõltuvalt kriisi tõsidusest ja reageerimisvajadusest:

2.   IPCR koosneb toetavatest elementidest, mis on äärmiselt olulised, et tagada informeeritud otsustusprotsess nõukogus ja tõhus poliitiline kooskõlastamine liidu tasandil. Need toetavad elemendid on järgmised:

3.   Selleks, et otsuste tegemist liidu poliitilisel tasandil parandada, peavad lõike 2 punktides a, b ja c osutatud toetavatel elementidel olema järgmised omadused:

1.   Kriisi korral võtab IPCRi aktiveerimise otsuse vastu eesistujariik. Iga liikmesriik võib kutsuda eesistujariiki üles seda tegema.

2.   Kui on rakendatud solidaarsusklauslit, aktiveerib eesistujariik kooskõlas otsuse 2014/415/EL artikli 5 lõikega 1 IPCRi viivitamata täielikult, kui seda ei ole veel tehtud.

3.   Kui solidaarsusklauslit ei ole rakendatud, konsulteerib eesistujariik enne IPCRi aktiveerimise üle otsustamist olukorrast mõjutatud liikmesriikidega ning komisjoni ja kõrge esindajaga.

4.   Eesistujariiki nõustab ja toetab nõukogu peasekretariaat. Eesistujariik võib samuti küsida asjatundjate arvamust komisjoni talitustelt ja Euroopa välisteenistuselt nende ülesannete ja kohustuste raames, ning asjaomastelt liidu asutustelt, liikmesriikidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt ja organisatsioonidelt.

5.   IPCRi teabevahetuse režiimi aktiveerimise otsus võidakse vastu võtta ka nõukogu peasekretariaadi, komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse kokkuleppe alusel, konsulteerides eesistujariigiga.

6.   Sõltuvalt kriisi arengust ja poliitilistest vajadustest võib eesistujariik igal ajal otsustada kohaldamise ühest režiimist teise ja tagasi lülitada. Solidaarsusklausli rakendamise ajal toimib ka IPCR täielikult.

7.   Eesistujariik teavitab nõukogu peasekretariaati IPCRi aktiveerimise otsusest. Nõukogu peasekretariaat teavitab viivitamata komisjoni ja kõrget esindajat ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinetti.

1.   Selleks, et tagada liidu poliitika ja meetmete ühtsus, on COREPER vaikimisi see tasand, kus IPCRi rakendamist jälgitakse. Eesistujariik teavitab COREPERi viivitamata kriisi peamistest aspektidest ja kavandatavast menetlusest.

2.   Lähtuvalt kriisi iseloomust ja sellega seotud poliitilistest reageerimisvajadustest otsustab liikmesriik, kas edastada teemad kooskõlas nõukogu kodukorraga arutamiseks asjakohastele nõukogu ettevalmistavatele organitele. Kuuekuulist eesistumist teostav eesistujariik kooskõlastab vajaduse korral tegevust asjaomaste nõukogu ettevalmistavate organite tööd juhatavate kõrge esindaja esindajatega ning sõjalise komitee esimehega, kes vastutavad kõnealuste organite kohtumiste korraldamise eest.

1.   Ümarlaudade eesmärk on tuvastada kriisiolukord ja seda uurida, nii et poliitiliste otsuste tegemisel tuginetaks asjakohasele teabele.

2.   Ümarlauad kutsutakse kokku eesistujariigi algatusel nõukogu peasekretariaadi toetusel ja nõustamisel.

3.   Ümarlaudade koosseisu üle otsustab eesistujariik. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus kutsutakse osalema ja andma panust oma vastavates pädevusvaldkondades. Osalema kutsutakse ka Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet. Mõjutatud liikmesriigid ning muud asjaomased sidusrühmad ja teatavate küsimuste eksperdid, sealhulgas kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning liidu terrorismivastase võitluse koordinaator kutsutakse osalema vastavalt vajadusele.

4.   Kui eesistujariik kutsub ümarlaua kokku teabevahetuse režiimis, on ümarlaud peamiselt olukorra jälgimiseks, teabetaotluste hindamiseks ja selle hindamiseks, kas täielik aktiveerimine on vajalik. Täieliku aktiveerimise puhul valmistavad ümarlaual osalejad eesistujariigi juhtimisel ette meetmete ettepanekute eelnõud ning vajaduse korral arendavad ja ajakohastavad neid, esitades need nõukogule arutamiseks ja otsustamiseks, kui see on vajalik.

1.   ISAA tugivõime kohta koostatakse aruanded, mille eesmärk on anda teavet aruteludeks ümarlaudades ning nõukogu ja selle ettevalmistavate organite ning Euroopa Ülemkogu kohtumistel.

2.   ISAA aruanded koostatakse lähtuvalt nõukogu eesistujariigi poolt kindlaks määratud liidu poliitilise tasandi vajadustest. Selleks annab eesistujariik pärast komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistusega konsulteerimist poliitilised ja strateegilised suunised ning ajakohastab neid vastavalt vajadusele.

3.   ISAA tugivõime kaudu on võimalik

Selleks püüavad liikmesriigid ning asjaomased liidu asutused ja organid toetada nimetatud tööd ning anda õigel ajal asjakohast teavet.

4.   ISAA on teabejagamise vahend, millega antakse teavet liikmesriikidele ja toetatakse komisjoni ning kõrge esindaja tegevust.

5.   Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus arendavad ISAAd oma ülesannete ja kohustuste ning olemasolevate vahendite ja võimete piires. ISAA tugineb samuti asjakohasele teabele ja analüüsidele, mida esitavad liikmesriigid (nt asjaomased riiklikud kriisikeskused) eelkõige veebiplatvormi kaudu ja liidu asutused.

6.   IPCRi aktiveerimisel on see toetus kuni IPCRi deaktiveerimiseni püsivalt kättesaadav. Eesistujariigile ja nõukogule tagatakse toetus õigel ajal kogu kriisi vältel, mis võimaldab kriisiohjamisele ennetavalt läheneda. Sõltuvalt kriisi arengust võib eesistujariik otsustada taotleda ISAA kaudu pakutava toetuse suurendamist või sellest loobuda. Liidu valdkondlikud allikad jätkavad korrapärast seiret.

7.   Sõltuvalt kriisi olemusest võib COREPER anda kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele partneritele, nagu Schengeni lepinguga ühinenud riikidele loa pääseda ligi konkreetset kriisi käsitlevatele ISAA aruannetele.

1.   Nõukogu peasekretariaadi välja töötatud ja hallatav spetsiaalne veebiplatvorm on IPCRi põhivahend, mis toimib asjaomaste sidusrühmade vahelise elektroonilise lülina.

2.   Juurdepääs sellele platvormile on lubatud ainult nendele isikutele, kelle on määranud asjaomased sidusrühmad, nimelt nõukogu peasekretariaat (nõukogu ja Euroopa Ülemkogu puhul), liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus (kõrge esindaja puhul) ning asjaomased liidu asutused.

3.   Selleks, et innustada veebiplatvormil teabevahetust, eelkõige tundliku teabe puhul, ei avaldata teavet muudele isikutele kui lõikes 2 sätestatud asjaomastele sidusrühmadele, välja arvatud juhul, kui COREPER on andnud selleks sõnaselge loa. Nõukogu peasekretariaat koos eesistujariigiga tegelevad sellistelt isikutelt saadud teabepäringutele vastamisega.

4.   Selleks, et vältida tegevuse kattumist, ei asenda veebiplatvorm mitte ühtegi liidu sektoriaalset veebivahendit ning seda ei asendata mitte ühegi sellise vahendiga. Tasemest RESTREINT UE/EU RESTRICTED kõrgemal tasemel salastatud teavet vahetatakse asjakohaste akrediteeritud kanalite kaudu.

5.   Veebiplatvorm on kättesaadav ka ilma IPCRi aktiveerimiseta, nimelt asjaomase taustateabe ning õppusi, saadud kogemusi ja koolitusi ning IPCR kontaktpunkte käsitleva teabe puhul. Iga IPCRi aktiveerimise kohta luuakse kriisileht.

6.   Kriiside puhul, mille kohta IPCRi ei aktiveerita, võib nõukogu peasekretariaat kokkuleppel eesistujariigiga luua asjaomase liikmesriigi, komisjoni talituste või Euroopa välisteenistuse taotluse korral nn seirelehe. Nimetatud leht aitab hõlbustada teabevahetust ning seda saab kasutada andmekoguna, mis pakub kiiresti ligipääsu aruannetele ja olukorda käsitlevale teabele. Seirelehe loomisega ei seata ISAA aruannete koostamise tingimust.

7.   IPCRi veebiplatvorm sisaldab samuti spetsiaalseid temaatilisi foorumeid või nn lülisid, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige kriisivabadel perioodidel võrgustike loomise, teabevahetuse ja koostöö eesmärkidel, et toetada kriisiohjeks valmisolekut.

8.   Nõukogu peasekretariaat konsulteerib platvormi struktuuriga seotud kohanduste kavandamisel eesistujariigi ja nõukogu delegatsioonidega.

1.   Eesistujariik arendab ning ajakohastab vastavalt vajadusele nõukogu peasekretariaadi toetusel olemasolevat IPCRi standardset töökorda, et selgelt kindlaks määrata menetlused ning kõikidelt IPCR protsessis osalejatelt oodatavad tegevused. Liikmesriike, komisjoni talitusi ning Euroopa välisteenistust kutsutakse üles sellesse panustama. IPCRi standardse töökorra iga uus versioon esitatakse heakskiidu saamiseks COREPERile.

2.   Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus arendavad oma ülesannete ja kohustuste raames ISAA standardset töökorda kooskõlas IPCRi standardse töökorraga, milles täpsustatakse ISAA koostamise üksikasjad ning liikmesriikide poolt esitatud teabe lisamise tingimused.

1.   Liidu poliitilisel tasandil kriisidele kiire reageerimise võime edasiseks suurendamiseks töötatakse välja valmisolekumeetmed ja teavitusstrateegia raamistik. Nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse kõige asjakohasemaid mureküsimusi IPCRi võimalikuks aktiveerimiseks ning need tuginevad IPCRi valmisoleku poliitikale ning sellega seotud programmile, mille eesmärk on parandada IPCRi tugivõime kõiki komponente.

2.   Valmisoleku poliitika esitatakse nõukogule heakskiitmiseks. Valmisoleku programm esitatakse COREPERile.

3.   Selleks, et suurendada kõikide asjaomaste sidusrühmade teadmisi ja valmisolekut, korraldatakse liidu poliitilisel tasandil kooskõlastamist vajavate kriisiolukordade puhul kasutatavate menetluste ja vahendite alaseid kohandatud koolitusi.

4.   IPCRi valmisoleku poliitikaga nähakse ette valdkondadevahelised õppused ning määratakse kindlaks IPCRiga seotud õppuste kavandamise menetlused ja tingimused. IPCRi õppuseid korraldab eesistujariik nõukogu peasekretariaadi toetusel ning nendesse võib vabatahtlikkuse alusel kaasata liikmesriike. Komisjon ja kõrge esindaja on sellese töösse aktiivselt kaasatud ning neil palutakse sellesse panustada vastavalt vajadusele. Kõik IPCRiga seotud õppused peavad järgima IPCRi valmisoleku poliitikat.

5.   IPCRi valmisoleku poliitika aitab samuti tõhustada üldsuse teavitamist ning edastada kriisiperioodil ühtset sõnumit. Kriisist teavitamise mitteametlik võrgustik (CCN) võib seda tööd toetada.

6.   Kindlaks tehakse nii õppustelt kui ka IPCRi reaalsel kasutamisel saadud kogemused. Kasutusele võetakse saadud kogemustel põhinev struktureeritud protsess.

1.   Eesistujariik teatab Euroopa Parlamendile viivitamata IPCRi aktiveerimisest.

2.   Sidus teabevahetusstrateegia, milles kasutatakse muu hulgas ühiseid sõnumeid, kuulub meetmete hulka, mis on ette nähtud reageerimiseks juhul, kui IPCR aktiveeritakse.

1.   Käesoleval otsusel põhinev kord vaadatakse läbi vastavalt kindlaksmääratud vajadustele ning igal juhul kõnealuse korra deaktiveerimisele järgneva 12 kuu jooksul, et tagada oluliste küsimuste kindlakstegemine ja käsitlemine. Läbivaatamise korraldab nõukogu, tuginedes liikmesriikide, komisjoni ja kõrge esindaja panusele.

2.   Käesoleva otsuse võib vastavalt vajadusele läbi vaadata, eelkõige selleks, et käsitleda vajadusi, mille nõukogu on läbivaatamisel kindlaks teinud kooskõlas otsuse 2014/415/EL artikli 9 lõikega 3.